File: tmx_data/Olli_kronikk_sme2sma.tmx

Sáhtášii go son dat, jos livčče sámi mánáidgárdefálaldat buohkaide lasihit sámi giellageavaheddjiid?
Maahta #<pcle> dïhte dah, jis lea saemien maanagïertefaalenasse gaajhkesidie saemien gïeleutnijh lissiehtidh?
Sámediggeráđđi lea ráhkadeamen sámediggedieđáhusa sámi mánáidgárdefálaldaga birra maid Sámedikki dievasčoahkkin galgá mearridit guovvamánus 2013 .
Dieđáhus galgá oainnusmahttit Sámedikki rolla ja min politihka mánáidgárdesuorggis, ja mii háliidit oažžut ságastallama prinsihpalaš beliid birra sámi mánáidgárdefálaldaga ektui.
Bïevnese edtja Saemiedigkien råållam jïh mijjen politihkem maanagïertesuerkesne vååjnesasse bïejedh, jïh mijjieh sïjhtijibie gaskestallemem prinsïhpenbieliejbïjre åadtjodh saemien maanagïertefaalenassen muhteste.
Sámediggi áigu ovdánahttit politihka man bokte nannet mánáidgárddiid deaŧalaš rolla sámi mánáid bajásgeassimis.
Saemiedigkie edtja politihkem evtiedidh mejnie maanagïerti vihkeles råållam saemien maanaj byjjenimmesne nænnoestibie.
Mánáidgárddit leat deaŧalaččat máná ovdáneapmái giela ja kultuvrra oahppama dáfus ja identitehta ovddideapmái.
Maanagïerth vihkele maanan evtiedæmman gïelen jïh kultuvren lïeremen dïehre jïh identiteeten evtiedæmman.
Mánáidgárddit leat okta deaŧaleamos sajiin sámi giela ja kultuvrra viidáseappot doalvumii.
Maanagïerth leah akte dejstie vihkielommes sijjijste saemien gïelem jïh kultuvrem vijrebe saehtiemasse.
Danne lea vealtameahttun deaŧalaš áŋgiruššat dan ala ahte sámi servodat galgá ovddiduvvot sámi álbmoga iežas višuvnnaid, árvvuid ja prinsihpaid vuođul.
Dannasinie lea daerpies vihkele dejnie eadtjaldovvedh ahte saemien siebriedahke edtja evtiedovvedh saemien åålmegen jïjtjse visjovni, aarvoej jïh prinsïhpi mietie.
Sámediggi áigu dainna dieđáhusain bidjat guovddážii dan ahte addojuvvo sámi mánáidgárdefálaldat buohkaide geat dan háliidit
Saemiedigkie edtja dejnie bïevnesinie jarngese dam bïejedh ahte saemien maanagïertefaalenasse gaajhkesidie vadtasåvva gïeh dam sijhtieh
Sámediggi áigu sihkkarastit ahte mánáidgárddit ožžot doarvái ruđaid dán lágan fálaldahkii mas lea buorre kvalitehta.
Saemiedigkie edtja gorredidh ahte maanagïerth nuekies beetnegh åadtjoeh daan dagkeres faalenassese mesnie lea buerie kvaliteete.
Dan mánáidgárdefálaldagas mii dál addojuvvo sámi mánáide leat stuorra variašuvnnat.
Dennie maanagïertefaalenassesne mij daelie saemien maanide vadtasåvva leah stoere variasjovnh.
Fálaldagat molsašuddet sámi mánáide mánáidgárddiid rájes, main váldodeaddu lea sámegielas gitta dárogielat sámi mánáid rádjai geat ožžot fálaldaga norgalaš mánáidgárddiin.
Faalenassh *molsašuddet saemien maanide maanagïerti raejeste, mejnie åejvieleavloe saemiengïelesne öövre daaroengïeleh saemien maanaj raajan gïeh faalenassem daaroen maanagïertijste åadtjoeh.
Sámi mánáidgárdin oaivvilduvvo dat mánáidgárdi mii mearrádusaid bokte lea vuođđudan mánáidgárdedoaimma sámi gillii ja kultuvrii.
Saemien maanagïertine dïhte maanagïerte jeahtasåvva mij nænnoestahkine maanagïertedarjomem saemien gïelese jïh kultuvrese tseegkeme.
Mánáidgárdi galgá nannet máná identitehta sápmelažžan sámegiela geavaheami ovdánahttima ja sámi kultuvrra gaskkusteami bokte.
Maanagïerte edtja maanan identiteetem saemine nænnoestidh saemiengïelen pråvhkoen evtiedimmien jïh saemien kultuvren åvtese buektemen baaktoe.
Mánáidgárddi jođihit sámi pedagogalaš bargit.
Maanagïertem saemien pedagogeles barkijh mietiedieh.
Dasto galget guovddáš oasit sámi mánáidbajásgeassimis gozihuvvot sihke bargovugiid ja beaivválaš eallima bokte.
Dehtie minngede edtjieh jarngen boelhkh saemien maanajbyjjenimmesne geehtedovvedh dovne barkoevuekiej jïh fïerhtenbeajjetje jielieminie.
Mánáidgárdefálaldat galgá organiserejuvvot nu ahte mánát váldojuvvojit mielde sierralágan bargoproseassaide ja ahte sii besset searvat kultuvrralaš ja sosiála doaimmaide.
Maanagïertefaalenasse edtja dan öörnesovvedh ahte maanah mealtan ovmessie barkoeprosesside vaaltasuvvieh jïh ahte dah åadtjoeh mealtan kulturelle jïh sosijaale darjoeminie.
Mánáidgárddiin mat leat olggobealde sámi distrivtta ja gos leat sámi mánát, lea vánhemiin ja mánáid vuoigatvuohta vuordit ahte mánáidgárddi bargit dovdet sámi kultuvrra ja deattuhit dan oassin sisdoalus.
Maanagïertine mah leah saemien distriktem ålkolen jïh gusnie leah saemien maanah, lea eejteginie jïh maanaj reakta vuertedh ahte maanagïerten barkijh saemien kultuvrem debtieh jïh dam boelhkine tjïelkestieh sisvegistie.
Dát mearkkaša dan, ON mánáidkonvenšuvnna ja mánáidgárdelága mielde, ahte sámi mánát galget vásihit fálaldaga searvvaheaddjin, gos leat sámegielat bargit geat geavahit sámegiela mánáiguin háladettiin.
Daate lea dïhte, ON maanajkonvensjovnen jïh maanagïertelaaken mietie, ahte saemien maanah edtjieh faalenassem #mealtan<adv><der_h><vblex><tv><der_nomag><n> dååjrehtalledh, gusnie leah saemiengïeleh barkijh gïeh saemiengïelem maanajgujmie utnieh soptsesteminie.
Dát ferte dahkkojuvvot fágalaččat heivehuvvon vuogi mielde ja mánáid guovttegielat ovdáneami ja individuála eavttuid vuođul.
Daate tjoevere faageleslaakan sjïehtelovveme vuekien mietie dorjesovvedh jïh maanaj gööktengïeleh evtiedimmien jïh individuelle moenemetsiehkiej mietie.
Sámediggi áigu oččodit sámi mánáide individuála vuoigatvuođa oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga.
Saemiedigkie edtja saemien maanide individuelle reaktam åadtjodh åådtjedidh saemien maanagïertefaalenassem.
Dás lea sáhka mánáid vuoigatvuođas beassat leat mielde váikkuheamen ja mearrideamen.
Daelie lea håaleme maanaj reakteste åadtjodh mealtan årrodh dijpedh jïh nænnoestidh.
Mánáidgárdi galgá sihkkarastit dan ahte mánát ovdánit guovttegielagin, dainna lágiin ahte sin sámegielat ja sámi kultuvra nannejuvvojit.
Maanagïerte edtja dam gorredidh ahte maanah guektiengïeleguedtiejinie åvtenieh, dejnie vuekine ahte sijjen saemiengïeleh jïh saemien kultuvre nænnoestuvvieh.
Mánáidgárdelágas lea nannejuvvon ahte mánáidgárdi ovttasráđiid ja áddejumiin ruovttuin galgá gozihit mánáid dárbbu oažžut fuolahusa ja beassat duhkoraddat, ja ovddidit oahppama vuođđun juohke lágan ovdáneapmái.
Maanagïertelaakesne nænnoestovveme ahte maanagïerte ektine jïh goerkesinie gåetine galka maanaj daerpiesvoetem åadtjodh geehtedidh hoksem jïh åadtjodh *duhkoraddat, jïh lïeremem våaroeminie #fïerhte<prn><ind><attr> dagkeres evtiedæmman evtiedidh.
Giellabargu mánáidgárddis gáibida ollu barggu sihke bargiin ja vánhemiin.
Gïelebarkoe maanagïerteste jïjnjem barkoem kreava dovne barkijijstie jïh eejtegijstie.
Sámi servodagas leat ovddabealde stuorra hástalusat go guoská sámegielat bargiid rekrutteremii.
Saemien siebriedahken leah åvtelisnie stoere haestemh goh saemiengïeleh barkiji dåårrehtimmiem dæjpa.
Jos galggaš sáhttit ovddidit mánáidgárddiid orgánan gos oahppat ja ollašuhttit oahppogáibádusa mánáidgárdelága mielde, lea deaŧalaš hástalussan oažžut eanet sámegielat olbmuid geain lea pedagogalaš máhttu mánáidgárddiide.
Jis edtja maehtedh maanagïerth orgaanine evtiedidh gusnie lïerijibie jïh learoekrïevenassem maanagïertelaaken mietie tjïrrehtidh, lea vihkele haestieminie åadtjodh jeenjelaakan saemiengïeleh almetjh giej lea pedagogeles maahtoe maanagïertide.
Pedagogalaš bargit ja eará sámegielat bargit leat vuođđogeađggit boahtteáiggi mánáidgárddiin.
Pedagogeles barkijh jïh jeatjah saemiengïeleh barkijh maadthgierkieh båetijen aejkien maanagïertine.
Mánáidgárddi deaŧaleamos doaimmaid gaskii gullá giellamovttiidahttin.
Maanagïerten vihkielommes darjomi gåhkaldahkese gïeleeadtjaldehteme gåvla.
Ollu oktavuođain leat oaidnán ahte giellaoahpahus ii leat dohkálaš.
Jïjnjine gaskesinie vuajneme ahte ij gïeleööhpehtimmie leah dåhkasjamme.
Dan geažil go váilot resursaolbmot ja fágaolbmot geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas, de šaddá giellaoahpahus váilevaš.
Dan dïete goh vierhtiealmetjh jïh faagealmetjh fååtesieh giej lea maahtaldahke saemien gïelesne, dellie sjædta gïeleööhpehtimmie fååtesæjja.
Jos sámegielaid galggaš suodjalit ja ovddidit, de ii sáhte sámegiela oahpahus doaibmat soaittáhagas mánáidgárddis.
Jis saemiengïelh edtja vaarjelidh jïh evtiedidh, dellie ij maehtieh saemiengïelen ööhpehtimmie saaht guktemslaakan maanagïertesne juhtedh.
Fertet oažžut eanet vánhemiid válljet sámegiela mánáidasaset vai šattašii lunddolažžan čuovvolit sámegiela maiddái vuođđooahpahusas skuvllas.
Tjoeveribie åadtjodh jeenjelaakan eejtegh saemiengïelem jïjtjsh maanide veeljedh vuj sjædta iemine saemiengïelem aaj maadthööhpehtimmesne skuvlesne dåeriedidh.
Sámedikki giellapolitihkain sihkkarastojuvvo sámegielaid riggodat ja variašuvnnat.
Saemiedigkien gïelepolitihkine saemiengïeli ræjhkoesvoete jïh variasjovnh gorredåvva.
Sihke mánát geaid eatnigiella lea sámegiella, mánát geaid nubbin giella lea sámegiella ja dárogielat mánát fertejit oažžut vejolašvuođaid oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga.
Dovne maanah giej ietniengïele saemiengïele, maanah giej mubpine gïele saemiengïele jïh daaroengïeleh maanah tjoeverieh nuepieh åadtjodh saemien maanagïertefaalenassem åadtjodh.
Dalle šaddá mánáidgárdi dakkár sadjin gos sihke dárogielat mánát ohppet sámegiela ja sámegielat mánát besset ovddidit sámegielaid.
Dellie sjædta maanagïerte dagkeres sijjine gusnie dovne daaroengïeleh maanah saemiengïelem lierieh jïh saemiengïeleh maanah åadtjoeh saemiengïelh evtiedidh.
Okta dain stuorámus hástalusain lea ahte mii fertet oažžut eanet sámi giellageavaheddjiid.
Minoritehtan leat sámit sorjavaččat das ahte giella ja kultuvra oažžu doarjaga ja ovddiduvvo.
Minoriteetine saemieh jearohke desnie ahte gïele jïh kultuvre dåarjoem åådtje jïh evtiedåvva.
Go áŋgiruššá oažžut sámi mánáidgárdefálaldaga maiddái dáža mánáide, de nannešii dat maiddái sámi mánáid iešdovddu.
Goh åadtjodh eadtjaldåvva saemien maanagïertefaalenassem aaj daaroen maanide, dellie dah aaj nænnoste saemien maanaj jïjtjedomtesem.
Dainna loktejuvvošii giela stáhtus dan bokte ahte maiddái dáža mánát sáhttet oahpásmuvvat sámi gielain ja kultuvrrain mánáidgárddis ja oahppat giela
Dejnie gïelen staatuse dejnie lutnjesåvva ahte aaj daaroen maanah maehtieh saemien gïeline jïh kultuvrine maanagïertesne åahpanadtedh jïh gïelem lïeredh
Áiggi mielde sihkkarastojuvvo de dat ahte sámi álbmot sáhttá bisuhit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.
Aejkien mietie gorredåvva dellie dah ahte saemien åålmege maahta jïjtjse gïelem tjöödtjestehtedh, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem.
pseudo_tmx_data/SP-01-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-01-2012_sme2sma.tmx

Sámedikki dievasčoahkkin Čoahkkingirji 001/12
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe Buertiegærja 001/12
Ávjuvárgeaidnu 50, N-9730 Kárášjohka Telefon +47 78 47 40 00
Ávjovárgeaidnu 50, #N-9730<num><sg><nom> Karasjohke Telefovne +47 78 47 40 00
Telefaks +47 78 47 40 90 samediggi@samediggi.no www.samediggi.no
Telefaks +47 78 47 40 90 *samediggi@*samediggi.nov *www.*samediggi.nov
Áigi: 20.02.-24.02.12 Báiki: Kárášjogas
Tïjje: 20.02.-24.02.12 sijjie: Karasjohkesne
Áššelistu
Aamhtesenlæstoe
001/12 Vuođđudeapmi 002/12 Sámediggeráđđi doaibmadieđáhus 003/12 Gažaldagat Sámediggeráđđái 004/12 Ođđa áššiid dieđiheapmi 005/12 Sámedikki 2011 jahkedieđáhus 006/12 Ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja Stáhtavuvddiid gaskka 007/12 Sámedikki dieđáhus oahpahusa ja oahpu birra 008/12 Rievdadusat boazodoallohálddašeamis – vuođđu ja eavttut 009/12 Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat 2012 - čoahkkinplána 010/12 Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat 2013 - čoahkkinplána 011/12 Cealkámuš 2012 eanadoallošiehtadallamiidda 012/12 Gárrenmirkodikšu ja gárrenmirkogeavaheami easttadeapmi
001/12 Tseegkeme 002/12 saemiedigkieraerie darjomebïevnese 003/12 gyhtjelassh Saemiedigkieraaran 004/12 orre aamhtesi bïeljelimmie 005/12 Saemiedigkien jaepien 2011 jaepiebïevnese 006/12 Ektiebarkoelatjkoe Saemiedigkien jïh Staatenskåaki gaskemsh 007 #12<n><pl><nom> Saemiedigkien bïevnese ööhpehtimmien jïh learoen bïjre 008/12 jorkestimmieh båatsoereeremistie – våarome jïh moenemetsiehkieh 009/12 Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh jaepien 2012 - tjåanghkoensoejkesjh 010/12 Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh jaepien2013 - tjåanghkoensoejkesjh 011/12 jiehtege jaepien 2012 laanteburrieraarahtallemidie 012/12 *Gárrenmirkodikšu jïh *gárrenmirkogeavaheami *easttadeapmi
Čoahkkináiggit
Tjåanghkoentïjjh
Áigi Ášši Siidu
Tïjje Aamhtesen bielie
22.02.12 dii. 08.30 - 08.45 001/12 dii. 09.00 - 12.15 002/12 dii. 15.00 - 17.40 003/12 dii. 17.40 - 19.15 004/12
22.02.12 ts. 08.30 - 08.45 001/12 ts. 09.00 - 12.15 002/12 ts. 15.00 - 17.40 003/12 ts. 17.40 - 19.15 004/12
23.02.12 dii. 08.30 - 11.00 005/12 dii. 11.00 - 15.55 006/12 digaštallan dii. 15.55 - 18.25 007/12 dii. 18.30 - 19.50 008/12 dii. 19.50 - 20.05 009/12 dii. 20.05 - 20.10 010/12
23.02.12 ts. 08.30 - 11.00 005/12 ts. 11.00 - 15.55 006/12 digkiedimmieh ts. 15.55 - 18.25 007/12 ts. 18.30 - 19.50 008/12 ts. 19.50 - 20.05 009/12 ts. 20.05 - 20.10 010/12
24.02.12 dii. 08.30 - 09.55 011/12 dii. 09.55 - 10.10 006/12 jienasteapmi dii. 10.35 - 12.00 012/12
24.02.12 ts. 08.30 - 09.55 011/12 ts. 09.55 - 10.10 006/12 gïelevedteme ts. 10.35 - 12.00 012/12
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
Ášši/Sak DC 001/12
Aamhtesen/*Sak DC 001/12
Čoahkkima vuođđudeapmi
Tjåanghkoem tseegkedh
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 22.02. 2012 dii. 08.30
Aamhtesem gïetedidh aelkiehtovvi 22.02. jaepien 2012 ts. 08.30
Áirasat
Saadthalmetjh
Čuovvovaš áirasat ledje vuođđudeamis:
Minngebe saadthalmetjh lin tseegkemisnie:
1. Mariann Wollmann Magga 21. Odd Iver Sara 2. Gunn-Britt Retter 22. Geir Tommy Pedersen 3. Knut Inge Store 23. Willy Ørnebakk 4. Trond Are Anti 24. Randi A. Skum 5. Ragnhild M. Aslaksen 25. Margit Eli Anti Oskal 6. Hans J. Eriksen 26. Selmer Johansen (Aud Marthinsen ovddas) 7. Alf Isaksen 27. Rolf Johansen 8. Aili Keskitalo 28. Ann-Mari Thomassen 9. Ronny Wilhelmsen 29. Inga-Lill Sundset 10. Per Andersen Bæhr 30. Miriam Paulsen 11. Olaf Eliassen 31. Nanna Thomassen (Åge Nordkild ovddas 23.-24.02.12) 12. Mathis Nilsen Eira 32. Geir Johnsen 13. Marit Kirsten Anti Gaup (Anne Helene Moeng Saari ovddas) 33. Jarle Jonassen
1. Mariann Wollmann Maggan 21. Odd Iver Sara 2. Gunn-Britten Retteren 22. Geir Tommyn Pedersenen 3. Knut Inen Storen 23. Willyn Ørnebakk 4. Trond Aren Antijjen 24. Randi A./a. Skumen 5. Ragnhild M./m. Aslaksenen 25. Margit Elijjen Anti Oskalen 6. Hans J./j. Eriksenen 26. Selmer Johansenen (Auden Marthinsenen åvteste) 7. Alfen Isaksenen 27. Rolfen Johansenen 8. Ailijjen Keskitalon 28. Ann-Marien Thomassenen 9. Ronnyn Wilhelmsenen 29. Inga-Lillen Sundseten 10. Peren Andersen Bæhren 30. Miriamen Paulsenen 11. Olafen Eliassenen 31. Nannan Thomassenen (Ågen Nordkilden åvteste 23.-24.02.12) 12. Mathis Nilsen Eira 32. Geir Johnsenen 13. Marit Kirstenen Anti Gaupen (Anne Helenen Moeng Saarijjen åvteste) 33. Jarlen Jonassen
14. Anders Somby jr 34. Aina Kristine Kant (Sten Erling Jønsson ovddas) Knut Roger Hanssen 35. Leif Aksel Renfjell (Ida Marie Bransfjell ovddas) 16. Ii várrelahtu Hilde Anita Nyvoll ovddas 36. Jørn Are Gaski 17. Arthur Johan Tørfoss 37. Kirsti Guvsám 18. Toril Bakken Kåven 38. Monica Balto (Marie Therese N. Aslaksen ovddas) 19. Silje Karine Muotka 39. Heidi P. Greiner Haaker 20. Inger Jørstad
14. Andersen Sombyn #jr<n><abbr> 34. Aina Kristinen Kant (Sten Erlingen Jønssonen åvteste) Knut Rogeren Hanssen 35. Leif Akselen Renfjell (Ida Marien Bransfjellen åvteste) 16. Ij sæjjasadtjem Hilde Anita Nyvollen åvteste 36. Jørn Aren Gaskijjen 17. Arthur Johanen Tørfossen 37. Kirstijjen Guvsámen 18. Torilen #Bakken<np><cog><sg><nom> Kåvenen 38. Monican Balton (Marie Therese N./n. Aslaksenen åvteste) 19. Silje Karinen Muotkan 39. Heidi p. Greiner Haakeren 20. Ingeren Jørstad
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
4. siidu 379 siiddus
4. bielie 379 bielesne
Juolluduvvon permišuvnnat
Laeviehtovveme permisjovnh
Permišuvnnat olles dievasčoahkkimis
Permisjovnh abpe dïevestjåanghkoste
Áirras nr. 13 Anne Helene Moeng Saari Áirras nr. 16 Hilde Anita Nyvoll Áirras nr. 26 Aud Marthinsen Áirras nr. 31 Åge Nordkild Áirras nr. 34 Sten Erling Jønsson Áirras nr. 35 Ida Marie Bransfjell Áirras nr. 38 Marie Therese N. Aslaksen
Saadthalmetje nr. 13 Anne Helenen Moeng Saarijjen saadthalmetje nr. 16 Hilde Anitan Nyvoll Saadthalmetje nr. 26 Auden Marthinsenen saadthalmetje nr. 31 Ågen Nordkilden saadthalmetje nr. 34 Sten Erlingen Jønssonen saadthalmetje nr. 35 Ida Marien Bransfjellen saadthalmetje nr. 38 Marie Therese n. Aslaksen
Permišuvnnat osiid dievasčoahkkimis
Permisjovnh boelhki dïevestjåanghkoste
Áirras nr. 3 Knut Store 23.02.12 dii. 15.00 rájes gitta 24.02.12 rádjai.
Saadthalmetje nr. 3 Knuten Storen 23.02.12 ts. 15.00:n raejeste öövre 24.02.12:n raajan.
Áirras nr. 9 Ronny Wilhelmsen 22.02.12 dii. 17.30 rájes
Saadthalmetje nr. 9 Ronnyn Wilhelmsenen 22.02.12 ts. 17.30:n raejeste
Áirras nr. 15 Knut Roger Hanssen 22.02. dii. 12.00 rájes gitta 24.02.12 rádjai
Saadthalmetje nr. 15 Knut Rogeren Hanssenen 22.02. ts. 12.00:n raejeste öövre 24.02.12:n raajan
Áirras nr. 18 Toril Bakken Kåven 24.02.12
Saadthalmetje nr. 18 Torilen Bakken Kåvenen 24.02.12
Áirras nr. 24 Randi A. Skum 24.02.12
Saadthalmetje nr. 24 Randijjen A./a. Skumen 24.02.12
Várrelahttu Leif Aksel Renfjell 24.02.12 dii. 10.30 rájes
Sæjjasadtje Leif Akselen Renfjell 24.02.12 ts. 10.30:n raejeste
Várrelahtut
Sæjjasadtjh
Várrelahttu Marit Kirsten Anti Gaup lei čoahkkimis áirasa nr. 13 Anne Helene Moeng Saari ovddas 22.
Sæjjasadtje Marit Kirstenen Anti Gaup lij tjåanghkosne saadthalmetjen nr. 13 Anne Helene Moeng Saarijjenåvteste 22.
Várrelahttu Selmer Johansen lei čoahkkimis áirasa nr. 26 Aud Marthinsen ovddas 22.-24.02.12
Sæjjasadtje Selmer Johansen lij tjåanghkosne saadthalmetjen nr. 26 Auden Marthinsenen åvteste 22.-24.02.12
Várrelahttu Aina Kristine Kant lei čoahkkimis áirasa nr. 34 Sten Erling Jønsson ovddas 22.-24.02.12
Sæjjasadtje Aina Kristinen Kant lij tjåanghkosne saadthalmetjen nr. 34 Sten Erling Jønssonen åvteste 22.-24.02.12
Várrelahttu Leif Aksel Renfjell lei čoahkkimis áirasa nr. 35 Ida Marie Bransfjell ovddas 22.-24.02.12
Sæjjasadtje Leif Akselen Renfjell lij tjåanghkosne saadthalmetjen nr. 35 Ida Marie Bransfjellen åvteste 22.-24.02.12
Várrelahttu Monica Balto lei čoahkkimis áirasa nr. 38 Marie Therese N. Aslaksen ovddas 22.-24.02.12
Sæjjasadtje Monican Balto lij tjåanghkosne saadthalmetjen nr. 38 Marie Therese N./n. Aslaksenen åvteste 22.-24.02.12
Várrelahttu Stig Furu lei čoahkkimis áirasa nr. 18 Toril Bakken Kåven ovddas 24.02.12
Sæjjasadtje Stigen Furu lij tjåanghkosne saadthalmetjen nr. 18 Torilen #Bakken<np><cog><sg><nom> Kåvenen åvteste 24.02.12
Várrelahttu Anne-Marit Eira lei čoahkkimis áirasa nr. 15 Knut Roger Hanssen ovddas 23.-24.02.12
Sæjjasadtje Anne-Marit Eira lij tjåanghkosne saadthalmetjen nr. 15 Knut Roger Hanssenen åvteste 23.-24.02.12
Várrelahttu Nanna Thomassen lei čoahkkimis áirasa nr. 31 Åge Nordkild ovddas 23.-24.02.12
Sæjjasadtje Nannan Thomassen lij tjåanghkosne saadthalmetjen nr. 31 Ågen Nordkilden åvteste 23.-24.02.12
I Áššebáhpirat
I Aamhtespaehperh
03.02. 2012 beaiváduvvon gohččun ja áššelistu
03.02. jaepien 2012 tjaalasovveme gåhtjome jïh aamhtesenlæstoe
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Dievasčoahkkinjođihangotti árvalus Sámediggái
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen åssjele Saemiedægkan
03.02. 2012 beaiváduvvon gohččun, áššelistu, prográmma ja sárdnunáigi dohkkehuvvo
03.02. jaepien 2012 tjaalasovveme gåhtjome, aamhtesenlæstoe, programme jïh saarnometïjje dåhkasjahta
Dievasčoahkkinjođiheaddji Jarle Jonassen ovddidii dárbbu válljet čoahkkinboddosaš coahkkinjođiheaddji permišuvnnaid geažil.
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtæjja Jarlen Jonassen daerpiesvoetem evtiedi veeljedh *čoahkkinboddosaš tsåehkiestimmiejuhtiehtæjjam permisjovni dïete.
Willy Ørnebakk evttohii Inger Jørstad čoahkkinjođiheaddjin.
Willyn Ørnebakk Inger Jørstaden tjåanghkoejuhtiehtæjjine uvtedi.
Evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat.
Uvtelasse aktenraeresne nænnoestovvi.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 37 čoahkis. Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
39 saadthalmetjistie lin #37<num><sg><nom> tjåengkesne. Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Dievasčoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat.
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen åssjele aktenraeresne nænnoestovvi.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 5. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 5. bielie 379 bielesne
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Jarle Jonassen, dievasčoahkkinjođiheaddji Ann-Mari Thomassen, čoahkkinordnegii Willy Ørnebakk, čoahkkinordnegii
Lahtestimmie Replihke 1 Jarlen Jonassenen, dïevestjåanghkoenjuhtiehtæjja Ann-Marien Thomassenen, tjåanghkoenöörnegasse Willyn Ørnebakk, tjåanghkoenöörnegasse
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
03.02.12 beaiváduvvon gohččun oktan áššelisttuin, prográmmain ja sárdnunáiggiin dohkkehuvvo.
03.02.12 tjaalasovveme gåhtjomen oktegh aamhtesenlæstojne, programmine jïh saarnometïjjine dåhkasjahta.
Inger Jørstad válljejuvvo čoahkkinjođiheaddjin.
Ingeren Jørstad tjåanghkoejuhtiehtæjjine veeljesåvva.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 22.02.12 dii. 08.45.
Aamhtesem gïetedidh 22.02.12 ts. illesovvi 08.45.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
6. siidu 379 siiddus
6. bielie 379 bielesne
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-02-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-02-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak DC 002/12
Aamhtesen/*Sak DC 002/12
Sámediggeráđi doaibmadieđáhus
Saemiedigkieraerien darjomebïevnese
Arkiiva
Arkijve
SF- Arkiiváššenr.
SF-/Sf- arkijveaamhtesnr.
12/53
12/53
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 22.02.12 dii. 09.00
Aamhtesem gïetedidh 22.02.12 ts. aelkiehtovvi 09.00
I Mildosat
I Lissiepaehperh
Nr Beaivi Geas/Geasa Namahus
Nr. Biejjie Giestie/Gïese Lahtese
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi árvalus Sámediggái
Saemiedigkieraerien åssjele Saemiedægkan
Sámediggi váldá Sámediggeráđi doaibmadieđáhusa áigodagas 12.11.11 - 07.02.12 diehtun.
Saemiedigkie Saemiedigkieraerien darjomebïevnesem boelhkeste vaalta 12.11.11 - 07.02.12 daajrojne.
1 Álggahus
1 aalkoe
Dát dieđáhus válddaha áigodaga skábmamánu 12. b. 2011 - guovvamánu 7. b. 2012 ja čatnasa Sámedikki 2012 bušehttii.
Daate bïevnese boelhkem buerkeste rahkan 12. b. 2011 - goevten 7. b. 2012 jïh gårrelge Saemiedigkien 2012 beetnehsoejkesjasse.
Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan 7 čoahkkima ja lea meannudan 68 ášši.
Saemiedigkieraerie daennie boelhkesne 7 tjåanghkoeh åtneme jïh 68 aamhtesh gïetedamme.
35 ášši dáin leat doarjjaášši.
35 aamhtesh daejnie leah dåarjoeaamhtese.
Nugo oidno geahčastagas www.sametinget.no de lea ráđđi searvan ollu čoahkkimiidda ja ovddastemiide.
Goh læstosne vååjnoe *www.*sametinget.nov dellie raerie jïjnjine tjåanghkojne mealtan jïh *ovddastemiide.
Dásseárvu
Mïrrestalleme
Nuorta- Finnmárkku politiijameasttir Ellen Katrine Hætta lea nammaduvvon okta ođđa lahtuin Dásseárvo- ja vealahanlávdegoddái.
Luvlie- Finnmaarhken *politiijameasttir Ellen Katrinen Hætta nommehtovveme akte dejstie orre lïhtsegijstie Mïrrestalleme- jïh joekehtsgïetedimmiemoenehtsasse.
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta lea nammadan Hætta, maŋŋil go Sámediggeráđđi evttohii su.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente Hættan nommehtamme, mænngan gosse Saemiedigkieraerie medtie uvtedi
Ellen Katrine Hætta lea okta hárve juristtain, ja dovdá iežas oahpu ja barggu čađa politiijasuorggis juridihkalaš čuolmmaide maiguin Dásseárvo- ja vealahanlávdegoddi galgá bargat.
Ellen Katrinen Hætta akte vaenie laaketjiehpijinie, jïh jïjtjemse dabta learoen jïh barkoen tjïrrh polijsensuerkesne juridihkeles tjoelmide mejgujmie Mïrrestalleme- jïh joekehtsgïetedimmiemoenehtse edtja barkedh.
Dásseárvo- ja vealahanlávdegoddi lea váiddaorgána dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji maŋis, ja lea hirbmat dehálaš riekteovdánahttimii dásseárvo- ja vealahansuorggis.
Mïrrestalleme- jïh joekehtsgïetedimmiemoenehtse klååkemeorgaane mïrrestalleme- jïh joekehtsgïetedimmievaaksjovmeorgaanen mïnngesne, jïh lea alme vihkeles reaktoeevtiedæmman mïrrestalleme- jïh joekehtsgïetedimmiesuerkesne.
Sápmelaččain lea álgoálbmogin ja unnitloguálbmogin, erenoamáš vuoigatvuođat ja erenoamáš suddjen vealaheami vuostá.
Saemiej aalkoeåålmeginie jïh unnebelåhkoenåålmeginie, sjïere reaktah jïh sjïerem vaarjelamme joekehtsgïetedimmien vuestie.
Dan sivas lea prinsihpalaš mearkkašupmi dás go sámegielaš ovddasteaddji lea Dásseárvo- ja vealahanlávdegottis, go dat sihkkarastá ahte lávdegotti dohkkejupmi nannejuvvo sámi álbmogii Norggas.
Dennie sjïekesne lea prinsïhpen mïerhkesjimmie daelie goh saemiengïeleh saadthalmetje Mïrrestalleme- jïh joekehtsgïetedimmiemoenehtsisnie, goh dïhte gorrede ahte moenehtsen dåhkasjimmie saemien åålmegasse Nöörjesne nænnoeståvva.
Giella
Gïele
Sámi álbmogis galgá leat vejolašvuohta ja vuoigatvuohta geavahit gielas.
Saemien åålmegen galka årrodh nuepie jïh reakta jïjtjse gïelem utnedh.
Sámegiela suodjaleapmi, nannen ja ovddideapmi lea deaŧalaš sámi kultuvrra boahtteáigái.
Saemiengïelem vaarjelidh, nænnoestimmie jïh evtiedimmie lea vihkeles saemien kultuvren båetijen aajkan.
Váldomihttomearri
Åejvieulmiemierie
Sámegiella lea lunddolaš giella buot arenain
Saemiengïele iemie gïele gaajhkene sijjesne
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
Mis leat ceavzilis ja árjjalaš arenat sámegiela várás
Mijjen leah gaarsje jïh eadtjohke sijjieh saemiengïelese
Sámegiella lea oidnosis ja geavahuvvo maiddái dain guovlluin gos giella lea áitojuvvon
Saemiengïele jïjtjse vuajnose jïh aaj dejnie dajvine åtnasåvva gusnie gïele aajhtasovveme
Sámegiella geavahuvvo árjjalaččat ja lea oidnosis almmolašvuođas
Saemiengïele eadtjohkelaakan åtnasåvva jïh lea jïjtjse vuajnose byögkelesvoetesne
Sámegiella lea ollesárvosaš geavahangiella árgabeaivvis
Saemiengïele lea *ollesárvosaš pråvhkoegïele aarkebiejjien
Strategiijat
Strategijh
Gulahallama bokte báikkálaš, regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja eará aktevrraiguin háhkat buriid rámmaeavttuid sámegiela várás
Goh #gaskesadteme<vblex><indic><pres><p3><sg> dajven, regionaale jïh jarngen åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie buerie mieriekrïevemh saemiengïelese skååffijibie
Čoahkkin Romssa suohkaniin
Tjåanghkoem Romsan tjïeltine
Romssa suohkan bovdii lihtuid, servviid, ja institušuvnnaid gulahallančoahkkimii sámi giela ja kultuvrra nannema ja ovdánahttima birra Romssa suohkanis.
Romsan tjïelte latjkoeh bööri, siebrieh, jïh institusjovnh gaskesadtemetjåanghkose saemien gïelen jïh kultuvren nænnoestimmien jïh evtiedimmien bïjre Romsan tjïeltesne.
Duogážin bovdejupmái lei Romssa suohkana ruovttoluottageassin ohcamis searvat sámegiela hálddašanguvlui ja digaštallan maid dát mearrádus mielddisbuvttii.
Duekine *bovdejupmái lij Romsan tjïelten gåetiengïejengiesine ohtsemisnie saemiengïelen reeremedajvesne jïh digkiedimmien mealtan maam daate nænnoestahke mealtan buektieji.
Sámediggi lei maid bovdejuvvon dán čoahkkimii, muhto bivddii sadjái čoahkkima Romssa suohkaniin ovdal dán čoahkkima.
Saemiedigkie lij aaj daan tjåanghkose bööresovveme, mohte sæjjan tjåanghkoem Romsan tjïeltine maedtieji daan aarebi tjåanghkoen.
Sámediggeráđđi deaivvadii Romssa politihkalaš jođiheddjiiguin, sátnejođiheddjiin, kultuvrra ja valáštallama gávpotráđiin ja Romssa suohkana sámi giellaguovddáža ovddasteddjiin, Gáisi giellaguovddáš, Romssas ođđajagimánu 11 b. 2012.
Saemiedigkieraerie Romsan politihkeles juhtiehtæjjajgujmie gaavnesji, baakoejuhtiehtæjjine, kultuvrem jïh svïhtjemem staarenraerine jïh Romsan tjïelten saemien gïelejarngen saadthalmetjinie, Gaejsie gïelejarngen, Romsesne tsïengelen 11 b. 2012.
Áššelista čoahkkimis lei movt Romssa suohkan sáhttá váikkuhit dasa ahte sámi giella ja kultuvra Romssa suohkanis sáhttá nannejuvvot ja ovdánahttojuvvot.
Aamhtesenlæstoe tjåanghkoste lij guktie Romsan tjïelte maahta dam dijpedh ahte saemien gïele jïh kultuvre Romsan tjïeltesne maahta nænnoestovvedh jïh evtiedovvedh.
Sámedikki lei buorre gulahallan Romssa suohkana ovddasteddjiiguin ja rámiida Romssa suohkana áŋgiruššama go bovdii lihtuid ja servviid gulahallančoahkkimii.
Saemiedigkiem lij buerie Romsan tjïelten saadthalmetjigujmie gaskestalleme jïh Romsan tjïelten eadtjaldovvemem girmie gosse latjkoeh jïh siebrieh gaskesadtemetjåanghkose bööri.
Dán bokte lea Romssa suohkan bidjan fokusa dasa ahte suohkan háliida váikkuhit dasa ahte sámi giella ja kultuvra sáhttet ovdánahttojuvvot suohkanis.
Daejnie Romsan tjïeltem fokusem dïsse bïejeme ahte tjïelte sæjhta dam dijpedh ahte saemien gïele jïh kultuvre maehtieh tjïeltesne evtiedovvedh.
Sii čájehit maid ahte háliidit gulahallat suohkana sámi álbmogiin dárbbuid birra mat gávdnojit ja movt daid sáhttá čoavdit buoremus lági mielde.
Dah aaj vuesiehtieh ahte sijhtieh tjïelten saemien åålmeginie daerpiesvoeti bïjre gaskestalledh mah leah jïh guktie dejtie maahta bööremes vuekien mietie tjuevtedh.
Sámediggeráđđi addá mielas ráđiid ja nevvodemiid ja sávvá buori gulahallama suohkaniin.
Saemiedigkieraerie jïjtjse mïelem raeriej vadta jïh *nevvodemiid jïh buerie gaskesadtemem tjïeltine vaajtele.
Sámediggi searvvai čoahkkimii ođđajagimánu 13. b. 2012 masa Romssa suohkan lei bovden lihtuid ja servviid.
Saemiedigkie tjåanghkosne mealtan tsïengelen13.b.2012 mesnie Romsan tjïelte lij latjkoeh jïh siebrieh bööreme.
Guossástallan Gáisi giellaguovddážis
*Guossástallan Gaejsie gïelejarngeste
Sámediggeráđđi lei juovlamánu 20. b. 2011 bovdejuvvon Gáisi giellaguovddážii Romssa suohkanis okta rávisolbmuidoahppoprográmma kurssaid loahpaheami oktavuođas.
Saemiedigkieraerie lij goeven 20. b. 2011 bööresovveme Gaejsie gïelejarngese Romsan tjïeltesne akte geerveööhpehtimmieprogramme kursi galhkoven gaskesisnie.
Máŋggas dán guovllus háliidit oahppat sámegiela.
Dan sivas leat oallugat váldán oktavuođa Gáisi giellaguovddážiin rávisolbmuidoahppoprográmma birra.
Dennie sjïekesne leah jïjnjesh vaalteme gaskesem Gaejsie gïelejarngine geerveööhpehtimmieprogrammen bïjre.
Ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána
Reerenassen saemiengïeli dahkoesoejkesje
Sámegielaid doaibmaplána ovdanbuktojuvvui miessemánu 2009.
Saemiengïeli dahkoesoejkesje suehpeden åvtese buaktasovvi 2009.
Doaibmaplánas daddjo ahte jahkásaččat galgá hábmejuvvot stáhtusraportta doaibmaplána čađaheamis.
Dahkoesoejkesjisnie jyöhtoe ahte fïerhten jaepien edtja hammoedovvedh staatusenreektehtsen dahkoesoejkesje tjïrrehtimmesne.
Vuosttaš stáhtusraporteren doaibmaplánas, Sámegielaid doaibmaplána - stáhtus 2010 ja viidáset áŋgiruššan 2011, geigejuvvui guovvamánu 2011.
Voestes staatusenreektemen dahkoesoejkesjisnie, Saemiengïeli dahkoesoejkesje - staatuse jaepien 2010 jïh vijrebe eadtjaldovveme jaepien 2011, goevten geelkesovvi 2011.
Jurdda dál lea ahte nubbi stáhtusraporta galgá válmmas 2012 giđa.
Åssjalommes daelie lea ahte mubpie staatusenreektehts edtja gaervies jaepien 2012 gïjrh.
Stáhtusraporta hábmejuvvo ovttasbarggus departemeanttaiguin main lea ovddasvástádus doaibmaplána doaibmabijuid čuovvoleamis ja gulahallama bokte Sámedikkiin.
Staatusenreektehts ektiebarkosne departemeentigujmie hammoedåvva mejnie dïedte lea dahkoesoejkesjen råajvarimmiej dåeriedimmesne jïh goh gaskesadta Saemiedigkine.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
8. siidu 379 siiddus
8. bielie 379 bielesne
Stáhtusraporta galgá leat dárogillii, davvisámegillii, julevsámegillii ja lullisámegillii.
Staatusenreektehts galka årrodh daaroengïelese, noerhtesaemiengïelese, julevsaemiengïelese jïh åarjelsaemiengïelese.
Doaibmabiju 34 "ráđđeaddin joatkkaskuvllain lullisámi guovllus" oktavuođas dollojuvvui čoahkkin skábmamánu 15. b. 2011 gaskal Sámedikki, Davvi-Trøndelága fylkkasuohkana ja Lulli-Trøndelága fylkkasuohkana.
Råajvarimmien 34 "dovtegh jåarhkeskuvline åarjelsaemien dajvesne" gaskesisnie tjåanghkoe åtnasovvi rahkan 15. b. 2011 Saemiedigkien gaskesne, Noerhte-Tröndelaagen fylhketjïelten jïh Åarjel-Tröndelaagen fylhketjïelten.
Lea stuora ovttamielalašvuohta dasa ahte dán doaibmabijus lea ollu dadjamuš sámi nuoraide guovllus, ja ahte lea dehálaš ráhkadit ráđđeaddinfálaldaga sámi nuoraide.
Stoere sïemesvoete dïsse ahte daennie råajvarimmesne lea jïjnje #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> saemien noeride dajvesne, jïh ahte vihkele dovtegefaalenassem saemien noeride darjodh.
Dehálaš lea maiddái ahte iešguđet ásahusat lullisámi guovllus leat mielde hábmeme ja čađaheame dán doaibmabiju.
Vihkele lea aaj ahte ovmessie institusjovnh åarjelsaemien dajvesne mealtan daam råajvarimmiem hammoedidh jïh tjïrrehtidh.
Bargojoavku mas Davvi-Trøndelága fylkkasuohkan, Lulli-Trøndelága fylkkasuohkan ja Sámediggi leat mielde, barget viidáseappot, ja ođđa čoahkkin dollojuvvo 2012 giđa mielde.
Barkoedåehkie mesnie Noerhte-Tröndelaagen fylhketjïelte, Åarjel-Tröndelaagen fylhketjïelte jïh Saemiedigkie mealtan årrodh, vijriebasse berkieh, jïh orre tjåanghkoe jaepien 2012 gïjren mietie åtnasåvva.
Konsultašuvdnačoahkkimis mii lea juohke jahkebeali gaskal Ođasmahttin- hálddahus- ja girkodepartemeanta (OHD) ledje barggut doaibmaplána oktavuođas áššin.
Konsultasjovnetjåanghkosne mij fïerhten bieliejaepien gaskesne Orrestehteme- reereme- jïh gærhkoedepartemeente (ORD) barkoeh lin dahkoesoejkesjen gaskesisnie aamhtesinie.
Sámedikki bealis leat mii oaidnán hástalusaid doaibmaplána barggus.
Saemiedigkien bielesne mijjieh haestemi dahkoesoejkesjen barkosne vuajneme.
Sámediggi oassálasttii plána ođđa hábmema proseassas, ja oassi Sámedikki doaimmain ja doaibmabijuin maid Sámediggi lei bidjan johtui ovdal go doaibmaplána ráhkaduvvui, leat váldon mielde doaibmabidjun plánas.
Saemiedigkie soejkesjen orre hammoen prosessesne mealtan, jïh boelhke Saemiedigkien darjoeminie jïh råajvarimmine mejtie Saemiedigkie lij #<n> aarebi aelkiehtamme goh dahkoesoejkesje dorjesovvi, mealtan våålteme råajvarimmine soejkesjistie.
Doaibmabijuid čađaheami raporteremis sáhttá ipmirduvvot ahte dá leat doaibmabijut maid Ráđđehus lea bidjan johtui, ii ge Sámediggi, vaikko leat doaimmat maiguin Sámediggi guhkit áiggi lea bargan.
Råajvarimmiej tjïrrehtimmien reektemisnie maahta guarkasovvedh ahte daesnie leah råajvarimmieh mejtie Reerenasse #<n> aelkiehtamme, ij aaj Saemiedigkie, jalhts leah darjomh mejgujmie Saemiedigkie guhkiem barkeme.
Dasa lassin deattuhii Sámediggi ahte lea stuora hástalussan go máŋgga aktevrras ovttasbarggu bokte lea ovddasvástádus doaibmabijuide ja mii oaidnit ahte Sámediggi dákkár doaimmain ferte searvat dárbbašlaš gelbbolašvuođain.
Dïsse lissine Saemiedigkie tjïelkesti ahte stoere haestieminie gosse gelline aktööresne goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> lea dïedte råajvarimmide jïh mijjieh vuejniejibie ahte Saemiedigkie dagkeres darjoeminie tjoevere daerpies maahtaldahkine mealtan.
Digaštallojuvvui maid galgá go doaibmaplána namma rievdaduvvot "Sámedikki ja ráđđehusa sámegielaid doaibmaplánan" .
Digkiedallesovvi maam edtja #<pcle> dahkoesoejkesjen nomme jarkestovvedh "Saemiedigkien jïh reerenassen saemiengïeli dahkoesoejkesjinie" .
Dát rievddašii dan dihte vai mii sihkkarastit oktasaš eaiggátvuođa ja buori ovdáneami sámegielaid bargguiguin.
Daate dan dïehre jorkeståvva vuj mijjieh ektie aajhterevoetem jïh buerie evtiedimmiem saemiengïeli barkoejgujmie gorredibie.
Ášši čuovvoleaba Sámediggi ja OHD.
Aamhtesem Saemiedigkie jïh ORD dåeriedægan.
Ovttasbargošiehtadusat suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin
Ektiebarkoelatjkoeh tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie
Sámediggeráđđi lea geargan sierra ovttasbargošiehtadusaid hábmema proseassain suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin sámegiela hálddašanguovllus.
Saemiedigkieraerie galhkeme sjïere ektiebarkoelatjkoej hammoen prosessine tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie saemiengïelen reeremedajvesne.
Šiehtadusa sisdoalus lea dan birra movt ovttaskas suohkanat fylkkasuohkanat galget bargat vai ovddidit, nannejit ja ovdánahttet sámi gielaid.
Latjkoen sisvegisnie lea dan bïjre guktie oktegs tjïelth fylhketjïelth edtjieh barkedh vuj evtiedidh, nænnoestieh jïh saemien gïelh evtiedieh.
Sámediggeráđis lea leamaš lagas gulahallan suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin ovttasbargošiehtadusa hábmema ja sisdoalu birra.
Saemiedigkieraerien orreme gietskies gaskestalleme tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie ektiebarkoelatjkoen hammoen jïh sisvegen bïjre.
Sámediggeráđđi lea bovden suohkaniid ja fylkkasuohkaniid oktasaš vuolláičállimii ovttasbargošiehtadusain dán dievasčoahkkima oktavuođas.
Saemiedigkieraerie tjïelth jïh fylhketjïelth ektie nualan tjaeliemasse ektiebarkoelatjkojne bööreme daamdïevestjåanghkoem gaskesisnie.
Ovttasbargošiehtadusat álget gustot 2012 rájis.
Ektiebarkoelatjkoeh aelkieh 2012:n raejeste davvodh.
Sámi giellaiskkadeapmi
Saemien gïelegoerehtimmie
Sámediggi hábmii 2011:s šiehtadallama Nordlandsforskning AS:in ja Norut Alta:in sámi giellaiskkadeami čađaheapmái.
Saemiedigkie jaepien 2011 raarahtallemen Nordlandsforskningen AS:ine/as:ine hammoedi jïh Norut *Alta:in saemien gïelegoerehtimmien tjïrrehtæmman.
Iskkadeamis lea jearahallanskovvi mii sáddejuvvo ollu olbmuide.
Goerehtimmesne byjrehtimmieskjeema mij jïjnjide almetjidie seedtesåvva.
Dasa lassin čađahuvvojit čiekŋalis jearahallamat 12 suohkanis.
Dïsselissine gïengeles byjrehtimmieh 12 tjïeltesne tjïrrehtovvieh.
Čiekŋalis jearahallamat čađahuvvojit čuovvovaš suohkaniin: Aarborte, Bådåddjo, Divttasvuotna, Fálesnuorri, Gáivuotna, Guovdageaidnu, Oslo, Plassje, Romsa, Skánit, Snåasa ja Unjárga.
Gïengeles byjrehtimmieh minngebe tjïeltine tjïrrehtovvieh: Aarporte, #Bådåddjo<np><top><sg><nom>, Divttasvuotna, Fálesnuorri, Kåfjord, Goevtegeajnoe, Oslove, Plassje, Romsa, #Skánit<np><top><pl><nom>, Snåase jïh Nesseby.
Jearahallanskovvi galgá gávdnot buot golmma sámegielaide ja dárogillii.
Byjrehtimmieskjeema edtja gaajhkide golme saemiengïelide jïh daaroengïelese .
Nordlandsforskning lea dál loahpageahčen jearahallanskoviid jorgaleamis.
Nordlandsforskning daelie minngiegietjesne byjrehtimmieskjeemaj jarkoestimmesne.
Plána mielde galget jearahallanskovit sáddejuvvot olbmuide dán mánus.
Soejkesjen mietie edtjieh byjrehtimmieskjeemah almetjidie daennie askesne seedtesovvedh.
Nordlandsforskning lea maid válbmen jearahallanbagadusa mii galgá geavahuvvot čiekŋalis jearahallamis.
Nordlandsforskning aaj *válbmen byjrehtimmiebïhkedassem mij edtja gïengeles byjrehtimmesne åtnasovvedh.
Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte ovdánahttit sámegiela geavaheami, ja earenoamážit deattuhit lullisámegiela ja máttasámegiela
Dijpemetsavtshvierhtiej eadtjohke pråvhkoen baaktoe saemiengïelen pråvhkoem evtiedibie, jïh aave åarjelsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem tjïelkestibie
Sámediggeráđđi lea 2012 ovddas máksán vuosttáš oasi guovttegielalašvuođadoarjagis suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda ja doaibmadoarjaga sámi giellaguovddážiidda.
Saemiedigkieraerie lea 2012:nåvteste voestes boelhkem maakseme gööktengïelehvoetendåarjoste tjïeltide jïh fylhketjïeltide jïh darjomedåarjoem saemien gïelejarngide.
Bargat dan ala ahte bisuhit ja viidáseappot ovddidit dáláš arenaid, ja ásahit ođđa arenaid sámegiela várás
Dejnie barkedh ahte tjöödtjestehtieh jïh vijrebh daaletje sijjieh evtiedieh, jïh orre sijjieh saemiengïelese tseegkieh
Gïelem nastedh
*Gïelem *nastedh
Gïelem nastedh, Snoasa giellaguovddáš lea 2012 rájis mielde Sámedikki bušehttii, njuolggodoarjagiid poastta vuolde sámi giellaguovddážiidda.
*Gïelem *nastedh, Snåasen gïelejarnge 2012:n raejeste mealtan Saemiedigkien beetnehsoejkesjasse, rïektedåarjegh påasten nuelesne saemien gïelejarngide.
Gïelem nastedh lea leamaš prošeakta dan oktavuođas go Snoasa gielda váldojuvvui mielde sámegiela hálddašanguvlui.
*Gïelem *nastedh orreme prosjeekte dennie gaskesisnie gosse Snåasen tjïelte mealtan saemiengïelen reeremedajvese vaaltasovvi.
Prošeavtta mihttomearri lea leamaš bidjat johtui doaimmaid nannendihti ja ovdánahttindihti lullisámi giela gielddas.
Prosjeekten ulmie orreme #<n> aelkiehtidh darjomi *nannendihti jïh *ovdánahttindihti åarjelsaemien gïelem tjïeltesne.
Gïelem nastedh lea doaimmahan ollu ja čađahan moanat kurssaid ja lágidemiid maŋimus 3 jagi.
*Gïelem *nastedh åtneme jïjnjem jïh gellieh kursh jïh öörnemh tjïrrehtamme minngebe 3 jaepieh.
Davviriikkalaš sámi giellaovttasbargu
Noerhtelaanti saemien gïeleektiebarkoe
Sámi Parlamentáralaš Ráđi ávžžuhusa vuođul álggahedje Norgga, Suoma ja Ruoŧa beale sámedikkit Interreg-ruhtaduvvon SáFá-čielggadanprošeavtta álgogeahčen 2011 davviriikkalaš sámi dutkan- ja fága/resursaguovddáža ásaheami birra.
Saemien parlamentarihkeles raerien haestemen mietie Nöörjem aelkiehtin, Soemen jïh Sveerjen bielien saemiedigkieh Interreg-laeviehtovveme *SÁFá-salkehtimmieprosjeekten *álgogeahčen jaepien 2011 noerhtelaanti saemieh dotkeme- jïh faagen/vierhtiejarngen tseegkemen bïjre.
Prošeavtta loahpparaporta Davviriikkalaš sámegiela dutkan- ja fága/resursaguovddáža vuođđudeapmi gárvánii čakčamánu 2011.
Prosjeekten minngiegietjiereektehts Noerhtelaanti saemiengïelen dotkeme- jïh faagen/vierhtiejarngem tseegkedh skïereden dorjesovvi 2011.
SPR dievasčoahkkin dohkkehii joatkkaprošeavtta SáFá 2 Girkonjárgga čoahkkimis 9.11.2011.
SPR:n dïevestjåanghkoe jåarhkeprosjeektem dåhkasjehti *SÁFá 2:m Girkonjárgan tjåanghkosne 9.11.2011.
Doarjjaohcan joatkkaprošektii lea sáddejuvvon Interreg-prográmmii, ja dasa lassin lea dáid beivviid sáddejuvvon ruhtadanohcan Romssa fylkasuohkanii mii hálddaša Norgga stáhta Interreg-ruđa ja ROP-ruđa.
Dåarjoeohtsemen jåarhkeprosjeektese Interreg-programmese seedtesovveme, jïh dïsse lissine lea daaj biejjiej seedtesovveme beetnehdåarjoeohtseme Romsan fylhketjïeltese mij Nöörjen staaten Interreg-beetnegem reerie jïh *ROP-beetnegem.
Ulbmilin livččii álggahit SáFá-2 prošeavtta miessemánus dán jagi.
Giellaguovddážiid evalueren
Gïelejarngh evalueerem
Norut Alta:in lea hábmejuvvon ovttasbargošiehtadus juovlamánu 2011 sámi giellaguovddážiid evaluerema čađaheamis.
Norut *Alta:in hammoedovveme ektiebarkoelatjkoe goeven 2011 saemien gïelejarngi vuarjasjimmien tjïrrehtimmesne.
Sámedikki mihttomearri sámi giellaguovddážiidda lea ahte sámi giella gullo ja oidno giellaguovddáža doaibmaguovllus.
Saemiedigkien ulmie saemien gïelejarngide lea ahte saemien gïele govlesåvva jïh gïelejarngen vierhkiedajvesne vååjnoe.
Sámi giellaguovddážiid evalueren galgá čájehit movt giellaguovddážat leat organiserejuvvon ja movt dat devdet Sámedikki mihttomeriid.
Saemien gïelejarngi vuarjasjimmie edtja vuesiehtidh guktie gïelejarngh öörnesovveme jïh guktie dah Saemiedigkien ulmieh dievhtieh.
Sámedikki mielas galggašedje giellaguovddážat sáhttit viiddidit iežaset doaibmaguovllu nu ahte sáhttet doaibmat regionálalaš giellaguovddážin.
Saemiedigkien mïeleste gelkieh gïelejarngh maehtedh jïjtjsh vierhkiedajvem dan vijriedidh ahte maehtieh juhtedh regijovnen gïelejarngine.
Sámediggi sávvá dan sivas ahte evalueren guorahallá movt mii sáhttit olahit buoret ja ulbmilleappot ávkkástallama doarjagis, ja maiddái buktit konkrehta evttohusaid movt rievdadit ja buoridit Sámedikki hálddašeami vuođđodoarjagis olahandihti dán.
Saemiedigkie dam sjïekesne vaajtele ahte vuarjasjimmie goerehtalla guktie mijjieh maehtiejibie hïnnedh buerebe jïh #ulmies<adj><comp><der_laakan><adv> nåhtadimmiem dåarjosne, jïh aaj konkreete uvtelassh buektiejibie guktie jarkestieh jïh Saemiedigkien reeremem våaromedåarjosne bueriedibie *olahandihti daam.
Evaluerenbargu lea álggahuvvon juovlamánu 2001 ja raporta galgá válmmas geassemánu 2012.
Vuarjasjimmiebarkoe aelkiehtovveme goeven 2001 jïh reektehts gaervies ruffien edtja 2012.
Bargat dan ala ahte buoridit dihtomielalašvuođa giellageavaheamis
Dejnie barkedh ahte voerkesvoetem gïeleåtnosne bueriedibie
Atnit ávkki boarrásiin resursan giellabarggus
Nåhtoem #båeries<adj><pl><ine> vierhtine utnedh gïelebarkosne
Nannet, suodjalit ja buktit oidnosii sámegiela sámi báikenammabarggu bokte
Nænnoestidh, vååjnesasse saemiengïelem saemien sijjienommebarkojne vaarjelidh jïh buektedh
Sámediggeráđđi lea ovttasbarggus sámi báikenammakonsuleanttaiguin buktán čállinrávvagiid nammaáššiide, earret eará nammaáššiide Deanu gielddas ja rádjemuvrraide namaid Lierne ja Namsskogan suohkaniin.
Saemiedigkieraerie ektiebarkosne saemien sijjienommekonsuleentigujmie tjaelemebïhkedimmieh nommeaamhtesidie buakteme, gaskem jeatjah nommeaamhtesidie Deatnun tjïeltesne jïh raejievaartojde nommh Liernen jïh Namsskoganen tjïeltine.
Sámediggeráđi mielas lea hui buorre go suohkanat váldet almmolaččat atnui sámegielat báikenamaid.
Saemiedigkieraerien mïeleste lea dan buerie goh tjïelth byjjeslaakan åtnose vaeltieh saemiengïeleh sijjienommh.
Dát váikkuha dasa ahte sámi báikenamat oidnojit buorebut.
Daate dam dijpie ahte saemien sijjienommh buerebelaakan vååjnoeh.
Sámediggeráđđi lea maid buktán čállinrávvagiid báikenamaid birra journalisttaide, suohkaniidda ja earáide geat barget sámi báikenamaiguin.
Saemiedigkieraerie aaj tjaelemebïhkedimmieh sijjienommi bïjre journalistide buakteme, tjïeltide jïh jeatjabidie gïeh saemien sijjienommigujmie berkieh.
Dieđut leat addojuvvon dohkkehuvvon ja mearriduvvon báikenamaid birra.
Daajroeh vadtasovveme dåhkasjahteme jïh nænnoestovveme sijjienommi bïjre.
Sámediggeráđi mielas lea báikenammaáššiid váiddalávdegotti mearrádus buorre, váiddaáššis váilevaš báikenammamearrideami oktavuođas Narviika sámi báikenamain.
Saemiedigkieraerien mïeleste lea sijjienommeaamhtesh klååkememoenehtsen nænnoestahke buerie, klååkemeaamhtesisnie fååtesæjja sijjienommenænnoestimmien gaskesisnie Narviika saemien sijjienommine.
Váiddalávdegotti mearrádus mearkkaša ahte sámi báikenamaid ii sáhte hilgut.
Klååkememoenehtsen nænnoestahke nimhtie ahte saemien sijjienommh ij maehtieh beelhkedh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 10. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 10. bielie 379 bielesne
Sámediggeráđđi lea boahtá bures johtui digitaliseremiin ovddeš sámi nammanevvohaga boares báber- ja kaseahttaarkiivva.
Saemiedigkieraerie lea hijven #<n> båata digitaliseeredh ovtetje saemien *nammanevvohaga båeries paehpere- jïh kasehtevåarhkoen.
Dát mielddisbuktá áššebáhpiriid, čoagginlisttuid ja eará dokumeanttaid skánnen ja vurken, ja boares kaseahttabáttiid, mat leat gullan sámi nammanevvohahkii, kopieren digitála hápmái.
Daate aamhtespaehperh mealtan buakta, bihkemelæstoeh jïh jeatjahtjaatsegh *skánnen jïh vöörhkem, jïh båeries *kaseahttabáttiid, mah govleme saemien *nammanevvohahkii, *kopieren digitaale haamose.
Dá lea divrras dokumenteremat ja kulturmuittut mat eai galggaše láhppot dahje jávkat.
Daesnie lea dovre vihtiestimmieh jïh kultuvremojhtesh mah eah edtjh tjaajanidh jallh jaavoelidh.
Ovddidit sámi terminologiija ja dahkat dan olahahttin
Saemien terminologijem evtiedidh jïh dam hïnnehtæjjine darjoejibie
Sámediggeráđđi addá rávvagiid ja veahki jorgalemiide sihke davvi-, julev- ja lullisámegillii ja bargá áiggis áigái tearbmalisttuiguin.
Saemiedigkieraerie bïhkedimmieh jïh viehkiem jarkoestimmide vadta dovne noerhte-, luvlie- jïh åarjelsaemiengïelese jïh tïjjen tïjjese teermelæstoejgujmie barka.
Sámi giellalávdegotti lullisámegiela tearbmajoavku lea dárkkistan ja meannudan lullisámegielat tearbmalisttuid servodatfágas, historjjás ja geografiijas vuođđoskuvlla dásis.
Saemien gïelemoenehtsen åarjelsaemiengïelem teermedåehkie lea vååksjeme jïh gïetedamme åarjelsaemiengïelh teermelæstoeh ektievuekiefaagesne, vaajesisnie jïh geografijesne maadthskuvlen daltesisnie.
Sámediggeráđđi lea leamaš ráđđeaddin Sámi giellalávdegotti davviriikkalaš tearbmajoavkkuide ovdal loahpalaš mearrideami tearbmalisttuin mat meannuduvvojedje čoahkkimis Stockholmmas juovlamánu 2011.
Saemiedigkieraerie orreme dovtege Saemien gïelemoenehtsen noerhtelaanti teermedåehkide minngemes nænnoestimmiem aarebi teermelæstojne mah tjåanghkosne Stockholbmesne goeven gïetedovvin 2011.
Beavttálmahttit terminologiijabarggu
*Beavttálmahttit terminologijenbarkoem
3 Kultuvra
Máŋggabealat kultureallin nanne sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja váikkuha ealli báikegottiid.
Gelliesåarhts kultuvrejieleme saemien ektiedimmiem jïh identiteetem nænnoste, jïh dyjre sijjiegedtieh dijpie.
Mihttomearri. Ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kulturealli
Ulmie. Jielije jïh gelliesåarhts saemien tjeahpoe- jïh kultuvredyjre
Mihttomearri. Ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kulturealli
Ulmie. Jielije jïh gelliesåarhts saemien tjeahpoe- jïh kultuvredyjre
Oassemihttomearit. Aktiivvalaš sámi deaivvadanbáikkit, kulturásahusat ja musea alla fágalaš dásiin. Máŋggalágan sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktimat dahkkojuvvojit oainnusin servodagas. Máŋggabealat valáštallandoaimmat sámi álbmogii. Viiddes kulturdoaibmafálaldat sámi mánáide ja nuoraide. Buorre girjerádjofálaldat sámi geavaheddjiide
Boelhkeulmieh. Eadtjohke saemien gaavnedimmiesijjieh, kultuvreinstitusjovnh jïh museumen jolle faageles daltesinie. Gelliesåarhts saemiem *dáiddalaš jïh kulturelle åvtese buektemh dorjesuvvieh *oainnusin siebriedahkesne. Gelliesåarhts svïhtjemedarjomh saemien åålmegasse. Vijries kultuvredarjomefaalenasse saemien maanide jïh noeride. Buerie gærjagåetiefaalenasse saemien utnijidie
Oassemihttomearit. Aktiivvalaš sámi deaivvadanbáikkit, kulturásahusat ja musea alla fágalaš dásiin. Máŋggalágan sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktimat dahkkojuvvojit oainnusin servodagas. Máŋggabealat valáštallandoaimmat sámi álbmogii. Viiddes kulturdoaibmafálaldat sámi mánáide ja nuoraide Buorre girjerádjofálaldat sámi geavaheddjiide
Boelhkeulmieh. Eadtjohke saemien gaavnedimmiesijjieh, kultuvreinstitusjovnh jïh museumen jolle faageles daltesinie. Gelliesåarhts saemiem *dáiddalaš jïh kulturelle åvtese buektemh dorjesuvvieh *oainnusin siebriedahkesne. Gelliesåarhts svïhtjemedarjomh saemien åålmegasse. Vijries kultuvredarjomefaalenasse saemien maanide jïh noeride Buerie gærjagåetiefaalenasse saemien utnijidie
Strategiijat. Gulahallama bokte báikkálaš, regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja earáiguin nannet sámi kulturovddideami rámmaeavttuid
Strategijh. Goh #gaskesadteme<vblex><indic><pres><p3><sg> dajven, regionaale jïh jarngen åejvieladtjigujmie jïh jeatjebigujmie saemien kultuvreevtiedimmien mieriekrïevemh nænnoestibie
Sámediggeráđđi lea váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain go guoská boahttevaš bargui kulturpolitihkain maŋŋá 2014.
Saemiedigkieraerie gaskesem Kulturdepartemeentine vaalteme goh båetije barkoem kultuvrepolitihkine mænngan dæjpa 2014.
Njukčamánus 2011 nammadii stáhtaráđđi lávdegotti dán barggu ektui.
Njoktjen 2011 staateraerie nommehti moenehtsen daan barkoen muhteste.
Sámediggeráđđái ii lean dieđihuvvon dán lávdegotti ásaheami birra ja dan mandáhta birra.
Saemiedigkieraaran idtji leah bïeljelovveme daan moenehtsen tseegkemen bïjre jïh dan mandaaten bïjre.
Maŋŋá go Sámediggeráđđi lei váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain, de bohte golbma ovddasteaddji 2014 Kulturčielggadusas Kárášjohkii skábmamánus 2011.
Mænngan goh Saemiedigkieraerie lij gaskesem Kulturdepartemeentine vaalteme, dellie golme saadthalmetjh jaepien 2014 kultuvreboejhkehtasseste Karasjohkese rahkan båetiejin 2011.
Dán čoahkkimis beasai Sámediggeráđđi ovddidit iežas hástalusaid boahtteáiggi kulturpolitihka ektui.
Daennie tjåanghkosne åadtjoeji Saemiedigkieraerie jïjtjse haestemh evtiedidh båetijen aejkien kultuvrepolitihken muhteste.
Sámediggeráđđi ja 2014 Kulturčielggadus galget doallat oktavuođa viidáseappot dán deaŧalaš barggu oktavuođas.
Saemiedigkieraerie jïh jaepien 2014 Kultuvreboejhkehtasse edtjieh gaskesem vijriebasse steeredh daan vihkeles barkoen gaskesisnie.
Sámediggeráđđi, ovttas Romssa fylkkasuohkaniin, čoahkkinasttii Márkomeanu ovddasvástádusolbmuiguin juovlamánu 19. b. 2011 festivála viidásetovdánahttima birra.
Saemiedigkieraerie, ektesne Romsan fylhketjïeltine, Márkomeannun dïedtenalmetjigujmie tjåanghkeni goeven 19. b. 2011 festivaalh vijrebeevtiedimmien bïjre.
Márkomeannu rahčá oažžut buvttadanvirggi festiválii.
Márkomeannu åadtjodh dååmke darjomebarkoem festivaalese.
Čoahkkimis digaštalle iešguđet lágan hástalusaid dákkár virggi ruhtadeamis.
Tjåanghkosne digkiedallin ovmessie dagkeres haestemi dagkeres barkoem beetnehdåarjosne.
Sámediggeráđis leamaš čoahkkin Harald Gaskin ođđajagimánu 1. beaivvi 2012 gos sámi kulturgažaldagat ledje áššin.
Saemiedigkieraeresne orreme tjåanghkoem Haralden Gaskijjine tsïengelen1.biejjien2012 gusnie saemien kultuvregyhtjelassh lin aamhtesinie.
Čoahkkimis digaštallojuvvojedje hástalusat mat gusket sámi girjjálašvuhtii, lágádusdoaimmaide, stáhta eiseválddiide, oahppogirjjiide ja sámegielaide.
Tjåanghkosne haestemh digkiedallesovvin mah saemien litteratuvrem dijpieh, bertemendarjomh, staaten åejvieladtjh, learoegærjide jïh saemiengïelide.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
11. siidu 379 siiddus
11. bielie 379 bielesne
Mearrasámi diehtoguovddáš / Sjøsamisk kompetansesenter
Mearoesaemien daajroejarnge / Sjøsamisk kompetansesenter
Sámediggeráđis lei čoahkkin Mearrasámi diehtoguovddážin / Sjøsamisk kompetansesenter ođđajagimánu 17 beaivvi 2012.
Saemiedigkieraerien lij tjåanghkoe Mearoesaemien daajroejarngine / Sjøsamisk kompetansesenter tsïengelen 17 biejjieh 2012.
Dán čoahkkimis bođii ovdán ahte Porsáŋggu gielda ii leat juolludan sin oasi guovddáža doibmii jahkái 2012.
Daennie tjåanghkoste båetieji åvtenh ahte Porsangeren tjïelte ij leah sijjen boelhkem jarngen darjoemasse jaapan laeviehtamme 2012.
Sámediggeráđđi lea dáhtton guovddáža hábmet evttohusa čovdosii dán ruđalaš dillái, ja dáhtton sáddet evttohusa Sámediggái.
Saemiedigkieraerie sïjhteme jarngem uvtelassem tjoevtenjasse hammoedidh daan ræjhkoes tseahkan, jïh sïjhtim uvtelassem Saemiedægkan seedtedh.
Árjjalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte váikkuhit sámi dáidda- ja kultureallima bisuheami ja viidáset ovddideami
Eadtjohke dïedtetsavtshvierhtiej pråvhkoen baaktoe dijpijibie saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielemen tjöödtjestehtemem jïh vijrebe evtiedimmiem
Sámedikki kultur- ja valáštallanstipeanda
Saemiedigkien kultuvre- jïh svïhtjemestipeende
Sámedikki kultur- ja valáštallanstipeanda nuoraide galgá movttiidahttit sámi nuoraid álššaiduvvat musihkas, dáidagis, kultuvrras ja valáštallamis.
Oktiibuot juohkit njeallje stipeandda, juohke stipeanda lea 25 000 kr.
Ektiegaajhke juekiejibie njieljie stipeendh, fïerhte stipeende #25 000<num><sg><nom> kr.
Jagi 2011 válljii sámediggeráđđi juohkit njeallje stipeandda aktiivvalaš valáštalliide ja árjjalaš kulturbargiide.
Dán jagi bohte hui ollu ohcamat aktiivvalaš valáštalli nuorain, nu ahte mearriduvvui juohkit golbma stipeandda valáštallamii ja ovtta kultuvrii.
Daanjaepien båetiejin dan jïjnjhohtsemh eadtjohke svïhtjije noerijste, dan ahte juekedh nænnoestovvi golme stipeendh svïhtjemasse jïh akten kultuvrese.
Christer Kjønsø Karlsen Finnsnes Karátesearvvis, čuoigi Silje Wilsgård Forsøk valáštallansearvvis ja spábbačiekči Márjá Sofe H. Hætta Álttá valáštallansearvvis ožžo valáštallan stipeandda 2011.
Christeren *Kjønsø Karlsen Finnsnesen *Karátesearvvis, tjoejkije Siljen Wilsgården *Forsøk svïhtjemesiebreste jïh tjengkertjïektjije Márjá Sofe h. Hættam Áltán svïhtjemesiebreste åadtjoejin svïhtjeme stipeenden 2011.
Máttasápmelaš juoigi Marja Helena Fjellheim Mortensson, Elgås eret, oaččui kulturstipeandda.
Åarjelsaemie joejkije Marja Helenan Fjellheim Mortensson, Elgåeste, kultuvrestipeendem åadtjoeji.
Finnmárkku spábbačiekčanbiire
Finnmaarhken tjengkertjïektjemesïjte
Sámediggeráđis lei čoahkkin ođđajagimánu 17 beaivvi 2012 Finnmárkku spábbačiekčanbiiren gos fáddá leai sin doarjjaohcan davviriikkalaš gilvvuide J-16 Álttás ja Hámmárfeasttas.
Saemiedigkieraerien lij tjåanghkoe tsïengelen 17. biejjien 2012 Finnmaarhken tjengkertjïektjemesïjtine gusnie aamhtese lij daj dåarjoeohtsemen noerhtelaanti gaahtjemidie #j-16<num><arab><sg><ine><attr> Áltesne jïh Hammerfestesne.
Sámediggeráđđi ii sáhte addit doarjaga gilvvuide, muhto sáhttá veardidit addit doarjaga sámi kultuvrralaš doaluide gilvvuid oktavuođas.
Ij maehtieh saemiedigkieraerie dåarjoem gaahtjemidie vedtedh, mohte maahta mohtedidh dåarjoem saemien kulturelle arrangemeentese gaahtjemi gaskesisnie vedtedh.
Váikkuhit sámi mediafálaldaga nannema buot sámi giellajoavkkuid várás.
Dijpedh saemien meedijenfaalenassen nænnoestimmien gaajhken saemien gïeledåehkiej muhteste.
Bargat sámi valáštallama viidodaga sihkkarastimiin Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskasaš ovttasbargošiehtadus bokte vel eanet geatnegahttit ovttas ovddidit sámi dáidda- ja kultureallima
Saemien svïhtjemen goelpeneståaroen gorredimmine barkedh Saemiedigkien jïh fylhketjïelti gasngesadtje ektiebarkoelatjkoe annje jeenjelaakan gåaskoejin ektesne stilledh evtiedidh saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielemem
Sámediggeráđis leamaš čoahkkin ođđajagimánu 11 beaivvi 2012 Romssa fylkkasuohkanin gos digaštallojuvvui Sámi viessu Romssas.
Saemiedigkieraerien orreme tjåanghkoem tsïengelen 11. biejjien 2012 Romsan fylhketjïeltine gusnie saemien gåetie Romsesne digkiedallesovvi.
Álggahanjurdda ásahit Sámi viesu Romsii lea boahtán gávpoga sámi organisašuvnnaiguin, geat maid háliidit oažžut Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana mielde doarjut sámi doaimmaid gávpogis.
Aelkiehtimmieåssjalommes Saemien gåetiem Romsese tseegkieh staaren saemien organisasjovnigujmie båateme, gïeh aaj sijhtieh Saemiedigkiem åadtjodh jïh Romsan fylhketjïelten mietie saemien darjomh staaresne dåarjodh.
Sámediggeráđđi háliida ahte fylkkasuohkan lea mielde viesu doaimma vuođđoruhtadeapmái.
Saemiedigkieraerie sæjhta ahte fylhketjïelte mealtan gåetien darjomen våaromebeetnehdåarjose.
Sámediggeráđis ja Romssa gielddas galgá leat čoahkkin dán birra cuoŋománu dievasčoahkkima oktavuođas.
Saemiedigkieraerien jïh Romsan tjïelten galka årrodh tjåanghkoe daan bïjre voerhtjen dïevestjåanghkoen gaskesisnie.
Fylkkasuohkan searvá maid dán čoahkkimii.
Fylhketjïelte mealtan aaj daennie tjåanghkosne.
Šiehtaduvvui ahte galgá leat viidásat gulahallan Sámi viesu birra Romssas fylkkasuohkaniin.
Nååhtedovvi ahte galka årrodh vijrebe gaskestalleme Saemien gåetien bïjre Romsesne fylhketjïeltine.
Dáiddáršiehtadusa bokte láhčit dili sámi dáidaga dahkamii ja gaskkusteapmái Čuovvolit sámi ásahusovddideami dieđáhusa vuoruhuvvon doaibmabijuid
Tjiehpijenlatjkojne tsiehkiem saemien tjeahpoem laetjiejibie darjoemasse jïh åvtese buektiemasse Dåeriedibie saemien institusjovneevtiedimmien bïevnesen prijoriteradovveme råajvarimmieh
Sámi dáiddamusea - huksenprográmma
Saemien tjeahpoemuseumen - tseegkemeprogrammen
Sámediggeráđđi lea reivve bokte mii lea beaiváduvvon 25.02.09 bivdán Stáhta huksendoaimmahaga čađahit Sámi dáiddamusea prográmmabarggu.
Saemiedigkieraerie prievesne mij tjaalasovveme 25.02.09:n maadteme Staatenbægkoeh tjïrrehtidh Saemien tjeahpoemuseumen programmenbarkoem.
Reivve mielde galggai bargu dahkkojuvvot lágaš ovttasbargguin RiddoDuottarMuseain/ Sámi dáiddamusean, mii eaiggáduššá rusttega.
Prievien mietie edtji barkoe laaketjen ektiebarkojne RiddoDuottarMuseatisnie dorjesovvedh/ Saemien tjeahpoemuseumine, mij bægkoem åtna.
Sámediggeráđđi lohpidii Stáhta huksendoaimmahahkii gitta kr 850 000,- rádjai dán barggu ovddas.
Saemiedigkieraerie Staatenbægkojde dåajvoehti öövre kr. 850 000,- raajan daan barkoen åvteste.
Stáhta huksendoaimmahat lea čađahan prográmmaplána ja sádden Sámediggái Sámi dáiddamusea prošeavtta huksenprográmma.
Staatenbægkoeh programmensoejkesjem tjïrrehtamme jïh Saemiedægkan seedtem Saemien tjeahpoemuseume prosjeekten tseegkemeprogramme.
Sámi dáiddamusea galgá ásahuvvot RiddoDuottarMuseat dáláš vistái, ja dán vistti ođđa oassái.
Saemien tjeahpoemuseume edtja tseegkesovvedh RiddoDuottarMuseat daaletje gåatan, jïh daan gåetien orre boelhkese.
Stáhta huksendoaimmahat čuoččuha ahte lea stuorra eahpesihkkarvuohta estimerejuvvon oppalaš goluide.
Staatenbægkoeh bagkese ahte lea stoere *eahpesihkkarvuohta *estimerejuvvon *oppalaš maaksojde.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 12. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 12. bielie 379 bielesne
Bargu mii guoská čielggadit vistti eaiggátvuođa, hálddašeami, doaimma ja divodeami ii leat vel loahpahuvvon.
Barkoe mij tjïelkedidh dæjpa gåetien aajhterevoeten, reeremen, darjomen jïh #staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_nomact><n><sg><gen> ij leah annje illesovveme.
Stáhta huksendoaimmahat lea dattege dovddahan positiivvalaš miellaguottu dan ektui ahte olles rusttet sáhttá gullat Stáhta huksendoaimmahaga bargui maŋŋá go ođđa visti lea gárvvis, ja go dáláš visti lea divoduvvon/ođastuvvon.
Staatenbægkoeh lïjhke aaj positijve mïelevuajnoem dan muhteste jeahteme ahte abpe bægkoe maahta Staatenbægkojde barkose govledh mænngan goh orre gåetie gaervies, jïh goh daaletje gåetie #staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc>/orrestovveme.
Sámediggeráđi áigumuš lea joatkit ja ollášuhttit prošeavtta viessoláigoruhtadanortnega bokte.
Saemiedigkieraerien aajkoe lea jåerhkedh jïh prosjeekten tjïrrehtidh *viessoláigoruhtadanortnega baaktoe.
Prošeavtta joatkin ja ollášuhttin lea das gitta ahte eaiggátvuođa ja doaimma gažaldagat čielggaduvvojit.
Prosjeektemjåerhkedh jïh tjïrrehtimmie desnie öövre ahte aajhterevoeten jïh darjomen gyhtjelassh tjïelkedovvieh.
Sámediggeráđđi lea sihtan barggahančoahkkima gos Sámediggi, Kulturdepartemeanta, Stáhta huksendoaimmahat, RidduDuottar Musea ja Sámiid Vuorká dávvirat stivra deaivvadit digaštallat viidáset proseassa dán prošeavttas.
Saemiedigkieraerie #barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>tjåanghkoem sïjhteme gusnie Saemiedigkie, Kultuvredepartemeente, Staatenbægkoeh, #Riddu<np><top><cmp_sgnom><cmp>guevtele Museumen jïh Saemiej våarhkoe aath ståvroe digkiedalledh gaavnesjieh vijrebe prosessem daennie prosjeektesne.
Rávttošnjárgga luonddudállu ja musea
Rávttošnjárgan eatnemengåetie jïh museume
Sámediggeráđis lei čoahkkin ođđajagimánu 17 beaivvi 2012 Porsáŋggu gielddain gos digaštallui Rávttošnjárgga luonddudálu ja musea viiddideapmi.
Saemiedigkieraerien lij tjåanghkoe tsïengelen 17. biejjien 2012 Porsangeren tjïeltine gusnie digkiedolli Rávttošnjárgan eatnemengåetien jïh museumem vijriedidh.
Porsáŋggu gielda, gii eaiggáda Porsáŋggu musea lea mearridan ahte Porsáŋggu musea galgá leat Rávttošnjárgga luonddudálus ja museas.
Porsangeren tjïelte, gie aajhterem Porsangeren museume nænnoestamme ahte Porsangeren museume galka årrodh Rávttošnjárgan eatnemengåetesne jïh museumesne.
Viiddideapmái gullá maid kantuvrrat, magasiinnat ja čájáhussadji Porsáŋggu museumii (oassi RiddoDuottarMuseas).
Vijriedæmman aaj gåvla kontovrh, *magasiinnat jïh vuasahtallemesijjiem Porsangeren museumese (boelhke Gaedtieguevtelemuseumeste).
Sámediggeráđđi ferte vuos geahččat man láhkai njuolggadusat almmolaš oastimii leat ovdal go sáhttá veardidit doarjut dán viiddideami.
Saemiedigkieraerie tjoevere voestegh gïehtjedidh maam vuakan njoelkedassh byjjes åestiemasse leah aarebi goh maahta mohtedidh daam vijriedimmiem dåarjodh.
Sámediggeráđis lei maid čoahkkin seammá beaivve RiddoDuottarMuseain, áššin lei Porsáŋggu musea dárbbu saji birra Rávttošnjárgga luonddudálus ja museas.
Saemiedigkieraeresne lij maam tjåanghkoen seamma biejjien RiddoDuottarMuseatisnie, aamhtesinie lij Porsangeren museumen daerpiesvoeten sijjien bïjre Rávttošnjárgan eatnemengåetesne jïh museumesne.
RiddoDuottarMusea galgá ráhkadit plána dán museadoaimma birra ja latnjadárbbuid birra.
Gaedtieguevtelemuseume edtja soejkesjem darjodh daan museumendarjomen bïjre jïh tjïehtjeledaerpiesvoeti bïjre.
Sámediggeráđđi háliida lasihit doaibmaruđaid RiddoDuottarMuseai nu ahte gokčá dan lassi viessoláiggu mii boahtá dáid ođđa kantuvrraide, sáhttá šaddat lagabui 100 000 kr máksit.
Saemiedigkieraerie sæjhta darjomebeetnegh Gaedtieguevtelemuseumese lissiehtidh dan ahte dan lissie gaptja *viessoláiggu mij daaj orre kontovride båata, maahta sjïdtedh lïhkebe 100 000 kr. maeksedh.
Saemien Sijte
Saemien Sïjte
Kulturdepartemeanta bivddii reivves skábmamánu 19 beaivvi 2011 Sámedikki árvvoštallat areálarámmaid ja golahusmeroštusgeatnegasvuođa mat gusket Saemien Sijte prošektii.
Kulturdepartemeente prievesne maedtieji rahkan 19. biejjien 2011 Saemiedigkien goelpeneståaroenmierieh vierhtiedalledh jïh *golahusmeroštusgeatnegasvuođa mah Saemien Sïjten prosjeektem dijpieh.
Sámedikki árvvoštallan lea veahkkin Kulturdepartemeanta ovdaprošeavtta meannudeapmái.
Saemiedigkiem viehkine vierhtiedalleme Kultuvredepartemeente åvteprosjeektem gïetedæmman.
Stáhta huksendoaimmahaga ovdaprošeavttas lea Sámediggi biddjon formálalaš láigoheaddjin dan oassái mii guoská Saemien Sijte lanjaide.
Staatenbægkoej åvteprosjeektesne Saemiedigkie byöjeme byjjes leejjijinie dan boelhkese mij Saemien Sïjten tjïehtjelh dæjpa.
Čájehuvvo Sámedikki rollii mii guoská viessoláigoortnegii sámi kulturvistiide – duođaštuvvon konsultašuvnnaid bokte 20.09.11.
Saemiedigkien råållam vuesiehtåvva mij dæjpa *viessoláigoortnegii saemien *kulturvistiide – jååhkesjovveme konsultasjovnine 20.09.11.
Sámediggeráđđi lea árvvoštallan dan maid Kulturdepartemeanta lea dáhtton.
Saemiedigkieraerie dam vierhtiedalleme maam Kultuvredepartemeente sïjhteme.
Árvvoštallama vuođđun leat dieđut ovdaprošeavttas ja dieđut maid Stáhta huksendoaimmahat lea sádden.
Vierhtiedimmien våaroeminie daajroeh leah åvteprosjeektesne jïh daajroeh mejtie Staatenbægkoeh seedteme.
Saemien Sijtii lea biddjon brutto areála oktan oktasašareálain 2490 m2.
Saemien Sïjtese byöjeme *brutto goelpeneståaroe oktegh ektiegoelpeneståarojne 2490 #m2<n><abbr>.
Sámediggeráđi konklušuvdna lea ahte jus Sámedikki bušeahta bokte gokčá buot viessoláigguid ja maŋit áigge viessoláigoloktanemiid, de sáhttá Sámedikkis leat ovddasvástádus daid areálaid láiggu badjel maid Saemien Sijte geavaha.
Saemiedigkieraerien konklusjovne lea ahte jis Saemiedigkien beetnehsoejkesjisnie #gaajhke<prn><ind><acc> gaptja *viessoláigguid jïh soejmehth tïjjen *viessoláigoloktanemiid, dellie maahta Saemiedigkien årrodh dïedte dajgoelpeneståaroej *láiggu bijjelen maam Saemien Sïjte åtna.
Sámediggi lea earret eará deattuhan čuovvovaš ákkaid:
Saemiedigkie gaskem jeatjah tjïelkestamme #minngebe<adj><sg><nom> *ákkaid:
Åarjelhsaemien teatere
Åarjelhsaemien Teatere
Sámediggeráđi ásahusdieđáhusa vuođul lea Åarjelhsaemien teatere mearridan ođđa stivren- ja organisašuvnna hámi, mii váldá vuhtii dieđáhusa áigumušaid.
Saemiedigkieraerien institusjovnenbïevnesen mietie Åarjelhsaemien Teatere nænnoestamme orre stuvreme- jïh organisasjovnen haamoem, mij #<adv> bïevnesen aajkoeh seatede.
Dát lea teáhtera bovdejumi vuođđun “Åarjelhsaemien teatere N a/s” ásahit oasussearvin.
Daate lea teaateren *bovdejumi våaroeminie “Åarjelhsaemien Teatere N./n. a./#s<n><abbr><sg><acc>” tseegkedh *oasussearvin.
Searvvi áigumuš lea ahte Åarjelhsaemien teatere galgá bargat dan nammii ahte ovddida lullisámi lávdedáidaga.
Siebrien aajkoe lea ahte Åarjelhsaemien Teatere edtja dan nommese barkedh ahte åarjelsaemiem evtede *lávdedáidaga.
Norlándda fylkkasuohkan, Rana gielda, Davvi-Trøndelaga, Mátta-Trøndelaga ja Hedemárkku fylkkasuohkanat ja Sámediggi leat bovdejuvvon searvat dása mielde.
Nordlaanten fylhketjïelte, Ranan tjïelte, Noerhte-Tröndelaagen, Åarjel-Tröndelaagen jïh Hedmarhken fylhketjïelth jïh Saemiedigkie bööresovveme daase mealtan mealtan.
Sámediggeráđđi lea addán dieđu teáhterii ahte lea buorre go teáhter lea álggahan proseassa dan vuođul ahte olahit Sámediggeráđi ásahusdieđáhusa, go lea sáhka ásahusovdáneami stivren- ja organisašuvnna hámis.
Saemiedigkieraerie daajroem teaaterasse vadteme ahte buerie goh teaatere prosessem dan mietie aelkiehtamme ahte saemiedigkieraerien institusjovnenbïevnesem Hïnnijibie, goh lea håaleme institusjovneevtiedimmien stuvreme- jïh organisasjovnen haamosne.
Sámediggi doarju evttohusa rievdadit máttasámi teáhtera Åarjelhsaemien teatere N a/s:ii, mas lea 100 000 kr oasuskapitála juhkkojuvvon 100 ossosiidda, ja ahte searvvis lea váldokantuvra Måehvies.
Saemiedigkie dåårje uvtelassem jarkestidh åarjelsaemien teaaterem Åarjelhsaemien Teatere N./n. a./#s<n><abbr><sg><ill>, mesnie lea #100 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr. *oasuskapitála 100:m #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> *ossosiidda, jïh ahte siebrien lea åejviekontovre Måehvesne.
Sámedikki eaiggátoassi bidjo 55% dan oppalaš oasuskapitálas.
Saemiedigkien aajhterenboelhke 55proseenth byöjoe dan *oppalaš *oasuskapitálas.
Eaiggátoassi sáhttá rievdaduvvot.
Aajhterenboelhke maahta jarkestovvedh.
Dát sáhttá dahkkot oasuseaiggádiid gaskkas soahpamuša mielde.
Daate maahta dorjedh *oasuseaiggádiid gåhkaldahkesne latjkoen mietie.
Åarjelhsaemien teatere lea addán dieđu sámediggeráđđái ahte áigu gohččut ásahančoahkkimii, muhto beaivi čoahkkimii ii leat vel mearriduvvon.
Åarjelhsaemien Teatere daajroem saemiedigkieraaran vadteme ahte edtja tseegkemetjåanghkose gåhtjodh, mohte biejjie tjåanghkose ij leah annje nænnoestovveme.
Beaivváš Sámi Našunálateáhter – ođđa teáhtervisti
Beaivvášen saemien nasjonaaleteaatere – orre teaaterengåetie
Stáhta huksendoaimmahat lea ožžon barggu beaiváduvvon 03.02.11 ráhkadit huksenprográmma teáhtervistái, mii lea siskkobealde 3000 kvm bruttoareála ja masa gullá golahusmeroštus, joatkkaplána ja gos viessosadji lea čielggaduvvon.
Staatenbægkoeh barkoem åådtjeme 03.02.11 tjaalasovveme tseegkemeprogrammem teaaterengåatan darjodh, mij sisnjelen 3000 *kvm *bruttoareála jïh mïsse gåvla *golahusmeroštus, jåarhkesoejkesje jïh gusnie gåetiesijjie tjïelkedovveme.
Stáhta huksendoaimmahagas lea ovddasvástádus huksenprošektii.
Staatenbægkoej lea dïedte tseegkemeprosjeektese.
Sámediggi lea bidjan dáid servvodatmihttomeriid prošektii:
Saemiedigkie daejtie siebriedahkenulmide prosjeektese bïejeme:
Stáhta huksendoaimmahat lea bargan barggus nu mo sámediggeráđđi lei bivdán, vistesadji ii leat gal čielggaduvvon.
Staatenbægkoeh barkosne barkeme #<adv> goh saemiedigkieraerie lij maadteme, gåetiesijjiem ij leah gujht tjïelkedovveme.
Huksenprográmma leat buktán Sámediggái.
Tseegkemeprogrammem Saemiedægkan buakteme.
Sámediggeráđđi lei mielde bargočoahkkimis 28.11.12 Stáhta huksendoaimmahagain, Kulturdepartemeanttain ja Beaivváš Sámi Našunálateáhteriin , gos lei áššin ásahit ođđa teáhtervistti.
Saemiedigkieraerie lij mealtan barkoetjåanghkosne 28.11.12 Staatenbægkoejgujmie, Kulturdepartemeentine jïh Beaivvášen saemien nasjonaaleteaaterinie , gusnie lij aamhtesinie orre teaaterengåetiem tseegkedh.
Stáhta huksendoaimmahat ovdanbuvttii huksenprográmma evttohusa, nu go lei šihttojuvvon barggus maid Sámediggi lei bidjan prográmmabargui.
Staatenbægkoeh tseegkemeprogrammen uvtelassem åvtese buektieji, dan gosse lij barkosne sjïehtesovveme maam Saemiedigkie lij programmenbarkose bïejeme.
Sámediggeráđi áigumuššan lea ahte Stáhta huksendoaimmahat váldá ovddasvástádusa barggu joatkimis dassážii go ođđa visti ceggejuvvo, ja maŋŋá váldá ovddasvástádusa ođđa vistti doaimmas.
Saemiedigkieraerien aajkojne lea ahte Staatenbægkoeh dïedten barkoem jåerhkiemistie vaalta gosk gosse orre gåetie tseegkesåvva, jïh mænngan dïedten orre gåetiem darjoemistie vaalta.
Dat sorjá das ahte nagodit go Sámediggi ja Kulturdepartemeanta soahpat ahte prošeakta lea oassi sámi ođđa kulturviesuid viessoláigoruhtadanortnegis ja ruhtaduvvo dan badjel.
Dah *sorjá desnie ahte gaegniedieh goh Saemiedigkie jïh Kultuvredepartemeente latjkajibie ahte prosjeekte boelhke saemien orre kultuvregåetieh *viessoláigoruhtadanortnegis jïh dan bijjelen laeviehtåvva.
Sámedikki ásahusdieđáhus – čuovvoleapmi
Saemiedigkien institusjovnenbïevnese – dåeriedimmie
Sámediggeráđi ásahusdieđáhusa bajimuš mihttomearri lea:
Saemiedigkieraerien institusjovnenbïevnesen bijjemes ulmie lea:
Sámediggeráđđi lea čoahkkimis Mearrasámi diehtoguovddážin /Sjøsamisk kompetansenter ja Duoddar Rafiin/Pitesamisk hus váldán ásahusdieđáhusa mihttomeari vuolggasadjin rievdadit dáid guovddážiid njuolggadusaid.
Saemiedigkieraerie tjåanghkosne Mearoesaemien daajroejarngine /*Sjøsamisk kompetansenter jïh Guevtelen *Rafiin/*Pitesamisk *hus vaalteme institusjovnenbïevnesen ulmien feelemesijjine jarkestidh daejtie jarngi njoelkedassh.
Sámi ásahusaidovddideami hástalusat leat veardiduvvon ásahusdieđáhusas.
Saemien institusjovnievtiedimmien haestemh institusjovnenbïevnesisnie mohtedovveme.
Earret eará leat hástalusat čatnon ásahusaid stivren- ja organiseren hápmái.
Gaskem jeatjah leah haestemh #gårredidh<vblex><tv><imp><p1><sg> institusjovnh stuvreme- jïh haamose öörnem.
Vai sámi ásahusat galget beassat ovdánit ja ollašuhttit sin áigumušaid viiddis ja lahttudeaddji doaimmain, de lea dárbbašlaš geahččat stivren- ja organiserenhámiid.
Vuj saemien institusjovnh edtjieh åadtjodh sijjen aajkoeh åvtenidh jïh tjïrrehtidh vijries jïh *lahttudeaddji darjoeminie, dellie daerpies gïehtjedidh stuvreme- jïh öörnemehaamoeh.
Dát lea duogáš go Sámediggeráđđi lea dáhtton Mearrasámi diehtoguovddáža/Sjøsamisk kompetansesenter ja Duoddar Rafe/Pitesamisk hus álggahit proseassa mas lea áigumuš rievdadit njuolggadusaid, nu ahte dat leat nu go Sámediggi lea bidjan gáibádusa stivrranammadeapmái.
Daate duekie goh Saemiedigkieraerie sïjhteme Mearoesaemien daajroejarngem/Sjøsamisk kompetansesenter jïh Guevtelem *Rafe/*Pitesamisk *hus prosessem aelkiehtidh mesnie aajkoe njoelkedassh jarkestidh, dan dah leah dan goh Saemiedigkie krïevenassem ståvroennommehtæmman bïejeme.
Sámediggeráđđi bivdá dáinna bargguin geargat ovdalgo nubbi doarjjaoassemáksu 2012 ovddas mákso.
Saemiedigkieraerie daejnie barkojne maadta aarebi galhkedh mubpie dåarjoeboelhkemaaksoe 2012:n åvteste mååksoe.
Sámedikki rolla dán oktavuođas lea dušše dat ahte beassá nammadit muhtun oasi stivralahtuin mii vástida dasa man ollu almmolaš doarjaga oažžu Sámedikkis.
Saemiedigkien råålla daennie gaskesisnie lea ajve dïhte ahte åådtje muvhtem boelhkem nommehtidh ståvroelïhtsegijstie mij dïsse vaestede man jïjnje byjjes dåarjoem Saemiedigkeste åådtje.
Dat ahte Sámediggi háliida dakkár doaimma ahte beassá nammadit stivrra, ii leat dat seammá go ahte Sámediggi galgá muitalit mo bargat dahje bietnastivret doaimma ásahusain.
Dah ahte Saemiedigkie dagkeres darjomem sæjhta ahte åådtje ståvroem nommehtidh, ij leah dah seamma goh ahte Saemiedigkie edtja soptsestidh guktie barkijibie jallh *bietnastivret darjomem institusjovnine.
Sámi viessu Oslos
Saemien gåetie Oslovistie
Politihkalaš ráđđeaddi Johan Vasara oassálastiid álbmotčoahkkimis 24.11.11 Sámi viesu boahtteáiggi birra Oslos.
Politihkeles raeriestæjja Johanen Vasaran #mealtan<adv><der_nomag><n> åålmegentjåanghkoste 24.11.11 Saemien gåetien båetijen aejkien bïjre Oslovistie.
Váikkuhit buori kulturovddideami dieđáhusa vuoruhuvvon doaibmabijuid Ovttasbargat Norgga girkuin ja eará oskkuservodagaiguin Váikkuhit positiiva kulturovddideami lullisámi servodagas
Dijpedh buerien kultuvreevtiedimmien bïevnesen prijoriteradovveme råajvarimmiej Nöörjen gærhkojne laavenjostedh jïh jeatjah jaahkoensiebriedahkigujmie Dijpijibie positijve kultuvreevtiedimmien åarjelsaemien siebriedahkesne
Nuoraidpolitihkka/Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
Noerepolitihke/Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse
Sámediggeráđđi nammadii čoahkkimis mii lei juovlamánu 13.-15 beaivvi čuovvovaš ođđa lahtuid Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddái –SNPL- áigodahkii 01.01.12-31.12.13:
Saemiedigkieraerie jïjtjse tjåanghkoem nommehti mij lij goeven 13.-15 biejjieh minngebe orre lïhtsegh Saemiedigkien noerepolitihken moenehtsasse –SNPL- boelhkese 01.01.12-31.12.13:
Lahtut Várrelahtut Sagka (Sigrid Marie) Danielsen (jođiheaddji) Marja Lisa Thomassen Siw-Kristin Johnsen Ina Kristine Store Karen Marit Siri Maahke (Nils Mathias) Bransfjell Áike Niillas Peder Selfors Mikkel Rasmus Logje Nils Ándre Eriksen Dávvet Solbakk
Lïhtsegh Sæjjasadtjh Sagkan (Sigrid Marien) Danielsenen (juhtiehtæjja) Marja Lisan Thomassen Siw-Kristinen Johnsen Ina Kristinen Storem Karen Marit Sirijjen *Maahke (Nils Mathiasen) Bransfjell Áike Niillasen Peder Selforsem Mikkel Rasmusen Logje Nilsen *Ándre Eriksen Dávveten Solbakk
SNPL:s lea dán áigodagas leamaš guokte telefovdnačoahkkima.
SNPL:sne daennie boelhkesne orreme göökte telefovnetjåanghkoeh.
Sis leamaš čoahkkin Riddu riđđu stivran ja leat maid leamaš mielde bargojoavkkus mii lea plánemin Digitála kránnjááhkku konferánsa.
Daj orreme tjåanghkoem Riddu fropmehke ståvrojne jïh aaj orreme mealtan barkoedåehkien mij soejkesjeminie Digitaale graannanaahka konferaanse.
SNPL jođiheaddji Sagka Danielsen oassálasti Jokkmokk Winter Conference 2012 klimákonferánssas.
SNPL:n juhtiehtæjja Sagkan Danielsenen #mealtan<adv><der_nomag><n> Jokkmokkem Winter Conference jaepien 2012 *klimákonferánssas.
SNPL lahtu Áike Niillas Selforsas lei sáhkavuorru Sámeálbmot beaivvi ávvudeami oktavuođas Leavnnja joatkkaskuvllas.
SNPL lïhtsegem Áike Niillasen Selforseste lij lahtestimmie Saemienåålmegen biejjiem heevehtimmien gaskesisnie Lakselven jåarhkeskuvlesne.
Mátta-Trøndelaga fylkkagielda lea jearran SNPL searvat Sámi áššiid ráđđeaddi lávdegoddái Mátta-Trøndelagas.
Åarjel-Tröndelaagen fylhketjïelte gihtjeme SNPL:m saemien aamhtesi raeriestæjjan moenehtsasse åarjel-Tröndelaagesne Mealtan.
SNPL jođiheaddji Sagka Danielsen lea evttohuvvon dán lávdegoddái, Maahke Bransfjell lea evttohuvvon Danielsena várrelahttun dán lávdegoddái.
SNPL:n juhtiehtæjja Sagkan Danielsen daan moenehtsasse uvtedovveme, *Maahke Bransfjell Danielsenen sæjjasadtjine daan moenehtsasse uvtedovveme.
Sámediggeráđis leamaš čoahkkin Noereh!:n 11.01.12.
Saemiedigkieraerien orreme tjåanghkoem #Noereh<np><sg><nom>!:n. 11.01.12.
Dán čoahkkimis muitalii Noereh! sin doaimma birra, ja daid ekonomalaš hástalusaid birra mat badjánit beaivválaččat nu ahte nuoraidorganisašuvdna galgá doaibmat.
Daennie tjåanghkosne #Noereh<np><sg><nom> daj darjomen bïjre! soptsesti, jïh daj ekonomeles haestemi bïjre mah biejjieladtje dan berkiestieh ahte noeriorganisasjovne edtja juhtedh.
Sámediggi lea juolludan doarjaga dán organisašuvdnii,vai besset plánet ja čađahit sin bargguid ja doaluid.
Saemiedigkie dåarjoem daan organisasjovnese laeviehtamme,vuj åadtjoeh sijjen barkoeh jïh arrangemeente soejkesjidh jïh tjïrrehtidh.
Máhtolašvuohta
Maahtaldahke
Sámi servodaga ovddideami ja nannema vuođđun lea máhtolašvuohta ja gelbbolašvuohta.
Saemien siebriedahken evtiedimmien jïh nænnoestimmien våaroeminie maahtaldahke jïh maahtaldahke lea.
Váldomihttomearri
Åejvieulmiemierie
Sámi álbmogis lea máhtolašvuohta, gelbbolašvuohta ja gálggat mat dárbbašuvvojit sámi servodaga ovddideamis.
Saemien åålmegen lea maahtaldahke, maahtaldahke jïh edtjh mah saemien siebriedahken evtiedimmesne daarpesjovvieh.
Oassemihttomearri
Boelhkeulmie
Sámi mánáin ja nuorain lea nana sámi identitehta ja oktavuohta sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii.
Saemien maanaj jïh noeri lea nænnoes saemien identiteete jïh gaskese saemien gïelese, kultuvrese jïh siebriedahkejieledese.
Sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta kvalitatiivalaččat buori oahpahussii sámegielas ja sámegillii
Saemien åålmegen lea saetnies reakta *kvalitatiivalaččat buerie ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh saemiengïelese
Alit oahpus ja dutkamis fuolahuvvo álohii sámi perspektiiva
Jollebe learosne jïh dotkemisnie iktegisth sujhtesåvva saemien perspektijve
Strategiijat. Gulahallama bokte guovddáš, regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin sihkkarastit buriid rámmaeavttuid sámi mánáidgárddiid, vuođđooahpahusa, alit oahpu ja dutkama várás
Strategijh. Goh #gaskesadteme<vblex><indic><pres><p3><sg> jarngen, regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörigujmie buerie mieriekrïevemh gorredibie saemien maanagïerti, maadthööhpehtimmien, jollebe learoen jïh dotkemasse
Sámediggeráđis lea leamaš čoahkkin hálddahusdásis Máhttodepartemeanttain earret eará ođđa stuoradiggedieđáhusa birra boahtteáiggi mánáidgárddi birra, nationála mánáidgárdeguoskevaš dokumeanttaid jorgalahttin sámegillii ja bargguid sirdin Máhttodepartemeanttas Oahpahusdirektoráhttii.
Saemiedigkieraerien orreme tjåanghkoe reeremendaltesisnie maahtoedepartemeentine gaskem jeatjah orre stoerredigkiebïevnesen bïjre båetijen aejkien maanagïerten bïjre, nasjonaale *mánáidgárdeguoskevaš saemiengïelese jïh barkoej johtelohken maahtoedepartemeenteste Ööhpehtimmiedirektoraatese tjaatsegidiejarkoestidh.
Sámedikki várrepresideanta oassálasttii sámi álbmotbeaivvi ávvudeamis Cizáš sámi mánáidgárddis Oslos.
Saemiedigkien mubpieåvtehke saemien åålmehbiejjien heevehtimmesne mealtan *Cizáš saemien maanagïertesne Oslovisnie.
24. ja 25.01.12 lágiduvvui fierpmádatčoahkkin bargiide mánáidgárddiin gos leat sámi mánát, dat lei Romssas.
24. jïh 25.01.12 viermietjåahkoe barkijidie maanagïertine öörnesovvi gusnie årrodh saemien maanah, dïhte lij Romsesne.
Fierpmádatčoahkkima váldofáddá lei giella mánáidgárddis.
Viermietjåahkoen åejvieaamhtese lij gïele maanagïertesne.
Doppe lei sáhkavuorru giellabarggu birra mánáidgárddis, mot geavahit olgošiljuid giellaarenan, ja Guovssahasa mánáidgárdi Romssas muitalii giellaprošeavtta Somá birra.
Debpene lij lahtestimmie gïelebarkoen bïjre maanagïertesne, nåtsh utnedh *olgošiljuid gïelesijjine, jïh *Guovssahasa maanagïerte Romseste gïeleprosjeektem Lusten bïjre soptsesti.
Senter for IKT i utdanningen (guovddáš mii heiveha DGT oahpahussii) lágidii maiddái workshop/bargobáji.
Senteren *for *IKT i. *utdanningen (jarngem mij sjïehtehte *DGT ööhpehtæmman) aaj öörni workshop/*bargobáji.
Fierpmádatčoahkkin lea čuovvoleapmin "Kvalitehtaovddideapmi mánáidgárddiin " poasttas 2011 bušeahtas.
Viermietjåahkoe dåeriedimmine "Kvaliteetenevtiedimmie maanagïertine " påastesne 2011 beetnehsoejkesjisnie.
Dialoga Sámi oahpaheaddjioahpu regiovnnain
Gaskestallemem Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien regijovnijste
Oahpahusdirektoráhtta juolludii 08.12.2011 Sámi oahpaheaddjioahpu regiovnna joatkkaoahppofálaldaga áigodahkii 2012 - 2015.
Ööhpehtimmiedirektoraate 08.12.2011 laeviehti Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien regijovnen jåarhkeööhpehtimmiefaalenassen boelhkese 2012 - 2015.
Sámediggeráđđi lea duhtavaš fálaldagain Nubbingiellapedagogihkka Sámi allaskuvllas, ja lullisámegiela ja julevsámegiela giellafálaldagain DavviTrøndelaga allaskuvllas ja Nordlándda universitehtas.
Saemiedigkieraerie madtjeles faalenassine Mubpiengïelepedagogihke Saemien jïlleskuvlesne, jïh åarjelsaemiengïelen jïh julevsaemiengïelen gïelefaalenassine Noerhte-Tröndelaagen jïlleskuvlesne jïh Nordlaanten universiteetesne.
Sámediggeráđđi lea ožžon kopiija reivves maid Finnmárkku allaskuvla sáddii Máhttodepartementii (MD) maŋŋel go mearriduvvui ahte joatkkaoahppu mearrasámi kulturmáhtu birra ii boahtán mielde regiovnna fálaldahkii.
Saemiedigkieraerie åådtjeme *kopiija prieveste maam Finnmaarhken jïlleskuvle maahtoedepartemeentese Seedti (M-D/MD) mænngan gosse nænnoestovvi ahte jåarhkelïerehtimmie mearoesaemien kultuvremaahtoen bïjre idtji mealtan regijovnen faalenassese båetieh.
Sámediggeráđđi lea máŋgga geardde ságastallan departemeanttain dan ášši birra.
Saemiedigkieraerie gellien aejkien departemeentine soptsestalleme dan aamhtesen bïjre.
Máhttodepartemeanta lea dál meannudeame ášši.
Maahtoedepartemeente daelie aamhtesem gïetedeminie.
MD sáddii vástádusa Finnmárkku allaskuvlii 03.02.12 gos čuožžu loahpas: Máhttodepartemeanta ipmirda goitge regiovnna vuorjašumi dan ektui ahte oahpaheddjiin obbalaččat lea heajos máhttu sámi diliid birra.
M-D/MD vaestiedassem Finnmaarhken jïlleskuvlese 03.02.12 seedti gusnie minngiegietjesne tjåådtje: Maahtoedepartemeente læjhkan regijovnem guarkoe *vuorjašumi dan muhteste ahte lohkehtæjjaj *obbalaččat lea geerve maahtoe saemien tsiehkiej bïjre.
Danne mii áigut dieđihit ášši digaštallamii strategiijabealálaččaiguin ja geahččalit gávdnat čovdosa.
Dannasinie mijjieh edtjijibie aamhtesem digkiedæmman #strategije<n><cmp_sgnom><cmp>#bielie<n><adj><pl><com> bïeljelidh jïh voejhkelibie tjoevtenjem gaavnedh.
Sámediggeráđđi vuordá positiiva bohtosa áššis.
Saemiedigkieraerie positijve illedahkem aamhtesisnie vuarta.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
16. siidu 379 siiddus
16. bielie 379 bielesne
Rekruterenjoavku sámi oahpaheaddjeoahpporegiovnnas
Rekruteeremedåehkie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovneste
Sámediggeráđđi lei mielde sámi oahpaheaddjeoahpporegiovnna rekruterenjoavkku čoahkkimis 10.11.11.11 ja 19.01.12.
Saemiedigkieraerie lij mealtan saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnem rekruteeremedåehkien tjåanghkosne 10.11.11.11 jïh 19.01.12.
Joavkku bargu lei vuoruhit doaimmaid sámi alit oahpu nationála rekruterenstrategiijii, ja evttohit mot 2011 ruhta galggai geavahuvvot.
Dåehkien barkoe lij darjomh prijoriteradidh saemien jollebe learoen nasjonaale rekruteeremestrategijese, jïh uvtedidh nåtsh jaepien 2011 beetnege edtji åtnasovvedh.
Davvi-Trøndelaga allaskuvla jođiha dan barggu.
Noerhte-Tröndelaagen jïlleskuvle dam barkoem mietede.
Doaimmat evttohuvvo 1,3 miljovdnasaš rámma vuođul 2011:s, ja Máhttodepartemeanta lea dohkkehan daid.
Darjomh uvtedåvva 1,3:n *miljovdnasaš mierien mietie jaepien 2011, jïh Maahtoedepartemeente dejtie dåhkasjahteme.
Bargojoavku sámegiela, sámi fágaid ja fáttáid várás sámi oahpaheaddjeoahpporegiovnnas
Barkoedåehkie saemiengïelen, saemien faagi jïh aamhtesidie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnesne
Sámediggeráđđi lei mielde bargojoavkku vuosttaš čoahkkimis sámi giela, sámi fágaid ja fáttaid birra sámi regiovnnas 19.01.12.
Saemiedigkieraerie lij mealtan barkoedåehkien voestes tjåanghkosne saemien gïelen, saemien faagi jïh *fáttaid bïjre saemien regijovnesne 19.01.12.
Sámi allaskuvla jođiha bargojoavkku.
Saemien jïlleskuvle barkoedåehkiem mietede.
Čoahkkimis digaštalle bargojoavkku mandáhta, sámegiela, sámi fágaid ja fáttáid oahppofálaldagaid stáhtusa ásahusain sámi oahpaheaddjeoahpporegiovnnas ja viidásit barggu.
Tjåanghkosne barkoedåehkien mandaatem digkiedallin, saemiengïelem, saemien faagh jïh aamhtesh ööhpehtimmiefaalenassi staatusem institusjovnine saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnesne jïh vijrebe barkoem.
Teknologiijajoavku sámi oahpaheaddjeoahpporegiovnnas
Teknologijendåehkie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovneste
Sámediggeráđđi oassálasttii vuosttaš čoahkkimis teknologiijajoavkkus 07.02.12.
Saemiedigkieraerie voestes tjåanghkosne teknologijendåehkesne mealtan 07.02.12.
Juohke ovttasbargooasálaš čilgii oanehaččat sin vuoruhemiid ja doaimmaid birra DGT geavaheami ektui oahpahusas ja oahpuid fleksibiliserema birra.
Fïerhte #ektiebarkoe<n><cmp_sgnom><cmp>#boelhke<n><adj><sg><nom> åenehkslaakan boejhkeli daj prijoriteradimmiej jïh darjomi bïjre *DGT pråvhkoen muhteste ööhpehtimmesne jïh learoej *fleksibiliserema bïjre.
Juohke ásahus ráhkada čoahkkáigeasu čoavddasániiguin mii čájeha makkár doaimmat sis leat dan suorggis.
Fïerhte institusjovne tjohkehtehtemem tsiehkiebaakoejgujmie dorje mij vuesehte magkeres darjomh daj leah dennie suerkesne.
Konkrehta doaimmat plánejuvvojit go stáhtusčoahkkáigeassu lea gárvvis.
Konkreete darjomh soejkesjovvieh goh staatusentjohkehtehteme gaervies.
Mii váldit maiddái vuhtii dan barggu mii lea dahkkon 6. oahpaheaddjeoahpporegiovnna teknologiijajoavkkus.
Mijjieh aaj #<adv> vaeltiejibie dam barkoem mij dorjeme 6. lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnen teknologijendåehkesne.
Barggu jođiha Finnmárkku allaskuvla.
Barkoem Finnmaarhken jïlleskuvle mietede.
Gelbbolašvuođaforum
#Maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>forume
Sámediggeráđđi oassálasttii gelbbolašvuođaforuma čoahkkimis Čáhcesullos 23. ja 24.11.11.
Saemiedigkieraerie maahtaldahkenforumen tjåanghkosne Čáhcesuolusne mealtan 23. jïh 24.11.11.
Gelbbolašvuođaforum lea ovttasbargoforum gaskal Finnmárkku Fylkamánni, Finnmárkku fylkasuohkana, Oahppolihtu, KS, sámi joatkkaskuvllaid stivrra, Sámi allaskuvlla ja Sámedikki.
#Maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>forume ektiebarkoeforume Finnmaarhken fylhkemaenniem gaskesne, Finnmaarhken fylhketjïelten, Studijesiebrien, *KS, saemien jåarhkeskuvli ståvroen, Saemien jïlleskuvlen jïh Saemiedigkien.
Dán čoahkkimis muitaledje mánáidgárdesuorggi ođđa ruhtadanmodealla birra, ja galle oahpaheaddji válde joatkkaoahpu Finnmárkkus nationála strategiija "Kompetanse for kvalitet" (gelbbolašvuođakvalitehta) olis.
Daennie tjåanghkosne maanagïertesuerkiem soptsestin orre beetnehdåarjoemaallen bïjre, jïh gellie lohkehtæjjah jåarhkelïerehtimmiem Finnmaarhkeste vaeltiejin nasjonaale strategijen "*Kompetanse *for *kvalitet" (#maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>kvaliteeten) dïere.
Nationála dárkkisteapmi vuođđoskuvllas ja Finnmárkku joatkkaskuvllaid ođđa struktuvrra bargoplánat ledje maid fáttát čoahkkimis.
Nasjonaale vaaksjome maadthskuvlesne jïh Finnmaarhken jåarhkeskuvli orre struktuvren barkoesoejkesjh lin aaj aamhtesh tjåanghkosne.
Dasa lassin oaččui forum dárkilis diehtojuohkima "Ny Giv" nammasaš prošeavtta birra, mii lea riikaviidosaš áŋgiruššanprošeakta dan birra go galgá lávket vuođđoskuvllas joatkkaskuvlii.
Dïsse lissine forumem åadtjoeji eensi bïevnesjoekedimmien "*Ny *Giv" *nammasaš prosjeekten bïjre, mij lea *riikaviidosaš eadtjaldovvemeprosjeekte dan bïjre goh edtja *lávket maadthskuvleste jåarhkeskuvlese.
Forum muitalii makkár suohkanat leat beassan searvái, ja ahte maiddái dat guokte sámi joatkkaskuvlla leat mielde prošeavttas.
Forume soptsesti magkeres tjïelth seabran åådtjeme, jïh ahte aaj dah göökte saemieh jåarhkeskuvlen mealtan årrodh prosjeektesne.
Ovttasbargočoahkkimat dollojit njelljii jagis.
Laavenjostoetjåanghkoeh njeeljh otnoeh jaepesne.
Ovttasbargočoahkkin gaskal Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta ja Sámi allaskuvlla
Laavenjostoetjåanghkoe gaskesne Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentem jïh saemien jïlleskuvlem
Sámediggeráđđi oasseváldá ovttasbargočoahkkimiin gaskal Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ja Sámi allaskuvlla.
Saemiedigkieraerie *oasseváldá laavenjostoetjåanghkojste gaskesne Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jïh Saemien jïlleskuvlem.
21.11.11 lei čoahkkin gos departemeanta muitalii ja bivddii cealkámušaid sin evttohuvvon ruhtajuolludeami ektui Sámi allaskuvlii 2012-bušeahtas prošeavttaide fágalaš analysajoavku, árbediehtu ja ofelaččat.
21.11.11 lij tjåanghkoe gusnie departemeente soptsesti jïh jiehtegh maedtieji sijjen uvtedovveme beetnehdievtien muhteste Saemien jïlleskuvlese 2012-beetnehsoejkesjistie prosjeektide faageles joekehtimmiendåehkie, aerpiedaajroe jïh tsïeglh.
Dasa lassin digaštalle maiddái Sámi lohkanguovddáža doarjaga čoahkkimis.
Dïsse lissine aaj Saemien lohkemejarngen dåarjoem tjåanghkosne digkiedallin.
Sámediggeráđđi lea čoahkkinastán Porsáŋggu gielddain juovlamánu 9. b. 2012 giliskuvllaid heaittiheami oktavuođas.
Saemiedigkieraerie Porsangeren tjïeltine tjåanghkenamme goeven 9. b. 2012 gaerteneskuvli illemen gaskesisnie.
Ráđđi galledii Billávuona mearrasámi bajásšaddanguovddáža/ skuvlla ja Bissojoga skuvlla ja kveana instituhta Bissojogas.
Raerie goevleli Billávuotnan mearoesaemien byjjenimmiejarngen/ skuvlem jïh Bissojohkan skuvlem jïh kveenen instituhtem Bissojohkesne.
Váikkuhit buriid ekonomalaš rámmaeavttuid skuvlaeaiggádiidda, vai sihkkarastá kvalitatiivalaččat buori oahpahusa sámegielas ja sámegillii Váikkuhit dan ahte Sámi allaskuvla ovddiduvvošii álgoálbmotuniversitehtan Váikkuhit dan ahte Sámi lohkanguovddáš šattašii bistevaš nationála resursaguovddážin Bargat dan ala ahte ráhkaduvvojit oahpponeavvut sámi mánáidgárdemánáide
Buerie ekonomeles mieriekrïevemi skuvleaajhteride dijpedh, vuj gorrede *kvalitatiivalaččat buerie ööhpehtimmiem saemiengïelesne jïh saemiengïelese Dam dijpedh ahte Saemien jïlleskuvle aalkoeåålmehuniversiteetine Dijpedh evtiedåvva dam ahte Saemien lohkemejarnge sjædta vihties nasjonaale vierhtiejarngine Dejnie barkedh ahte learoevierhtieh saemien maanagïertemaanide dorjesuvvieh
Sámediggeráđđi lea álggahan prošeavtta sámi stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat mánáidgárddiide.
Saemiedigkieraerie prosjeektem aelkiehtamme saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles materijellh maanagïertide.
Dál lea nammaduvvon olgguldas mánáidgárdebargi joavku mii galgá hutkat makkár sisdoallu "sámi hupmanpáhkas" galggašii leat.
Daelie nommehtovveme *olgguldas maanagïertebarkije dåehkie mij edtja gaavnehtidh magkeres sisvege "saemien håalemepaahkesne" galka årrodh.
Ulbmil dakkár páhkain lea nannet mánáid sámegielmáhtu.
Ulmie dagkeres paahkine lea maanaj saemiengïelhmaahtoem nænnoestidh.
Joavku galgá buktit iežas evttohusa ovdal suoidnemánu 1. b. 2012.
Dåehkie edtja jïjtjse uvtelassem buektedh snjaltjen aarebi 1. b. 2012.
Mánáidgárdedoarjagiid ođđa eavttuid bidjat doibmii
Maanagïertedåarjoej orre moenemetsiehkieh darjoemasse bïejijibie
"Bagadus doarjagiidda mánáidgárddiide gos leat sámi mánát" lea ráhkaduvvon.
"Bïhkedasse dåarjojde maanagïertide gusnie leah saemien maanah" dorjesovveme.
Bagadus galgá almmuhuvvot Sámedikki neahttasiidui, ja olggosaddojuvvot báberhámis.
Bïhkedasse edtja Saemiedigkien nehtebealan bæjjoehtovvedh, jïh *olggosaddojuvvot paehperehaamosne.
Mii leat viežžan deaddilanfálaldagaid.
Mijjieh dïedtelimmiefaalenassh veedtjeme.
Váikkuhit dan ahte stivrendokumeanttat fuolahit sámi perspektiivva oahpahusas
Dam dijpedh ahte stuvremetjaatsegh saemien perspektijvem ööhpehtimmesne sujhtieh
Dieđáhus mánáidgárddiid birra gos leat sámi mánát
Bïevnese maanagïerti bïjre gusnie leah saemien maanah
Sámediggeráđđi lea bargagoahtán ođđa dieđáhusain mánáidgárddiid birra gos leat sámi mánát.
Saemiedigkieraerie orre bïevnesinie maanagïerti bïjre barkegåateme gusnie leah saemien maanah.
Dieđáhusa duogáš lea ahte Sámediggeráđđi háliida hábmet bajimus politihka mánáidgárdesuorggis mii láidesta ja čilge prinsihpalaš áššiid go guoská mánáidgárdefálaldahkii sámi mánáide.
Bïevnesen duekie lea ahte Saemiedigkieraerie sæjhta bijjemes politihkem maanagïertesuerkesne hammoedidh mij *láidesta jïh prinsïhpen aamhtesh tjielkien goh maanagïertefaalenassem saemien maanah dæjpa.
Mánáidgárdedieđáhusa ulbmil lea doalvvuhit smiehttamii ja dialogii dan birra ahte mot olahit politihkalaš mihtuid, maid bokte mánáidgárdefálaldat galggašii buoridit bajásšaddaneavttuid.
Maanagïertebïevnesen ulmie lea saehtiehtidh rontestæmman jïh gaskestallemasse dan bïjre ahte nåtsh politihkeles vuepsieh hïnnijibie, mejtie gåaskoejin maanagïertefaalenasse edtja byjjenimmiemoenemetsiehkieh bueriedidh.
Sámediggeráđđi lea ráhkadan álggahannotáhta dieđáhussii.
Saemiedigkieraerie dorjeme *álggahannotáhta bïevnesasse.
Fága- ja diibmojuohku
Faage- jïh tæjmoejåakoe
Oahpahusdirektoráhtta sáddii 20.12.11 reivve sierra suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda gos bivde sin dieđihit mot fága- ja diibmojuohku lea doaibman ohppiide geain lea sámegiel- ja suomagieloahpahus, earret fága- ja diibmojuohku dain ohppiin geat leat fidnofágalaš oahppoprográmmas.
Ööhpehtimmiedirektoraate 20.12.11 prievien sjïere tjïeltide jïh fylhketjïeltide seedti gusnie maedtiejin dejtie bïeljelidh nåtsh faage- jïh tæjmoejåakoe learoehkidie jåhteme giej lea saemiengïeleh- jïh soemengïeleööhpehtimmie, bielelen faage- jïh tæjmoejåakoe dejnie learoehkinie gïeh barkoefaagi ööhpehtimmieprogrammesne.
Dáid dieđuid vuođul áigu direktoráhtta sáddet formála gulaskuddanreivve.
Daaj daajroej mietie edtja direktoraate byjjes govledimmieprieviem seedtedh.
Máhttodepartemeanta áigu mearridit ođđa fága- ja diibmojuogu geassemánu 2012, mii galgá gustot 2012 čavčča rájes.
Maahtoedepartemeente edtja nænnoestidh orre faage- jïh tæjmoejåakoem ruffien 2012, mij edtja jaepien 2012 tjaktjenraejeste davvodh.
Sámediggeráđđi áigu čuovvolit Oahpahusdirektoráhta dárkkisteami fága- ja diibmojuogus daidda ohppiide geain lea sámegiella vuođđo- ja joatkkaskuvllas.
Saemiedigkieraerie edtja dåeriedidh Ööhpehtimmiedirektoraaten vaaksjomen faage- jïh tæjmoeseksjovne dejtielearoehkidie giej lea saemiengïele våarome- jïh jåarhkeskuvlesne.
Juovlamánu 2011 sáddii sámediggeráđđi gulaskuddancealkámuša Oahpahusdirektoráhttii fága- ja diibmojuogu rievdadeami birra ohppiide dárogielas, eŋgelasgielas ja sámegielas fidnofágain.
Goeven 2011 saemiedigkieraerie govledimmiejiehtegem Ööhpehtimmiedirektoraatese seedti faage- jïh tæjmoejåakoen jorkestimmien bïjre learoehkidie daaroengïelesne, englaantengïelesne jïh saemiengïelesne gïehtelimmienfaagine.
Sámediggeráđđi doarjjui eŋgelasgiela diibmologu rievdadeami fidnofágalaš oahppoprográmmain, ja celkkii ahte "luvvejuvvon" diimmut Jo1:s ja Jo2:s galget juhkkojuvvot dássálaga sámegillii ja dárogillii.
Saemiedigkieraerie dåarjoeji englaantengïelen tæjmoelåhkoen jorkestimmien barkoefaagi ööhpehtimmieprogrammine, jïh jiehtieji ahte "*luvvejuvvon" tæjmoeh Jå1:sne jïh #jå2<n><acr><sg><ine> gelkieh #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> *dássálaga saemiengïelese jïh daaroengïelese.
Mii čujuheimmet ahte diibmolohku gaskal dárogielohppiid geain lea sámegieloahpahus, ja eará ohppiid, lea váttis, ja ahte berre ráhkaduvvot sierra dárogieloahppoplána ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan, dahjege ferte dárogieloahppoplána viidodat heivehuvvot duohta diibmolohkui.
Mijjieh tjaatsestimh ahte tæjmoelåhkoe gaskesne daaroengïelelearohki giej lea saemienööhpehtimmie, jïh jeatjah learohki, geerve, jïh ahte byöroe dorjesovvedh sjïere daaroengïelelearoesoejkesje learoehkidie giej lea saemiengïele mubpiengïeline, jallh tjoevere daaroengïelelearoesoejkesje goelpeneståaroe saetnies tæjmoelåhkose sjïehtelovvedh.
Ođđajagimánu 2012 sáddii Sámediggeráđđi gulaskuddancealkámuša Máhttodepartementii rievdademiid birra oahpahuslágas, oahpahuslága láhkaásahusain ja fága- ja diibmojuogus - Jo3 (joatkkaceahkki 3) skuvlajagi organiseren.
Tsïengelen 2012 saemiedigkieraerie govledimmiejiehtegem Maahtoedepartemeentese Seedti jorkestimmiej bïjre ööhpehtimmielaakesne, ööhpehtimmielaakem laakenjoelkedassine jïh faage- jïh tæjmoeseksjovne - Jå3:n (jåarhkedaltese 3:m) skuvlejaepieh öörnem.
Sámediggeráđđi bivddii maiddái konsulterema áššis.
Saemiedigkieraerie aaj konsulteeremem aamhtesisnie maedtieji.
Dat čađahuvvui 25.1.12 Máhttodepartemeanttain.
Dïhte 25.1.12 maahtoedepartemeentine tjïrrehtovvi.
Konsultašuvnnain bođiimet ovttamillii juohkit studerenráhkkanahtti Jo3 skuvlajagi guovtti oassái, okta oassi dábálaš oahpuin 34 vahkku, ja nubbin eksámenoassi 2 vahkku.
Konsultasjovnijste båetiejimh *ovttamillii #studijeryöjredimmie<n><sg><nom><attr> #jå3<n><acr><sg><acc> juekedh skuvlejaepien göökten boelhkese, akte boelhke sïejhme learojste 34 våhkoeh, jïh mubpine eksaamenenboelhke 2 våhkoeh.
Juohkin mearkkaša ahte oahpahusáigodat komprimerejuvvo, ja mielddisbuktá dárbbu heivehit fága- ja diibmojuogu ohppiide geain lea sámegieloahpahus.
Juekeme nimhtie ahte ööhpehtimmienboelhke *komprimerejuvvo, jïh daerpiesvoetem mealtan buakta sjïehtehtidh faage- jïh tæjmoejåakoen learoehkidie giej lea saemienööhpehtimmie.
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta šihtte doallat konsultašuvnnaid gaskal Sámedikki ja Oahpahusdirektoráhta ovdal go sámegielohppiid dárkkistuvvon fága- ja diibmojuohku sáddejuvvo gulaskuddamii, ja konsultašuvnnaid gaskal Sámedikki ja Máhttodepartemeanta ovdal go mearridit fága- ja diibmojuogu.
Saemiedigkie jïh Maahtoedepartemeente sjïehtin konsultasjovnh steeredh Saemiedigkien jïh ööhpehtimmiedirektoraaten gaskesne aarebi goh saemiengïelelearohki vååksjesovveme faage- jïh tæjmoejåakoe govledæmman seedtesåvva, jïh konsultasjovni Saemiedigkiengaskesne jïh Maahtoedepartemeente aarebi goh faage- jïh tæjmoejåakoem nænnoestidh.
Sihke sámediggeráđi ja Máhttodepartemeanta mielas lea dehálaš ahte ollislaš njuolggadusat galget hábmejuvvon dainna lágiin ahte movttiidahttet sámi ohppiid válljet sámegieloahpahusa.
Dovne saemiedigkieraerien jïh Maahtoedepartemeente mïeleste vihkele ahte ellies njoelkedassh edtjieh hammoedovveme dejnie vuekine ahte saemien learohkh veeljedh eadtjaldehtieh saemienööhpehtimmiem.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 18. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 18. bielie 379 bielesne
Oahppoplánat
Learoesoejkesjh
Máhttodepartemeanta gohččuma vuođul bijai Oahpahusdirektoráhtta johtui dárkkisteami viđa vuođđogálggain dárogiel-, eŋgelasgiel-, matematihka, servodatfága ja luonddufága oahppoplánain golggotmánu 2012.
Maahtoedepartemeente gåhtjomen mietie ööhpehtimmiedirektoraate #<n> vaaksjomem vïjhten maadthmaahtojne bïeji daaroengïele-, *eŋgelasgiel-, matematihkem, ektievuekiefaage jïh eatnemeaamhtsen learoesoejkesjinie golken 2012.
Gohččun guoskkai maiddái parallealla ovttaárvosaš sámi oahppoplánaide, namalassii dárogieloahppoplánat ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan, servodatfága-sámi ja luonddufága-sámi.
Gåhtjome aaj dïjpi *parallealla seammavyörtegs saemien learoesoejkesjh, nommenlissiem daaroengïelelearoesoejkesjh learoehkidie giej lea saemiengïele voestesgïeline, ektievuekiefaagen-saemien jïh eatnemeaamhtsen-saemien.
Sámediggeráđis lei čoahkkin Oahpahusdirektoráhtain 11.01.12 gos šiehtaimet mot direktoráhtta ja Sámediggi galget ovttasbargat.
Saemiedigkieraerien lij tjåanghkoe Ööhpehtimmiedirektoraatine 11.01.12 gusnie sjïehtimh nåtsh direktoraate jïh Saemiedigkie edtjieh laavenjostedh.
Dasto šiehtaimet ahte Sámediggeráđđi nammada lahtu dárogiela, servodatfága ja luonddufága oahppoplánajoavkkuide, lahtu ovtta referánsajovkui ja lahtuid sámi resursajovkui.
Dehtie minngede sjïehtimh ahte Saemiedigkieraerie lïhtsegen daaroengïelem nommehte, ektievuekiefaagem jïh eatnemeaamhtsen learoesoejkesjendåehkide, lïhtsegen akten referaansedåahkan jïh lïhtsegi saemien vierhtiendåahkan.
Sámediggeráđđi árvalii 2011:s rievdadit vuođđo lohkangálggaid sámegieloahppoplánain, muhto rievdadusat eai leat vuos mearriduvvon.
Saemiedigkieraerie jaepien 2011 nåaloeji jarkestidh våarome lohkememaahtoeh saemiengïelelearoesoejkesjinie, mohte eah leah jorkestimmieh voestegh nænnoestovveme.
Sámediggeráđđi oaidná dárbbu viidábut dárkkistit sámegiela vuosttašgiela ja nubbingiela oahppoplánaid, ja áigu boahtte jagi geahčadit vuođđo čállin-, njálmmálaš-, rehkenastin- ja digitálagálggaid sámegiela oahppoplánain, vai sáhttá heivehit buori ovdáneami ohppiid vuođđogálggaid ovdánahttimis.
Saemiedigkieraerie daerpiesvoetem vijrebelaakan vuajna saemiengïelem voestesgïelem jïh mubpiengïelen learoesoejkesjh vaaksjodh, jïh edtja båetijen jaepien gïehtjedidh våarome tjaeleme-, njaalmeldh-, ryökneme- jïh digitaalenmaahtoeh saemiengïelen learoesoejkesjinie, vuj maahta sjïehtehtidh bueriem evtiedimmien learohki maadthmaahtoej evtiedimmesne.
Ferte maid dárkkistit oahppoplánaid fága- ja diibmojuogu rievdadusaid mielde.
Tjoevere aaj learoesoejkesjh vaaksjodh faage-jïhtæjmoejåakoen jorkestimmiej mietie.
Sámediggeráđđi áigu nammadit oahppoplánajoavkkuid ja referánsajoavkkuid/olbmuid, geat galget čađahit dárkkisteami.
Saemiedigkieraerie edtja learoesoejkesjendåehkieh jïh referaansedåehkiej/almetjh nommehtidh, gïeh edtjieh vaaksjomem tjïrrehtidh.
Oahppoplánat fertejit dárkkistuvvot viidodat- ja resursarámma mielde maid departemeanta lea mearridan, gč. Oahpahuslága § 6-4.
Learoesoejkesjh tjoeverieh vååksjesovvedh goelpeneståaroe- jïh vierhtienmierien mietie maam departemeente nænnoestamme, *gč. Ööhpehtimmielaaken § 6-4.
Viidodat- ja resursarámma lea dán oktavuođas
Goelpeneståaroe- jïh vierhtiemierie daennie gaskesisnie
Sámi historjjá ja servodaga oahppoplána ferte maiddái veahá heivehit, ja vejolaččat evalueret boazodoalu oahppoplána.
Saemien vaajesem jïh siebriedahken learoesoejkesje tjoevere aaj ånnetji sjïehtehtidh, jïh kaanne båatsoen learoesoejkesjem evalueeredh.
Dárkkistuvvon oahppoplánat sáddejuvvojit gulaskuddamii, ja maŋŋel gulaskuddama de mearrida ja almmuha sámediggeráđi oahppoplánaid.
Vååksjesovveme learoesoejkesjh govledæmman seedtesuvvieh, jïh govledimmienmænngan dellie nænnoste jïh saemiedigkieraerien learoesoejkesjh bæjjohte.
Vuođđooahpahusa váhnenlávdegoddi
Maadthööhpehtimmien eejtegenmoenehtse
Vuođđooahpahusa váhnenlávdegoddi lea našunála lávdegoddi váhnemiiguin ja váhnemiidda geain leat mánát skuvllas.
Maadthööhpehtimmien eejtegenmoenehtse nasjonaale moenehtse eejtegigujmie jïh eejtegidie giej leah maanah skuvlesne.
Buot lahtuin galget dan sivas leat mánát juogo vuođđoskuvllas dahje joatkkaskuvllas.
Gaajhkene lïhtsegisnie gelkieh dennie sjïekesne årrodh maanah jåakoen maadthskuvlesne jallh jåarhkeskuvlesne.
Vuođđooahpahusa váhnenlávdegotti nammada Gonagasa stáhtaráđđi 4 jahkái hávális ja das lea jođiheaddji, nubbinjođiheaddji, 5 lahtu ja 2 várrelahtu.
Maadthööhpehtimmien eejtegenmoenehtsem gånkan staateraerie 4 jaapan nommehte *hávális jïh desnie lea juhtiehtæjjam, mubpieåvtehke, 5 lïhtsegh jïh 2 sæjjasadtjh.
Lahtut berrejit boahtit iešguđet guovlluin riikkas.
Lïhtsegh byöroeh ovmessie dajvijste rïjhkeste båetedh.
Vuođđooahpahusa váhnenlávdegoddi ásahuvvui 1976 ja lea vuoigaduvvon oahpahuslága 11-9 §.
Maadthööhpehtimmien eejtegenmoenehtse jaepien 1976 tseegkesovvi jïh lea *vuoigaduvvon ööhpehtimmielaaken 11-9 §.
Sámediggi lea bargan dohko oažžut sámegielat áirasa.
Saemiedigkie dahkoe åadtjodh barkeme saemiengïeleh saadthalmetjem.
Laila Aleksandersen Nutti Guovdageainnus eret lea nammaduvvon sámi áirrasin 2012- 2015 áigodahkii.
Lailan Aleksandersen Nutti Goevtegeajnoste nommehtovveme saemien saadthalmetjinie 2012- 2015 boelhkese.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 19. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 19. bielie 379 bielesne
Davviguovllu konferánsa
Noerhtedajven konferaanse
Sámediggeráđđi lei mielde davviguovllu konferánssas mii lágiduvvui Bådådjos 14. ja 15.11.11.
Saemiedigkieraerie lij mealtan noerhtedajven konferaansesne mij #Bådåddjo<np><top><sg><ine> öörnesovvi 14. jïh 15.11.11.
Guovddáš fáddán lei davviguovllu dutkan váikkuhangaskaoapmin dutkanpolitihkas.
Jarngen aamhtesinie lij noerhtedajvem dïedtetsavtshvierhtine dotkemepolitihkesne goerehtamme.
Servodatovdáneapmi davviguovlluin, mii maiddái lea vuoruhuvvon áŋgiruššansuorgi strategiijas, čalmmustahttojuvvui ja digaštallojuvvui ovttas eará fáttáiguin.
Siebriedahkenevtiedimmie noerhtedajvine, mij aaj prijoriteradovveme barkoesuerkie strategijesne, vååjnesasse bïejesovvi jïh ektesne jeatjah aamhtesigujmie digkiedallesovvi.
Dutkanfoanda Davvi-Norga
Dotkemefåante Noerhte-Nöörje
Eva Josefsen lea nammaduvvon Sámedikki lahttun Davvi-Norgga foandastivrii áigodahkii 2012 - 2015.
Evan Josefsen Saemiedigkien lïhtseginie nommehtovveme Noerhte-Nöörjen fåanteståvrose boelhkese 2012 - 2015.
Várrelahttu foandastivrras lea Kevin Johansen.
Sæjjasadtje fåanteståvroen lea Kevin Johansen.
Arnt Erik Tjønna lea nammaduvvon Sámedikki lahttun Gaska-Norgga foandastivrii áigodahkii 2012 - 2015.
Arnt Erik *Tjønna nommehtovveme Saemiedigkien lïhtseginie Gåhkaldahke-Nöörjen fåanteståvrose boelhkese 2012 - 2015.
Várrelahttu foandastivrras lea Nora Marie Bransfjell.
Sæjjasadtje fåanteståvroen Nora Marie Bransfjell lea.
Bargu ođđa dárkkistuvvon rámmaplánain ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui
Barkoe orre vååksjesovveme mieriensoejkesjijstie aarhskuvlelohkehtæjjanlearose
Sámedikkis lea leamaš bistevaš lahttu plánalávdegottis ođđa dárkkistuvvon rámmaplánabarggus ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui ja lávdegottis leat leamaš ovcci čoahkkima Oslos.
Saemiedigkien orreme vihties lïhtsege soejkesjenmoenehtsen orre vååksjesovveme mieriensoejkesjebarkoste aarhskuvlelohkehtæjjanlearose jïh moenehtsen orreme uktsie tjåanghkoeh Oslovisnie.
Guokte maŋemus čoahkkima ledje 3.11.2011 ja 5.-6.1.2012.
göökte minngebe tjåanghkoeh lin 3.11.2011 jïh 5.-6.1.2012.
Lávdegoddi lea gárven rámmaplánaevttohusa ja sádden dan Máhttodepartementii.
Moenehtse lea *gárven mieriesoejkesjenuvtelassen jïh dam maahtoedepartemeentese seedtem.
Leat maiddái ráhkaduvvon nationála mearrádusat ásahusaide njuolggadusaid birra mat leat nationála rámmaplána vuolit dásis.
Leah aaj dorjesovveme nasjonaale nænnoestahkh institusjovnide njoelkedassi bïjre mah nasjonaale mieriesoejkesjen badtehth daltesisnie.
Daid njuolggadusaid ii galgga departemeanta dohkkehit, muhto lávdegoddi galgá ieš daid mearridit ovttasráđiid fágajoavkkuiguin.
Dejtie njoelkedasside ij edtjh departemeente dåhkasjehtedh, mohte moenehtse edtja jïjtje dejtie ektine faagendåehkiejgujmie nænnoestidh.
Rámmaplána lea láhkaásahus, ja dat sáddejuvvui 01.01.12 almmolaš gulaskuddamii.
Mieriensoejkesje laakenjoelkedasse, jïh dïhte 01.01.12 byjjes govledæmman seedtesovvi.
Nationála njuolggadusat eai galgga sáddejuvvot gulaskuddamii.
Nasjonaale njoelkedassh eah edtjh govledæmman seedtesovvedh.
Sámediggeráđđi lea šiehttan konsulteret departemeanttain nationála njuolggadusaid birra sihke ovdal go almmuhuvvojit ja miessemánus, seammás go galget konsulteret láhkaásahusa birra ovdal go sihke njuolggadusaid ja láhkaásahusaid loahpalaččat mearridit.
Saemiedigkieraerie sjïehteme departemeentine nasjonaale njoelkedassi bïjre konsulteeredh dovne aarebi goh bæjjoehtovvieh jïh suehpeden, seammasïenten goh edtjieh laakenjoelkedassen bïjre aarebi konsulteeredh goh dovne njoelkedassi jïh laakenjoelkedassi minngiemassh nænnoestidh.
Sámediggeráđđi lea dál bargame nationála njuolggadusaiguin.
Saemiedigkieraerie daelie nasjonaale njoelkedassigujmie barkeminie.
Ođđa rámmaplána sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui
Orre mieriesoejkesjem saemien aarhskuvlelohkehtæjjanlearose
Sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui galgá ráhkaduvvot rámmaplána.
Saemien aarhskuvlelohkehtæjjanlearose edtja dorjesovvedh mieriensoejkesje.
Rámmaplánalávdegoddái galgá nammadit lahtuid.
Mieriensoejkesjenmoenehtsasse edtja lïhtsegh nommehtidh.
Sámediggeráđđi lea evttohan ovtta dievdo- ja ovtta nissonovddasteaddji.
Saemiedigkieraerie aktem uvtedamme alma- jïh aktem nyjsenæjjansaadthalmetje.
Nubbi dan guoktás nammaduvvo ja galgá doaibmat Sámedikki ovddasteaddjin dán lávdegottis.
Mubpie denniegööktesi nommehtåvva jïh edtja juhtedh Saemiedigkien saadthalmetjinie daennie moenehtsisnie.
Departemeanta lea nammadan jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji lávdegoddái, ja Sámi allaskuvla galgá doaibmat čállingoddin.
Departemeente juhtiehtæjjam jïh mubpieåvtehkem moenehtsasse nommehtamme, jïh Saemien jïlleskuvle edtja juhtedh sekretarijaatine.
Sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu rámmaplánalávdegotti mandáhtta
Saemien aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmien mieriesoejkesjenmoenehtsen mandaate
Sámediggeráđđi lea konsulteren sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu rámmaplánalávdegotti mandáhta birra, ja soabadii Máhttodepartemeanttain 01.02.12.
Saemiedigkieraerie saemien aarhskuvlelohkehtæjjanlearoem konsulteereme mieriensoejkesjenmoenehtsen mandaaten bïjre, jïh maahtoedepartemeentine Latjkaji 01.02.12.
Rámmaplánalávdegoddi nammaduvvo lagamuš áiggi.
Mieriensoejkesjenmoenehtse lïhkemes tïjjen nommehtåvva.
Davviguovlluprošeavtta loahppakonferánsa
Noerhtedajvenprosjeekten minngiegietjiekonferaanse
Sámediggeráđđi searvvai Davviguovlluprošeavtta loahpahankonferánssas Romssas 26.01.12.
Saemiedigkieraerie noerhtedajvenprosjeekten Mealtan galhkovekonferaansesne Romsesne 26.01.12.
Doppe lei earret eará paneladigaštallan fáttáin: "Davviguovllumáhtolašvuođa boahtteáigi Norgga skuvllas?" mas sámediggeráđđi oassálasttii.
Debpene lij gaskem jeatjah paneeledigkiedimmien aamhtesinie: "Noerhtedajvenmaahtaldahken båetije aejkie Nöörjen skuvlesne?" mesnie saemiedigkieraerie mealtan.
Romssa suohkan lea dán prošeavtta bokte ovddidan fágaidgaskasaš oahpahanplána davviguovlluprofiillain mii galgá geavahuvvot buot skuvllain Norggas.
Romsan tjïelte lea daan prosjeekten baaktoe evtiedamme faagigasngesadtje ööhpehtimmiesoejkesjen noerhtedajvenprofïjline mij edtja gaajhkene skuvlesne Nöörjesne åtnasovvedh.
Prošeakta fállá maiddái lassioahpu oahpaheddjiide ja ovddida universitehtaoahpuid davviguovlluprofiillain.
Prosjeekte aaj lissielearoen lohkehtæjjide faala jïh universiteetenlearoeh noerhtedajvenprofïjline evtede.
Skuvllat dolle buriid čájálmasaid iežaset bargguin.
Skuvlh buerie vuesiehtimmieh jïjtjsh barkojne steerin.
Davviguovlluprošeakta almmuha dáid beivviid sierra oahppogirjji davviguovllumáhtolašvuođas.
Noerhtedajvenprosjeekte daaj biejjiej sjïere learoegærjam noerhtedajvenmaahtaldahkesne bæjjohte.
Dat galgá jorgaluvvot ja biddjot ovttas.no:i.
Dïhte edtja ovttas.no:se jarkoestovvedh jïh byöjedh.
Davviguovlluprošeavtta oassin lea Allaskuvlalektor Andy Sortland analyseren guokte oahpponeavvu mat leat ollu geavahuvvon Romssa nuoraidskuvllain ja muđui riikkas.
Noerhtedajvenprosjeekten boelhkine jïlleskuvlelektore Andy Sortland göökte learoevierhtieh joekehtahteme mah leah jïjnje Romsan noereskuvline jïh voen rïjhkesne åtnasovveme.
Trigger 1 ja 2 ja Natur og Univers 1 ja 2.
*Trigger 1 jïh 2 jïh *Natur *og *Univers 1 jïh 2.
Son imaštalai manne vuođđoskuvlla oahppogirjjiin váilot ovdamearkkat ja gáldoávdnasat davviguovlluin, ja váruha makkár váikkuhusaid dat sáhttá mielddisbuktit.
Dïhte bååhperi maadthskuvlen learoegærjine mïnnin vuesiehtimmieh jïh gaaltijematerijellh noerhtedajvine fååtesieh, jïh vaarohte magkeres dïedth dïhte maahta mealtan buektedh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 20. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 20. bielie 379 bielesne
Sortland imaštii ovdamearkka dihte dan mot sápmelaččaid leat govvidan dan guovtti analyserejuvvon girjjis.
Sortland vuesiehtimmien dïehre dam bååhperi nåtsh saemieh dajgöökte#joekehtehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>gærjine buerkiestamme.
Dat eai leat dássálaga ja dain váilo áigeperspektiiva.
Dah eah leah *dássálaga jïh dejnie tïjjeperspektijve fååtesin.
Son váruha ahte sápmelaččaid birra sáhttá šaddat dakkár govva ahte leat oaivvehis "luonddumánát" geat ellet luonddu mielde, gaskaija beaivváža ja guovssahasaid vuolde.
Dïhte vaarohte ahte saemiej bïjre maahta sjïdtedh dagkeres guvvie ahte leah åejjehts "eatnemenmaanah" gïeh eatnemen mietie jielieh, gaskejïjjen biejjien jïh *guovssahasaid nuelesne.
Dan birra lei dárkilis digaštallan paneladigaštallamis.
Váikkuhit dan ahte sámi álbmoga formála gelbbolašvuohta nanusmuvvá Váikkuhit sámi sisdoalu mánáidgárddiide gos leat sámi mánát Dieđut ja bagadusat sámi oahpahusa birra mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas Váikkuhit dan ahte ásahuvvošii bistevaš sámi dulkaoahppofálaldat Váikkuhit ahte Nordlándda universitehta ja Davvi-Trøndelaga allaskuvla (HINT) sáhttet oktiiheivehit ja fállat kurssaid ja oahppofálaldagaid julevsámi ja lullisámi gielas ja kultuvrras Doarjut sámi váhnenlávdegotti vuolggaheami Sámediggi galgá gozihit ahte skuvllat ja skuvlaeaiggádat fuolahit iežaset ovddasvástádusa eastadit givssideami sámi mánáid skuvlaárgabeaivvis Váikkuhit meahcceskuvllaid ásahemiid
Dam dijpedh ahte saemien åålmegen byjjes maahtaldahke *nanusmuvvá Saemien sisvegem maanagïertide dijpieh gusnie saemien maanah leah Daajroeh jïh bïhkedassh saemien ööhpehtimmien bïjre maanagïertine jïh maadthööhpehtimmesne Dam dijpieh ahte vihties saemien toelhkeööhpehtimmiefaalenasse tseegkesåvva Dijpedh ahte Nordlaanten universiteeten jïh Noerhte-Tröndelaagen jïlleskuvle (*HINT) maehtieh kursh iktedidh jïh faaledh jïh ööhpehtimmiefaalenassi julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne jïh kultuvresne Saemien eejtegenmoenehtsen seedtemem dåarjodh Saemiedigkie edtja geehtedidh ahte skuvlh jïh skuvleaajhterh jïjtjsh dïedtem heerredidh sujhtieh tsælloem saemien maanaj skuvleaarkebiejjien Miehtjieskuvli tseegkemh dijpedh
Dearvvašvuohta ja sosiála
Starne jïh sosijaales
Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkka vuođđuduvvo dásseárvosaš dearvvašvuođa ja sosiálabálvalusaide sámi álbmoga várás seamma dásis go muđui álbmogis leat.
Saemiedigkien starnen- jïh sosijaalepolitihke tseegkesåvva seammavyörtegs starnen jïh sosialdïenesjidie saemien åålmegen muhteste seamma daltesisnie gosse voen åålmegisnie årrodh.
Vuođđun dásseárvosaš mihttomeari sihkkarastimii lea máhtolašvuohta máŋggakultuvrralaš áddejumi birra ja sámi gielas ja kultuvrras buot dásiin ja gelbbolašvuohta dain.
Våaroeminie seammavyörtegs ulmien gorredæmman lea maahtaldahke *máŋggakultuvrralaš goerkesen bïjre jïh saemien gïelesne jïh kultuvresne gaajhkene daltesisnie jïh maahtaldahke dejnie.
Váldomihttomearri Dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat sámi álbmogii mat váldet vuolggasaji sámi gielas ja kultuvrras.
Åejvieulmiemierie Seammavyörtegs starnen- jïh sosialdïenesjh saemien åålmegasse mah feelemesijjiem saemien gïeleste jïh kultuvreste vaeltieh.
Oassemihttomearit. Nannejuvvon dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalus mii lea heivehuvvon sámi álbmoga vuoigatvuođaide ja dárbbuide. Dearvvašvuođa- sosiálabargiin buot dásiin lea sámi giella- ja Kulturgelbbolašvuohta
Boelhkeulmieh. Nænnoestovveme starnen- jïh sosialdïenesje mij saemien åålmegen reaktide jïh daerpiesvoetide sjïehtelovveme. Starnen- sosijaalebarkiji gaajhkene daltesisnie lea saemien gïele- jïh kultuvremaahtaldahke
Strategiijat. Gulahallamiin ja ovttasbargguin eiseválddiiguin ja gullevaš oassálastii guin sihkkarastit Sámediggái váikkuhanfámu sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldaga hábmemis ja čađaheamis
Strategijh. Gaskesadteminie jïh ektiebarkojne åejvieladtjigujmie jïh *gullevaš *oassálastii *guin Saemiedægkan soptsestimmiem gorredibie saemien åålmegen starnen- jïh sosijaalefaalenassen hammosne jïh tjïrrehtimmesne
Bargodokumeanttat guovlulaš dearvvašvuođaásahusain 2012
Barkoetjaatsegh regionaale starneninstitusjovnijste 2012
Sámediggeráđđi lea konsulteren Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain bargodokumeanttaid birra guovlulaš dearvvašvuođaásahusain 2012 ovddas.
Saemiedigkieraerie #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> konsulteereme barkoetjaatsegi bïjre regionaale starneninstitusjovnine 2012:n åvteste.
Sámediggeráđđi čujuhii dasa ahte jus sámi divššohasaide galgá sáhttit addit fálaldaga mas lea buorre kvalitehta, de lea dehálaš ahte lávdaduvvon spesialistadearvvašvuođabálvalus mas lea máhttu sámi gielas ja kultuvrras čohkkejuvvo ja viiddiduvvo viidáseappot.
Saemiedigkieraerie dïsse tjaatsesti ahte jis saemien skïemtjijidie edtja maehtedh faalenassem vedtedh mesnie buerie kvaliteete, dellie vihkele ahte *lávdaduvvon *spesialistadearvvašvuođabálvalus mesnie lea maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvreste tjöönghkesåvva jïh vijriebasse vijriedåvva.
Dás oaivvilduvvo erenoamážit fálaldagaide mat eaktudit buori gulahallama divššohasa ja dikšu gaskkas, nu go veajuideapmi, geriatriija, demeansa, gárrenmirkosorjjasvuođa olbmuide fálaldat, ja oahppan ja nákcen bistevaš buozanvuođain.
Daelie joekoenlaakan faalenasside jeahtasåvva mah buerie gaskesadtemem tsïhkestehtieh skïemtjijen jïh skïemtjesåjhteren gaskesne, dan gosse *veajuideapmi, *geriatriija, *demeansa, *gárrenmirkosorjjasvuođa almetjidie faalenasse, jïh lïereme jïh buektiehtamme vihties fiejline.
Dát leat maid dehálaččat spesialistadearvvašvuođa bagadeami fuolaheapmái suohkaniidda ja sámi álbmogii.
Daah aaj vihkele *spesialistadearvvašvuođa buerkiestimmien ealjohkasse tjïeltide jïh saemien åålmegasse.
Dán duogážiin bivddii Sámediggeráđđi ahte regionála dearvvašvuođaásahusat galget áimmahuššat dan ahte sámi divššohasat ožžot veajuiduhttin- ja gealbudanfálaldaga iežaset gillii, ja mas vuolggasadji lea iežaset kultuvra.
Daan duekine saemiedigkieraerie Maedtieji ahte regionaale verviesvoeteninstitusjovnh edtjieh dam voebnesjidh ahte saemien skïemtjijh åadtjoeh *veajuiduhttin- jïh *gealbudanfálaldaga jïjtjsh gïelese, jïh mesnie feelemesijjie jïjtjsh kultuvre.
Boađusin lea čuovvovaš bargu biddjon bajimus láidesteapmin guovlulaš dearvvašvuođaásahusaide 2012 ovddas: Sámi divššohasaid rivttiid ja dárbbuid heivehuvvon bálvalusaide ferte jearrat ja čalmmustahttit plánenáigodagas, guorahallanáigodagas ja go mearrádusat dahkkojit.
Illedahkine minngebe barkoe byöjeme bijjemes *láidesteapmin regionaale starneninstitusjovnide 2012:n åvteste: Saemien skïemtjiji reaktoej jïh daerpiesvoeti sjïehtelovveme dïenesjidie tjoevere soejkesjimmieboelhkesne gihtjedh jïh vååjnesasse bïejedh, salkehtimmieboelhkesne jïh gosse nænnoestahkh dorjoeh.
Veajuiduhttin- ja gealbudanfálaldaga ovdánahttimii mas lea vuolggasadji sámi giela ja kultuvrras galgá biddjot erenoamáš beroštupmi.
*Veajuiduhttin- jïh *gealbudanfálaldaga evtiedæmman mesnie lea feelemesijjie saemien gïelem jïh kultuvresne galka byöjedh sjïere ïedtje.
Sámediggeráđđi lea balus ahte fálaldat mii lea huksejuvvon Sámi našunála gealboguovddážii ii bisuhuvvo ja ovddiduvvo jus dát eai oaččo erenoamáš fokusa go nuppástuhttin psykalaš dearvvašvuođabálvalusain joatkkašuvvo.
Saemiedigkieraerie lea *balus ahte faalenasse mij saemien nasjonaale maahtoejarngese Bigkesovveme ij tjöödtjestehtieh jïh evtiedåvva jis daah eah sjïere fokusem åadtjoeh gosse jarkoestehtemen psykeles starnendïenesjinie jåarhkesåvva.
Sámediggeráđi mielas lea buorre go guovllupsykiátralaš rolla nannejuvvo.
Saemiedigkieraerien mïeleste buerie gosse *guovllupsykiátralaš råålla nænnoeståvva.
Seammás diehtit mii ahte máhttu sámi gielas ja kultuvrras guovllupsykiátralaš bálvalusfálaldagas lea váilevaš.
Seammasïenten mijjieh daejriejibie ahte maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne *guovllupsykiátralaš dïenesjenfaalenassesne lea fååtesæjja.
Sámi našunála gealboguovddáš mii bargá psykalaš dearvvašvuođain (SANKS) lea váldán dán hástalusa duođalaččat, ja dán vuođul doaimmahan našunála prošeavtta 2 jagi, mas klinihkalaš doaimmaheapmi lea fokusis, ja maiddái diehtojuohkin ja oahpahus leat guovddážis.
Saemien nasjonaale maahtoejarnge mij psykeles starnine barka (#SANKS<np><sg><nom>) daam haestemem aalvere vaalteme, jïh daan mietie nasjonaale prosjeektem 2 jaepieh åtnam, mesnie *klinihkalaš #darjome<n><der_car><adj><sg><nom> lea fokusesne, jïh aaj bïevnesjoekedimmie jïh ööhpehtimmie årrodh jarngesne.
Prošeavtta boađus lea ahte jearru ja čujuheapmi leat lassánan SANKS:ii julev- ja lullisámi guovllus sihke poliklinihkalaš- ja jándordikšui.
Prosjeekten illedahke lea ahte #gihtjedh<vblex><tv><imp><p1><du> jïh tjaatsestimmie #SANKS<np><sg><ill> læssanamme luvlie- jïh åarjelsaemien dajvesne dovne *poliklinihkalaš- jïh dygnenskïemtjesåjhterasse.
SANKS:as lea maid našunála doaibma mii guoská ovttadássásaš bálvalusfálaldaga ovdánahttimii psykalaš dearvvašvuođadivššus sámi divššohasaide miehtá riikka.
#SANKS<np><sg><gen> lea aaj nasjonaale darjome mij seammavyörtegs dïenesjenfaalenassen dæjpa psykeles verviesvoetensåjhtosne saemien skïemtjijh abpe evtiedimmiem rïjhkem.
Sámediggeráđi mielas dát bargu ferte joatkkašuvvat ja nannejuvvot.
Saemiedigkieraerien mïeleste daate barkoe tjoevere jåarhkesovvedh jïh nænnoestovvedh.
Dán duogážiin bivdit mii ahte Davvi Dearvvašvuohta RDD morašta ahte bálvalusfálaldat Sámi našunála gealboguovddážis mii bargá psykalaš dearvvašvuođain joatkkašuvvo ja nannejuvvo vai olaha sámi divššohasaide buot sámi guovlluin.
Daan duekine maedtiejibie mijjieh ahte Noerhte Starne *RDD sorke ahte dïenesjenfaalenasse Saemien nasjonaale maahtoejarngesne mij psykeles starnine barka #jåarhkesovvedh<vblex><prsprc> jïh nænnoeståvva vuj saemien skïemtjijidie gaajhke saemien dajvine hænna.
Boađusin lea čuovvovaš bargu biddjon Davvi Dearvvašvuohta RDD:ii 2012 mihttomearrin: Davvi Dearvvašvuohta lea láhčán dili doaimmaheapmái ja ovdánahttimii Sámi našunála gealboguovddážis mii bargá psykalaš dearvvašvuođain.
Illedahkine minngebe barkoe lea byöjeme noerhte Starne *RDD:ij jaepien 2012 ulmine: Noerhte Starne tsiehkiem laatjeme #darjome<n><der_car><adj><sg><ill> jïh evtiedæmman Saemien nasjonaale maahtoejarngesne mij psykeles starnine barka.
Fálaldat lea olahanmuttus buot sámi divššohasaide buot sámi guovlluin .
Sámediggeráđđi čujuha viidáseappot deháleamos sierrafáktor dasa ahte ásahit ja bisuhit nana fágabirrasa, de fertejit spesialisttat gávdnot (psykiatárat ja psykologaspesialisttat).
Saemiedigkieraerie vijriebasse vihkielommes sjïerefaktorem dïsse tjaatseste ahte tseegkijibie jïh nænnoes faagebyjresem tjöödtjestehtedh, dellie tjoeverieh *spesialisttat (*psykiatárat jïh *psykologaspesialisttat).
Jus rekruterema ja dássitvuođa vejolašvuohta hedjona dáin fágajoavkkuin, de lea eará buriin doaibmabijuin unnán ávki.
Jis rekruteeremen jïh *dássitvuođa nuepie daejnie faagendåehkine vyösje, dellie lea jeatjah buerine råajvarimmine vaenie nåhtoe.
Guovddážin doaktáriid ja psykologaid rekruteremii ja dássemii lea ahte ásahus lea dohkkehuvvon oahppobáikin spesialistaohppui.
Jarngine dåakteri jïh *psykologaid rekruteeremasse jïh *dássemii lea ahte institusjovne learoesijjine dåhkasjahteme *spesialistaohppui.
Sámediggi vuordá maid ahte SANKS viidáset doaibma oahppoinstitušuvdna rollas, go das lea guovddáš rolla oahpahussii boahtteáiggis fágaolbmuin geain lea sámegiela- ja kulturgelbbolašvuohta.
Saemiedigkie aaj vuarta ahte #SANKS<np><sg><gen> vijrebe darjome learoeinstitusjovne råållesne, goh desnie lea jarngen råålla ööhpehtæmman båetijen aejkien faagealmetji giej saemiengïelen- jïh kultuvremaahtaldahke lea.
Dán sivas bivdit mii ahte Davvi Dearvvašvuohta RDD:ii addo bargun seailluhit ja ovdánahttit SANKS doaimma sámi oahpahusguovddážin psykalaš dearvvašvuođasuorggis mánáide ja nuoraide.
Daennie sjïekesne maedtiejibie mijjieh ahte Noerhte Starne *RDD:ij vedtieh barkojne vaarjelidh jïh #SANKS<np><sg><gen> darjomem saemien ööhpehtimmienjarngine psykeles verviesvoetensuerkeste maanide jïh noeride evtiedidh.
Čuovvovaš bargu lea biddjon Davvi Dearvvašvuohta RDD:ii 2012 mihttomearrin: SANKS doaibmá oahpahusbáikin ovdánahttojuvvo viidáseappot spesialistaohppui psykiatriija suorggis.
Minngebe barkoe byöjeme noerhte lea Starne *RDD:ij jaepien 2012 ulmine: #SANKS<np><sg><nom> ööhpehtimmiensijjine jåhta evtedh vijriebasse *spesialistaohppui psykiatrijen suerkesne.
Sámediggeráđđi lea duhtavaš bargguiguin mat leat addon guovlulaš dearvvašvuođaásahusaide, ja oaivvilda ahte dát lea dehálaš dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusa ovdánahttimii sámi divššohasaide.
Saemiedigkieraerie madtjele barkoejgujmie mah regionaale starneninstitusjovnide vodteme, jïh jeahta daate lea vihkeles seammavyörtegs verviesvoetendïenesjen evtiedæmman saemien skïemtjijidie.
Jurddaseminára sámi dearvvašvuođasiidda birra
Åssjalommesseminaaren saemien starnensïjten bïjre
Sámediggeráđđi lei bovdejuvvon ja lea oassálastán jurddaseminárii sámi dearvvašvuođasiidda ásaheami birra.
Saemiedigkieraerie lij bööresovveme jïh åssjalommesseminaaresne mealtan saemien starnensïjten tseegkemen bïjre.
Seminára lei Finnmárkku Dearvvašvuođa direktevra vuolggahan.
Seminaare lij Finnmaarhken starnen direktööre seedteme.
Seminára fáddá lei Sámi dearvvašvuođasiidda rolla rumašlaš ja psykiatriija dearvvašvuođa organiserema boahtteáiggis Finnmárkkus, oktiisajusteapmi spesialistadoavtterguovddážis ja SANKS, psykiatriija ja gárrenmirkosuorggi boahtteáiggi organiseren.
Seminaaren aamhtese saemien starnensïjten råålla Lij kråahpen jïh psykiatrijen starnen öörnemen båetijen aejkien Finnmaarhkesne, *oktiisajusteapmi *spesialistadoavtterguovddážis jïh #SANKS<np><sg><gen>, psykiatrijem jïh *gárrenmirkosuorggi båetijen aejkien öörnem.
Dulkonprošeakta
Doelhkestimmieprosjeekte
Sámediggeráđi konsulteremiid bokte bargodokumeanttain regionála dearvvašvuođaásahusaide 2010 ovddas oaččui Davvi Dearvvašvuohta bargun čađahit dulkonprošeavtta buoridandihti dulkabálvalusa sámi álbmogii.
Saemiedigkieraerienkonsulteereminie barkoetjaatsegijstie regionaale starneninstitusjovnide 2010:n åvteste noerhte Åadtjoeji Starne barkojne tjïrrehtidh doelhkestimmieprosjeekten *buoridandihti toelhkedïenesjem saemien åålmegasse.
Sámediggeráđđi áigu searvat dán prošeavtta mandáhta hábmemii.
Saemiedigkieraerie edtja daan prosjeekten mealtan mandaaten hammosne.
Finnmárkku Dearvvašvuohta oaččui ovddasvástádusa čađahit prošeavtta.
Finnmaarhken starne dïedtem tjïrrehtidh prosjeektem åadtjoeji.
Prošeakta biddjui johtui 2011:s.
Prosjeekte #<n> jaepien 2011 #aelkiehtidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg>.
Prošeavtta stivrenjoavkkus leat klinihkkahoavddat rumašlaš ja psykalaš dearvvašvuođas Hámmárfeastta ja Girkonjárgga buohcciviesuin, dutkanjođiheaddji Hámmárfeastta buohcciviesus, Dutkan- ja ovdánahttinossodaga jođiheaddji SANKS:s, geavaheaddjiovddasteaddji, Sámi allaskuvlla ovddasteaddji, ja Sámediggi.
Prosjeektem stuvremedåehkien leah *klinihkkahoavddat kråahpen jïh psykeles starnesne Hammerfesten jïh Girkonjárgan skïemtjegåetine, dotkemejuhtiehtæjja Hammerfesten skïemtjegåetesne, Dotkeme- jïh evtiedimmiegoevtesen juhtiehtæjjam #SANKS<np><sg><ine>, utnijensaadthalmetje, Saemien jïlleskuvlen saadthalmetje, jïh Saemiedigkie.
Prošeavtta jođiha našunála guovddáš ovttasdoaimmaheamis ja tele- dálkkodeapmi Romssas.
Prosjeektem nasjonaale jarnge mietede *ovttasdoaimmaheamis jïh *tele- gïetedalleme Romsesne.
Prošeavtta váldomihttomearri lea ásahit buori dulkonbálvalusa birra jándora divššohasaide geain lea sámegiella eatnigiellan olles Davvi Dearvvašvuohta RDD guovllus.
Prosjeekten åejvieulmiemierie lea tseegkedh buerie doelhkestimmiedïenesjen bïjre dygnem skïemtjijidie giej lea saemiengïele ietniengïeline abpe noerhte Starne *RDD dajvesne.
Prošeavtta stáhtus
Prosjeekten staatuse
Rievdadusárvalus láhkaásahussii mánáid ovddasteaddji birra áššiin maid mánáidsuodjalusa ja sosiála áššiid fylkkalávdegoddi galgá meannudit
Jorkestimmienåssjele laakenjoelkedassese maanaj saadthalmetjen bïjre aamhtesinie aaj maanavaarjelimmien jïh sosijaale aamhtesh fylhkenmoenehtse edtja gïetedidh
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta pláne revideret láhkaásahusa mánáid ovddasteaddji birra áššiin maid mánáidsuodjalusa ja sosiála áššiid fylkkalávdegoddi galgá meannudit.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente soejkesje revideeredh laakenjoelkedassen maanaj saadthalmetjen bïjre aamhtesinie mej maanavaarjelimmien jïh sosijaale aamhtesh fylhkenmoenehtse edtja gïetedidh.
Sámediggeráđđi lea konsulteren departemeanttain fuolahandihte ahte sámi mánáid vuoigatvuođat fuolahuvvojit láhkaásahusas.
Saemiedigkieraerie departemeentine konsulteereme *fuolahandihte ahte saemien maanaj reaktah laakenjoelkedassesne sujhtesuvvieh.
Sámediggeráđđi lea konsulteren mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain johtuibidjama birra láhkaásahusas bearráigeahču birra mánáin geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusa vuolde.
Saemiedigkieraerie konsulteereme maanaj-, mïrrestalleme- jïh *searvadahttindepartemeanttain *johtuibidjama bïjre laakenjoelkedassesne vaaksjomen bïjre maanine gïeh maanavaarjelimmien hoksen nuelesne.
Sámediggeráđđi lea konsulteren sámi mánáid vuoigatvuođaid vuhtiiváldima birra gillii ja kultuvrii go leat mánáidsuodjalusa fuolahusa vuolde.
Saemiedigkieraerie saemien maanaj reaktah seatadimmien bïjre konsulteereme gïelese jïh kultuvrese gosse årrodh maanavaarjelimmien hoksen nuelesne.
Konsultašuvnnat sisdoalu birra leat loahpahuvvon, ja lea dušše láhkaásahusa johtuibidjan mii váilu.
Konsultasjovnh sisvegenbïjre illesovveme, jïh lea ajve laakenjoelkedassem *johtuibidjan mij fååtese.
Sámediggeráđđi lea konsulteren láhkaásahusa johtuibidjama hoahpuheami birra.
Saemiedigkieraerie laakenjoelkedassem konsulteereme *johtuibidjama skroedtedehtemen bïjre.
Mánáidviesuin deaivvadeapmi
Maanajgåetine gaavnesjimmie
Sámediggeráđđi searvvai skábmamánu 23. b. 2011 čoahkkimii Politiijadirektoráhtain, sámegielat politiijaiguin ja Mánáidviesuin Romssas.
Saemiedigkieraerie rahkan 23. b. 2011 mealtan tjåanghkosne polijsendirektoraatine, saemiengïeleh polijsigujmie jïh maanajgåetine Romsesne.
Čoahkkima fáddán lei sámi mánáid áimmahuššan geat leat gillán seksuálalaš veagalváldima ja/ dahje vearredaguid.
Tjåanghkoen aamhtesinie lij saemien maanide voebnesjidh gïeh töölleme *seksuálalaš *veagalváldima jïh/ jallh *vearredaguid.
Odne lea dilli dat ahte Mánáidviesus ii leat oktage fásta bargi geas lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras.
Daenbiejjien tsiehkie dah ahte Maanajgåetesne ij akte vihties barkijem leah gïen lea maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne.
Duopmárgažademiin davvisámegielat mánáin lea sis dál okta politiijabálvalusnisu geas lea dohkálaš viidásetoahppu duopmárgažadit mánáid.
*Duopmárgažademiin noerhtesaemiengïelh maanaj lea dejnie daelie akte polijsendïenesjennyjsenæjja gïen lea dåhkasjamme vijrebelearoe *duopmárgažadit maanaj.
Su bargu ii leat Mánáidviesus, muhto vižžojuvvo sisa go lea dárbu duopmárgažadeapmái davvisámegillii.
Dan barkoe ij maanajgåetesne Leah, mohte sïjse veedtjesåvva goh lea daerpies *duopmárgažadeapmái noerhtesaemiengïelese.
Sámediggeráđi cealkámuš čoahkkimis lei ahte Romssa Mánáidviessu ferte oažžut našunála ovddasvástádusa sámi mánáid áimmahuššamis, ja ahte mánáidviessu Romssas lasiha gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras maiddái eará ámmátsurggiin mat gávdnojit guovddážis (psykologa, doavttir jna.) Dasa lassin ferte áŋgiruššat dasa ahte oažžut eanet sámegielat politiijaid geain lea gelbbolašvuohta čađahit duopmárgažadeami.
Saemiedigkieraerien jiehtege tjåanghkoste lij ahte Romsan maanajgåetie tjoevere nasjonaale dïedtem saemien maanaj voebnesjimmeste åadtjodh, jïh ahte maanajgåetie Romseste maahtaldahken saemien gïelesne jïh kultuvresne aaj jeatjah funksjovnensuerkine lissehte mah jarngesne leah (*psykologa, dåaktere jnv.) Dïsselissine tjoevere dïsse eadtjaldovvedh ahte åadtjoejibie jeenjelaakan saemiengïeleh polijsh giej lea maahtaldahke tjïrrehtidh *duopmárgažadeami.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 23. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 23. bielie 379 bielesne
Čoahkkimis oassálastit šiehtadedje ahte politiijadirektoráhtta hábme árvalusa doaibmaplánii, movt nannet politiijaid gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras, ja movt váldit vára sámi mánáin go deaivvadit Mánáidviesuin.
Tjåanghkosne #mealtan<adv><der_nomag><n> nååhtedin ahte polijsendirektoraate åssjelem dahkoesoejkesjasse hammode, guktie polijsh maahtaldahken saemien gïelesne jïh kultuvresne nænnoestibie, jïh guktie vaahram saemien maanijste vaeltedh gosse maanajgåetine Gaavnesjidh.
Sámediggeráđđi beassá buktit iežas cealkámuša ovdal go árvalus sáddejuvvo Justiisadepartementii.
Saemiedigkieraerie åådtje jïjtjemse jiehtegen aarebi buektedh goh åssjele justisdepartemeentese Seedtesåvva.
Dál vuordá Sámediggi dán árvalusa.
Daelie Saemiedigkie daam åssjelem vuarta.
Stivrraid nammadeapmi regionála ja báikkálaš dearvvašvuođaásahusaide
Ståvrojde nommehtidh regionaale jïh dajven starneninstitusjovnide
Sámediggi lea bovdejuvvon evttohit ođđa áirasiid regionála ja báikkálaš dearvvašvuođaásahusaid stivrraide stivraáigodahkii 2012 – 2014.
Saemiedigkie uvtedidh bööresovveme orre saadthalmetjh regionaale jïh dajven starneninstitusjovni ståvrojde ståvroeboelhkese 2012 – 2014.
Regionála dearvvašvuođaásahusaide lea Sámediggeráđđi evttohan čuovvovaččat:
Regionaale starneninstitusjovnide saemiedigkieraerie minngebelaakan uvtedamme:
Davvi Dearvvašvuohta:
Noerhte Starne:
Gaska Dearvvašvuohta:
Gåhkaldahke Starne:
Lulli/ Nuorta Dearvvašvuohta:
Åarjel/ Luvlie Starne:
Oarji Dearvvašvuohta:
Jillie Starne:
Ii oktage Sámediggeráđi evttohusain duoin eará regionála dearvvašvuođaásahusain čuovvoluvvon.
Ij akte saemiedigkieraerien uvtelassine duejnie jeatjah regionaale starneninstitusjovnine dåeredh.
Sámediggeráđđi lea maid sádden evttohusaid stivralahtuide vuollásaš dearvvašvuođaásahusaide:
Saemiedigkieraerie aaj uvtelassh ståvroelïhtsegidie vuelegs starneninstitusjovnide seedteme:
Davvi Dearvvašvuohta:
Noerhte Starne:
Gaska Dearvvašvuohta:
Gåhkaldahke Starne:
Báikkálaš dearvvašvuođaásahusaide eai leat ođđa stivrrat vel nammaduvvon 2012- 2014 áigodahkii.
Dajven starneninstitusjovnide eah leah orre ståvroeh annje 2012- 2014 boelhkese nommehtovveme.
Stuoradiggedieđáhus čálgobálvalusaid oahpu birra
Stoerredigkiebïevnese murriedïenesji learoen bïjre
Sámediggeráđđi lea oassálastán Stuoradiggedieđáhusa referánsajoavkkus čálgobálvalusaid oahpu birra áigodagas juovlamánu 2010 gitta čakčamánnui 2011.
Saemiedigkieraerie stoerredigkiebïevnesem Mealtan referaansedåehkesne murriedïenesji learoen bïjre boelhkesne goeven 2010 öövre skïeredisnie 2011.
Dieđáhusbarggus lea jurdda ođastit ja heivehit čálgooahpuid ođđa dárbbuide boahtteáiggis.
Bïevnesenbarkosne lea åssjalommes orrestidh jïh murrielearoeh orre daerpiesvoetide båetijen aejkien sjïehtehtidh.
Referánsajoavkku bargu lea loahpahuvvon, ja dieđáhus plánejuvvo geigejuvvot Stuoradiggái guovvamánu 2012:s.
Referaansedåehkien barkoe illesovveme, jïh bïevnese geelkesovvedh Stoerredægkan goevten 2012 soejkesjåvva.
Sámediggeráđđi lea konsulteren máhttodepartemeanttain ovdal go dieđáhus geigejuvvo, ja joatká gulahallat dieđáhusa čuovvoleamis.
Saemiedigkieraerie maahtoedepartemeentine aarebi konsulteereme goh bïevnese geelkesåvva, jïh jåarhka bïevnesem dåeriedimmesne gaskestalledh.
Sámediggeráđđi lea duhtavaš go sámi perspektiiva lea namuhuvvon dieđáhusas, muhto lea konsultašuvnnain cuigen ahte dasa ferte biddjot eanet sadji.
Saemiedigkieraerie madtjele goh saemien perspektijve bïevnesisnie moenesovveme, mohte konsultasjovnine vuaptastahteme ahte dïsse tjoevere byöjedh jeenjebe sijjie.
Min mielas lea lunddolaš ahte oahppu ja rekruteren čálgobálvalusaide boahtteáiggis biddjo eanet fokus máhttui sápmelaččaid birra álgoálbmogin, riektevuđđui ja sámi gillii ja kultuvrii.
Mijjen mïeleste iemie ahte learoe jïh rekruteereme murriedïenesjidie båetijen aejkien byöjoe jeenjebe fokuse saemiej bïjre #maehtedh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> aalkoeåålmeginie, reaktoevåaroemasse jïh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Dát ferte dasto leat vuođđun buot čálgooahpuide bachelordásis boahtteáiggis.
Daate tjoevere dehtie minngede årrodh våaroeminie gaajhkide murrielearojde *bachelordásis båetijen aejkien.
Álgoálbmogiid birra ja sámi giela ja kultuvrra birra máhttu, leat eaktun dasa ahte sámi geavaheaddjit čálgobálvalusain galget oažžut dan fálaldaga maidda sis lea gáibádus.
Aalkoeåålmegi bïjre jïh saemien gïelen jïh kultuvren bïjre maahtoe, moenemetsiehkine dïsse ahte saemien utnejh murriedïenesjijstie gelkieh dam faalenassem åadtjodh mejtie daj lea krïevenasse.
Dan sivas ferte bidjat gáibádusa ahte buot vuođđooahput alit dásis addet studeanttaide oahpahusa sápmelaččaid birra álgoálbmogin, riektevuođu birra, ja sámi gielaid ja kulturipmárdusa birra.
Dennie sjïekesne tjoevere krïevenassem bïejedh ahte gaajhkh maadthööhpehtimmieh jollebe daltesisnie studeentide ööhpehtimmien saemiej bïjre aalkoeåålmeginie vedtieh, reaktoevåaromen bïjre, jïh saemien gïeli jïh kultuvregoerkesen bïjre.
Konsultašuvnnaid čoahkkáigeassu lea ahte dieđáhusa goalmmát oassái lasihuvvo čuovvovaš cealkka: “Sápmelaččat álgoálbmogin leat vuoigatvuođat regulerejuvvon norgga lágas ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain.
Konsultasjovni tjohkehtehteme lea ahte bïevnesen gåalmede boelhkese minngebe raajese lissiehtåvva: “Saemieh aalkoeåålmeginie reaktah reguleeresovveme nöörjen laakesne jïh gaskenasjonaale konvensjovnine.
Láhčin dihtii dili vai sámi geavaheaddjit ožžot dan fálaldaga masa sis lea gáibádus, de ferte kandidáhtain leat máhttu sámi giela ja kultuvrra birra ja sámi servodatdiliid birra.
Laetjemen dïehre tsiehkien vuj saemien utnejh dam faalenassem åadtjoeh mïsse daj lea krïevenasse, dellie tjoevere kandidaati årrodh maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre jïh saemien siebriedahkentsiehkiej bïjre.
Dát guoská vuođđooahpuide sihke joatkkaoahpuin ja alit oahpuin.”
Daate maadthööhpehtimmide dæjpa dovne jåarhkelïerehtimmine jïh jollebe learojne.”
Sámediggeráđđi searvá čuovvolanbargguide maŋŋil go Stuoradiggi lea meannudan dieđáhusa.
Saemiedigkieraerie dåeriedimmiebarkojne mealtan mænngan goh Stoerredigkie bïevnesem gïetedamme.
Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte veahkkin ovddidit ja heivehit dakkár dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa mii lea vuođđuduvvon sámi giella- ja kulturáddejupmái buot dásiin
Dïedtetsavtshvierhtieh eadtjohkepråvhkojne viehkine evtiedibie jïh dagkeres starnen- jïh sosialdïenesjem sjïehtehtieh mij tseegkesovveme saemien gïele- jïh kultuvregoerkesasse gaajhkene daltesisnie
6 Areálat ja biras
6 goelpeneståaroeh jïh byjrese
Sámedikki biras- ja areálapolitihka váldomihttomearrin lea sihkkarastit guhkes áiggi, ceavzilis perspektiivva buot resursa- ja areálahálddašeamis.
Saemiedigkien byjrese- jïh goelpeneståaroenpolitihken åejvieulmiemierine lea guhkiem gorredidh, gaarsje perspektijvem #gaajhke<prn><ind> vierhtie- jïh goelpeneståaroenreeremisnie.
Ceavzilis ovdáneami oktavuođas lea sáhka sihke geavahusas ja suodjalusas.
Gaarsje evtiedimmien gaskesisnie lea håaleme dovne åtnoste jïh vaarjelimmesne.
Guovlluid ja resurssaid geavaheapmi galgá vuođđuduvvot geavahussii ja sámi vuoigatvuođaide.
Dajvi jïh vierhtiej pråvhkoe edtja åtnose jïh saemien reaktide tseegkesovvedh.
Váldomihttomearri Areálaid ja resurssaid ceavzilis ávkkástallan, suodjaleapmi ja hálddašeapmi sámi guovlluin.
Åejvieulmiemierie Goelpeneståaroej jïh vierhtiej gaarsje nåhtadimmien, vaarjelimmie jïh reereme saemien dajvijste.
Oassemihttomearit. Suodjaleamis galgá leat ávki sámi ealáhusaide ja sámi kulturárbái. Resursa- ja energiijaváldin galgá nannet sámi kultuvrra ja servodateallima. Sámiid vuoigatvuođat gozihuvvojit areálaid suodjaleamis ja geavaheamis sámi guovlluin. Bargat dan ala ahte sámi ealáhusat ja sámi kultuvra eai leat nu rašit dálkkádatrievdamiidda. Bargat boraspiriid hálddašeami ceavzilvuođain, mii sihkkarastá ceavzilis boazodoalu ja ceavzilis eanadoalu
Boelhkeulmieh. Vaarjelimmesne galka årrodh nåhtoe saemien jieliemasside jïh saemien kultuvreaarpan. Vierhtie- jïh energijenvaelteme edtja saemien kultuvrem jïh siebriedahkejieledem nænnoestidh. Saemiej reaktah goelpeneståaroej vaarjelimmesne jïh pråvhkosne saemien dajvine geehtedovvieh. Dejnie barkedh ahte saemien jieliemassh jïh saemien kultuvre eah leah dan hiejjiehtsåbpoe daelhkienjorkestovvemidie. Juvri reeremen gaarsjevoetine barkedh, mij gaarsje båatsoem jïh gaarsje laanteburriem gorrede
Strategiijat. Sihkkarastit sámi areála- ja birasgáhttema gulahallama ja ovttasbarggu bokte guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin, ja guoskevaš oasálaččaiguin
Strategijh. Gorredidie saemien goelpeneståaroe- jïh byjresevaarjelimmien gaskesadtemen jïh goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> jarngen, regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie, jïh sjyöhtehke #boelhke<n><adj><pl><com>
Sámi vuoigatvuođalávdegotti čuovvoleapmi
Saemien reaktanmoenehtsen dåeriedimmie
Hálddahuslaš čoahkkimis 10-11.05.11 gaskal departemeanttaid ja Sámedikki Sámi vuoigatvuođalávdegotti čuovvolanproseassa birra lei ovttamielalašvuohta das ahte mihttomearrin lea álggahit konsultašuvnnaid gaskal departemeanttaid ja Sámedikki ášši duohtavuođaid birra 2011 čavčča.
Reerije tjåanghkosne 10-11.05.11 departemeentijïhSaemiedigkiengaskesne Saemien reaktanmoenehtsen dåeriedimmieprosessen bïjre lij sïemesvoete desnie ahte ulmine lea konsultasjovnh aelkiehtidh departemeenti jïh Saemiedigkien gaskesne aamhtesen rïektesi bïjre jaepien 2011 tjaktjen.
Čakčamánus 2011 oaččui Sámediggi dieđu Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanttas ahte sii leat maŋŋonan bargguineaset áššiin 2011 geasi dáhpáhusaid geažil, muhto ahte sin áigumuš lea sáddet Sámediggái konsultašuvdnavuođu ođđajagis 2012, maŋimusat guovvamánus.
03.02.12 beaiváduvvon reivves oaččui Sámediggi dan dieđu ahte dakkár vuođđu lea áramusat gárvvis vuosttaš jahkebealis 2012.
03.02.12 tjaalasovveme prieveste Saemiedigkie dam daajroem åadtjoeji ahte dagkeres våarome aaremeslaakan gaervies voestes bieliejaepesne 2012.
Sin ágga lea ahte bargu lea gáibideaddji, muhto maiddái váttes bargodilit 2011 geasi dáhpáhusaid geažil.
Daj *ágga lea ahte barkoe krïevije, mohte aaj geerve barkoetsiehkieh jaepien2011 giesien deahpadimmiej dïete.
Sámediggeráđđi ádde ahte terrordáhpáhus suoidnemánus 2011 lea maŋidan departemeantta ja ráđđehusa barggu.
Saemiedigkieraerie aervede ahte *terrordáhpáhus snjaltjen 2011 departemeentem jïh reerenassen barkoem soejmehtamme.
Maŋŋoneapmi dan sivas go ášši lea gáibideaddji gal fuolastahttá.
Suajmanimmie dennie sjïekesne goh aamhtese krïevije gujht *fuolastahttá.
Dál leat vássán njeallje jagi dan rájes go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi geigii evttohusas ja golbma jagi dan rájes go gulaskuddanáigemearri nogai.
Daelie vaaseme njieljie jaepieh dan raejeste gosse Saemien reaktanmoenehtse uvtelassesne geelki jïh golme jaepieh dan raejeste gosse govledimmietïjjemierie *nogai.
Ráđđi oaivvilda ahte mihttomearrin ferte leat čuovvolit kártenláhkaevttohusa ja konsultašuvdnaláhkaevttohusa Stuorradikki meannudeapmái ovdal 2013 válgga.
Raerienmïelenmietie ulmine tjoevere goerehtallemelaakeuvtelassem jïh konsultasjovnelaakeuvtelassem Stoerredigkiem dåeriedidh gïetedæmman 2013:n aarebi veeljemen.
Go ášši dál ovdána nu njozet, de oaivvilda ráđđi ahte ferte árvvoštallat galgá go álggahit buohtalas proseassa ráđđehusain nu ahte sáhttá čađahit áiggeboddasaš doaibmabijuid mat suodjalit sámi eana- ja resursavuoigatvuođaid Finnmárkku olggobealde nu mo ILO lea rávven Norgga dahkat guovvamánu 2010 raporttastis.
Goh aamhtese daelie dan åvtene *njozet, dellie raerie jeahta ahte tjoevere vierhtiedalledh edtja #<pcle> aelkiehtidh *buohtalas prosessem reerenassine dan ahte maahta tjïrrehtidh *áiggeboddasaš råajvarimmieh mah vaarjelieh saemien eatneme- jïh vierhtienreaktah Finnmaarhken ålkolen #<adv> goh ILO nihtetjæsteme Nöörjem darjodh goevten #2010<num><arab><sg><nom><attr> jïjtjse reektehtsisnie.
Arctic Frontiers
Arctic Frontiers
Konferánsa Arctic Frontiers lágiduvvui čihččet geardde Romssas ođđajagimánu álggus.
Konferaanse Arctic Frontiers tjïjhtjede aejkien Romsesne tsïengelen aalkoevisnie öörnesovvi.
Arctic Frontiers 2012 fáddá lei Energiijat guhkkin davvin.
Arctic Frontiersen jaepien 2012 aamhtese energijh Lij guhkine noerhtene.
Dán jagi konferánsa čalmmustahtii vejolašvuođaid ávkkástallat energiijain davvin, hástalusaid árktalaš guovlluid energiijaávkkástallamiin, servodatovdáneami ja gelbbolašvuođadárbbu.
Daan jaepien konferaanse nuepieh vååjnesasse bïeji energijine noerhtene nåhtadidh, haestemi arktihken dajvi energijennåhtadimmine, siebriedahkenevtiedimmiem jïh #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>daerpiesvoetem.
Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars rabai Arctic Frontiers 2012.
Saemiedigkien mubpieåvtehke Laila Susannen Vars Arctic Frontiers geehpehti 2012.
Sáhkavuorustis son deattuhii olbmuid geat ásse dáppe davvin, dárbbu guoddevaš kultur- ja servodatovdáneapmái, ja dan ahte vuoruhit dutkat servodatlaš ja olmmošlaš váikkuhusaid eanet doaimmaid geažil davvin.
Jïjtjse lahtestimmesne dïhte almetjh tjïelkesti gïeh daebpene noerhtene veasoejin, daerpiesvoeten *guoddevaš kultuvre-jïhsiebriedahkenevtiedæmman, jïh dam ahte prijoriteradidh goerehtidh *servodatlaš jïh garkeles dïedth jeenjebe darjomi dïete noerhtene.
Luondduresurssaid iskkadeapmi ja váldin galgá dávistit Sámedikki mearriduvvon politihkkii
Eatnemenvierhtiej goerehtimmie jïh vaelteme edtja Saemiedigkiem nænnoestovveme politihkese svååredh
Huksenáššit Riehpovuonas, Fálesnuori suohkanis
Tseegkemeaamhtesh Riehpovuotneste, Fálesnuorrin tjïeltesne
Riehppovuonas, Fálesnuori suohkanis leat plánejuvvon máŋga huksendoaimma viehka gáržžes geográfalaš guvlui.
Riehppovuotnesne, Fálesnuorrin tjïelten soejkesjovveme gellie tseegkemedarjomh naa gaertjies geograafeles dajvese.
Dat leat Nussira ruvkeplánat, Fred Olsen Renewables ja Finnmark Kraft bieggamillofápmorusttet ja Statnetta 420 kW linnjá.
Dah leah Nussiren *ruvkeplánat, Fred Olsenen *Renewables jïh Finnmark Kraften bïegkejårrehtsenfaamoebægkoe jïh Statnetten 420 *KW linjh.
Dát leat juohke okta sierra ja oktiibuot mearkkašahtti stuorra sisabahkken ja guoská orohagaide 20 Fálá 21, Gearretnjárga ja 22 Fiettar.
Daah leah #fïerhte<prn><ind><attr> fïereguhte sjïere jïh ektiegaajhke *mearkkašahtti stoere *sisabahkken jïh sïjtide dæjpa 20 Fálán 21, Gearretnjárga jïh #22<num><sg><nom> Fiettaren.
Sámediggi bovdii dien golbma orohaga, huksejeddjiid, Oarje-Finnmárkku boazodoallohálddahusa ja Fálesnuori suohkana čoahkkimii Guovdageidnui 20.01.12.
Saemiedigkie duejtie golme sïjtide bööri, bigkiji, *Oarje-Finnmárkku båatsoereeremen jïh Fálesnuorrin tjïelten tjåanghkose Goevtegeajnose 20.01.12.
Čoahkkin lei mielde oažžumin ovdan maid plánat sáhttet mearkkašit juohke okta sierra ja oktiibuot, ja makkár vejolašvuohta lea ásahit huvddalaš gulahallama dainna áigumušain ahte soahpat čovdosiid gaskal huksejeddjiid ja boazodoalu vuoigatvuođaeaiggádiid.
Tjåanghkoe lij mealtan fraamme åadtjodh maam soejkesjh maehtieh #fïerhte<prn><ind><attr> fïereguhte sjïere jïh ektiegaajhke, jïh magkeres nuepie lea tseegkedh *huvddalaš gaskesadtemem dejnie aajkojne ahte tjoevtenjh latjkajibie bigkiji jïh båatsoen gaskesne reaktanaajhteri.
Bealit dovddahedje ahte dakkár oktasaščoahkkin lei hui ávkkálaš vuođđun viidáset gulahallamii.
Bielieh jiehtiejin ahte dagkeres ektietjåanghkoe lij dan aevhkies våaroeminie vijrebe gaskesadtemasse.
Bealit ledje ovttamielalaččat das ahte dát áššit čájehit ahte sámi vuoigatvuođaeaiggádat fertejit johtilit oažžut gelbbolašvuođa ja návccaid vai sáhttet gulahallat/šiehtadallat huksejeddjiiguin čovdosiid dáfus.
Bielieh lin *ovttamielalaččat desnie ahte daah aamhtesh vuesiehtieh ahte saemien reaktanaajhterh tjoeverieh åadtjodh juhtielidh maahtaldahkem jïh faamoeh vuj maehtieh gaskestalledh/bigkijigujmie tjoevtenjidïehre raarahtalledh.
Čoahkkin ii galgan čielggadit mo dan galgá dahkat oanehis áigái.
Idtji edtjh tjåanghkoe tjïelkedidh guktie dam edtja åenehks tïjjese darjodh.
Sámediggi lea dattetge miehtan čohkket beliid eará oktavuođas jus dovddahuvvo dárbu dasa.
Saemiedigkie lea darhkan hååneskinie bielieh jeatjahgaskesistie tjöönghkedh jis daerpies jeahtasåvva dïsse.
20.01.12 dollojuvvui sierra čoahkkin gaskal orohaga 22 Fiettar, Nussir ASA ja Sámedikki Fiettara vejolaš oassálastima birra šiehtadallamiidda ruvkedoaibmakonsešuvdnaohcama oktavuođas.
20.01.12 sjïere tjåanghkoe åtnasovvi sïjten gaskesne 22:n Fiettaren, Nussiren ASAn/Asan jïh Saemiedigkien Fiettaren nupies mealtan årromen bïjre raarahtallemidie *ruvkedoaibmakonsešuvdnaohcama gaskesisnie.
Fiettar áigu árvvoštallat oassálastima šiehtadallamiidda ja dieđihit guđe oainnu sii leat háhkan.
Fiettar edtja mealtan årromem raarahtallemidie vierhtiedalledh jïh bïeljelidh guhten vuajnoen dah skååffeme.
Ráđđehusa bargu minerálaealáhusa strategiijaiguin
Reerenassen barkoe mineraljielemen strategijigujmie
Ráđđehus lea dieđihan ahte sii áigot ráhkadit strategiija minerálaealáhussii mii galgá guorahallat minerálaealáhusa ja minerálapolitihka rámmaeavttuid nationála perspektiivvas.
Reerenasse bïeljelamme ahte dah edtjieh strategijem mineraljieliemasse darjodh mij edtja mineraljielemem jïh mineraalenpolitihken mieriekrïevemh nasjonaale perspektijvesne goerehtalledh.
Dát boahtá maiddái ovdan davveguovlodieđáhusas (St. dieđ. nr. 7 (2011-2012) Davveguovllut – Višuvdna ja váikkuhangaskaoamit.
Daate aaj fraamme båata noerhtedajvebïevnesistie (S./s.#t<n><abbr><sg><gen> *dieđ. nr. 7 (jaepiej 2011-2012) Noerhtedajvh – Visjovne jïh dïedtetsavtshvierhtieh.
Minerálastrategiija lea ráđđehusdokumeanta ii ge dan galgga stuorradiggi meannudit.
Mineraalenstrategije reerenassentjaatsege ij aaj dan edtjh stoerredigkie gïetedidh.
Lea jurddašuvvon ahte dat galgá gieđahallat viehka guovdilaston diliid birra konkrehta doaibmabijuiguin mat galget álkidit vejolašvuođa čađahit ruvkedoaimmaid.
Ussjedovveme dïhte edtja naa gïetedalledh *guovdilaston tsiehkieh bïjre konkreete råajvarimmiejgujmie mah edtjieh nuepiem aelhkiedehtedh tjïrrehtidh *ruvkedoaimmaid.
Ealáhus- ja gávpedepartemeantta stáhtačálli Rikke Lund bovdehusa vuođul oassálasttii sámediggeráđđi čoahkkimii minerálastrategiijaid birra 04.01.12.
Jieliemasse- jïh bovredepartemeenten staatetjaelije Rikken Lunden *bovdehusa mietie saemiedigkieraerie mealtan tjåanghkosne mineraalenstrategiji bïjre 04.01.12.
Sámedikki bealis dovddahuvvui ahte go ođđa minerálaláhka ii vuhtiiváldde álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid, de ii sáhttán Sámediggi mieđihit láhkii, mii maiddái dagahii ahte Sámediggi dan geažil ii leat sáhttán mieđihit mearrádusaide ge lága vuođul, ii ge strategiijaide ja doaibmabijuide mat galget nannet minerálaealáhusa.
Saemiedigkien bielesne jeahtasovvi ahte gosse orre mineraalelaake ij aalkoeåålmegi åålmehreaktah seatedh, dellie idtji maehtieh Saemiedigkie laakese nårtodh, mij aaj darjoeji ahte Saemiedigkie dan dïete ij leah maahteme nænnoestahkide nårtodh aaj laaken mietie, ij aaj strategijide jïh råajvarimmide mah edtjieh mineraljielemem nænnoestidh.
Dattetge deattuhuvvui ahte Sámediggi doallá rabasin dan vejolašvuođa ahte konsulteret minerálastrategiija doaibmabijuid birra jus strategiijas dovddahuvvo čielgasit ahte minerálaláhka galgá rievdaduvvot nu ahte sámi kultuvrra vuhtiiváldin fuolahuvvo olles árbevirolaš sámi guvlui daid minerálaid oktavuođas maidda stáhta čuoččuha oamastanvuoigatvuođa.
Darhkan tjïelkestovvi ahte Saemiedigkie steerie *rabasin dam nuepiem ahte mineraalenstrategijem råajvarimmiej bïjre konsulteerh jis strategijesne tjïelkeslaakan jeahtasåvva ahte mineraalelaake edtja dan jarkestovvedh ahte saemien kultuvrem seatadidh abpe aerpiesïejhme saemien dajvese sujhtesåvva daj mineraali gaskesisnie mejtie staate eekemereaktam bagkese.
Mihttomearrin ferte leat ahte dat galgá ovddiduvvot 2013 giđa.
Ulmine tjoevere årrodh dïhte edtja jaepien 2013 gïjren evtiedovvedh.
Dát lea Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvoleapmi nu mo ráđđehus dieđihii Ot. proposišuvnnas nr. 43 (2008-2009) Minerálaláhka.
Daate lea Saemien reaktanmoenehtsen II dåeriedimmie #<adv> goh reerenasse bïeljeli *Ot. proposisjovnesne nr. 43 (jaepiej 2008-2009) Mineraalelaake.
Ealáhus- ja gávpedepartemeanta celkkii ahte sii áigot dan árvvoštallat ja dasto evttohit Sámediggái čađahit vejolaš konsultašuvnnaid minerálaealáhusstrategiija doaibmabijuid birra.
Jieliemasse- jïh bovredepartemeente jiehtieji ahte dah edtjieh dam vierhtiedalledh jïh dehtie minngede Saemiedægkan uvtedidh tjïrrehtidh nupies konsultasjovni mineraljielemenstrategijen råajvarimmiejbïjre.
Ovddidit positiivvalaš dálkkádatdoaibmabijuid ja heivehanstrategiijaid vai sámi servodat ii livčče nu rašši dálkkádatrievdamiidda
Positijve daelhkienråajvarimmieh evtiedidh jïh sjïehtedimmiestrategiji vuj saemien siebriedahke ij leah dan hiejjehts daelhkienjorkestovvemidie
ON dálkkádatkonvenšuvdna
ON:n daelhkienkonvensjovne
Sámediggeráđđi oassálasttii dálkkádatšiehtadallamiid alladásseoassái Norgga sáttagottis osolaščoahkkimis, COP, ON dálkkádatkonvenšuvnnas áigodagas juovlamánu 5-9 b. 2011 Durbanis Lulli-Afrihkás.
Saemiedigkieraerie daelhkieraarahtallemi mealtan jolledalteseboelhkesne Nöörjen saadtehmoenehtsisnie *osolaščoahkkimis, COP, ON:n daelhkienkonvensjovnesne boelhkesne goeven 5-9. b. 2011 Durbanisnie åarjel-Afrihkesne.
Biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim jođihii sáttagotti.
Byjrese- jïh evtiedimmieministere Eriken Solheim saadtehmoenehtsem mietiedi.
Dálkkádatkonvenšuvnna bajimus mihttomearri lea uhcidit máilmmiviidosaš liegganeami dakko bokte ahte uhcidit dálkkádatgássaid luoitima.
Daelhkienkonvensjovnen bijjemes ulmie lea unniedidh eatnemevijries *liegganeami daagkoe gåaskoejin ahte daelhkiengaassi biestemem unniedih.
Dálkkádatpáhkka Durbanis mearkkaša čovdosa dakkár plánii ahte mearridit boahttevaš juridihkalaš dálkkádatšiehtadusa buot riikkaide.
Daelhkienpaahke Durbanistie tjoevtenje dagkeressoejkesjasse lea ahte båetije juridihkeles daelhkienlatjkoem gaajhkide rïjhkide nænnoestibie.
Dat galgá leat šiehtaduvvon maŋimusat 2015 ja boahtit fápmui 2020:s.
Dïhte galka minngebelaakan jaepien 2015 nååhtedovveme jïh jaepien 2020 aelkiejibie juhtedh.
Kyotoprotokolla guhkiduvvo viđain jagiin ja ruoná foanda vuođđuduvvo ruhtadit dálkkádatdoaibmabijuid ovdáneaddjiriikkaid várás.
#Kyoto<np><top><cmp_sgnom><cmp>buertiegærja vïjhtine jaepine guhkiedåvva jïh kruana fåante #tseegkesovvedh<vblex><iv><prsprc> daelhkienråajvarimmieh laeviehtidh #åvtenidh<vblex><iv><der_nomag><n><cmp_sggen><cmp>rïjhki muhteste.
Eará osiin leat earret eará njuolggadusat dasa mo gozihit ja dárkkistit luoitimiid, arvevuvddiid suodjaleapmi, teknologiijagaskkusteapmi ovdáneaddjiriikkaide ja dálkkádatheiveheapmi.
Jeatjah boelhkine leah gaskem jeatjah njoelkedassh dïsse guktie biestemh geehtedidh jïh vaaksjodh, såafojde vaarjelidh, teknologijenåvtese buekteme #åvtenidh<vblex><iv><der_nomag><n><cmp_sggen><cmp>rïjhkide jïh daelhkiensjïehtedimmie.
Dálkkádatrievdamat čuhcet garrasat álgoálbmogiidda dannego álgoálbmogat dávjá ellet lahka luonddu ja dan láhkai doppe gos dálkkádatrievdamat ovddimusat oidnojit.
Daelhkiejorkestovvemh jïjtjedh gïrrese aalkoeåålmegidie dannasinie gaajesjieh aalkoeåålmegh daamhtah jielieh eatnemen lïhke jïh dan nemhtie debpene gusnie daelhkiejorkestovvemh övtemeslaakan vååjnoeh.
Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide, ja eará álgoálbmogiidda Árktisis gos dálkkádagat rievdet johtilepmosit.
Daate joekoenlaakan saemieh dæjpa, jïh jeatjah aalkoeåålmegh Árktisisnie gusnie daelhkieh #jorkestovvedh<vblex><imp><p2><pl> *johtilepmosit.
Bjerkenesguovddáš dálkkádatdutkama várás lea aiddo báliid meroštallan ahte Árktis vásiha 4-6 ceahki liegganeami ovdal jagi 2050 jus CO2 luoitimat eai uhciduvvo.
*Bjerkenesguovddáš daelhkiedotkemen muhteste aadtjege *báliid aerviedamme ahte Árktis 4-6 daltesh dååjrehtalla *liegganeami jaepien aarebi jaepien 2050 jis CO2:n biestemh eah unnedh.
Danne leat šlunddagan go álgoálbmotperspektiiva dahkkojuvvui mávssoheapmin COP 17 mearrádusain.
Dannasinie libie *šlunddagan gosse aalkoeåålmegenperspektijve #maaksoe<n><der_car><adj><ess> dorjesovvi COP #17<num><sg><nom> nænnoestahkine.
Ledje dušše eahpečielga ja uhccán geatnegahtti čujuhusat álgoálbmogiidda dain mearrádusain mat čatnasit dálkkádatheivehemiide ja ruoná dálkkádatfondii.
Lin ajve ovtjïelke jïh onnen stillije årromesijjieh aalkoeåålmegidie dejnie nænnoestahkine mah daelhkiensjïehtedimmide jïh kruana daelhkienfåantese gårrelgieh.
COP 16 mearrádusat vuovdeálgaga REDD+ oktavuođas leat dattetge ain fámus.
COP:n 16 nænnoestahkh *vuovdeálgaga *REDD+ gaskesisnie leah darhkan annje faamosne.
Dás lea sáhka sihkkarastinmekanismmain álgoálbmotvuoigatvuođaid, árbedieđu ja dievaslaš álgoálbmotoassálastima ektui.
Daelie lea håaleme gorredimmiemekanismijste aalkoeåålmehreaktaj, aerpiedaajroen jïh ellies aalkoeåålmegenmealtan årromen muhteste.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 27. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 27. bielie 379 bielesne
Čuovvolit Sámedikki geatnegasvuođaid almmolaš plánemis ja váikkuhaniskančielggademiin plána- ja huksenlága mielde Eavttuid biddji nationála ja davviriikkalaš boraspirepolitihkkii ja –hálddašeapmái, das mielde maiddái boraspirenáli dohkálaš reguleren Suodjalanproseassaid čuovvoleapmi sámi guovlluin
Saemiedigkien #stillese<n><pl><nom> byjjes soejkesjimmesne jïh @váikkuhit<ex_vblex><iv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+goerehtidh<vblex><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+salkehtimmie<n><sg><com> dåeriedidh soejkesje- jïh tseegkemelaaken mietie Moenemetsiehkiej bïejije nasjonaale jïh noerhtelaanti juvrenpolitihkese jïh –reeremasse, desnie mealtan aaj juvrenmaadtoen dåhkasjamme reguleereme vaarjelimmieprosessi dåeriedimmie saemien dajvine
18. 01.12 ledje Sámedikkis konsultašuvnnat Nordlándda fylkkamánniin Sáltoduoddara – Čáhppesjiehki álbmotmeahci viiddidan- ja revišuvdnaproseassa birra, ja konsultašuvdna sámi oassálastima birra bargolávdegoddái ráhkadit hálddašanplána Holmvassdalen luonddumeahci várás Grane suohkanis.
18. #01.12<num><sg><nom> lin Saemiedigkesne konsultasjovnh Nordlaanten fylhkemaennine Sáltoduottaren – Tjeehpesdielhtien åålmegenmiehtjien vijriedimmie- jïh *revišuvdnaproseassa bïjre, jïh konsultasjovne saemienmealtan årromenbïjre barkoemoenehtsasse reeremesoejkesjem darjodh Holmvassdalenen eatnemenmiehtjien muhteste Granen tjïeltesne.
Sámediggi oaivvilda ahte suodjalanláhkaásahus Sáltoduoddara – Čáhppesjiehki guovllu várás berre ođasmahttojuvvot.
Saemiedigkien mïelen mietie vaarjelimmielaakenjoelkedasse Sáltoduottaren – Tjeehpesdielhtien dajven muhteste byöroe orrestovvedh.
Viidáseappot šattai ovttamielalašvuohta das ahte bargolávdegottis galgá leat buorre sámi ovddastus.
Vijriebasse sjïdti sïemesvoete desnie ahte barkoemoenehtsisnie galka årrodh buerie saemien dïedte.
Konsultašuvnnat galget válmmastuvvot go Nordlándda fylkkamánni lea geargan ovdabargguinis lagas boahtteáiggis.
Konsultasjovnh edtjieh *válmmastuvvot goh Nordlaanten fylhkemaennie galhkeme *ovdabargguinis gietskies båetijen aejkien.
Sámediggi attii 13.01.12 gulaskuddancealkámuša Femundsmarka álbmotmeahci oktavuođas oktan lagas suodjemehciiguin.
Saemiedigkie 13.01.12 vedtieji govledimmiejiehtegen Femundsmarkan åålmegenmiehtjien gaskesisnie oktegh gietskies *suodjemehciiguin.
Hálddašanplánaevttohusas evttohuvvo earret eará juohkit álbmotmeahci guokte avádahkan, A ja B.
Reeremesoejkesjeuvtelassesne gaskem jeatjah uvtedåvva juekedh åålmegenmiehtjien gööktem *avádahkan, A./a. jïh #B<n><abbr><sg><acc>
Dat guokte avádaga ožžot iešguđet mihttomeriid ja strategiijaid suodjaleami ja geavaheami várás.
Dah göökte *avádaga ovmessie ulmieh jïh strategijh åadtjoeh vaarjelimmien jïh pråvhkose.
Go sámi vuoigatvuođat ja beroštusat guoskkahuvvojit njuolgga, de mii oaivvildit ahte áššái gullá konsultašuvdnageatnegasvuohta, ja Sámediggi áigu konsulteret Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkamánniiguin.
Gosse saemien reaktah jïh ïedtjh rïekte sjåavoehtovvieh, dellie mijjieh jiehtiejibie ahte aamhtesasse #konsultasjovne<n><cmp_sgnom><cmp>#stillese<n><sg><nom> gåvla, jïh Saemiedigkie edtja åarjel-Tröndelaagem Konsulteeredh jïh Hedmarhken fylhkemaenniejgujmie.
31.01.12 attii Sámediggi gulaskuddancealkámuša Junkerdalsura luonddumeahci oktavuođas.
31.01.12 Saemiedigkie vedtieji govledimmiejiehtegen *Junkerdalsura eatnemenmiehtjien gaskesisnie.
Sámediggái lea hui deaŧalaš ahte guoskkahuvvon orohagaide eai šatta gáržžideamit beaivválaš boazodoallodoibmii.
Saemiedægkan lea dan vihkele ahte sjåavoehtovveme sïjtide eah sjïdth gaertjiedimmieh fïerhtenbeajjetje båatsoedarjoemasse.
Sámediggi čujuha dasa ahte suodjalanláhkaásahusain ja mearrádusain ferte boahtit ovdan ahte Sámediggi dat lea sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid hálddašaneiseváldi.
Saemiedigkie dïsse tjaatseste ahte vaarjelimmielaakenjoelkedassijste jïh nænnoestahkijste tjoevere fraamme båetedh ahte Saemiedigkie dïhte lea saemien kultuvremojhtesi jïh kultuvrebyjresi #reereme<n><cmp_sgnom><cmp>#åejvieladtjh<n><sg><nom>.
Sámediggi áigu konsulteret Luondduhálddašandirektoráhtain ovdalgo hálddašanplána dohkkehuvvo.
Saemiedigkie edtja eatnemenreeremedirektoraatine aarebi Konsulteeredh reeremesoejkesjen dåhkasjahta.
Bargat dan ala ahte mohtorjohtalus meahcis lea ceavzilis vuogi mielde mii váldá vuhtii sámi geavahusa luonddu- ja kulturbirrasa ektui ja sámi meahcástanávkkástallama ja suohkaniid iešmearridanrievtti mohtorjohtalusa ektui Bargat dan ala vai árbedieđut ožžot stuorát saji areálahálddašeamis Váikkuhit areálavuođu nannema sámi ealáhusaide ja sámi resursaávkkástallamii
Dejnie barkedh ahte *mohtorjohtalus miehtjesne lea gaarsje vuekien mietie mij #<adv> saemien åtnoem seatede eatnemen- jïh kultuvrebyjresen muhteste jïh saemiem *meahcástanávkkástallama jïh tjïelti jïjtjereeremereaktoen *mohtorjohtalusa moenemetseahkan Dejnie barkijibie vuj aerpiedaajroeh stoerebe sijjiem goelpeneståaroenreeremistie åadtjoeh Goelpeneståaroenvåaromen nænnoestimmiem saemien jieliemassh jïh saemien vierhtiennåhtadimmiem dijpedh
Sámediggeráđis lea leamaš čoahkkin Namdal Bruk AS/ Ola Mæle opmodagaid beaivválaš jođiheddjiin Knut Berger Nååmesjevuemies 25.01.12.
Saemiedigkieraerien orreme tjåanghkoe Nååmesjenvuemiem Bruken AS/as/ Olan Mælen eegi fïerhtenbeajjetje juhtiehtæjjine Knut Bergeren *Nååmesjevuemies 25.01.12.
Sivvan čoahkkimii lei ahte Ola Mæle háliida hukset bartagili Skorovatnii, ja ráhkadit láhttofierpmádaga turismma várás.
Sjïekine tjåanghkose lij ahte Olan Mæle sæjhta hahtjoevoenem Skorovatnasse bigkedh, jïh gaasijenvearmadahken darjodh *turismma muhteste.
Lea maid ohccojuvvon minerálaid geahččalanohcanlohpi dáin guovlluin.
Aaj ohtsesovveme mineraali pryövenasseohtsemeluhpie daejnie dajvine.
Sámediggeráđđi háliidii diehtit makkár gulahallan Namdal Bruk:s lea leamaš guovllu boazodoaluin.
Saemiedigkieraerie sïjhti daejredh magkeres gaskestalleme Nååmesjenvuemiem Brukesne orreme dajven båatsojne.
Fitnodat muitalii ahte sii lei jeavddalaš gulahallan boazodoaluin ja ahte sii ledje sis ožžon dieđuid dan birra mat guovllut leat deaŧalaččat boazodollui.
Sïelte soptsesti ahte dah lij *jeavddalaš båatsojne gaskestalleme jïh ahte dah lin dejstie dan bïjre åådtjeme daejredh mah dajvh vihkele båatsose.
Sámediggeráđđi oaččui maid diehtit ahte Davvi-Trøndelága fylkkamánnis lea leamaš oktavuohta singuin ja háliidii geavahit dán ášši ovdamearkan gulahallamii gaskal ealáhusdoaimmaheddjiid ja boazodoalu.
Saemiedigkieraerie aaj åadtjoeji daejredh ahte Noerhte-Tröndelaagen fylhkemaennien orreme gaskese dejgujmie jïh sïjhti daam aamhtesem vuesiehtimmine gaskesadtemasse utnedh gaskesne jieliemasseredaktööri jïh båatsoen.
Sámediggeráđđi deattuhii ahte gulahallan ovdal dákkár prošeavttaid lea deaŧalaš, ja ahte juksat ovttamielalašvuođa boazodoaluin sin eavttuid vuođul.
Saemiedigkieraerie tjïelkesti ahte gaskesadtemen aarebi dagkeres prosjeektide lea vihkele, jïh ahte sïemesvoetem båatsojne jaksijibie sijjen moenemetsiehkiej mietie.
Sámediggeráđis leat leamaš čoahkkimat Voengel Njaarke ja Åarjel Njaarke orohagaiguin 7.02.12 bieggafápmohuksema birra Kalvvatnanii Davvi-Trøndelágas ja Nordlánddas.
Saemiedigkieraerien orreme tjåanghkoeh *Voengel Njaarken jïh #Åarjel<np><attr> Njaarken sïjtigujmie 7.02.12:n bïegkefaamoetseegkemen bïjre *Kalvvatnanii Noerhte-Tröndelaagesne jïh Nordlaantesne.
Čoahkkimis ságaškušše dan birra mo boazodoallu vásii proseassaid bieggafámu ásaheami oktavuođas boazoguohtunguovlluin.
Tjåanghkosne dan bïjre digkiedin guktie båatsoe vaasi prosessi bïegkefaamoen tseegkemen gaskesisnie bovtsegåatomedajvine.
Sámediggeráđđi čilgii mo Sámediggi bargá dákkár áššiiguin ja maid Sámediggi sáhttá dahkat.
Saemiedigkieraerie boejhkeli guktie Saemiedigkie dagkeres aamhtesigujmie barka jïh maam Saemiedigkie maahta darjodh.
Sohppojuvvui ahte Sámedikkis galgá leat lagas gulahallan orohagaiguin gulaskuddancealkámušaid čállimis ja viidáset proseassas.
Latjkasovvi ahte Saemiedigkien galka årrodh gietskies gaskestalleme sïjtigujmie govledimmiejiehtegh tjaeliemisnie jïh vijrebe prosessesne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 28. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 28. bielie 379 bielesne
Konsultašuvnnat bieggafápmorusttega birra Raudfjellet alde Romssa suohkanis
Konsultasjovnh bïegkefaamoebægkoen bïjre Raudfjelleten nelhtie Romsan tjïelteste
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtain (NČE) Norsk Miljøkraft Raudfjell AS konsešuvdnaohcama oktavuođas ásahit bieggafápmorusttegat Raudfjellet ala Fálásullos Romssa suohkanis.
Saemiedigkien orreme konsultasjovnh Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraatine (NČE) Norsk Miljøkraften Raudfjell AS/as konsesjovneohtsemem gaskesisnie bïegkefaamoebægkoeh Raudfjelleten nelnie Fálásuolusne Romsan tjïeltesne tseegkieh.
Konsultašuvnnat leat čalmmustahttán dan ahte guoská go boazodollui bieggafápmorusttega huksen Raudfjellet ala.
Konsultasjovnh dam vååjnesasse bïejeme ahte dæjpa gosse båatsoem bïegkefaamoebægkoen bigkemeRaudfjelletennelnie.
Konsultašuvnnat loahpahuvvojedje guovvamánus 2012.
Konsultasjovnh goevten illesovvin 2012.
Sámediggeráđđi mieđai plánaide daid plánaguovllu uhcidemiiguin maid NČE evttohii konsultašuvnnain 28.11.11.
Saemiedigkieraerie *mieđai soejkesjidie daj soejkesjendajven unniedimmiejgujmie aaj NČE konsultasjovnine uvtedi 28.11.11.
Uhcideamit vástidit sullui beallái plánaguovllus.
Unniedimmieh såålese bealan soejkesjendajvesne vaestiedieh.
Sámediggeráđđi čájeha dákko bokte ahte ádde dan dárbbu mii ođđa fápmolágideapmái ja birasseasti energiija ovddideapmái, ja lea duhtavaš ahte dat sáhttá dáhpáhuvvat ovttasbargguin boazodoalu dárbbuid hárrái, ii ge dainna lágiin ahte badjelgeahččat boazodoalu dárbbuid.
Saemiedigkieraerie daagkoe vuesehte gåaskoejin ahte dam daerpiesvoetem aervede mij orre faamoeöörnemasse jïh byjresenjoetije energijen evtiedæmman, jïh madtjele dïhte maahta ektiebarkojne båatsoen daerpiesvoeti gaavhtan sjugniehtovvedh, ij aaj dejnie vuekine ahte båatsoen daerpiesvoeth aassjoestibie.
Bargat dan ala ahte sámi báikkálaš searvan ja mieldeváikkuheapmi buot areála- ja resursahálddašemiin sihkkarastojuvvo Bargat dan ala ahte hálddahuslaš doaibmabijut heivehuvvojit nu ahte boazodolliide sihkkarastojuvvo dat mobilitehta maid sii dárbbašit dálkkádatrievdamiid geažil Čuovvolit Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu, earret eará proseassa báikkálaš ja regionála vuođđudeami bokte
Dejnie barkedh ahte saemien dajven #mealtan<adv><der_nomact><n> jïh *mieldeváikkuheapmi #gaajhke<prn><ind> goelpeneståaroe- jïh vierhtienreereminie barkedh Gorredåvva dejnie ahte reerije råajvarimmieh dan sjïehteluvvieh ahte bovtsesteerijidie gorredåvva dïhte *mobilitehta maam dah daarpesjieh daelhkienjorkestovvemi dïete Saemien reaktanmoenehtsem Dåeriedidh II barkoeh, gaskem jeatjah prosessen dajven jïh #regionaale<adj><indecl><attr> tseegkeminie
Kulturmuitosuodjalus
Kultuvremojhtesevaarjelimmie
Váldomihttomearri Gáhttet ja oainnusmahttit sámi kulturmuittuid ja –birrasiid daid mihtilmasvuođain ja variašuvnnain, sihke oassin min kulturárbbis ja identitehtas ja oassin sámi biras- ja resursahálddašeamis
Åejvieulmiemierie Vaarjelibie jïh saemien kultuvremojhtesh vååjnesasse bïejijibie jïh –byjresh dejnie *mihtilmasvuođain jïh variasjovnine, dovne boelhkine mijjen kultuvreaerpesne jïh identiteetesne jïh boelhkine saemien byjrese- jïh vierhtienreeremisnie
Oassemihttomearit. Sámi kulturmuittut geavahuvvojit duođaštussan sámi leahkimii, ja veahkkin sámi kultuvrra ja identitehta nannemii. Sámi kulturmuittut ja kulturbirrasat gozihuvvojit areálaid ja resurssaid hálddašeami ja geavaheami oktavuođas. Sámi kulturárbbi hálddašeamis deattuhuvvo ceavzilis ja guhkes áiggi perspektiiva. Sámi kulturmuittuid Sámedikki hálddašanváldi lea njuolga mearriduvvon kulturmuitolágas
Boelhkeulmieh. Saemien kultuvremojhtesh jååhkesjimmine saemien årroemasse åtnasuvvieh, jïh viehkine saemien kultuvren jïh identiteeten nænnoestæmman. Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh geehtedovvieh goelpeneståaroej jïh vierhtiej reeremen jïh pråvhkoen gaskesisnie. Saemien kultuvreaerpien reeremisnie tjïelkeståvva gaarsje jïh guhkiem perspektijven. Saemien kultuvremojhtesh Saemiedigkien reeremestilleme rïekte nænnoestovveme kultuvremojhteselaakesne
Strategiijat. Háhkat buriid rámmaeavttuid sámi kulturmuitosuodjaleapmái gulahallama ja ovttasbarggu bokte guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiid ja eará relevánta aktevrraid gaskka. Gulahallama bokte guovddáš eiseválddiiguin bargat dan ala ahte Sámediggi oažžu hálddašanválddi sámi kulturmuittuide njuolga kulturmuitolága bokte. Sámi kulturmuittuid hálddašeapmi iežas historjjá ja árvvuid vuođul
Strategijh. Buerie mieriekrïevemh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman skååffedh gaskesadtemen jïh goh#ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> jarngen, regionaale jïh dajven åejvieladtji jïh jeatjah relevaante aktööri gaskemsh. Goh #gaskesadteme<vblex><indic><pres><p3><sg> jarngen åejvieladtjigujmie dejnie barkijibie ahte Saemiedigkie åådtje *hálddašanválddi saemien kultuvremojhtesidie rïektekultuvremojhteselaakine. Saemien kultuvremojhtesi reereme jïjtjse vaajesen jïh aarvoej mietie
E 8 Lávvavuovddi čađa
E./e. 8 Lávvavuovdijjen tjïrrh
Sámedikkis leat dál leamaš máŋga stuorra geaidnoášši Romssas meannudeapmái.
Saemiedigkien daelie orreme gellie stoere geajnoeaamhtese Romseste gïetedæmman.
Okta dain lea E8 Lávvavuovddi čađa Romssa ja Báhccavuona suohkaniin.
Akte dejstie lea *E8 Lávvavuovdijjen tjïrrh Romsan jïh Báhccavuotnan tjïeltine.
Geaidnogaskkas dáhpáhuvvet ollu lihkohisvuođat.
Geajnoegåhkaldahkesne sjugniehtuvvieh jïjnjen *lihkohisvuođat.
Politihkalaččat lea geahččaluvvon oažžut geaidnojuohkki nu johtilit go vejolaš.
Politihkeleslaakan åadtjodh voejhkelovveme geajnoejuekijem dan juhtielidh goh gåarede.
Ášši lea vuoruhuvvon departemeantadásis.
Aamhtese departemeentedaltesisnie prijoriteradovveme.
Ruđat leat juolluduvvon vai sáhttá barggu álggahit 2012:s juo.
Beetnegh laeviehtovveme vuj maahta barkoem jaepien 2012 joe aelkiehtidh.
Sámediggi čađahii báikediđoštallamii mannan geasi plánabarggu oktavuođas.
Saemiedigkie tjïrrehti *báikediđoštallamii mïnneme giesien soejkesjenbarkoem gaskesisnie.
Plánaguovllus ja dan lahkosis registrerejuvvojedje 12 báikki oktan 20 sámi kulturmuittuiguin.
Soejkesjendajvesne jïh dan *lahkosis #12<num><sg><nom> sijjieh oktegh 20 saemieh kultuvremojhtesigujmie registreeresovvin.
Dadjat juo buot kulturmuittut čatnasit boazodollui.
Eatnašat leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon (boarráset go 100 jagi).
*Eatnašat libie automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> (båarasåbpoe gosse 100 jaepieh).
Dás lea eanaš sáhka goahtesajiin ja áidesajiin, muhto lea maid árbevieruide gullevaš báiki (Sárágeađgi) ja visttit mat duođaštit boazodoalu geavaheami maŋŋá soađi.
Daelie lea jeenjemes håaleme derhviegåetiesijjijste jïh haakenesijjine, mohte lea aaj tradisjovnide *gullevaš sijjie (#Saara<np><ant><f><cmp_sgnom><cmp>gierkie) jïh gåetieh mah båatsoen pråvhkoem mænngan jååhkesjieh dåaroem.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 29. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 29. bielie 379 bielesne
Geavaheami sáhttá áigádit 1700- jahkái čálalaš gálduin, muhto roggamiid vuođul das lahkosis sáhttit meroštallat mealgat guhkit geavahanáiggi.
Pråvhkoem maahta *áigádit #1700<num><arab><cmp_splitr> jaapan tjaaleldh gaaltijinie, mohte kroehkemi mietie desnie *lahkosis maehtiejibie aerviedidh *mealgat guhkebe pråvhkoetïjjem.
Geaidnohuksen rihkku máŋga automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittu.
Geajnoetseegkeme gelliem automaatelaaketjelaakan meadta #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesem.
Sámediggi lea válljen ahte ii áiggo vuosttaldit plánaevttohusa, muhto baicce meannudit ášši sierralohpeáššin kulturmuitolága vuođul.
Saemiedigkie veeljeme ahte ij edtjh soejkesjenuvtelassem vuastalidh, mohte buerebh aamhtesem sjïereluhpieaamhtesinie gïetedibie kultuvremojhteselaaken mietie.
Riikkaantikvára dahká loahpalaš mearrádusa das ahte sáhttá go addit sierralobi kulturmuitolága mearrádusain vai ii.
Rïjhkeantikvarije minngemes nænnoestahkem desnie dorje ahte maahta #<pcle> vedtedh sjïereluhpien kultuvremojhteselaakem nænnoestahkine vuj ij.
Dat dahkkojuvvo Sámedikki rávvaga vuođul.
Dïhte Saemiedigkien bïhkedimmien mietie dorjesåvva.
Jus Riikkaantikvára mieđiha plánaevttohussii, de dat mearkkaša ahte suohkanstivra oažžu lobi dohkkehit plána.
Jis Rïjhkeantikvarije soejkesjenuvtelassese norte, dellie dïhte nimhtie ahte tjïelteståvroe luhpiem dåhkasjehtedh soejkesjem åådtje.
Sámediggi deattuhii rávvagis ahte das lea deaŧalaš servodatlaš beroštusat (sihkkarvuođadeasta).
Saemiedigkie jïjtjse bïhkedimmiem tjïelkesti ahte desnie lea vihkele *servodatlaš ïedtjh (*sihkkarvuođadeasta).
Leat maiddái ovdal čađahuvvon sisabahkkemat go dálá E8 manná áidesajiid ravdda čađa.
Aaj aarebi tjïrrehtovveme *sisabahkkemat gosse daaletje *E8 mænna haakenesijjiej haerien tjïrrh.
Dán áššis lea Riikkaantikvára čuvvon Sámedikki rávvaga ja addán 02.02.12 lobi duohtadit guokte automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon gietti/boazoáidesaji.
Daennie aamhtesisnie rïjhkeantikvarije Saemiedigkien bïhkedimmiem dåeriedamme jïh vadteme 02.02.12 luhpien gööktem automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> ïentjen/gaertiesijjiem damtehtieh.
Mii guoská plána eará kulturmuittuid fuolaheapmái, de lea leamaš guhkit plánaproseassa lagas ovttasbargguin geaidnodoaimmahagain.
Mij dæjpa soejkesjen jeatjah kultuvremojhtesi ealjohkem, dellie orreme guhkebe soejkesjeprosessen gietskies ektiebarkojne *geaidnodoaimmahagain.
Dat mielddisbuvttii reviderejuvvon plána ođđajagimánu loahpas, mas geaidnodoaimmahat lea vuhtiiváldán buot Sámedikki mearkkašumiid.
Dïhte revideeresovveme soejkesjem tsïengelen minngiegietjien mealtan buektieji, mesnie #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp>#darjome<n><der_car><adj><comp><sg><nom> gaajhke Saemiedigkien mïerhkesjimmieh seatadamme.
Sámediggi attii 06.02.12 cealkámuša plánii.
Saemiedigkie 06.02.12 jiehtegen soejkesjasse vedtieji.
Guoskevaš kulturmuittuid iská Romssa musea 2012 geasi.
Sjyöhtehke kultuvremojhtesh Romsan museume goerehte jaepien2012 giesieh.
Buot iskangoluid máksá doaibmabiddji.
Gaajhkide goerehtimmiemaaksojde darjomebïejije maaksa.
Galget čađahuvvot botanihkalaš registreremat (šaddošlájaid registreren) ja pollenguorahallan.
Edtjieh tjïrrehtovvedh *botanihkalaš registreeremh (sjædtoesåarhti registreeremen) jïh *pollenguorahallan.
Áigumuš lea kártet guohtunšattuid ja mearridit goas guovlu vuosttaš gearddi geavahuvvui boazodollui.
Aajkoe lea gåatomesjædtoeh goerehtalledh jïh nænnoestidh gåessie dajve voestes aejkien båatsose åtnasovvi.
Eai leat galle dakkár iskkadeami čađahuvvon Sámis.
Eah leah gellie dagkeres goerehtimmiem saemesne Tjïrrehtovveme.
Maiddái goahtesajit galget iskkaduvvot.
Aaj derhviegåetiesijjieh edtjieh #goerehtidh<vblex><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><inf>.
Sierralohpeohcan kulturmuitolága § 8 njealját lađđasa vuođul Reihvági luossaveajetrusttega muddenplána almmolaš geahčadeami oktavuođas, Davvenjárgga suohkan, Finnmárku
Sjïereluhpieohtsemen kultuvremojhteselaaken § 8 nealjede lïhtsh mietie Reihváhkijjen *luossaveajetrusttega staeriedimmiesoejkesjen byjjes gïehtjedimmien gaskesistie, Davvenjárgan tjïelte, Finnmaarhke
Ášši guoská Reihvági luossaveajetrusttega muddenplána almmolaš geahčadeapmái, Davvenjárgga suohkanis.
Aamhtese dæjpa Reihváhkijjen *luossaveajetrusttega staeriedimmiesoejkesjen byjjes gïehtjedimmiem, Davvenjárgan tjïeltesne.
Muddenplána mihttomearri lea láhčit dilálašvuođaid ásahit luossaveajetrusttega gáddái.
Staeriedimmiesoejkesjen ulmie lea nuepieh laetjedh tseegkedh *luossaveajetrusttega gaadtan.
Áigumuššan lea ásahit luossaveajetrusttega dakkár čázádaga oktavuhtii mii lea juo muddejuvvon ja huksejuvvon nu ahte ii dárbbaš čađahit ođđa duohtademiid.
Aajkojne lea tseegkedh *luossaveajetrusttega dagkeresabradahkem gaskesasse mij joe dan staeriedovveme jïh bigkesovveme ahte ij daarpesjh orre damtehtimmieh tjïrrehtidh.
Reihvági fápmorusttet lea aiddo davábealde plánejuvvon doaibmabiju.
Reihváhkijjen faamoebægkoe aadtjege noerhtelen råajvarimmien soejkesjovveme.
Lea plánejuvvon dakkár rusttet mii sáhttá buvttadit gitta 5 miljon veajeha go buhtista proseassačázi ođđasis geavaheami teknologiijain ja nu uhcidit čáhcegeavaheami.
Dagkeres bægkoem soejkesjovveme mij maahta darjodh öövre 5:n millijovne *veajeha goh prosessentjaetsiem ikth vielie didtesje pråvhkoen teknologijine jïh dan tjaetsiepråvhkoem unniedibie.
Veajetrusttet vurdojuvvo addit sullii 10 ođđa bargosaji Davvenjárgga suohkanii.
*Veajetrusttet vedtedh vuartasåvva medtie 10:m orre barkoesijjiem Davvenjárgan tjïeltese.
Muhto areálahálddašeamit rihkkot njuolgga automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid ja danne dat rihkkot kulturmuitolága § 3.
Mohte goelpeneståaroereeremh rïekte automaatelaaketjelaakan miedtieh #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesh jïh dannasinie dah kultuvremojhteselaakem miedtieh § 3.
Guoskevaš báikki registrerejuvvon kulturmuitobáikkis leat golbma stohpoduvtta ja njeallje goahtesaji.
Sjyöhtehke sijjien registreeresovveme kultuvremojhtesesijjesne leah golme *stohpoduvtta jïh njieljie derhviegåetiesijjieh.
Daid dieđuid vuođul maid Sámediggi lea nagodan háhkat, de mii árvvoštallat buot registrerejuvvon kulturmuittuid sápmin ja boarráset go 100 jagi.
Daj daajroej mietie aaj Saemiedigkie gaegniedamme skååffedh, dellie mijjieh #gaajhke<prn><ind><acc> registreeresovveme kultuvremojhtesh saemine vierhtiedallijibie jïh båarasåbpoe gosse 100 jaepieh.
Nappo dat lea ge maiddái automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitolága mearrádusaid vuođul.
Nagke dïhte aaj aaj automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhteselaaken nænnoestahki mietie.
Dannego guoskevaš huksenareála lea nu uhcci ja plánejuvvon huksen nu viiddis, de ii lean gulahallamis doaibmabiddjiin vejolaš gávdnat čovdosa buriin molssaektosaš ealáhushuksehusaid sajuštemiin plánaguovllus.
Dannasinie sjyöhtehke tseegkemegoelpeneståaroe dan onne jïh soejkesjovveme tseegkeme dan vijries, dellie idtji gaskesadtemisnie darjomebïejijinie leah gåaredh gaavnedh tjoevtenjen buerine *molssaektosaš jieliemassebægkoej *sajuštemiin soejkesjendajvesne.
Riikkaantikvára mearrida loahpalaččat sáhttá go addojuvvot sierralohpi kulturmuitolága mearrádusain vai ii.
Rïjhkeantikvarije minngiegietjesne nænnoste maahta #<pcle> vadtasovvedh sjïereluhpie kultuvremojhteselaaken nænnoestahkine vuj ij.
Dat dahkkojuvvo Sámedikki rávvagiid vuođul.
Dïhte Saemiedigkien bïhkedimmiej mietie dorjesåvva.
Sámediggi lea rávvagis evttohan ahte sierralohpeohcan sáhttá mieđihuvvot, muhto dainna eavttuin ahte biddjojuvvo eaktun ahte kulturmuittut galget iskkaduvvot arkeologalaččat ovdalgo doaibmabidju čađahuvvo.
Saemiedigkie bïhkedimmesne uvtedamme ahte sjïereluhpieohtseme maahta nortesovvedh, mohte dejnie moenemetsiehkine ahte moenemetsiehkine bïejesåvva ahte kultuvremojhtesh edtjieh #goerehtidh<vblex><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><inf> *arkeologalaččat aarebi råajvarimmie tjïrrehtåvva.
Min árvvoštallamis mii leat deattuhan ahte dás galget kulturmuittut iskkaduvvot dárkilit ja bohtosiin lea mearkkašupmi maŋit áiggi registreremiidda ja dasa mo galgá áddet sámi kulturbirrasiid/kultureanadagaid rittus.
Mijjen vierhtiedimmesne mijjieh tjïelkestamme ahte daelie edtjieh kultuvremojhtesh eensilaakan #goerehtidh<vblex><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><inf> jïh illedahkine lea mïerhkesjimmie soejmehth tïjjem registreeremidie jïh dïsse guktie edtja aerviedidh saemien kultuvrebyjresi/kultuvreeatnemi gaedtesne.
Dákkár iskkadeamit addet maiddái buoret máhtu lagas birrasa sámi kultuvrra ja kulturmuittuid birra ja beroštumi das.
Dagkeres goerehtimmieh aaj buerebe maahtoem vedtieh gietskies byjresen saemien kultuvren jïh kultuvremojhtesi bïjre jïh ïedtjen desnie.
Doaivumis leat kulturmuittuid arkeologalaš iskkademiid kulturhistorjjálaš dieđut hui ávkkálaččat.
Håhkesjimmesne årrodh kultuvremojhtesi *arkeologalaš goerehtimmiej kultuvrehistovrijeladtje daajroeh dan aevhkies.
Doaibmabiddji máksá dákkár iskkademiid goluid.
Darjomebïejije maaksa dagkeres goerehtimmiej maaksoeh.
Riikkaantikvára mearrádus vurdojuvvo guovvamánus.
Rïjhkeantikvarijen nænnoestahke goevten vuartasåvva.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 30. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 30. bielie 379 bielesne
Viidáset bargu Nuortalaš siiddain Njávdámis
Vijrebe barkoe *Nuortalaš sïjtine Njávdánistie
Nuortalaš siidda párkenšilju rusttetplána lea dál gárvvis ja dasa sáhttá dál viežžat fálaldagaid.
*Nuortalaš sïjten *párkenšilju bægkoensoejkesje daelie gaervies jïh dïsse maahta daelie faalenassh veedtjedh.
Plána lea konsuleantafitnodat Rambøll lea ráhkadan plána šiehtadusa vuođul.
Soejkesje lea konsuleentesïelte Rambøll soejkesjem latjkoen mietie dorjeme.
Duođaštit ja gaskkustit máhtu sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa birra
Maahtoem jååhkesjidh jïh åvtese buektedh saemien kultuvremojhtesi jïh kultuvrebyjresen bïjre
Sámi kulturmuittuid registreren plánejuvvon 420 kV-fápmolinnjá oktavuođas gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta
Saemien kultuvremojhtesh registreerem soejkesjovveme 420:n #kV<n><abbr>-faamoelinjen gaskesisnie Báhccavuotnan jïh Hammerfesten gaskesne
Statnett konsešuvdnaohcama oktavuođas hukset ođđa 420 kV el-rávdnjelinjá Báhccavuona ja Hámmárfeastta gaskka, álggahuvvui 2010:s prošeakta Sámedikkis man ulbmilin lei čilget ja man muttos vejolaš huksen guoskkaha automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid.
Statnett konsesjovneohtsemen gaskesisnie bigkedh orre 420 #kV<n><abbr> el-faamoelinje Báhccavuotnan jïh Hammerfesten gaskemsh, jaepien 2010 aelkiehtovvi prosjeekte Saemiedigkesne man ulmine lij boejhkelidh jïh maam *muttos nupies tseegkeme automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesh sjåavohte.
Plánejuvvon linjá manná guovlluid čađa gos leat unnán dahje eai oppanassiige kulturmuittut registrerejuvvon ovdal.
Soejkesjovveme linje dajvi tjïrrh mænna gusnie årrodh vaenie jallh eah *oppanassiige kultuvremojhtesh aarebi registreerh.
Danne lea Sámediggi čađahan geahčademiid ja registreremiid linjás 2010:s ja 2011:s.
Dannasinie Saemiedigkie gïehtjedimmieh jïh registreeremh linjesne jaepien2010 jïh jaepien 2011 tjïrrehtamme.
900 kulturmuittu leat gávdnon jurddašuvvon linnjáspáittu oktavuođas.
900 kultuvremojhtesh #lea<vblex><iv><prfprc> ussjedovveme *linnjáspáittu gaskesisnie.
Máŋga dáin kulturmuittuin sáhttet jávkaduvvot dahje billistuvvot jos linnjá huksejuvvo, jus eai čađahuvvo doaibmabijut mat suodjalit kulturmuittuid nu bures go vejolaš.
Gellie daejnie kultuvremojhtesinie maehtieh nåhkehtovvedh jallh beajstasovvedh jis linje bigkesåvva, jis eah tjïrrehth råajvarimmieh mah kultuvremojhtesh vaarjelieh dan hijven goh gåarede.
Sullii 1/3 oassi kulturmuittuin leat meroštallojuvvon automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon lága mielde.
Medtie 1 3:h boelhke kultuvremojhtesijstie automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> laaken mietie aerviedovveme.
Loahppa kulturmuittuin lea juogo čilgekeahtes suodjalanstáhtus dahje dat leat ođđaset áiggis.
Minngiegietjie kultuvremojhtesijstie jåakoen #boejhkelidh<vblex><tv><der_geahtes><adj><attr> vaarjelimmiestaatuse jallh dah leah orrebe tïjjen.
Kulturmuitošlájain sáhttá namuhit dollasajiid – main eatnašat leat goahtesajit, muvrrat, čilat, geađgeboazoáiddit, heallogeađggit ja bieggasuojit, mielkečiegát mat leat goivojuvvon eatnama sisa, geađgeuvnnat, bivdorokkit, hávddit, goahtesajit, bihkkaboaldinhávddit (ordaráji vuolábealde), sieiddit ja bálvvosbáikkit.
Kultuvremojhtesesåarhtine maahta dållesijjieh moenedh – mejnie *eatnašat derhviegåetiesijjieh, vaartoeh, *čilat, gierkiegaertieh, *heallogeađggit jïh *bieggasuojit, *mielkečiegát mah eatnemen sïjse barkasovveme, *geađgeuvnnat, væjroehaevtieh, groepth, derhviegåetiesijjieh, derviebuelemegroepth (bertieraejien vuelielisnie), *sieiddit jïh *bálvvosbáikkit.
Ollu sajiin leat registrerejuvvon geađgeráhkkanusat maid doaibma lea eahpevissis.
Jïjnjine sijjine registreeresovveme *geađgeráhkkanusat maam darjome lea *eahpevissis.
Ollu dain registrerejuvvon kulturmuittuin, erenoamážit duoddaris, leat mearkkat boazosámi áigodatássansajiin dahje doaimmain mat čatnasit boazodollui iešguđege áiggiin.
Jïjnjen dejnie registreeresovveme kultuvremojhtesinie, joekoenlaakan guevtielisnie, leah væhtah båatsoesaemien boelhkenårromedajvine jallh darjoeminie mah båatsose ovmessie tïjji gårrelgieh.
Okta dain eanemus imašlaš gávdnosiin lea bálvvosbáiki stuorra luddejuvvon geađggis, man vuollái ovtta ráigái lei biddjojuvvon guovžža oaiveskálžu.
Akte dejnie jeenjemes *imašlaš vueptijste lea *bálvvosbáiki stoere luapkasovveme gierkesne, man nualan akten #haevtie<n><sem_ctain_plc><sg><ill> lij bïejesovveme beeren åejjieskiblie.
Dát gávnnus ii leat nu lahka linjá, ja ii áitojuvvo huksema geažil.
Ij daate vueptie dan leah linjen lïhke, jïh ij tseegkemen dïete aejhtieh.
Sámediggi lea čájehan oktiibuot 47 sajis gos huksen sáhttá vaháguhttit dahje bilidit kulturmuittuid.
Saemiedigkie vuesiehtamme ektiegaajhke 47 sijjesne gusnie tseegkeme maahta *vaháguhttit jallh kultuvremojhtesh skilkijibie.
Danne mii leat dál proseassas Statnettain mas mii geahččalit gávdnat čovdosiid dasa mo vejolaš huksen galgá guoskat uhcimus vejolaš kulturmuittuide.
Dannasinie mijjieh daelie prosessesne Statnettine mesnie mijjieh voejhkelieh tjoevtenjh dïsse gaavnedh guktie nupies tseegkeme edtja unnemes nupies kultuvremojhtesh dïjpedh.
Dat eaktuda earret eará ahte huksejeaddji ferte viidáseappot gaskkustit dieđuid kulturmuittuid birra, ja bidjat čielga láidestusaid ja njuolggadusaid dasa mo dat galget fuolahuvvot buohkaid várás geat čađahit geavatlaš bargguid meahcis.
Dïhte gaskem jeatjah tsïhkestahta ahte bigkije tjoevere vijriebasse daajroeh kultuvremojhtesi bïjre åvtese buektedh, jïh bïejedh tjïelke *láidestusaid jïh njoelkedassh dïsse guktie dah edtjieh gaajhkesidie sujhtesovvedh gïeh tjïrrehtieh *geavatlaš barkoeh miehtjesne.
Muhtun diliin lea várra váttis beassat eret das ahte boahtá sierralohpeohcan kulturmuitolága mearrádusain beassat jávkadit guoskevaš kulturmuittuid ovdalgo huksen álggahuvvo.
Muvhtene tsiehkesne vaahra geerve destie destie åadtjodh ahte båata sjïereluhpieohtsemen kultuvremojhteselaaken nænnoestahkijste åadtjodh sjyöhtehke kultuvremojhtesh aarebi nåhkehtidh bigkeme aelkiehtåvva.
Riikkaantikvára dahká loahpalaš mearrádusa das ahte galgá go addojuvvot sierralohpi kulturmuitolága mearrádusain vai ii.
Rïjhkeantikvarije minngemes nænnoestahkem desnie dorje ahte edtja #<pcle> vadtasovvedh sjïereluhpie kultuvremojhteselaaken nænnoestahkine vuj ij.
Dat dahkkojuvvo Sámedikki rávvaga vuođul áššis.
Dïhte Saemiedigkien bïhkedimmien mietie aamhtesisnie dorjesåvva.
Go sierralohpi addojuvvo, de lea dábálaš bidjat gáibádusa ahte guoskevaš kulturmuittut galget iskkaduvvot arkeologalaččat.
Gosse sjïereluhpie vadtasåvva, dellie sïejhme krïevenassem bïejedh ahte sjyöhtehke kultuvremojhtesh edtjieh #goerehtidh<vblex><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><inf> *arkeologalaččat.
Dakkár iskkademiid goluid galgá doaibmabiddji máksit.
Dagkeresgoerehtimmide maaksoej edtja darjomebïejije maeksedh.
Go guoská gažaldagaide konsešuvdnaohcamiid oktavuođas muđui, de dat váldojuvvojit ovdan njuolgga Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtain (NČE) stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnaprosedyraid vuođul.
Goh gyhtjelasside konsesjovneohtsemi gaskesisnie dæjpa voen, dellie dah fraamme rïekte vaaltasuvvieh Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraatijste (NČE:n) staaten åejvieladtji jïh Saemiedigkien gasngesadtje konsultasjovneprosedyjri mietie.
Sámi kulturmuittuid goziheapmi olggobealde konsešuvdnašiehtadusa geográfalaš doaibmaguovllu Ávnnaskeahtes kulturárbbi goziheapmi, maiddái njálmmálaš árbevieruid ja sámi ávnnaskeahtes kultuvrra registreren
Saemienkultuvremojhtesidiegeehtedidh ålkolen konsesjovnelatjkoen geograafeles vierhkiedajven #Materijelle<n><der_geahtes><adj><attr> kultuvreaerpiem geehtedidh, aaj njaalmeldh tradisjovnh jïh saemien #materijelle<n><der_geahtes><adj><attr> kultuvrem registreerem
Sohkabealperspektiivva searvvaheapmi sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa duođaštan- ja registrerenbarggus Árjjalaš váikkuhangaskaoapmegeavaheami bokte nannet máhtu sámi árbedieđuid ja historjjá birra, ja sámi kulturmuittuid bisuheami ja suodjaleami vuođul
Slïektebielieperspektijven #mealtan<adv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n> saemien kultuvremojhtesi jïh kultuvrebyjresen jååhkesjimmie- jïh registreeremebarkosne Eadtjohke dïedtetsavtshvierhtiepråvhkoen baaktoe soekse nænnoestibie saemien aerpiedaajroej jïh vaajesen bïjre, jïh saemien kultuvremojhtesi tjöödtjestehtemen jïh vaarjelimmien mietie
Kulturmuitosuodjalus – ohcanvuđot doarjagat
Kultuvremojhtesevaarjelimmie – ohtsemevåaromen dåarjoeh
Áigodagas leat 10 prošeavtta ovddit jagiin ja okta prošeakta 2011 juolludeamis loahpahuvvon.
Boelhkesne leah #10<num><sg><nom>prosjeekth övtebe jaepine jïh akte prosjeekte jaepien 2011 dievtesne illesovvem.
Sámediggi lea viidáseappot ođasmahttán ohcanskovi ja buohtalastán ohcanbagadusa sin várás geat háliidit ohcat ruđaid ortnegis ja bagadusa sin várás geat leat ožžon ruđaid ja áigot raporteret geavaheami.
Saemiedigkie vijriebasse ohtsemegoerem orrestamme jïh *buohtalastán ohtsemebïhkedassem dejtie gïeh sijhtieh beetnegh öörnegisnie jïh bïhkedassen ohtsedh sijjese gïeh beetnegh åådtjeme jïh edtjieh pråvhkoem reektedh.
Vuos lea dušše dárogielveršuvdna neahtas, muhto davvisámegielveršuvdna vurdojuvvo leat gárvvis hui fargga.
Voestegh lea ajve daaroengïeleversjovne gaskeviermesne, mohte noerhtesaemiengïeleversjovne årrodh vuartasåvva gaervies dan rætnoe.
Ortnega ohcanáigemearri lea njukčamánu 1. b.
Öörnegen ohtsemebiejjie njoktjen1.b.
Ealáhusat
Jieliemassh
Váldomihttomearri Nana ja máŋggabealat ealáhuseallin mii fuolaha sámi kultuvrra, luonddu ja birrasa, ja lea vuođđun eallinfámolaš báikegottiide gos olbmot háliidit orrut.
Åejvieulmiemierie Nanen jïh gelliesåarhts jieliemassenjieleme mij saemien kultuvrem sujhtie, eatnemem jïh byjresem, jïh våaroeminie jielemefaamoen sijjiegedtide gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
Áŋgiruššansuorgi: Rámmaeavttut vuođđoealáhusain
Barkoesuerkie: Mieriekrïevemh våaromejieliemassijste
Mihttomearri Fuolahit ja ovddidit mariidnaealáhusaid, boazodoalu ja eanadoalu deaŧalaš kulturguoddin ja barggaheaddjin sámi guovlluin.
Ulmie Sujhtieh jïh marijnejieliemassh evtiedieh, båatsoem jïh laanteburriem vihkeles kultuvreguedtiejinie jïh fassehtæjjine saemien dajvine.
Oassemihttomearit. Dohkálaš juridihkalaš ja ekonomalaš rámmaeavttut. Buoret gánnáheapmi vuođđoealáhusain. Buorre rekrutteren. Buoret sohkabealdássedeaddu Boraspirepolitihkka mii fuolaha sámi ealáhusaid
Boelhkeulmieh. Dåhkasjamme juridihkeles jïh ekonomeles mieriekrïevemh. Buerebe *gánnáheapmi våaromejieliemassine. Buerie dåårrehtem. Buerebe slïektebieliedalteseleavloe Juvrenpolitihke mij saemien jieliemassh sujhtie
Strategiijat. Sihkkarastit areálaid ja resurssaid Váikkuhanfápmu politihkkii mariidnaealáhusain, boazodoalus, eanadoalus ja meahcceealáhusain
Strategijh. Gorredidie goelpeneståaroeh jïh vierhtiej soptsestimmie politihkese marijnejieliemassine, båatsosne, laanteburresne jïh miehtjiejieliemassine
Sámediggeráđđi searvvai čoahkkimii skábmamánu 10. b. 2011 ja ođđajagimánu 24. b. 2012, ja konsultašuvnnaide juovlamánu 12. b. 2011 Guolástusdirektoráhta Mearranjiččehasráđiin, dan ektui ahte oažžut fas almmolaš gulaskuddamii bivdoearreevttohusa ja riddonjurjuid hálddašeami.
Saemiedigkieraerie tjåanghkosne mealtan rahkan 10. b. 2011 jïh tsïengelen 24. b. 2012, jïh konsultasjovnine goeven 12. b. 2011 Göölemendirektoraath *Mearranjiččehasráđiin, dan muhteste ahte viht byjjes govledæmman åadtjoejibie væjroemierieuvtelassem jïh gaedtienåerviej reeremem.
Sámedikki duogážin lei dat go Mearranjiččehasráđđi heaittihuvvui 31.12.2011, de ii leat leamaš Sámedikkis dahje eará guoskevaš oasebeliin/organisašuvnnain vejolašvuohta čuovvut mielde ja váikkuhit dan go Guolástusdirektoráhta mearrida bivdoeriid ja riddonjurjuid hálddašeami.
Saemiedigkien duekine lij dïhte gosse *Mearranjiččehasráđđi 31.12.2011 illesovvi, dellie ij leah orreme Saemiedigkesne jallh jeatjah sjyöhtehke boelhkenbieline/organisasjovnine nuepie mealtan dåeriedidh jïh dam dijpedh goh Göölemendirektoraate væjroemierieh jïh gaedtienåerviej reeremem nænnoste.
Guolástusdirektoráhta lea čuovvolan Sámedikki evttohusa ahte fas addit rabas gulaskuddanvejolašvuođa bivdoearreevttohusaide ja riddonjurjuid hálddašeapmái 2012:s ja dasto bidjat buhtadanortnega riddonjurjuid goddimii.
Göölemendirektoraate Saemiedigkien uvtelassem dåeriedamme ahte viht gaahpode govledimmienuepiem vedtedh væjroemierieuvtelasside jïh gaedtienåerviej reeremasse jaepien 2012 jïh dehtie minngede bïejijibie *buhtadanortnega gaedtienåervieh buvvemasse.
Čoahkkimis skábmamánu 4. b. 2011 Sámediggeráđi, Guolástusdirektevrra ja Mearradutkaninstituhta gaskka ovddidii Sámediggi evttohusa báikkálaš máhtu heiveheamis mearranjiččehasaid dutkamii ja hálddašeapmái.
Tjåanghkosne rahkan 4. b. 2011:n Saemiedigkieraerien, Göölemendirektöören jïh Mearoedotkemeinstituhten gaskemsh Saemiedigkie uvtelassen dajven soekse sjïehtedimmesne evtiedi *mearranjiččehasaid dotkemasse jïh reeremasse.
Mearradutkaninstituhtta čuovvolii Sámedikki rávvaga dainna lágiin ahte geatnegahtii iežas gohččut Sámedikki Resursahálddašanreferánsajoavkku čoahkkimii.
Mearoedotkemeinstituhte Saemiedigkien bïhkedimmiem dejnie vuekine dåeriedi ahte jïjtjemse stilli gåhtjodh Saemiedigkien Vierhtiereeremereferaansedåehkien tjåanghkose.
Sámediggeráđđi searvvai čoahkkimii Romssas 05.12.11 ođđa eanadoallo- ja biebmodieđáhusa birra man namma lea ”Velkommen til bords”.
Saemiedigkieraerie tjåanghkosne Romsesne mealtan 05.12.11 orre laanteburrie- jïh beapmoebïevnesen bïjre man nomme lea ”*Velkommen *til *bords”.
Sámediggeráđđi doalai sáhkavuoru dan birra makkár oaidnu Sámedikkis lea dieđáhussii.
Saemiedigkieraerie lahtestimmiem dan bïjre steeri magkeres vuajnoe Saemiedigkien lea bïevnesasse.
Mii dajaimet ahte leat duhtavaččat go dieđáhusas lea eanadoaluin áŋgiruššan árktalaš guovlluin.
Mijjieh jiehtiejimh ahte madtjele goh bïevnesisnie laanteburrine arktihken dajvine eadtjaldovveme.
Ráđđi čujuhii ahte dieđáhusas lea unnán guovddážis sámi eanadoallu.
Raerie tjaatsesti ahte bïevnesisnie lea vaenie jarngesne saemien laanteburrie.
Dasto deattuhii Sámediggeráđđi ahte stáhta lea geatnegahttojuvvon sihkkarastit sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosa – dát guoská maiddái sámi eanadollui.
Dehtie minngede saemiedigkieraerie Tjïelkesti ahte staate dïedtem utnedh saemien kultuvrem gorredidh #materijelle<n><adj><sg><nom> *vuđđosa – daate aaj saemien laanteburriem dæjpa.
Seamma čoahkkimis dovddahii ráđđi ahte lea duhtameahttun dainna go ii oktage dain áššiin maid Sámediggi válddii ovdan konsultašuvnnain boazodoalu birra leat váldojuvvon mielde dieđáhussii.
Seamma tjåanghkosne raerie jiehtieji ahte lea *duhtameahttun dejnie gosse ij akte gænnah dejnie aamhtesinie mej Saemiedigkie fraamme konsultasjovnijste vaeltieji båatsoem bïjre mealtan bïevnesasse vaaltasovveme.
Sámediggeráđis lea leamaš čoahkkin Finnmárkku boanddaidservviin 15.11.11 ja Romssa boanddaidservviin 05.12.11.
Saemiedigkieraerien orreme tjåanghkoe Finnmaarhken båantajsiebrine 15.11.11 jïh Romsan båantajsiebrine 05.12.11.
Dáid čoahkkimiid ulbmilin lea leamaš buoridit oktavuođa eanadoalu ealáhusorganisašuvnnaiguin.
Daaj tjåanghkoej ulmine orreme gaskesen laanteburriem jieliemassenorganisasjovnigujmie bueriedidh.
Áššiid searvvis maid birra ságastuvvui ledje jagi 2012 eanadoallošiehtadallamat ja stuorra boraspirevahágat sávzadoalus.
Aamhtesh siebrien maam bïjre gaskestallesovvi lin jaepien 2012 laanteburrieraarahtallemh jïh stoere juvregoerph sïrveburresne.
Oktavuohta Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain
Gaskese Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentine
Sámediggi lea cealkámušas boazodoallošiehtadussii áššis 44/11 čujuhan máŋgga áššái main Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ii leat konsulteren Sámedikkiin.
Saemiedigkie jiehtiegistie båatsoelatjkose aamhtesisnie 44/11 gellien aamhtesasse tjaatsestamme mejnie Ij leah laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente Saemiedigkine konsulteereme.
Dán birra sagastuvvui Eanadoallo- ja biebmoministariin čoahkkimis 10.01.12.
Daan bïjre laanteburrie- jïh beapmoeministerinie tjåanghkosne #Hïetedh<vblex><iv><der_st><vblex><der_passl><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> 10.01.12.
Leimmet ovttamielalaččat das ahte lea dárbu oažžut buoret áiggi ja vuđoleappot beassat geahččat konsultašuvdnageavahusa sierra čoahkkimis, nu ahte dat doaimmašii ulbmila mielde.
Limh *ovttamielalaččat desnie ahte daerpies buerebe tïjjem åadtjodh jïh #våaromes<adj><comp><der_laakan><adv> åadtjoejibie konsultasjovneåtnoem sjïere tjåanghkosne gïehtjedidh, dan dïhte ulmien mietie jåhta.
Dát lea čuovvoluvvon hálddahuslaš dási čoahkkimiin Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ja Sámedikki gaskka 09.02.12, ja čoahkkimiin eanadoallo- ja biebmoministara ja Sámediggeráđi gaskka 21.02.12.
Daate reerije daltesen tjåanghkojne dåeriedovveme Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten jïh Saemiedigkien gaskemsh 09.02.12, jïh tjåanghkojne laanteburrie- jïh beapmoeministeren jïh Saemiedigkieraerien gaskemsh 21.02.12.
Sámediggeráđđi sávvá ahte dát ságastallamat leat váikkuhan dan ahte konsultašuvdnašiehtadus geavahuvvošii buoret vuogi mielde áššiin main sáhttá leat mearkkašupmi sámi kultuvrii eanadoallodepartemeantta fágalaš ovddasvástádussuorggi siskkobealde.
Saemiedigkieraerie vaajtele ahte daah gaskestallemh dam dijpeme ahte konsultasjovnelatjkoe buerebevuekienmietie aamhtesinie åtnasåvva mejnie maahta årrodh mïerhkesjimmie saemien kultuvrese laanteburriedepartemeenten faageles dïedtensuerkien sisnjelen.
Gulaskuddamat Stuorradikkis
Govledimmieh Stoerredigkeste
Sámediggeráđđi lea searvan Stuorradikki ealáhuslávdegotti gulaskuddamii eanadoallo- ja biebmodieđáhusa birra 06.01.12 ja Stuorradikki olgoriika- ja suodjaluslávdegottiin 09.02.12.
Saemiedigkieraerie Stoerredigkien jieliemassenmoenehtsen govledimmesne mealtan laanteburrie- jïh beapmoebïevnesen bïjre 06.01.12 jïh Stoerredigkien ålkoerïjhke- jïh vaarjelimmienmoenehtsinie 09.02.12.
Gulaskuddamis eanadoallo- ja biebmodieđáhusa ektui deattuhii ráđđi ahte dieđáhusas lea offensiivvalaš ja buorre eanadoallopolitihkka ja ahte erenoamáš buorre lea árjjalaš áŋgiruššan árktalaš eanadoaluin.
Govledimmesne laanteburrie- jïh beapmoebïevnesen muhteste raerie tjïelkesti ahte bïevnesisnie lea *offensiivvalaš jïh buerie laanteburriepolitihke jïh ahte sjïere buerie lea eadtjohkes arktihken laanteburrine eadtjaldovveme.
Ráđđi váillahii dattetge sámi eanadoalu čielgaseappot sihkkarastima sihke iešheanalis vuođu alde ja váillahii geatnegahttojuvvon strategiijaid ja doaibmabijuid árktalaš eanadoalu várás.
Raerie ohtsi darhkan saemien laanteburriem tjïelkebelaakan gorredimmien dovne *iešheanalis våaromen nelhtie jïh ohtsi dïedtem utnedh strategiji jïh råajvarimmiej arktihken laanteburrien muhteste.
Go guoská dieđáhusa oassái boazodoalu birra deattuhii ráđđi ahte dieđáhusas ii leat govda ja offensiivvalaš politihkka boazodoalu várás ja ahte dat bidjá boasttu ja ovttabealat ekologalaš guoddinnávccalaš perspektiivva vuođđun nana ceavzilis boazodoalu ovddideapmái.
Goh bïevnesen boelhkem dæjpa båatsoen bïjre raerie tjïelkesti ahte bïevnesisnie ij leah gamte jïh *offensiivvalaš politihke båatsose jïh ahte dïhte beaja *boasttu jïh #akte<num><cmp_sggen><cmp> #bielie<n><der_t><adj><attr> *ekologalaš guedtemefaamoen perspektijvem våaroeminie nænnoes gaarsje båatsoen evtiedæmman.
Dasto váldojuvvui ovdan ahte Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ii geavat konsultašuvdnabargovugiid Sámedikki ektui, ii doaibmabijuid oktavuođas ge eanadoallo- ja biebmodieđáhusas.
Dehtie minngede fraamme vaaltasovvi ahte Ij laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente konsultasjovnebarkoevuekieh Saemiedigkien muhteste utnieh, ij råajvarimmiej gaskesisnie aaj laanteburrie- jïh beapmoebïevnesisnie.
Dasto deattuhii ráđđi ahte boazodoallu ja sámi servodat eai leat dohkkehan mearrádusa boazodoallohálddašeami rievdadeami birra, ahte heaittihit guovllustivrraid ja sirddihit guovllukantuvrraid fylkkamánni vuollásažžan.
Dehtie minngede raerie tjïelkesti ahte båatsoe jïh saemien siebriedahke eah leah nænnoestahkem dåhkasjahteme båatsoereeremen jorkestimmien bïjre, ahte dajvenståvroeh illieh jïh dajvenkontovri fylhkemaenniem vueleginie sertiestehtieh.
Ráđđi lea čuovvolan gulaskuddama sierra čoahkkimiin Stuorradikki ealáhuslávdegotti jođiheddjiin ja eanadoallodieđáhusa áššejođiheddjiin 08.02.11.
Raerie govledimmiem sjïere tjåanghkojne Stoerredigkien jieliemassenmoenehtsen juhtiehtæjjine dåeriedamme jïh laanteburriebïevnesen aamhtesejuhtiehtæjjine 08.02.11.
Norgga Boazosápmelaččaid riikasearvi lea maiddái searvan dán čoahkkimii.
Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie aaj daennie tjåanghkosne mealtan.
Gulaskuddamis davviguovlodieđáhusa birra deattuhii ráđđi ahte dat lea oppalaččat buorre dieđáhus.
Govledimmesne noerhtedajvebïevnesen bïjre raerie tjïelkesti dïhte lea ellieslaakan buerie bïevnese.
Sámediggeráđđi deattuhii earret eará ahte dan geažil go lassána ođđa areálagáibideaddji industriija ásaheapmi nugo energiija, olju/gássa, minerálat, mearrageavahus, ja ođđa infrastruktuvra fievrrideami várás dagahit dan ahte dađistaga lea deaŧaleappo ahte leat buorit instrumeanttat ja njuolggadusat gulahallama ja čilgema dihte guoskevaš álgoálbmogiin sajis.
Saemiedigkieraerie gaskem jeatjah tjïelkesti ahte dan dïete goh orre goelpeneståaroekrïevije læssene industrijem tseegkedh goh energije, ålja/gaasse, mineraalh, mearoeåtnoe, jïh orre infrastruktuvre juhtiemasse dam darjoeh ahte daamtaj lea vihkielåbpoem ahte leah buerieh *instrumeanttat jïh njoelkedassh gaskesadtemen jïh boejhkehtassen dïehre sjyöhtehke aalkoeåålmeginie sijjesne.
Davviguovlodieđáhusas válddahuvvojit guokte buori doaibmabiju dán várás maid áinnas sáhttá geahččat fárrolaga ja fakkastit Árktalaš ráđđái.
Noerhtedajvebïevnesisnie göökte buerieh råajvarimmien daase buerkiestuvvieh maam maaje maahta ektesne gïehtjedidh jïh arktihken raaran Dibrehtidh.
Dasto čujuhuvvui ahte jos oktavuohta ja ovttasdoaibman njuolggadusain álgoálbmoga ja ođđa industriija gaskka galggaš leat dat beaktu, de fertejit vuoigatvuođaoamasteaddjit sámiid ja eará álgoálbmogiid gaskkas maiddái sáhttit gelbbolašvuođa ja kapasitehta dáfus doaibmat ovttaárvosaš aktevran ođđa ealáhusaiguin.
Dehtie minngede tjaatsestovvi ahte jis gaskese jïh *ovttasdoaibman njoelkedassine aalkoeåålmegen jïh orre industrijen gaskemsh galka årrodh dïhte effekte, dellie tjoeverieh reaktaneekijh saemiej jïh jeatjah aalkoeåålmegi gaskesne aaj maehtedh maahtaldahken jïh kapasiteetendïehre juhtedh seammavyörtegs aktöörine orre jieliemassigujmie.
Dán oktavuođas čujuhuvvui Vuođđudussii Protect mii lea ásahuvvomin ja maid stáhta eiseválddit fertejit leat mielde ruhtadeamen.
Daennie gaskesisnie tjaatsestovvi *Vuođđudussii *Protect mij tseegkeminie jïh maam staaten åejvieladtjh tjoeverieh mealtan årrodh laeviehtidh.
Sámediggeráđđi dovddahii ahte doarju vuoruhemiid mat leat dieđáhusas dan ektui ahte nannet máhtu álgoálbmogiid rievdan eallinvuođu birra dálkkádatrievdamiid geažil, ja máhttoprográmma rájá rastá sámi árbedieđuin.
Saemiedigkieraerie jiehtieji ahte prijoriteradimmieh dåårje mah bïevnesisnie dan muhteste ahte maahtoem nænnosth aalkoeåålmegi jorkestovveme jielemevåaromen bïjre daelhkienjorkestovvemi dïete, jïh maahtoeprogramme raasten rastah saemien aerpiedaajrojne.
Dasto dovddahii Sámediggeráđđi ahte sámi dutkama nannen ja sámi máhttoásahusaid nannen ferte leat vuoruhuvvon mihttomearri man oktavuođas árvvoštallat vel eanet doaibmabijuid nugo sámi dutkanprográmma nannema Norgga Dutkanráđis, máhtu buvttadeami dan birra man garrasit lassánan doaibma čuohcá areálavuđđosii, ja ovddidit ovttasbarggu sámi máhttoásahusaid gaskka nationála dásis ja riikkaidgaskasaččat, ja dasto ovttasbargu sámi máhttoásahusaid ja eará máhttobirrasiid gaskka.
Dehtie minngede saemiedigkieraerie Jiehtieji ahte saemien dotkemen nænnoestimmien jïh saemien maahtoeinstitusjovnh nænnoestamme tjoevere årrodh prijoriteradovveme ulmie maam gaskesisnie annje jeenjebe råajvarimmiej vierhtiedallijibie goh saemien dotkemeprogrammen nænnoestimmiem Nöörjen dotkemeraeresne, soekse darjomen dan bïjre man garrebe læssanamme darjome tsavtsa *areálavuđđosii, jïh ektiebarkoem evtiedibie saemien maahtoeinstitusjovni gaskemsh nasjonaale daltesisnie jïh gaskenasjovnaale daltesisnie, jïh dehtie minngede ektiebarkoe saemien maahtoeinstitusjovni jïh jeatjah maahtoebyjresi gaskemsh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 33. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 33. bielie 379 bielesne
Luosaid, mearrarávdduid ja mearradápmoha hálddašeapmi
Loesi, mearoeraavri jïh mearoedååpmehken reereme
Sámediggeráđđi bargá guolástusreguleremiiguin jogain ja mearas 2012:s.
Saemiedigkieraerie göölemenreguleeremigujmie johkine jïh mearosne jaepien2012 barka.
Sámediggeráđđi vuordá ahte šiehtadallamat Suomain Deanujoga rádjaguovlosoahpamušas álggahuvvojit 2012:s.
Saemiedigkieraerie vuarta ahte raarahtallemh Soemine Deanujohkan raastehlatjkosne jaepien 2012 aelkiehtovvieh.
Sámediggeráđđi čuovvola maiddái barggu Njávdánjoga báikkálaš hálddašemiin.
Saemiedigkieraerie aaj barkoem Njávdánjohkan dajven reereminie dåerede.
Guolástusreguleremat jogain ja mearas jahkái 2012
Göölemereguleeremh johkijste jïh mearoste jaapan 2012
Davvi-Romssa ja Finnmárkku guolástusregulerenbargolávdegoddi buvttii evttohusa guolástusreguleremiidda jogain ja mearas jahkái 2012, ja evttohii guhkes áiggi strategiija reguleremiid várás.
Noerhte-Romsan jïh Finnmaarhken @reguleret<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+barkoe<n><cmp_sgnom><cmp>+moenehtse<n><sg><nom> uvtelassem göölemenreguleeremidie johkine jïh mearoste buektieji jaapan 2012, jïh guhkiem strategijen reguleeremi muhteste uvtedi.
Lávdegotti regulerenevttohusas jahkái 2012 evttohuvvo ahte gáidánuohti bivdoáigi, erenoamážit Davvi-Romssas viiddiduvvošii.
Moenehtsen reguleeremeuvtelasseste jaapan 2012 uvtedåvva ahte *gáidánuohti væjroetïjje, joekoenlaakan noerhte-Romsesne vijriedåvva.
Mii guoská johkabivdui, de bijai bargolávdegoddi vuođđun fylkkamánni evttohusa ahte bisuhit bivddu dáláš dásis eanaš jogain.
Mij johkevæjroem dæjpa, dellie barkoemoenehtse våaroeminie fylhkemaennien uvtelassem bïeji ahte væjroem daaletje daltesisnie jeenjemes johkine tjöödtjestehtedh.
Bargolávdegotti raporta lea vuođđun konsultašuvdnii Luondduhálddašan direktoráhtain reguleremiid birra jagi 2012 rájes.
Barkoemoenehtsen reektehts våaroeminie konsultasjovnese *Luondduhálddašan direktoraatine reguleeremi bïjre jaepien 2012 raejeste.
Sámediggi ja Luondduhálddašan direktoráhta leat konsulteren gulaskuddanevttohusa hárrái ja gulaskuddanáigemearri lei ođđajagimánu 20. b. Gulaskuddancealkámušat galget geahčaduvvot ja ovttasbargoráđđi doallá jahkásaš čoahkkima ovdal go Sámediggi ja Luondduhálddašan direktoráhta fas deaivvadit ođđa konsultašuvnnas.
Saemiedigkie jïh *Luondduhálddašan direktoraate leah konsulteereme govledimmieuvtelassen gaavhtan jïh govledimmietïjjemierie lij tsïengelen 20. b. Govledimmiejiehtegh edtjieh gïehtjedovvedh jïh ektiebarkoeraerie fïerhtenjaapetje tjåanghkoen aarebi åtna goh Saemiedigkie jïh *Luondduhálddašan direktoraate viht orre konsultasjovnesne gaavnesjidh.
Sámediggeráđđi vuordá leat geargan dán jagi konsultašuvdnaproseassain direktoráhtain njukčamánu 1. b., nu ahte guolástusreguleremat gárvánivčče buori áiggis ovdal go dán jagi bivdoáigodat álgá.
Saemiedigkieraerie vuarta årrodh galhkeme daan jaepien konsultasjovneprosessine direktoraatine njoktjen 1. b., dan ahte göölemereguleeremh buerie tïjjen aarebi dorjesuvvieh goh daan jaepien væjroeboelhke aalka.
Šiehtadallamat Suomain Deanujoga birra
Raarahtallemh Soemijste Deanujohkan bïjre
Sámediggi galgá leat mielde Norgga šiehtadallanlávdegottis.
Saemiedigkie galka mealtan årrodh Nöörjen raarahtallememoenehtsisnie.
Sámediggeráđđi vuordá ahte oažžu Norgga šiehtadallandelegašuvnna nammadanreivve ja mandáhta fargga.
Saemiedigkieraerie vuarta ahte åådtje Nöörjen raarahtallemedelegasjovnen nommehtimmieprieviem jïh mandaatem rætnoe.
Boazodoallošiehtadus
Båatsoelatjkoe
Sámediggeráđis lea leamaš čoahkkin Eanadoallo- ja biebmoministariin Lars Peder Brekkein 10.01.12 Oslos Sámedikki cealkámuša birra jagi 2012 boazodoallošiehtadallamiidda.
Saemiedigkieraerien orreme tjåanghkoe Laanteburrie- jïh beapmoeministerinie Lars Pederen *Brekkein 10.01.12 Oslovisnie Saemiedigkien jiehtegen bïjre jaepien 2012 båatsoeraarahtallemidie.
Doppe ovddidii ráđđi cealkámuša ovttasbarggu ja konsultašuvnnaid birra departemeanttain boazodoallopolitihka ja dan hálddašeami birra.
Debpene raerie evtiedi jiehtegen ektiebarkoen jïh konsultasjovni bïjre departemeentine båatsoepolitihken jïh dan reeremen bïjre.
Suorggit maid birra sagastuvvui ledje váikkuhangaskaoapmeortnet šiehtadusas, boazodoalu areáladilli, boraspiret, divadat boazodoalus, dearvvašvuohta, dásseárvu, vuovdalandilli ja boazoheiveheapmi.
Suerkieh mej bïjre #hïetedh<vblex><iv><der_st><vblex><der_passl><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> lin @váikkuhit<ex_vblex><iv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+tsavtshvierhtie<n><cmp_sgnom><cmp>+öörnege<n><sg><nom> latjkosne, båatsoen goelpeneståaroentsiehkie, juvrh, *divadat båatsosne, starne, mïrrestalleme, doekemetsiehkie jïh bovtsesjïehtedimmie.
Čoahkkima konklušuvdnan lei ahte Sámediggeráđđi ja eanadoallominsttar galget doallat čoahkkimiid ja gávdnat čovdosiid boahtteáigái.
Tjåanghkoen konklusjovnine lij ahte Saemiedigkieraerie jïh laanteburriegoere edtjieh tjåanghkoeh utnedh jïh tjoevtenjh båetijen aajkan gaavnedh.
Čoahkkimis šihttojuvvui ahte Lars Peder Brekk boahtá Kárášjohkii Sámedikki dievasčoahkkima oktavuođas guovvamánus.
Tjåanghkosne sjïehtesovvi ahte Larsen Peder Brekk Karasjohkese Saemiedigkien dïevestjåanghkoen gaskesistie goevten båata.
Sámediggeráđi nammadeamit boazodoalu guovllustivrraide
Saemiedigkieraerien nommehtimmieh båatsoen dajvenståvrojde
21.12.11 nammadii Sámediggeráđđi lahtuid boazodoalu guovllustivrraide áigodahkii 2012 – 2015.
21.12.11 saemiedigkieraerie Lïhtsegi båatsoen dajvenståvrojde boelhkese nommehti 2012 – 2015.
Sámediggái ii lean dieđihuvvon ahte Boazodoallolága gohčus mii attii Sámediggái vejolašvuođa nammadit jođiheaddji ja nubbinjođiheaddji guovllustivrraide, ii šat guston.
Saemiedægkan idtji leah bïeljelovveme ahte Båatsoelaakem gåhtjoeh mij Saemiedægkan nuepiem nommehtidh juhtiehtæjjam vedtieji jïh mubpieåvtehkem dajvenståvrojde, ij vielie davvoeh.
Dán birra oaččui Sámediggi diehtit maŋŋá nammademiid.
Daan bïjre Saemiedigkie åadtjoeji mænngan daejredh nommehtimmide.
Sámediggi áigu dattetge bovdet guoskevaš fylkkadikkiid ovttasráđiid nammadit dáid.
Saemiedigkie edtja darhkan bööredh sjyöhtehke fylhkedigkieh ektine daejtie nommehtidh.
Nuorta-Finnmárkku guovllustivra: Magne Ballovarra (jođiheaddji) ja Marit Kirsten Gaup (nubbinjođiheaddji), ja Mariann W. Magga ja Johan Mathis Utsi várrelahttun.
Luvlie-Finnmaarhken dajvenståvroe: Magnen Ballovarran (juhtiehtæjja) jïh Marit Kirstenen Gaupen (mubpieåvtehken), jïh Mariann *W. Magga jïh Johan Mathisen Utsijjen sæjjasadtjine.
Oarje-Finnmárkku guovllustivra: Berit Kristina Hætta (jođiheaddji) ja Johan Martin Eira (nubbinjođiheaddji), ja Karen Inga Nilsdatter Eira ja Nils Johan Gaup várrelahttun.
*Oarje-Finnmárkku dajvenståvroe: Berit Kristinan Hættan (juhtiehtæjja) jïh Johan Martin Eiran (mubpieåvtehken), jïh Karen Ingan Nilsdatter Eira jïh Nils Johanen Gaupen sæjjasadtjine.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 34. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 34. bielie 379 bielesne
Romssa guovllustivra: Arild P. Inga (jođiheaddji) ja Randi A. Skum (nubbinjođiheaddji), ja Magne Huuva ja Anne B. Påve Kristiansen várrelahttun.
Romsan dajvenståvroe: Arild p. Ingan (juhtiehtæjja) jïh Randi A./a. Skumen (mubpieåvtehken), jïh Magnen Huuva jïh Annen b. Påve Kristiansenen sæjjasadtjine.
Norlándda guovllustivra: Per Thomas Kuhmunen (jođiheaddji) ja Betty Kappfjell (nubbinjođiheaddji), med Per Johan Westerfjell ja Gun Margret Utsi várrelahttun.
Nordlaanten dajvenståvroe: Per Thomesne Kuhmunenen (juhtiehtæjja) jïh Bettyn Kappfjell (mubpieåvtehken), *med Per Johan Westerfjell jïh Gun Margreten Utsijjen sæjjasadtjine.
Davvi-Trøndelága guovllustivra: Ingegärd Jåma ja Albert Jåma, ja Hanne-Lena Wilks ja Lars Mathias Toven várrelahttun.
Noerhte-Tröndelaagen dajvenståvroe: *Ingegärd Jåma jïh Alberten Jåman, jïh Hanne-Lenan Wilks jïh Lars Mathias Toven sæjjasadtjine.
Inger Marit Eira Åhren lea jođiheaddji ja Albert Jåma fas nubbinjođiheaddji.
Inger Marit Eiran Åhren juhtiehtæjja jïh Alberten Jåma viht mubpieåvtehke.
Mátta-Trøndelága/Hedmárkku guovllustivra: Lars Ivar Danielsen, Idar Bransfjell (jođiheaddji) ja Eva Nordfjell (nubbinjođiheaddji), ja Aina Kant, Unni Fjellheim ja Simon Danielsen várrelahttun.
Åarjel-Tröndelaagem/Hedmarhken dajvenståvroe: Lars Ivaren Danielsen, Idar Bransfjellen (juhtiehtæjja) jïh Evan Nordfjellen (mubpieåvtehken), jïh Ainan Kant, Unni Fjellheim jïh Simonen Danielsenen sæjjasadtjine.
Láhčit dilálašvuođaid álgoávdnasiid viidáseappot ráhkadeapmái Váikkuhit lasseealáhusaid ovddideami Váikkuhit dasa ahte ásahuvvojit buorit ortnegat buolvamolsumiidda vuođđoealáhusain Váikkuhit dasa ahte nissonolbmuid oassi vuođđoealáhusain lassána Sihkkarastit ahte meahcásteaddjit sáhttet háhkat meahcceresurssaid
Laetjedh nuepiej aalkoematerijelli vijrebe darjoemasse Lissiejieliemassi evtiedimmien dijpedh Dam dijpedh ahte buerie öörnegh boelvemolsesovvemidie våaromejieliemassine tseegkesuvvieh Dam dijpedh ahte nyjsenæjjaj boelhke våaromejieliemassijste gorredidh Læssene ahte *meahcásteaddjit maehtieh miehtjievierhtieh skååffedh
Áŋgiruššansuorgi: Geasuheaddji báikegottit
Barkoesuerkie: Giesije sijjiegedtieh
Mihttomearri Geasuheaddji ja eallinnávccalaš sámi báikegottit
Ulmie Giesije jïh jielemefaamoen saemien sijjiegedtieh
Oassemihttomearit. Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin nuoraid várás, main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta. Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide. Eanet bargosajit nuoraide main lea buorre gelbbolašvuohta
Boelhkeulmieh. Gelliesåarhts jieliemassejielemen giesije barkoesijjiejgujmie noeride, mejstie buerie maahtaldahke krïevesåvva. Jeenjelaakan saemien dajvide jåhtam mij dijpie jielemefaamoen sijjiegedtieh. Jeenjebh barkoesijjieh noeride mejnie lea buerie maahtaldahke
Strategiijat. Lagat ovttasbargu gielddaiguin. Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás, main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta. Ovddidit kulturdeaivvadansajiid. Nissonolbmot ealáhushutkin. Viiddidit dan ortnega ahte oahppaloanat vuoliduvvojit geasuhan dihtii nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta
Strategijh. Lïhkebe ektiebarkoe tjïeltigujmie. #Eadtjohke<adj><pl><nom> dijpieh ahte dagkeres barkoesijjieh noeride tseegkesuvvieh, mejstie buerie maahtaldahke krïevesåvva. Kultuvregaavnesjimmiesijjieh evtiedidh. Nyjsenæjjah jieliemassengaavnehtæjjine. Dam öörnegem vijriedidh ahte learoemïetegh giesemen dïehre badtehtovvieh noeri dagkeres barkoesijjide mejstie buerie maahtaldahke krïevesåvva
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea bivdán geahčadit váikkuhangaskaomiid mat leat doaibmabidjoguovllus.
Tjïelte- jïh dajvedepartemeente maadteme dïedtetsavtshvierhtieh gïehtjedidh mah råajvarimmiedajvesne.
Sámediggi searvá prošeavtta referánsajovkui.
Saemiedigkie prosjeektem mealtan referaansedåehkesne.
Referánsajovkui searvama bokte bargá Sámediggi maiddái dan ala ahte sámi servodatbealit deattuhuvvojit dán geahčadeami oktavuođas.
Referaansedåahkan #mealtan<adv><der_nomact><n><sg><com> Saemiedigkie aaj dejnie barka ahte saemien siebriedahkenbielieh tjïelkestuvvieh daan gïehtjedimmien gaskesisnie.
Vurdojuvvo ahte bargu ovddiduvvo jagi 2012 vuosttaš jahkenjealjehasas.
Vuartasåvva ahte barkoe evtiedåvva jaepien 2012 voestes *jahkenjealjehasas.
NORUT Álttás čađaha dán barggu ja das lea ovddasvástádus almmuheaddjin.
NORUT Álteste daambarkoem tjïrrehte jïh desnie dïedte bæjjoehtæjjine.
Áŋgiruššansuorgi: Kulturealáhusat
Barkoesuerkie: Kultuvrejieliemassh
Mihttomearri Eanet bargosajit sámi kultur- ja kulturvuđot ealáhusain
Ulmie Jeenjebh barkoesijjieh saemien kultuvre-jïhkultuvrevåaromen jieliemassine
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 35. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 35. bielie 379 bielesne
Oassemihttomearit. Gánnáhahtti kulturealáhusfitnodagat Iešráhkaduvvon gálvvuide ja eará dáidda- ja kulturbuktagiidda buoret johtu Rekrutteren duodjeealáhussii. Vásáhusturisma mii deattuha sieivavuođa ja jáhkehahttivuođa
Boelhkeulmieh. *Gánnáhahtti kultuvrejieliemassensïelth *Iešráhkaduvvon eekide jïh jeatjah tjeahpoe- jïh kultuvredorjesidie buerebe *johtu Vætnoejieliemassese dåårrehtem. *Vásáhusturisma mij sïejhmevoetem tjïelkeste jïh *jáhkehahttivuođa
Strategiijat. Buoridit gánnáhahttivuođa kultur- ja kulturvuđot ealáhusain
Strategijh. Bueriedidh *gánnáhahttivuođa kultuvre- jïh kultuvrevåaromem jieliemassine
Sámediggeráđis lea leamaš čoahkkin duodjeealáhusain 17.01.12 duodjedálu ásaheami birra Kárášjohkii mii galgá doaibmat Gaska-Finnmárkku várás.
Saemiedigkieraerien orreme tjåanghkoe vætnoejieliemassine 17.01.12 vætnoegåetien tseegkemen bïjre Karasjohkese mij edtja juhtedh Gåhkaldahke-Finnmaarhken muhteste.
Hástalussan lea oažžut doarvái buori ruhtadeami ásaheapmái.
Haestieminie lea nuekies buerie beetnehdåarjoem åadtjodh tseegkemasse.
Buoridit fitnolašvuođa ja gávppálašvuođa sámi kulturealáhusain
Tjiehpiesvoetem bueriedidh jïh #bovre<n><adj><der_vuota><n><sg><gen> saemien kultuvrejieliemassine
Ráđđi lea ruhtadan duodjeprošeavtta julevsámi guovllus.
Raerie vætnoeprosjeektem julevsaemien dajvesne laeviehtamme.
Prošeavtta ulbmilin lei buoridit beroštumi duodjái julevsámi guovllus.
Prosjeekten ulmine lij ïedtjem vætnose julevsaemien dajvesne bueriedidh.
Prošeakta lea ráddjejuvvon bistit ovtta jagi.
Prosjeekte gaertjiedovveme ryöhkedh aktem jaepien.
Vuoruhit fidnooahppiortnega ja ovddidanbarggu duodjeealáhusas
Lïerehtæjjanöörnegem jïh evtiedimmiebarkoem vætnoejieliemassesne prijoriteradidh
Sámediggi juolluda juohke jagi 1,5 miljon ru duoji fidnooahppiortnegii.
Saemiedigkie fïerhtenjaepien laevehte 1,5 millijovne kr. vætnoem lïerehtæjjanöörnegasse.
2011:s lei kantuvrras šiehtadus 15 fidnoohppiin maid searvvis ledje 14 nieidda.
jaepien 2011 lij kontovresne latjkoe 15 lïerehtæjjine mej siebresne lin #14<num><sg><nom> nïejth.
Logis sis ledje eret Finnmárkkus.
Låhkesh daj lin Finnmaarhkeste.
Guokte fidnooahppi gerge šiehtadusáiggis ja guovttis leat cealkán eret oahppošiehtadusa.
Göökte lïerehtæjjah latjkoentïjjen geervehte jïh gööktesh destie learoelatjkoem jeahteme.
Hástalussan 2011:s lea leamaš dat go leat leamaš eambbogat geain ii leat doarvái teoriija go ohcet oahppin.
Haestieminie jaepien 2011 orreme dïhte goh orreme jïjnjebe giej ij nuekies leah teorije goh learoehkinie uhtsieh.
Sámediggeráđis leat leamaš guokte čoahkkima Duodjeinstituhtain ásahusdieđáhusa birra ja ásahusa viidáseappot ovddideami birra.
Saemiedigkieraerien orreme göökte tjåanghkoeh Vætnoeinstituhtinie institusjovnenbïevnesen bïjre jïh institusjovnen vijrebe evtiedimmien bïjre.
Ráđđi dovddahii ahte Duodjeinstituhtas vuolggasajis lea ovddasvástádus bagadanbálvalusas, muhto ahte sáhttá leat dárbu eará doaibmabijuide nugo sierra áŋgiruššamiidda ja proseassaide oažžun dihte johtui duodjedoaimmaid.
Raerie jiehtieji ahte Vætnoeinstituhten feelemesijjesne lea dïedte buerkiestimmiedïenesjisnie, mohte ahte maahta årrodh daerpies jeatjah råajvarimmide goh sjïere eadtjaldovvemidie jïh prosesside åadtjomen dïehre #<n> vætnoedarjomh.
Ráđđi dajai maiddái ahte lea lunddoleamos čohkket nu ollu go vejolaš doaibmabijuid duoji ealáhusšiehtadusa vuollái, mas mielde maiddái Duodjeinstituhtta.
Raerie aaj jiehtieji ahte #iemie<adj><sup><sg><nom> tjöönghkedh dan jïjnjem goh gåarede råajvarimmiej vætnoen jieliemassenlatjkoen nualan, mestie mealtan aaj Vætnoeinstituhte.
Duodjeinstituhtta čilgii proseassa birra mii guoská Duojáriid ealáhussearvvi Duodjeinstituhta stivrii searvvaheamis.
Vætnoeinstituhte prosessen bïjre boejhkeli mij dæjpa Vytnesjæjjaj jieliemassensiebrien Vætnoeinstituhten ståvroem #mealtan<adv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n>.
Áŋgiruššansuorgi: Ođđahutkan, dutkan ja árvoháhkan
Barkoesuerkie: Orrehæhtadimmie, dotkeme jïh aarvoeskaepiedimmie
Mihttomearri Eanet ođđahutkamat sámi servodat- ja ealáhuseallima vuođul
Ulmie Jeenjebe orrehæhtadimmieh saemien siebriedahke- jïh jieliemassejielemen mietie
Oassemihttomearit. Eanedit hutkama, ovdáneami ja ođasmahttima dutkan- ja ovddidandoaimmaid bokte. Eanet buvttašlájat. Eanet dutkandoaimmat ealáhuseallimis sámi guovlluin
Boelhkeulmieh. *Eanedit hæhtadimmien, evtiedimmien jïh orrestehtemen dotkeme- jïh evtiedimmiedarjomi baaktoe. Jeenjebe dorjesesåarhth. Jeenjebe dotkemedarjomh jieliemassenjieliemistie saemien dajvijste
Strategiijat. Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat. Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis. Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa. Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin. Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámi ealáhusain
Strategijh. Eadtjaldehtede #mealtan<adv><der_nomag><n> laavenjostedh. Maahtaldahkem sjeltie- jïh dorjeseevtiedimmesne bueriedidh. Bueriedidh *gánnáhahttivuođa jïh tjiehpiesvoetem. Eadtjohke evtiedimmiebyjresh saemien dajvine dåarjodh. Dotkemebyjresigujmie laavenjostedh mejnie lea maahtaldahke saemien jieliemassine
Sámediggi searvvai Regionála Innovašuvnna váikkuhangaskaomiid Finnmárkku innovašuvdnaseminárii ođđajagimánu 16. – 17. b. 2012.
Saemiedigkie regionaale innovasjovnen dïedtetsavtshvierhtieh Mealtan Finnmaarhken innovasjovneseminaaresne tsïengelen 16. – 17. b. 2012.
Regionála Innovašuvnna váikkuhangaskaoapmin lea golmmajagáš prográmma maid Dutkanráđđi, Finnmárkku fylkkagielda ja Innovašuvdna Norga ruhtadit.
Regionaale innovasjovnen dïedtetsavtshvierhtine lea *golmmajagáš programme maam Dotkemeraerie, Finnmaarhken fylhketjïelte jïh Innovasjovne Nöörje laeviehtidh.
Sámediggi háliidii dán bokte oainnusmahttit iežas nationála váikkuhangaskaomiid ja strategiijaid váikkuhangaskaomiid aktevrraide Finnmárkkus.
Saemiedigkie sïjhti daejnie jïjtjse nasjonaale dïedtetsavtshvierhtieh jïh strategiji dïedtetsavtshvierhtieh aktööride Finnmaarhkesne vååjnesasse bïejedh.
Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan dihtii hutkama sámi guovlluin
Laavenjostedh Innovasjovne Nöörjine *eanedan dïehre hæhtadimmiem saemien dajvine
Áŋgiruššansuorgi: Gealbudeapmi ja ođđaálggaheamit
Barkoesuerkie: *Gealbudeapmi jïh orreaelkiehtimmieh
Mihttomearri Eanedit álggahemiid sámi guovlluin
Ulmie *Eanedit aelkiehtimmieh saemien dajvijste
Oassemihttomearit. Buoret gelbbolašvuohta ealáhusain Eanet ođđaálggaheamit. Eanet ealáhushutkan
Boelhkeulmieh. Buerebe maahtaldahke jieliemassijste Jeenjebe orreaelkiehtimmieh. Jeenjebe jieliemassehæhtadimmie
Strategiijat. Fállat álggahanoahpu ja čuovvoleami. Ávžžuhit joatkkaskuvllain vuoruhit ealáhushutkama skuvllas. Fállat gealbudandoaibmabijuid. Gealbudandoaibmabijut heivehuvvon sámi lotnolasealáhusaide
Strategijh. Aelkiehtimmielearoem jïh dåeriedimmiem faaledh. Jåarhkeskuvline haestedh jieliemassehæhtadimmiem skuvlesne prijoriteradidh. Faaledh *gealbudandoaibmabijuid. *Gealbudandoaibmabijut sjïehtelovveme saemien *lotnolasealáhusaide
Regionánaovddideapmi
*Regionánaovddideapmi
Sámediggi bargá diliid láhčimiin nu ahte sámi álbmogis alccesis, ja iežas eavttuid vuođul galgá leat vejolašvuohta ovddidit iežas servodaga, giela ja kultuvrra buoremus vuogi mielde.
Saemiedigkie tsiehkiej #laetjedh<vblex><tv><actio><com> barka dan ahte saemien åålmegisnie jïjtsissie, jïh jïjtjse moenemetsiehkiej mietie galka årrodh nuepie jïjtjse siebriedahkem evtiedidh, gïelen jïh kultuvren bööremes vuekien mietie.
Dán ovddasvástádusa ii galgga Sámediggi okto guoddit, iige sáhte dahje áiggu ge okto guoddit dan ovddasvástádusa.
Daam dïedtem ij edtjh Saemiedigkie oktegh guedtedh, ij maehtieh jallh edtjh aaj oktegh dam dïedtem guedtedh.
Ulbmil Váldomihttomearri. Árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbarggu bokte regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannet ja ovddidit sámi kultuvrra, giela ja servodateallima.
Ulmien åejvieulmiemierie. Eadtjohke jïh ulmies ektiebarkojne regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie nænnoestibie jïh saemien kultuvrem evtiedibie, gïelem jïh siebriedahkejieledem.
Oassemihttomearri. Háhkat buriid rámmaeavttuid sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii gulahallama ja ovttasbarggu bokte regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará relevánta aktevrraiguin.
Boelhkeulmie. Buerie mieriekrïevemh saemien gïelese skååffedh, kultuvrese jïh siebriedahkejieledese gaskesadtemen jïh goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie jïh jeatjah relevaante aktöörigujmie.
Strategiijat. Ovttasbargošiehtadusaid buorideapmi fylkkagielddaiguin
Strategijh. Ektiebarkoelatjkoej bueriedimmie fylhketjïeltigujmie
Sámedikkis ja Finnmárkku fylkkagielddas lei čoahkkin 31.1.2012 ovttasbargošiehtadusa birra mii lea Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka.
Saemiedigkien jïh Finnmaarhken fylhketjïelten lij tjåanghkoe 31.1.2012:n ektiebarkoelatjkoen bïjre mij lea Saemiedigkien jïh Finnmaarhken fylhketjïelten gaskemsh.
Šiehtadusa ulbmilin lea nannet ja oainnusmahttit sámi kultuvrra, giela ja servodateallima Finnmárkku fylkkas.
Latjkoen ulmine lea nænnoestidh jïh saemien kultuvrem vååjnesasse bïejedh, gïelem jïh siebriedahkejieledem Finnmaarhken fylhkesne.
Bealit leat čállán vuollái jagi 2011 raportta, ja leat maiddái soahpan beliid gaskka sierra surggiid maid čuovvolit 2012:s.
Bielieh voelijasse tjaaleme jaepien2011 reektehtsh, jïh leah aaj latjkeme bieliej gaskemsh sjïere suerkieh mejtie jaepien 2012 dåeriedieh.
Sámediggi lea earret eará leamaš mielde nu gohčoduvvon “Bievlavuodjenprošeavtta” stivrenjoavkkus.
Saemiedigkie gaskem jeatjah orreme mealtan dan gohtjesovveme “Bïevlevuejemeprosjeekten” stuvremedåehkesne.
Sámediggeráđđi lea bivdán konsultašuvnnaid departemeanttaiguin doaibmabijuid birra mat prošeavttas evttohuvvojit ja daid čuovvoleami birra.
Saemiedigkieraerie konsultasjovnh departemeentigujmie maadteme råajvarimmiej bïjre mah prosjeektesne uvtedovvieh jïh daj dåeriedimmien bïjre.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 37. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 37. bielie 379 bielesne
2012:s áigu Sámediggi árvvoštallat galggašii go searvat árjjalaččat prosessii regionála bieggafápmoplána ráhkadeapmái Finnmárkku várás.
jaepien 2012 edtja Saemiedigkie vierhtiedalledh edtja #<pcle> eadtjoehkåbpoe prosessesne mealtan regionaale bïegkefaamoesoejkesjen darjoemasse Finnmaarhkese.
Finnmárkkuopmodat, Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda áigot árvvoštallat lávgadeappo ovttasbarggu áššiin mat gusket mineráladoibmii Finnmárkkus.
#Finnmárkkuopmodat<np><sg><nom>, Saemiedigkie jïh Finnmaarhken fylhketjïelte edtjieh vierhtiedalledh *lávgadeappo ektiebarkoem aamhtesinie mah mineraaledarjoemassem Finnmaarhkesne dijpieh.
Goappašat bealit háliideaba lávgadeappo ovttasbarggu kulturealáhusa ovddideami oktavuođas ja áiguba árjjalaččat bargat ja oččodit eanet sámi ealáhusdolliid geavahit Finnmárkku kulturealáhusfoandda.
Gåabpegh bielieh sïjhtijægan *lávgadeappo ektiebarkoen kultuvrejieliemassen evtiedimmien gaskesisnie jïh edtjijægan eadtjohkelaakan barkedh jïh åådtjedidh jeenjelaakan saemien jieliemassensteerijh utnedh Finnmaarhken kultuvrejieliemassenfåantem.
Dasa lassin áigu Sámediggi bargat dan ala ahte ráhkaduvvošii sámi kulturealáhusaid ovddidanprográmma.
Dïsse lissine edtja Saemiedigkie dejnie barkedh ahte dorjesåvva saemien kultuvrejieliemassi evtiedimmieprogramme.
Finnmárkku fylkkagielda háliida áiggi mielde váikkuhit prográmma ovddideami.
Finnmaarhken fylhketjïelte sæjhta aejkien mietie programmen evtiedimmiem dijpedh.
Strategiijadokumeanta “Strategiplan for samisk kompetanse i Finnmark fylkeskommune 2011-2014” lea dokumeanta mii geatnegahttá fylkkagieldda ovddidit sámegiela fylkkagielddas.
Strategijentjaatsege “*Strategiplan *for saemien*sk *kompetanse i. Finnmark fylkeskommune jaepiej 2011-2014” tjaatsege mij stillie fylhketjïeltem saemiengïelem fylhketjïeltesne evtiedidh.
2012:s áigot Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda bargat gáibádusa ektui mii guoská oalgegiela oahpahussii skuvllain.
jaepien 2012 Saemiedigkie edtjieh jïh Finnmaarhken fylhketjïelte krïevenassen muhteste barkijibie mij åelkiegïelen ööhpehtimmiem skuvline dæjpa.
Finnmárkku fylkkagielda lea ovdal ohcan ahte oahppit oččošedje oahpahusa sámegielas dahje suomagielas amasgiellan oalgegiela sajis.
Finnmaarhken fylhketjïelte lea aarebi ohtseme ahte learohkh ööhpehtimmiem saemiengïeleste jallh soemengïeleste åadtjoeh ammesgïeline åelkiegïelen sijjeste.
Dán ohcama biehttaledje nationála eiseválddit.
Daamohtsemem nasjonaale åejvieladtjh nyöjhkin.
Viidáseappot barggus ferte ráhkadit oktasaš strategiijaid ja politihkalaš vuođu.
Vijrebe barkosne tjoevere ektie strategijh jïh politihkeles våaromem darjodh.
Sihke Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda háliideaba árjjaleappot ja eanet ulbmillaš ovttasbarggu beliid gaskka.
Dovne Saemiedigkie jïh Finnmaarhken fylhketjïelte eadtjoehkåbpoelaakan sïjhtijægan jïh jeenjelaakan ulmies ektiebarkoen bieliej gaskemsh.
Danne galgá šiehtadusteaksta rievdaduvvot/ođasmahttojuvvot geassái.
Dannasinie edtja latjkoenteekste orrestovvedh/jarkestovvedh geasan.
Trøndelágačoahkkin
Tröndelaagetjåanghkoe
Sámediggeráđđi lei Trøndelágačoahkkimis 09. -10.01.12.
Saemiedigkieraerie lij Tröndelaagetjåanghkosne 09. -10.01.12.
Dát čoahkkin lágiduvvo jahkásaččat ja lea Trøndelága deaŧaleamos deaivvadansadji.
Daate tjåanghkoe fïerhten jaepien öörnesåvva jïh lea Tröndelaagen vihkielommes gaavnesjimmiesijjie.
Dohko čoahkkanit riikapolitihkkárat ja fylkkapolitihkkárat, guovddáš mearrideaddjit ealáhusain ja máhttobirrasat ja eará almmolaš doaimmat dán guovtti fylkkas.
Dahkoe rïjhkepolijtikerh jïh fylhkenpolijtikerh tjåanghkenieh, jarngen nænnoestæjjah jieliemassine jïh maahtoebyjresh jïh jeatjah byjjes darjomh daejnie göökte fylhkine.
Čoahkkima láve lágidit Trøndelágaráđđi mii lea politihkalaš ovttasbargoorgána Mátta-Trøndelága fylkkagieldda, Davvi-Trøndelága fylkkagieldda, Troanddima gieldda ja Steinkjer gieldda gaskka.
Dán jagáš čoahkkima fáddán lei bargofápmu ja geasuheapmi.
Daan jaapetjen tjåanghkoen aamhtesinie lij barkoefaamoe jïh gieseme.
Deaŧaleamos ságastallamat ledje movt oahpahusásahusat sáhttet heivehit ovdáneapmái bargomárkanis ja addit gelbbolašvuođa áitojuvvon surggiide nugo oljoindustriijai, visttiide ja rusttegiidda ja guolleindustriijai.
Vihkielommes gaskestallemh lin guktie ööhpehtimmieninstitusjovnh maehtieh evtiedæmman barkoesjeltesne sjïehtehtidh jïh maahtaldahkem aajhtasovveme suerkide vedtedh goh åljaindustrijese, gåetide jïh bægkojde jïh guelieindustrijese.
Guovddážis dán ságastallamis ledje ovttasbargu politihkalaš suorggi, oahpposuorggi ja ealáhuseallima gaskka dan ektui ahte ovddidit stabiila ja buriid bargosajiid.
Jarngesne daennie gaskestallemisnie lin ektiebarkoe politihkeles suerkien, ööhpehtimmiesuerkien jïh jieliemassejielemen gaskemsh dan muhteste ahte evtiedidh stabijle jïh buerie barkoesijjieh.
Guolástus- ja riddoministtar Lisbeth Berg-Hansen, Ealáhusministtar Trond Giske, Bargoministtar Hanne Bjurstrøm ja Norgga gávpeorganisašuvnna hálddahuslaš direktevra, John G. Bernander serve ja dolle sáhkavuoru čoahkkimis.
Gööleme- jïh gaedtieministere Lisbethen Berg-Hansen, Jieliemassenministere Tronden Giske, Barkoeministere Hannen Bjurstrøm jïh Nöörjen bovreorganisasjovnen reerije direktööre, Johnen G./g. Bernanderen mealtan jïh lahtestimmiem tjåanghkosne utniejin.
Ulbmillaš ja vuoruhuvvon ovttasbargošiehtadusat Árjjaleappo rolla gielddaid ektui Ollislaš politihkka gielddaid ektui Árjjalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte nannet sámi giela, kultuvrra ja servodateallima
Ulmies jïh prijoriteradovveme ektiebarkoelatjkoeh Eadtjoehkåbpoem råållam tjïelti muhteste Ellies politihke tjïelti muhteste Eadtjohke dïedtetsavtshvierhtiej pråvhkoen baaktoe saemien gïelem nænnoestibie, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem
10 Sámiid ovttasbargu ja riikkaidgaskasaš bargu
10 saemiej ektiebarkoe jïh gaskenasjonaale barkoe
Sámediggi hálddaša prinsihpalaš beliid ja beroštusaid mat ovddiduvvojit ja bealuštuvvojit riikkaidgaskasaš arenain.
Saemiedigkie prinsïhpen bielieh jïh ïedtjh reerie mah evtiedovvieh jïh gaskenasjonaale sijjine vaarjelovvieh.
Deaŧalaš lea ahte álgoálbmotdimenšuvdna nationála ja riikkaidgaskasaš forain gozihuvvo, ja ahte áššit main lea mearkkašupmi álgoálbmogiidda ovddiduvvojit sihke nationála dásis ja riikkaidgaskasaččat.
Vihkele lea ahte aalkoeåålmehdimensjovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale forumine geehtedåvva, jïh ahte aamhtesh mejnie lea mïerhkesjimmie aalkoeåålmegidie evtiedovvieh dovne nasjonaale daltesisnie jïh gaskenasjovnaale daltesisnie.
Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii, Davveguovlopolitihkkii, Sámi parlamentáralaš ráđđái, Barentsovttasbargui, Davviriikkalaš ovttasbargui, Árktalaš ovttasbargui, Interreg:ii ja EO:ii.
Raastirastah barkoe gaskem jeatjah dorjesåvva nasjonaale jïh gaskenasjonaale forumi jïh sijjiej muhteste mah ON:m dijpieh, Noerhtedajvepolitihkem, Saemien parlamentarihkeles raeriem, #Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkoem, Noerhtelaanti ektiebarkoem, Arktihken ektiebarkoem, Interregem jïh *EO:ij.
Ulbmil Váldomihttomearri Álgoálbmogat mearridit iežaset ahtanuššama ja sis lea vejolašvuohta gozihit iežaset beroštusaid riikkaidgaskasaččat.
Ulmien åejvieulmiemierie Aalkoeåålmegh jïjtjemsh nænnoestieh *ahtanuššama jïh daj lea nuepie jïjtjsh ïedtjh gaskenasjovnaale daltesisnie geehtedidh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 38. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 38. bielie 379 bielesne
Oassemihttomearri. Buot álbmotjoavkkuin ja goappašiin sohkabeliin davviguovlluin ovttaárvosaš ovttaseallin ja ovdánanvejolašvuođat.
Boelhkeulmie. Gaajhkene åålmegendåehkesne jïh gåabpaginie slïektebieline noerhtedajvine seammavyörtegs *ovttaseallin jïh evtiedimmienuepieh.
Viiddis ovttasbargu sámiid gaskka riikarájáid rastá Sámediggi lea iešheanalis aktevra ovttasráđiid eará riikkaidgaskasaš bargguin Riikkaidgaskasaš álgoálbmotriekteovdáneapmi lea buorránan
Vijries ektiebarkoe saemiej gaskemsh rïjhkenraasti rastah Saemiedigkie lea *iešheanalis aktööre ektine jeatjah gaskenasjonaale barkojne Gaskenasjonaale aalkoeåålmehreaktoeevtiedimmie buaranamme
Strategiijat. Davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš barggu bokte nannet sámi iešmearrideami.
Strategijh. Noerhtelaanti jïh gaskenasjonaale barkojne saemien jïjtjereeremem nænnoestibie.
Váikkuhit davviguovloovddideapmái nu ahte sámiid ja eará álgoálbmogiid kultuvrra ja servodaga ovddideapmi nannejuvvošii.
Noerhtedajveevtiedimmiem dan dijpedh ahte saemiej jïh jeatjah aalkoeåålmegi kultuvren jïh siebriedahkem evtiedidh nænnoeståvva.
Nannet Ruošša beale sámiid dili.
Russlaanten bieliem nænnoestidh saemiej tsiehkiem.
Riikkaidgaskasaš ovttasbarggu bokte háhkat buriid rámmaeavttuid eará álgoálbmogiidda.
Gaskenasjonaale ektiebarkojne buerie mieriekrïevemh jeatjahaalkoeåålmegidie skååffijibie.
ON máilmmekonferánsa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra
ON:n #eatneme<n><sg><gen><cmp>konferaanse aalkoeåålmegi reaktaj bïjre
Sámediggi lágidii jurddabargočoahkkima ođđajagimánu 13. – 14. b. 2012 Københámmanis, masa álgoálbmogat buot 7 álgoálbmotguovlluin serve.
Saemiedigkie åssjalommesbarkoetjåanghkoem tsïengelen öörni 13. – 14. b. 2012 Københámmanisnie, mïsse aalkoeåålmegh gaajhke 7 aalkoeåålmegendajvine mealtan.
Áššelisttas lei movt máilmmi álgoálbmogat galget bargat ovddasguvlui ja ráhkkanit ON álgoálbmogiid vuoigatvuođaid máilmmikonferánsii mii dollojuvvo 2014:s.
Aamhtesenlæstosne lij guktie eatnemen aalkoeåålmegh edtjieh rïektes raadtan barkedh jïh ON:m ryöjredidh aalkoeåålmegi reaktaj eatnemenkonferaansese mij jaepien 2014 steeresåvva.
Sámediggi lea duhtavaš go juddabargočoahkkima oasseváldit ledje hui mielas ráhkkaneaddji konferánssa lágideapmái Álttás 2013:s.
Saemiedigkie madtjele gosse *juddabargočoahkkima mealtan lin dan mïelesne ryöjredæjja konferaansen öörnemasse Áltesne jaepien 2013.
Čoahkkinoasseváldit mearridedje resolušuvdnateavstta mas bivde ahte ON váldočoahkkima presideanta nammadivččii álgoálbmogiid mieldeláhčči.
#Tjåanghkoe<n><cmp_sggen><cmp>mealtan resolusjovneteekstem nænnoestin mesnie maedtiejin ahte ON:n åejvietjåanghkoen presideente aalkoeåålmegh nommehte *mieldeláhčči.
Álgoálbmogat nammadedje SPR stivrra ovddasteaddji John B. Henriksena álgoálbmogiid mieldeláhččin.
Aalkoeåålmegh SPR:m nommehtin ståvroen saadthalmetje Johnen B./b. Henriksenen aalkoeåålmegi *mieldeláhččin.
Čoahkkimis deattuhuvvui ahte máilmmikonferánssa legitimitehta ja lihkostuvvan sorjá das ahte máilmmi álgoálbmogiidda sihkkarastojuvvo ollislaš ja árjjalaš vejolašvuohta searvat 2014 máilmmikonferánsii, ja ráhkkananprosessii.
Tjåanghkosne tjïelkestovvi ahte eatnemenkonferaansen legitimiteete jïh lahkaskamme *sorjá desnie ahte eatnemen aalkoeåålmegidie gorredåvva ellies jïh eadtjohke nuepie 2014 eatnemenkonferaansesne mealtan, jïh ryöjredimmieprosessesne.
Ja ahte dát vuođđuduvvo riikkaidgaskasaš álgoálbmotriektestandárddaide, maiddái ON álgoálbmogiid riektejulggaštussii.
Jïh daate tseegkesåvva gaskenasjonaale aalkoeåålmegenreaktoestandardide, aaj ON:m aalkoeåålmegi reaktoedeklarasjovnese.
Jurddabargočoahkkimis sohppojuvvui ahte ásahuvvo máilmmiviidosaš oktiiordnenjoavku mas leat ovddasteaddjit dan čieža álgoálbmotguovllus.
Åssjalommesbarkoetjåanghkosne latjkasovvi ahte tseegkesåvva eatnemevijries *oktiiordnenjoavku mesnie leah saadthalmetjh dennie tjïjhtjene aalkoeåålmegendajvesne.
Dasa lassin nammaduvvojit ovddasteaddjit nuoraid ja nissonolbmuid várás.
Dïsse lissine saadthalmetjh nommehtovvieh noeri jïh nyjsenæjjide.
Árktalaš guovllus nammaduvvui Hjalmar Dahl Inuit Circumpolar Council (ICC) nammasaš guovllus fásta ovddasteaddjin.
Arktihken dajvesne Hjalmar nommehtovvi Dahl Inuit Circumpolar Council (*ICC) *nammasaš dajvesne vihties saadthalmetjinie.
11 Ođđa áššiid almmuheapmi - čuovvoleapmi
11 orre aamhtesi bæjjoehtimmie - dåeriedimmie
Mo Sámediggeráđđi lea čuovvolan daid ođđa áššiid, mat almmuhuvvojedje dievasčoahkkima áššis 042/11.
Guktie Saemiedigkieraerie dejtie orre aamhtesh dåeriedamme, mah dïevestjåanghkoen aamhtesisnie 042 bæjjoehtovvin/11.
Evttohus 1: Ealgabivdu Finnmárkkus
Uvtelasse 1: Jollejuelkievæjroe Finnmaarhkeste
Evttohusas čuožžu ahte okta Finnmárkkuopmodaga njuolggadusain lea ahte olles bivdosearvi galgá ássat Finnmárkkus, ja evttohuvvo ahte Sámediggi ráđi bokte galgá gohččut Finnmárkkuopmodaga stivrra Sámedikki áirasiid váikkuhit dasa ahte dát njuolggadus rievdaduvvo, vai ealgabivdu Finnmárkkus rahppojuvvo buohkaide geat háliidit ohcat, beroškeahttá ássanbáikkis.
Uvtelassesne tjåådtje ahte akte #Finnmárkkuopmodat<np><sg><gen> njoelkedassijste lea ahte abpe væjroesiebrie edtja Finnmaarhkesne veasodh, jïh uvtedåvva ahte Saemiedigkie raerine edtja #Finnmárkkuopmodat<np><sg><gen> ståvroem Saemiedigkien saadthalmetji gåhtjodh dïsse dijpedh ahte daate njoelkedasse jarkeståvva, vuj jollejuelkievæjroe Finnmaarhkeste gaajhkesidie geehpehtåvva gïeh sijhtieh ohtsedh, saaht årromesijjeste.
Ii leat nu ahte Finnmárkkuopmodagas lea dakkár njuolggadusain ahte olles bivdosearvi galgá leat Finnmárkkus eret.
Ij dan leah ahte #Finnmárkkuopmodat<np><sg><ine> lea dagkeres njoelkedassine ahte abpe væjroesiebrie galka årrodh Finnmaarhkeste.
Ná čuožžu Finnmárkkuopmodaga njuolggadusain mat gusket fuođđobivdui 2. čuoggás: Bivdit olggobealde Finnmárkku sáhttet searvat báikkálaš bivdojoavkkuide nu guhká go bivdojođiheaddji ja eanetlohku bivdojoavkku miellahtuin ásset Finnmárkkus.
Naemhtie #Finnmárkkuopmodat<np><sg><gen> njoelkedassine tjåådtje mah dijpieh *fuođđobivdui 2. tsiehkesne: Maedtedh Finnmaarhken ålkolen maehtieh dajven væjroedåehkine mealtan dan guhkiem gosse væjroejuhtiehtæjja jïh gellientaale væjroedåehkien lïhtseginie Finnmaarhkesne veasoeh.
Bivdojoavkkuide olggobealde fylkka addo dušše lohpi bivdit ealgga Finnmárkkuopmodagas jus leat báhcán guorus guovllut vel liigejuolludeami maŋŋil.
Væjroedåehkide fylhken ålkolen ajve luhpie vodtoe jollejuelkiem #Finnmárkkuopmodat<np><sg><ine> maedtedh jis jemhkieldisnie baatseme dajvh annje *liigejuolludeami mænngan.
Sámediggeráđđi ii oainne dárbbu gohččut Finnmárkkuopmodaga stivrra Sámedikki áirasiid dan ektui mo Finnmárkkuopmodat čađaha ealgabivddu Finnmárkkus.
Ij saemiedigkieraerie daerpiesvoetem gåhtjodh #Finnmárkkuopmodat<np><sg><gen> ståvroem Saemiedigkien saadthalmetji dan muhteste vuejnieh guktie #Finnmárkkuopmodat<np><sg><nom> jollejuelkievæjroem Finnmaarhkesne tjïrrehte.
Evttohus 2: Jahki 2012 Sámedikki sámegiela jahki
Uvtelasse 2: Jaepie 2012 Saemiedigkien saemiengïelen jaepie
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis ahte lea dehálaš ovddidit sámegiela ja ahte sámegiela ovdánahttinbargu galgá leat hui guovddážis Sámedikkis.
Saemiedigkieraerie sïemes ahte vihkele saemiengïelem evtiedidh jïh ahte saemiengïelen evtiedimmiebarkoe galka årrodh dan jarngesne Saemiedigkesne.
Sámediggeráđi mielas goitge ii leat vejolaš álggahit nie stuorra prošeavtta ná oanehis áiggis.
Saemiedigkieraerien mïeleste læjhkan ij gåaredh naemhtie stoere prosjeektem naemhtie aelkiehtidh åenehks tïjjen.
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte jus galgá dákkár sámegiela jagi lágidit, de dasa ferte álgit buori áiggis ráhkkanit vai mii duođaid nagodit bures lágidit diekkár stuora lágideami.
Saemiedigkieraerien mïelen mietie jis edtja dagkeres saemiengïelem jaepien öörnedh, dellie dïsse tjoevere aelkedh buerie tïjjen ryöjredidh vuj mijjieh #saetnies<adj><pl><gen> gaegniedibie hijven dagkeres stoere öörnemem öörnedh.
Dan dihte leage Sámediggeráđđi evttohan ahte Sámediggi galgá lágidit giellakampánja mas guovddážis leat miellaguottut sámegiela ektui ja giela geavaheami movttiidahttin.
Dan dïehre saemiedigkieraerie uvtedamme ahte Saemiedigkie edtja öörnedh *giellakampánja mesnie jarngesne leah mïelevuajnoeh saemiengïelen muhteste jïh gïelen pråvhkoen eadtjaldehtemen.
Dán evttohussii lea Sámediggi maid miehtan go meannudedje ášši 46/11 “Sámedikki 2013 bušeahttadárbu” .
Daan uvtelassese lea Saemiedigkie aaj hååneskinie gosse aamhtesem 46 gïetedin/11:m “Saemiedigkien jaepien 2013 #beetnehsoejkesje<n><cmp_sgnom><cmp>daerpies” .
Evttohus 3: Beavttálmahttin ođđa teknologiija geavahemiin
Uvtelasse 3: *Beavttálmahttin orre teknologijh pråvhkojne
Ášši gullá dievasčoahkkinjođihangotti ovddasvástádussuorgái, ja dat lea dohko sáddejuvvon viidáset meannudeapmái.
Aamhtese dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsem dïedtensuarkan gåvla, jïh dïhte dahkoe vijrebegïetedæmman seedtesovveme.
Evttohus 4: Bellodatdoarjjaregistara ásaheapmi
Uvtelasse 4: *Bellodatdoarjjaregistara tseegkeme
Ášši gullá dievasčoahkkinjođihangotti ovddasvástádussuorgái, ja dat lea dohko sáddejuvvon viidáset meannudeapmái.
Aamhtese dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsem dïedtensuarkan gåvla, jïh dïhte dahkoe vijrebe gïetedæmman seedtesovveme.
Evttohus 5: Ráhkadit registara mii čájeha áirasiid stivradoaimmaid, fitnodatoktavuođaid j.e.
Uvtelasse 5: Darjoeh *registara mij saadthalmetji ståvroedarjomh vuesehte, sïeltengaskesi j.#e<n><abbr><sg><acc>
Ášši gullá dievasčoahkkinjođihangotti ovddasvástádussuorgái, ja dat lea dohko sáddejuvvon viidáset meannudeapmái.
Aamhtese dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsem dïedtensuarkan gåvla, jïh dïhte dahkoe vijrebe gïetedæmman seedtesovveme.
Evttohus 6: Ođđa mállet sámi giellahálddašanguvlui
Uvtelasse 6: Orre goerh saemien gïelereeremedajvese
Sámediggeráđđi lea sámediggepresideantta ja stáhtaráđi Rigmor Aasrud gaskasaš politihkalaš čoahkkimis 13.12.2011 váldán ovdan ášši hástalusaid ja vejolašvuođaid birra sámegiela hálddašanguovllu oktavuođas.
Saemiedigkieraerie saemiedigkiepresideenten jïh staateraerien Rigmor Aasruden gasngesadtje politihkeles tjåanghkoste 13.12.2011 fraamme vaalteme aamhtesen haestemi jïh nuepiej bïjre saemiengïelen reeremedajven gaskesistie.
Sámedikkis lea leamaš oktavuohta daid gielddaiguin mat háliidit dieđuid dan birra maid dat mielddisbuktá leat oassin hálddašanguovllus.
Saemiedigkien orreme gaskese dej tjïeltigujmie mah daajroeh dan bïjre sijhtieh maam dïhte mealtan buakta årrodh boelhkine reeremedajveste.
Dat mii gielddaid mielas lea váttis, ja maid vejolaččat ferte geahččat heivehuvvon málliid oktavuođas gávpogiid ja stuorát čoahkkebáikkiid ektui, leat earret eará: Láhkaásahus oahpahuslága paragráfii 1-1 Oahppit sámi guovlluin galget oažžut oahpu Máhttolokten sámi oahppoplánabuktosa vuođul.
Dïhte mij tjïelti mïeleste geerve, jïh maam kaanne tjoevere sjïehtelovveme goeri gaskesisnie gïehtjedidh staari jïh stoerebe tjåahkesijjiej muhteste, årrodh gaskem jeatjah: Laakenjoelkedasse ööhpehtimmielaaken paragraafese 1-1 learohkh saemien dajvijste gelkieh learoen maahtoelutnjemen saemien åadtjodh *oahppoplánabuktosa mietie.
Láhkaásahus báikenammalága paragráfii 7 – Galbbain dahje kárttain ja sullasaččain main geavahuvvo eanet go okta namma, galgá mearridanorgána mearridit namaid vuoru.
Laakenjoelkedasse sijjienommelaaken paragraafese 7 – Sjeltine jallh kaarhtine jïh #plearoeh<adj><pl><ine> mejnie jeenjelaakan åtnasåvva gosse akte nomme, edtja nænnoestimmieorgaanem nommi våaroem nænnoestidh.
Vuoru mearridettiin galgá vuhtiiváldit giellageavaheami báikkis.
Våaroem nænnosteminie edtja gïeleåtnoem sijjesne seatadidh.
Sámegiela hálddašanguovllus galgá vuorru leat sámegiella, dárogiella, kvenagiella.
Saemiengïelen reeremedajvesne galka våaroe årrodh saemiengïele, daaroengïele, kveenengïele.
Sámediggeráđđi lea gearggus geahčadit eará čovdosiid, rievdadit hálddašanguovllu njuolggadusaid dainna ulbmiliin ahte oažžut buoret heiveheami urbána guovlluide.
Saemiedigkieraerie klaeries jeatjah tjoevtenjh gïehtjedidh, reeremedajven njoelkedassh dejnie ulmine jarkestidh ahte buerebe sjïehtedimmiem åadtjodh *urbána dajvide.
Dasa lassin oaidná sámediggeráđđi dárbbašlažžan guorahallat Sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusaid árvvoštallan dihtii lea go juoga maid berre rievdadit.
Sámediggepresideantta ja Stáhtaráđi Rigmor Aasrud gaskasaš čoahkkima loahppajurdda lea ahte lei ovttamielalašvuohta dasa ahte galgá álggahuvvot giellanjuolggadusaid heiveheapmi dainna ulbmiliin ahte fuolahit daid erenoamáš diliid mat leat gávpogiin ja čoahkkebáikkiin.
Saemiedigkiepresideenten jïh Staateraerien Rigmoren Aasruden gasngesadtje tjåanghkoen minngiegietjieåssjalommes lea ahte lij sïemesvoete dïsse ahte edtja aelkiehtovvedh gïelenjoelkedassi sjïehtedimmie dejnie ulmine ahte dejtie sjïere tsiehkieh sujhtieh mah staarine jïh tjåahkesijjine.
Dat dahkkojuvvo dan oktavuođas go giellanjuolggadusat dál guorahallojuvvojit.
Dïhte dennie gaskesisnie dorjesåvva gosse gïelenjoelkedassh daelie goerehtallesuvvieh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 40. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 40. bielie 379 bielesne
Evttohus 7: Boares boazoáiddit
Uvtelasse 7: Båeries gaertieh
Boazodoalloáiddiid mearrádusaid láhkavuođđu boahtá ovdan Boazodoallolága paragráfas 24.
Båatsoehaakeni nænnoestahki laakevåarome fraamme Båatsoelaaken paragraafeste båata 24.
Stáhta boazodoallohálddahus ja boazodoalu stivrenorgánat hálddašit boazodoallolága.
Staaten båatsoereereme jïh båatsoen stuvremeorgaanh båatsoelaakem reerieh.
Jus Sámedikkis leat oainnut boazodoalu hálddašeapmái, de daid sáhttá meannudit Sámedikki jahkásaš evttohusain boazodoallošiehtadussii, ja ovddidit daid Eanandoallo- ja biebmodepartementii mas lea bajimus ovddasvástádus boazodoalu hálddašeamis.
Jis Saemiedigkien leah vuajnoeh båatsoen reeremasse, dellie dejtie maahta Saemiedigkien fïerhtenjaapetje uvtelassine båatsoelatjkose gïetedidh, jïh evtiedidh dejtie laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentese mesnie lea bijjemes dïedte båatsoen reeremisnie.
Evttohus 8: Bievlavuodjin Norggas
Uvtelasse 8: Bïevlevuejeme Nöörjeste
Miniseminára bievlavuodjima birra guovvamánus 2011 lei vuođđuduvvon prošektii maid Sámediggi, Finnmárkku fylkkagielda, Finnmárkku fylkkamánni ja Luondduhálddašandirektoráhta čađahedje 2010:s ja maid Birasgáhttendepartemeanta (BD) lei álggahan.
#Mini<np><cmp_sgnom><cmp>seminaare bïevlevuejemen bïjre goevten 2011 lij prosjeektese tseegkesovveme maam Saemiedigkie, Finnmaarhken fylhketjïelte, Finnmaarhken fylhkemaennie jïh Eatnemenreeremedirektoraate jaepien 2010 tjïrrehtin jïh maam Byjresevaarjelimmiedepartemeente (*BD) lij aelkiehtamme.
Prošeakta galggai ovddidit doaibmabidjoevttohusaid mat galget uhcidit vahátlaš bievlavuodjimiid Finnmárkkus ja vuolggasadjin ledje dat njuolggadusat mat gustojit bievlavuodjimii Finnmárkkus.
Prosjeekte edtji råajvarimmieuvtelassh evtiedidh mah edtjieh goerpen bïevlevuejemh Finnmaarhkesne unniedidh jïh feelemesijjine dah njoelkedassh lin mah bïevlevuejiemasse Finnmaarhkesne davvoeh.
Raporta mii ovddiduvvui minisemináras lei bajábealde namuhuvvon ásahusaid ovttasbarggu boađus.
Reektehts mij evtiedovvi *minisemináras lij bijjelen institusjovni ektiebarkoen skieresne moenesovveme.
Eanaš ruhtadeapmi prošektii bođii BD:s.
Jeenjemes beetnehdåarjoe prosjeektese båetieji *BD:s.
Prošeavtta čađaheapmi lea addán Sámediggái buori vuolggasaji viidáset digaštallamiidda dan birra mii guoská mo buoremusat fuolahit sámi meahccegeavaheami.
Prosjeektem tjïrrehtidh Saemiedægkan vadteme buerie feelemesijjien vijrebe digkiedimmide dan bïjre mij dæjpa guktie bööremeslaakan saemien miehtjiepråvhkoem sujhtieh.
Ráđđi oaivvilda ahte mohtorfievrruid guoddevaš geavaheapmi meahcis mii vuhtiiváldá sámi luonddu- ja kulturbirrasa geavaheami lea deaŧalaš.
Raerien mïelen mietie *mohtorfievrruid *guoddevaš pråvhkoe miehtjesne mij seatede saemien eatnemen- jïh kultuvrebyjresen pråvhkoen vihkele.
Lea maiddái deaŧalaš ahte sámi meahcceávkkástallama ja gielddaid iešráđđenvuoigatvuođa dán áššis ii sáhte gáržžidit.
Lea aaj vihkele ahte saemien miehtjienåhtadimmiem jïh tjïelti *iešráđđenvuoigatvuođa daennie aamhtesisnie ij maehtieh gaertjiedidh.
Sámediggeráđđi galgá viidáseappot konsulteret BD:in daid doaibmabijuid birra mat evttohuvvojedje prošeavtta bievlavuodjima birra Finnmárkkus.
Saemiedigkieraerie edtja vijriebasse konsulteeredh *BD:im daj råajvarimmiej bïjre mah uvtedovvin prosjeekten bïevlevuejemen bïjre Finnmaarhkesne.
Sámediggeráđđi áiggu konsultašuvdnaproseassas Birasgáhttendepartemeanttain váikkuhit dasa ahte čađahuvvo sullasaš bievlavuodjinprošeakta guovlluin máttabealde Finnmárkku.
Saemiedigkieraerie edtjeminie konsultasjovneprosessesne byjresevaarjelimmiedepartemeentine dam dijpedh ahte tjïrrehtåvva plearoeh bïevlevuejemeprosjeekte dajvine *máttabealde Finnmaarhkem.
Evttohus 9: Dárbu ovttasbargošiehtadussii gaskal Álttá suohkana ja Sámedikki
Uvtelasse 9: Daerpies ektiebarkoelatjkose Áltán tjïeltem gaskesne jïh Saemiedigkien
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis NSR:n ahte dárbbašuvvo buorre ovttasbargu Álttá suohkaniin sihkkarastin dihte buriid bálvalusaid Álttá suohkana sámi ássiide.
Saemiedigkieraerie sïemes NSR:ine ahte buerie ektiebarkoe Áltán tjïeltine gorredimmien dïehre daarpesjåvva buerie dïenesjh Áltán tjïelten saemien årroejidie.
Sámediggi lea dan dihte gulahallan ja plánemin čoahkkima Álttá suohkaniin gos áigut geahččat vejolaš ovttasbargosurggiid ja movt suohkan ja Sámediggi sáhttiba ovttasbargat buoridan dihte dili Álttá suohkana sámi ássiide.
Saemiedigkie lea dan dïehre tjåanghkoem Áltán tjïeltine gaskestalleme jïh soejkesjeminie gusnie edtjijibie nupies ektiebarkoesuerkieh gïehtjedidh jïh guktie tjïelte jïh Saemiedigkie maehtiejægan bueriedimmien dïehre tsiehkiem Áltán tjïelten saemien årroejidie laavenjostedh.
Evttohus 10: Sámedikki jurddašanvuohki, rolla ja ovddasvástádus hálddašeami, dutkama ja rivttiid ektui go guoská olbmo biologalaš ávdnasiidda ja bioteknologiijai
Uvtelasse 10: Saemiedigkieh ussjedimmievuekie, råålla jïh dïedte reeremen, dotkemen jïh reaktoejmuhteste #<pcle> almetjen biolåågen materijellh jïh bioteknologijem dæjpa
Ráđđehusa áŋgiruššan bioteknologiijain mielddisbuktá stuorra rievdadusaid iešguđet njuolggadusaide ja geavadii go guoská dearvvašvuođaregistariid ja biobáŋkkuid ovddideapmái.
Reerenassen eadtjaldovveme bioteknologijine stoere jorkestimmieh ovmessie njoelkedasside mealtan buakta jïh vaasedi goh dæjpa *dearvvašvuođaregistariid jïh *biobáŋkkuid evtiedimmiem.
Háliiduvvo buoret beasatlašvuohta ja eanet geavahanvejolašvuođaid nationála registariid ja biobáŋkkui dieđuide.
#Sïjhtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> buerebe *beasatlašvuohta jïh jeenjebe pråvhkoenuepiej nasjonaale *registariid jïh *biobáŋkkui daajrojde.
Dat mearkkaša ahte miljovnnaid varraiskosat, genetihkalaš iskosat ja eará biologalaš ávdnasat mat lea jagiid mielde čohkkejuvvon, galget čohkkejuvvot Biobank Norge:i.
Dïhte nimhtie ahte millijovni vïrrepryövenassh, genetihken pryövenassh jïh jeatjah biolåågen materijellh mah lea jaepiej mietie tjöönghkesovveme, edtjieh tjöönghkesovvedh *Biobank Norge:i.
Plána mielde galgá Biobank Norge leat nationála dutkaninfrastruktuvra.
Soejkesjen mietie edtja *Biobank Norge årrodh nasjonaale dotkemeinfrastruktuvre.
Ođđa diehtovuođđočovdosat ja diehtojuohkinvuogádagat dahket álkibun čatnat dearvvašvuođadieđuid biobáŋkoávdnasiidda.
Orre daatavåarometjoevtenjh jïh bïevnesjoekedimmiesysteemh aelhkiebinie darjoeh starnendaajroeh gårredidh *biobáŋkoávdnasiidda.
Biobank Norge ásaheapmi sáhttá láhčit dilálašvuođaid dakkár dutkamii mii sáhttá buoridit buhcciiddivššu boahtteáiggis.
*Biobank Norgem tseegkedh maahta nuepieh dagkeres dotkemasse laetjedh mij maahta #dasmoes<adj><cmp_plgen><cmp>såjhtoem båetijen aejkien bueriedidh.
Seammás čuožžilit máŋga gažaldaga persovdnasuddjema oktavuođas ja gažaldagat čearddalašvuođa birra ja eaiggáduššama birra dakkár genetihkalaš resurssaide, mat gullet sámi álbmogii.
Seammasïenten gellie gyhtjelassh almetjeåelien gaskesisnie tjuedtjielieh jïh gyhtjelassh etnihkelesvoeten bïjre jïh utnemen bïjre dagkeres genetihken vierhtide, mah saemien åålmegasse guvlieh.
Viidáseappot plánejuvvo vejolaš bioteknologiijalága ja eará lágaid ođasmahttin, ja iešguđet láhkaásahusaid guorahallan, main lea mearkkašupmi bioteknologiija suorggi viidáset ovddideapmái.
Vijriebasse soejkesjåvva nupies bioteknologijenlaaken jïh jeatjah laaki orrestehtemen, jïh ovmessie laakenjoelkedassi salkehtimmien, mejnie mïerhkesjimmie lea bioteknologijen suerkien vijrebe evtiedæmman.
Vuolggasajis lea ovttaskas buohcci gii mieđiha dasa ahte genetihkalaš iskosat váldojuvvojit ja vurkejuvvojit.
Feelemesijjesne oktegs skïemtjije gie dïsse norte ahte genetihken pryövenassh vaaltasuvvieh jïh vöörhkesuvvieh.
Sámediggeráđđi diehtá ahte sámi genetihkalaš ávdnasiidda lea stuorra beroštupmi dutkama bealis.
Saemiedigkieraerie daajra ahte saemien genetihken materijellide lea stoere ïedtje dotkemen bielesne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 41. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 41. bielie 379 bielesne
Mii diehtit ahte sámi servodagat leat smávvát, ja ahte ovttaskas buohcci genetihkalaš ávdnasiid álkit sáhttá čatnat sámi čearddalašvuhtii.
Mijjieh daejriejibie ahte saemien siebriedahkh onne, jïh ahte oktegs dasmoes genetihken materijellh aelhkieslaakan maahta saemien etnihkelesvoetese gårredidh.
Dan oktavuođas oaidnit ahte dát rievdá das ahte lea sáhka ovttaskas buohccis dasa ahte šaddá sáhka olles sámi álbmogis.
Dennie gaskesisnie vuejniejibie ahte daate desnie jorkeståvva ahte håaleme oktegs #dasmoes<adj><sg><ela> dïsse ahte håaleme abpe saemien åålmegistie sjædta.
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis dainna ahte dárbbašuvvojit prinsihpalaš digaštallamat sámi servodagas ja Sámedikkis bioávdnasiid ja sámi vuoigatvuođaid birra dán barggus.
Saemiedigkieraerie sïemes dejnie ahte prinsïhpen digkiedimmieh saemien siebriedahkesne jïh Saemiedigkesne daarpesjovvieh *bioávdnasiid jïh saemien reaktaj bïjre daennie barkosne.
Sámi dearvvašvuođadutkit leat maid jearahan dakkár digaštallama, ja háliidit leat mielde digaštallamis.
Saemien starnendotkijh aaj gihtjen dagkeres digkiedimmiem, jïh sijhtieh mealtan årrodh digkiedimmesne.
Danne loktii Sámediggeráđđi dán fáttá sámeparlamentarihkkáriid konferánsii Girkonjárggas gos bođii cealkámuš loahppadokumentii: “Bioteknologalaš ovdáneapmi buktá sámi álbmogii ođđa hástalusaid.
Dannasinie saemiedigkieraerie Lutnji daan aamhtesen saemienparamentarihkeri konferaansese Girkonjárgesne gusnie jiehtege minngiegietjietjaatsegasse båetieji: “*Bioteknologalaš evtiedimmie saemien åålmegasse orre haestemh buakta.
Konferánsa deattuha ahte sámi álbmot ferte ieš hálddašit ja eaiggáduššat dieđuid iežas genaid (DNA) birra, ja ahte sámi álbmot dađistaga galgá gulahallat stáhtalaš eiseválddiiguin ja dutkanbirrasiiguin vai sáhttá čuovvut dán ovdáneami ja váikkuhit dasa.”
Konferaanse tjïelkeste ahte saemien åålmege tjoevere jïjtje daajroeh jïjtjse geeni reeredh jïh utnedh (*DNA) bïjre, jïh ahte saemien åålmege daamtaj edtja staateles åejvieladtjigujmie jïh dotkemebyjresigujmie gaskestalledh vuj maahta daam evtiedimmiem dåeriedidh jïh dam dijpedh.”
Sámediggi áigu maiddái lágidit seminára politihkkáriidda ja fágaolbmuide fáttáin: “Guđe váikkuhusat leat bioteknologalaš ovdáneamis sámi álbmogii?” Joatkkan dása ovddiduvvo bioteknologalaš ovdáneami mearkkašupmi sámi álbmogii áššin cuoŋománu dievasčoahkkimii.
Saemiedigkie edtja aaj seminaaren polijtikeridie jïh faagealmetjidie aamhtesinie öörnedh: “Guhtene dïedth leah *bioteknologalaš evtiedimmesne saemien åålmegasse?” Jåarhkine daase evtiedåvva *bioteknologalaš evtiedimmien mïerhkesjimmie saemien åålmegasse aamhtesinie voerhtjen dïevestjåanghkose.
Evttohus 11: Sámi viesu organiseren Oslos
Uvtelasse 11: Saemieh gåetiem Oslovisnie öörnem
Sámediggeráđđi čujuha dasa ahte vai sámi ásahusat galget sáhttit viidáseappot ovddidit ja ollašuhttit iežaset mihttomeari govda ja čáhkkilis doaimmain, de ferte árvvoštallat stivren- ja organisašuvdnamálle.
Saemiedigkieraerie dïsse tjaatseste ahte vuj saemien institusjovnh edtjieh maehtedh vijriebasse jïjtjsh ulmiem evtiedidh jïh tjïrrehtidh gamte jïh *čáhkkilis darjoeminie, dellie tjoevere vierhtiedalledh stuvreme- jïh organisasjovnegoerem.
Sámediggeráđđi lea árvvoštallan vuođđudusmálle ulbmilleamos organisašuvdnamállen eanaš sámi ásahusaide, muhto oasussearvemálle sáhttá muhtun diliin maid leat vejolaš čoavddus, geahča Davvi Álbmogiid Guovddáža.
Saemiedigkieraerie vierhtiedalleme *vuođđudusmálle #ulmies<adj><sup><attr> organisasjovnegoerine jeenjemes saemien institusjovnide, mohte *oasussearvemálle maahta muvhtene tsiehkesne aaj årrodh nupies tjoevtenje, noerhte Gïehtjedh Åålmegi jarngem.
Vuođđudusmálle lea ulbmilleamos, dannego dat earret eará:
*Vuođđudusmálle #ulmies<adj><sup><sg><nom>, dannasinie dah gaskem jeatjah:
Vaikke vel Sámediggeráđđi lea leamaš mielas dasa ahte Sámediggi sáhttá leat okta ásaheddjiin Vuođđudussii Sámi Viessu Oslos, juoga mii guorrasa Sámediggeráđi dieđáhussii sámi ásahusovddideami birra, de oaivvilda Sámediggeráđđi ahte sáhttá árvvoštallat eará organisašuvdnamálliid.
Jalhts annje Saemiedigkieraerie orreme mïelesne dïsse ahte Saemiedigkie maahta årrodh akte tseegkijijstie *Vuođđudussii Saemien gåetie Oslovisnie, naakene mij saemiedigkieraerien bïevnesasse Latjkoe saemien institusjovnenevtiedimmien bïjre, dellie saemiedigkieraerie Jeahta ahte maahta jeatjah organisasjovnegoerh vierhtiedalledh.
Oasussearvemálle sáhttá muhtumin leat vejolaš čoavddus, geahča Davvi Álbmogiid Guovddáža.
*Oasussearvemálle maahta muvhtine årrodh gåaredh tjoevtenje, noerhte Gïehtjedh Åålmegi jarngem.
Sáhttit muitalit ahte Sámediggeráđđi juolludii áššis RS 107/11 100 000 ruvdnosaš doarjaga ođđasisorganiserenprosessii.
Maehtiejibie soptsestidh ahte Saemiedigkieraerie jïjtjse aamhtesem laeviehti *RS 107/11 100 000:m *ruvdnosaš dåarjoeh *ođđasisorganiserenprosessii.
Sámediggeráđđi árvvoštallá dan láhkai ahte Searvi Sámi viessu čađaha dakkár organiserenproseassa mii addá organisašuvdnamálle mii lea heivehuvvon almmolaš rollii.
Saemiedigkieraerie dam vuakan vierhtiedalla ahte Siebrie Saemien gåetie dagkeres öörnemeprosessem tjïrrehte mij organisasjovnegoerem vadta mij byjjes råållese sjïehtelovveme.
Sámediggeráđi oaidnu lea ahte stivra ieš lea rivttes orgána dán bargui.
Saemiedigkieraerien vuajnoe lea ahte ståvroe jïjtje lea rïektes orgaanen daan barkose.
Sámediggeráđđi lea doallan čoahkkima stivrrain, mas fáddán lea leamaš sihke organiseren ja ekonomiija.
Saemiedigkieraerie tjåanghkoem ståvrojne åtneme, mesnie aamhtesinie orreme dovne öörneme jïh ekonomijem.
Maŋimus čoahkkin lei juovlamánu 13. b. 2011 Oslos.
Minngebe tjåanghkoe lij goeven 13. b. 2011 Oslovisnie.
Viidáseappot lea šiehtaduvvon čoahkkin gaskal Sámediggeráđi ja Oslo gieldda mas Sámi viesu dilli váldojuvvo ovdan.
Vijriebasse lea nååhtedovveme tjåanghkoe Saemiedigkieraerien jïh Osloven Gaskesne tjïelten mestie Saemien gåetien tsiehkie fraamme vaaltasåvva.
Evttohus 12: Gávpot ja čoahkkebáikeplána sámiide
Uvtelasse 12: Staarh jïh tjåahkesijjiesoejkesje saemide
Sámediggeráđđi diehtá guđe hástalusat leat dain sápmelaččain geat ásset gávpogiin, ovdamearkka dihtii bajásšaddaneavttuid, čálgofálaldagaid, sámegiela gáhttema ja ovddideami, dearvvašvuođa ja oahpu ektui.
Saemiedigkieraerie daajra guhtem haestemh dejnie saemine gïeh staarine veasoeh, vuesiehtimmien dïehre byjjesovvememoenemetsiehkiej, murriefaalenassi, saemiengïelen vaarjelimmien jïh evtiedimmien, starnen jïh learoen muhteste.
Sámediggeráđđi čujuha dán oktavuođas čilgehussii regionála ja báikkálaš ovttasbarggu birra 2011:s, maid Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii 2011:s.
Saemiedigkieraerie daennie gaskesistie tjïelkestæmman tjaatseste regionaale jïh voenges ektiebarkoen bïjre jaepien 2011, maam Saemiedigkien dïevestjåanghkoe jaepien 2011 dåhkasjehti.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte báikkálaš ja regionála ovttasbargu sáhttá ovddiduvvot, ja vuos mii geahččalit dan dahkat dakko bokte ahte bargat daid strategiijaiguin mat leat mearriduvvon dán čilgehusas.
Saemiedægkan vihkele ahte dajven jïh regionaale ektiebarkoe maahta evtiedovvedh, jïh voestegh mijjieh dam voejhkelibie daagkoe darjodh gåaskoejin ahte dej strategijigujmie barkijibie mah daennie tjïelkestimmesne nænnoestovveme.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 42. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 42. bielie 379 bielesne
Regionála politihkalaš mihttomearrin lea árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbargu regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannen ja ovddidan dihtii sámi kultuvrra, giela ja servodateallima.
Regionaale politihkeles ulmine lea eadtjohke jïh ulmies ektiebarkoe regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie nænnoestamme jïh evtiedimmien dïehre saemien kultuvrem, gïelem jïh siebriedahkejieledem.
Dán barggus lea gulahallan ja ovttasdoaibman fylkkagielddaiguin guovddážis, ja mihttomearrin lea háhkat doaibmavuđot ja dávgasis ovttasbarggu.
Daennie barkosne gaskestalleme jïh *ovttasdoaibman fylhketjïeltigujmie jarngesne, jïh ulmine lea darjomevåaromem skååffedh jïh *dávgasis ektiebarkoem.
Ráddjejuvvon resurssaid geažil ii sáhte sámediggeráđđi dál álggahit barggu sierra sámi gávpot- ja čoahkkebáikeplánain.
Gaertjiedovveme vierhtiej dïete ij maehtieh saemiedigkieraerie daelie barkoem aelkiehtidh sjïere saemien staare- jïh tjåahkesijjiesoejkesjinie.
Evttohus 13: Eurohparáđđi
Uvtelasse 13: #Eurohpáráđđi<np><sg><nom>
Dát lea dakkár evttohus maid sámediggeráđđi sáhttá gaskkustit viidáseappot Sámi parlamentáralaš ráđđái.
Daate dagkeres uvtelasse maam saemiedigkieraerie maahta vijrebe saemien parlamentarihkeles raaran åvtese buektedh.
Sámi parlamentáralaš ráđđi lea mearridan doaibmaplána mas earret eará gieđahallojuvvojit gažaldagat mat čatnasit EO:i.
Saemien parlamentarihkeles raerie dahkoesoejkesjem nænnoestamme mesnie gaskem jeatjah gyhtjelassh gïetedallesuvvieh mah gårrelgieh *EO:i.
Sámediggeráđđi mielas lea mávssolaš oassálastit deaŧalaš riikkaidgaskasaš proseassaide ja árvvoštallá dan ektui ahte guđe orgánat dalle galget ovddastit sámivuođa ja man ollu resurssaid dakkár áŋgiruššan gáibidivččii.
Saemiedigkieraerie mïeleste vihkele vihkeles gaskenasjonaale prosessine mealtan jïh danmuhteste vierhtiedalla ahte guhtene orgaanh dellie edtjieh *ovddastit *sámivuođa jïh man jïjnjide vierhtide dagkeres eadtjaldovveme kreava.
Sámi parlamentáralaš ráđđi áigu čoahkkimis guovvamánu 27.-28. b. bargagoahtit dainna ahte duohtan dahkat dan doaibmaplána mii mearriduvvui Sámi parlamentáralaš ráđis Girkonjárggas.
Sámi parlamentáralaš ráđi doaibma ja doaibmaplána duohtan dahkan sorjá sámedikkiid resursadilis.
Saemien parlamentarihkeles raerien darjome jïh dahkoesoejkesje #saetnies<adj><ess> darjomen *sorjá saemiedigkiej vierhtientsiehkeste.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 37 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #37<num><sg><nom> tjåengkesne.
Dán áššis ii jienastuvvon.
Daennie aamhtesisnie idtji #gïelem vedtedh<vblex><iv><conneg>.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Egil Olli, áššejođiheaddji Ann-Mari Thomassen Miriam Paulsen Gunn-Britt Retter Olaf Eliassen Egil Olli 2 Aili Keskitalo Jørn Are Gaski Marianne Balto Aili Keskitalo 3 Willy Ørnebakk Aili Keskitalo Marianne Balto Ann-Mari Thomassen Willy Ørnebakk 4 Geir Tommy Pedersen Jørn Are Gaski Willy Ørnebakk Marianne Balto Geir Tommy Pedersen 5 Randi A. Skum Egil Olli Jørn Are Gaski Randi A. Skum 6 Jørn Are Gaski Aili Keskitalo Marianne Balto Geir Tommy Pedersen Jørn Are Gaski 7 Olaf Eliassen Trond Are Anti
Lahtestimmie Replihke 1 Egilen Ollijjen, aamhtesenjuhtiehtæjja Ann-Marien Thomassen Miriamen Paulsen Gunn-Britten Retter Olafen Eliassen Egilen Olli 2:n Ailijjen Keskitalo Jørn Aren Gaski Mariannen Balto Ailijjen Keskitalo 3:n Willyn Ørnebakkem Ailijjen Keskitalo Mariannen Balto Ann-Marien Thomassen Willyn Ørnebakk 4 Geiren Tommyn Pedersen Jørn Aren Gaski Willyn Ørnebakkem Mariannen Balto Geir Tommyn Pedersen 5:n Randijjen a. Skum Egilen Olli Jørn Aren Gaski Randi a. Skum 6 Jørn Aren Gaski Ailijjen Keskitalo Mariannen Balto Geir Tommyn Pedersen Jørn Aren Gaski 7:n Olafen Eliassen Trond Aren Anti
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 43. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 43. bielie 379 bielesne
Aili Keskitalo Ellinor Marita Jåma Olaf Eliassen 8 Per Andersen Bæhr Ellinor Marita Jåma Per Andersen Bæhr 9 Anders Somby jr. Aili Keskitalo Marit Kirsten Anti Gaup Anders Somby jr. 10 Mariann Wollmann Magga Jørn Are Gaski 11 Inga-Lill Sundset 12 Silje Karine Muotka Láilá Susanne Vars Silje Karine Muotka 13 Láilá Susanne Vars Rolf Johansen Geir Tommy Pedersen Silje Karine Muotka Láilá Susanne Vars 14 Ronny Wilhelmsen Geir Tommy Pedersen Silje Karine Muotka 15 Marianne Balto Jørn Are Gaski Willy Ørnebakk Geir Tommy Pedersen Marianne Balto 16 Leif Aksel Renfjell Mariann Wollmann Magga 17 Egil Olli 18 Ellinor Marita Jåma 19 Gunn-Britt Retter 20 Ann-Mari Thomassen 21 Aili Keskitalo 22 Olaf Eliassen Per Andersen Bæhr, čoahkkinortnegii 23 Willy Ørnebakk Egil Olli, áššejođiheaddji
Ailijjen Keskitalo Ellinor Maritan Jåma Olafen Eliassen 8:n Peren Andersen Bæhr Ellinor Maritan Jåma Peren Andersen Bæhr 9:n Andersen Sombyn jr. Ailijjen Keskitalo Marit Kirstenen Anti Gaup Andersen Sombyn jr. 10 Mariannen Wollmann Magga Jørn Aren Gaski 11:n Inga-Lillen Sundseten 12 Silje Karinen Muotkam Láilá Susannen Vars Silje Karinen Muotka 13 Láilá Susannen Vars Rolfen Johansen Geir Tommyn Pedersen Silje Karinen Muotkam Láilá Susannen Vars 14:n Ronnyn Wilhelmsen Geir Tommyn Pedersen Silje Karinen Muotka 15 Mariannen Balto Jørn Aren Gaski Willyn Ørnebakkem Geir Tommyn Pedersen Mariannen Balto 16 Leif Akselen Renfjellem Mariann Wollmann Magga 17:n Egilen Ollijjen 18 Ellinor Maritan Jåma 19:n Gunn-Britten Retteren 20:n Ann-Marien Thomassenen 21:n Ailijjen Keskitalon 22:n Olafen Eliassen Peren Andersen Bæhren, tjåanghkoenöörnegasse 23:n Willyn Ørnebakkem Egilen Olli, aamhtesenjuhtiehtæjja
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Sámediggi váldá Sámediggeráđi doaibmadieđáhusa áigodagas 12.11.11 - 07.02.12 diehtun.
Saemiedigkie Saemiedigkieraerien darjomebïevnesem boelhkeste vaalta 12.11.11 - 07.02.12 daajrojne.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 22.02.12 dii. 12.15.
Aamhtesem gïetedidh 22.02.12 ts. illesovvi 12.15.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 44. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 44. bielie 379 bielesne
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-05-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-05-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak PFL 001/12 Ášši/Sak DC 005/12
Aamhtesen/*Sak PFL 001 12:n aamhtesh/*Sak DC:n 005/12
Sámedikki 2011 jahkedieđáhus
Saemiedigkien jaepien 2011 jaepiebïevnese
Arkiivaáššenr. 11/568306 / 25 - 58
Arkijveaamhtesnr. 11/568306 / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Sámediggeráđđi 17.01.12 SR 08/12 Plána- ja finánsalávdegoddi 20.–21.02.12 PFL 001/12 Sámedikki dievasčoahkkin 22.–24.02.12 DC 005/12
Saemiedigkieraerie 17.01.12 SR:n 08/12 Soejkesje- jïh finansemoenehtse 20.–21.02.12 PFL 001 #12<n><pl><nom> Saemiedigkien dïevestjåanghkoen 22.–24.02.12 DC 005/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 23.02.12 dii. 08.30
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. aelkiehtovvi 08.30
I Mildosat
I Lissiepaehperh
Nr. Beaivi Geas/Geasa Namahus
Nr. Biejjie Giestie/Gïese Lahtese
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele:
Sámedikki 2011 jahkedieđáhus
Saemiedigkien jaepien 2011 jaepiebïevnese
1 Álggahus
1 aalkoe
Sámediggi lea sámiid álbmotválljen orgána Norggas.
Saemiedigkie saemiej åålmehveeljesovveme orgaanen Nöörjesne.
Juohke njealját jagi válljejit sámit 39 áirasa sámiid gaskkas 7 válgabiires.
#Fïerhte<prn><ind><attr> nealjede jaepien saemieh veeljieh 39:n saadthalmetjen saemiej gaskesne 7 veeljemegievlesne.
Sámediggi galgá nannet sámiid politihkalaš dili ja ovddidit sámiid beroštumiid Norggas, váikkuhit dasa ahte sámi álbmot oažžu dásseárvosaš ja rievttalaš meannudeami ja láhčit dili vai sápmelaččat besset sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima.
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles tsiehkiem nænnoestidh jïh saemiej ïedtjh Nöörjesne evtiedidh, dïsse dijpedh ahte saemien åålmege åådtje seammavyörtegs jïh *rievttalaš gïetedimmiem jïh tsiehkiem laetjiejibie vuj saemieh åadtjoeh jïjtjsh gïelem gorredidh jïh evtiedidh, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem.
Sámediggi meannuda áššiid buot servodatsurggiin main erenoamážit lea dadjamuš sápmelaččaide, lassin dasa ahte buktit cealkámušaid ja leahkit gulahallin almmolaš eiseválddiiguin.
Saemiedigkie aamhtesh gaajhkenesiebredhsuerkesne gïetede mejnie joekoenlaakan lea #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> saemide, lissine dïsse ahte jiehtegh buektedh jïh årrodh gaskestallijinie byjjes åejvieladtjigujmie.
Sámediggi hálddaša oasi ruđain mat juolluduvvojit sámi áššiide stáhtabušeahta bokte, ja Sámedikki bokte leat sámit Norggas ožžon muhtin muddui eiseválddi kultuvra-, giella-, oahpahus-, kulturmuitosuodjalus- ja ealáhusáššiid meannudit.
Saemiedigkie boelhkem reerie beetnegijstie mah saemien aamhtesidie staatenbeetnehsoejkesjisnie laeviehtovvieh, jïh Saemiedigkine saemieh Nöörjeste muvhtese tïjjese åådtjeme #åejvieladtjh<n><sg><gen> kultuvre-, gïele-, ööhpehtimmie-, kultuvremojhtesevaarjelimmie- jïh jieliemassenaamhtesh gïetedidh.
Sámedikki jahkedieđáhusas lea Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš doaimmaid birra 2011:s.
Saemiedigkien jaepiebïevnesisnie lea Saemiedigkien politihkeles jïh reerije darjomi bïjre jaepien 2011.
Jahkedieđáhus raportere váldomihttomeriid ja oassemihttomeriid čuovvoleami iešguđetge fágasuorggis ja 2011 bušeahta váikkuhangaskaomiid geavaheami birra.
Jaepiebïevnese åejvieulmiemierieh jïh boelhkeulmiej dåeriedimmiem reektie ovmessie faagegievlesne jïh jaepien 2011 beetnehsoejkesjen dïedtetsavtshvierhtiej pråvhkoen bïjre.
Sámedikki 2011 rehketdoallu lea mielddusin jahkedieđáhusas.
Saemiedigkien jaepien 2011 ryökneme lissiepaehpierinie jaepiebïevnesisnie.
Sámediggeválga
Saemiedigkieveeljeme
2011 rievdaduvvoje sámediggeválgga láhkaásahusat.
jaepien 2011 saemiedigkieveeljemen laakenjoelkedassh jarkestovvin.
Rievdadusat mielddisbuktet ahte Sámedikki jienastuslohku maiddái hábmejuvvo dalle go leat suohkan- ja fylkkaválggat.
Jorkestimmieh mealtan buektieh ahte Saemiedigkien veeljemelåhkoe aaj hammoedåvva dellie goh tjïelte- jïh fylhkenveeljemh leah.
Dát válgajienastuslohku mearrida makkár suohkanat galget čađahit válgadikki boahtte sámediggeválggas, makkár suohkaniin lea dušše ovdagihtiijienasteapmi ja mandáhttajuohkin válgabiriin.
Daate veeljemeveeljemelåhkoe nænnoste magkeres tjïelth edtjieh veeljemedigkiem båetije saemiedigkieveeljemisnie tjïrrehtidh, magkeres tjïelti lea ajve *ovdagihtiijienasteapmi jïh mandaatejuekeme veeljemebyjresine.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 68. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 68. bielie 379 bielesne
Láhkaásahusrievdadeamit leat 2007 dievasčoahkkinmearrádusa čuovvoleamit sámediggeválgga válgaortnega birra.
Laakenjoelkedassejorkestimmieh jaepien 2007 dïevestjåanghkoennænnoestahkh dåeriedimmieh saemiedigkieveeljemen veeljemeöörnegen bïjre.
2011:s ledje 14 162 olbmo Sámedikki jienastuslogus.
jaepien 2011 lin #14 162<num><sg><nom>almetjh Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
9 ođđa suohkana galget čađahit válgadikki, ja 2013 sámediggeválggas galgá 56 suohkanis čađahuvvot válgadiggi.
9 orre tjïelth edtjieh veeljemedigkiem tjïrrehtidh, jïh jaepien 2013 saemiedigkieveeljemisnie galka 56 tjïeltesne tjïrrehtovvedh veeljemedigkie.
Mandáhttajuohkin šaddá ná 2013 válggas:
Mandaatejuekeme naemhtie 2013 veeljemisnie sjædta:
Válgabiire 1 Nuortaguovlu: 6 mandáhta, ii rievdda Válgabiire 2 Ávjovárri: 8 mandáhta, manaha ovtta Válgabiire 3 Davveguovlu: 5 mandáhta, manaha 1 Válgabiire 4 Gáisi: 6 mandáhta, ii rievdda Válgabiire 5 Viesttarmearra: 4 mandáhta, manaha ovtta Válgabiire 6 Lullisámi: 4 mandáhta, oažžu ovtta Válgabiire 7 Lulli- Norga: 6 mandáhta, oažžu 2
Veeljemegievlien 1 Luvliedajve: 6 mandaath, ij jorkestovvh Veeljemegievlie 2 Ávjovárri: 8 mandaath, aktemveeljemegievliem mïnnehte 3 Noerhtedajve: 5mandaath, 1 veeljemegievlieh mïnnehte 4 Gaejsie: 6mandaath, ij jorkestovvh Veeljemegievlie 5 Viesttarmearra: 4 mandaath, aktem veeljemegievlie mïnnehte 6 åarjelsaemieh: 4 mandaath, aktem veeljemegievliem åådtje 7 Åarjel- Nöörje: 6 mandaath, åådtje 2
Sámeálbmot foanda
Saemienåålmegen fåante
Stuorradiggi lea Sámeálbmotfoanddas várren 75 miljon ru oktasaš buhtadussan daid vahágiid ja eahperievtti ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi álbmogii.
Stoerredigkie Sámeálbmotfoandesne bïedteme 75 millijovne kr. ektie refusjovnine daj goerpi jïh *eahperievtti åvteste maam daaroedehtemepolitihke saemien åålmegasse dorjeme.
Foandda reanttut váldojuvvoje geavahussii 2008:s ja daid hálddaša Sámediggi.
Fåanten lissiemaaksoeh åtnose jaepien 2008 vaaltasovvin jïh dejtie Saemiedigkie reerie.
Stuorradiggi lea bidjan eaktun ahte sámeálbmotfoanda ii galgga geavahuvvot individuála buhtadussan.
Stoerredigkie moenemetsiehkine bïejeme ahte ij edtjh saemienåålmegenfåante åtnasovvedh individuelle refusjovnine.
Jahkásaš reanttuid geavaheapmi mearriduvvo bušeahtas mearrádusa vuođul mas leat vuoruheamit ja áŋgiruššansuorggit válgaáigodahkii, gč.
Fïerhtenjaapetje lissiemaaksoej pråvhkoe beetnehsoejkesjisnie nænnoestahkenmietie nænnoeståvva mesnie leah prijoriteradimmieh jïh barkoesuerkieh veeljemeboelhkese, *gč.
ášši 47/09.
aamhtese 47/09.
Jahkái 2011 lei várrejuvvo 5 500 000 ru sámeálbmotfoanddas.
Jaapan2011 lij 5 500 000 kr. saemienåålmegefåantesne/saemienåålmehfåantesne bïedtesåvva.
1 200 000 ru giellaovddidandoaibmabijuide 1 300 000 ru árbedihtui 2 000 000 ru girjjálašvuhtii 800 000 ru giellaprográmmii 200 000 ru systemáhtalaš kártemii árbedieđus
1 200 000 kr. gïeleevtiedimmieråajvarimmide 1 300 000 kr. aerpiedaajrose 2 000 000 kr. litteratuvrese 800 000 kr. gïeleprogrammese 200 000 kr. *systemáhtalaš goerehtallemasse aerpiedaajrosne
Dásseárvu
Mïrrestalleme
Dásseárvu ja dásseárvosašvuohta leat vuođđun Sámedikki doibmii.
Mïrrestalleme jïh seammavyörtegsvoete våaroeminie Saemiedigkien darjoemasse.
Sámediggi áigu dan dihte ovddidit dásseárvvu ja ovttadássásašvuođa beroškeahttá sohkabeali, etnisitehta ja seksualálaš sojuid.
Saemiedigkie edtja dandïehre mïrrestallemem jïh mïrrestallemem saaht slïektebieliem evtiedidh, *etnisitehta jïh *seksualálaš *sojuid.
Dásseárvu guoská buot surggiide servodagas ja galgá leat integrerejuvvon oassi Sámedikki doaimmain.
Mïrrestalleme gaajhkidesuerkide siebriedahkesne dæjpa jïh galka årrodh integreeresovveme boelhke Saemiedigkien darjoeminie.
Vuođđun Sámedikki doaimmaide dásseárvvuin lea iežamet dásseárvodoaibmaplána 2009- 2013 áigodahkii.
Våaroeminie Saemiedigkien darjoemidie mïrrestalleminie lea jïjtjemh mïrrestallemedahkoesoejkesje 2009- 2013 boelhkese.
Sámediggái lea dehálaš doallat buori gulahallama sámi dásseárvoorganisašuvnnaiguin.
Saemiedægkan vihkele buerie gaskesadtemem saemien mïrrestallemeorganisasjovnigujmie steeredh.
Juohke jagi leat mis čoahkkimat singuin.
Fïerhtenjaepien leah mijjesne tjåanghkoeh dejgujmie.
Čoahkkimiin digaštallojuvvo Sámedikki doarjja organisašuvnnaide ja dábálaš dásseárvopolitihkalaš áššit.
Tjåanghkojne Saemiedigkien dåarjoe organisasjovnide digkiedallesåvva jïh sïejhme mïrrestallemepolitihken aamhtesh.
Sámedikki mielas lea buorre go organisašuvnnat hástalit Sámedikki dásseárvogažaldagain ja go sii ovddidit dásseárvopolitihkalaš áššiid sámi servodagas muđui.
Saemiedigkien mïeleste buerie goh organisasjovnh Saemiedigkien mïrrestallemegyhtjelassine haestieh jïh goh dah mïrrestallemepolitihken aamhtesh saemien siebriedahkesne evtiedieh voen.
Sámediggi čalmmustahtii riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi njukčamánu 8.
Saemiedigkie gaskenasjonaale nyjsenæjjabiejjiem njoktjen vååjnesasse bïeji 8.
beaivvi seammás go lei dievasčoahkkin Kárášjogas.
biejjien seammasïenten gosse lij dïevestjåanghkoe Karasjohkesne.
Dát lei vuosttaš geardi go dollojuvvui appellašuvdna nissonbeaivvi birra Sámedikki sárdnestuolus.
Daate lij voestes aejkie gosse steeresovvi *appellašuvdna nyjsenæjjanbiejjien bïjre Saemiedigkien prïejhkestovlesne.
Eará čuovvoleapmi doaibmaplánas lea sohkabealiperspektiiva Finnmárkkukommišuvnna barggus.
Jeatjah dåeriedimmie dahkoesoejkesjistie slïektebielienperspektijve #Finnmárkokommišuvdna<np><sg><gen> barkosne.
Sámediggi lea bivdán kommišuvnna leahkit dihtomielalaččat sohkabealiperspektiivva eatnamiid ja luondduresurssa vuoigatvuođaid kártenbarggus Finnmárkkus.
Saemiedigkie maadteme kommisjovnem årrodh #fahkoes<adj><comp><attr> slïektebielienperspektijven eatnemi jïh eatnemenvierhtien reaktaj goerehtallemebarkosne Finnmaarhkesne.
Sámedikki mielas lea dan dihte buorre go nissoniid ja dievdduid meahccegeavaheapmi lei okta fáttáin maid guorahalle gulaskuddančoahkkimis Unjárgga gieldda luonddugeavaheami kártemis.
Saemiedigkien mïeleste lea dan dïehre buerie gosse nyjsenæjjaj jïh almaj miehtjiepråvhkoe lij akte aamhtesijstie mej govledimmietjåanghkosne goerehtallin Nessebyen tjïelten eatnemenpråvhkoen goerehtallemisnie.
Sámedikkis lea leamaš buorre gulahallan ja buorre ovttasbargu Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain maŋimus jagi.
Saemiedigkesne orreme buerie gaskestalleme jïh buerie ektiebarkoe Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentine minngebe jaepiem.
Sámedikkis ja departemeanttas leat leamaš konsulteremat Ráđđehusa dásseárvodoaibmaplána birra sohkabeliid gaskkas.
Saemiedigkien jïh departemeenten orreme konsulteeremh Reerenassen mïrrestallemedahkoesoejkesjen bïjre slïektebieliej gaskesne.
Doaibmaplánain háliida Ráđđehus buktit eanemus lági mielde čohkkejuvvon politihkalaš mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid sohkabeliid gaskka dásseárvui.
Dahkoesoejkesjinie sæjhta Reerenasse jeenjemes vuekien mietie buektedh tjöönghkesovveme politihkeles ulmiej, strategiji jïh råajvarimmiej slïektebieliej gaskemsh mïrrestallemasse.
Min iežamet doaibmaplána lei vuođđun Sámedikki posišuvdnii konsultašuvnnain.
Mijjen jïjtjemh dahkoesoejkesje lij våaroeminie Saemiedigkien posisjovnese konsultasjovnine.
Sámediggái lei dehálaš ahte sámi perspektiiva searvadahttojuvvo doaibmaplánii ja Ráđđehusa viidáset bargui dásseárvvuin.
Saemiedægkan lij vihkele ahte saemien perspektijven *searvadahttojuvvo dahkoesoejkesjasse jïh Reerenassen vijrebe barkose mïrrestalleminie.
Konsultašuvnnaid konkrehta čuovvoleapmi lea ovttasbargoprošeakta Justiisadepartemeanttain veahkaválddi birra lagas oktavuođain ja regionálalaš konferánsa sámi dievdduide ja bártniide.
Konsultasjovni konkreete dåeriedimmie ektiebarkoeprosjeekte Justisdepartemeentine *veahkaválddi bïjre gietskies gaskesinie jïh regijovnen konferaanse saemien almide jïh baernide.
Sámediggi doalai maid sáhkavuoru iežamet barggu birra dásseárvoovddasteami Sámedikkis fágasemináras mii lágiduvvui ráđđehusa doaibmaplána ovdanbuktimis.
Sámedikkis lea dasa lassin leamaš čoahkkin stáhtačálliin Kirsti Bergstø:in Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttas.
Saemiedigkien dïsse lissine orreme tjåanghkoe staatetjaelijinie Kirsti *Bergstø:in Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentesne.
Čoahkkimis válddii Sámediggi áššin earret eará dan ahte leat unnán sámi geavaheaddjit geat váldet oktavuođa Dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin, ja ahte sámi dásseárvoorganisašuvnnat eai leat searvadahttojuvvon dásseárvodoaimmain davviriikkalaš dásis ja movt sámi perspektiiva sáhtášii searvadahttojuvvot dásseárvolávdegotti bargguide.
Tjåanghkoste Saemiedigkie aamhtesinie gaskem jeatjah dam vaeltieji ahte vaenie saemien utnejh gïeh gaskesem Mïrrestalleme- jïh joekehtsgïetedimmievaaksjovmeorgaanine vaeltieh, jïh ahte eah saemien mïrrestallemeorganisasjovnh leah *searvadahttojuvvon mïrrestallemedarjoeminie noerhtelaanti daltesisnie jïh guktie saemien perspektijve maahta *searvadahttojuvvot mïrrestallememoenehtsen barkojde.
Eará čuovvolemiid birra min dásseárvodoaibmaplánas gávdná fágakapihttaliin.
Jeatjah dåeriedimmiej bïjre mijjen mïrrestallemedahkoesoejkesjisnie faagekapihtelinie gaavna.
Konsultašuvnnat Álbmotrievtti bokte leat Norgga eiseválddit geatnegahttojuvvon konsulteret sápmelaččaiguin áššiin main lea dadjamuš sámi servodahkii.
Konsultasjovnh Åålmehreaktine Nöörjen åejvieladtjh leah dïedtem utnedh saemiejgujmie aamhtesinie konsulteeredh mejnie lea #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> saemien siebriedahkese.
Dan sivas leat dahkkon šiehtadusat gaskal stáhta ja Sámedikki movt dát konsultašuvnnat galget čađahuvvot.
Dennie sjïekesne leah dorjeme latjkoeh staaten jïh Saemiedigkien gaskesne guktie daahkonsultasjovnh edtjieh tjïrrehtovvedh.
Konsulterenbargovuogit gusket buot áššesurggiide, omd.
@Konsulteret<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+barkoe<n><cmp_sgnom><cmp>+vuekie<n><pl><nom> gaajhkide aamhtesensuerkide dijpieh, vuesiehtimmien gaavhtan
láhkabargguiguin dahje hálddahuslaš doaimmain main sáhttá dadjamuš sámiid beroštumiide njuolga.
laakebarkoejgujmie jallh reerije darjoeminie mejnie #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> saemiej ïedtjide maahta rïekte.
Konsultašuvnnat eai galgga loahpahuvvot nu guhká go Sámediggi ja stáhta oaivvildeaba ahte lea vejolaš olahit soahpamuša.
Eah edtjh konsultasjovnh illesovvedh dan guhkiem goh Saemiedigkien jïh staaten mïelen mietie gåarede latjkoem hïnnedh.
2011:is leat čuovvovaš áššiin čađahuvvon konsultašuvnnat:
2011:sne leah minngebe aamhtesinie tjïrrehtovveme konsultasjovnh:
Dásseárvu
Mïrrestalleme
Dásseárvu 2014.
Mïrrestalleme 2014.
Ráđđehusa doaibmaplána dásseárvvu barggus sohkabeliid gaskkas.
Reerenassen dahkoesoejkesjen mïrrestallemen barkoste slïektebieliej gaskesne.
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente.
Oahpahus
Ööhpehtimmie
Ođđa doavttergrádaoahpuid álggaheami akkrediteren.
Orre dåakteremierielearoej aelkiehtimmiem *akkrediteren.
Máhttodepartemeanta.
Maahtoedepartemeente.
Nuoraidskuvlla dási Stuoradiggedieđáhus.
Noereskuvlen daltesen stoerredigkiebïevnese.
Máhttodepartemeanta.
Maahtoedepartemeente.
Našunála rekrutterenstrategiija sámi alit oahpahussii.
Nasjonaale dåårrehtimmiestrategijem saemien jollebe ööhpehtæmman.
Máhttodepartemeanta.
Maahtoedepartemeente.
Kultuvra
Kultuvre
Sámi kulturviesuid viessoláigoruhtadeapmi.
Saemien kultuvregåetieh *viessoláigoruhtadeapmi.
Kulturdepartemeanta.
Kultuvredepartemeente.
Ealáhus
Jieliemasse
Boraspiredilli lullisámi guovlluin.
Juvrentsiehkie åarjelsaemien dajvijste.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Boazodoalloláhka: Geavahannjuolggadusaid rihkkuma divada láhkaásahus ja láhkaásahus bággosáhkkoheamis.
Båatsoelaake: Pråvhkoenjoelkedassi miedtemen *divada laakenjoelkedasse jïh laakenjoelkedasse *bággosáhkkoheamis.
Eanandoallo– ja biebmodepartemeanta.
*Eanandoallo– jïh beapmoedepartemeente.
Stuoradikki eanandoallo- ja biebmopolitihkalaš dieđáhus.
Stoerredigkien laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïevnese.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 70. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 70. bielie 379 bielesne
Areálat
Goelpeneståaroeh
132 kV el-fápmolinjá huksen Vevelstad ja Brønnøy suohkaniin.
132 #kV<n><abbr> e.#l<n><abbr><cmp><guio>#faamoe<n><cmp_sgnom><cmp>linje Vevelstad jïh Brønnøy tjïeltine bigkem.
Oljo- ja energiijadepartemeanta.
Ålja- jïh energijendepartemeente.
Statnett:a konsešuvdnaohcan hukset ođđa 420 kV el-fápmolinjá gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta.
Statnetten konsesjovneohtsemen bigkijibie orre 420:m #kV<n><abbr> e.#l<n><abbr><cmp><guio>#faamoe<n><cmp_sgnom><cmp>linje Báhccavuotnan jïh Hammerfesten gaskesne.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Fálesnuori bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus Fálesnuori suohkanis, Finnmárkku fylkkas.
Fálesnuorrin bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese Fálesnuorrin tjïelteste, Finnmaarhken fylhkesne.
Fred. Olsen Renewables AS. 280 MW.
Fred. Olsenen *Renewables AS/as. 280 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta Fálesrášša bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus Fálesnuori suohkanis, Finnmárkku fylkkas.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraaten Fálesráššan bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese Fálesnuorrin tjïelteste, Finnmaarhken fylhkesne.
Finnmark Kraft AS. 430 MW.
Finnmarkem Kraften AS/as. 430MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta Gitni bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus Davvesiidda ja Gáŋgaviikka suohkaniin, Finnmárkku fylkkas.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraaten Gidnijjen bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese Davvesiidan jïh Gáŋgaviikan tjïeltine, Finnmaarhken fylhkesne.
Statkraft Development DA. 750 MW.
Statkraften *Development DA. 750 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Kovfjellet bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus, Vefsn suohkanis, Nordlándda fylkkas.
Kovfjelleten bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese, Vefsnen tjïeltesne, Nordlaanten fylhkesne.
NordNorsk Vindkraft AS. 57 MW.
Nordnorsken Vindkraften AS/as. 57MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Stortuva bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus Vefsn suohkanis, Nordlándda fylkkas.
Stortuvan bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese Vefsnen tjïelteste, Nordlaanten fylhkesne.
NordNorsk Vindkraft AS. 70 MW.
Nordnorsken Vindkraften AS/as. 70MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Seiskallåfjellet bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus, Rødøy suohkanis, Nordlándda fylkkas.
Seiskallåfjelleten bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese, Rødøy tjïelteste, Nordlaanten fylhkesne.
Nord-Norsk Vindkraft AS. 147 MW.
Nord-Norskem Vindkraften AS/as. 147 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke-jïhenergijendirektoraate.
Kvalhovudet bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus, Rødøy suohkanis, Nordlándda fylkkas.
Kvalhovudet bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese, Rødøy tjïelteste, Nordlaanten fylhkesne.
Nord-Norsk Vindkraft AS. 33 MW.
Nord-Norskem Vindkraften AS/as. 33 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Sjonfjellet dieđáhus Rana ja Nesna suohkaniin no I, Nordlándda fylkkas.
Sjonfjelleten bïevnese Ranan jïh Nesnan tjïeltine nov I, Nordlaanten fylhkesne.
Nord-Norsk Vindkraft AS. 436 MW.
Nord-Norskem Vindkraften AS/as. 436 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Sjonfjellet dieđáhus Rana ja Nesna suohkaniin, no II, Nordlándda fylkkas.
Sjonfjelleten bïevnese Ranan jïh Nesnan tjïeltine, nov II, Nordlaanten fylhkesne.
Norsk Grønnkraft AS. 360 MW.
Norsken *Grønnkraft AS/as. 360 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Hamnefjell bieggamillo- elfápmorusttega ohcan Báhcavuona suohkanis, Finnmárkku fylkkas.
Hamnefjell bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen ohtsemen Báhcavuotnan tjïelteste, Finnmaarhken fylhkesne.
Statoil ASA. 120 MW.
Statoilen ASA/Asa. 120 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke-jïhenergijendirektoraate.
Dønnesfjord bieggamillo- elfápmorusttega ohcan Ákŋoluovtta suohkanis, Finnmárkku fylkkas.
Dønnesfjord bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen ohtsemen Ákŋoluoktan tjïelteste, Finnmaarhken fylhkesne.
Vindkraft Nord AS. 10 MW.
Vindkraftem Norden AS/as. 10 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke-jïhenergijendirektoraate.
Raudfjellet bieggamillo- elfápmorusttega ohcan Romssa suohkanis, Romssa fylkkas.
Raudfjelleten bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen ohtsemen Romsan tjïelteste, Romsan fylhkesne.
Norsk Miljøkraft Raudfjell AS. 144 MW.
Norsk Miljøkraften Raudfjell AS/as. 144 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Boraspiredilli Davvi-Trøndelágas.
Juvrentsiehkie Noerhte-Tröndelaageste.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Láhkaásahus giljona birra vuoruhuvvon nálli luonddusuodjalanlágas, ja dasa gullevaš doaibmasuorggis.
Laakenjoelkedasse *giljona bïjre prijoriteradovveme maadtoe eatnemenvaarjelimmielaakesne, jïh nehkelh *gullevaš vierhkiesuerkesne.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Álbmotmeahccestivra Ráissa álbmotmeahcis ja Ráisduottarháldi suodjemeahcis.
Åålmegenmiehtjieståvroe Ráisan åålmegenmiehtjeste jïh Ráisduottarháldi *suodjemeahcis.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Suodjalanguovllu stivra Nordkvaløya-Rebbenesøy suodjemeahcis.
Vaarjelimmiedajven ståvroe *Nordkvaløya-Rebbenesøy *suodjemeahcis.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Álbmotmeahccestivra Ånderdalen álbmotmeahcis.
Åålmegenmiehtjieståvroe Ånderdalenen åålmegenmiehtjeste.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Álbmotmeahccestivra Lomsdal- Visten álbmotmeahcis/ Njaarken vaarjelimmiedajve ja Strauman suodjemeahcis.
Åålmegenmiehtjieståvroe Lomsdalem Vistine åålmegenmiehtjeste/ Njaarkine *vaarjelimmiedajve jïh Strauman *suodjemeahcis.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Suodjalanguovllu stivra Ittugáissáid suodjemeahcis.
Vaarjelimmiedajven ståvroe *Ittugáissáid *suodjemeahcis.
- Ittugáissáid suodjemeahcci.
- *Ittugáissáid *suodjemeahcci.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Álbmotmeahccestivra - Rohkunbori álbmotmeahcis.
Åålmegenmiehtjieståvroe - Rohkunborrijjen åålmegenmiehtjesne.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Stuoradiggedieđáhus petroleumdoaimmaid birra.
Stoerredigkiebïevnese *petroleumdoaimmaid bïjre.
Oljo- ja energiijadepartemeanta.
Ålja- jïh energijendepartemeente.
Sjunkhatten álbmotmeahci hálddašanplána.
Sjunkhattenen åålmegenmiehtjien reeremesoejkesje.
Luondduhálddašandirektoráhtta.
Eatnemenreeremedirektoraate.
Vuovdesuodjalus 26 luonddumeahcis Davvi-Trøndelágas.
Skåakevaarjelimmie 26 eatnemenmiehtjeste Noerhte-Tröndelaageste.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Dearvvašvuohta, sosiála ja fuolahus
Starne, sosijaales jïh hokse
Láhkaásahusa rievdadusárvalus bearráigeahččat biebmoruovttuid ja mánáidsuodjalusinstitušuvnnaid.
Laakenjoelkedassen jorkestimmienåssjele jieliehtimmiegåetieh jïh maanavaarjelimmieninstitusjovnh vuartasjibie.
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente.
Vára váldin sámi divššohasaid dárbbuin ja vuoigatvuođain guovlulaš dearvvašvuođaásahusaid bargodokumeanttain 2012 ovddas.
Vaahram vaeltedh saemien skïemtjiji daerpiesvoetijste jïh reaktine regionaale starneninstitusjovni barkoetjaatseginie 2012:n åvteste.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta Árvalus ođđa dearvvašvuođaláhkii.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom> Åssjele orre starnenlaakese.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom>
Árvalus gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusláhkii.
Åssjele tjïelten starnen- jïh hoksenlaakese.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom>.
Sámi divššohasain vára váldin Našunála dearvvašvuođa- ja fuolahusplánas 2012- 2015.
Saemien skïemtjijinie vaahran vaeltemen Nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesjisnie 2012- 2015.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom>.
Stuoradikki gárrenmirkodieđáhusa birra konsultašuvnnat.
Stoerredigkien *gárrenmirkodieđáhusa bïjre konsultasjovnh.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom>.
Konsultašuvdna mánáid ovddasteaddji birra, áššin maid mánáidsuodjalus- ja sosiála fylkkalávdegoddi galget meannudit.
Konsultasjovne maanaj saadthalmetjen bïjre, aamhtesinie maam maanavaarjelimmie- jïh sosijaale fylhkenmoenehtse edtjieh gïetedidh.
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente.
Buoret bálvalus
Buerebe dïenesje
Sámediggi bijai 2010 johtui webprošeavtta mas lei ulbmil almmuhit ođđa neahttasiiddu.
Saemiedigkie 2010 #<n> bïeji *webprošeavtta mesnie lij ulmie orre nehtebieliem bæjjoehtidh.
Mii dagaimet rámmašiehtadusa Making Waves fitnodagain vai dát duohtandahkkojuvvo.
Mijjieh mierienlatjkoem darjoejimh *Making *Waves sïeltine vuj daah *duohtandahkkojuvvo.
2011:s leat mii válbmen ovdaprošeavtta, mis leat leamaš olggobealde geahččaleaddjit, ja maiddái ovdánahttán siiddu.
jaepien 2011 mijjieh libie *válbmen åvteprosjeekten, mijjen orreme bæjngolen voejhkelæjjah, jïh aaj bieliem evtiedamme.
Siidu lea heivehuvvon otná gáibádusaide ođđaáigásaš almmolaš neahttasiidui ja siidu almmuhuvvo lulli-, julev-, davvisámegillii já dárogillii ođđajagemánus 2012.
Bielie daanbeajjetje krïevenasside daaletje byjjes nehtebealan sjïehtelovveme jïh bielie bæjjoehtåvva åarjel-, luvlie-, noerhtesaemiengïelese *já daaroengïelesne tsïengelen 2012.
2 Oahpahus
2ööhpehtimmie
Sámedikki oahpahusbarggu váldomihttomearri lea ahte sámi álbmogis lea máhtolašvuohta, gelbbolašvuohta ja gálggat mat dárbbašuvvojit sámi servodaga ovddideamis.
Saemiedigkien ööhpehtimmienbarkoen åejvieulmiemierie lea ahte saemien åålmegen lea maahtaldahke, maahtaldahke jïh edtjh mah saemien siebriedahken evtiedimmesne daarpesjovvieh.
Dat mearkkaša ahte sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii.
Dïhte nimhtie ahte saemien åålmegen lea saetnies reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh saemiengïelese.
Olahan dihte dán mihttomeari ferte sámi perspektiiva fuolahuvvot sihke mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas ja alit oahpus.
Hïnnemendïehre daan ulmien tjoevere saemien perspektijve sujhtesovvedh dovne maanagïertine, maadthööhpehtimmesne jïh jollebe learosne.
Sámedikkis leat iešguđetlágán bargovuogit daid mihttomeriid ollašuhttimis.
Saemiedigkien leah ovmessie barkoevuekieh daj ulmiej tjïrrehtimmesne.
Mii ovttasbargat guovddáš eiseválddiiguin ja fállat dieđuid ja bagadallat sámi oahpahusa birra.
Mijjieh jarngen åejvieladtjigujmie laavenjostijibie jïh daajroeh faalijibie jïh *bagadallat saemien ööhpehtimmien bïjre.
Mii juolludit doarjagiid ja stipeanddaid, hálddašit oahpponeavvobuvttadeami, ráhkadit oahppoplánaid ja sihkkarastit mánáidgárddiid, vuođđooahpahusa, alit oahpu ja dutkama rámmaeavttuid.
Mijjieh dåarjoeh jïh stipeendh laeviehtibie, learoevierhtiendarjomem reerijibie, learoesoejkesjh darjodh jïh maanagïerth gorredidh, maadthööhpehtimmiem, jollebe learoem jïh dotkemen mieriekrïevemh.
Mánáidgárddit
Maanagïerth
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Ovttasbargu guovddáš, regiovnnalaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin sáhttá veahkkin sihkkarastit buriid rámmaeavttuid mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Ektiebarkoe jarngen, regijovnen jïh dajven åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörigujmie maahta viehkine buerie mieriekrïevemh maanagïertide gorredidh gusnie leah saemien maanah.
Sámediggi lea ovttasbargan iešguđetlágan aktevrraiguin áššiid birra mat gusket sámi mánáidgárdesuorgái.
Saemiedigkie ovmessie aktöörigujmie aamhtesi bïjre laavenjosteme mah saemien maanagïertesuerkiem dijpieh.
Daid gaskkas lea ásahuvvon foruma guoskevaš fylkkamánniiguin.
Daj gaskesne forumen sjyöhtehke fylhkemaenniejgujmie tseegkesovveme.
Fáttát dán forumis ledje earret eará ođđa ulbmilparagráfa johtuibidjan, pedagogalaš dásseárvobargu mánáidgárddis, ođđa stuoradiggedieđáhus boahtteáiggi mánáidgárddi birra ja Mánáidgárdelágalávdegoddi.
Aamhtesh daennieforumesne lin gaskem jeatjah orre ulmienparagraafen *johtuibidjan, pedagogeles mïrrestallemebarkoe maanagïertesne, orre stoerredigkiebïevnese båetijen aejkien maanagïerten bïjre jïh Maanagïertelaakenmoenehtse.
Sámediggi lea maiddái oassálastán Máhttodepartemeantta “Mánáidgárdesuorggi njuolggadusčoakkáldagas” gos fáttát ledje pedagogalaš bargit, seammaárvosaš meannudeapmi, bearráigeahčču ja stáhtadoarjja mánáidgárdesuorggis.
Saemiedigkie aaj maahtoedepartemeenten Mealtan “Maanagïertesuerkien njoelkedassentjåanghkosne” gusnie aamhtesh lin pedagogeles barkijh, *seammaárvosaš gïetedimmie, vaaksjome jïh staatendåarjoe maanagïertesuerkesne.
Sámediggi lea gulahallan Sámi allaskuvllain ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui rekruterema birra allaskuvlii, ja gelbbolašvuođaloktema birra bargiide mánáidgárddiin gos leat sámi mánát.
Saemiedigkie saemien jïlleskuvline aarhskuvlelohkehtæjjanlearose rekruteeremen bïjre jïlleskuvlese Gaskestalleme, jïh #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>lutnjemen bïjre barkijidie maanagïertine gusnie leah saemien maanah.
Sámi allaskuvla háliidii searvevuođašiehtadusa Sámedikkiin viidásit barggu várás.
Saemien jïlleskuvle sïjhti *searvevuođašiehtadusa Saemiedigkine vijrebe barkoen muhteste.
Máhttodepartemeanta lea lunddolaš ovttasbargooasálaš, ja hálddahusdásis leat leamaš čoahkkimat earret eará Sámegielaid doaibmaplána čuovvoleami birra, ođđa stuoradiggedieđáhus boahtteáiggi mánáidgárddi birra, bearráigeahčču mánáidgárddiin, rekruterema, ja iešguđetlágan mánáidgárdeneavvuid jorgalahttima birra.
Maahtoedepartemeente lea iemie #ektiebarkoe<n><cmp_sgnom><cmp>#boelhke<n><adj><sg><nom>, jïh reeremendaltesisnie orreme tjåanghkoeh gaskem jeatjah Saemiengïeli dahkoesoejkesjen dåeriedimmien bïjre, orre stoerredigkiebïevnese båetijen aejkien maanagïerten bïjre, vaaksjome maanagïertine, rekruteeremen, jïh ovmessie maanagïertedïrregi #jarkoestidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><der_nomact><n><sg><gen> bïjre.
Sámediggái lea dehálaš gulahallat sámi álbmogiin.
Saemiedægkan vihkele saemien åålmeginie gaskestalledh.
Mii leat doallan čoahkkima sámi váhnemiiguin Mátta-Várjjaga sámi váhnenfierpmádaga bokte.
Mijjieh tjåanghkoem saemien eejtegigujmie åtneme Åarjel-Várjjaten saemien eejtegenvearmadahkine.
Čoahkkima fáttát ledje mánáidgárdefálaldat sámi mánáide, sámegielat bargiid rekruteret mánáidgárddiide, mánáidgárdesajiid juolludeapmi ja Sámedikki juolludaneavttut.
Tjåanghkoen aamhtesh lin maanagïertefaalenasse saemien maanide, saemiengïeleh barkijh maanagïertide rekruteeredh, maanagïertesijjiej dievtie jïh Saemiedigkien dievtiemoenemetsiehkieh.
Mánáidgárddi nationála váhnenlávdegotti sámi áirras ja Sámediggi oidnet ahte dárbbašuvvo guovttebealat gulahallan ja diehtojuohkin.
Maanagïerten nasjonaale eejtegenmoenehtsen saemien saadthalmetje jïh Saemiedigkie vuejnieh ahte #göökte<num><cmp>#bielie<n><der_t><adj><attr> gaskesadteme jïh bïevnesjoekedimmie daarpesjåvva.
Dollui čoahkkin váhnenlávdegottiin, ja dat mielddisbuvttii fas ahte ásahuvvui ovttasbargu gaskal Sámedikki ja váhnenlávdegotti.
Tjåanghkoe eejtegenmoenehtsinie otni, jïh dïhte viht mealtan buektieji ahte ektiebarkoe tseegkesovvi Saemiedigkien gaskesne jïh eejtegenmoenehtsen.
Sámediggi háliida maiddái doallat oktavuođa doarjjaoažžuiguin ja lea lágiidan jahkásaš gulahallančoahkkimiid doarjjaoažžuiguin sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga birra.
Saemiedigkie sæjhta aaj gaskesem dåarjoeåadtjojigujmie steeredh jïh fïerhtenjaapetje gaskesadtemetjåanghkoeh dåarjoeåadtjojigujmie öörneme saemien maanaj maanagïertefaalenassen bïjre.
2011:s leat doallan čoahkkimiid Raavrevijhke, Grong, Snåasa, Røros, Álttá ja Mátta-Várjjaga suohkaniiguin.
Daid čoahkkimiid fáttát ledje earret eará sámegielat bargiid rekruteren, prošeaktaruhta ja oahpponeavvut.
Daj tjåanghkoej aamhtesh lin gaskem jeatjah saemiengïeleh barkiji rekruteereme, prosjeektebeetnege jïh learoevierhtieh.
Suohkanat dieđihit eanemusat ahte lea váttis rekruteret giellabargiid mánáidgárddiide, ja ahte lea hástalus ruđalaččat gokčat giellabargguid goluid.
Tjïelth jeenjemes bïeljelieh ahte geerve gïelebarkijh maanagïertide rekruteeredh, jïh ahte lea haesteme ræjhkoeslaakan gïelebarkoej maaksoeh gaptjedh.
Finnmárkku fylkkamánni lea bovden Sámedikki čohkkát dásseárvočumppes Finnmárkkus.
Finnmaarhken fylhkemaennie bööreme Saemiedigkiem tjahkasjidh *dásseárvočumppes Finnmaarhkesne.
Dát čumpe galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul, láhčit dili gelbbolašvuođadoaimmaide, báikkálaš ovdánahttinbargguide ja vásáhusjuohkimii ovddidan dihte dásseárvvu gaskal nieiddaid ja bártniid.
Daate *čumpe edtja vaesehtsi jïh dajven daerpiesvoeti mietie, tsiehkiem laetjedh #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>darjoemidie, dajven evtiedimmiebarkojde jïh vaesehtsenjuekiemasse evtiedimmiendïehre mïrrestallemen nïejtijïhbaerniejgaskesne.
Sii galget maiddái bidjat doaimmaid johtui maid bokte sáhttá oažžut eanet dievdduid mánáidgárddiide.
Dah edtjieh aaj darjomh #<n> bïejedh maam baaktoe maahta jeenjelaakan almah maanagïertide åadtjodh.
Kártenbarggus mii čađahuvvui Dásseárvodoaibmaplána mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas 20082010 oktavuođas, bođi ovdan ahte mánáidgárddiin lea unnán systemáhtalaš ja joatkevaš dásseárvobargu.
Goerehtallemebarkosne mij Mïrrestallemedahkoesoejkesjem maanagïertine tjïrrehtovvi jïh maadthööhpehtimmeste 20082010 gaskesistie, fraamme båetieji ahte maanagïerti lea vaenie *systemáhtalaš jïh *joatkevaš mïrrestallemebarkoe.
Vaikko máŋgasat leat dihtomielalaččat dan ektui ahte addit nieiddažiidda ja bártnážiidda seamma vejolašvuođaid mánáidgárddiin, de dat dávjá vajálduvvo árgabeaivvis.
Jalhts *máŋgasat fahkoes dan muhteste ahte nïejtetjidie jïh baarnetjidie seammanuepieh maanagïertine vedtedh, dellie dah daamhtah *vajálduvvo aarkebiejjien.
Dán barggu vuolggan, lea Sámediggi searvan dásseárvokonferánssas mánáidgárdesuorggi várás.
Daan barkoen feeleminie, Saemiedigkie #mealtan<adv><prfprc> mïrrestallemekonferaansesne maanagïertesuarkan.
Diehtojuohkin ja bagadallan
Bïevnesjoekedimmie jïh bïhkedimmie
2011:s leat doallan 3 fierpmádatčoahkkima mánáidgárdebargiide.
jaepien 2011 3 viermietjåahkoeh maanagïertebarkijidie steereme.
Fierpmádatčoahkkimiin juohkit dieđuid, doppe lea gelbbolašvuođabajideapmi, bagadallan ja fierpmádathuksen.
Viermietjåahkojne daajroeh juekedh, debpene lea #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>bijjiedimmie, bïhkedimmie jïh vearmadahketseegkeme.
Oktiibuot leat sullii 70 mánáidgárdebargi oassálasttán dáin fierpmádatčoahkkimiin.
Ektiegaajhke leah medtie #70<num><sg><nom> maanagïertebarkijh daejnieviermietjåahkojne mealtan.
Fáttát leat earret eará leamaš sámegiella, luohti ja máidnasat, DGT mánáidgárddiin, njuolggadusat ja lágat luonddugeavaheamis, bajásšaddan boazodoalus, ja dievddut mánáidgárddiin.
Aamhtesh gaskem jeatjah orreme saemiengïele, *luohti jïh heamturh, *DGT maanagïertine, njoelkedassh jïh laakh eatnemenpråvhkosne, byjjesovveme båatsosne, jïh almah maanagïertine.
Sámi mánáidgárdedoarjaga njuolggadusat rievdaduvvojedje veahá 2012 bušeahtas.
Saemien maanagïertedåarjoen njoelkedassh ånnetji 2012 beetnehsoejkesjisnie jarkestovvin.
Dan oktavuođas leat juohkán dieđuid ja bagadallamiid doarjaga ja juolludannjuolggadusaid birra sihke ođđa ja ovdalaš ohcciide.
Dennie gaskesisnie daajroeh jïh bïhkedimmieh juakeme dåarjoen jïh dievtienjoelkedassi bïjre dovne orre jïh ovtetje ohtsijidie.
Váhnemat maiddái jearahit Sámedikkis sámi mánáid vuoigatvuođaid birra ja sámi mánáidgárdefálaldagaid birra, ja Sámediggi dávjá bagadallá váhnemiid diekkár áššiid ektui.
Eejtegh aaj Saemiedigkeste gihtjehtieh saemien maanaj reaktaj bïjre jïh saemien maanagïertefaalenassi bïjre, jïh Saemiedigkie daamhtah *bagadallá eejtegi dagkeres aamhtesi muhteste.
Sámediggi lea oassálasttán konferánssas sámi mánáidgárde- ja skuvladutkama birra Bådådjos ja Julevsámi konferánssas.
Saemiedigkie lea konferaansesne mealtan saemien maanagïerte- jïh skuvledotkemen bïjre #Bådåddjo<np><top><sg><ine> jïh julevsaemien konferaansesne.
Doppe lei sáhkavuorru Sámedikki rolla birra premissadahkkin sámi ja eará dutkamiin, ja Sámediggeráđi barggu birra Sámedikki oahpahusdieđáhusain.
Debpene lij lahtestimmie Saemiedigkien råållan bïjre *premissadahkkin saemien jïh jeatjah dotkeminie, jïh Saemiedigkieraerien barkoen bïjre Saemiedigkien ööhpehtimmienbïevnesinie.
Sámediggi lea maid leamaš Gïelevierme 2011, lullisámi giellafierpmádat lullisámi guovllus ja Lullisámi konferánssas.
Saemiedigkie aaj orreme *Gïelevierme jaepien 2011, åarjelsaemieh gïelevearmadahke åarjelsaemien dajvesne jïh åarjelsaemien konferaansesne.
Dat fierpmádat lea ovttasbargu gaskal Aajege Rørosas, Gïelem Nastedh Snåasas ja Sámi Giellaguovddážis, Ruoŧa Sámedikkis.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Mánáidgárdelágalávdegottiin.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe Maanagïertelaakenmoenehtsinie.
Das ovdanbuvttiimet Sámedikki vásáhusaid ja árvvoštallamiid mánáidgárdesuorggi stivremis.
Desnie Saemiedigkien vaesehtsh jïh vierhtiedimmiej maanagïertesuerkiem stuvremisnie åvtese buektiejimh.
Mii ovddideimmet maiddái Sámedikki oainnu gustovaš lágaid ektui sámi mánáid ja mánáidgárddiid birra, ja makkár vásáhusat mis go guoská sámi mánáid vejolašvuođaide oažžut mánáidgárdefálaldagaid mii lea heivehuvvon mánáid sámi gillii ja kultuvrii.
Mijjieh aaj Saemiedigkien vuajnoem evtiedimh *gustovaš laaki muhteste saemien maanaj jïh maanagïerti bïjre, jïh magkeres vaesehtsh mijjesne goh saemien maanaj nuepieh dæjpa maanagïertefaalenassh åadtjodh mij maanaj saemien gïelese jïh kultuvrese sjïehtelovveme.
Lassin beasai lávdegoddi gullat sámi mánáidgárdehistorjjá birra, ja Sámedikki mánáidgárdedoarjaga birra.
Lissine åadtjoeji moenehtse govledh saemien maanagïertevaajesen bïjre, jïh Saemiedigkien maanagïertedåarjoen bïjre.
Lávdegoddi finai ovtta sámi mánáidgárddis Kárášjogas gos besse humadit mánáidgárdebargiiguin.
Moenehtse aktene saemien maanagïertesne Karasjohkesne mïnni gusnie åadtjoejin maanagïertebarkijigujmie håaledidh.
Sámediggi lea almmuhan guokte almmuhusa mánáidgárdeáigečállagis “Stullán” .
Saemiedigkie gööktem bæjjoehtamme *almmuhusa maanagïerteboelhkeplaeresne “Stullán” .
Fáttát ledje earret eará oahpponeavvoportála Ovttas Aktan Aktesne, Mánáidgárddiid váhnenlávdegoddi, boahttevaš sámediggedieđáhus mánáidgárddiid birra, ja jearahallan muhtun jođiheddjiin ja ovdaskuvlastudeanttain.
Aamhtesh lin gaskem jeatjah learoevierhtieportaalen Ektesne Aktan Aktesne, Maanagïerti eejtegenmoenehtse, båetije saemiedigkiebïevnese maanagïerti bïjre, jïh muvhtene juhtiehtæjjesne jïh aarhskuvlestudeentine goerehtalleme.
Juohke nummáris leat fásta fáttát nugo ođđasat Sámedikkis, dieđut prošeavttaid birra ja ođđa oahpponeavvuid birra.
Fïerhtene nummerisnie leah vihties aamhtesh goh orrebe Saemiedigkesne, daajroeh prosjeekti bïjre jïh orre learoevierhtiej bïjre.
Stullán boahtá buot sámi mánáidgárddiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát, ja vel muhtun almmolaš ásahusaide.
Stullán gaajhke saemien maanagïertide jïh maanagïertide båata gusnie leah saemien maanah, jïh annje #muvhte<prn><ind><attr> byjjes institusjovnide.
Prošeakta sámi duhkorasat ja pedagogalaš ávdnasat mánáidgárddiin
Prosjeekte saemien *duhkorasat jïh pedagogeles materijellh maanagïertijste
Sámediggi čađahii 2011:s kártema das ahte makkár stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat mánáidgárddiid leat dál.
Saemiedigkie jaepien 2011 goerehtallemen desnie tjïrrehti ahte magkeres stååkegaevnieh jïh pedagogeles materijellh maanagïerti leah daelie.
Prošeavtta mihttomearri lea ráhkadahttit eanet sámi stoahkanhearvvaid mánáidgárddiid geavahussii.
Prosjeekten ulmie lea #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf> jeenjebe saemien stååkegaevniej maanagïerti åtnose.
Oktiibuot leat kárten 11 mánáidgárddi gávcci suohkanis.
Ektiegaajhke 11maanagïerth gaektsene tjïeltesne goerehtalleme.
Ulbmil guossástallamiin lei gávnnahit makkár sámi stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat sámi mánáidgárddiin leat.
Ulmie *guossástallamiin lij guajhtsadidh magkeres saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles materijellh saemien maanagïertine leah.
Prošeakta lea dál loahpahuvvon, ja lea ráhkaduvvon raporta mas viidásit bargu evttohuvvo.
Prosjeekte daelie illesovveme, jïh dorjesovveme reektehts mesnie vijrebe barkoe uvtedåvva.
Iskkadeapmi čájeha ahte lea dárbu stoahkanhearvvaide ja pedagogalaš ávdnasiidda mat speadjalastet sámi servodaga girjáivuođa.
Goerehtimmie vuesehte ahte lea daerpies stååkegaevnide jïh pedagogeles materijellide mah saemien siebriedahken gellievoetem #reetsedh<vblex><tv><der_l><vblex><der_st><indic><pres><p3><pl>.
Mánáidgárdebeaivi
Maanagïertebiejjie
Mánáidgárdebeaivi čalmmustahttojuvvo juohke jagi miehtá riikka.
Maanagïertebiejjie vååjnesasse bïejesåvva fïerhten jaepien mietie rïjhken.
Ulbmil dainna beivviin lea čájehit mánáidgárddi.
Ulmie dejnie biejjine lea maanagïertem vuesiehtidh.
Dan jagi čeaskkutsátni lei Mii máhttit!.
Dan jaepien *čeaskkutsátni lij Mijjieh maehtiejibie!.
Sámediggi lei mielde čalmmustahttime Kárášjoga mánáidgárddiid, doppe lei oahpisteapmi ja diehtojuohkin sámi sisdoalu birra mánáidgárddis.
Saemiedigkie lij mealtan Karasjohken maanagïerth vååjnesasse bïejedh, debpene lij *oahpisteapmi jïh bïevnesjoekedimmien saemien sisvegen bïjre maanagïertesne.
Sámi mánáidgárdedoarjaga evalueren
Saemien maanagïertedåarjoem evalueerem
Sámediggi lea, Asplan Viaka evaluerenraportta “Sámedikki mánáidgárdedoarjaga evalueren” čuovvoleapmin, ráhkadan ja mearridan ođđa juolludannjuolggadusaid doarjagiidda mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Saemiedigkie lea, Asplan Viaken vuarjasjimmiereektehtsen “Saemiedigkien maanagïertedåarjoem evalueereme” dåeriedimmine, dorjeme jïh orre dievtienjoelkedassh dåarjojde maanagïertide nænnoestamme gusnie leah saemien maanah.
Eavttut rievdaduvvoje nu ahte juohke doarjagis lea sierra mihttomearri, ja eavttut rievddadit doarjagis doarjagii.
Moenemetsiehkieh dan jarkestovvin ahte fïerhtene dåarjosne lea sjïere ulmie, jïh moenemetsiehkieh dåarjoste dåarjose #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><pl>.
Muhto doarjagiin eai leat nu stuora rievdadusat ahte dat čuhcet ohcciide.
Mohte dåarjojne eah leah dan stoere jorkestimmieh dah ohtsijidie gaajesjieh.
Doarjja mánáidgárdeoahpponeavvuide
Dåarjoe maanagïertelearoevierhtide
Sámediggi háliida ahte mánáidgárddiide ráhkaduvvojit oahpponeavvut ja fágagirjjálašvuohta gustovaš mánáidgárderámmaplána vuođul.
Saemiedigkie sæjhta ahte maanagïertide learoevierhtieh jïh faagelitteratuvre dorjesuvvieh *gustovaš maanagïertemieriensoejkesjen mietie.
Danne lei 2011 bušeahtas várrejuvvon 1 500 000 ru dán mihttomearrái.
Dannasinie lij jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie 1 500 000 kr. daan ålman bïedtesovveme.
Bohte 10 ohcama.
#10<num><sg><nom>ohtsemh båetiejin.
Juolluduvvui 2 186 000 ru guđa prošektii, earret eará interaktiiva girji mánáide, lávllagirjji “Suga Suga Su” ođasteapmi ja ođđaprentosat ja digitála oahpponeavvu.
Laeviehtovvi #2 186 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr. govhten prosjeektese, gaskem jeatjah *interaktiiva gærja maanide, laavlomegærjan “#Suga<np><cog><sg><nom> Suga Dan” orrestimmie jïh *ođđaprentosat jïh digitaale learoevierhtien.
Doarjja sámi mánáidgárddiide
Dåarjoe saemien maanagïertide
Sámediggi lea mielde sihkkarastime sámi mánáide mánáidgárdefálaldaga mii lea vuođđuduvvon sámi gillii ja kultuvrii.
Saemiedigkie mealtan saemien maanide maanagïertefaalenassem gorredidh mij saemien gïelese jïh kultuvrese tseegkesovveme.
2011 bušeahtas lei várrejuvvon 9 405 000 ru sámi mánáidgárddiide.
jaepien2011 beetnehsoejkesjisnie lij 9 405 000 kr. saemien maanagïerth bïedtesovveme.
33 sámi mánáidgárddi ožžo doarjaga, oktiibuot 7 410 200 ru.
33 saemieh maanagïertem åadtjoejin dåarjoen, ektiegaajhke 7 410 200 kr.
28 mánáidgárddi ožžo doarjaga sámegieloahpahussii, oktiibuot 1 315 000 ru.
28 maanagïerth dåarjoem saemienööhpehtæmman åadtjoejin, ektiegaajhke 1 315 000 kr.
Ollislaččat juolluduvvui sámi mánáidgárddiide 8 875 200 ru doarjja.
Ellieslaakan saemien maanagïertide laeviehtovvi 8 875 200 kr. dåarjoe.
Bázii vel 529 800 ru.
Annje 529 800 kr. baetsieji
2011:s bohte veahá unnit ohcama giellaoahpahussii eaŋkilmánáide go 2010:s.
jaepien2011 båetiejin ånnetji unnebe ohtsemen gïeleööhpehtæmman aelhkienmaanide gosse jaepien 2010.
Vuođđooahpahus ja rávisolbmuidoahpahus
Maadthööhpehtimmie jïh geervealmetjiööhpehtimmie
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámediggeráđđi lea 2011:s hábmen Sámediggedieđáhusa oahpahusa ja oahpu birra, mii geigejuvvui dievasčoahkkimii skábmamánus.
Saemiedigkieraerie jaepien2011 hammoedamme saemiedigkiebïevnesem ööhpehtimmien jïh learoen bïjre, mij dïevestjåanghkose rahkan geelkesovvi.
Dát galgá gieđahallojuvvot Sámedikki dievasčoahkkimis 2012:s.
Daate edtja Saemiedigkien dïevestjåanghkosne jaepien 2012 gïetedallesovvedh.
Oahpahusdieđáhusa ulbmil lea čielggadit ja nannet Sámedikki rolla oahpahuspolitihkas.
Ööhpehtimmienbïevnesen ulmie lea tjïelkedidh jïh Saemiedigkien råållam ööhpehtimmiepolitihkesne nænnoestidh.
Dál ii leat Sámedikki váldi ja ovddasvástádus čielggas mii guoská lága bokte mearriduvvon vuoigatvuođaide oahpahusas.
Daelie ij leah Saemiedigkien stilleme jïh dïedte tjïelkes mij laakine nænnoestovveme reaktah ööhpehtimmesne dæjpa.
Sámedikki konsulterenriekti addá midjiide dál buoret vejolašvuođa váikkuhit našunála oahpahuspolitihkkii go maid ovdal konsulterenšiehtadus dahkkui 2005:s, lei vejolaš, ja Sámediggi galgá konsulterejuvvot buot oahpahusáššiin mat guoskkahit sámi beroštumiid.
Saemiedigkien konsulteeremereaktoe mijjese daelie vadta buerebe nuepiem nasjonaale ööhpehtimmiepolitihkem dijpedh gosse maam aarebi konsulteeremelatjkoe jaepien 2005 dorji, gåarede, jïh Saemiedigkie edtja gaajhkene ööhpehtimmieaamhtesesne konsulteeresovvedh mah saemien ïedtjh sjåavoehtieh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 74. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 74. bielie 379 bielesne
Dan sivas lea dehálaš ahte Sámediggi searvá áššiide nu árrat go vejolaš, ja buorit ovttasbargovierut guovddáš eiseválddiiguin leat danin hui dehálaččat.
Dennie sjïekesne vihkele ahte Saemiedigkie aamhtesinie mealtan dan aarehke goh gåarede, jïh buerie ektiebarkoevuekieh jarngen åejvieladtjigujmie leah dannasinie dan vihkielåbpoe.
Sámedikkis leat leamaš golbma ovttasbargočoahkkima Máhttodepartemeanttain (MD).
Saemiedigkien orreme golme laavenjostoetjåanghkoeh Maahtoedepartemeentine (M-D/MD).
Dát leat šiehtadallojuvvon, fásta čoahkkimat, gos áigeguovdilis áššit váldojuvvojit bajás sihke mat gusket mánáidgárddiide ja vuođđooahpahussii.
Daah leah raarahtallesovveme, vihties tjåanghkoeh, gusnie daaletje aamhtesh bæjjese vaaltasuvvieh dovne mah maanagïertide jïh maadthööhpehtimmiem dijpieh.
Oahpahusdirektoráhtta searvá maid dáidda čoahkkimiidda.
Ööhpehtimmiedirektoraate mealtan aaj daejnie tjåanghkojne.
Áigeguovdilis áššit mat 2011:s leat meannuduvvon, leat láhkarievdadus mánáidgárdesuorggis, boahtte Stuoradiggedieđáhus mánáidgárddi boahtteáiggi birra, viidáset meannudeapmi fága- ja diibmojuohkima birra ohppiide geat ožžot sámegieloahpahusa, našunála geahččaleami sámegiellohkama ovdáneapmi, oahpponeavvobuvttadeapmi ja rievdadeapmi/ heiveheapmi oahppoplánain dárogielas ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan ja oahppoplánat sámegielas vuosttašgiellan ja sámegielas nubbingiellan.
Daaletje aamhtesh mah jaepien 2011 gïetedovveme, laakejorkestimmie maanagïertesuerkesne, båetije stoerredigkiebïevnese maanagïerten båetijen aejkien bïjre, vijrebe gïetedimmie faage- jïh tæjmoejuekemen bïjre learoehkidie gïeh saemienööhpehtimmiem åadtjoeh, nasjonaale pryövenassen saemiengïelelohkemen evtiedimmie, learoevierhtiendarjome jïh jorkestimmie/ sjïehtedimmie learoesoejkesjijstie daaroengïeleste learoehkidie giej lea saemiengïele voestesgïeline jïh learoesoejkesjh saemiengïelesne voestesgïeline jïh saemiengïelesne mubpiengïeline.
Sámediggi lea maid čuvvon fásta ovttasbargočoahkkimiid mat Oahpahusdirektoráhtas ja Máhttodepartemeanttas leat stáhtalaš oahpahushálddahusain, dás oaivvilduvvot oahpahusdirektevrrat buot fylkkain riikkas.
Saemiedigkie aaj vihties laavenjostoetjåanghkoeh dåeriedamme mah Ööhpehtimmiedirektoraatesne jïh maahtoedepartemeentesne leah staateles ööhpehtimmienreereminie, daelie ööhpehtimmiendirektöörh gaajhkene fylhkesne rïjhkesne jeahtasovvijibie.
Doppe digaštallojuvvojit áigeguovdilis mánáidgárde- ja oahpahusáššit.
Debpene daaletje maanagïerte- jïh ööhpehtimmieaamhtesh digkiedallesuvvieh.
Sámediggi ovttasbargá maid eará aktevrraiguin oahpahusáššiin.
Saemiedigkie aaj jeatjah aktöörigujmie ööhpehtimmieaamhtesine laavenjostoe.
Sámediggi lea oassálastán čoahkkimiin fylkkamánniiguin golmma davimus fylkkas ja Oahpahusdirektoráhtain, ja doppe čájehii Sámediggi oahpponeavvoportála prošeavtta Ovttas/Aktan/Aktesne ja fága- ja diibmojuogu raportta.
Saemiedigkie tjåanghkojne fylhkemaenniejgujmie mealtan golmen noerhtemes fylhkesne jïh ööhpehtimmiedirektoraatine, jïh debpene Saemiedigkie vuesiehti learoevierhtieportaalen prosjeekten Ektesne/Aktan/Aktesne jïh faage- jïh tæjmoejåakoen reektehtsem.
Goappašiid prošeavttaid birra boahtá eanet maŋŋelis kapihttalis.
Gåabpegiprosjeekti bïjre jeenjelaakan båata *maŋŋelis kapihtelistie.
Sámediggi lea oassálastán hálddahuslaš ovttasbargojoavkkus gaskal Norgga ja Ruoŧa, Máhttodepartemeanta miellahtuiguin ja Norgga oahpahusdirektoráhtain, Ruoŧa Utbildingsdepartementet ja Skolverket, Sameskolstyrelsen, ja Norgga Sámediggi.
Saemiedigkie reerije ektiebarkoedåehkesne mealtan Nöörjen jïh Sveerjen gaskesne, Maahtoedepartemeente lïhtsegigujmie jïh Nöörjen ööhpehtimmiedirektoraatine, Sveerjen *Utbildingsdepartementet jïh *Skolverket, *Sameskolstyrelsen, jïh Nöörjen Saemiedigkie.
Ovttasbargojoavku galgá hábmet ovttasbargošiehtadussii árvalusa gaskal Norgga ja Ruoŧa sámegieloahpahusa birra, gos lulli- ja julevsámegielat deattuhuvvojit.
Ektiebarkoedåehkie edtja ektiebarkoelatjkose åssjelem hammoedidh Nöörjen jïh Sveerjen gaskesne saemienööhpehtimmien bïjre, gusnie åarjel- jïh julevsaemiengïelh tjïelkestuvvieh.
Vejolaš ovttasbargu Suomain davvisámegiela searvadahttima birra sáhttá maŋŋil guorahallojuvvot.
Nupies ektiebarkoe Soemine noerhtesaemiengïelen *searvadahttima bïjre maahta mænngan goerehtallesovvedh.
Sámediggi lea oassálastán gelbbolašvuođaforumis, mii lea ovttasbargoforum gaskal Finnmárkku fylkkamánni, Finnmárkku fylkkasuohkana, Oahppolihtu, Suohkaniid guovddášlihtu, Sámi joatkkaskuvllaid stivrra, Sámi allaskuvlla ja Sámedikki.
Čoahkkimiid mihttomearri lea diehtojuohkin iešguđet plánaid birra ja oktasaš hástalusaid birra mat gusket oahpahussii ja ohppui.
Tjåanghkoej ulmie bïevnesjoekedimmie ovmessie soejkesji bïjre jïh ektie haestemi bïjre mah ööhpehtimmiem dijpieh jïh lyöri.
Dán čoahkkimis muitaluvvui ođđa ruhtadanmodealla birra mánáidgárdesuorggis, ja oahpaheddjiid logu birra geat leat váldán joatkkaoahpu Finnmárkkus Našunála strategiija kvalitehta oahpahussii olis.
Daennie tjåanghkosne soptsestovvi orre beetnehdåarjoemaallen bïjre maanagïertesuerkesne, jïh lohkehtæjjaj låhkoen bïjre gïeh jåarhkelïerehtimmiem Finnmaarhkeste nasjonaale strategijen kvaliteeten ööhpehtæmman vaalteme dïere.
Fáddán ledje maid našunála bearráigeahčču vuođđoskuvllas ja ođđa struktuvrra barggu plánat joatkkaskuvllaide Finnmárkkus.
Aamhtesinie lin aaj nasjonaale vaaksjome maadthskuvlesne jïh orre struktuvren barkoen soejkesjh jåarhkeskuvlide Finnmaarhkesne.
Dasa lassin oaččui forum vuđolaš čilgema “Ny Giv” birra, mii lea miehtá riikka áŋgiruššanprošeakta vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla rasttildeami birra.
Dïsse lissine forumem våaromes boejhkehtassen åadtjoeji “*Ny *Giv” bïjre, mij abpe rïjhkem eadtjaldovvemeprosjeekte maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen restiedimmien bïjre.
Forum beasai gullat makkár suohkanat dás leat mielde, ja ahte maiddái min guokte sámi joatkkaskuvlla lea dán prošeavttas mielde.
Forume åadtjoeji govledh magkeres tjïelth daelie leah mealtan, jïh ahte aaj mijjen göökte saemieh jåarhkeskuvlen lea daennie prosjeektesne mealtan.
Sámedikki evttohusa mielde lea Laila Aleksandersen Nutti nammaduvvon sámegielat áirrasin vuođđooahpahusa váhnenlávdegoddái áigodahkii 2012- 2015.
Saemiedigkien uvtelassen mietie Laila Aleksandersen Nutti nommehtovveme saemiengïeleh saadthalmetjinie maadthööhpehtimmien eejtegenmoenehtsasse boelhkese 2012- 2015.
Dát lávdegoddi lea našunála lávdegoddi váhnemiidda ja váhnemiiguin geain leat mánát skuvllas ja lea Gonagas stáhtaráđis mii nammada njealji jahkái hávális.
Daate moenehtse nasjonaale moenehtse eejtegidie jïh eejtegigujmie giej leah maanah skuvlesne jïh lea Gånka staateraeresne mij njieljien jaapan nommehte *hávális.
Lávdegottis leat jođiheaddji, nubbinjođiheaddji, vihtta lahtu ja guokte várrelahtu.
Stuoradiggedieđáhus nuoraidskuvlla dási birra
Stoerredigkiebïevnese noereskuvlen daltesen bïjre
Ráđđehus geigii cuoŋománu 2011 ođđa dieđáhusa Stuoradiggái nuoraidskuvladási birra, St.
Reerenasse voerhtjen 2011 orre bïevnesem Stoerredægkan geelki noereskuvledaltesen bïjre, #S<n><abbr><sg><gen>t.
meld. 22 (2010 – 2011) Motvering – Mestring – Muligheter.
*meld. 22 (2010 – 2011) *Motvering – *Mestring – *Muligheter.
Proseassas lea Sámediggi buktán cealkámušaid, ja lea leamaš hálddahuslaš konsulteren gaskal Máhttodepartemeanta ja Sámediggeráđi.
Prosessesne Saemiedigkie jiehtegh buakteme, jïh orreme reerije gaskesne konsulteereme Maahtoedepartemeente jïh Saemiedigkieraeriem.
Konsultašuvnna ulbmil lei ahte sámi oahppis váldo vára ođđa Stuoradiggedieđáhusas.
Konsultasjovnen ulmie lij ahte saemien learoehkistie vaahran orre stoerredigkiebïevnesistie vååltoe.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 75. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 75. bielie 379 bielesne
Dieđáhusas lea earret eará árvaluvvon geavahussii váldit válljenfága, ja Oahpahusdirektoráhtta lea sádden dán árvalusa gulaskuddamii.
Bïevnesisnie gaskem jeatjah åtnose vaeltedh nåålesovveme veeljemefaagem, jïh Ööhpehtimmiedirektoraate daam åssjelem govledæmman seedteme.
Sámediggi áigu čuovvolit sihke dán árvalusa ja dieđáhusa viidásit čuovvoleami.
Saemiedigkie edtja dovne daam åssjelem jïh bïevnesen vijrebe dåeriedimmiem dåeriedidh.
Ođđa gelbbolašvuođagáibádusat sámegiel oahpahusas
Orre gyönegsvoetenkrïevenassh saemiengïeleh ööhpehtimmeste
Máhttodepartemeanta lea dieđihan ahte sii leat váldán vuhtii Sámedikki cealkámuša mielde oahpahusláhkii ja priváhtaskuvlaláhkii, mii guoská gelbbolašvuođagáibádussii sámegiela oahpahusas.
Dát mearkkaša ahte biddjojit seamma gáibádusat gelbbolašvuhtii oahpaheddjiide beroškeahttá galget go sii oahpahit sámegiela vuosttašgiellan dahje sámegiela nubbingiellan.
Daate nimhtie ahte seammakrïevenassh maahtaldahkese byöjoeh lohkehtæjjide saaht edtjieh goh dah saemiengïelem voestesgïeline ööhpehtieh jallh saemiengïelem mubpiengïeline.
Sámediggi árvvoštallá ahte ohppiin geain lea sámegiella nubbingiellan, maid lea riekti oažžut oahpahusa mas lea buorre kvalitehta ja lea duhtavaš go dát váldo mielde láhkabarggus.
Saemiedigkie vierhtiedalla ahte learohki giej lea saemiengïele mubpiengïeline, maam reaktoe ööhpehtimmiem åadtjodh mesnie buerie kvaliteete jïh madtjele gosse daate mealtan laakebarkoste vååltoe.
Diehtojuohkin ja nevvodeapmi
Bïevnesjoekedimmie jïh *nevvodeapmi
Sámediggi addá čađat dieđuid ja ráđiid váhnemiidda ja skuvllaide iešguđet lágan áššiid birra oahpahussuorggis.
Saemiedigkie vadta tjïrrehth daajroej jïh raeriej eejtegidie jïh skuvlide ovmessie dagkeres aamhtesi bïjre ööhpehtimmiensuerkesne.
Erenoamážit lea váhnemat ja skuvllat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu geat váldet oktavuođa.
Joekoenlaakan lea eejtegh jïh skuvlh saemiengïelen reeremedajvem ålkolen gïeh gaskesem vaeltieh.
Earret eará leat gažaldagat leamaš sámegieloahpahusa rievtti birra priváhta skuvllain.
Gaskem jeatjah gyhtjelassh orreme saemienööhpehtimmien reaktoen bïjre privaate skuvline.
Sámediggi oažžu dávjá organisašuvnnaid, universitehtaid ja skuvlaeiseválddiid eará riikkain guossái, geat háliidit dieđuid earret eará oahpahusvuogádaga birra Norggas, Sámedikki rolla ja válddi birra, guovttegielalašvuođa birra, skuvllaid ruhtadeami birra ja erenoamážit sámegielat oahpponeavvobuvttadeami birra.
Saemiedigkie daamhtah organisasjovnh åådtje, universiteeth jïh skuvleåejvieladtji jeatjah rïjhkijste guassan, gïeh daajroeh gaskem jeatjah sijhtieh lïerehtimmieöörnegen bïjre Nöörjesne, Saemiedigkien råållam jïh vaeltien bïjre, gööktengïelehvoeten bïjre, skuvli beetnehdåarjoen bïjre jïh joekoenlaakan saemiengïeleh learoevierhtiendarjomen bïjre.
Sámediggi juohká dieđuid oahpponeavvoportála Ovttas.no bokte, ja Sámi oahpponeavvoguovddáža bokte.
Saemiedigkie juaka daajroej learoevierhtieportaalen ovttas.no:n baaktoe, jïh Saemien learoevierhtiejarngine.
Sámi oahpponeavvoguovddáš váldá vuostá gussiid ja luoiká oahpponeavvuid, addá dieđuid ođđa oahpponeavvuid birra neahtas ja almmuha daid.
Saemien learoevierhtiejarnge #<adv> guessieh dåastohte jïh learoevierhtieh meata, daajroeh orre learoevierhtiej bïjre gaskeviermesne vadta jïh dejtie bæjjohte.
Sámediggi lea joatkkán ortnegiin háhkat nuvttá oahpponeavvuid skuvllaide geat oahpahit sámegillii dahje sámegiela ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Saemiedigkie lea öörneginie jåarhkam namhtah learoevierhtieh skuvlide skååffedh gïeh saemiengïelese ööhpehtieh jallh saemiengïelem jïh maanagïertide gusnie leah saemien maanah.
Dáid sáhttá diŋgot lágádusain.
Daejtie maahta berteminie dangkodh.
Oahppoplánat
Learoesoejkesjh
Oahppoplánaid dáfus lea Sámedikki ovddasvástádus ja rolla vuoigaduvvon oahpahuslágas.
Learoesoejkesji dïehre lea Saemiedigkien dïedte jïh råålla *vuoigaduvvon ööhpehtimmielaakesne.
Sámediggi addá lága mielde láhkaásahusaid oahppoplánaide sámegieloahpahussii vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahussii ja oahppoplánaide erenoamáš sámi fágaide joatkkaoahpahusas.
Saemiedigkie laakem mealtan vadta laakenjoelkedassi learoesoejkesjidie saemienööhpehtæmman maadthskuvlesne jïh jåarhkeööhpehtæmman jïh learoesoejkesjidie sjïere saemien faagide jåarhkeööhpehtimmesne.
Láhkaásahusat galget leat viidodat- ja resursarámmaid siskkobealde maid departemeanta lea mearridan.
Laakenjoelkedassh gelkieh årrodh goelpeneståaroe- jïh vierhtienmieriej sisnjelen maam departemeente nænnoestamme.
Láhkaásahus geatnegahttá maid addit oahpahusa sámiid ja sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra.
Laakenjoelkedasse aaj stillie ööhpehtimmiem vedtedh saemiej jïh saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre.
Rámmaid siskkobealde maid departemeanta buktá, hábme Sámediggi láhkaásahusa dákkár oahpahusa sisdollui.
Mieriej sisnjelen aaj departemeente buakta, Saemiedigkie laakenjoelkedassem hammode dagkeres ööhpehtimmien sisvegasse.
Departemeanta addá láhkaásahusaid eará erenoamáš oahppoplánaide oahpahussii sámi guovlluin ja ohppiide geain lea sámegieloahpahus, olggobealde sámi guovllu.
Departemeente vadta laakenjoelkedassi jeatjah sjïere learoesoejkesjidie ööhpehtæmman saemien dajvine jïh learoehkidie giej lea saemienööhpehtimmie, saemien dajvem ålkolen.
Sámediggi sáhttá maid ovttasráđiid departemeanttain hábmet árvalusa dáidda láhkaásahusaide.
Saemiedigkie maahta aaj departemeentine ektine åssjelem daejtie laakenjoelkedasside hammoedidh.
Dán vuođul lea Sámediggi 2011:s dahkan čuovvovaččat mii guoská oahppoplánaide: Máhttodepartemeanta lea bidjan johtui hábmenbarggu válljenfága oahppoplánain nuoraidskuvladásis.
Daan mietie Saemiedigkie jaepien 2011 minngebelaakan dorjeme mij learoesoejkesjidie dæjpa: Maahtoedepartemeente #<n> hammoebarkoem veeljemefaagen learoesoejkesjinie noereskuvledaltesisnie aelkiehtamme.
Oahpahusdirektoráhtta lea ožžon barggu hábmet oahppoplánaid.
Ööhpehtimmiedirektoraate åådtjeme barkoem learoesoejkesjh hammoedidh.
Sámediggi lea árvalan lahtuid fágajoavkkuide ja lea ožžon lahtuid máŋgga jovkui.
Saemiedigkie lïhtsegh faagendåehkide nååleme jïh lïhtsegh gellien dåahkan åådtjeme.
Oahpahusdirektoráhtta lea 2010 rievdadan dárogiela dábálaš oahppoplána áššiide mat gusket lohkamii ja fidnoohppui.
Ööhpehtimmiedirektoraate jaepien 2010 jarkestamme daaroengïelen sïejhme learoesoejkesjen aamhtesidie mah lohkemem jïh gïehtelimmienlearoem dijpieh.
Sámediggi lea 2011:s sádden gulaskuddamii árvalusa oahppoplána rievdadeapmái sámegielas vuosttašgiellan ja sámegielas nubbingiellan.
Saemiedigkie jaepien 2011 seedteme govledæmman åssjelen learoesoejkesjen jorkestæmman saemiengïelesne voestesgïeline jïh saemiengïelesne mubpiengïeline.
Ovttasbarggu bokte Oahpahusdirektoráhtain sáddejuvvui maiddái rievdadus dárogiela oahppoplánas ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan gulaskuddamii.
Goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> Ööhpehtimmiedirektoraatine aaj seedtesovvi jorkestimmie daaroengïelen learoesoejkesjistie learoehkidie giej lea saemiengïele voestesgïeline govledæmman.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 76. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 76. bielie 379 bielesne
Gulaskuddancealkámušaid čoahkkáigeassu lea dahkkon, ja viidáset meannudeapmi oahppoplánaid rievdademiin lea jođus.
Govledimmiejiehtegi tjohkehtehteme dorjeme, jïh vijrebe gïetedimmie learoesoejkesji jorkestimmine lea *jođus.
Rievdadusat bohtet gustot boahtte skuvlajagi rájis.
Jorkestimmieh båetieh båetije skuvlejaepien raejeste davvodh.
Oahpahusdirektoráhtta lea maid bidjan johtui viiddit reviderema oahppoplánain dárogielas, servodatfágas, luonddufágas, matematihkas ja eŋgelasgielas vai buot dát fágat oktiibuot sáhttet mielddisbuktit buori ovdáneami ohppiid vuođđogálggaid ovdáneamis olles oahpahusáigái.
Ööhpehtimmiedirektoraate aaj #<n> vijrebe revideeremem learoesoejkesjinie daaroengïelesne aelkiehtamme, ektievuekiefaagesne, eatnemeaamhtsesne, matematihkesne jïh englaantengïelesne vuj gaajhke daah faagh ektiegaajhke maehtieh mealtan buektedh bueriem evtiedimmien learohki maadthmaahtoej evtiedimmesne abpe ööhpehtimmientïjjese.
Sámediggi lea árvalan lahtuid bargojoavkkuide mat barget oahppoplánaid rievdadeami evttohusain.
Saemiedigkie lïhtsegh barkoedåehkide nååleme mah learoesoejkesji jorkestimmien uvtelassine berkieh.
Sámediggi lea čuovvolan ávžžuhusa rievdadit oahppoplána servodatfágas – sámegiella ja luonddufága
Saemiedigkie dåeriedamme haestemem learoesoejkesjem ektievuekiefaagesne jarkestidh – saemiengïele jïh eatnemeaamhtse
Sámediggi lea mearridan oahppoplána muorraduodjefágas ja čoarve- dákte- ja metállafágas Jo3 fidnooahpus.
Saemiedigkie learoesoejkesjem moerevætnoefaagesne nænnoestamme jïh tjåervie- *dákte- jïh *metállafágas Jå3:n gïehtelimmienlearosne.
Viidáseappot lea Sámediggi mearridan dohkkehit doahpaga fágareive loahppagelbbolašvuohtan duodjefágain.
Vijriebasse Saemiedigkie nænnoestamme lahtesem dåhkasjehtedh faageprievie minngiegietjiemaahtaldahkine vætnoefaagine.
Fága- ja diibmojuohku
Faage- jïh tæjmoejåakoe
Fága- ja diibmojuohku ohppiide geain lea oahpahus sámegillii lea digaštallojuvvon máhttodepartemeanttain go Máhttolokten- sámegiella biddjui johtui ja diibmolasiheamis 2008:s.
Faage- jïh tæjmoejåakoe learoehkidie giej lea ööhpehtimmie saemiengïelese maahtoedepartemeentine digkiedallesovveme gosse Maahtoelutnjeme- saemiengïele #<n> jïh tæjmoelissesne jaepien 2008 #aelkiehtidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg>.
Sámediggi lea máŋgga gearddi cuiggodan ahte diibmolohku ja dárogiela oahppoplánas ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan, eai leat ovttaládje, ja lea dan sivas bivdán sierra oahppoplána dárogielas (vuosttašgiellan) ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan.
Saemiedigkie gellien aejkien åajvahtahteme ahte tæjmoelåhkoe jïh daaroengïelen learoesoejkesjistie learoehkidie giej lea saemiengïele mubpiengïeline, eah leah *ovttaládje, jïh dennie sjïekesne sjïere learoesoejkesjem daaroengïelesne maadteme (voestesgïeline) learoehkidie giej lea saemiengïele mubpiengïeline.
Ášši lea meannuduvvon álgokonsultašuvnnain 2009:s, ja dalle sohpe ásahit 6 olbmo bargojoavkku, golmmas departemeanttas ja golmmas Sámedikkis.
Aamhtese aalkoekonsultasjovnine jaepien 2009 gïetedovveme, jïh dellie tseegkedh skööpin 6 almetjh barkoedåehkiem, golmesne departemeentesne jïh golmesh Saemiedigkesne.
Joavku geigii ođđajagimánu 2011 raportta fága- ja diibmojuohkima birra ohppiide geain lea sámegieloahpahus.
Dåehkie tsïengelen 2011 geelki reektehtsen faage- jïh tæjmoejuekemen bïjre learoehkidie giej lea saemienööhpehtimmie.
Raporta ovddida doaibmabijuid mat galget buoridit oahpahusa organiserema sidjiide ja evttoha rievdademiid oahpahuslágas, oahpahuslága láhkaásahusas, oahppoplánain dárogielas ja sámegielas ja rievdademiid fága- ja diibmojuohkimis.
Reektehts råajvarimmieh evtede mah edtjieh ööhpehtimmien öörnemem dejtie bueriedidh jïh jorkestimmieh ööhpehtimmielaakesne uvtede, ööhpehtimmielaakem laakenjoelkedassesne, learoesoejkesjinie daaroengïelesne jïh saemiengïelesne jïh jorkestimmiej faage- jïh tæjmoejuekiemisnie.
Sámediggeráđđi meannudii raportta miessemánu 2011, ja doarjjui evttohusaid mat bohtet ovdan raporttas.
Saemiedigkieraerie reektehtsem suehpeden 2011 gïetedi, jïh uvtelassh dåarjoeji mah fraamme reektehtsistie båetieh.
Viidáset cealká Sámediggeráđđi ahte lea hoahppu oažžut áigái fága- ja diibmojuohkima mii dagaha álkibun skuvllaide organiseret sámegieloahpahusa, muhto ahte árvalusat sáddejuvvojit gulaskuddamii ovdal Sámediggi sáhttá searvat ášši loahpalaš konsultašuvnnaide.
Vijrebe saemiedigkieraerie Jeahta ahte fuehpie tïjjese faage-jïhtæjmoejuekemem åadtjodh mij aelhkiebinie skuvlide dorje saemienööhpehtimmiem öörnedh, mohte ahte åssjelh govledæmman aarebi seedtesuvvieh Saemiedigkie maahta aamhtesen minngemes konsultasjovnine mealtan.
Máhttodepartemeanttas lea váldi mearridit eanas rievdademiid mat evttohuvvojit raporttas.
Maahtoedepartemeenten lea stilleme jeenjemes jorkestimmieh nænnoestidh mah reektehtsisnie uvtedovvieh.
Oahpahusdirektoráhta lea Departemeanta gohččuma mielde juovlamánus 2011:s sádden reivve muhtin suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda, ja bivdán cealkámuša guovddáš doaibmabijuide raporttas.
Ööhpehtimmiedirektoraate departemeente gåhtjomen mietie goeven2011 seedteme prieviem muvhtide tjïeltide jïh fylhketjïeltide, jïh jiehtegem jarngen råajvarimmide reektehtsisnie maadteme.
Cealkámušaid vuođul áigu direktoráhtta sáddet formálalaš gulaskuddanreivve fága- ja diibmojuohkima birra ohppiin geain lea sámegieloahpahus.
Jiehtegi mietie edtja direktoraate byjjes govledimmieprieviem seedtedh faage- jïh tæjmoejuekemen bïjre learohki giej lea saemienööhpehtimmie.
Golggotmánu 2011 sáddii Oahpahusdirektoráhtta gulaskuddamii fága- ja diibmojuohkima dárogielas ja eŋgelasgielas fidnofágalaš oahpahusprográmmain joatkkaoahpahusas.
Raportta evttohusaid vuođul, lea Sámediggi hábmen vuogádaga fága- ja diibmojuohkima birra ohppiid várás geain lea sámegiella fidnofágalaš oahpahusprográmmas ja vuogádagaid Jo3 lasáhusa dábálaš lohkangelbbolašvuhtii ohppiide geat leat váldán fidnofágalaš oahpahusprográmma JO1 ja Jo2, ja dán vuođul buktán cealkámuša.
Reektehtsen uvtelassi mietie, Saemiedigkie systeemem hammoedamme faage- jïh tæjmoejuekemen bïjre learoehkidie giej lea saemiengïele barkoefaagi ööhpehtimmienprogrammesne jïh systeemi #jå3<n><acr><sg><nom> lissien sïejhme studijemaahtose learoehkidie gïeh barkoefaagi ööhpehtimmienprogrammem vaalteme JÅ1:N jïh Jå2:n, jïh daan mietie jiehtegem buakteme.
Ohcanvuđot doarjagat
Ohtsemevåaromen dåarjoeh
Dábálaš oahpponeavvut vuođđooahpahussii
Sïejhme learoevierhtieh maadthööhpehtæmman
Sámediggi galgá veahkehit dasa ahte sámi oahpponeavvut buvttaduvvojit dálá oahppoplánaid vuođul.
Saemiedigkie edtja dïsse viehkiehtidh ahte saemien learoevierhtieh daaletjelearoesoejkesjimietie dorjesuvvieh.
2011:s lei várrejuvvon 13 325 107 ruvnno dábálaš oahpponeavvuide vuođđooahpahussii.
jaepien2011 lij 13 325 107kråvnah sïejhme learoevierhtide maadthööhpehtæmman bïedtesovveme.
Dát lei
Daate lij
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 77. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 77. bielie 379 bielesne
maŋŋil reviderejuvvon bušeahta ja ruovttoluottageassimiid maŋŋil.
revideeresovveme beetnehsoejkesjem mænngan jïh gåetiengïejengiesemi mænngan.
Ledje boahtán 62 ohcama dábálaš oahpponeavvuid buvttadeapmái.
Lin båateme 62:n ohtsemen sïejhme learoevierhtiej darjoemasse.
Dáin ožžo 31 doarjaga.
Daejstie #31<num><sg><nom> dåarjoeh åadtjoejin.
Oahpponeavvut ledje sihke girjjit, filmmat, cd ja neahttaresurssat.
Learoevierhtieh lin dovne gærjah, jielieguvvieh, *cd jïh gaskeviermievierhtieh.
Ođđaseamos oahpponeavvuin leat earret eará lullisámegielat oahpponeavvut vuosttaš giellan 3.
Orremes learoevierhtine leah gaskem jeatjah åarjelsaemiengïelh learoevierhtieh voestes gïeline 3.
ceahkkái, julevsámegielat šáŋŋerlohkangirji nuoraidskuvladássái ja okta girji davvisámegillii/ dárogillii šattuid birra mánáidgárddi ja 1.- 7.- luohkáid várás.
tseahkan, julevsaemiengïelh sjangerenlohkemegærja noereskuvledaltesasse jïh akte gærja noerhtesaemiengïelese/ daaroengïelese sjædtoejbïjre maanagïerten jïh 1.- 7.- klaasside.
Válmmasbuvttaduvvon oahpponeavvuid juohku lea ná 2011:s:
Gaerviesdorjesovveme learoevierhtiej jåakoe naemhtie jaepien 2011:
Giella lohku Davvisámegillii Julevsámegillii Lullisámegillii Submi
Gïele låhkoe Noerhtesaemiengïelese julevsaemiengïelese Åarjelsaemiengïelese Beetnehveahka
Dáin loguin lea mielde doarjja juolluduvvon 12 ođđasisprentemii oahpponeavvuin.
Daejnie låhkojne mealtan dåarjoe laeviehtovveme 12 *ođđasisprentemii learoevierhtine.
Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut
Joekoenlaakan sjïehtelovveme learoevierhtieh
Doarjja erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide vuoruhuvvo sisa dieđihuvvon, ovttaskas dárbbuide ja oahpponeavvuide čalmmehemiid ja bealjehemiid várás ja sin váste geain leat matematihkka- ja čállin-/ lohkanváttisvuođat ja kárten- ja nevvodanmateriálaide.
Dåarjoe joekoenlaakan sjïehtelovveme learoevierhtide sïjse prijoriteradåvva bïeljelovveme, oktegs daerpiesvoetide jïh learoevierhtide tjelmehti jïh #bieljehts<adj><pl><ill> jïh sijjese giej leah matematihke- jïh tjaeleme-/ lohkemedåeriesmoerh jïh goerehtalleme- jïh *nevvodanmateriálaide.
Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide lei várrejuvvon 1 940 101 ruvnno.
Joekoenlaakan sjïehtelovveme learoevierhtide lij 1 940 101 kråvnah bïedtesovveme.
Midjiide bohte 17 ohcama, ja guđas dain ožžo juolluduvvot doarjaga.
Mijjese #17<num><sg><nom> ohtsemh båetiejin, jïh govhtesh dejstie åadtjoejin dåarjoem laeviehtovvedh.
Doaibmabijut nannendihti oahpponeavvobuvttadeami 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 4 000 000 ruvdno jorgalit matematihkkagirjjiid vuođđoskuvlla várás.
Råajvarimmieh *nannendihti learoevierhtiedarjomen jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme #4 000 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kråvna matematihkevierhtieh maadthskuvlese jarkoestieh.
Matematihkkagirjjit leat davvisámegillii válbmasat 5.-7.
Matematihkevierhtieh noerhtesaemiengïelese #gaervies<adj><pl><nom> 5.-7.
luohkáide, jagi ovdal go lei plánejuvvon.
klaasside, jaepien aarebi #<pcle> lij soejkesjovveme.
Girjjit 1.- 4. luohkáide álggahuvvojit ođđajagis 2012 buot golmma sámegillii.
Gærjah 1.- 4. klaasside orrejaepesne jaepien 2012 gaajhkide golme saemiengïelide aelkiehtovvieh.
Ájluovtta skuvla lea čađahan pilohtaprošeavtta Resursaskuvla julevsámegiel oahpponeavvobuvttadeamis.
Ájluoktan skuvle tjïrrehtamme pilovteprosjeekten vierhtienskuvle *julevsámegiel learoevierhtiedarjoemisnie.
Sii leat ráhkadan oahpponeavvuid julevsámegillii, earret eará bargogirjjiid dálá oahppogirjjiide.
Dah learoevierhtieh julevsaemiengïelese dorjeme, gaskem jeatjah barkoegærjaj daaletje learoegærjide.
Skuvla ii leat háliidan joatkit oahpponeavvobuvttademiin, oahpaheaddjidili dihte skuvllas.
Ij leah skuvle sïjhteme learoevierhtiendarjoeminie jåerhkedh, lohkehtæjjantsiehkien dïehre skuvlesne.
Prošeakta lea dál loahpahuvvon.
Prosjeekte daelie illesovveme.
Sámi oahpponeavvoportála
Saemien learoevierhtienportaale
Sámediggi lea ovttasbargguin “Senter for IKT i opplæringen” ráhkadan oahpponeavvoportála sámi oahpponeavvuid várás interneahtas.
Saemiedigkie ektiebarkojne “Senter *for *IKT #i<n><abbr><sg><acc> *opplæringen” learoevierhtieportaalem saemien learoevierhtiej muhteste gaskeviermesne dorjeme.
Oahpponeavvoportála lea ožžon nama Ovttas|Aktan|Aktesne.
Learoevierhtienportaale nommem Ektesne åådtjeme|Aktan|Aktesne.
2011 bušeahtas lei várrejuvvon 3 500 000 ruvdno oahpponeavvoportálii.
jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme #3 500 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kråvna learoevierhtienportaalese.
Oahpponeavvoportála Ovttas|Aktan|Aktesne rahppojuvvui almmolaččat Guovdageainnus čakčamánu 26. b. 2011, ja dan oktavuođas lágiduvvui almmuhankonferánsa, gosa ledje bovdejuvvon logaldallit ja sárdnideaddjit.
Learoevierhtieportaalen Ektesne|Aktan|Aktesne byjjeslaakan Goevtegeajnosne geehpehtovvi skïereden 26. b. 2011, jïh dennie gaskesisnie bæjjoehtimmiekonferaanse öörnesovvi, gosse lin bööresovveme lohkehtallijh jïh saerniedæjjah.
Sámediggeráđđi rabai ja doalai sáhkavuoru Ovttas|Aktan|Aktesne dehálašvuođas.
Saemiedigkieraerie geehpehti jïh lahtestimmiem Ektesne steeri|Aktan|Aktesne vihkelesvoetesne.
Almmuheami oktavuođas dollui maid oahpponeavvočájálmas gos earret eará sámi lágádusat ja Giellatekno Romssa universitehtas ledje čájeheaddjit.
Bæjjoehtimmien gaskesisnie aaj #steeredh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> learoevierhtienvuesiehtimmie gusnie gaskem jeatjah saemien bertemh jïh Giellateknon Romsan universiteeten lin vuesiehtæjjah.
Seammás lágiduvvoje bargoseminárat áigeguovdilis fáttáin konferánsaoassálastiide.
Seammasïenten barkoeseminaarh daaletje aamhtesijstie #konferaanse<n><cmp_sgnom><cmp>#mealtan<adv><der_nomag><n> öörnesovvin.
Prošeavtta doaimmahus bargá čađat oahpporesurssaid almmuhemiin, ja lea dássážii bidjan dieđuid badjel 800 resurssa birra portálii.
Prosjeekten #utnedh<vblex><imp><p3><sg> barka tjïrrehth learoevierhtiej bæjjoehtimmine, jïh daan raajan daajroeh aatsolen bïejeme 800 vierhtieh bïjre portaalese.
Lassin prošeaktajođiheaddjái leat vihtta bargi doaimmahusas, ja doppe gávdno lulli-, julev- ja davvisámegielat gelbbolašvuohta.
Lissine prosjeektejuhtiehtæjjese leah vïjhte barkijh *doaimmahusas, jïh debpene lea åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelh maahtaldahke.
Prošeavtta nuppi fásas leat guokte oahpponeavvopilohta buvttadeami vuolde.
Prosjeekten mubpien *fásas göökte *oahpponeavvopilohta darjomennuelesne.
Pilohtat ráhkaduvvojit luonddufága váste nuoraidskuvlla dássái ja servodatfága váste gaskadássái.
*Pilohtat eatnemeaamhtsese noereskuvlen daltesasse jïh ektievuekiefaagese gåhkaldahkedaltesasse dorjesovvih.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 78. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 78. bielie 379 bielesne
Oahpponeavvopilohtaid buvttadeamis ovttasbargá prošeakta muhtin oahpponeavvočálliiguin.
*Oahpponeavvopilohtaid darjoemisnie prosjeekte muvhtigujmie learoevierhtientjaelijigujmie laavenjostoe.
Gelbbolašvuođalokten
#Maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>lutnjeme
Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas
Stipeende learoehkidie giej lea saemiengïele faagine jåarhkeskuvlesne
Sámediggi áigu lasihit logu ohppiin joatkkaskuvllas geat válljejit sámegiela vuosttašgiellan erenoamážit ja muđui oahpahusa sámegielas.
Saemiedigkie edtja låhkoem learoehkinie jåarhkeskuvlesne lissiehtidh gïeh saemiengïelem voestesgïeline veeljieh joekoenlaakan jïh voen ööhpehtimmien saemiengïelesne.
2011 bušeahtas lei danin várrejuvvon 2 400 000 ruvnno stipeanddaide ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas.
jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij dannasinie bïedtesovveme 2 400 000 kråvnah stipeendide learoehkidie giej lea saemiengïele faagine jåarhkeskuvlesne.
522 oahppi ožžo juolluduvvot stipeandda.
522learohkh åadtjoejin stipeendem laeviehtovvedh.
Tabeallas vuolábealde boahtá ovdan stipeandda sturrodat, bušeahttageavaheapmi gielladásiid gaskka, sihke ruvdnon ja proseantan, ja obbalaš geavaheapmi 2011:s:
Tabelleben vuelielisnie fraamme båata stipeenden ståaroe, beetnehsoejkesjepråvhkoe gïeledaltesi gaskemsh, dovne kråvnine jïh proseentine, jïh *obbalaš pråvhkoe jaepien2011:
Gielladássi
Gïeledaltese
Galle ohcama Máksojuvvon juohke oahppái ru.
Gellien ohtsemh Maaksasovveme fïerhtese learoehkasse kr.
Bušeahttageavaheapmi ruvnnuin Bušeahttaoassi proseanttain Sámegiella vuosttašgiellan
Beetnehsoejkesjepråvhkoe kråvnine Beetnehsoejkesjeboelhke proseentijste Saemiengïele voestesgïeline
5 810 1 313 060 54,2 % Sámegiella nubbingiellan 171 4 360 745 560 30,8 % Sámegiella amasgiellan 125 2 905 363 125 15,0 % Oktiibuot 2 421 745 100,0 %
5 810 1 313 060 54,2 proseenth Saemiengïele mubpiengïeline 171 4 360 745 560 30,8 proseenth Saemiengïele ammesgïeline 125 2 905 363 125 15,0 proseenth Ektiegaajhke 2 421 745 100,0 proseenth
Govvosis vuolábealde oaidná stipeanddaid juohkima iešguđet oahppojoavkkuide jagiin 2009, 2010 ja 2011:
Guvveben vuelielisnie stipeendi juekemem ovmessie learoedåehkide vuajna #jaepie<n><pl><loc> 2009, jaepien 2010 jïh jaepien 2011:
2011 525 oahppi
2011 525 learohkh
2010 437 oahppi
2010 437 learohkh
2009 461 Oahppi
2009 461 learohkh
Vuosttašgiella Nubbingiella Amasgiella
Voestesgïele Mubpiengïele Ammesgïele
Váikkuhangaskaoamit maid Sámediggi hálddaša
Dïedtetsavtshvierhtieh aaj Saemiedigkie reerie
Verdde-prošeakta
Båantan-prosjeekte
Sámediggi lea 2011 várren 250 000 ruvnno verddeprošektii.
Saemiedigkie jaepien 2011 250 000 kråvnah båantanprosjeektese bïedteme.
Mihttun dákkár prošeavttain lea čohkket mánáid, nuoraid ja vuorasolbmuid oktasaš prošektii main iešguđet lágan doaluin čohkkejit sámi, dáru ja kvena kultuvrraid.
Vuepsine dagkeres prosjeektine lea maanah tjöönghkedh, noerh jïh båeriesalmetji ektie prosjeektese mejstie ovmessie dagkeres arrangemeenteste tjöönghkieh saemien, daaroengïelen jïh kveenen kultuvrh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
79. siidu 379 siiddus
79. bielie 379 bielesne
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
80. siidu 379 siiddus
80. bielie 379 bielesne
Sámediggi lea maid gulahallan Álttá ja Guovdageainnu suohkaniiguin, ja goappašat suohkanat leaba áigon searvat prošektii.
Saemiedigkie aaj gaskestalleme Áltán jïh Goevtegeajnoen tjïeltigujmie, jïh gåabpegh tjïelth edtjeme prosjeektesne mealtan.
Dát guokte suohkana leaba dál ásaheame ovttasbarggu.
Daah göökte tjïelth daelie ektiebarkoem tseegkeminie.
Suohkanat leaba soahpan hábmet oktasaš prošeaktaválddahusa, mii lea vuođđun viidáset barggus.
Tjïelth hammoedidh latjkeme #ektie<adj><sg><nom> *prošeaktaválddahusa, mij våaroeminie vijrebe barkosne.
Čállin- ja lohkanveahkki vuorrasit sápmelaččaide
Tjaeleme- jïh lohkemeviehkie båarasåbpoe saemide
Sámediggi lea várren 250 000 ruvnno ásahit pilohtaprošeavtta mii fállá čállin- ja lohkanveahki vuorrasit sápmelaččaide.
Saemiedigkie bïedteme #250 000<num><sg><nom> kråvnah pilovteprosjeektem tseegkedh mij faala tjaeleme- jïh lohkemeviehkien båarasåbpoe saemide.
Pilohtaprošeakta lea álggos oaivvilduvvon čađahuvvot suohkaniin sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde Finnmárkkus, ja ruđat leat juolluduvvon Guovdageainnu suohkanii.
Pilovteprosjeekte aalkoelisnie tjïrrehtovvedh jeahtasovveme tjïeltine saemiengïelen reeremedajven sisnjelen Finnmaarhkesne, jïh beetnegh Goevtegeajnoen tjïeltese laeviehtovveme.
Giellaprográmma – sámeálbmot foanda
Gïeleprogrammen – saemienåålmege fåante
Sámediggi lea várren 800 000 ruvnno Sámi allaskuvlla 5- jagáš giellaprográmma čuovvoleapmái, mas olahusjoavku leat rávisolbmot geat áigot oahppat sámegiela.
Saemiedigkie 800 000 kråvnah bïedteme Saemien jïlleskuvlen #5<num><arab><cmp_splitr> jaapetjen gïeleprogrammen dåeriedæmman, mesnie *olahusjoavku leah geervealmetjh gïeh edtjieh saemiengïelem lïeredh.
Dássážii leat dán prošeavttas boahtán buorit bohtosat.
Daan raajan daennie prosjeekteste båateme buerie illedahkh.
Oktiibuot leat 112 rávisolbmo álgán sámegielohppui dán guovtti jagis go prošeakta lea bistán, ja 51 olbmo leat čađahan ja nagodan eksámeniid.
Ektiegaajhke #112<num><sg><nom> geervealmetjh saemienööhpehtimmesne daejnie göökte jaepine aalkeme goh prosjeekte ryöhkeme, jïh #51<num><sg><nom> almetjh tjïrrehtamme jïh eksaamenh gaegniedamme.
Oahpahusmetodaid ektui lea prošeakta ollen alla dássái.
*Oahpahusmetodaid moenemetseahkan prosjeekte jolle daltesasse hïnneme.
Sámi allaskuvla lea dál ohcame ovttasbargoguimmiid sihke lulli- ja bihtánsámi guovlluin.
Saemien jïlleskuvle daelie laavenjostoeguejmieh ohtseminie dovne åarjel- jïh pijtesaemien dajvine.
Julevsámi guovllus lea Árran- julevsáme guovdásj/ lulesamisk senter fállan rávisolbmuidoahpu, muhto giellaprošeakta sáhttá maid heivehuvvot sin dárbbuid mielde.
Julevsaemien dajvesne Árran- julevsaemien *guovdásj/ *lulesamisk *senter geerveööhpehtimmiem faaleme, mohte gïeleprosjeekte maahta aaj daj daerpiesvoeti mietie sjïehtelovvedh.
Dán čuovvoleamis lea Sámedikkis leamaš čoahkkin Sámi allaskuvllain, gos earret eará digaštallojuvvui movt sáhttit olahit mihttomeari ahte nu ollu rávisolbmot go vejolaš, besset čađahit sámegieloahpahusa.
Daennie dåeriedimmesne Saemiedigkien orreme tjåanghkoe Saemien jïlleskuvline, gusnie gaskem jeatjah digkiedallesovvi guktie maehtiejibie ulmiem hïnnedh ahte dan jïjnjh geervealmetjh goh gåarede, åadtjoeh saemienööhpehtimmiem tjïrrehtidh.
Alit oahppu
Jollebe learoe
Ođđa reviderejuvvon rámmaplána ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui
Orre revideeresovveme mieriesoejkesjen aarhskuvlelohkehtæjjanlearose
Sámedikkis lea okta fásta lahttu plánalávdegottis mii bargá ođđa reviderejuvvon rámmaplánain ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpus.
Saemiedigkien lea akte vihties lïhtsege soejkesjenmoenehtsisnie mij orre revideeresovveme mieriensoejkesjinie aarhskuvlelohkehtæjjanlearosne barka.
Olahan dihtii mihttomeari ahte buot alit oahput ja dutkamat váldet vára sámi perspektiivvas, de lea leamaš dehálaš ahte lea okta fásta lahttu lávdegottis.
Dïehre ulmiem hïnnem ahte gaajhkejollebelearoeh jïh dotkemh vaahram saemien perspektijveste vaeltieh, dellie orreme vihkele ahte lea aktevihtieslïhtsegemoenehtsisnie.
Rámmaplánalávdegottis lea leamaš rabas digaštallan dan birra ahte maid áiggis áigái leat meannudeame.
Mieriensoejkesjemoenehtsen orreme gaahpode dan bïjre digkiedalleme ahte aaj tïjjen tïjjese gïetedeminie.
Moanat gulaskuddancealkámuša leat boahtán sisa maiguin rámmaplánalávdegoddi sáhttá ávkkástallat iežaset barggus.
Gellieh govledimmiejiehtegen sïjse båateme mejgujmie mieriensoejkesjenmoenehtse maahta jïjtjsh barkosne nåhtadidh.
Dasa lassin lea okta fágajoavku mii bargá buohtalaga rámmaplánalávdegottiin ođđa rámmaplána sisdoalu árvalusain.
Dïsse lissine akte faagendåehkie mij barka *buohtalaga mieriesoejkesjenmoenehtsinie orre mieriensoejkesjen sisvegen åssjelinie.
Našunála rekruterenstrategiija sámi alitohppui
Nasjonaale rekruteeremestrategijem saemien plaavelearose
Máhttodepartemeanta attii Sámi allaskuvlii 2009:s barggu ásahit, jođihit ja čađahit čállingoddedoaimma našunála bargojoavkkus man ulbmil lea hábmet strategiija sámi alitoahpu rekruteremii, ja mas lea erenoamáš dehálaš sámi oahpaheaddjioahppu já sámi gielat.
Maahtoedepartemeente Saemien jïlleskuvlese jaepien2009 barkoen vedtieji tseegkedh, mietiedidh jïh sekretarijaatedarjomem nasjonaale barkoedåehkesne tjïrrehtidh man ulmie lea strategijem saemien plaavelearoen hammoedidh rekruteeremasse, jïh mesnie sjïere vihkeles saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie *já saemien gïelh.
Bargolávdegotti árvalus válbmanii loahpageahčen 2010.
Barkoemoenehtsen åssjele minngiegietjesne dorjesovvi 2010.
Sámedikkis lea álggus 2011 leamaš konsulteren Máhttodepartemeanttain bargolávdegotti árvalusa birra našunála rekruterenstrategiijain sámi alitohppui.
Saemiedigkien lea aalkoevisnie jaepien 2011 orreme konsulteereme maahtoedepartemeentine barkoemoenehtsen åssjelen bïjre nasjonaale rekruteeremestrategijine saemien plaavelearose.
Bealálaččat bođiiga ovttaoaivilii maŋimus konsulterenčoahkkimis movt defineret sámi alitoahpu.
#Bielie<n><adj><der_aadv><adv> aktenraeresne minngebe konsulteeremetjåanghkoste båetiejigan guktie saemien plaavelearoem defineerijibie.
Das deattuhuvvui ahte sámi alitoahppu lea oahppočađaheapmi mas ipmárdus ja máhttu sámi giela ja kultuvrra birra leat guovddážis.
Desnie tjïelkestovvi ahte saemien plaavelearoe learoetjïrrehtimmie mesnie goerkese jïh maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre årrodh jarngesne.
Dán strategiija sisdoallu lea dasto sámi alitoahppu nu go (1) profešuvdnaoahput main oahpahus čađahuvvo davvi-, julev- dahje lullisámegillii ja/dahje dáid gielaid oahppu, ja (2) oahppu sámi girjjálašvuođa, servodateallima, árbedieđu, historjjá ja kultuvrra fáttáid gaskkas, beroškeahttá oahpahusgiela.
Daan strategijen sisvege dehtie minngede saemien plaavelearoe dan gosse (1) *profešuvdnaoahput mejnie ööhpehtimmie tjïrrehtåvva noerhte-, luvlie- jallh åarjelsaemiengïelese jïh/jallh daaj gïeli learoe, jïh (2) learoe saemien litteratuvren, siebriedahkejieleden, aerpiedaajroen, vaajesen jïh kultuvren aamhtesi gaskesne, saaht ööhpehtimmiegïelen.
Sámediggi oaččui maid dohkkehuvvot rievdadusárvalusa rekruteret olbmuid mat eai leat sámegielagat, čuovvovaš teaksta gusto:
Saemiedigkie aaj åadtjoeji dåhkasjehtedh jorkestimmienåssjelem almetjh rekruteeredh mah eah leah saemiestæjjah, minngebe teekste dovve:
Ovdalaš dáruiduhttinpolitihkka lea mielddisbuktán ahte odne leat unnán olbmot geain lea gelbbolašvuohta sámi gielain Norggas.
Ovtetje daaroedehtemepolitihke mealtan buakteme ahte daenbiejjien leah vaenie almetjh giej lea maahtaldahke saemien gïeline Nöörjesne.
Dan sivas lea čielga dárbu lasihit olbmuid logu geat máhttet sihke čállit ja lohkat sámi gielaid.
Dennie sjïekesne lea tjïelke daerpies almetji låhkoem lissiehtidh gïeh maehtieh dovne saemien gïelh tjaeledh jïh lohkedh.
Dát lea dehálaš máŋgga ášši dihte, earret eará ealáskahttit, váraváldit ja ovdánahttit sámi giela ja kultuvrra, muhto maiddái dan dihte ahte sihkkarastit buori hálddašeami, álbmoga riektesihkarvuođa, ja maiddái vai olbmuin lassána máhttu sámi giela ja kultuvrra birra.
Daate vihkele gellien aamhtesen dïehre, gaskem jeatjah jealajehtedh, vaahranstillemh jïh saemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh, mohte aaj dan dïehre ahte buerie reeremem gorredidh, åålmegen reaktoevihtiesvoetem, jïh aaj vuj almetjinie maahtoe læssene saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Soahpamuš dahkkui maid das ahte Sámediggeráđđi bovdejuvvo čoahkkimii gaskal Máhttodepartemeanta ja Sámi oahpaheaddjioahpporegiovnna, mas regiovdna oažžu ovddasvástádusa vuoruhit doaibmabijuid 2011 našunála rekruterenstrategiijas.
Latjkoe aaj desnie dorji ahte Saemiedigkieraerie tjåanghkose gaskesne bööresåvva Maahtoedepartemeente jïh Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnem, mesnie regijovne dïedtem åådtje prijoriteradidh råajvarimmiej jaepien 2011 nasjonaale rekruteeremestrategijesne.
Dialoga sámi oahpaheaddjioahpporegiovnnain
Gaskestallemem saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnijste
Sámediggi lea searvan čoahkkimii gaskal Máhttodepartemeanta ja Sámi oahpaheaddjioahpporegiovnna (7.
Saemiedigkie tjåanghkosne mealtan gaskesne Maahtoedepartemeente jïh Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnen (7.
regiovdna).
regijovne).
Sámi oahpaheaddjioahpporegiovnnas leat čuovvovaš allaskuvllat ja universitehtat searvvis: Sámi allaskuvla, Finnmárkku allaskuvla, Romssa universitehta, Nordlándda universitehta ja Davvi-Trøndelága universitehta.
Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnesne leah minngebe jïlleskuvlh jïh universiteeth siebresne: Saemien jïlleskuvle, Finnmaarhken jïlleskuvle, Romsan universiteete, Nordlaanten universiteete jïh Noerhte-Tröndelaagen universiteete.
Čoahkkima agenda lei regiovnna oktasaš bargosuorggit ja hástalusat ovddos guvlui, ja rekruteren lei okta fáttáin.
Tjåanghkoen *agenda lij regijovnen ektie barkoesuerkieh jïh haestemh *ovddos dajvese, jïh rekruteereme lij akte aamhtesijstie.
Sámediggi buvttii ovdan makkár dárbbut leat boahtán albmosii lassioahpus ja joatkkaoahpus oahpaheddjiide geat oahpahit sámegillii ja sámi fáttáin.
Saemiedigkie fraamme buektieji magkeres daerpiesvoeth årrodh båateme byjjesasse lissielearosne jïh jåarhkelïerehtimmeste lohkehtæjjide gïeh saemiengïelese jïh saemien aamhtesinie ööhpehtieh.
Sámediggi bovdejuvvui searvat buot čoahkkimiidda regiovnna institušuvnnaid gaskka.
Saemiedigkie bööresovvi gaajhkidetjåanghkojde mealtan regijovnen institusjovni gaskemsh.
Sámediggi lea maid oassálastán čoahkkimii gaskal Oahpahusdirektoráhta ja 7.
Saemiedigkie aaj tjåanghkosne mealtan Ööhpehtimmiedirektoraaten Gaskesne jïh 7.
regiovnna, gos joatkkaoahppofálaldat oahpaheddjiide 2012- 2015 digaštallojuvvui.
regijovnem, gusnie jåarhkelïerehtimmiefaalenasse lohkehtæjjide 2012- 2015 digkiedallesovvi.
Doppe mearriduvvui ahte regiovdna sádde oktasaš ohcama Oahpahusdirektoráhtii, makkár doaimmaid sii háliidit mielde “Kompetanse for kvalitet” , mii lea našunála strategiija lassiohppui ja joatkkaohppui.
Debpene nænnoestovvi ahte regijovne ektie ohtsemem Ööhpehtimmiedirektoraatese seedtie, magkeres darjomh dah mealtan sijhtieh “*Kompetanse *for *kvalitet” , mij nasjonaale strategijen lissielearose jïh jåarhkelïerehtæmman.
Barggu jođiha Sámi allaskuvla.
Barkoem saemien jïlleskuvle Mietede.
Sámediggi oassálasttii 7.
Saemiedigkie mealtan 7.
regiovnna rekruterenjoavkku čoahkkimis Romssas.
regijovnem rekruteeremedåehkien tjåanghkoste Romseste.
Váldoulbmil joavkku barggus lei vuoruhit doaimmaid našunála rekruterenstrategiija siskkobealde sámi alitoahpus ja evttohit movt 2011 ruđat galget geavahuvvot.
Åejvietsiehkie dåehkien barkosne lij darjomh prijoriteradidh nasjonaale rekruteeremestrategijen sisnjelen saemien plaavelearosne jïh uvtedidh guktie jaepien 2011 beetnegh edtjieh åtnasovvedh.
Gelbbolašvuođalokten oahpaheddjiide
Maahtaldahkenlutnjeme lohkehtæjjide
Sámi allaskuvla lea hábmen lohkanplána ovttastuvvon lassi-/ joatkkaoahpu prinsihpaid oahpahussii – sámegiella, muhto allaskuvla lea maŋŋonan čađahemiin.
Saemien jïlleskuvle lohkemesoejkesjem hammoedamme ektiedovveme lissie-/ jåarhkelïerehtimmien prinsïhpi ööhpehtæmman – saemiengïele, mohte jïlleskuvle tjïrrehtimmine suajmanamme.
Sámediggi lea sádden ruđaid Sámi allaskuvlii, mat galget gokčat oasi skuvlaeaiggáda olggosgoluin sadjásašolbmui dan botta go oahpaheaddjit ja eará bargit oassálastet oahpus.
Saemiedigkie beetnegh Saemien jïlleskuvlese seedteme, mah edtjieh boelhkem gaptjedh skuvleaajhteren *olggosgoluin sæjjasadtjenalmetjasse dan aejkien gosse lohkehtæjjah jïh jeatjah barkijh learosne mealtan.
Sámediggi lea kárten gelbbolašvuođadárbbu sámegiel oahpaheddjiin ja oahpaheddjiin sámi skuvllain.
Saemiedigkie #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>daerpiesvoetem saemiengïeleh lohkehtæjjine jïh lohkehtæjjine goerehtalleme saemien skuvline.
Eanemus dárbu lea loktet gelbbolašvuođa sámegielas, earret eará čállit ja lohkat, guovttegielatpedagogihkka ja buriid oahpahanmodeallaid geavahit sámegieloahpahusas.
Jeenjemes daerpies lea maahtaldahkem saemiengïelesne lutnjedh, gaskem jeatjah tjaeledh jïh lohkedh, #guektiengïeleguedtije<n><cmp_attr><cmp>pedagogihke jïh buerie ööhpehtimmiemaallide saemienööhpehtimmesne utnedh.
Lassin dasa lea dárbu lasihit gelbbolašvuođa árbedieđu searvadahttima birra luonddufágas, servodatfágas, matematihkas ja eará fágain.
Lissine dïsse lea daerpies maahtaldahken aerpiedaajroen lissiehtidh *searvadahttima bïjre eatnemeaamhtsesne, ektievuekiefaagesne, matematihkesne jïh jeatjah faagine.
Matematihkas lea maid dárbu loktet gelbbolašvuođa sámegiela fáganamahusaid birra ja praktihkalaš metodaid geavaheami birra.
Matematihkesne lea maam daerpies maahtaldahkem lutnjedh saemiengïelen faagenlahtesi bïjre jïh praktihkeles *metodaid pråvhkoen bïjre.
Viidáset lea dárbu loktet gelbbolašvuođa earret eará eŋgelasgielas, duojis, máŋggakultuvrrat ipmárdusas ja álgoálbmotpedagogihkas.
Vijrebe daerpies maahtaldahkem gaskem jeatjah englaantengïelesne lutnjedh, vætnosne, #gellie<num><cmp_sggen><cmp>#kultuvre<n><der_t><adj><attr> goerkesisnie jïh aalkoeåålmegenpedagogihkesne.
Našunála gelbbolašvuođaloktenstrategiijas váldo dušše ráddjejuvvon oassi gelbbolašvuođaloktema dárbbus mielde, oahpaheddjiide sámi skuvllain ja sámegiel oahpaheddjiide.
Nasjonaale @gelbbolaš<ex_adj><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>+lutnjedh<vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+strategije<n><sg><ela> ajve vååltoe gaertjiedovveme boelhke maahtaldahkenlutnjemen #daerpies<adj><sg><ela> mealtan, lohkehtæjjide saemien skuvlijste jïh saemiengïeleh lohkehtæjjide.
Miellahtuid nammadeapmi rámmaplánalávdegoddái ođđa oahpaheaddjiohppui 8 -13
Mieriensoejkesjenmoenehtsasse orre lohkehtæjjaööhpehtæmman lïhtsegidie nommehtidh 8 -13
Máhttodepartemeanta jearaldaga maŋŋil lea Sámediggi nammadan áirasiid rámmaplánalávdegoddái (RPL/RPU) ođđa oahpaheaddjiohppui 8. – 13.
Maahtoedepartemeente gyhtjelassen mænngan Saemiedigkie saadthalmetjh mieriensoejkesjenmoenehtsasse nommehtamme (*RPL/RPU) orre lohkehtæjjaööhpehtæmman 8. – 13.
RPL/ RPU 1, integrerejuvvon lektor/ adjunktaoahpuide ja PPU nammaduvvui ráđđeaddi Kevin Johansen.
*RPL/ RPU 1, integreeresovveme lektore/ adjunktenlearojde jïh *PPU raeriestæjja Kevin Johansen nommehtovvi.
RPL/ RPU 2, golmma jagi fágaoahpaheaddjiohppui praktihkalaš ja estehtalaš fágain, nammaduvvui professor Frode Fjellheim ja RPL/ RPU 3, fidnooahpuid oahpaheaddjiohppui ja PPU- Y nammaduvvui Rektor Ellen Inga O. Hætta.
*RPL/ RPU 2, golmen jaepien faagenlohkehtæjjaööhpehtæmman praktihkeles jïh estetihkeles faagine, professore Frode Fjellheim nommehtovvi jïh *RPL/ RPU 3, gïehtelimmielearoej lohkehtæjjaööhpehtæmman jïh *PPU- *Y nommehtovvi Rektore Ellen Inga O./o. Hættan.
Sámediggái lea dehálaš ahte našunála oahpuin lea álgoálbmotperspektiiva ja ahte buot fágain lea sámi sisdoallu, nu go maiddái lea boahtán mielde našunála vuođđoskuvlla oahpaheaddjiohppui.
Saemiedægkan vihkele ahte nasjonaale learojne lea aalkoeåålmegenperspektijve jïh ahte gaajhkene faagesne lea saemien sisvege, dan goh aaj mealtan nasjonaale maadthskuvlen lohkehtæjjaööhpehtæmman båateme.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
81. siidu 379 siiddus
81. bielie 379 bielesne
Stipeanda alit ohppui
Stipeende jollebe lyöri
Sámediggi áigu láhčit dili nu ahte sámegielat fágaolbmot rekruterejuvvojit iešguđet fágasuorgái.
Saemiedigkie edtja tsiehkiem dan laetjedh ahte saemiengïeleh faagealmetjh ovmessie faagegeavlan rekruteeresuvvieh.
2011 bušeahtas lei várrejuvvon 2 350 000 ruvnno alit oahpu stipeanddaide.
jaepien2011 beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme 2 350 000 kråvnah jollebe learoen stipeendide.
Ledje boahtán 189 ohcama.
Lin båateme 189 ohtsemh.
130 oahppái juolluduvvui stipeanda, oktiibuot 2 354 200 ruvnno.
130 learoehkasse stipeende laeviehtovvi, ektiegaajhke 2 354 200 kråvnah.
Tabealla vuolábealde čájeha juohkimiid gaskal oahpu, galle ohcama juolluduvvon ja ruđaid juohkima:
Tabellen vuelielisnie juekemh vuesehte learoen gaskesne, gellien ohtsemen laeviehtovveme jïh beetnegi juekemen:
Sin gaskkas geat ohce stipeandda alit ohppui lulli-, julev- ja davvisámegielas lea juohkin ná:
Daj gaskesne gïeh stipeendem jollebe learose ohtsin åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelesne lea juekeme naemhtie:
Giellajoavku Galle ohcama Juohku proseanttaid mielde Juohku ruđa mielde
Gïeledåehkie Gellien ohtsemen jåakoe proseenti mietie Jåakoe beetnegen mietie
Juohkin Galle ohcama Galle juolluduvvon Ruvnno
Juekeme Gellien ohtsemh Gellien laeviehtovveme kråvnah
Oahpaheaddjioahppu ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahppu main lea sámegiella fágajoavkkus Alit oahppu lulli-, julev- dahje davvisámegielas.
Lohkehtæjjaööhpehtimmie jïh aarhskuvlelohkehtæjjanlearoe mejnie lea saemiengïele faagendåehkesne Jollebe learoe åarjel-, luvlie- jallh noerhtesaemiengïelesne.
2 253 400 Alit oahppu oahpponeavvopedagogihkas Dulkaoahppu sámi dulkkaide ja jorgaleddjiide 100 800 Joatkkaoahppu sámi mánáidgárdesuorggis Rehabiliterenstipeanda Vuoruhemiid olggobealde (j.n.a.) Submi 2 354 200
2 253 400 jollebe learoe learoevierhtienpedagogihkeste Toelhkelearoe saemien toelhkide jïh jarkoestæjjide 100 800jåarhkelïerehtimmie saemien maanagïertesuerkeste *Rehabiliterenstipeanda Prijoriteradimmiej bæjngolen (j.n.a.) Beetnehveahka 2 354 200
Davvisámegiella 56,7 % 1 587 900 Julevsámegiella 14,9 % 274 500 Lullisámegiella 28,4 % 391 000 Submi 100,0 % 2 253 400
Noerhtesaemiengïele 56,7 proseenth 1 587 900 julevsaemiengïele 14,9 proseenth 274 500 åarjelsaemiengïele 28,4 proseenth 391 000 beetnehveahka 100,0 proseenth 2 253 400
Govus vuolábealde čájeha movt 2011 juolluduvvon stipeanddat leat juhkkojuvvon vuoruhuvvon stipeandaortnegiid gaskkas.
Guvvie vuelielisnie vuesehte guktie jaepien 2011 laeviehtovveme stipeendh prijoriteradovveme stipendeöörnegi gaskesne #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Dutkan
Dotkeme
Kandidáhtat dutkanráđi divišuvdnastivrraide
Kandidaath dotkemeraerien divisjovneståvrojde
Norgga dutkanráđđi lea bovden Sámedikki evttohit kandidáhta divišuvdnastivrraide 2011-2015 áigodahkii.
Nöörjen dotkemeraerie bööreme Saemiedigkiem kandidaatem divisjovneståvrojde jaepiej 2011-2015 boelhkese uvtedidh.
Dutkanráđis leat njeallje divišuvdnastivrra: dieđadivišuvdna, Innovašuvdnadivišuvdna, energiija- resurssa ja birasdivišuvdna ja servodat- ja dearvvašvuođadivišuvdna.
Dotkemeraeresne njieljie divisjovneståvroeh: daajroedivisjovne, Innovasjovnedivisjovne, energije- vierhtien jïh byjresedivisjovne jïh siebriedahke-jïhstarnendivisjovne.
Dat mii deattuhuvvo go divišuvdnamiellahtut nammaduvvojit, lea earret eará áddejupmi dutkamis divišuvnna fágasuorggis ja beroštupmi dutkanstrategalaš bargui, beroštupmi máŋgga divišuvnna ovddasvástádusas, vásihusduogáš ja persovnnalaš iešvuođat.
Dïhte mij tjïelkeståvva gosse divisjovnelïhtsegh nommehtovvieh, lea gaskem jeatjah goerkese dotkemisnie divisjovnen faagegievlesne jïh ïedtje *dutkanstrategalaš borki, ïedtje gellien divisjovnen dïedtesne, dååjrehtsduekien jïh persovnele *iešvuođat.
Muđui deattuhuvvojit ovttastusas sohkabealedeaddu, geográfalaš juohkin ja ahkeviidodat.
Voen gaskesisnie tjïelkestovvih slïektebielienleavloe, geograafeles juekeme jïh aalteregoelpeneståaroe.
Máhttodepartemeanta lea nammadan professor Nils Oskala, Sámi Allaskuvllas ovtta divišuvdnastivrii áigodahkii suoidnemánu 1. b. 2011 rájis miessemánu 31. b. 2015 rádjái.
Maahtoedepartemeente nommehtamme professore Nilsen Oskalen, Saemien jïlleskuvlesne akten divisjovneståvrose boelhkese snjaltjen 1. b. 2011:n raejeste suehpeden 31. b. 2015:n raajan.
Son lea energiija-, resurssa- ja dálkkádatdivišuvnnas.
Dïhte lea energije-, vierhtien- jïh daelhkiendivisjovnesne.
Lea vuosttaš geardi go Sámedikkis lea sámi ovddasteaddji ovtta divišuvdnastivrrain.
Voestes aejkie goh Saemiedigkesne lea saemien saadthalmetje aktene divisjovneståvrojste.
Dáinna oaidnit mii vejolašvuođa oažžut sámi perspektiivva vuhtiiváldojuvvot, ja sámi perspektiiva nannejuvvo dutkanráđis.
Daejnie mijjieh nuepiem åadtjodh saemien perspektijvem vuejniejibie seatadovvedh, jïh saemien perspektijve dotkemeraeresne nænnoeståvva.
Sámi dutkan ja alitoahpu lávdegoddi
Saemiem goerehtem jïh plaavelearoen moenehtse
Butenschønlávdegoddi, man professora Nils Butenschøn jođiha, lea lávdegoddi mii lea vuođđuduvvon guorahallandihti ovdánahttindovdomearkkaid, dárbbuid ja mihttomeriid sámi dutkamis ja álgoálbmotdutkamis, maiddái strategalaš ovttasbarggu rámmaid, institušuvdna- ja fierpmádathuksema.
#Butenschøn<np><cmp_sgnom><cmp>moenehtse, maam professore Nilsen Butenschøn mietede, moenehtse mij tseegkesovveme *guorahallandihti @ovdánahttit<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+domtese<n><cmp_sgnom><cmp>+væhta<n><pl><gen>, daerpiesvoeth jïh ulmieh saemien dotkemisnie jïh aalkoeåålmegendotkemisnie, aaj strategeles ektiebarkoen mieriej, institusjovne- jïh vearmadahketseegkemem.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
82. siidu 379 siiddus
82. bielie 379 bielesne
Dát lea njuolggo čuovvoleapmi vuoruhuvvon doaibmabijus stuoradiggedieđáhusas no. 28 (2007- 2008) Sámepolitihkka (St.meld. nr. 28 (2007-2008) Samepolitikken), Sámedikki institušuvdnadieđáhusas ja okta doaibmabijuin Maid Sámediggi ja departemeanta soabaiga Stuoradiggedieđáhusas no. 30 (2008- 2009) Klima for forskning.
Daate ryöktesth dåeriedimmie prijoriteradovveme råajvarimmesne stoerredigkiebïevnesisnie nov. 28 (2007- 2008) Saemienpolitihke (S./s.t.*meld. nr. 28 (jaepiej 2007-2008) *Samepolitikken), Saemiedigkien institusjovnebïevnesisnie jïh akte råajvarimmijste Mejtie Saemiedigkie jïh departemeente stoerredigkiebïevnesisnie Latjkajigan nov. 30 (2008- 2009) Klimem *for *forskning.
Lávdegoddi galgá maid guorahallat rekrutterendili sámi alitoahpuide vuođđun servodatovdáneapmái ja dasa ahte hukset nanu dutkanbirrasiid.
Moenehtse edtja aaj dåårrehtimmietsiehkiem saemien plaavelearojde våaroeminie goerehtalledh siebriedahkenevtiedæmman jïh dïsse ahte nænnoes dotkemebyjresh bigkh.
Dán oktavuođas lea Našunála rekruterenstrategiija sámi alitohppui (strategiija 2011- 2014), maid Sámediggi ja departemeanta soabaiga guovvamánu 2011 maŋŋil konsulteremiid, dehálaš dokumeanta
Daennie gaskesisnie lea Nasjonaale rekruteeremestrategije saemien plaavelearose (strategije 2011- 2014:m), maam Saemiedigkie jïh departemeente latjkajigan goevten 2011 mænngan konsulteeremi, vihkeles tjaatsege
Máhttodepartemeanta nammadii lávdegotti ja mandáhta maŋŋil konsultašuvnnaid Sámedikkiin.
Maahtoedepartemeente moenehtsem jïh mandaatem mænngan nommehti konsultasjovnh Saemiedigkine.
Sámediggeráđis lei čoahkkin lávdegottiin bargguid álggus, gos Sámediggeráđđi jearai hástalusaid birra mat leat sámi servodagas viiddis perspektiivvas.
Saemiedigkieraerien lij tjåanghkoe moenehtsinie barkoej aalkoevisnie, gusnie Saemiedigkieraerie haestemi bïjre gihtji mah saemien siebriedahkesne vijries perspektijvesne.
Lávdegottis lei cealkámuškonferánsa Nordlándda universitehtas čakčamánus, gos várrepresideanta Laila Susanne Vars doalai sáhkavuoru sámi dutkama ja alitoahpu birra.
Moenehtsen lij jiehtegenkonferaanse Nordlaanten universiteetesne skïereden, gusnie mubpieåvtehke Laila Susannen Vars lahtestimmiem steeri saemien dotkemen jïh plaavelearoen bïjre.
Lávdegoddi galgá geiget iežaset čielggadusa miessemánu 2012.
Moenehtse edtja jïjtjsh boejhkehtassem suehpeden geelkedh 2012.
Regionála dutkanfoanda
Regionaale dotkemefåante
Davvi- Norgga dutkanfoanda:
Noerhte- Nöörjen dotkemefåante:
Eva Josefsen lea nammaduvvon Sámedikki lahttu Davvi- Norgga foandastivrii áigodahkii 2012 – 2015, su várrelahttu lea Kevin Johansen.
Evan Josefsen nommehtovveme Saemiedigkien lïhtsege Noerhte- Nöörjen fåanteståvrose boelhkese 2012 – 2015, dan sæjjasadtje Kevin Johansen.
Gaska- Norgga dutkanfoanda:
Gåhkaldahke- Nöörjen dotkemefåante:
Arnt Erik Tjønna lea nammaduvvon Sámedikki lahttu Gaska- Norgga foandastivrii áigodahkii 2012 – 2015, su várrelahttu lea Nora Marie Bransfjell.
Arnt Erik *Tjønna nommehtovveme Saemiedigkien lïhtsege Gåhkaldahke- Nöörjen fåanteståvrose boelhkese 2012 – 2015, dan sæjjasadtje Nora Marie Bransfjell lea.
Akkreditereneavttut ođđa doavttergrádaoahpuid álggaheapmái
*Akkreditereneavttut orre dåakteremierielearoej aelkiehtæmman
Máhttodepartemeanttas ja Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat akkreditereneavttuid birra doavttergrádaoahpuid álggaheamis.
Maahtoedepartemeenten jïh Saemiedigkien orreme konsultasjovnh *akkreditereneavttuid bïjre dåakteremierielearoej aelkiehtimmesne.
Bealálaččat šiehtaiga čuovvovaččat:
#Bielie<n><adj><der_aadv><adv> minngebelaakan sjïehtigan:
Láhkaásahusa rievdadeamis váldo čuovvovaš teaksta mielde departemeantta mearkkašumiide ođđa láhkaásahustekstii: Máhttodepartemeanta diehtá ahte dát gáibádus sáhttá mielddisbuktit erenoamáš hástalusaid Sámi allaskuvlii dan sivas go allaskuvlla ulbmil lea dan duohken ahte sáhttá rekrutteret bargiid ja doavttergrádakandidáhtaid main lea sámegiel gelbbolašvuohta.
Laakenjoelkedassen jorkestimmeste minngebe teekste mealtan departemeenten mïerhkesjimmide orre laakenjoelkedassenteekstese vååltoe: Maahtoedepartemeente daajra ahte daate krïevenasse maahta sjïere haestemh Saemien jïlleskuvlese dennie sjïekesne mealtan buektedh goh jïlleskuvlen ulmie båata destie ahte maahta barkijh jïh dåakteremierienkandidaath dåårrehtidh mejnie lea saemiengïeleh maahtaldahke.
Dál lea jođus stuorit guorahallan sámi dutkama birra ja alitoahpu birra mii earret eará galgá čielggadit movt Sámi allaskuvla sáhttá ovdánit.
Daelie lea *jođus stoerebe saemien dotkemen bïjre goerehtalleme jïh plaavelearoen bïjre mij gaskem jeatjah edtja tjïelkedidh guktie Saemien jïlleskuvle maahta åvtenidh.
Dán čielggadeami čuovvoleami oktavuođas áigu máhttodepartemeanta ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain guorahallat lea go dárbu erenoamážit heivehit njuolggadusaid vai allaskuvla sihkkarastojuvvošii buori ovdáneami.
Daan salkehtimmien dåeriedimmien gaskesisnie maahtoedepartemeente edtja Saemiedigkine ektine jïh Saemien jïlleskuvline goerehtalledh mejtie #<pcle> daerpies joekoenlaakan njoelkedassh sjïehtehtidh vuj jïlleskuvle buerie evtiedimmiem gorredåvva.
Jus 2011:s boahtá ohcan Sámi allaskuvllas gos ohcet akkrediteret ođđa doavttergrádaoahpu, de áigu Máhttodepartemeanta váldit oktavuođa lávdegottiin mii guorahallá sámi dutkamiid ja alitoahpuid.
Jis jaepien 2011 ohtsemen saemien jïlleskuvleste båata gusnie uhtsieh *akkrediteret orre dåakteremierienlearoem, dellie edtja Maahtoedepartemeente gaskesem moenehtsinie vaeltedh mij saemien dotkemh jïh plaavelearoeh goerehtalla.
Dán dahká vai oažžu dieđuid lávdegotti veardádallamiid birra das movt Sámi allaskuvla buoremusat sáhttá ovdánit.
Daam dorje vuj moenehtsen #mohtedidh<vblex><tv><der_alla><vblex><der_nomact><n><pl><gen> bïjre destie åådtje daejredh guktie Saemien jïlleskuvle bööremeslaakan maahta åvtenidh.
Dan maŋŋil áigu departemeanta gulahallat Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain guorahallandihti lea go dárbu rievdadit láhkaásahusa mii guoská Sámi allaskuvlii.
Dan mænngan edtja departemeente Saemiedigkine gaskestalledh jïh Saemien jïlleskuvli *guorahallandihti mejtie #<pcle> daerpies laakenjoelkedassem jarkestidh mij saemien jïlleskuvlem Dæjpa.
Stivralahtuid nammadeapmi Sámi Allaskuvlii áigodagas 2011 - 2015
Ståvroelïhtsegi nommehtimmie Saemien jïlleskuvlese boelhkesne 2011 - 2015
Čuovvovaš olbmot leat nammaduvvon stivralahttun borgemánu 1. b. 2011 rájis suoidnemánu 31. b. 2015 rádjái: Gunn-Britt Retter, Vuonnabahta, su persovnnalaš várrelahttu lea Outi Susanna Länsman, Anár, Suopma (sámediggi nammadan) Roger Skarvik, Áltá, su persovnnalaš várrelahttu lea Ánde Somby, Romsa (Sámediggi nammadan)
Minngebe almetjh ståvroelïhtseginie nommehtovveme mïetsken 1. b. 2011:n raejeste snjaltjen 31. b. 2015:n raajan: Gunn-Britten Retter, Vuonnabahta, sov persovneles sæjjasadtje Outi Susanna Länsman, #Anár<np><cog><sg><nom>, Soeme (saemiedigkie nommehtamme) Rogeren Skarvik, Áltá, sov persovneles sæjjasadtje Ánde Somby, Romsa (Saemiedigkie nommehtamme)
3 Giella
3gïele
Sámi álbmogis galgá leat vejolašvuohta ja riekti geavahit iežaset giela.
Saemien åålmegen galka årrodh nuepie jïh reaktoe jïjtjsh gïelem utnedh.
Giela seailluheapmi ja ovddideapmi lea guovddáš oassi sámi kultuvrra boahtteáiggis.
Gïelem vaarjelidh jïh evtiedimmie jarnge boelhke saemien kultuvren båetijen aejkien.
Danne lea Sámedikkis váldoulbmilin ahte giella geavahuvvo aktiivvalaččat ja lea oidnosis almmolašvuođas.
Dannasinie lea Saemiedigkesne åejvietsiehkine ahte gïele eadtjohkelaakan åtnasåvva jïh lea jïjtjse vuajnose byögkelesvoetesne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
Dat giellaarenat mat dál gávdnojit, fertejit bisuhuvvot ja ovdánahttot, ja ferte láhččit dili vai ođđa giellaarenat ásahuvvojit.
Dah gïelesijjieh mah daelie leah, tjoeverieh #tjöödtjestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> jïh #evtiedidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><inf>, jïh laetjijh tsiehkiem tjoevere vuj orre gïelesijjieh tseegkesuvvieh.
Dain guovlluin gos sámegiella lea hearkkes dilis, doppe fertet bargat giellaealáskahttimin.
Dejnie dajvine gusnie saemiengïele viesjies tsiehkesne, debpene tjoeveribie barkedh gïelejealajimmine.
Dain guovlluin gos sámegiella lea beaivválašgiella, doppe fertet dihtomielalaččat ain ovddos guvlui sámástit.
Dejnie dajvine gusnie saemiengïele fïerhtenbeajjetje gïele, debpene tjoeveribie fahkoeslaakan annje *ovddos dajvese saemiestidh.
Sámediggi bargá iešguđetládje joksat dáid ulbmiliid.
Saemiedigkie joekehtslaakan jaksedh barka daejtie ulmide.
Mii juohkit doarjagiid suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda vai sidjiide galgá leat vejolaš bálvalit álbmoga sámegillii.
Mijjieh dåarjoeh tjïeltide jïh fylhketjïeltide juekiejibie vuj dejtie galka årrodh gåaredh åålmegem saemiengïelese hoksehtidh.
Mii doarjut sámi giellaguovddážiid ja doarjut maid sihke dakkár giellaprošeavttaid mat leat sámi giela hálddašanguovllus, ja maiddái daid mat leat olggobealde.
Mijjieh saemien gïelejarngh dåarjoejibie jïh aaj dåarjoejibie dovne dagkeres gïeleprosjeektide mah saemien gïelen reeremedajvesne, jïh aaj dejtie mah bæjngolen.
Sámediggi maid rávve ja bagadallá sámi tearpmaid ja báikenamaid birra.
Saemiedigkie aaj nihtetjæsta jïh *bagadallá saemien teermi jïh sijjienommibïjre.
Dán barggus lea dárbu ovttasbargat ráđđehusain, fylkasuohkaniiguin, suohkaniiguin ja sámegiela fágabirrasiiguin.
Daenniebarkosne lea daerpies reerenassine laavenjostedh, fylhketjïeltigujmie, tjïeltigujmie jïh saemiengïelen faagebyjresigujmie.
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámediggi lea 2011:s oassálastán seminárain, konferánssain ja čoahkkimiin main fáddá lea leamaš sámegiela dilli ja boahttevaš hástalusat.
Saemiedigkie jaepien 2011 #mealtan<adv><prfprc> seminaarine, konferaansine jïh tjåanghkojne mejnie aamhtese orreme saemiengïelen tsiehkie jïh båetije haestemh.
Diekkár giellafágalaš deaivvadeamit leat dehálaččat go dalle besset iešguđetge fágabirrasat čoahkkanit ja juogadit vásáhusaid.
Dagkeres gïelefaageles gaavnesjimmieh vihkele goh dellie åadtjoeh ovmessie faagebyjresh tjåanghkenidh jïh vaesehtsh joekedidh.
Dasa lassin leat diekkár čoahkkaneamit giellaarenat almmolašvuođas.
Dïsse lissine dagkeres tjåanghkenimmieh leah gïelesijjieh byögkelesvoetesne.
Sámediggi lea erenoamáš movttet go lullisámi giellabirrasis dál leat ásahan giellafierpmádaga, ja mii oassálastit maid doppe.
Saemiedigkie lea sjïere #feejjene<adj><sg><nom> gosse åarjelsaemien gïelebyjresisnie daelie gïelevearmadahkem tseegkeme, jïh mijjieh mealtan aaj debpene.
Lullisámegiela fierpmádatčoahkkin čohkke buot lullisámi ásahusaid mat barget giellaoahpahusain.
Åarjelsaemiengïelen viermietjåahkoe gaajhke åarjelsaemien institusjovnh tjöönghkie mah gïeleööhpehtimmine berkieh.
Dát fierpmádatčoahkkimat lágiduvvojit máŋgii jagis, ja lullisámegiela oahpahusbarggut leat guovddáš fáttát dáin čoahkkanemiin.
Daah viermietjåahkoeh daamhtah jaepesne öörnesuvvieh, jïh åarjelsaemiengïelen ööhpehtimmienbarkoeh jarnge aamhtesh daejnie #tjåanghkenidh<vblex><iv><actio><com>.
Sámedikki giellakonferánsa
Saemiedigkien gïelekonferaanse
Sámediggi lágidii giellakonferánssa 2011:s.
Saemiedigkie gïelekonferaansem jaepien 2011 öörni.
Fáddán lei sámegiela čalmmustahttin ja geavaheapmi.
Aamhtesinie lij saemiengïelem vååjnesasse bïejedh jïh pråvhkoe.
Diekkár konferánsa lea dehálaš čalmmustahttindihti sámegielaid almmolašvuođas.
Dagkeres konferaanse lea vihkeles *čalmmustahttindihti saemiengïeli byögkelesvoetesne.
Konferánsa lea maid dehálaš giellaarena.
Konferaanse aaj vihkeles gïelesijjie.
Konferánsa dulkojuvvui buot sámegielaide ja dárogillii.
Konferaanse gaajhkide saemiengïelide jïh daaroengïelese doelhkestovvi.
Konferánssas ledje 160 oasseváldi.
Konferaansesne lin #160<num><sg><nom> #mealtan<n><pl><nom>.
Sámediggi lea ožžon buriid máhcahemiid konferánssa maŋŋel ja oaidná dárbbu lágidit giellakonferánssaid duos dás ain.
Saemiedigkie åådtjeme bueride #jarkedh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><pl><gen> konferaansen mænngan jïh daerpiesvoetem öörnedh gïelekonferaansh duesnie vuajna daelie annje.
Danne áigu Sámediggi lágidit giellakonferánssaid dássedit.
Dannasinie edtja Saemiedigkie gïelekonferaansh öörnedh *dássedit.
Sámedikki giellastivra
Saemiedigkien gïeleståvroe
Sámedikki giellastivra ásahuvvui jagi 2001.
Saemiedigkien gïeleståvroe jaepien tseegkesovvi 2001.
Giellastivrra bargohivvodat maŋemus jagiid čájeha ahte sis eai leat šat nu hirbmat olu barggut.
Gïeleståvroen barkoeveahka minngebe jaepiej vuesehte ahte daj eah vielie leah dan alme jïjnje barkoeh.
Sivvan dasa leat ahte giellapolitihkalaš bargguid rámmat leat rievdan dan rájes go dat álggahuvvui.
Sjïekine dïsse libie ahte gïelepolitihkeles barkoej mierieh dan raejeste jorkestovveme gosse dïhte aelkiehtovvi.
Sámedikki hálddahusas lea gelbbolašvuohta nanusnuvvan.
Saemiedigkien reeremen lea maahtaldahke *nanusnuvvan.
Leat máŋga ođđa bargi boahtán geain lea nana gelbbolašvuohta, ja dat guoská buot sámi gielaide.
Gellie orre barkijh båateme giej lea nænnoes maahtaldahke, jïh dïhte gaajhke saemien gïelh dæjpa.
Leat máŋga ođđa suohkana sámegiela hálddašanguovllus, ja leat ásahuvvon ođđa sámi giellaguovddážat.
Leah gellie orre tjïelten saemiengïelh reeremedajvesne, jïh tseegkesovveme orre saemien gïelejarngh.
Dat mearkkaša ahte Sámedikkis leat dál eanet aktevrrat geaiguin sáhttá ságastit giellahástalusaid birra.
Dïhte nimhtie ahte Saemiedigkesne leah daelie jeenjebh aktöörh giejgujmie maahta gaskestalledh gïelehaestemi bïjre.
Sámediggi lea maid ožžon buori ovttasbarggu guovddáš eiseválddiiguin.
Saemiedigkie aaj buerie ektiebarkoem jarngen åejvieladtjigujmie åådtjeme.
Konsultašunšiehtadus lea dehálaš ovdamearkan dasa.
Konsultasjovnelatjkoe lea vihkele vuesiehtimmine dïsse.
Dát rievdadeamit leat dagahan min bargovuogi mihá eanet proseassabealušteaddjin.
Daah jorkestimmieh mijjen barkoevuekiem sagki dorjeme jeenjebe prosessenvaarjelæjjine.
Go giellastivra ii leat dan beaivválaš doaimmas mielde, de lea leamaš váddáset váldit sin searvái.
Gosse ij gïeleståvroe dennie fïerhtenbeajjetje darjoemisnie mealtan leah, dellie orreme geervebe dejtie seabran vaeltedh.
Sámedikki mielas ii leat dárbu sierra ráđđeaddi orgánii giellaáššiid várás, ja danne lea mearridan heaittihit Sámedikki giellastivrra 31.12.2011 rájes.
Saemiedigkien mïeleste ij leah daerpies sjïere raeriestæjjan orgaanese gïelegyhtjelasside, jïh dannasinie nænnoestamme Saemiedigkien gïeleståvroem 31.12.2011:n raejeste illedh.
Davviriikkalaš ovttasbargu
Noerhtelaanti ektiebarkoe
Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikkit leat Sámi parlamentáralaš ráđi bokte čielggadanprošeavtta davviriikkaid oktasaš sámegiela dutkan- ja ámmát/resursaguovddáža ásaheamis.
Nöörjen, Sveerjen jïh Soemen saemiedigkieh leah Saemien parlamentarihkeles raerien baaktoe salkehtimmieprosjeektem noerhterïjhki ektie saemiengïelen dotkeme- jïh funksjovne/vierhtiejarngen tseegkemisnie.
Čielggadanprošeavtta raporta lea addon Sámi parlamentáralaš ráđđái.
Tjïelkedimmieprosjeekten reektehts saemien parlamentarihkeles raaran Vodteme.
Lea maid sáddejuvvon ruhtadanohcan Interreg IV A Davvi dán prošektii.
Aaj seedtesovveme beetnehdåarjoeohtseme Interreg IV A./a. Noerhte daan prosjeektese.
Davviriikkaid sámegiela dutkan- ja ámmát/resursaguovddážis galget leat giellafágalaš barggut nugo giellagáhtten, giellaovddideapmi, giellanormeremat, nammabálvalusat ja dieđut sámegielfágalaš gažaldagain.
Noerhtelaanth saemiengïelen dotkeme- jïh funksjovnen/vierhtiejarngesne gelkieh årrodh gïelefaageles barkoeh goh gïelevaarjelimmie, gïeleevtiedimmie, gïelenormeeradimmieh, nommedïenesjh jïh daajroeh saemienfaagen gyhtjelassine.
Prošeaktaáigodagas galget buot sámedikkit háhkat bistevaš ruhtadeami vai guovddáš šattalii bissovaš giellaguovddážiin jagi 2014 rájes.
Prosjeekteboelhkesne gelkieh gaajhkhsaemiedigkieh vihties beetnehdåarjoem skååffedh vuj jarnge vihties gïelejarngine sjædta jaepien 2014 raejeste.
Sámediggi lea hui mieđas nannet davviriikkalaš sámi giellaovttasbarggu, vai ovttas sáhttit bargat giellaovddidemiin ja giellanannemiin.
Saemiedigkie dan hååneskisnie noerhtelaanti saemien gïeleektiebarkoem nænnoestidh, vuj ektedh maehtedh gïeleevtiedimmine jïh gïelenænnoestimmine barkedh.
Ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána
Reerenassen saemiengïeli dahkoesoejkesje
Ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána ođasmahttojuvvo jahkásaččat.
Reerenassen saemiengïeli dahkoesoejkesje fïerhten jaepien orreståvva.
Guovvamánus ovdanbuvttii Ođasmáhttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta 2010 stáhtusa ja makkár vuoruheamit galget lea 2011:s.
Goevten åvtese buektieji Orremaehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jaepien 2010 staatush jïh magkeres prijoriteradimmieh gelkieh lea jaepien 2011.
Departemeantta deattuhii ahte dehálaš boađus dán rádjái lei arvat eambbo diđolašvuohta sámegielaid birra, sihke almmolaš eiseválddiin ja muđuige servvodagas.
Departemeenten tjïelkesti ahte vihkeles illedahke daan raajan lij doestedh jeenjebe voerkesvoete saemiengïeli bïjre, dovne byjjes åejvieladtjine jïh voen siebriedahkesne.
Doaibmaplána lea juhkkojuvvon golmma váldokapihttaliidda: OAIDNIT, OAHPPAT, GEAVAHIT, main doaibmabijut leat iešguđetge dásiin juhkkojuvvon.
Dahkoesoejkesje golmen åejviekapihtelidie #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>: VUEJNEDH, LÏEREDH, UTNEDH, mejnie råajvarimmieh ovmessie daltesinie #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Sámediggi lea bargagoahtán daiguin bargguiguin maidda lea ovddasvástádus ja bargá viidáset daiguin bargguiguin mat leat álggahuvvon.
Saemiedigkie dej barkoejgujmie barkegåateme mejtie lea dïedte jïh barka vijrebe dej barkoejgujmie mah aelkiehtovveme.
Sámedikkis lea ovddasvástádus čađahit iešguđet lágan doaibmabijuid doaibmaplánas, sihke akto ja ovttas eará departemeanttaiguin ja ásahusaiguin.
Saemiedigkien lea dïedte ovmessie dagkeres råajvarimmieh dahkoesoejkesjisnie tjïrrehtidh, dovne oktegh jïh ektesne jeatjah departemeentigujmie jïh institusjovnigujmie.
Sámedikki loahpalaš dieđáhus 2011 ovddas válbmana álgogeahčen jagi 2012.
Saemiedigkien minngemes bïevnese 2011:n åvteste dorjesåvva *álgogeahčen jaepien 2012.
Elgå skuvla
Elgåen skuvle
Elgå skuvla lea bargagoahtán lullisámi giella ja oahpahus resursaguovddáža ásahemiin.
Elgåen skuvle barkegåateme åarjelsaemien gïele jïh ööhpehtimmie vierhtiejarngen tseegkeminie.
Sámediggi lea čoahkkinasttán sihke Elgå skuvllain, Engerdal suohkaniin ja Ođasmáhttin, hálddahus- ja girkodepartemeanttain sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis.
Saemiedigkie lea tjåanghkenem dovne Elgåen skuvline, Eengerdaelien tjïeltine jïh Saerniemaehtiejinie, reereme- jïh gærhkoedepartemeentine dovne reerije jïh politihkeles daltesisnie.
Sámediggi bargá viidáset dáinna áššiin ja vuordimis čovdojuvvo boahttevaš organiseren 2012 mielde.
Saemiedigkie barka vijrebe daejnie aamhtesinie jïh vuertedh båetije öörneme jaepien2012 mealtan #tjuevtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Terminologalaš ovttasbargu
*Terminologalaš ektiebarkoe
Sámediggi bargá ovttas Ruoŧa sámedikkiin nannet julevsámegiela.
Saemiedigkie ektesne Sveerjen saemiedigkine barka julevsaemiengïelem nænnoestidh.
Lea mearriduvvon dollojuvvot julevsámi giellakonferánsa Johkamohkis, Ruoŧas, guovvamánus 2012.
Steeresovvedh nænnoestovveme julevsaemien gïelekonferaanse Johkamohkkijjesne, Sveerjesne, goevten 2012.
Konferánssa fátta lea ee.
Konferaansen *fátta lea gaskem jeatjah
giela ealáskahttin, oahpahus ja dutkan – ja konferánsa galgá gávdnat boahtteáigge áigumušaide čovdosiid.
gïelen jealajimmien, ööhpehtimmie jïh goerehtem – jïh konferaanse edtja båetijen aejkien aajkojde tjoevtenjh gaavnedh.
Sámedikkis lea buorre gulahallan julevsámi-dáro/dáro-julevsámi sátnegirjji čálliin ja áigumuš lea almmustahttit sátnegirjji digitálahámis.
Saemiedigkesne lea buerie gaskestalleme #luvlie<n><cmp_sgnom><cmp>#saemie<n><cmp_sggen><cmp><guio>daaroengïelen/daaroengïelen-julevsaemien baakoegærjam tjaeliejinie jïh aajkoe lea *almmustahttit baakoegærjan digitaalehaamosne.
Áigumuš lea soabadit ođđajagis 2012 ja almmuhit girjji ođđajagimánus/guovvamánus.
Aajkoe lea orrejaepesne jaepien 2012 latjkedh jïh gærjam tsïengelen/goevten bæjjoehtidh.
Sámedikki lea oassalastan Norgga giellaráđi terminogiijakursii ja -seminárii.
Saemiedigkien lea *oassalastan Nöörjen gïeleraeriem *terminogiijakursii jïh -seminaarese.
Semináras ledje ovdan tearbmabarggu vuođđodieđut, oahppu fágagiela birra, doahpagat, meroštallamat ja eará praktihkalaš tearbmabarggut.
Seminaaresne lin fraamme teermebarkoen våaromedaajroeh, learoe faagegïelen bïjre, lahtesh, aerviedimmieh jïh jeatjah praktihkeles teermebarkoeh.
Sámediggi lea oassalastan Kárášjogas Giellagiella forumii, mii lea fierpmádatčoahkkin sámi hálddašanguovllu suohkaniid giellabargiide.
Saemiedigkie lea *oassalastan Karasjohkesne Giellagiella forumese, mij viermietjåahkoe saemien reeremedajven tjïelti gïelebarkijidie.
Čoahkkimis ságastallui giellafágalaš áššiin mat leat ávkkálaččat giellabarggus.
Tjåanghkosne gïelefaageles aamhtesinie soptsestolli mah aevhkies gïelebarkosne.
Sámi giellaguovddážat
Saemien gïelejarngh
Sámediggi attii 2011:s doaibmadoarjaga 10 sámi giellaguovddážii.
Saemiedigkie jaepien 2011 vedtieji darjomedåarjoen 10 saemieh gïelejarngese.
Sámediggi oaivvilda, ahte sámi giellaguovddážat barget buori barggu go čalmmustahttet sámegiela iežaset doaibmaguovllus, Sámedikki doarjjaortnega vuođul.
Saemiedigkie jeahta, ahte saemien gïelejarngh buerie barkoem berkieh goh saemiengïelem jïjtjsh vierhkiedajvesne vååjnesasse biejieh, Saemiedigkien dåarjoeöörnegen mietie.
Giellaguovddážat leat mielde ráhkadeamen giellaarenaid, mat leat earenomáš dehálaččat ovddideamis sámegiela geavaheami guovlluin gos giella lea rašes dilis.
Gïelejarngh mealtan gïelesijjieh darjodh, mah leah sjïere vihkele evtiedimmesne saemiengïelen pråvhkoem dajvine gusnie gïele hiejjehts tsiehkesne.
Sámediggi oaidná ahte máŋggain dain guovddážiin lea hui seammálágan doaibma jagis jahkái, muhto dulko dan nu ahte giellaguovddážat áiggi mielde ožžot hámi ja sisdoalu man nala barget.
Saemiedigkie vuajna ahte gelline dejnie jarngine lea dan seammalaaketje darjome jaepeste jaapan, mohte dam dan doelhkeste ahte gïelejarngh aejkien mietie haamoem jïh sisvegem åadtjoeh man nelnie berkieh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 85. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 85. bielie 379 bielesne
Sámediggi oaidná dehálažžan ahte giellaguovddážat čađa áiggi árvvoštallet iežaset doaimmaid nu ahte sáhttet fállat buriid fálaldagaid ja doaimmaid nugo álbmot háliida.
Saemiedigkie vihkielinie vuajna ahte gïelejarngh tjïrrh tïjjen jïjtjsh darjomh dan vierhtiedellieh ahte maehtieh buerie faalenassh jïh darjomh faaledh goh åålmege sæjhta.
Sámedikkis lea ulbmil oččodit eanet ealli ja aktiivvalaš sámegielarenaid.
Saemiedigkien lea ulmie åådtjedidh jeenjelaakan jielije jïh eadtjohke saemiengïelesijjieh.
Danin juolludii Sámediggi doaibmadoarjaga Omasvuona giellaguovddážii doaibmajahkái 2011.
Dannasinie Saemiedigkie darjomedåarjoem Omasvuotnan gïelejarngese darjomejaapan laeviehti 2011.
Omasvuona giellaguovddáš rahppui almmolaččat jagis 2010 ja leamaš ruhtaduvvon ja hálddašuvvon prošeaktan.
Omasvuotnan gïelejarnge byjjeslaakan #geehpehtidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> jaepien 2010 jïh orreme laeviehtovveme jïh reeresovveme prosjeektine.
Sámediggi oaidná dehálažžan ahte Omasvuona giellaguovddážii sihkkarastojuvvojit prošeaktaruđat prošeaktaáigodahkii dasságo guovddáš oažžu vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Saemiedigkie vihkielinie vuajna ahte Omasvuotnan gïelejarngese prosjeektebeetnegh prosjeekteboelhkese gorredovvieh jarngem nehkele våaromedåarjoem Saemiedigkeste åådtje.
Sámediggi oassalastá jahkásaš giellaguovddašdeaivvadeamis.
Saemiedigkie *oassalastá #fïerhtenjaapetje<adj><sg><nom> *giellaguovddašdeaivvadeamis.
Sámedikki mielas lea dehálaš deaivat giellaguovddážiid gullan dihte maid dat barget ja makkár hástalusaid sii deivet iežaset bargguin.
Saemiedigkien mïeleste vihkele gïelejarngh govlemen dïehre maam dieviedidh dah berkieh jïh magkeres haestemh dah jïjtjsh barkojne dieviedieh.
Dán jagi giellaguovddašdeaivvadeamis lei Evenášis.
Daanjaepien *giellaguovddašdeaivvadeamis lij Evenesesne.
Sámediggi lea bidjan johtui barggu guorahallat daid sámi giellaguovddážiid mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Saemiedigkie #<n> barkoem goerehtalledh aelkiehtamme dejtie saemien gïelejarngh mah våaromedåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh.
Sámediggi háliida dainna guorahallamin oaččut vel buoret gova dan doarjaga geavaheamis maid giellaguovddážat ožžot Sámedikkis.
Saemiedigkie dejnie sæjhta goerehtalleminie annje buerebe guvviem åadtjoeh dan dåarjoen pråvhkoste maam gïelejarngh Saemiedigkeste åadtjoeh.
Guorahallamis galgá čielggaduvvot leago doarjja veahkehan joksat ulbmila ja makkár čuoggát vejolaččat leat eastadan dan.
Salkehtimmesne galka tjïelkedovvedh dåarjoe viehkiehtamme ulmiem jaksedh jïh magkeres tsiehkieh kaanne dam heerredamme.
Sámediggi galgá atnit ávkin guorahallanbohtosiid buoridan dihte sámi giellaguovddážiid hálddašeami.
Saemiedigkie edtja nåhtojne salkehtimmieilledahki bueriedimmien dïehre utnedh saemien gïelejarngi reeremem.
Guorahallan guoská giellaguovddážiidda mat ožžo vuođđodoarjaga Sámedikkis áigodagas 2006-2010.
Salkehtimmie gïelejarngide dæjpa mah våaromedåarjoem Saemiedigkeste boelhkeste åadtjoejin 2006-2010.
Dehálaš guorahallamis šaddá gažaldat dálá giellaguovddážiid doaibmaguovllu viiddideapmi.
Vihkeles salkehtimmesne sjædta gyhtjelasse daaletje gïelejarngi vierhkiedajven vijriedimmie.
Dat lea ášši, man ee.
Dïhte aamhtese, maam gaskem jeatjah
Álttá sámi giellaguovddáš lea váldán bájas Sámedikkiin.
Áltán saemien gïelejarnge jïjtjse vaaresem Saemiedigkine vaalteme.
Sámedikki guovttegielalašvuođadoarjja
Saemiedigkien gööktengïelehvoetendåarjoe
Sámediggi lea 1993 rájes juolludan guovttegielalašvuođadoarjagiid daid gielddaide ja fylkkagielddaide, mat áiggis áigái leat gullan sámegiela hálddašanguvlui.
Saemiedigkie lea 1993:n raejeste gööktengïelehvoetendåarjoeh daj tjïeltide jïh fylhketjïeltide laeviehtamme, mah tïjjen tïjjese saemiengïelen reeremedajvese govleme.
Doarjjaortnega mihttomearri lea ahte sámegiela hálddašanguovllu álbmot galgá oažžut bálvalusaid sámegillii, ja addit suohkaniidda vejolašvuođa aktiivvalaččat bargat sámegiela ovdánahttinbargguiguin.
Dåarjoeöörnegen ulmie lea ahte saemiengïelen reeremedajven åålmege edtja dïenesjh saemiengïelese åadtjodh, jïh tjïeltide nuepiem eadtjohkelaakan vedtedh saemiengïelen evtiedimmiebarkoejgujmie barkedh.
Guovttegielalašvuođa juolludaneavttuid rievdadeamit
Gööktengïelehvoeten dievtiemoenemetsiehkiej jorkestimmieh
Sámediggi čađahii 2009:s árvvoštallama sámegiela hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođadoarjaga geavaheamis.
Saemiedigkie jaepien 2009 vierhtiedimmiem tjïrrehti saemiengïelen reeremedajven tjïelti jïh fylhketjïelti gööktengïelehvoetendåarjoen pråvhkosne.
Dán árvvoštallamis bođii ovdan earret eará dat, ahte guovttegielalašvuođadoarjaga juolludaneavttut berrešedje rievdaduvvot.
Daennie vierhtiedimmeste fraamme gaskem jeatjah båetieji dïhte, ahte gööktengïelehvoetendåarjoen dievtiemoenemetsiehkieh byöroeh jarkestovvedh.
Ođđa meroštallannjuolggadusat ja juolludaneavttut leat leamaš gulaskuddamis.
Orre aerviedimmienjoelkedassh jïh dievtiemoenemetsiehkieh orreme govledimmesne.
Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii guovttegielalašvuođadoarjaga ođđa juolludaneavttuid njukčamánus 2011.
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe dåhkasjehti gööktengïelehvoetendåarjoen orre dievtiemoenemetsiehkieh njoktjen 2011.
Guovttegielalašvuođadoarjja ii stivrejuvvo šat goluid mielde nugo ovdal, muhto baicce ulbmiliid mielde.
Ij gööktengïelehvoetendåarjoe vielie maaksoej mietie stuvrh goh aarebi, mohte buerebh ulmiej mietie.
Doarjja juogaduvvo golmma oasis sámegiela hálddašanguovllu gielddaide.
Dåarjoe golmene boelhkesne saemiengïelen reeremedajven tjïeltide joekedåvva.
Dán ođđa málles lea vuođđooassi, bálvalanoassi ja ovddidanoassi hálddašanguovllu gielddaid várás.
Daennie orre goeresne lea våaromeboelhke, hoksehtimmieboelhke jïh evtiedimmieboelhke reeremedajven tjïelti muhteste.
Sámegiela hálddašanguovllu fylkkagielddaide lea guovtteoasat málle, mas lea vuođđo- ja bálvalanoassi ja ovddidanoassi.
Saemiengïelen reeremedajven fylhketjïeltide lea #göökte<num><cmp>#boelhke<n><der_t><adj><attr> goere, mesnie våarome- jïh hoksehtimmieboelhke jïh evtiedimmieboelhke lea.
Sámegielaid dilli lea hui iešguđetlágan sámegiela hálddašanguovllu gielddain ja fylkkagielddain.
Saemiengïeli tsiehkie lea dan ovmessie saemiengïelen reeremedajven tjïeltine jïh fylhketjïeltine.
Danin lea Sámediggi ráhkadan individuála ovttasbargošiehtadusa juohke gielddain ja fylkagielddain das, mo gielddat/fylkagielddat áigot ovddidit, nannet ja ovdánahttit sámegiela.
#Dïhte<prn><dem><ess> Saemiedigkie individuelle ektiebarkoelatjkoem fïerhtine tjïeltine jïh fylhketjïeltine dorjeme desnie, guktie tjïelth/fylhketjïelth edtjieh evtiedidh, saemiengïelem nænnoestidh jïh evtiedidh.
Individuála ovttasbargošiehtadusaid vuođđun leat Sámelága giellanjuolggadusat, mat galget sihkkarastit dan, ahte sámegiela hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid ássiin lea vuoigatvuohta geavahit, seailluhit, ovdánahttit ja nannet sámegielaid geavaheami almmolaš oktavuođain.
Individuelle ektiebarkoelatjkoej våaroeminie saemienlaaken gïelenjoelkedassh Leah, mah edtjieh dam gorredidh, ahte saemiengïelen reeremedajven tjïelti jïh fylhketjïelti årroji lea reakta utnedh, vaarjelidh, saemiengïeli pråvhkoem byjjes gaskesinie evtiedidh jïh nænnoestidh.
Sámegiela hálddašanguovllus sámegiella ja dárogiella leat dásseárvosaš gielat.
Saemiengïelen reeremedajvesne saemiengïele jïh daaroengïele seammavyörtegs gïelh.
Dát mearkkaša dan, ahte buohkain lea vuoigatvuohta bálvaluvvot sámegillii go sii váldet oktavuođa sámegiela hálddašanguovllu almmolaš ásahusaide.
Daate dïhte lea, ahte gaajhkesi lea reakta saemiengïelesne hoksehtovvedh goh dah gaskesem saemiengïelen reeremedajven byjjes institusjovnide vaeltieh.
Sámediggi lea doallan diehtojuohkinčoahkkimiid buot gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin sámegiela hálddašanguovllus guovttegielalašvuođa doarjaga ođđa juolludaneavttuid birra.
Saemiedigkie bïevnesjoekedimmietjåanghkoeh gaajhkigujmie tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie åtneme saemiengïelen reeremedajvesne gööktengïelehvoeten dåarjoen orre dievtiemoenemetsiehkiej bïjre.
Dát čoahkkimat láhče dehálaš vuođu viidáset bargui ovttasbargošiehtadusaid hábmemis.
Daah tjåanghkoeh vihkeles våaromem vijrebe barkose ektiebarkoelatjkoej hammosne laetjiejin.
Sámediggi dáhtui čakčat gielddain ja fylkkagielddain cealkámušaid ja evttohusaid individuála ovttasbargošiehtadusaide.
Saemiedigkie tjaktjege tjïeltine jïh fylhketjïeltine sïjhti jiehtegh jïh uvtelassh individuelle ektiebarkoelatjkojde.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 86. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 86. bielie 379 bielesne
Ovttasbargošiehtadusat hábmejuvvojit sierra juohke gielddain ja fylkkagielddain iešguhtege gieldda ja fylkkagieldda cealkámuša vuođul.
Ektiebarkoelatjkoeh hammoedovvieh sjïere fïerhtine tjïeltine jïh fylhketjïeltine *iešguhtege tjïelten jïh fylhketjïelten jiehtegen mietie.
Sámediggi lea gulahallan gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin ovttasbargošiehtadusaid sisdoalu ja hámi birra.
Saemiedigkie tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie gaskestalleme ektiebarkoelatjkoej sisvegen jïh haamoen bïjre.
Dát bargu lea ádjánan guhkit go Sámediggi árvvoštalai.
Daate barkoe guhkieslaakan fïjneme gosse Saemiedigkie vierhtiedalli.
Muhtun gielddat/fylkkagielddat leat dieđihan, ahte eai geargga dáinna bargguin ovdal loahpageahčen 2011.
Muvhth tjïelth/fylhketjïelth bïeljelamme, ahte eah daejnie barkojne aarebi galhkah minngiegietjesne 2011.
Ovttasbargošiehtadusat galget dohkkehuvvot politihkalaččat sihke gieldda/fylkagieldadásis ja Sámediggeráđis.
Ektiebarkoelatjkoeh edtjieh politihkeleslaakan dåhkasjehtedh dovne tjïelten/fylhketjïeltedaltesisnie jïh saemiedigkieraeresne.
Dat mearkkaša dan, ahte ovttasbargošiehtadusaid vuolláičállin maŋŋona.
Dïhte dïhte lea, ahte ektiebarkoelatjkoej nualan tjaeleme suajmene.
Sámedikki mihttomearrin lea oktasaččat vuolláičállit ovttasbargošiehtadusaid Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánu 2012:s.
Saemiedigkien ulmine lea #ektie<adj><pl><nom> ektiebarkoelatjkoeh Saemiedigkien dïevestjåanghkosne goevten 2012 nualan tjaeledh.
Suohkaniid guovttegielalašvuođadoarjaga geavaheami raporteren
Tjïelti gööktengïelehvoetendåarjoen pråvhkoen reektem
2010 ovddas raporterejit suohkanat ahte guovttegielalašvuođaruhta lea geavahuvvon earret eará bálvalussii, bargiid oahpahussii, jorgaleapmái, galbemii ja sámegiela visuálalaš čalmmusteapmái.
2010:n åvteste tjïelth reektieh ahte gööktengïelehvoetenbeetnege gaskem jeatjah dïenesjasse åtnasovveme, barkiji ööhpehtæmman, jarkoestæmman, *galbemii jïh saemiengïelem visuaalelaaketje vååjnesasse bïejemasse.
Sámediggi oaidná suohkaniid ja fylkasuohkaniid raporttain ahte hálddašansuohkaniin ja fylkasuohkaniin leat iešguđetlágan hástalusat ja čuolmmat.
Saemiedigkie tjïelth vuajna jïh fylhketjïelti reektehtsinie ahte reeremetjïelti jïh fylhketjïelti leah ovmessie haestemh jïh tjoelmh.
Suohkaniin leat iešguđetlágan dárbbut sámegiela nannen- ja ovddidanbargguin ja geavahit ruđaid iešguđetládje.
Tjïelti leah ovmessie daerpiesvoeth saemiengïelen nænnoestimmie- jïh evtiedimmiebarkojne jïh beetnegh joekehtslaakan utnieh.
Muhtun suohkanat geavahit olu ruđa bálvalit álbmoga sámegillii.
Muvhth tjïelth jïjnje beetnegem hoksehtidh utnieh åålmegem saemiengïelese.
Seammás lea eará suohkaniin dárbu buoridit álbmoga ja bargiid sámegielgelbbolašvuođa jus galggašii šaddat dárbu sámegielbálvalussii.
Seammasïenten lea jeatjah tjïelti daerpies åålmegem jïh barkiji saemiengïelemaahtaldahkem bueriedidh jis edtja sjïdtedh daerpies saemiengïeledïenesjasse.
Ovttasbargošiehtadusat gaskal Sámedikki ja suohkaniid leat buorit reaiddut sámegielbargguiguin, go ovttasbargošiehtadusat leat individuála ja heivehuvvon iešguđetge suohkana hástalusaide ja dainnalágiin sáhttá ráhkadit heivvolaš ja sierra doaibmabijuid dáidda suohkaniidda.
Ektiebarkoelatjkoeh Saemiedigkien jïh tjïelti gaskesne buerie dïrregh saemiengïelebarkoejgujmie, goh ektiebarkoelatjkoeh leah individuelles jïh sjïehtelovveme ovmessie tjïelten haestiemidie jïh *dainnalágiin maahta darjodh sjiehteles jïh sjïere råajvarimmieh daejtie tjïeltide.
2010:s Raavrhvijhke suohkan ozai beassat fárrui sámegiela hálddašanguvlui, ja vurdojuvvui ahte dat galggai dáhpáhuvvat 1.1.2012 rájes.
jaepien 2010 Raavrhvijhken tjïelte ohtsi dåeriedidh saemiengïelen reeremedajvese, jïh vuartasovvi ahte dïhte edtji 1.1.2012:n raejeste sjugniehtovvedh.
Liikká 2012 stáhtabušeahtas eai lean várrejuvvon ruđat dasa, mii lei Sámediggeráđi mielas šállošahtti.
Lïjhke 2012 staatenbeetnehsoejkesjisnie idtjin leah bïedtesovveme beetnegh dïsse, mij lij Saemiedigkieraerien mïeleste *šállošahtti.
Sámediggi lea dan dihte duhtavaš go Stuoradikki suohkan- ja hálddašankomitéa lea buktán mearkkašumi 2012 Stádabušehttii mas daddjo ahte Raavrhvijhke jođánepmosit berre beassat sámi hálddašanguvlui.
Saemiedigkie dan dïehre madtjele gosse Stoerredigkien tjïelte- jïh *hálddašankomitéa mïerhkesjimmiem 2012 staatenbeetnehsoejkesjasse buakteme mesnie jyöhtoe ahte Raavrhvijhke radtjoesommeslaakan byöroe saemien reeremedajvese åadtjodh.
Romssa suohkan lei maiddái sádden ohcama beassat fárrui sámegiela hálddašanguvlui, muhto gesii dan maŋŋá eret, man Sámediggeráđi šálloša.
Romsan tjïelte lij aaj seedteme ohtsemem dåeriedidh saemiengïelen reeremedajvese, mohte dan mænngan destie giesieji, man Saemiedigkieraerien gaatelassja.
Ášši bohciidahtii stuorra digaštallama Romssas ja muđui Sámis.
Aamhtese stoere digkiedimmiem Romsesne jïh voen saemesne bïhtsegehti.
Sámediggi lea maid oassálastán dán digaštallamii, sihke jearahallamiid bokte ja kronihkaiguin.
Saemiedigkie aaj daennie digkiedimmesne mealtan, dovne byjrehtimmine jïh *kronihkaiguin.
Fylkasuohkaniid guovttegielalašvuođadoarjaga raporteren
Fylhketjïelti gööktengïelehvoetendåarjoem reektem
2010 ovddas raporterejit fylkasuohkanat ahte guovttegielalašvuođaruhta lea geavahuvvon earret eará bálvalussii, jorgaleapmái, galbemii ja sámegiela visuálalaš čalmmusteapmái.
2010:n åvteste fylhketjïelth reektieh ahte gööktengïelehvoetenbeetnege gaskem jeatjah dïenesjasse åtnasovveme, jarkoestæmman, *galbemii jïh saemiengïelem visuaalelaaketje vååjnesasse bïejemasse.
Sámediggi oaidná fylkasuohkaniid raporttain ahte fylkasuohkaniin leat iešguđetlágan hástalusat ja čuolmmat.
Saemiedigkie fylhketjïelti reektehtsinie vuajna ahte fylhketjïelti leah ovmessie haestemh jïh tjoelmh.
Fylkasuohkaniin leat iešguđetlágan dárbbut sámegiela nannen- ja ovddidanbargguin ja geavahit ruđaid iešguđetládje.
Fylhketjïelti leah ovmessie daerpiesvoeth saemiengïelen nænnoestimmie- jïh evtiedimmiebarkojne jïh beetnegh joekehtslaakan utnieh.
Muhtun fylkasuohkanat geavahit olu ruđa bálvalit álbmoga sámegillii, muhto eará fylkasuohkaniin ges lea dárbu buoridit sámegiela- ja kulturgelbbolašvuođa.
Muvhth fylhketjïelth jïjnje beetnegem hoksehtidh utnieh åålmegem saemiengïelese, mohte jeatjah fylhketjïelti jis lea daerpies saemiengïelen- jïh kultuvremaahtaldahkem bueriedidh.
Ovttasbargošiehtadusat gaskal Sámedikki ja fylkasuohkaniid guovttegielalašvuođaruđa geavaheamis leat buorit reaiddut sámegielbargguiguin, go ovttasbargošiehtadusat leat individuála ja heivehuvvon iešguđetge fylkasuohkana hástalusaide ja dainnalágiin sáhttá ráhkadit sierra heivehuvvon doaibmabijuid fylkasuohkaniidda.
Ektiebarkoelatjkoeh Saemiedigkienjïhfylhketjïeltigaskesne gööktengïelehvoetenbeetnegen pråvhkosne leah buerie dïrregh saemiengïelebarkoejgujmie, goh ektiebarkoelatjkoeh leah individuelles jïh sjïehtelovveme ovmessie fylhketjïelten haestiemidie jïh *dainnalágiin maahta sjïere sjïehtelovveme råajvarimmieh fylhketjïeltide darjodh.
Sámi giellaiskkadeapmi
Saemien gïelegoerehtimmie
Sámediggi oaivvilda ahte dárbbašuvvo eanet systematiserejuvvon diehtu iešguhtege sámegiela geavaheami birra, vai livččii vejolaš hábmet rivttes giellapolitihka dál ja boahtte áiggis.
Saemiedigkien mïelen mietie daarpesjåvva jeenjebe *systematiserejuvvon daajroe *iešguhtege saemiengïelen pråvhkoen bïjre, vuj gåaredh rïektes gïelepolitihkem daelie hammoedidh jïh båetijen aejkien.
Danin Sámediggi lea mearridan čađahit riikkaviidosaš giellaiskkadeami ovttas Ođasmahttin-, hálddahus – ja girkodepartemeanttain.
#Dïhte<prn><dem><ess>Saemiedigkie nænnoestamme tjïrrehtidh *riikkaviidosaš gïelegoerehtimmiem ektesne Orrestehteme-, reereme – jïh gærhkoedepartemeentine.
Giellaiskkadeapmi gokčá maiddái daid báikkiid ja gávpogiid, mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde.
Gïelegoerehtimmie aaj dejtie sijjide jïh staarh gaptja, mah saemiengïelen reeremedajven ålkolen.
Giellaiskkadeami ulbmilin lea čielggadit gallis máhttet lulli-, julev ja davvisámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat, makkár oktavuođain sámegiella geavahuvvo, ja man olu sámegiella geavahuvvo gulahallangiellan mánáidgárddis, skuvllas, barggus, astoáiggis, báikkálaš servodagas ja eaktodáhtolaš dahje politihkalaš bargguin.
Gïelegoerehtimmien ulmine lea #gellie<num><sg><ine> tjïelkedidh maehtieh åarjel-, luvlien jïh noerhtesaemiengïelen njaalmeldh jïh tjaaleldh, magkeres gaskesinie saemiengïele åtnasåvva, jïh man jïjnje saemiengïele gaskesadtemegïeline maanagïertesne åtnasåvva, skuvlesne, barkosne, *astoáiggis, dajven siebriedahkesne jïh moenemetsiehkievajtelen jallh politihkeles barkojne.
Nordlandsforskning AS čađaha giellaiskkadeami ovttasráđiid Norut Alta AS:in.
Nordlandsforskningen AS/as gïelegoerehtimmiem ektine tjïrrehte Norut Altan AS:ine/as:ine.
Sámediggi lea maid mielde ovttasbarggus.
Saemiedigkie aaj mealtan ektiebarkosne.
Iskkadeamis geavahuvvojit sihke kvantitatiivalaš ja kvalitatiivalaš metodat.
Goerehtimmesne åtnasuvvieh dovne *kvantitatiivalaš jïh *kvalitatiivalaš *metodat.
Jearahallanskovvi sáddejuvvo jagi ođđajagi- ja guovvamánu áigge boastta mielde oktiibuot 5000 olbmui, geat leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui.
Byjrehtimmieskjeema seedtesåvva jaepienorrejaepien-jïhgoevten tïjjen påasten mietie ektiegaajhke 5000 almetjasse, gïeh Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaeliehtovveme.
Dasa lassin čađahuvvojit čiekŋalis jearahallamat 12 gielddas sámegiela hálddašanguovllu olggobealde ja siskkobealde, sihke lulli-, julev- ja davvisámegielat guovlluin.
Dïsse lissine gïengeles byjrehtimmieh 12 tjïeltesne saemiengïelen reeremedajven ålkolen tjïrrehtovvieh jïh sisnjelen, dovne åarjel-, luvlie-jïhnoerhtesaemiengïelh dajvine.
Čiekŋalis jearahallamat čađahuvvojit čuovvovaš gielddain: Aarborte, Bådåddjo, Divttasvuotna, Fálesnuorri, Gáivuotna, Guovdageaidnu, Oslo, Plassje, Romsa, Skánit, Snåasa ja Unjárga.
Gïengeles byjrehtimmieh minngebe tjïeltine tjïrrehtovvieh: Aarporte, #Bådåddjo<np><top><sg><nom>, Divttasvuotna, Fálesnuorri, Kåfjord, Goevtegeajnoe, Oslove, Plassje, Romsa, #Skánit<np><top><pl><nom>, Snåase jïh Nesseby.
Dutkit váldet oktavuođa maiddái iešguđetlágan institušuvnnaide ja organisašuvnnaide.
Dotkijh gaskesem aaj vaeltieh ovmessie institusjovnide jïh organisasjovnide.
Dán láhkai gártejuvvo, man ollugat hálddašit sámegiela iešguđetge suorggis, man ollu sámegiella geavahuvvo, makkár giellaválljejumiid vánhemat dahket mánáid ektui, ja man ollugat sáhtášedje jurddašit oahppat sámegiela.
Daan nemhtie *gártejuvvo, maam jïjnjesh saemiengïelen maehtieh ovmessie suerkesne, man jïjnjesaemiengïele åtnasåvva, magkeri gïeleveeljemi eejtegh maanaj muhteste darjoeh, jïh man jïjnjesh maehtieh ussjedidh saemiengïelem lïeredh.
Sámi giellaiskkadeami bohtosat galget gárvánit cuoŋománu 2012:s ja dat leat oaivvilduvvon Sámedikki giellapolitihka vuođđun boahtteáiggis servodaga buot surggiin sihke stáhta, guovllu ja gieldda dásis.
Saemien gïelegoerehtimmien illedahkh edtjieh voerhtjen 2012 dorjesovvedh jïh dah Saemiedigkien gïelepolitihken våaroeminie båetijen aejkien jeahtasovveme siebriedahken gaajhkene suerkesne dovne staaten, dajven jïh tjïelten daltesisnie.
Bohtosat galget geavahuvvot Sámedikki gielladieđáhusa hábmemii ja daid doaibmabijuid hábmemii ja čađaheapmái, mat laktásit sámegielaid seailluheapmái ja ovddideapmái.
Illedahkh edtjieh Saemiedigkien gïelebïevnesen hammose åtnasovvedh jïh daj råajvarimmiej hammose jïh tjïrrehtæmman, mah *laktásit saemiengïeli vaarjelæmman jïh evtiedæmman.
Sámi terminologiija
Saemien terminologije
Sámediggi vástida beaivválaččat gažaldagaide sámegiela birra.
Saemiedigkie biejjieladtje gyhtjelasside vaestede saemiengïelen bïjre.
Gažaldagat leat sámegiela sániid ja namahusaid geavaheamis, tearpmaid, báikenamaid, ásahusaid namaid, dieđáhustávvaliid birra ja eará giellagažaldagaid, mat bohtet álbmogis, muhto maid ásahusas siskkáldasat.
Gyhtjelassh leah saemiengïelen baakoej jïh lahtesi pråvhkosne, teermi, sijjienommi, institusjovni nommi, bïevnesentaavlaj bïjre jïh jeatjah gïelegyhtjelassh, mah åålmegistie båetieh, mohte maam institusjovnesne #sisnjelds<adj><pl><nom>.
Lea áibbaš čielggas ahte servvodagas lea dárbu daidda ráđiide maid ožžot Sámedikkis giela várás.
Lea ohtsedh tjïelkes ahte siebriedahken lea daerpies dejtie raeride mejtie Saemiedigkeste gïelese åadtjoeh.
Sámediggi addá danin sihke ráđiid ja veahkeha jorgalemiiguin davvi-, julev- ja lullisámegillii, sihke siskkobealde ja olggobealde ásahusa.
Saemiedigkie dannasinie vadta dovne raerieh jïh jarkoestimmiejgujmie viehkehte noerhte-, luvlie- jïh åarjelsaemiengïelese, dovne sisnjelen jïh institusjovnen ålkolen.
Sámediggi lea ráhkadan tearbmalisttuid dain sierranas tearbmaprošeaktamateriálain mat leat boahtán sisa ja maid Sámediggi lea ruhtadan.
Saemiedigkie teermelæstoeh dorjeme dejnie ovmessie teermeprosjeektematerijaaline mah sïjse båateme jïh maam Saemiedigkie laeviehtamme.
Sámi giellalávdegotti tearbmajoavkkut leat dađistaga dohkkehan listtuid ee.
Saemien gïelesijjiegedtien teermedåehkieh daamtaj læstoeh gaskem jeatjah dåhkasjahteme
bátnedikšuntearpmaid, šaddonamahusaid ja servodatfágatearpmaid
baeniegïetedallemeteermi, sjædtoelahtesh jïh ektievuekiefaagenteermh
Sámedikkis lea ovttas Sámi giellalávdegottiin leamas davviriikkalaš davvisámegiela tearbmajoavku čoahkkin.
Saemiedigkien ektesne Saemien gïelesijjiegedtine orreme noerhtelaanti noerhtesaemiengïelem teermedåehkie tjåanghkoen.
Čoahkkimis gieđahallojuvvui Riika-antikvára kulturmuitodatabása, Askeladdena tearbmalistu, mii lei jorgaluvvon dárogielas davvisámegillii.
Tjåanghkosne gïetedallesovvi *Riika-antikvára *kulturmuitodatabása, Askeladdenen teermelæstoe, mij lij daaroengïeleste noerhtesaemiengïelese jarkoestovveme.
Listu lea dál dohkkehuvvon.
Læstoe daelie dåhkasjahteme.
Sámediggi háliida, ahte ohcanprográmma áiggi mielde boahtá maid lulli- ja julevsámegillii daningo dat nanne vejolašvuođa váldit atnui min iežamet giela ođđa arenain.
Saemiedigkie sæjhta, ahte ohtsemeprogrammen aejkien mietie aaj åarjel- jïh julevsaemiengïelese båata juhkoe dïhte nuepiem nænnoste åtnose vaeltedh mijjen jïjtjemh gïelen orre sijjijste.
Sámediggi lea árvvoštallan maid máŋggaid eará sátnelisttuid, mat gullet suohkanlaš bálvalusaide.
Saemiedigkie vierhtiedimmie aaj gelliej jeatjah baakoelæstoej, mah tjïelten dïenesjidie guvlieh.
Dat leat leamaš dakkárat, ahte ii leat leamaš dárbu dan árvvoštallat davviriikkalaš dásis.
Dah orreme dagkerh, ahte ij leah orreme daerpies dam noerhtelaanti daltesisnie vierhtiedalledh.
Sámi giellalávdegotti lullisámegiela tearbmajoavku lea gieđahallan ja dohkkehan lullisámegiela suohkanlaš ja fylkkasuohkanlaš tearpmaid, boazodoallohálddahusa tearpmaid ja vuođđoskuvlla servodatfága tearpmaid.
Saemien gïelemoenehtsen åarjelsaemiengïelem teermedåehkie gïetedalleme jïh dåhkasjahteme åarjelsaemiengïelen tjïelten jïh fylhketjïelten teermi, båatsoereeremen teermi jïh maadthskuvlen ektievuekiefaagen teermh.
Sámedikki tearbmalisttuid logahallan, čájeha ahte eanas listtut leat dušše davvisámegillii.
Saemiedigkien teermelæstoej #jiehtedh<vblex><tv><der_halla><vblex><der_nomact><n><sg><gen>, vuesehte ahte jeenjemes læstoeh ajve noerhtesaemiengïelese.
Daid galggašii maid jorgalit julev- ja lullisámegillii.
Dejtie edtja aaj luvlie- jïh åarjelsaemiengïelese jarkoestidh.
Bargu gávdnat jorgaleddjiid namuhuvvon sámi giellaguovlluin lea váttis, danin go leat unnán giellabargit dain guovlluin.
Barkoe jarkoestæjjah moenesovveme saemien gïeledajvine gaavnedh geerve, dannasinie goh leah vaenie gïelebarkijh dejnie dajvine.
Sámediggi bargá viidáseappot ásahit ođđa ja buoret sátne- ja tearbmadatabáŋkku.
Saemiedigkie vijriebasse tseegkedh barka orre jïh buerebe baakoe- jïh *tearbmadatabáŋkku.
Das galgá šaddat álkit, viidát ja beroštahtti ohcanreaidu buohkaide, geat barget sámegielain, sihke studeanttaide, ohppiide, jorgaleddjiide, journalisttaide ja eará giellabargiide.
Desnie edtja sjïdtedh aelhkebe, vijrebe jïh #aabparidh<vblex><iv><der_caus><vblex><tv><prsprc> ohtsemedïrrege gaajhkesidie, gïeh saemiengïeline berkieh, dovne studeentide, learoehkidie, jarkoestæjjide, journalistide jïh jeatjah gïelebarkijidie.
Sámi servodat vuordá, ahte Sámedikkis lea dakkár fálaldat.
Saemien siebriedahke vuarta, ahte Saemiedigkien lea dagkeres faalenasse.
Sámi báikenamat
Saemien sijjienommh
Sámediggi lea nevvon journalisttaid, suohkaniid ja eará berošteddjiid sámi báikenamain.
Saemiedigkie jïjtjen dïrrege journalisti, tjïelth jïh jeatjah aabparæjjah saemien sijjienommine.
Lea leamaš diehtojuohkin mearriduvvon ja dohkkehuvvon sámegiel čállivuogi birra mii guoská almmolaš čujuhusaide, báikenamaide, giliide, suohkana luottaide, gáhtaide jna.
Orreme bïevnesjoekedimmie nænnoestovveme jïh dåhkasjahteme saemiengïeleh tjaelijenvuekien bïjre mij byjjes årromesijjieh dæjpa, sijjienommide, voenide, tjïelten gïejh, gaatenidie jnv.
Sámediggi lea ovttas báikenammakonsuleanttain nevvon nammaáššiin, ee.
Saemiedigkie ektesne sijjienommekonsuleentine dïrregen nommeaamhtesinie, gaskem jeatjah
Romssa ja Finnmárkku ođđa álbmotmehciin ja luonddumehciin.
Romsan jïh Finnmaarhken orre åålmegenmiehtjine jïh eatnemenmiehtjine.
Lea maid evttohan sámi nama Bådåddjo doallovistái.
Aaj saemien nommem #Bådåddjo<np><top><sg><gen> uvtedamme *doallovistái.
Sámediggi lea maid nevvon muhtun báikenamain Guovdageainnu suohkanis, ja muhtun eará báikenamain ja riikarádjemearkkain Lierne ja Namsskogan suohkaniin.
Saemiedigkie aaj jïjtjen dïrrege muvhtene sijjienommesne Goevtegeajnoen tjïeltesne, jïh muvhtene jeatjah sijjienommesne jïh rïjhkeraejievæhtine Liernen jïh Namsskoganen tjïeltine.
Sámediggi lea muđui nevvon Gáivuona ja Návuona bálddalaš báikenamain.
Saemiedigkie voen dïrrege Kåfjorden jïh Návuotnan *bálddalaš sijjienommine.
Omasvuona suohkan lea mearridan ovcci sámi báikenama.
Omasvuotnan tjïelte uktsie saemieh sijjienommen nænnoestamme.
Sámediggi lea nevvon Stáda geaidnodoaimmahat Davviregiovnna movt muhtun báikenamaid Álttás čállá sámegillii, báikenamaid maid áigot galbbaide bidjat.
Saemiedigkie jïjtjen dïrrege Staaten #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp> #darjome<n><der_car><adj><comp><attr> noerhteregijovnen guktie muvhtide sijjienommide Áltesne saemiengïelesne tjaala, sijjienommh mejtie edtjieh sjeltide bïejedh.
Sámediggi lea hui mielas dasa ahte suohkanat ja earát geavahišgohtet sámi báikenamaid.
Saemiedigkie dan mïelesne dïsse ahte tjïelth jïh jeatjebh saemien sijjienommh utniegåetieh.
Dát váikkuha dasa ahte sámi báikenamat bohtet oidnosii ja geavahuvvojit.
Daate dam dijpie ahte saemien sijjienommh vååjnesasse båetieh jïh åtnasuvvieh.
Sámediggi lea maid leamaš oktavuođas eará suohkaniiguin sámi báikenamaid galbema birra.
Saemiedigkie aaj orreme gaskesisnie jeatjah tjïeltigujmie saemien sijjienommi *galbema bïjre.
Sámediggi leage movttet go Bådåddjo lea válljen geavahit sámi báikenama gávpotgalbbas.
Saemiedigkie #feejjene<adj><sg><nom> goh #Bådåddjo<np><top><sg><nom> veeljeme saemien sijjienommem staarensjeltesne utnedh.
Sámedikki mielas lea dehálaš ahte sámi giella oidno dain guovlluin gos giella lea hearkkes dilis.
Saemiedigkien mïeleste vihkele ahte saemien gïele dejnie dajvine vååjnoe gusnie gïele viesjies tsiehkesne.
Gonagas Stáhtaráđis lea nannen Divttasvuona suohkana sámi báikenama.
Gånka Staateraerien Divttasvuotnan tjïelten saemien sijjienommem nænnoestamme.
Sámediggi lea maid movttet go Hábmera suohkan lea ožžon dohkkehuvvot sámi báikenamas.
Saemiedigkie aaj #feejjene<adj><sg><nom> goh Hábmeren tjïelte åådtjeme saemien sijjienommesne dåhkasjehtedh.
Sámediggi lea veahkehan goappašat báikenamaid čállinvugiin.
Saemiedigkie gåabpegh sijjienommh tjaelemevuekine viehkiehtamme.
Sámediggi lea Norgga giellaráđiin ságastallan Barentsábi oljobohkanbáikkiin namaid.
Saemiedigkie Nöörjen gïeleraerine Barentsáhpijjem åljabååremdimmiesijjine soptsestalleme nommh.
Lea sávaldat ahte gávdnojit sámi namat dan logahallamis mas leat evttohuvvon namat oljobohkan-báikkiin ja eará installašuvnnat Barentsábis.
Lea sjaavnjoe ahte saemien nommh dennie #jiehtedh<vblex><tv><der_halla><vblex><der_nomact><n><sg><ine> leah mesnie leah uvtedovveme nommh åljabååremdimmie-sijjine jïh jeatjebe *installašuvnnat Barentsáhpijjesne.
Sámi namat Barentsábis lea mielde čalmmustahttime sámegiela.
Saemien nommh Barentsáhpijjesne mealtan saemiengïelem vååjnesasse bïejedh.
Sámediggi lea ságastallame Kulturdepartemeanttain, rievdadit 7.§ láhkaásahusas máŋggagielat namaid geavaheami birra, nu ahte ii sáhte válljet eret sámi namaid sámi guovlluin.
Saemiedigkie kulturdepartemeentine Soptsestalleminie, 7.§ laakenjoelkedassesne gelliengïeleh nommh pråvhkoen bïjre jarkestidh, dan ahte ij maehtieh destie saemien nommh saemien dajvine veeljedh.
Sámediggi lea digitalisereme ovddeš sámi nammanevvohaga boares báber- ja kaseahttaarkiivva.
Saemiedigkie digitaliseereminie ovtetje saemien *nammanevvohaga båeries paehpere- jïh kasehtevåarhkoem.
Dát mearkkaša govvet áššebáhpiriid, čohkkejuvvon listtuid ja eará dokumeanttaid arkiivvas, ja dološ kaseahtaid digitaliseret.
Daate lea aamhtespaehperh guvviedidh, tjöönghkesovveme læstoeh jïh jeatjah tjaatsegh arkijvesne, jïh #dæjpeladtje<adj><sg><nom> *kaseahtaid digitaliseerijibie.
Dát leat divrras dokumentašuvnnat ja kulturmuittut mat eai ábut láhppot.
Daah dovre vihtiestimmieh jïh kultuvremojhtesh mah eah viehkehth tjaajanidh.
Ohcanvuđot doarjagat sámegielprošeavttaide ja doarjagat sámeálbmot foanddas
Ohtsemevåaromen dåarjoeh saemiengïeleprosjeektide jïh dåarjoeh saemienåålmege fåanteste
Sámedikkis leat guokte ohcanvuđot doarjjaortnegat sámegielprošeavttaide 2011 bušeahtas, oktiibuot 10 201 000 ruvnno ovddas.
Saemiedigkien leah göökte ohtsemevåaromh dåarjoeöörnegh saemiengïeleprosjeektide 2011 beetnehsoejkesjisnie, ektiegaajhke 10 201 000:n kråvnan åvteste.
Dát leat jurddahuvvon giellaprošeavttaide sihke siskkobealde ja olggobealde sámegielaid hálddašanguovllu.
Daah årrodh #åssjalommes<n><der_huvva><vblex><iv><imp><p1><sg> gïeleprosjeektide dovne sisnjelen jïh saemiengïeli reeremedajvem ålkolen.
Dasa lassin lea várrejuvvon 1 200 000 ruvnno giellaovddideapmái sámeálbmotfoanddas.
Dïsse lissine 1 200 000 kråvnah gïeleevtiedæmman saemienåålmegefåantesne/saemienåålmehfåantesne bïedtesovveme.
Dán guovtti ortnega ulbmilin lea nannet ja lasihit sámegiela geavaheami.
Daaj göökte öörnegi #ulmie<n><pl><ess> lea nænnoestidh jïh saemiengïelen pråvhkoem lissiehtidh.
Dán jagáš juolludemiin lea lullisámegiella deattuhuvvon, ja bohtege ollu doarjjaohcamat lullisámi guovllus.
Daanjaapetjen dievtine åarjelsaemiengïele tjïelkestovveme, jïh jïjnjh dåarjoeohtsemh åarjelsaemien dajveste båetiejin.
Addui doarjja ee.
Dåarjoe gaskem jeatjah vodti
Sámegielgursii, servvodatfága tearpmaid ovddideapmái, lullisámegiela dokumentašuvdnii, lullisámi grammatihkkii ja sátnegirjjiide, mánáidspealuid ráhkadeapmái, lullisámi biibbaljorgaleapmái ja giellaleirii.
Saemienkursese, ektievuekiefaage teermi evtiedæmman, åarjelsaemiengïelen vihtiestæmman, åarjelsaemien grammatihkese jïh baakoegærjide, maanajspïeli darjoemasse, åarjelsaemien *biibbaljorgaleapmái jïh *giellaleirii.
Lea maid addon doarjja lágidit giellaarenaid gos giella gullo ja geavahuvvo, mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide, erenoamážit dain guovlluin gos giella ii gullo almmolaččat.
Aaj vodteme dåarjoe gïelesijjieh öörnedh gusnie gïele govlesåvva jïh åtnasåvva, maanide, noeride jïh geervealmetjidie, joekoenlaakan dejnie dajvine gusnie ij gïele byjjeslaakan govlesovvh.
Lea maid addon doarjja sámegiela čalmmustahttimii almmolašvuođas.
Aaj vodteme dåarjoe saemiengïelen vååjnesasse bïejemasse byögkelesvoetesne.
Ii boahtán ohcan ođđa jienaid bidjat mánáid- ja nuoraidfilmmaide.
Ij båateme ohtsemen orre tjoejh maanaj- jïh noerijielieguvvide bïejedh.
Sámediggái bohte ohcamat mat gusket vuođđoskuvlla mánáid giellanannemii nugo lohkangursii ja leaksoveahkkái.
Saemiedægkan ohtsemh båetiejin mah maadthskuvlen maanaj gïelenænnoestimmiem dijpieh goh lohkemekursem jïh leaksoeviehkiem.
Dát eai ožžon doarjaga go gullet oahpahuslága ulbmiliidda.
Daah idtjin dåarjoem åadtjoeh goh ööhpehtimmielaakem ulmide guvlieh.
Ohcamat oahpponeavvoráhkadeapmái ja oahpahusvugiide maid hilgojuvvojedje.
Ohtsemh learoevierhtiendarjoemasse jïh lïerehtimmievuekide aaj beelhkesovvin.
Ohcamat giellanannemii mánáidgárddiin ja ohcamat kulturdoaimmaide maid hilgojuvvojedje go dat lea doaimmat maid eará almmolaš bušeahttaboasttat galget gokčat.
Ohtsemh gïelenænnoestæmman maanagïertine jïh ohtsemh kultuvredarjoemidie aaj beelhkesovvin goh dïhte darjomh mejtie jeatjah byjjes beetnehsoejkesjepåasth edtjieh gaptjedh.
Govus vuolábealde čájeha doarjjajuolludemiid juogadeami suohkaniid mielde, sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde, jagiid 2009-2011.
Guvvie vuelielisnie dåarjoedievtiej joekedimmiem tjïelti mietie vuesehte, saemiengïelen reeremedajven sisnjelen, jaepiej 2009-2011.
Diagrámma vuolábealde čájeha prošeaktadoarjagiid juogadeami fylkkaid mielde, mat leat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, jagi 2011.
*Diagrámma vuelielisnie prosjeektedåarjoej joekedimmiem fylhki mietie vuesehte, mah leah saemiengïelen reeremedajvem ålkolen, jaepien 2011.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
90. siidu 379 siiddus
90. bielie 379 bielesne
4 Kultuvra
4 kultuvre
Sámedikki váldomihttomearrin sámi kultuvrrain lea oažžut ealli ja juohkelágan sámi dáidda- ja kultureallima.
Saemiedigkien åejvieulmiemierine saemien kultuvrine lea åadtjodh jielije jïh ovmessielaaketje saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielemem.
Nana ja árjjalaš sámi deaivvadansajit, kulturásahusat ja museat váikkuhit ealli báikegottiid gos olbmot háliidit ássat.
Nænnoes jïh eadtjohke saemien gaavnesjimmiesijjieh, kultuvreinstitusjovnh jïh museumh dyjre sijjiegedtieh dijpieh gusnie almetjh sijhtieh veasodh.
Mii oaidnit man deaŧalaččat rikkis sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš dáhpáhusat, valáštallandoaimmat, kulturdoaimmat mánáide ja nuoraide ja buorre bibliotehkafálaldat leat.
Mijjieh vuejniejibie man vihkeleslaakan ræjhkoes saemien *dáiddalaš jïh kulturelle deahpadimmieh, svïhtjemedarjomh, kultuvredarjomh maanide jïh noeride jïh buerie biblioteekenfaalenasse leah.
Okta deaŧaleamos váikkuhangaskaomiin min kulturpolitihka juksamis, leat ekonomalaš váikkuhangaskaoamit.
Akte vihkielommes dïedtetsavtshvierhtijste mijjen kultuvrepolitihken jaksemisnie, leah ekonomeles dïedtetsavtshvierhtieh.
Mii addit doarjaga sámi museaide, kulturorganisašuvnnaide, girjebussiide, govvasárggusráidduide, girjjálašvuhtii, musihkkii, mánáide ja nuoraide ja sámi dáiddáriidda.
Mijjieh dåarjoem saemien museumide vedtiejibie, kultuvreorganisasjovnide, gærjabusside, guvvieguvvieraajrojde, litteratuvrese, musihkese, maanide jïh noeride jïh saemien tjiehpijidie.
Mii bargat ovttas ollu aktevrraiguin nugo sámi organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin, guovddáš, regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja ovttaskas olbmuiguin.
Mijjieh ektesne jïjnji aktöörigujmie barkijibie goh saemien organisasjovnigujmie, institusjovnigujmie, jarnge, regionaale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh oktegs almetjigujmie.
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámediggi oaidná ahte lea dárbu gulahallat guovddáš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará aktevrraiguin sámi kultuvrra suodjalan- ja nannenbarggu oktavuođas.
Saemiedigkie vuajna ahte lea daerpies jarngem gaskestalledh jïh dajven åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie saemien kultuvren vaarjelimmie- jïh nænnoestimmiebarkoen gaskesisnie.
Sámedikkis lea maiddái lávga ovttasbargu sámi kulturásahusaiguin ja kulturorganisašuvnnaiguin, sihke fásta čoahkkimiid bokte ja doarjagiid bokte maid mii juolludit.
Saemiedigkien lea aaj lïhke ektiebarkoe saemien kultuvreinstitusjovnigujmie jïh kultuvreorganisasjovnigujmie, dovne vihties tjåanghkojne jïh dåarjojne maam mijjieh laeviehtibie.
Dán ovttasbarggu birra válddahuvvo lagabuidda sierra fáddákapihttaliin.
Daan ektiebarkoen bïjre buerkieståvva *lagabuidda sjïere aamhtesekapihtelinie.
Sámedikkis leat juohke jahkebealis hálddahusa dásis oktavuođačoahkkimat Kulturdepartemeanttain, gos guorahallat áigeguovdilis áššiid.
Saemiedigkien leah fïerhtene bieliejaepesne reeremen daltesisnie gaskesentjåanghkoeh Kulturdepartemeentine, gusnie daaletje aamhtesh goerehtallijibie.
Ovdamearkka dihte leat áššit nugo huksenáššit, mas mielde maiddái Nuortasámi musea ja Beaivváš Sámi Našunálateáhter teáhtera ođđa visti, kulturpolitihkalaš čielggadanlávdegoddi, jagi 2012 stáhtabušeahtta, Norga-Ruošša kulturovttasbargu, doarjja sámi valáštallanulbmiliidda, ja Norgga kulturráđi ovddasvástádusa váldin sámi museain guorahallojuvvon 2011:s.
Vuesiehtimmien dïehre leah aamhtesh goh tseegkemeaamhtesh, mesnie mealtan aaj Luvliesaemien museumen jïh Beaivvášen saemien nasjonaaleteaateren teaateren orre gåetie, kultuvrepolitihken tjïelkedimmiemoenehtse, jaepien 2012 staatenbeetnehsoejkesje, Nöörje-Russlaanten kultuvreektiebarkoe, dåarjoe saemien svïhtjemeulmide, jïh Nöörjen kultuvreraerien dïedten vaelteme saemien museumine jaepien 2011 goerehtallesovvem.
Departemeanta ja Sámediggi galledii maiddái Nuortasámi musea ja Savio-musea ovtta dákkár čoahkkima oktavuođas.
Departemeente jïh Saemiedigkie aaj Luvliesaemien museumem jïh Savio-museumem goevleli aktene dagkeres tjåanghkoem gaskesisnie.
Sámediggi lea váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain go guoská boahttevaš bargui kulturpolitihkain maŋŋá 2014.
Saemiedigkie gaskesem Kulturdepartemeentine vaalteme goh båetije barkoem kultuvrepolitihkine mænngan dæjpa 2014.
Njukčamánus 2011 nammadii stáhtaráđđi lávdegotti dán barggu ektui.
Njoktjen 2011 staateraerie nommehti moenehtsen daan barkoen muhteste.
Sámediggái ii lean dieđihuvvon dán lávdegotti ásaheami birra ja dan mandáhta birra.
Saemiedægkan idtji leah bïeljelovveme daan moenehtsen tseegkemen bïjre jïh dan mandaaten bïjre.
Maŋŋá go Sámediggi lei váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain, de bohte golbma ovddasteaddji 2014 Kulturčielggadusas Kárášjohkii skábmamánus 2011.
Mænngan goh Saemiedigkie lij gaskesem Kulturdepartemeentine vaalteme, dellie golme saadthalmetjh jaepien 2014 kultuvreboejhkehtasseste Karasjohkese rahkan båetiejin 2011.
Dán čoahkkimis beasai Sámediggi ovddidit iežas hástalusaid boahtteáiggi kulturpolitihka ektui.
Daennietjåanghkosne åadtjoeji Saemiedigkie jïjtjse haestemh evtiedidh båetijen aejkien kultuvrepolitihken muhteste.
Sámediggi ja 2014 Kulturčielggadus galget doallat oktavuođa viidáseappot dán deaŧalaš barggu oktavuođas.
Saemiedigkie jïh jaepien2014 Kultuvreboejhkehtasse edtjieh gaskesem vijriebasse steeredh daan vihkeles barkoen gaskesisnie.
Stáhta arkiiva, bibliotehka ja museaguovddáš, ABM-utvikling, leat 01.01.11 rájes biddjojuvvon Norgga kulturráđi vuollásažžan.
Staaten arkijve, biblioteeke jïh museumenjarnge, ABM-utvikling, leah 01.01.11:n raejeste bïejesovveme Nöörjen kultuvreraerien vueleginie.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin direktevrrain Anne Aasheimain gos ságastallojuvvui makkár ovddasvástádus Norgga kulturráđis lea sámi museaide.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe direktöörine Anne Aasheimine gusnie soptsestallesovvi magkeres dïedte Nöörjen kultuvreraeresne lea saemien museumide.
Norgga kulturráđis galgá ain leat dát ovddasvástádus ja háliida jeavddalaččat doallat oktavuođačoahkkimiid Sámedikkiin.
Nöörjen kultuvreraerien galka annje årrodh daate dïedte jïh sæjhta jaabnan gaskesentjåanghkoeh Saemiedigkine utnedh.
Dien oktavuođas ságastuvvui maiddái dávvirdihtorvuođu Primusa sámi veršuvnna ovddideami birra.
Duenniegaskesisnie aaj gaskestallesovvi #aate<n><cmp_sgnom><cmp>#daatamasjijne<n><cmp_sggen><cmp>våaromen *Primusa saemien versjovnen evtiedimmien bïjre.
Sámediggi lea dahkan hálddahuslaš ovttasbargošiehtadusa Sámi girkoráđiin.
Saemiedigkie reerije ektiebarkoelatjkoem Saemien gærhkoenraerine dorjeme.
Šiehtadusa áigumuššan lea doallat jahkásaš oktavuođačoahkkima hálddahusa dásis, man ulbmilin lea gulahallat áššiid birra maidda lea oktasaš beroštupmi, ja man oktavuođas sáhttá lonuhallat fágalaš dieđuid dárbbu mielde ja čilget daid.
Latjkoen aajkojne lea fïerhtenjaapetje gaskesentjåanghkoem reeremen daltesisnie steeredh, man ulmine lea aamhtesi bïjre gaskestalledh mejtie lea ektie ïedtje, jïh man gaskesisnie maahta faageles daajroeh daerpiesvoeten mietie #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf> jïh dejtie boejhkelidh.
Sámi ásahusat
Saemien institusjovnh
Sámediggi addá njuolggodoarjaga Sámedikki bušeahta bokte sámi kulturviesuide ja kulturgaskkustanásahusaide, sámi festiválaide, sámi valáštallanorganisašuvnnaide, sámi teáhteriidda, sámi publikašuvnnaide, girjebussiide ja sámi museaide.
Saemiedigkie rïektedåarjegem Saemiedigkien beetnehsoejkesjisnie saemien kultuvregåetide jïh kultuvreåvtese buektemeinstitusjovnide vadta, saemien festivaalide, saemien svïhtjemeorganisasjovnide, saemien teaateridie, saemien *publikašuvnnaide, gærjabusside jïh saemien museumide.
Doarjja addojuvvo lagat eavttuid mielde bušeahtas.
Dåarjoe lïhkebe moenemetsiehkiej mietie vadtasåvva beetnehsoejkesjisnie.
Ovttas muhtun kulturbargiiguin de leat sámi kulturásahusat ja – organisašuvnnat vuođđun ealli ja juohkelágan sámi dáidda- ja kultureallimii.
Ektesne muvhtigujmie kultuvrebarkijigujmie dellie leah saemien kultuvreinstitusjovnh jïh – organisasjovnh våaroeminie jielije jïh ovmessielaaketje saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejieliemasse.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
Sámediggi doallá jeavddalaččat oktavuođačoahkkimiid sámi kulturásahusaiguin ja – organisašuvnnaiguin mat ožžot doarjaga Sámedikki bušeahta bokte.
Saemiedigkie jaabnan gaskesentjåanghkoeh saemien kultuvreinstitusjovnigujmie steerie jïh – organisasjovnigujmie mah dåarjoem Saemiedigkienbeetnehsoejkesjistie åadtjoeh.
Čoahkkimiin gulahallat nubbi nuppi doaimmaid birra ja fágalaččat ságastallat, ja maid fáddán lávejit leat bušeahtta ja diehtojuohkin ja ságastallan áigeguovdilis áššiid birra.
Tjåanghkojne #sinsitniem<prn><res><attr> sinsitnien darjomi bïjre gaskestallijibie jïh faageleslaakan soptsestallijibie, jïh maam aamhtesinie provhkoeh årrodh beetnehsoejkesje jïh bïevnesjoekedimmien jïh gaskestallemen daaletje aamhtesi bïjre.
Sámediggi lea 2011:s joatkán Sámediggeráđi sámi ásahusdieđáhusa čuovvoleami.
Saemiedigkie jaepien 2011 jåarhkeme saemiedigkieraerien saemien institusjovnenbïevnesen dåeriedimmiem.
Das boahtá ovdan ahte ásahusat fertejit čađahit organiserenproseassaid man vuođul ráhkadit organisašuvdnahámi mii lea heivehuvvon dan almmolaš rollii mii sis lea njuolggodoarjaga bokte Sámedikkis, ja ahte dat váldoáššis galget leat organiserejuvvon vuođđudussan.
Destie fraamme båata ahte institusjovnh tjoeverieh öörnemeprosessh tjïrrehtidh man mietie organisasjovnehaamoem darjoeh mij dan byjjes råållese sjïehtelovveme mij daj lea rïektedåarjegisnie Saemiedigkesne, jïh ahte dah åejvieaamhtesisnie gelkieh öörnesovveme *vuođđudussan.
Erenoamáš ákkaid vuođul sáhttet organiserejuvvot oasussearvin.
Sjïeren *ákkaid mietie maehtieh öörnesovvedh *oasussearvin.
Sámediggi lea lágidan semináraid stivralahtuide maid Sámediggi lea nammadan sámi kulturásahusaid sierra stivrraide.
Saemiedigkie seminaari ståvroelïhtsegidie öörneme mejtie Saemiedigkie nommehtamme saemien kultuvreinstitusjovni sjïere ståvrojde.
Semináras ohppe stivralahtut makkár barggut sis leat ja makkár vuordámušat leat sidjiide go leat stivralahttun.
Seminaaresne ståvroelïhtsegh lïerin magkeres barkoeh daj leah jïh magkeres vuartoeh leah dejtie gosse årrodh ståvroelïhtseginie.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš buoridit sin gelbbolašvuođa geat čohkkájit Sámedikki nammadan stivralahttun, ja áigu lágidit ođđa seminára jagis 2012.
Saemiedigkien mïeleste vihkele dejtie maahtaldahken bueriedidh gïeh Saemiedigkiem nommehtamme ståvroelïhtseginie tjahkasjieh, jïh edtja orre seminaarem jaepesne öörnedh 2012.
Kulturdepartemeanttain lea dollojuvvon hálddahuslaš konsultašuvdna ođđa sámi kulturviesuid viessoláigoruhtadeami birra.
Kulturdepartemeenti steeresovveme reerije konsultasjovne orre saemien kultuvregåetiej *viessoláigoruhtadeami bïjre.
Dainna vuolggasajiin go ođđa huksenprošeavttaid bargovuogi sáhttá juohkit guovtti sadjái ovddasvástádusa vuođul ja fápmudusa vuođul, de sohppojuvvui bargovuohki viessoláigoruhtadeapmái ođđa sámi kulturviesuide.
Dejnie feelemesijjine gosse orre tseegkemeprosjeekti barkoevuekiem maahta göökten sæjjan dïedten mietie juekedh jïh stillemen mietie, dellie barkoevuekie latjkasovvi *viessoláigoruhtadeapmái orre saemien kultuvregåetide.
Bargovuogis váldojuvvo vuolggasadji stáhta viessoláigoortnegis.
Barkoevuekeste feelemesijjie staaten vaaltasåvva *viessoláigoortnegis.
Dat lea ceahkkálastojuvvon bargovuohki, ja ovddasvástádus juogaduvvo Sámedikki ja Kulturdepartemeantta gaskka, evttohusaid, mearrádusaid bušeahtalaš váikkuhusaid ektui dan oktavuođas go ođđa viessoláigoruhtadeapmi váldojuvvo atnui sámi kulturviesuid várás.
Dïhte lea *ceahkkálastojuvvon barkoevuekie, jïh dïedte joekedåvva Saemiedigkien jïh Kultuvredepartemeenten gaskemsh, uvtelassi, nænnoestahki beetnehsoejkesjen dïedti muhteste dennie gaskesisnie gosse orre *viessoláigoruhtadeapmi åtnose vaaltasåvva saemien kultuvregåetiej muhteste.
Sámi kulturviesut ja kulturgaskkustanásahusat
Saemien kultuvregåetieh jïh kultuvreåvtese buektemeinstitusjovnh
Sámediggi deaivvada dávjá sámi kulturviesuid ovddasteddjiiguin guorahallan dihte áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa ja áigeguovdilis áššiid čuovvoleapmái.
Saemiedigkie daamhtah saemien kultuvregåetiej saadthalmetjigujmie gaavnesje goerehtallemen dïehre aamhtesh mah dijpieh institusjovnenbïevnesen jïh daaletje aamhtesi dåeriedimmiem.
Sámi kulturviesut leat deaŧalaččat sámi kultureallima oainnusmahttimis ja doibmet sámi kultuvrra ovddidanarenan.
Saemien kultuvregåetieh vihkele saemien kultuvrejielemen vååjnesasse bïejemisnie jïh juhtieh saemien kultuvren evtiedimmiesijjine.
Sámediggi lea 2011:s sirdán Sáčča sámi viesu njuolga doarjjapoasttas Sámedikki bušeahtas ohcanvuđot postii “Sámi deaivvadansajit” .
Saemiedigkie jaepien 2011 sertiestamme Sážžán saemien gåetien rïekte dåarjoepåastesne Saemiedigkien beetnehsoejkesjisnie ohtsemevåaromen påastese “Saemien gaavnesjimmiesijjieh” .
Dát sirdojuvvui ásahusdieđáhusa vuođul, gos čuožžu ahte Sámediggeráđđi sáhttá bidjat čielga gáibádusa buot ásahusaid ja organisašuvnnaid doibmii mat ožžot njuolgadoarjaga Sámedikki bušeahta bokte.
Daate sertiestovvi institusjovnenbïevnesen mietie, gusnie tjåådtje ahte Saemiedigkieraerie maahta tjïelke krïevenassem bïejedh gaajhki institusjovni jïh organisasjovni darjoemasse mah rïektedåarjoem Saemiedigkien beetnehsoejkesjistie åadtjoeh.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Sáčča sámi viesuin ovdal dan.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe Sážžán saemien gåetine dan aarebi.
Čoahkkimis ságastuvvui earret eará Sámedikki doarjjaortnega mihttomeriid ja eavttuid birra.
Tjåanghkosne gaskem jeatjah gaskestallesovvi Saemiedigkien dåarjoeöörnegen ulmiej jïh moenemetsiehkiej bïjre.
Sámediggi nammada stivralahtuid sámi kulturviesuide ja kulturgaskkustanásahusaide.
Saemiedigkie ståvroelïhtsegh saemien kultuvregåetide jïh kultuvreåvtese buektemeinstitusjovnide nommehte.
Árran julevsáme guovdásja vuođđudusa stivrii áigodahkii 2011-2015 lea Sámediggi nammadan Siv Sara ja várrelahttun fas Johan Daniel O. Hætta.
Aernien julevsaemien *guovdásja *vuođđudusa ståvrose boelhkese jaepiej 2011-2015 Saemiedigkie nommehtamme Siv Sara jïh sæjjasadtjine viht Johan Daniel O./o. Hættan.
Davviálbmogiid guovddáža stivrii lea Sámediggi nammadan Hilde Anita Nyvoll ja várrelahttun joatká Nils Olaf Larsen.
Noerhteåålmegi jarngen ståvrose Saemiedigkie nommehtamme Hilde Anitan Nyvoll jïh sæjjasadtjine Nils Olaf Larsen jåarhka.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Sijti Jarngein guovddáža organisašuvdnarievdadanbarggu birra.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe Sijtijjen *Jarngein jarngen organisasjovnejorkestimmiebarkoen bïjre.
Guovddáš lea ožžon ođđa njuolggadusaid, maid vuođul Sámediggi lea ožžon stivrasaji.
Jarnge orre njoelkedassh åådtjeme, mej mietie Saemiedigkie ståvroesijjiem åådtjeme.
Sámediggi lea nammadan John Kappfjell Sijti Jarnge stivralahttun áigodahkii 2012-2016.
Saemiedigkie Johnen Kappfjellen Sijtijjem nommehtamme Jarnge ståvroelïhtseginie boelhkese 2012-2016.
Várdobáiki
Várdobáiki
Várdobáiki álggahii ođđasis organiserema 2009:s organisašuvdnaprošeavtta bokte masa Sámediggi attii doarjaga.
Várdobáiki ikth vielie öörnemem jaepien 2009 organisasjovneprosjeektine aelkiehti mïsse Saemiedigkie dåarjoem vedtieji.
Dát dahkkui maiddái Sámediggeráđi ásahusdieđáhusa vuođul.
Daate aaj dorji Saemiedigkieraerien institusjovnenbïevnesen mietie.
Proseassa čađa leat čađahuvvon čoahkkimat Sámedikki ja Várdobáikki gaskka ođđa stivren- ja organisašuvdnahámi válljema birra.
Prosessen tjïrrh leah tjïrrehtovveme tjåanghkoeh Saemiedigkien jïh Várdobáikijjen gaskemsh orre stuvreme- jïh organisasjovnehaamoen veeljemen bïjre.
Ođđasisorganiserenprošeavtta raportta vuođul 2010:s lea mearriduvvon ahte bovdejuvvo vuođđudusa ásaheapmái.
*Ođđasisorganiserenprošeavtta reektehtsen mietie jaepien 2010 nænnoestovveme ahte bööresåvva *vuođđudusa tseegkemasse.
Danne lea Sámediggi bovdejuvvon searvat Várdobáikki sámi guovddáža vuođđudusa ásaheapmái.
Dannasinie Saemiedigkie bööresovveme Várdobáikijjen saemien jarngen mealtan *vuođđudusa tseegkemasse.
Romssa ja Norlándda fylkkasuohkanat leat maiddái bovdejuvvon searvat mielde vuođđudeaddjin.
Romsan jïh Nordlaanten fylhketjïelth aaj bööresovveme mealtan mealtan tseegkijinie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 92. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 92. bielie 379 bielesne
Oslo sámi viessu
Osloven saemien gåetie
Sámi viesu searvi lea álggahan ođđasis organiserenproseassa Sámedikkeráđi ásahusdieđáhusa vuođul.
Saemien gåetien siebrie ikth vielie öörnemeprosessem aelkiehtamme Saemiedigkienraerien institusjovnenbïevnesen mietie.
Jos sámi ásahusaid galggaš sáhttit ovddidit viidáseappot, ja jos dat galget sáhttit deavdit dan ulbmila mii dain lea, ahte dain galgá lea viiddis ja searvvaheaddji doaibma, de lea dárbu ođđasis árvvoštallat stivra- ja organisašuvdnavuogi.
Jis saemien institusjovnh edtja maehtedh vijriebasse evtiedidh, jïh jis dah edtjieh maehtedh dam ulmiem dievhtedh mij dejnie lea, ahte dejnie galka lea vijries jïh #mealtan<adv><der_h><vblex><tv><prsprc> darjome, dellie lea daerpies ikth vielie ståvroe- jïh organisasjovnevuekiem vierhtiedalledh.
Sámedikki árvvoštallama mielde lea vuođđudushápmi heivvoleamos organisašuvdnavuohki eanaš sámi kulturásahusaide.
Saemiedigkien vierhtiedimmien mietie lea *vuođđudushápmi sjiehtielommes organisasjovnevuekie jeenjemes saemien kultuvreinstitusjovnide.
Earret eará dan geažil go dat:
Gaskem jeatjah dan dïete goh dah:
Addá oadjebasvuođa das ahte ásahusa árvvut dollojuvvojit čoahkis Sihkkarastá dan ahte mearridanváldi lea ásahusa iežas orgánain.
Tjïrkesvoetem desnie vadta ahte institusjovnen aarvoeh tjåengkesne steeresuvvieh Dam gorrede ahte nænnoestimmiereaktah institusjovnen jïjtjse orgaanine.
Goziha dan ahte lea veahá gaska doarjjaaddi ja hálddašandási gaskkas.
Dam geehtede ahte lea ånnetji gåhkaldahke dåarjoevedtijen jïh reeremedaltesen gaskesne.
Sámediggi lea lohpidan leat okta Oslo sámi viesu vuođđudusa ásaheddjiid gaskkas.
Saemiedigkie dåajvoehtamme årrodh akte Oslove saemien gåetien *vuođđudusa tseegkiji gaskesne.
Buorre lea go sihke Oslo gielda ja Akershus fylkkagielda bovdejuvvojit searvat mielde ásaheaddjin.
Buerie lea gosse dovne Osloven tjïelte jïh Akershusen fylhketjïelte bööresuvvieh mealtan mealtan tseegkijinie.
Saemien Sijte
Saemien Sïjte
Stáhta huksenfitnodat, Kulturdepartemeantta barggahanreivviid vuođul, lea ráhkadan huksenprográmma, analyseren duktasaji ja ráhkadahttán ovdaprošeavtta Saemien Sijte ođđa vistái.
Staaten tseegkemesïelte, Kultuvredepartemeenten #barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>prieviej mietie, tseegkemeprogrammem dorjeme, joekehtahteme *duktasaji jïh åvteprosjeektem #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><prfprc> Saemien Sïjte orre gåatan.
Ovdaprošeakta čájeha ahte šaddá gelddolaš ja hui erenoamáš ođđa visti.
Åvteprosjeekte vuesehte ahte gieltege sjædta jïh dan sjïere orre gåetie.
Vistti arkitektuvra iešalddis sáhttá geasuhit.
Gåetien arkitektuvre oktegh maahta giesedh.
Prošeakta lea bisson addojuvvon areálarámmaid siskkobealde, ja das lea mealgat unniduvvon energiijamihttomearri.
Prosjeekte orreme vadtasovveme goelpeneståaroenmieriej sisnjelen, jïh desnie lea *mealgat unniedovveme energijenulmie.
Vistái galget boahtit kantuvrrat Saemin Sijtei, Sámediggái, Boazodoallohálddahussii ja Snoasa suohkanii.
Gåatan edtjieh båetedh kontovrh *Saemin Sïjtese, Saemiedægkan, Båatsoereeremasse jïh Snåasen tjïeltese.
Prošeavttas leat čuovvovaš servodatmihttomearit: Saemien Sijte musea ja kulturguovddáš galgá duođaštit, suodjalit, ovdánahttit ja ovddidit máttasámi identitehta, giela ja kultuvrra.
Prosjeektesne minngebe siebriedahkenulmieh: Saemien Sïjten museume jïh kultuvrejarnge edtja jååhkesjidh, vaarjelidh, åarjelsaemien identiteetem evtiedidh jïh evtiedidh, gïelem jïh kultuvrem.
Guovddáš sáhttá šaddat arenan ja čoahkkinbáikin, ja dasto doaibmat sámi dutkan- ja gaskkustanásahussan.
Jarnge maahta sjïdtedh sijjine jïh tjåanghkoensijjine, jïh dehtie minngede juhtiejibie saemien dotkeme- jïh åvtese buektemeinstitusjovnine.
Guovddáža doaibma sáhttá leat mielde addimin sierra olahusjoavkkuide eanet máhtu ja áddejumi máttasámi kultuvrra ja leahkima birra.
Jarngen darjome maahta mealtan årrodh vedtedh sjïere *olahusjoavkkuide jeenjebe maahtoen jïh goerkesem åarjelsaemien kultuvren jïh årromen bïjre.
Sámediggi lea dovddahan ahte Sámediggi váldá badjelasas ovddasvástádusa doaibmat láigolažžan daid areálain maid vuođđudus Saemien Sijte galgá geavahit, dainna eavttuin ahte Sámediggi bušeahtas bokte oažžu gokčojuvvot buot viessoláigogoluid ja jus maŋŋá bajidit láigomáksomeriid.
Saemiedigkie jeahteme ahte Saemiedigkie bijjeli dïedtem vaalta juhtedh *láigolažžan dejnie goelpeneståarojne mejtie #tseegkedh<vblex><tv><imp><p3><sg> Saemien Sïjte edtja utnedh, dejniemoenemetsiehkine ahte Saemiedigkie #beetnehsoejkesje<n><sg><ela><px3sg> åådtje gaptjesovvedh #gaajhke<prn><ind><nom> *viessoláigogoluid jïh jis mænngan bijjiedibie *láigomáksomeriid.
Sámediggi lea earret eará deattuhan čuovvovaš ákkaid prošeavtta duohtan dahkama ektui ovdaprošeavtta vuođul: Visti doaibmá arkitektonálaš čikŋan ja šaddá eahpitkeahttá geahččan veara visti dán guovllus.
Saemiedigkie gaskem jeatjah tjïelkestamme minngebe *ákkaid prosjeektem #saetnies<adj><ess> darjomen muhteste åvteprosjeekten mietie: Gåetie jåhta *arkitektonálaš rïeseginie jïh #geakasjidh<vblex><tv><vabess> sjædta gïehtjedimmien seatadigke/seatadihke gåetie daennie dajvesne.
Dát addá buori vejolašvuođa deattuhit, čalmmustit ja oainnusmahttit máttasámi kultuvrra árvvolaš vuogi mielde, mas sáhttá leat stuorra ávki Snoasai ja guvlui oppalaččat.
Daate buerie nuepiem tjïelkestidh vadta, åarjelsaemien kultuvrem dovrehke vuekien mietie vååjnesasse bïejedh jïh vååjnesasse bïejedh, mesnie maahta årrodh stoere nåhtoe Snåasese jïh dajvese ellieslaakan.
Dát dávista bures ráđđehusa áŋgiruššansurggiide Kulturloktemis mas visuála dáidda, arkitektuvra ja design deattuhuvvojit.
Daate hijven reerenassem barkoesuerkide kultuvrelutnjemisnie svååroe mesnie *visuála tjeahpoe, arkitektuvre jïh designe tjïelkestuvvieh.
Geasuheaddji visti gos leat buorit bargodilit váikkuha positiivvalaččat rekrutteremii oažžut deaŧalaš virggiide olbmuid máttasámi guovllus, ja lea danne mielde nannemin fágabirrasa máttasámi giela ja kultuvrra ektui.
Giesije gåetie gusnie leah buerie barkoetsiehkieh positijvelaakan dijpie dåårrehtimmiem vihkeles barkojde almetjh åarjelsaemien dajveste åadtjodh, jïh lea dannasinie mealtan faagebyjresem nænnoestidh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvrenmuhteste.
Museadoaibma čájáhusaiguin ja gullevaš bagadanbájiin sámi duodjái duođašta máttasámi kultuvrra árvvolaš ja ealli vugiin.
Museumendarjome vuasahtallemigujmie jïh *gullevaš *bagadanbájiin saemien vætnose åarjelsaemien kultuvrem jååhkesje dovrehke jïh dyjre vuekine.
Oktii lokaliseren eará almmolaš doaimmaiguin main leat sámiidguoski doaimmat, oktiibuot lea buorre fágalaš movttiidahttin buohkaide.
Ikth *lokaliseren jeatjah byjjes darjomigujmie mejnie leah saemiejdïjpije/seemidïjpije darjomh, ektiegaajhke lea buerie faageles eadtjaldehtemen gaajhkesidie.
Sámi teáhterat
Saemien teaaterh
Sámi teáhterat leat deaŧalaš arenat kulturvásiheapmái ja kulturgaskkusteapmái, ja sámegiela geavaheapmái ja oainnusmahttimii.
Saemien teaaterh vihkeles sijjieh kultuvredååjrehtallemasse jïh kultuvreåvtese buektiemasse, jïh saemiengïelen pråvhkose jïh vååjnesasse bïejemasse.
Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea guhká oččodan sierra teáhtervistti Guovdageidnui.
Beaivvášen saemien nasjonaaleteaatere guhkiem sjïere teaaterengåetiem Goevtegeajnose åådtjedamme.
Teáhtera stivra lea mielas ahte Stáhta huksendoaimmahat váldá badjelasas ovddasvástádusa teáhtervistti huksemis, ja ávžžuha Sámedikki sáddet barggahanreivve Stáhta huksendoaimmahahkii.
Teaateren ståvroe mïelesne ahte Staatenbægkoeh bijjeli dïedten teaaterengåetiem tseegkemistie vaalta, jïh haasta Saemiedigkiem #barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>prieviem Staatenbægkojde seedtedh.
Sámediggi lea bivdán Stáhta huksendoaimmahaga bargat ođđa teáhtervistti plánemiin, mii doaisttážii lea ráddjejuvvon prográmmabarggu čađaheapmái.
Saemiedigkie Staatenbægkojde maadteme orre teaaterengåetien soejkesjimmine barkedh, mij *doaisttážii programmenbarkoen tjïrrehtæmman gaertjiedovveme.
Stáhta huksendoaimmahat lea ráhkadan huksenprográmma evttohusa.
Staatenbægkoeh tseegkemeprogrammen uvtelassem dorjeme.
Sámedikki áigumuššan lea ahte Stáhta huksendoaimmahat váldá ovddasvástádusa barggu joatkimis dassážii go ođđa visti ceggejuvvo, ja maŋŋá ovddasvástádusa ođđa vistti doaimmas.
Saemiedigkien aajkojne lea ahte Staatenbægkoeh dïedten barkoem jåerhkiemistie vaalta gosk gosse orre gåetie tseegkesåvva, jïh mænngan dïedtem orre gåetien darjoemisnie.
Dat sorjá das ahte nagodit go Sámediggi ja Kulturdepartemeanta soahpat ahte prošeakta lea oassi sámi ođđa kulturviesuid viessoláigoruhtadanortnegis ja ruhtaduvvo dan badjel.
Dah *sorjá desnie ahte gaegniedieh goh Saemiedigkie jïh Kultuvredepartemeente latjkajibie ahte prosjeekte boelhke saemien orre kultuvregåetieh *viessoláigoruhtadanortnegis jïh dan bijjelen laeviehtåvva.
Åarjelhsaemien Teatere lea mearridan ođđa stivren- ja organisašuvdnahámi mii goziha dieđáhusa áigumušaid.
Åarjelhsaemien Teatere nænnoestamme orre stuvreme- jïh organisasjovnehaamoem mij bïevnesen aajkoeh geehtede.
Dát lea dahkkojuvvon Sámediggeráđi sámi ásahusovddidandieđáhusa vuođul.
Daate dorjesovveme Saemiedigkieraerien saemien institusjovnenevtiedimmiebïevnesen mietie.
Sámediggi lea ovttas eará beliiguin bovdejuvvon oasussearvvi, Åarjelhsaemien Teatere N O/s vuođđudeapmái.
Saemiedigkie ektesne jeatjah bieliejgujmie bööresovveme *oasussearvvi, Åarjelhsaemien Teateren N./n. O./o./s. tseegkemasse.
Vuođđudančoahkkin lea guovvamánus 2012.
Tseegkemetjåanghkoe goevten 2012.
Sámi festiválat
Saemien festivaalh
Sámi festiválat leat deaŧalaččat sámi kultuvrra ja álgoálbmotkultuvrra oainnusmahttimii, gaskkusteapmái ja ovddideapmái.
Saemien festivaalh vihkele saemien kultuvren jïh aalkoeåålmegenkultuvren vååjnesasse bïejemasse, åvtese buektiemasse jïh evtiedæmman.
Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat festiválaid ovddasvástideddjiiguin gulahallan dihte nubbi nuppi birra ja áigeguovdilis áššiid birra ságastallama dihte.
Saemiedigkien leah jaabnan tjåanghkoeh festivaali tjåadtjoehtæjjajgujmie gaskestallemen dïehre #sinsitniem<prn><res><attr> sinsitnienbïjre jïh daaletje aamhtesi bïjre gaskestallemen dïehre.
Márkomeanu stivra lea čilgen Sámediggái festiválaid rievdadusaid birra.
Márkomeannun ståvroe Saemiedægkan festivaali jorkestimmiej bïjre boejhkelamme.
Sii leat maiddái bivdán oažžut sierra buvttadeaddjivirggi festivála oktavuhtii.
Dah aaj maadteme sjïere darjojenbarkoen festivaalem gaskesasse åadtjodh.
Sámedikkis, Romssa fylkkasuohkanis ja Márkomeanuin lea leamaš oktasaš čoahkkin festivála hástalusaid birra.
Saemiedigkien, Romsan fylhketjïelten jïh Márkomeannujne orreme ektie tjåanghkoen festivaalen haestemi bïjre.
Čoahkkimis ságastallojuvvui sierra čovdosiid hástalusaid birra.
Tjåanghkosne soptsestallesovvi sjïere tjoevtenji haestemi bïjre.
Márkomeannu váldá dáid mielde viidáset barggus festivála ovddidemiin.
Márkomeannu daejtie mealtan vaalta vijrebe barkoste festivaalem evtiedidh.
Riddu Riđđu-festiválas ledje 20 jagi ávvudoalut geassit 2011.
Riddu Fropmeh-festivaaleste/Fropmehke-festivaaleste lin #20<num><sg><nom> jaepieh heevehtimmie giesedh 2011.
Festivála lea ovdánan miehtá máilmmi álgoálbmotmusihka deaŧalaš arenan, ja sámi dáiddáriid ja girječálliid deaŧalaš gaskkustanlávdin.
Festivaale abpe åvtenamme eatnemem aalkoeåålmegenmusihken vihkeles sijjine, jïh saemien tjiehpiji jïh tjaeliji vihkele *gaskkustanlávdin.
Ávvudeami oktavuođas rahppojuvvui Davviálbmogiid guovddáža ođđa visti.
Heevehtimmien gaskesisnie geehpehtovvi Noerhteåålmegi jarngen orre gåetie.
Sámediggi lea ovttas Romssa fylkkasuohkaniin, Gáivuona suohkaniin ja ráđđehusain leamaš mielde ruhtadeamen ođđa vistti.
Saemiedigkie ektesne Romsan fylhketjïeltine, Kåfjorden tjïelti jïh reerenassine orreme mealtan orre gåetiem laeviehtidh.
Guovdageainnu filbmafestivála ii leat ožžon máksot Sámedikkis njuolgadoarjaga 2011:s.
ij leah Goevtegeajnoen jielieguvviefestivaale åådtjeme Saemiedigkesne mååksedh rïektedåarjoen jaepien 2011.
Váilevaš raporterema geažil ii leat Sámediggi máksán njuolggodoarjaga, ja lea gáibidan ruđaid ruovttoluotta festiválas.
Fååtesæjja reektemen dïete ij leah Saemiedigkie rïektedåarjegem maakseme, jïh beetnegh bååstede festivaaleste krïeveme.
Dán vuođul váldojuvvo dát filbmafestivála eret Sámedikki 2012 bušeahta njuolggodoarjagis 2012:s.
Daan mietie daate jielieguvviefestivaale destie vaaltasåvva Saemiedigkien jaepien 2012 beetnehsoejkesjh rïektedåarjegistie jaepien 2012.
Guovdageainnu musihkkafestivála ávvudii 2011 beassážiid áiggi 40- jagi doaluiguin.
Goevtegeajnoen musihkefestivaale jaepien 2011 heevehti påaski tïjjen #40<num><arab><cmp_splitr> jaepien arrangemeentine.
Ávvudeami oktavuođas dollojuvvojedje ávvukonsearttat, MM heargevuodjimat ja Beaivváš Sámi Našunálateáhtera 30- jagi ávvudeapmi.
Heevehtimmien gaskesisnie steeresovvin *ávvukonsearttat, M-M/MM *heargevuodjimat jïh Beaivvášen saemien nasjonaaleteaateren #30<num><arab><cmp_splitr> jaepien heevehtimmie.
Kárášjoga festiválat leat fas dadjan ahte Sámedikkis galgá leat fásta lahttu stivrras jagi 2011 rájes.
Karasjohken festivaalh viht jeahteme ahte Saemiedigkien galka årrodh vihties lïhtsege ståvrosne jaepien 2011 raejeste.
Dat leat rievdadišgoahtán njuolggadusaid nu ahte dat dávistit Vuođđudusláhkii.
Dah njoelkedassh dan #jarkestidh<vblex><tv><der_inchl><vblex><prfprc> dah svååroeh *Vuođđudusláhkii.
Bargguin galget leat geargan 2012 jahkečoahkkima rádjai.
Barkojne gelkieh jaepien 2012 jaepietjåanghkoen raajan galhkeme.
Sámediggi lea nammadan Laila Østby-Paulsen Kárášjoga festiválaid stivrii áigodahkii 2011-2013, ja Rosie Holmestrand lea várrelahttu.
Saemiedigkie nommehtamme Lailan #Østby<np><cog><cmp_sgnom><cmp><guio>Paulsen Karasjohken festivaali ståvrose boelhkese jaepiej 2011-2013, jïh Rosien Holmestrand sæjjasadtje.
Girjebusset
Gærjabussh
Sámi girjebusset dievasmahttet bibliotehkabálvalusaid guovlluin gos sámit ásset bieđgguid, ja lea deaŧalaš oassi barggus bibliotehkabálvalusaid fállamis buohkaide.
Saemien gærjabussh biblioteekendïenesjh dajvine illieh gusnie saemieh bårrode veasoeh, jïh lea vihkeles boelhke barkoste biblioteekedïenesji faalemisnie gaajhkesidie.
2011:s oaččui maiddái Mátta- Romssa girjebusse doaibmadoarjaga Sámedikkis.
jaepien 2011 aaj åadtjoeji #Åarjel<n> Romsan gærjabussen darjomedåarjoem Saemiedigkeste.
Dál ožžot čieža sámi girjebusse doaibmadoarjaga
Daelie tjïjhtje saemieh gærjabussen darjomedåarjoem åadtjoeh
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 94. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 94. bielie 379 bielesne
Sámedikkis.
Saemiedigkesne.
Divttasvuona suohkan oaččui investerendoarjaga ođđa girjebusse oastimii 2011:s.
Divttasvuotnan tjïelte investeeremedåarjegen orre gærjabussem åadtjoeji åestiemasse jaepien 2011.
Sámedikki girjerádju lágidii International Indigenous Librarians Foruma njukčamánus 2011.
Saemiedigkien gærjagåetie International öörni Inen*digenous *Librarians Forumem njoktjen 2011.
Dát forum lea lágiduvvon juohke nuppi jagi 1999 rájes.
Daate forume #fïerhte<prn><ind><attr> #mubpie<adj><ord><sg><ill><attr> jaepien öörnesovveme jaepien 1999 raejeste.
2001:s lágidii foruma Sámi girjerádju Johkamohkis.Foruma ulbmilin lea buoridit diehtojuohkima, čoakkáldagaid ja bálvalusa minoritehtaide dan bokte ahte vuođđudit fierpmádaga ja juogadit vásihusaid iešguđetlágán álgoálbmogiid gaskka.
jaepien 2001 forumem öörni Saemien gærjagåetie Johkamohkkijjesne.Forumen ulmine lea bïevnesjoekedimmiem bueriedidh, tjåanghkoeh jïh dïenesjem minoriteetide dejnie ahte vearmadahkem tseegkijibie jïh dååjrehtsh ovmessieaalkoeåålmegigaskemsh joekedidh.
Sámi museat
Saemien museumh
Sámediggi lea čađahan dárboiskkadeami buot sámi museaid ektui.
Saemiedigkie #daerpies<adj><cmp_sgnom><cmp>goerehtimmiem tjïrrehtamme gaajhke saemien museumi muhteste.
Das boahtá ovdan ahte sámi museat leat ain huksendásis.
Destie fraamme båata ahte saemien museumh annje tseegkemedaltesisnie.
Dattetge leat dat ovdánan ja šaddan nana sámi gelbbolašvuođa ásahussan sámi servodagas.
Darhkan dah åvtenamme jïh nænnoes saemien maahtaldahkem sjïdteme institusjovnine saemien siebriedahkesne.
Sámediggi vuoruha sámi museaid bušeahtas.
Saemiedigkie saemien museumi beetnehsoejkesjisnie prijoriterede.
Guovddáš eiseválddiid, fylkkagielddaid ja gielddaid juolludusat eai leat gal lassánan ja leat beanta jávkamin, liikká vaikko lea celkojuvvon ahte ovddasvástádus gullá nationála, guovlulaš ja báikkálaš dásiide go lea sáhka sámi museain.
Jarngen åejvieladtji, fylhketjïelti jïh tjïelti *juolludusat eah leah gujht læssanamme jïh leah *beanta jaavoleminie, lïjhke jalhts jeahtasovveme ahte dïedte gåvla nasjonaale, regionaale jïh dajven daltesidie goh lea håaleme saemien museumijste.
Dan geažil lea sámi museain váttis ovddidit nu ollu ja nanosmuvvat ain eanet, ja sáhttit čiekŋudit eanet báikkálaš ja guovllu kulturhistorjái.
Dan dïete lea saemien museumi geerve evtiedidh dan jïjnjem jïh *nanosmuvvat annje jeenjelaakan, jïh maehtiejibie gïengelåbpoe båetedh jeenjelaakan dajven jïh dajvem kultuvrevaajesasse.
Dárboiskkadeapmi lea vuođđun dan museapolitihkalaš čilgehussii mii galgá ovddiduvvot jagi 2013 álggus.
#Daerpies<adj><cmp_sgnom><cmp>goerehtimmie våaroeminie dan museumenpolitihken tjïelkestæmman mij edtja evtiedovvedh jaepien 2013 aalkoevisnie.
Norgga álbmotmusea álgaga mielde ahte fievrridit ruovttoluotta osiid sámi čoahkkádusain sámi museaide, lea Sámediggi álggahan čielggadit iešguđege beliid dáid ruovttoluotta fievrrideamis.
Nöörjen åålmegenmuseume *álgaga mealtan ahte bååstede boelhkh foeresjidh saemien *čoahkkádusain saemien museumide, Saemiedigkie aelkiehtamme ovmessie bieliej daaj bååstede tjïelkedidh juhtiemisnie.
Go daid galgá ruovttoluotta fievrridit de gáibiduvvo earret eará fágalaččat dohkálaš rádjan ja čájáhus.
Goh dejtie edtja bååstede foeresjidh dellie gaskem jeatjah faageleslaakan krïevesåvva dåhkasjamme öörneme jïh vuasahtalleme.
Čielggadeami oktavuođas geahčaduvvojit maiddái makkár resurssat dárbbašuvvojit dán proseassas.
Salkehtimmien gaskesisnie aaj gïehtjedovvieh magkeres vierhtieh daennie prosessesne daarpesjovvieh.
Vurdojuvvo ahte čielggadus gárvánivččii jagi 2012 álgo jahkebealis.
Vuartasåvva ahte boejhkehtasse dorjesåvva jaepien 2012 bieliejaepesne åålkoe.
Njeallje musea mat leat Deanu musea, Várjjat sámi musea, Savio-musea ja Nuortasámi musea leat ain nannenproseassas.
Njieljie museumh mah Deatnun museume, Várjjaten saemien museume, Savio-museume jïh Luvliesaemien museume årrodh annje nænnoestimmieprosessesne.
Bealit barget láigo- ja doaibmašiehtadusaid ásahemiin, nu ahte vuođđudus formálalaččat sáhttá váldit doaimma badjelii.
Bielieh berkieh *láigo- jïh darjomelatjkoej tseegkeminie, dan ahte #tseegkedh<vblex><tv><imp><p3><sg> byjjeslaakan maahta darjomem bijjeli vaeltedh.
Nuortasámi museavisti ii leat gárvvistuvvon ollásit.
Luvliesaemien ij leah museumengåetie ellieslaakan illesovveme.
Stáhta huksenfitnodat bargá váilevašvuođaid divvumiin visttis vai dat sáhttá dohkkehuvvot ja váldojuvvot geavahussii almmolaččat.
Staaten tseegkemesïelte barka *váilevašvuođaid davvoeminie gåetesne vuj dïhte maahta åtnose byjjeslaakan dåhkasjehtedh jïh vaaltasovvedh.
Musea rahpandáhton ja vuođđočájáhus ii leat mearriduvvon, muhto dat mearriduvvo jagi 2012 álggus.
Museumen geehpehtimmiedaatoe jïh ij leah våaromevuasahtalleme nænnoestovveme, mohte dïhte nænnoeståvva jaepien 2012 aalkoevisnie.
Sámi dáiddamusea
Saemien tjeahpoemuseume
Sámediggi lea 2009:s bivdán Stáhta huksendoaimmahaga čađahit Sámi dáiddamusea prográmmabarggu.
Saemiedigkie jaepien 2009 maadteme Staatenbægkoeh tjïrrehtidh Saemien tjeahpoemuseume programmenbarkoem.
Dat bargu galgá dahkkojuvvot lávga ovttasbargguin RiddoDuottarMuseain/ Sámi dáiddamusean, mii eaiggáduššá rusttega.
Dïhte barkoe edtja lïhke ektiebarkojne RiddoDuottarMuseatisnie dorjesovvedh/ Saemien tjeahpoemuseumine, mij bægkoem åtna.
Stáhta huksendoaimmahat lea čađahan barggu, ja lea sádden Sámi dáiddamusea prošeavtta huksenprográmma.
Staatenbægkoeh barkoem tjïrrehtamme, jïh seedteme Saemien tjeahpoemuseume prosjeekten tseegkemeprogramme.
Huksenprográmmas leat mielde earret eará dilleanalysa ja prográmmaplána.
Tseegkemeprogrammesne leah mealtan gaskem jeatjah tsiehkiejoekehtimmiem jïh programmensoejkesjem.
Sámi dáiddamusea galgá ásahuvvot RiddoDuottarMuseat dáláš vistái, ja dan vistti ođđa oassái.
Saemien tjeahpoemuseume edtja tseegkesovvedh RiddoDuottarMuseat daaletje gåatan, jïh dan gåetien orre boelhkese.
Bargu mii guoská eaiggátvuhtii, hálddašeapmái, doibmii ja dáláš rusttega bajásdoallamii ii leat vuos loahpahuvvon.
Barkoe mij aajhterevoetem dæjpa, reeremem, darjomem jïh daaletje bægkoen *bajásdoallamii ij leah voestegh illesovveme.
Stáhta huksendoaimmahat lea dattetge dovddahan positiivvalaš miellaguottu dan ektui ahte olles rusttet sáhttá gullat Stáhta huksendoaimmahaga bargui maŋŋá go ođđa visti lea gárvvis, ja go dáláš visti lea divoduvvon/ođastuvvon.
Staatenbægkoeh darhkan positijve mïelevuajnoem dan muhteste jeahteme ahte abpe bægkoe maahta Staatenbægkojde barkose govledh mænngan goh orre gåetie gaervies, jïh goh daaletje gåetie #staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc>/orrestovveme.
Plánejuvvo barggahančoahkkin gos geahčadit huksenprográmma ja prošeavtta stáhtusa.
#Barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>tjåanghkoem soejkesjåvva gusnie tseegkemeprogrammem jïh prosjeekten staatusem gïehtjedibie.
Girjjálašvuohta
Litteratuvre
Sámi girjjálašvuođa ja musihka/luđiid oastinortnet lea álggahuvvon 2011:s.
Saemien litteratuvren jïh musihken/*luđiid åestemeöörnege jaepien 2011 aelkiehtovveme.
Sámi dáiddárráđđi hálddaša ortnega Sámedikki ovddas.
Saemien tjiehpijenraerie öörnegem Saemiedigkien åvteste reerie.
Lávdegoddi mii galgá árvvoštallat dieđihuvvon dahkosiid musihka ja girjjálašvuođa oktavuođas lea nammaduvvon, njuolggadusaid mielde.
Moenehtse mij edtja vierhtiedalledh bïeljelovveme *dahkosiid musihkem jïh litteratuvren gaskesisnie nommehtovveme, njoelkedassi mietie.
Davviriikkaid ráđi girjjálašvuođa sámi guovllu árvvoštallanlávdegoddi lea evttohan ovtta sámi girječálli ja ovtta sámi dahkosa girjjálašvuođabálkkašupmái 2011:s.
Noerhtelaanti raerien litteratuvrem saemien dajven vierhtiedimmiemoenehtse aktem saemien tjaelijem jïh aktem saemien uvtedamme *dahkosa #gærja<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>åasese jaepien 2011.
Dat leat Rawdna Carita Eira
Dah Rawdna Carita Eira
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 95. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 95. bielie 379 bielesne
dahkosiin ruohta muzetbeallji ruohta / löp svartöra löp.
*dahkosiin hajken *muzetbeallji hajken / *löp *svartöra *löp.
Lávdegottis leat leamaš mielde Line Merete Skarvik, Elli-Sivi Näkkäläjärvi ja John Erling Utsi.
Moenehtsisnie orreme mealtan Line Mereten Skarvik, Elli-Sivi Näkkäläjärvi jïh John Erlingen Utsijjen.
Musihkka
Musihke
Sámediggi lea ain dorjon prošeavtta Sápmi music.
Saemiedigkie annje prosjeektem dåårjeme Saemie *music.
Sápmi music addá ovtta sámi artistii vejolašvuođa olles jagi ovddidit iežas artistan promoterema, turnedoaimma, skearruid báddema bokte jna.
Saemie *music aktem saemien artistese nuepien abpe jaepiem vadta evtiedidh jïjtjemse artistine *promoterema, *turnedoaimma, *skearruid *báddema jnv. gåaskoejin
Ovttasbargu Sápmi musicain lea oassi ovttasbargošiehtadusas mii lea Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka.
Ektiebarkoe Saemie *musicain boelhke ektiebarkoelatjkoste mij lea Saemiedigkien jïh Finnmaarhkenfylhketjïeltengaskemsh.
Prošeakta oaččui ruđaid jagi 2011 reviderejuvvon bušeahta bokte.
Prosjeekte beetnegh åadtjoeji jaepien2011 revideeresovveme beetnehsoejkesjistie.
Mediafálaldat
Meedijenfaalenasse
Sámediggi lea ságastallan sámi mediafálaldaga birra Kulturdepartemeanttain.
Saemiedigkie soptsestalleme saemien meedijenfaalenassen bïjre Kulturdepartemeentine.
Áššit mat leat váldojuvvon ovdan departemeanttain leat Riikkaidgaskasaš sámi filbmaguovddáš, sámi mánáid-tv, erenoamážit julev- ja máttasámegillii, tv-prográmmaid sámegillii teksten, rekrutteremiin áŋgiruššan oažžut nuorra sámi mediaolbmuid, sámi filmmaid dubben ja speallofilmmaid teksten.
Aamhtesh mah fraamme departemeentijste vaaltasovveme årrodh Gaskenasjonaale saemien jielieguvviejarngen, saemien *mánáid-tv, joekoenlaakan luvlie- jïh åarjelsaemiengïelese, tv-programmi saemiengïelese *teksten, dåårrehtimmine eadtjaldovveme noere saemien meedijenalmetjh åadtjodh, saemien jielieguvvieh *dubben jïh spïelejielieguvviej *teksten.
Bealit sohpe ain gulahallat dáid áššiid birra.
Departemeanta ja Samediggi leat maiddái soahpan ahte innovatiivvalaš prošeavttaiguin nugo Nuoraj-tv berre jotkojuvvot ja geavahuvvot ovdamearkan čuovvoleapmái go guoská sámegiela geavaheapmái mediain.
Departemeente jïh Saemiedigkie aaj latjkeme ahte innovatijven prosjeektigujmie goh *Nuoraj-*tv byöroe #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> jïh åtnasovvedh vuesiehtimmine dåeriedæmman goh saemiengïelen pråvhkoem meedijinie dæjpa.
Deaŧalaš lea doarjut nuorra sámi mediaolbmuid dainna jurdagiin ahte joatkit Nuoraj-tv:in ja rekrutteret dasa.
Vihkele lea noere saemien meedijenalmetjh dejnie åssjalommesinie dåarjodh ahte jåerhkedh *Nuoraj-*tv:im jïh dïsse dåårrehtibie.
Nuoraj-tv oažžu njuolggodoarjaga Sámedikki 2012 bušeahta rájes.
*Nuoraj-*tv rïektedåarjegem åådtje Saemiedigkien jaepien 2012 beetnehsoejkesjen raejeste.
Sámi girkoáššit
Saemien gærhkoenaamhtesh
Sámediggi searvvai Girkočoahkkimii cuoŋománus 2011 Tønsberggas.
Saemiedigkie gærhkoentjåanghkosne Mealtan voerhtjen 2011 *Tønsberggas.
Dán čoahkkimis mearriduvvui sámi girkoeallima strategiijaplána.
Daennie tjåanghkosne nænnoestovvi saemien gærhkoenjielemen strategijesoejkesje.
Sámediggi meannudii dán plána 2010:s ja buvttii dasa cealkámuša.
Saemiedigkie daam soejkesjem jaepien 2010 gïetedi jïh dïsse jiehtegem buektieji.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte sámi dimenšuvdna vuhtii váldojuvvo Norgga girkus, ja oaivvilda ahte mearriduvvon strategiijaplána lea buorre vuolggasadji dan oččodeapmái.
Saemiedægkan vihkele ahte saemien #dimesjovne<n><sg><nom> #<adv> Nöörjen gærhkoste seatadåvva, jïh jeahta ahte nænnoestovveme strategijensoejkesje buerie feelemesijjie dan åådtjedæmman.
Valáštallan
Svïhtjeme
Sámediggi háliida ahte sámi nuorat barget viššalit kultuvrrain ja valáštallamiin.
Saemiedigkie sæjhta ahte saemien noerh rudtjebe/rudtjegåbpoe kultuvrine berkieh jïh #svïhtjedh<vblex><iv><actio><com>.
Movttidahttin dihte lea Sámediggi 2011:s addán njeallje 25 000 ruvdnosaš stipeandda njealji nuorra kulturbargái ja valáštallái.
Eadtjaldehtemen dïehre Saemiedigkie jaepien 2011 vadteme njieljie 25 000:m *ruvdnosaš stipeendh njieljien noere kultuvrebarkijasse jïh svïhtjijasse.
Kultur- ja valáštallanstipeanda 2011:s addojuvvui čuovvovaččaide; Christer Kjønsø Karlsenii (karate), Silje Westgård (čuoigan), Marie Sofie H. Hætta (spábbačiekčan) ja Marja Helene Fjellheim Mortensson (musihkka).
Kultuvre- jïh svïhtjemestipeende jaepien 2011 #minngebe<adj><pl><ill> vadtasovvi; Christeren *Kjønsø Karlsenasse (*karate), Silje Westgården (tjoejkeme), Marie Sofien h. Hættan (tjengkertjïektjemen) jïh Marja Helenen Fjellheimem Mortenssonen (musihke).
Sámediggi doaivu ahte stipeanda lea mielde movttiidahttimin dáid nuoraid, ja earáid, bargat viidáseappot kultuvrrain ja valáštallamiin.
Saemiedigkie håhkesje ahte stipeende mealtan daejtie noeride eadtjaldehtedh, jïh jeatjabidie, vijrebe kultuvrine barkijibie jïh #svïhtjedh<vblex><iv><actio><com>.
Sámediggi oažžu jahkásaččat speallanruđaid Kulturdepartemeanttas.
Saemiedigkie fïerhten jaepien spealadimmiebeetnegh Kultuvredepartemeenteste åådtje.
Doarjaga ulbmilin lea doarjut erenoamáš sámi valástallandoaimmaid bisuheami ja viidáseappot ovddidit erenoamáš sámi valáštallandoaimmaid árbevirolaš sámi kultuvrra ovddideami oassin.
Dåarjoen ulmine lea dåarjodh sjïere saemien *valástallandoaimmaid tjöödtjestehtemem jïh vijrebh sjïere saemien svïhtjemedarjomh evtiedieh aerpiesïejhme saemien kultuvren evtiedimmien boelhkine.
Doarjja galgá geavahuvvot vuosttažettiin mánáid- ja nuoraid doaimmaide.
Dåarjoe edtja voestegh åtnasovvedh maanaj- jïh noeri darjoemidie.
Sámediggi lea dán vuođul juolludan buot speallanruđaid 2011:s Sámiid valáštallanlihttui, SVL-N.
Organisašuvdna lea geavahan ruđaid sámi valáštallama láhčima ovddideapmái mánáide ja nuoraide, ja erenoamážit lea deattuhuvvon heargevuodjima ja njoarostallama ovdánahttin.
Organisasjovne beetnegh åtneme saemien svïhtjemen *láhčima evtiedæmman maanide jïh noeride, jïh joekoenlaakan tjïelkestovveme *heargevuodjima jïh *njoarostallama evtiedimmien.
Sámediggi lea 2011:s ain juohkán doaibma- ja aktivitehtadoarjaga golmma sámi valáštallanorganisašuvnnaide.
Saemiedigkie jaepien 2011 annje juakeme darjome- jïh *aktivitehtadoarjaga golmen saemien svïhtjemeorganisasjovnide.
Dat golbma organisašuvnna mat ožžot njuolga doarjaga Sámedikkis leat Sámiid valáštallanlihttu-Norga (SVL-N), Sámi spábbačiekčanlihttu (SSL) ja Sámi HeargevuodjinLihttu (SHL).
Dah golme organisasjovnh mah rïekte dåarjoem åadtjoeh Saemiedigkien årrodh Saemiej @valáštallat<ex_vblex><iv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+latjkoe<n><cmp_sgnom><cmp><guio>+Nöörje<np><top><sg><nom> (SVL:ine), Saemien tjengkertjïektjemelatjkoe (*SSL) jïh Saemien *HeargevuodjinLihttu (*SHL).
Sámediggi gulahallá lávga sámi valáštallanorganisašuvnnaiguin, ja lea beroštupmi ahte dat ovttas galget láhčit valáštallandoaimmaid maiguin gozihuvvo sihke govdodat- ja njunušdássi.
Saemiedigkie lïhke saemien svïhtjemeorganisasjovnigujmie gaskestalla, jïh ïedtje ahte dah ektesne edtjieh svïhtjemedarjomh laetjedh mejgujmie geehtedåvva dovne *govdodat- jïh #njuenehke<n><cmp>daltese.
Sámi nuorat servet juohke nuppi jagi Arctic Winter Games (AWG) nammasaš doaluide.
Saemien noerh #fïerhte<prn><ind><attr> #mubpie<adj><ord><sg><ill><attr> jaepien mealtan Arcticen Winter Gamesen (AWG) *nammasaš arrangemeentesne.
AWG doalut leat árktalaš guovlluid nuoraid valáštallan- ja kulturdoalut.
AWG:n arrangemeente leah arktihken dajvi noeri svïhtjeme- jïh kultuvrearrangemeente.
2011:s lea leamaš fokus sámiid searvama ráhkkaneapmái AWG doaluin Whitehorses Canádas 2012:s.
jaepien2011 orreme fokuse saemiej #mealtan<adv><der_nomact><n> ryöjredæmman AWG arrangemeentesne Whitehorsesne Kanadesne jaepien 2012.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 96. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 96. bielie 379 bielesne
AWG guovddáš árvvut leat kultuvrra ja kulturáddejumi goziheapmi, ustitvuohta ja iežas ja earáid árvvus atnin.
AWG:n jarngen aarvoeh leah kultuvren jïh kultuvregoerkesen geehtedimmie, *ustitvuohta jïh jïjtjse jïh jeatjebi feejjen utnemen.
Sámediggi oaivvilda ahte dát leat deaŧalaš bealit sámi nuoraide go sii galget deaivvadit eará álgoálbmotnuoraiguin ja eará árktalaš guovlluid nuoraiguin.
Saemiedigkien mïelen mietie daah vihkeles bielieh saemien noeride goh dah edtjieh jeatjah aalkoeåålmehnoerigujmie gaavnesjidh jïh jeatjah arktihken dajvi noerigujmie.
Sámi dáiddáršiehtadus
Saemien tjiehpijenlatjkoe
Sámediggi ja Sámi Dáiddárráđđi leat dahkan ovttasbargošiehtadusa 2004:s mii mearkkaša dan ahte bealit šiehtadallet jahkásaččat sámi dáiddáršiehtadusa rámma.
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpijenraerie ektiebarkoelatjkoem jaepien 2004 dorjeme mij dïhte lea ahte bielieh fïerhten jaepien saemien tjiehpijenlatjkoen mierien raarahtellieh.
Borgemánus 2011 sohpe bealit ahte dáiddáršiehtadusa rámma 2012:s galgá leat 6 295 000 ru.
Mïetsken 2011 bielieh latjkajin ahte tjiehpijenlatjkoen mierie jaepien 2012 galka årrodh #6 295 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr.
Dás lei lassáneapmi 380 000 ru jagi 2011 dáiddáršiehtadusa ektui.
Daelie læssanimmie lij 380 000 kr. jaepien 2011 tjiehpijenlatjkoen muhteste.
Šiehtadussii gullet čuovvovaš doaibmabijut: dáiddafoanda 700 000 ru stipeanda sámi dáiddáriidda 2 450 000 ru doaibmadoarjja sámi dáiddárorganisašuvnnaide ja Sámi dáiddárráđđái 2 150 000 ru sámi govvadáidaga ja dáiddadujiid oastinortnet 370 000 ru fágalaš bagadeapmi 275 000 ru čájáhusbuhtadus 50 000 ru čáppagirjjálašvuođa, luđiid ja musihka oastinortnet 300 000 ru
Sámi dáiddárráđđi hálddaša dáid ruđaid mat leat šiehtadusas, spiehkastahkan lea govvadáidaga ja dáiddaduoji oastinortnet, maid RiddoDuottarMuseat hálddaša.
Saemien tjiehpijenraerie daejtie beetnegidie reerie mah latjkosne, *spiehkastahkan lea guvvietjeahpoen jïh tjeahpoevætnoen åestemeöörnege, maam RiddoDuottarMuseat reerie.
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SNPL) doaibmá oktavuohtalađasin sámi nuoraid ja Sámedikki gaskka, muhto maiddái gulaskuddaninstánsan ja ”goziheaddji” Sámedikki guovdu nuoraidáššiid oktavuođas.
Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse (SNPL) jåhta *oktavuohtalađasin saemien noeri jïh Saemiedigkien gaskemsh, mohte aaj govledimmieinstansine jïh ”geehtedæjjan” Saemiedigkien gaskoeh noeriaamhtesi gaskesisnie.
Dieinna lágiin sáhttá SNPL veahkehit Sámedikki nuoraidprofiila ja nuoraidpolitihka hábmemis.
Duejnie vuekine maahta SNPL viehkiehtidh Saemiedigkien noeriprofïjlen jïh noerepolitihken hammosne.
SNPL:s leat leamaš guhtta čoahkkima 2011:s.
SNPL:sne orreme govhte tjåanghkoeh jaepien 2011.
SNPL lea searvan maiddái sierra konferánssaide ja semináraide, ja lea doallan sáhkavuoruid ja searvan paneladigáštallamiidda muhtun oktavuođain.
SNPL mealtan aaj sjïere konferaansine jïh seminaarine, jïh lahtestimmieh steereme jïh paneelendigkiedalleminie muvhtene gaskesisnie mealtan.
Dasto lea SNPL juohkán dieđuid valáštallandoaluin ja lea galledan sierra joatkkaskuvllaid juohkin dihte dieđuid SNPL, Sámedikki ja Sámedikki jienastuslohkui čáliheami birra.
Dehtie minngede SNPL:m daajroeh svïhtjemearrangemeentesne juakeme jïh sjïere jåarhkeskuvlh juekemen dïehre goevlelamme daajroej SNPL, Saemiedigkien jïh Saemiedigkien veeljemelåhkose #tjaeledh<vblex><tv><der_h><vblex><der_nomact><n><sg><gen> bïjre.
SNPL lei mielde lágideamen nuoraidseminára ja bargobáji Riddu Riđđu festiválas.
SNPL lij mealtan noeriseminaarem öörnedh jïh *bargobáji Riddu Riddu festivaalesne.
Čoahkkimis mii dollojuvvo jahkásaččat SNPL ja Mánáidáittardeaddji gaskka ledje fáddán sámi áššit nugo oahpponeavvut, davviriikkalaš ovttasbargu ja sámi mánáid demokráhtalaš searvan.
Tjåanghkosne mij fïerhten jaepien steeresåvva SNPL:n jïh Maanajvaaksjovmeorgaanen gaskemsh lin aamhtesinie saemien aamhtesh goh learoevierhtieh, noerhtelaanti ektiebarkoe jïh saemien maanaj demokraateles #mealtan<adv><der_nomact><n>.
SNPL lei mielde lágideamen Sámi parlamentáralaš ráđi nuoraidseminára Suoločielggis Suomas.
SNPL lij mealtan saemien parlamentarihkeles raeriem noeriseminaarem Suoločielgijjesne Soemesne Öörnedh.
Konferánssa fáddán ledje árbedieđut ja turisma.
Konferaansen aamhtesinie aerpiedaajroeh lin jïh *turisma.
Ovdalis gielda- ja fylkkadikkeválgga ávžžuhii SNPL iežas bloggas ja FB:s nuoraid geavahit jienastanvuoigatvuođaset.
Åvtelisnie tjïelte- jïh fylhkedigkienveeljeme SNPL:m haestieji jïjtjse *bloggas jïh *FB:s. noeri gïelevedtemereaktam utnedh.
SNPL áigu čuovvolit geahččalanortnega evaluerema mii guoská 16 jahkásaččaid jienastanvuoigatvuhtii válljejuvvon gielddain, SNPL barggu ektui vuolidit ahkeráji Sámedikki jienastanlohkui čáliheapmái.
SNPL edtja pryövenasseöörnegen vuarjasjimmiem dåeriedidh mij 16:n #fïerhtenjaapetje<adj><pl><gen> gïelevedtemereaktam veeljesovveme tjïeltine dæjpa, SNPL barkoen muhteste aaltereraejiem Saemiedigkien gïelevedtemelåhkose badtehtidh #tjaeledh<vblex><tv><der_h><vblex><der_nomact><n><sg><ill>.
Ovttas Suoma ja Ruoŧa sámedikki nuoraidráđiiguin lágidii SNPL miniseminára Sámi parlamentáralaš ráđi (SPR) nuoraidpolitihka birra.
Ektesne Soemen jïh Sveerjen saemiedigkien noeriraeriejgujmie SNPL:m öörni *miniseminára Saemien parlamentarihkeles raerien (SPR) noerepolitihken bïjre.
Nuoraidráđit bukte cealkámuša maiddái sámi parlamentarihkkáriid konferánssa loahppadokumentii, ja sis lei sierra áššeovddidus oktasaš sámi nuoraidráđi ásaheapmái Sámi parlamentáralaš ráđi oktavuhtii.
Noeriraerieh jiehtegem aaj buektiejin saemien paramentarihkeri konferaansen minngiegietjietjaatsegasse, jïh dejnie lij sjïere *áššeovddidus ektie saemien noeriraerien tseegkemasse Saemien parlamentarihkeles raerien gaskesasse.
Dat mearriduvvui maŋŋá Sámi parlamentáraláš ráđis.
Dïhte mænngan Nænnoestovvi Saemiem *parlamentáraláš raeresne.
SNPL jođiheaddji lei mielde dán jagáš sešuvnnas álgoálbmogiid Bissovaš Forumis.
SNPL:n juhtiehtæjja lij mealtan daan jaapetje sesjovnesne aalkoeåålmegi vihties Forumisnie.
Doppe čadnui oktavuohta earret eará UN Indigenous Youth Caucus nammasaš organisašuvnnain.
Debpene gaskese gaskem jeatjah #gårredidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> *UN *Indigenous Youth Caucus *nammasaš organisasjovnine.
Nuoraid váldečielggadus lea lávdegoddi mii galgá čielggadit nuoraid válddi ja searvama servodagas.
Noeri *váldečielggadus moenehtse mij edtja noeri vaeltien tjïelkedidh jïh #mealtan<adv><der_nomact><n> siebriedahkeste.
Ráđđehus lea nammadan lávdegotti.
Reerenasse moenehtsem nommehtamme.
SNPL lea buktán cealkámuša čielggadussii.
SNPL jiehtegem boejhkehtassese buakteme.
Sii válde ovdan earret eará dan movt negatiivvalaš mediabeaggin sámi áššiid hárrái, sáhttá dagahit ahte sámi mánáide ja nuoraide šaddá váttis oččodit váikkuhanfámu sámi áššiide.
Dah fraamme gaskem jeatjah vaeltiejin dam guktie negativjelaaketje meedijensåaltjen saemien aamhtesi gaavhtan, maahta darjodh ahte saemien maanide jïh noeride sjædta geerve soptsestimmiem saemien aamhtesidie åådtjedidh.
Dákko čujuhedje sii áššái Romssa suohkanis sámigiela hálddašanguvlui laktima ektui.
Daagkoe dah aamhtesasse Romsan tjïeltesne saemiengïelen reeremedajvese tjaatsestin *laktima moenemetseahkan.
Sámi nuoraid áŋgiruššan sáhttá buktit stuorra noađi ovttaskas olbmuide.
Saemien noeride eadtjaldovvedh maahta stoere maajsoem oktegs almetjidie buektedh.
Lávdegotti raporta ovddiduvvui 2011 juovlamánus.
Moenehtsen reektehts jaepien 2011 goeven evtiedovvi.
Ohcanvuđot váikkuhangaskaoamit kultuvrii
Ohtsemevåaromen dïedtetsavtshvierhtieh kultuvrese
Doarjja musihkkaalmmuhemiide
Dåarjoe musihkebæjjoehtimmide
Dainna ortnegiin háliida Sámediggi lasihit doaibmabijuid sámi musihkkaalmmuhemiid siskkobealde, ja dieinna lágiin sihkkarastit sámi musihka oažžuma.
Dejnie öörneginie sæjhta Saemiedigkie råajvarimmieh lissiehtidh saemien musihkebæjjoehtimmiej sisnjelen, jïh duejnie vuekine saemien musihken åadtjomem gorredidh.
Jagi 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 1 900 000 ru musihkkaalmmuhemiide.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij 1 900 000 kr. musihkebæjjoehtimmide bïedtesovveme.
1 962 000 ru juolluduvvui doarjja musihkkaalmmuhemiide ja 30 prošeavtta gaskkas ožžo 13 prošeavtta doarjaga.
1 962 000 kr. dåarjoe musihkebæjjoehtimmide laeviehtovvi jïh 30:n prosjeekten gaskesne #13<num><sg><nom> prosjeekth dåarjoem åadtjoejin.
Ohcamat ledje oktiibuot 5 495 000 ru ovddas.
Ohtsemh lin ektiegaajhke 5 495 000:n #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste.
Dán jagi vuoruhuvvojedje earret eará mánáid musihkka ja nuorra artisttaid musihkkaalmmuheamit.
Daan jaepien gaskem jeatjah prijoriteradovvin maanaj musihke jïh noere artisti musihkebæjjoehtimmieh.
Earret eará ledje Lars Ante Kuhmunen, Rolffa, Alit Boazu, Elin Kåven, Ivvar, Axel Ante sin searvvis geat ožžo doarjaga Sámedikkis dán ortnega bokte.
Gaskem jeatjah lin Lars Anten Kuhmunen, Rolffa, Jollebe bovtse, Elin Kåven, *Ivvar, Axel Ante daj siebresne gïeh dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoejin daan öörnegen baaktoe.
Doarjja girjjálašvuhtii
Dåarjoe litteratuvrese
Dainna ortnegiin háliida Sámediggi láhčit diliid nu ahte sáhtášedje eanet almmuhit sámi girjjálašvuođa.
Dejnie öörneginie sæjhta Saemiedigkie tsiehkieh dan laetjedh ahte maehtieh jeenjelaakan saemien litteratuvrem bæjjoehtidh.
Jagi 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 4 586 000 ru girjjálašvuhtii.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij 4 586 000 kr. litteratuvrese bïedtesovveme.
2 586 000 ru juolluduvvui ohcanvuđot váikkuhangaskaomiid bokte kultuvrii, ja 2 000 000 ru addojuvvui Sámeálbmotfoandda bokte.
2 586 000 kr. ohtsemevåaromen dïedtetsavtshvierhtine kultuvrese laeviehtovvi, jïh 2 000 000 kr. Sámeálbmotfoandine vadtasovvi.
Midjiide bohte 63 ohcama maid gaskkas 24 ohcamii juolluduvvui doarjja.
Mijjese #63<num><sg><nom> ohtsemh båetiejin mej gaskesne 24 ohtsemasse dåarjoe laeviehtovvi.
Oppalaččat addojuvvui doarjja čáppagirjjálašvuhtii 64 %, fágagirjjálašvuhtii 24 % ja jietnagirjjiide 12 %.
Ellieslaakan dåarjoe heevehtslitteratuvrese vadtasovvi 64 proseenth, faagelitteratuvrese 24 proseenth jïh tjoejegærjide 12 proseenth.
Sámediggái lea leamaš deaŧalaš addit doarjaga sihke julev-, mátta- ja davvisámegillii.
Saemiedægkan orreme vihkele dåarjoem vedtedh dovne luvlie-, #åarjel<n> jïh noerhtesaemiengïelese.
3 prošektii addojuvvui doarjja bálddalagaid almmuhemiiguin, 15 prošektii davvisámegillii, 3 julevsámegillii ja 3 máttasámegillii.
3 prosjeektese dåarjoe vadtasovvi *bálddalagaid bæjjoehtimmiejgujmie, 15 prosjeektese noerhtesaemiengïelese, 3 julevsaemiengïelese jïh 3 åarjelsaemiengïelese.
Mánáid ja nuoraid kulturdoaibmabijut
Maanaj jïh noeri kultuvreråajvarimmieh
Sámediggi háliida láhčit diliid máŋggalágan kulturdoaimmaide mánáide ja nuoraide.
Saemiedigkie sæjhta tsiehkieh gelliesåarhts kultuvredarjoemidie maanide jïh noeride laetjedh.
Danne lei 2011:s várrejuvvon 2 130 000 ru kulturdoaibmabijuide mánáide ja nuoraide, maŋŋá reviderema ja maŋŋá go doarjjalohpádusat gessojuvvojedje ruovttoluotta.
Dannasinie lij jaepien 2011 2 130 000 kr. kultuvreråajvarimmide maanide jïh noeride bïedtesovveme, mænnganrevideeremem jïh mænngan goh dåarjoedååjvehtsh bååstede geasasovvin.
2 615 000 ru juolluduvvui iešguđetlágán prošeavttaide.
2 615 000 kr. ovmessie prosjeektide laeviehtovvi.
Ohcamat ledje oktiibuot boahtán 5 607 000 ru ovddas.
Ohtsemh lin ektiegaajhke 5 607 000:n #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste båateme.
62 ohcama gaskkas juolluduvvui 34 prošektii doarjja.
62 ohtsemh gaskesne 34 prosjeektese laeviehtovvi dåarjoe.
Guokte ohcama sáddejuvvojedje ruovttoluotta almmá realitehta meannudeami haga.
Göökte ohtsemh bååstede namhtah realiteetengïetedimmiennamhtah seedtesovvin.
Sámediggi addá doarjagiid ollu máŋggalágan prošeavttaide mat leat láhččojuvvon sámi mánáid ja nuoraid várás.
Saemiedigkie dåarjoeh jïjnje gelliesåarhts prosjeektide vadta mah laatjasovveme saemien maanaj jïh noeride.
Earret eará lea addojuvvon doarjja máŋgga musihkkadoaibmabijuide maidda mánát ja nuorat servet ja main sáhttet leat árjjalaččat mielde oahppamin musihka.
Gaskem jeatjah vadtasovveme dåarjoe gellien musihkeråajvarimmide mejtie maanah jïh noerh mealtan jïh mejnie maehtieh årrodh eadtjohkes mealtan musihkem lïeredh.
Dás sáhttit namuhit juoigankurssa heivehuvvon mánáide ja nuoraide, idola sámi mánáide ja nuoraide, konseartta/vávváteáhtera, nu gohčoduvvon Jienaš.
Daelie maehtiejibie joejkemekursem sjïehtelovveme maanide jïh noeride moenedh, *idola saemien maanide jïh noeride, *konseartta/*vávváteáhtera, dan gohtjesovveme tjoejetjen.
Sámediggi oaidná maiddái ahte ohcamat sámi teáhterdoibmii lassánit.
Saemiedigkie aaj vuajna ahte ohtsemh saemien teaaterendarjoemasse læssanieh.
Eará kulturdoaibmabijut
Jeatjah kultuvreråajvarimmieh
Sámediggi háliida ahte leat girjás sámi kultuvrralaš doaimmat.
Saemiedigkie sæjhta ahte leah trablehke saemien kulturelle darjomh.
Danne lei 2011:s várrejuvvon 4 226 000 ru eará kulturdoaibmabijuide, maŋŋá reviderema ja go doarjjalohpádusat gessojuvvojedje ruovttoluotta.
Dannasinie lij jaepien 2011 4 226 000kr. jeatjah kultuvreråajvarimmide bïedtesovveme, mænnganrevideeremem jïh gosse dåarjoedååjvehtsh bååstede geasasovvin.
4 243 000 ru juolluduvvui doarjja prošeavttaide.
4 243 000 kr. dåarjoe prosjeektide laeviehtovvi.
Oktiibuot ohccojuvvui prošeavttaide 14 610 000 ru.
Ektiegaajhke prosjeektide 14 610 000 kr. ohtsesovvi
Bohte oktiibuot 171 ohcama, ja daid gaskkas ožžo 89 prošeavtta doarjaga.
Båetiejin ektiegaajhke #171<num><sg><nom> ohtsemh, jïh daj gaskesne #89<num><sg><nom> prosjeekth dåarjoem åadtjoejin.
17 prošeavtta eai realitehta meannuduvvon, ja 2 ohcama gesse ohccit ieža ruovttoluotta.
idtjin 17 prosjeekth realiteeten gïetedh, jïh 2 ohtsemh ohtsijh giesiejin jïjtjh bååstede.
Sámediggi oaidná ahte ohcamat Sámi álbmotbeaivvi čalmmusteapmái lassánit man oktavuođas doarjjaoažžut leat miehtá Sámi.
Saemiedigkie vuajna ahte ohtsemh Saemien åålmehbiejjien vååjnesasse bïejemasse læssanieh man gaskesisnie dåarjoeåadtjojh årrodh Abpe Saemiem.
Sámediggi addá doarjaga maiddái festiválaid artisttaid bálkkáide, sihke unna ja stuorra festiválaide dán ortnega bokte.
Saemiedigkie dåarjoem aaj vadta festivaali artisti baalhkide, dovne onne jïh stoere festivaalide daan öörnegen baaktoe.
Dasto oaidná Sámediggi ahte duodjeprošeavttat lassánit ja eanet ja eanet olbmot háliidit lágidit kurssaid.
Dehtie minngede Saemiedigkie vuajna ahte vætnoeprosjeekth læssanieh jïh #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> jïh jeenjelaakan almetjh sijhtieh kursh öörnedh.
Lágiduvvojit maiddái ollu stuorra kulturdoalut main Sámediggi lea stuorra ruhtadeaddji.
Aaj öörnesuvvieh jïjnje stoere kultuvrearrangemeente mejnie Saemiedigkie stoere laeviehtæjja.
Sámegielat sárggusgovvaráiddut
Saemiengïeleh guvvieraajroeh
Sámediggi háliida ahte almmuhuvvojit sámegielat sárggusgovvaráiddut.
Saemiedigkie sæjhta ahte saemiengïeleh guvvieraajroeh bæjjoehtovvieh.
Jagi 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 460 000 ru dán ulbmilii.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij 460 000 kr. daan ålman bïedtesovveme.
Bohte guokte ohcama, mas nubbái juolluduvvui 460 000 ru.
Göökte ohtsemh båetiejin, mesnie måbpan 460 000 kr. laeviehtovvi
Sámi girjelágádusat
Saemien gærjabertemh
Sámediggi áigu láhčit diliid nu ahte šaddet árjjalaš sámi lágádusat.
Saemiedigkie edtja tsiehkieh dan laetjedh ahte eadtjohke saemien bertemh sjidtieh.
Jagi 2011 bušeahtas lei danne várrejuvvon 2 750 000 ru daidda.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij dannasinie bïedtesovveme 2 750 000 kr. dejtie.
Oktiibuot juolluduvvui 2 956 000 ru.
Ektiegaajhke 2 956 000 kr. laeviehtovvi
Bohte guhtta ohcama.
Govhte ohtsemh båetiejin.
Olles submi mii lea várrejuvvon sámi lágádusaide juogaduvvo lágádusaide vuođđodoarjjan, aktivitehtadoarjjan ja doarjjan vuovdaleapmái ja juohkimii.
Abpe beetnehveahka mij saemien bertemidie bïedtesovveme bertemidie joekedåvva våaromedåarjojne, *aktivitehtadoarjjan jïh dåarjojne doekemasse jïh juekiemasse.
Váiddameannudeapmi dagahii dan ahte bušeahtas šattai liigegeavaheapmi.
Klååkemegïetedimmie dam darjoeji ahte beetnehsoejkesjisnie sjïdti *liigegeavaheapmi.
Sámediggi lea duhtavaš go lágádusat mat devdet juolludaneavttuid leat nannosat, ja go gávpejohtu lea badjel 500 000 ru ja go sámegielat almmuheamit leat unnimusat 75 % bruttogávpejođus nugo gáibiduvvo juolludaneavttuid mielde.
Saemiedigkie madtjele goh bertemh mah dievtiemoenemetsiehkieh dievhtieh nænnoes, jïh gosse *gávpejohtu lea aatsolen 500 000 kr. jïh gosse saemiengïeleh bæjjoehtimmieh unnemes 75 proseenth *bruttogávpejođus goh krïevesåvva dievtiemoenemetsiehkiej mietie.
Sámi deaivvadanbáikkit
Saemien gaavnedimmiesijjieh
Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte leat deaivvadanbáikkit mat doibmet sámi giela ja kultuvrra gaskkustan- ja ovdánahttinarenan.
Saemiedigkien mïeleste vihkele ahte leah gaavnedimmiesijjieh mah juhtieh saemien gïelen jïh kultuvren åvtese buekteme- jïh evtiedimmiesijjine.
Jagi 2011 bušeahtas lei danne várrejuvvon 1 1750 000 ru sámi deaivvadanbáikkiide.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij dannasinie bïedtesovveme 1 1750 000 kr. saemien gaavnedimmiesijjieh.
Oktiibuot bohte 13 ohcama 2 334 000 ru ovddas.
Ektiegaajhke båetiejin 13:n ohtsemen 2 334 000:n #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste.
Buohkat eai ožžon doarjaga dán ortnega bokte, go ohcciin eai lean doaimmat mat gusket mánáide, nuoraide ja vuorrasiidda.
Idtjin gaajhkesh dåarjoem åadtjoeh daan öörnegen baaktoe, gosse ohtsiji idtjin leah darjomh mah maanide dijpieh, noeride jïh båeries almetjidie.
Doarjja addojuvvui guđa deaivvadanbáikái oktiibuot 852 050 ru ovddas maid gaskkas 3 deaivvadanbáikkis lei oktasaš duodjebádji.
Dåarjoe govhten gaavnedimmiesæjjan vadtasovvi ektiegaajhke 852 050:n#kr<n><abbr><sg><gen>åvteste maam gaskesne 3 gaavnedimmiesijjeste lij #ektie<adj><sg><nom> *duodjebádji.
Dasa lassin leat 3 deaivvadanbáikkis doaibmabijut mat njuolga čatnasit doaimmaide mat gusket mánáide, nuoraide ja vuorrasiidda.
Dïsse lissine leah 3 gaavnedimmiesijjesne råajvarimmieh mah rïekte darjoemidie gårrelgidh mah maanide dijpieh, noeride jïh båeries almetjidie.
Deaivvadanbáikkit, mat ožžo doarjaga dán ortnega bokte, leat seamma go 2010:s.
Gaavnedimmiesijjieh, mah dåarjoem åadtjoejin daan öörnegen baaktoe, leah seamma gosse jaepien 2010.
Investerendoarjja sámi girjebussiide
Investeeremedåarjege saemien gærjabusside
Sámediggi áigu bisuhit ja viiddidit sámi girjebussefálaldaga.
Saemiedigkie edtja saemien gærjabussenfaalenassem tjöödtjestehtedh jïh vijriedidh.
Jagi 2011 bušeahtas lei danne várrejuvvon 2 500 000 ru sámi girjebussiid oastimii.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij dannasinie bïedtesovveme 2 500 000 kr. saemien gærjabussh åestiemasse.
Vuoruhemiin oidno ahte sámi girjebusset julevsámi guovllus leat vuoruhuvvon.
Prijoriteradimmine vååjnoe ahte saemien gærjabussh julevsaemien dajvesne prijoriteradovveme.
Olles várrejuvvon submi manai Divttasvuona suohkanii, mas lea girjebussefálaldat julevsámi guovllus.
Abpe bïedtesovveme beetnehveahka Divttasvuotnan tjïeltese mïnni, mesnie lea gærjabussenfaalenasse julevsaemien dajvesne.
Sis lea maiddái ovttasbargu lagaš gielddaiguin Ruoŧa bealde.
Daj lea aaj ektiebarkoe gietskies tjïeltigujmie Sveerjen bieleste.
5 Ealáhusat
5 jieliemassh
Sámedikki váldomihttomearrin ealáhusaid oktavuođas lea ahte mii dáhttut nana ja juohkelágan ealáhuseallima mii vuhtii váldá sámi kultuvrra, luonddu ja birrasa sámi guovlluin.
Saemiedigkien åejvieulmiemierine jieliemassi gaskesisnie lea ahte mijjieh sïjhtijibie nænnoes jïh ovmessielaaketje jieliemassejielemem mij #<adv> saemien kultuvrem seatede, eatnemem jïh byjresem saemien dajvijste.
Mii fertet bisuhit dan barggolašvuođa mii juo lea sierra ealáhusaid siskkobealde.
Mijjieh tjoeveribie dam#barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> tjöödtjestehtedh mij joe lea sjïere jieliemassi sisnjelen.
Sámi guovlluin lea stuorra eretfárren, erenoamážit nissonolbmuid gaskkas.
Saemien dajvine lea stoere olkesejuhteme, joekoenlaakan nyjsenæjjaj gaskesne.
Danne mii sávvat eanet nissonolbmuid fitnodateaiggádin ja ealáhusdoallin.
Dannasinie mijjieh jeenjebh nyjsenæjjah sïeltenaajhterinie vaajtelibie jïh jieliemassensteerijinie.
Dát sáhttá váikkuhit nana ja ealli servodagaide gos olbmot háliidit ássat.
Daate maahta dijpedh nænnoes jïh dyjren siebriedahkh gusnie almetjh sijhtieh veasodh.
Sámedikkis leat máŋggalágan bargovuogit movt dáid mihttomeriid juksat.
Saemiedigkien leah gelliesåarhts barkoevuekieh guktie daejtie ulmide jaksijibie.
Mii gulahallat viidát stáhta eiseválddiiguin, sihke čoahkkimiin, konsultašuvnnain ja ealáhusšiehtadallamiin sierra ealáhusaid hárrái.
Mijjieh vijrieslaakan staaten åejvieladtjigujmie gaskestallijibie, dovne tjåanghkojne, konsultasjovnine jïh jieliemassenraarahtalleminie sjïere jieliemassi gaavhtan.
Mii gulahallat maiddái ealáhusorganisašuvnnaiguin, gielddaiguin ja doarjjaohcciiguin.
Mijjieh aaj jieliemassenorganisasjovnigujmie gaskestallijibie, tjïeltigujmie jïh dåarjoeohtsijigujmie.
Sámi ealáhusat gáibidit dávjá stuorra areálaid.
Saemien jieliemassh daamhtah stoere goelpeneståaroeh krievieh.
Ollu barggus maid Sámediggi dahká eanavuoigatvuođaiguin lea oassi sámi ealáhusovddideami rámmaeavttuin.
#Jïjnje<adj><sg><ine><attr> barkosne maam Saemiedigkie eatnemereaktajgujmie dorje boelhke saemien jieliemasseevtiedimmien mieriekrïeveminie.
Sámedikki ealáhusovddidandieđáhus
Saemiedigkien jieliemassenevtiedimmiebïevnese
Sámediggi lea ráhkadan ealáhusovddidandieđáhusa.
Saemiedigkie jieliemassenevtiedimmiebïevnesem dorjeme.
Ealáhusovddidanbarggu váldomihttomearrin lea háhkat nana ja juohkelágan ealáhuseallima, dakkár ealáhuseallima mii vuođđuduvvo sámi kultuvrii, lundui ja birrasii, ja mii váldá daid vuhtii, ja maid háhkat dakkár ealáhuseallima mii lea vuođđun ceavzilis báikegottiide gos olbmot háliidit ássat.
Jieliemassenevtiedimmiebarkoen åejvieulmiemierine lea skååffedh nænnoes jïh ovmessielaaketje jieliemassejielemem, dagkeres jieliemassejielemem mij saemien kultuvrese tseegkesåvva, eatnamasse jïh byjresasse, jïh mij dejtie #<adv> vaalta, jïh maam dagkeres jieliemassejielemem skååffijibie mij våaroeminie gaarsje sijjiegedtide gusnie almetjh sijhtieh veasodh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 99. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 99. bielie 379 bielesne
Dán dieđáhusas leat vihtta áŋgiruššansuorggi vuoruhuvvon.
Daennie bïevnesisnie vïjhte barkoesuerkieh prijoriteradovveme.
Dat lea rámmaeavttut vuođđoealáhusain, geasuheaddji báikegottit, kulturealáhusat, ja innovašuvdna, dutkan ja árvoháhkan.
Dïhte mieriekrïevemh våaromejieliemassine, giesije sijjiegedtieh, kultuvrejieliemassh, jïh innovasjovne, dotkeme jïh aarvoeskaepiedimmie.
Maŋimuš áŋgiruššansuorgi lea gelbbolašvuođalokten ja ođđahutkamat.
Minngebe barkoesuerkie #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>lutnjeme jïh orrehæhtadimmieh.
Boahtteáiggi ealáhuspolitihkas biddjojuvvo eanet fuomášupmi kulturealáhusaide ja sámi kultuvrii.
Båetijen aejkien jieliemassenpolitihkesne jeenjebe åssjalommes kultuvrejieliemasside jïh saemien kultuvrese bïejesåvva.
Sámediggi lea válljen bidjat sámi mátkeealáhusaid ja duoji doahpagii kulturealáhusat.
Saemiedigkie veeljeme saemien fealadimmienjieliemassh jïh vætnoem lahtesasse bïejedh kultuvrejieliemassh.
Ealáhusdieđáhusa mihttomearit ja strategiijat leat heivehuvvon doaibmabijuid bokte 2012 bušeahtas.
Jieliemassenbïevnesen ulmieh jïh strategijh råajvarimmine 2012 beetnehsoejkesjisnie sjïehtelovveme.
Sámediggeráđđi lea juo mearridan prográmmačilgehusa lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmii ja sámi mátkeealáhusaide.
Saemiedigkieraerie joe programmentjïelkestimmiem nænnoestamme *lotnolasealáhusaid aarvoeskaepiedimmieprogrammese jïh saemien fealadimmienjieliemasside.
Sámediggi lea ráhkadahttán ovddidananalysa 22 gielddas sámi guovlluin.
Saemiedigkie evtiedimmiejoekehtimmiem 22 tjïeltesne saemien dajvine #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><prfprc>.
Analysa lea vuođđun bargui ealáhusovddidandieđáhusain.
Joekehtimmie våaroeminie barkose jieliemassenevtiedimmiebïevnesinie.
Dát čájeha ahte sámi guovlluin leat stuorra hástalusat ollu surggiin.
Daate vuesehte ahte saemien dajvine leah stoere haestemh jïjnjine suerkine.
Dát hástalusat leat earret eará gánnáhahttivuođa bisuheami, innovašuvnnaid ja ásaheaddjidávjodaga ja ahtanuššama oktavuođas ealáhuseallimis.
Daah haestemh gaskem jeatjah *gánnáhahttivuođa tjöödtjestehtemen, innovasjovni jïh *ásaheaddjidávjodaga jïh *ahtanuššama gaskesisnie jieliemassenjieliemisnie.
Sámi guovlluin leat hástalusat maiddái ássama bisuhemiin.
Saemien dajvine leah haestemh aaj veasomen tjöödtjestehtieminie.
Dan geažil go unnit riegádit mánát ja olbmot fárrejit distrivttain stuorát čoahkkebáikkiide.
Dandïete goh onnh reakadieh maanah jïh almetjh distriktijste stoerebe tjåahkesijjide juhtieh.
Dat mii lea buorre lea dat go oahppodássi eanaš sámi guovlluin lea buoret go sámi guovlluid olggobealde.
Dïhte mij buerie dïhte gosse learoedaltese jeenjemes saemien dajvine buerebe gosse saemien dajvi ålkolen.
Raporta čájeha ahte eanaš sámi guovllut geasuhit unnán ássansaji ektui, muhto buorebuččat fitnodatgeasuheami ektui.
Reektehts vuesehte ahte jeenjemes saemien dajvh vaenie årromedajven muhteste giesieh, mohte #buerie<adj><comp><der_dimin><adj><pl><nom> sïeltengiesemen muhteste.
Dat čájeha maiddái ahte ollu sámi guovlluin leat buoret bálvalusat nugo gávppašeami, idjadeami, bálvalusaid ja doaimmaid ektui.
Dïhte aaj vuesehte ahte jïjnje saemien dajvine leah buerebh dïenesjh goh åesiestimmien, jïjjedimmien, dïenesji jïh darjomi muhteste.
Sámediggi áigu ráhkadahttit ođđa analysa ovdáneamis sámi guovlluid gielddain.
Saemiedigkie edtja orre joekehtimmiem evtiedimmesne saemien dajvi tjïeltine #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf>.
Dát lea viiddiduvvon guoskat maiddái guovtti máttasámi gildii.
Daate dïjpedh vijriedovveme aaj göökten åarjelsaemien tjïeltese.
Analysa galgá eanet bidjat guovddážii innovašuvnnaid, sisafárrema ja oahppodási.
Joekehtimmie edtja jeenjelaakan jarngese innovasjovnh bïejedh, sïjsejuhtemem jïh learoedaltesem.
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Stuorradiggedieđáhus ođđa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra
Stoerredigkiebïevnese orre laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre
Sámediggi lea buktán cealkámuša stuorradiggedieđáhussii ođđa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra.
Saemiedigkie jiehtegem stoerredigkiebïevnesasse buakteme orre laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre.
Cealkámušas deattuhii Sámediggi ahte dieđáhusas livčče galgan addit buoret ekonomalaš eavttuid boanddaide, sihkkarastit rekrutterema eanadollui ja addit eavttuid juohkelágan doallostruktuvrii miehtá riikka.
Jiehtiegisnie Saemiedigkie tjïelkesti ahte bïevnesisnie edtjeme buerebe ekonomeles moenemetsiehkide båantide vedtedh, dåårrehtimmiem laantebårran gorredidh jïh moenemetsiehkieh vedtedh ovmessielaaketje *doallostruktuvrii abpe rïjhkem.
Sámediggi háliidii maiddái ahte dieđáhusas livčče galgan deattuhit árktalaš eanadoalu ja ahte dat gulašii davviguovlopolitihka siskkobeallái.
Saemiedigkie aaj sïjhti ahte bïevnesisnie edtjeme arktihken laanteburriem tjïelkestidh jïh ahte dïhte noerhtedajvepolitihkem gåvla *siskkobeallái.
Sámediggi evttohii regionaliseret eanadoallopolitihka, meahci buorebut geavahit sávzaguohtumii ja áŋgiruššat mátkeealáhusaiguin.
Saemiedigkie uvtedi *regionaliseret laanteburriepolitihkem, miehtjiem buerebelaakan sïrvegåatoemasse utniejibie jïh fealadimmienjieliemassigujmie eadtjaldovvijibie.
Sámediggi bivddii viiddiduvvon rollaid sámi guovlluid eanadoallopolitihka oktavuođas doppe gos konsultašuvdnašiehtadus galgá adnojuvvot.
Saemiedigkie vijriedovveme råållah maedtieji saemien dajvi laanteburriepolitihken gaskesisnie debpene gusnie konsultasjovnelatjkoe edtja åtnasovvedh.
Sámediggi bođii árrat proseassas stuorradiggedieđáhusain diehtit ahte dan sadjái go ráhkadit sierra boazodoallodieđáhusa, válddahuvvo boazodoallu dán dieđáhusas.
Saemiedigkie aarehken prosesseste stoerredigkiebïevnesijstie daejredh båetieji ahte dan sijjeste gosse sjïere båatsoebïevnesem darjodh, båatsoe daenniebïevnesisnie buerkieståvva.
Ovdáneami vuođul ovddit stuorradiggedieđáhusa rájes boazodoalu birra ja daid ollu hástalusaid geažil mat boazodoalus leat dál ovddabealde, bivddii Sámediggi ahte ráhkaduvvošii sierra dieđáhus boazodoalu birra.
Evtiedimmien mietie övtebe stoerredigkiebïevnesen raejeste båatsoen bïjre jïh daj jïjnje haestemi dïete mah båatsosne leah daelie åvtelisnie, Saemiedigkie maedtieji ahte sjïere bïevnese båatsoen bïjre dorjesåvva.
Sámedikki oaivila mielde lea deaŧalaš vuđolaččat ja ollislaččat meannudit buot beliid ealáhusas.
Saemiedigkien aarvoen mietie lea vihkele veele jïh ellieslaakan gaajhkide bielide jieliemassesne gïetedidh.
Sámediggi searvvai muhtun čoahkkimiidda ja konsultašuvdnačoahkkimiidda Eanadoallodepartemeanttain.
Saemiedigkie muvhtine tjåanghkojne jïh konsultasjovnetjåanghkojne mealtan Laanteburriedepartemeentine.
Sámedikki ektui lea proseassa unnán searvvaheaddji, sihke boazodoalu ja eanadoalu dáfus.
Saemiedigkien muhteste prosesse vaenie #mealtan<adv><der_h><vblex><tv><der_nomag><n>, dovne båatsoen jïh laanteburrien dïehre.
Loahpalaš dieđáhusas mii ovddiduvvui juovlamánus 2011 oaidnit ahte Sámedikki cealkámušat eanadoalu birra leat unnán váldojuvvon mielde.
Minngemes bïevnesisnie mij goeven2011 evtiedovvi vuejnedh ahte Saemiedigkien jiehtegh laanteburrien bïjre vaenie mealtan vaaltasovveme.
Dat mat leat váldojuvvon mielde leat earret eará árktalaš eanadoallu, eanadoallu miehtá riikka ja eanadoallopolitihka regionaliseren.
Dah mah mealtan gaskem jeatjah vaaltasovveme arktihken laanteburrie, laanteburrie abpe rïjhkem jïh laanteburriepolitihken *regionaliseren.
Stuorradiggedieđáhusas ii leat sámi guovlluid eanadoallu namuhuvvon.
Stoerredigkiebïevnesisnie ij leah saemien dajvi laanteburrie moenesovveme.
Dat makkár rolla Sámedikkis galggašii leat maid ii leat váldojuvvon mielde dieđáhusas.
Dah magkeres råålla Saemiedigkien galka årrodh maam ij leah mealtan bïevnesistie vaaltasovveme.
Nugo sámi eanadoalloberoštumiide maid Sámediggi lea ovddidan konsultašuvnnain, de gávdnat unnán Sámedikki cealkámušaid boazodollui stuorradiggedieđáhusas.
Goh saemien laanteburrieïedtjide aaj Saemiedigkie konsultasjovnine evtiedamme, dellie vaenie Saemiedigkien jiehtegh båatsose stoerredigkiebïevnesisnie gaavnijibie.
Vaikko stuorradiggedieđáhus dál lea gárvvis, de áigu Sámediggi ain bargat dan ala ahte Stuorradiggi váldá stuorát ovddasvástádusa boazodoalus ja ráhkada sierra stuorradiggedieđáhusa boazodoalu birra.
Jalhts stoerredigkiebïevnese daelie gaervies, dellie edtja Saemiedigkie annje dejnie barkedh ahte Stoerredigkie stoerebe dïedtem båatsoste vaalta jïh sjïere stoerredigkiebïevnesem båatsoen bïjre dorje.
Sámedikki mielas lea duođalaš ášši go konsultašuvnnat doaibmabijuid birra Stuorradikki eanadoallo- ja biebmopolitihkalaš dieđáhusas eai goassige formálalaččat loahpahuvvon.
Saemiedigkien mïeleste lea itjmies aamhtese gosse konsultasjovnh råajvarimmiej bïjre Stoerredigkien laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïevnesisnie eah gossege byjjeslaakan illh.
Sámediggi áigu čuovvut ášši Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ektui, mas lea ovddasvástádus dán áššis, ja Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta ektui, man departemeanttas lea ovddasvástádus sámi áššiin.
Saemiedigkie edtja aamhtesem dåeriedidh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten muhteste, mesnie lea dïedte daennie aamhtesisnie, jïh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenten muhteste, man departemeenten lea dïedte saemien aamhtesinie.
Mariidnaealáhusat
Marijnejieliemassh
Sámit lea bivdán guliid nu guhká go gávdnojit historjjálaš gáldut.
Saemieh guelieh maadteme dan guhkiem goh historihkeles gaaltijh leah.
Sámiid riekti resurssaide mearas ja jogain, ja riekti geavahit daid, lea mearrideaddji oassi sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus.
Saemiej reaktoe vierhtide mearosne jïh johkine, jïh reaktoe dejtie utnedh, nænnoestæjja boelhke saemien kultuvren materijellen våaroemisnie.
Sámediggi sávvá boahtteáigái čujuheaddji ja ollislaš politihka, ja ahte Sámediggi lea okta dain gii bidjá eavttuid guolástuspolitihka ovddideapmái Norggas.
Saemiedigkie båetijen aajkan vaajtele tjaatsestæjja jïh ellies politihkem, jïh ahte Saemiedigkie akte dejstie gie moenemetsiehkiej göölemenpolitihkem beaja evtiedæmman Nöörjesne.
Sámediggi vuoruha barggu sámiid bivdovuoigatvuođaid, mariidnaresurssaid ja jogaid ja riddo- ja vuotnaguovlluid geavaheami sihkkarastimiin.
Saemiedigkie barkoem prijoriterede saemiej væjroereaktaj, marijnevierhtiej jïh johki jïh gaedtie- jïh voenedajvi pråvhkoen gorredimmine.
Sámediggi lea jagis 2011 čađahan konsultašuvnnaid ja čoahkkimiid gonagasreappáid hálddašeami láhkaásahusa reviderema, mearraluossabivddu sámi guovlluin ja guolástusaid ja mearrenjiččehasaid regulerema oktavuođas jagis 2011.
Saemiedigkie lea jaepien 2011 tjïrrehtamme konsultasjovnh jïh tjåanghkoeh *gonagasreappáid reeremen laakenjoelkedassen revideeremem, mearoeloesevæjroem saemien dajvine jïh göölemi jïh *mearrenjiččehasaid reguleeremen gaskesisnie jaepesne 2011.
Riddoguolástuslávdegoddi
Gaedtiegöölemenmoenehtse
Konsultašuvnnaid bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa (NAČ 208:5) birra, leat Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta soahpan ahte nannet álbmoga guolástanrievtti mearrasámi guovlluin, nugo Sámediggi háliidii gulaskuddancealkámušastis.
Konsultasjovnine Gaedtiegöölemenmoenehtsen åssjelen (*NAČ 208:5) bïjre, Saemiedigkie jïh Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente latjkeme ahte åålmegem nænnoestibie göölemereaktoen mearoesaemien dajvine, goh Saemiedigkie govledimmiejiehtiegisnie sïjhti.
Šiehtadus lea unnimus čoavddus mii earret eará mearkkaša dan ahte bivdovuoigatvuohta nannejuvvo dan bokte go ođđa mearrádusat váldojuvvojit mielde gustovaš láhkadahkosii.
Latjkoe unnemes tjoevtenje mij gaskem jeatjah dïhte lea ahte væjroereakta dejnie nænnoeståvva gosse orre nænnoestahkh mealtan vaaltasuvvieh *gustovaš *láhkadahkosii.
Dán unnimus čovdosa sáhttá čoahkkáigeassit 7 čuoggá vuollái:
Daam unnemes tjoevtenjem maahta 7:n tsiehkien nualan tjåanghkan giesedh:
Mearriduvvo ođđa láhkamearrádus nu ahte oasseváldiláhkii čadnojuvvo guolástanvuoigatvuohta.
Orre laakenænnoestahke dan nænnoeståvva ahte #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>laakese göölemereakta gårredåvva.
Mearrádusa ferte geahččat fárrolaga mearraresursalága 11.
Nænnoestahkem tjoevere ektesne gïehtjedidh mearoevierhtienlaaken 11.
§ deattuhanmearrádusain.
§ tjïelkestimmienænnoestahkine.
Láhkaevttohus mearkkaša ahte lága bokte suodjalit guolástanrievtti ja seammás mearkkaša dan ahte sii geain lea vuoigatvuohta galget vuoruhuvvot ovddabeallái buot earáid go lea resursavátnivuohta.
Laakeuvtelasse nimhtie ahte laakine göölemereaktoem vaarjelibie jïh seammasïenten dïhte lea ahte dah giej lea reakta edtjieh prijoriteradovvedh *ovddabeallái #gaajhke<prn><ind><nom> jeatjabidie goh lea *resursavátnivuohta.
Mearriduvvo sierra deattuhanmearrádus mearraresursalágas.
Sjïere tjïelkestimmienænnoestahke mearoevierhtielaakesne nænnoeståvva.
Deattuhanmearrádus dagaha ahte juohke lágan regulerema oktavuođas galgá erenoamážit deattuhuvvot sámiid geavaheapmi ja movt dat geavaheapmi mearkkaša sámi báikegottiide.
Tjïelkestimmienænnoestahke dorje ahte #fïerhte<prn><ind><attr> dagkeres reguleeremen gaskesisnie galka joekoenlaakan tjïelkestovvedh saemiej pråvhkoe jïh guktie dïhte pråvhkoe saemien sijjiegedtide lea.
Mearriduvvo láhkaásahusa bokte gielddus stuorát fatnasiidda (badjel 15 mehtera) vuonaid siste.
Laakenjoelkedassine nænnoeståvva *gielddus stoerebe vïnhtside (aatsolen 15 meeterh) voeni sistie.
Láhkii čadnojuvvo vejolašvuohta identifiseret ja dohkkehit báikkálaš historjjálaš vuoigatvuođaid.
Laakese nuepie gårredåvva identifiseeredh jïh dajven historihkeles reaktah dåhkasjehtedh.
Sámiid mielmearrideapmi resursahálddašeamis - vuotnabivdolávdegoddi
Saemiej *mielmearrideapmi vierhtienreeremisnie - voenevæjroemoenehtse
Láhkamearrádus álbmotrievtti ektui oasseváldilágas mearkkaša ahte oasseváldiláhka galgá geavahuvvot Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide dávistettiin, ja ahte láhka gusto álbmotrievtti njuolggadusaid rámmaid siskkobealde álgoálbmogiid ja minoritehtaid hárrái.
Laakenænnoestahke åålmehreaktan muhteste #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>laakesne nimhtie ahte #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>laake edtja åtnasovvedh Nöörjem åålmehreaktan #stillese<n><pl><ill> svååreminie, jïh ahte laake dovve åålmehreaktan njoelkedassi mieriej sisnjelen aalkoeåålmegi jïh minoriteeti gaavhtan.
Mearrádusa deaŧaleamos doaibman lea čalmmustahttit daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mat gávdnojit.
Nænnoestahken vihkielommes darjoeminie lea dejtie åålmehreaktan #stillese<n><pl><nom> vååjnesasse bïejedh mah leah.
Doaibmabijut: Várrejuvvo jahkásaš vuođđoearri dorskebivdui.
Råajvarimmieh: Fïerhtenjaapetje våaromemierie tåårskenvæjrose bïedtesåvva.
Sámediggi guorahallá ja realitehta meannuda dán čuoggá dalle go prinsihpaid láhkii čatnan lea sohppojuvvon vuotna- ja riddobivddu dohkkeheami ja sihkkarastima ektui árbevirolaš mearrasámi guovlluin.
Saemiedigkie goerehtalla jïh realiteetem daam tsiehkiem gïetede dellie goh prinsïhpi laakese gårredimmie latjkasovveme voene- jïh gaedtievæjroen jååhkesjimmien jïh gorredimmien muhteste aerpiesïejhme mearoesaemien dajvine.
Dattetge lea ovttamielalašvuohta das ahte galgá leat vejolaš birget okto guolástanrivttiin dahje buohtalaga eará doaimmain.
Darhkan lea sïemesvoete desnie ahte galka årrodh gåaredh oktegh göölemereaktojne bïerkenidh jallh *buohtalaga jeatjah darjoeminie.
Riekti galgá leat nuvttá ja dat galgá váikkuhit fatnasiid ja guolásteddjiid laskama guovllus.
Reaktoe galka årrodh namhtah jïh dïhte edtja dijpedh vïnhtsi jïh gööliji *laskama dajvesne.
Evttohuvvon doaibmabijuid sáhttá atnit deaŧalaš vuosttaš lávkin sámiid ja eará báikegoddeolbmuid vuoigatvuođaid ollislaš sihkkarastimis ja dohkkeheamis daid luondduviđa mariidnaresurssaide siskkáldas ja álbmotrievtti mielde.
Uvtedovveme råajvarimmieh maahta utnedh vihkele voestes sïlline saemieh jïh jeatjah sijjiegedtiealmetji reaktah ellies gorredimmesne jïh jååhkesjimmesne daj *luondduviđa marijnevierhtide sisnjelds jïh åålmehreaktan mietie.
Historjjálaš guolástanrivttiid dohkkeheapmi mat sámiin ja earáin leat mearrasámi guovlluin, lea gáibádussan viidáset proseassas mearrasámi kultuvrra ja eallinvugiid ealáskahttimiin.
Historihkeles göölemereaktoej jååhkesjimmie mah saemiej jïh jeatjabinie årrodh mearoesaemien dajvine, krïevenassine vijrebe prosessesne mearoesaemien kultuvren jïh jielemevuekiej jealajimmine.
Sámediggi oaidná ahte Finnmárkku, Romssa ja Norlándda stáhta ja fylkkagielddaid kantuvrrain lea stuorra hástalus fatnasiid ja guollevuostáiváldinsajiid ruhtadeamis dainna lágiin ahte das livččii ávki ássiide nu ahte ožžot vejolašvuođa geavahit daid bivdovuoigatvuođaid maid ožžot ruovttoluotta ja besset árjjalaččat searvat guollebivdui.
Saemiedigkie vuajna ahte Finnmaarhken, Romsan jïh Nordlaanten staaten jïh fylhketjïelti kontovrine lea stoere haesteme vïnhtsi jïh gueliedåastovesijjiej beetnehdåarjosne dejnie vuekine ahte desnie lea nåhtoe årroejidie dan ahte nuepiem utnedh dejtie væjroereaktide mejtie åadtjoeh bååstede åadtjoeh jïh åadtjoeh eadtjohkelaakan guelievæjrose mealtan.
Guolástusreguleremat
Göölemereguleeremh
Guolástus- ja riddodepartemeanta ja Sámediggi leat ovttas geahčadan Guolástusdirektoráhta guolástanregulerema evttohusa jahkái 2012.
Gööleme-jïhgaedtiedepartemeente jïh Saemiedigkie ektesne gïehtjedamme Göölemedirektoraaten göölemereguleeremen uvtelassen jaapan 2012.
Sámediggi válddii erenoamážit ovdan áššečuolmma ahte gieldit guollebivddu stuorra mearrafatnasiiguin davvinorgga vuonain.
Saemiedigkie joekoenlaakan fraamme vaeltieji aamhtesentjoelmem ahte guelievæjroem stoere mearoevïnhtsigujmie aassjoestehtedh *davvinorgga voenine.
Departemeanta áigu čuovvut direktoráhta evttohusa ahte ii diktit šákšabivddu 4 nautalaš miilla siskkobealde.
Departemeente edtja direktoraaten uvtelassem dåeriedidh ahte ij baajedh *šákšabivddu 4:n *nautalaš mïjlen sisnjelen.
Dasto árvvoštallat gildosa gieldit guolástusa vuotnalinnjáid siskkobealde fatnasiidda main lea dihto sturrodat, lea okta ollu doaimmain maid dat evttohuvvon vuotnaguolástuslávdegoddi galgá árvvoštallat.
Dehtie minngede vierhtiedallijibie *gildosa aassjoestehtedh göölemen voenelinji sisnjelen vïnhtside mejnie lea såemies ståaroe, lea akte dejstie jïjnje darjoemijstie mejtie dïhte uvtedovveme voenegöölemenmoenehtse edtja vierhtiedalledh.
Norgga riddodorskenálli lea vánis, muhto árjjalaš nállebuoridanplána geažil lea dat dál váldojuvvon eret luonddušlájaid rukseslisttas.
Nöörjen gaedtietåårskenmaadtoe madtege, mohte eadtjohke maadtoebueriedimmiesoejkesjen dïete dïhte daelie destie vaaltasovveme eatnemensåarhti rööpseslæstoste.
Riddodorski hálddašeamis lea stuorra mearkkašupmi guolástussii mearrasámi guovlluin, danne go dán šlájas lea olles eallingierdu vuonain ja rittus.
Gaedtietåårsken reeremisnie lea stoere mïerhkesjimmie göölemasse mearoesaemien dajvine, dannasinie goh daennie såarhtesne lea abpe *eallingierdu voenine jïh gaedtesne.
Buoridanplána vuođđun lea gáržžiduvvon regulerenmálle ollu guovlluin.
Bueriedimmiesoejkesjen våaroeminie reguleeremegoeren jïjnje dajvine gaertjiedovveme.
Dán vuođul lea Sámediggi joatkán barggu eiseválddiid guovdu ahte suodjalit sámi perspektiivva norgga riddodorski hálddašeamis ja buorideamis.
Daan mietie Saemiedigkie barkoen åejvieladtji gaskoeh jåarhkeme ahte saemien perspektijvem nöörjen gaedtietåårsken reeremisnie jïh bueriedimmesne vaarjelidh.
Dát mearkkaša earret eará dan ahte fatnasat mat leat badjel 15 mehtera fertejit bivdit olggobealde vuotnalinjjáid, go fas trålárat ja stuorra fatnasat ja mearrafatnasat fertejit bivdit olggobealde 12 ja 6 nautálaš miilla eret nannámis, sturrodaga mielde.
Daate gaskem jeatjah dïhte lea ahte vïnhtsh mah aatsolen 15 meeterh tjoeverieh ålkolen maedtedh voenelinji, gosse viht *trålárat jïh stoere vïnhtsh jïh mearoevïnhtsh tjoeverieh ålkolen maedtedh 12 jïh 6:n *nautálaš mïjlen destie *nannámis, ståaroen mietie.
Norgga eiseválddit leat ovttas Ruošša eiseválddiiguin mearridan ahte 2012 galgá leat lohpi bivdit šávššaid.
Nöörjen åejvieladtjh ektesne Russlaanten åejvieladtjigujmie nænnoestamme ahte jaepien 2012 galka årrodh luhpie maedtedh *šávššaid.
Sámediggi lea áigodagas maŋŋá rahpama 2009:s dadjan ahte ii leat mielas addit lobi bivdit šávššaid, danne go dál eat dieđe movt dát bivdu váikkuha loahppa ekologalaš mariidnavuogádahkii Barentsábis, rittus ja vuonain Davvi Norggas.
Saemiedigkie boelhkesne mænngan geehpehtimmiem jaepien 2009 jeahteme ahte ij mïelesne leah luhpiem vedtedh maedtedh *šávššaid, dannasinie gosse daelie ibie daejrieh guktie daate væjroe minngiegietjie dijpie *ekologalaš marijnesysteemem Barentsáhpijjesne, gaedtesne jïh voenine Noerhte Nöörjesne.
Danne lea Sámedikki mielas deaŧalaš ráhkadit máŋgganállehálddašanmálle Barentsábi várás mii siskkilda maiddái áhpeguliid (sallit, šákša jna) ja mearranjiččehasat.
Dannasinie lea Saemiedigkien mïeleste vihkele darjodh *máŋgganállehálddašanmálle Barentsáhpan mijjieh *siskkilda aaj saelhtiengueliej (sæltan, *šákša jnv.) jïh *mearranjiččehasat.
Gonagasreappát
*Gonagasreappát
Sámediggi doarju ahte gonagasreappát hálddašuvvojit lagasvuođa- ja sorjavašvuođa prinsihpa mielde, mii mearkkaša dan ahte smávva báikegottiide miehtá rittu, ja nu maiddái unnimus fatnasiidda, galgá sihkkarastojuvvot vuosttaš vuoigatvuohta bivdit, ja dasa gullá maiddái gonagasreabbábivdu iežaset lagašguovlluin.
Saemiedigkie dåårje ahte *gonagasreappát reeresuvvieh *lagasvuođa- jïh jearohkevoeten prinsïhpen mietie, mij dïhte lea ahte onne sijjiegedtide abpe gaedtiem, jïh dan aaj unnemes vïnhtside, edtja gorredovvedh voestes reakta maedtedh, jïh nehkelh aaj gåvla *gonagasreabbábivdu jïjtjsh gietskiesdajvine.
Erenoamážit guoská dát vuotnaguovlluide.
Joekoenlaakan daah voenedajvide dæjpa.
Sámediggi lea duhtavaš go Guolástus- ja riddodepartemeanta čuovvolii Sámedikki evttohusa 2010:s ahte ii addit friija lobi bivdit gonagasreappáid nuorttabealde 26 0 Ø.
Saemiedigkie madtjele gosse Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente Saemiedigkien uvtelassem jaepien 2010 dåeriedi ahte ij frïjje luhpiem vedtedh maedtedh *gonagasreappáid *nuorttabealde 26 0 *Ø.
Sámediggi lea registreren ahte Guolástusdirektoráhtas maŋit áiggis leat ollu geahppánan dakkár áššit mat gusket lobihis gonagasreabbábivdui dán guovllus.
Saemiedigkie registreereme ahte Göölemedirektoraatesne soejmehth tïjjen årrodh jïjnje nåhkeme dagkeres aamhtesh mah dijpieh ovluhpehts *gonagasreabbábivdui daennie dajvesne.
Sámedikki presideanta lea dovddahan skábmamánus 2011:s ahte Sámediggi áigu árvvoštallat ahte galggašii go addit gonagasreabbábivdolobi fatnasiidda mat leat vuollel 15 mehtera.
Saemiedigkien presideente rahkan2011 jeahteme ahte Saemiedigkie edtja vierhtiedalledh ahte edtja #<pcle> vedtedh *gonagasreabbábivdolobi vïnhtside mah vueleli 15 meeterh.
Anadromalaš luossabivdu
*Anadromalaš loesevæjroe
Guolástusreguleremat jogain ja mearas jagis 2012
Göölemereguleeremh johkijste jïh mearosne jaepesne 2012
Sámediggi lea 2011:s ásahan bargolávdegotti mii bargá guolástusreguleremiiguin jogain ja mearas 2012 ektui.
Saemiedigkie jaepien 2011 tseegkeme barkoemoenehtsem mij göölemenreguleeremigujmie johkine jïh mearosne 2012 moenemetseahkan barka.
Bargolávdegoddi lea buktán regulerenevttohusa jogain ja mearas jagi 2012 várás, ja dasto guhkes áiggi strategiija reguleremiid várás.
Barkoemoenehtse reguleeremeuvtelassem johkine jïh mearosne buakteme jaepien 2012 muhteste, jïh dehtie minngede guhkiem strategijen reguleeremi muhteste.
Lávdegotti regulerenevttohus 2012 rájes lea ahte viiddidit gáidánuohti bivdoáiggi, erenoamážit Davvi-Romssas.
Moenehtsen reguleeremeuvtelasse 2012:n raejeste lea ahte vijriedibie *gáidánuohti væjroetïjjem, joekoenlaakan noerhte-Romsesne.
Go guoská johkabivdui, de bidjá bargolávdegoddi vuođđun fylkkamánni evttohusa ahte bisuhit bivddu otnáš dásis eanaš čázádagain.
Goh johkevæjroem dæjpa, dellie barkoemoenehtse våaroeminie fylhkemaennien uvtelassem beaja ahte væjroem daanbeajjetje daltesisnie jeenjemes abradahkine tjöödtjestehtedh.
Dasto oaivvilda bargolávdegoddi ahte sáhtá geavahit ráfáidahttinávádagaid váldo váikkuhangaskaoapmin reguleren dihte guollebivddu čázádagain Finnmárkkus, gos lea heivvolaš.
Dehtie minngede barkoemoenehtse jeahta ahte maahta utnedh *ráfáidahttinávádagaid vååltoe dïedtetsavtshvierhtine reguleeremendïehre guelievæjroen abradahkijste Finnmaarhkeste, gusnie lea sjiehtele.
Bargolávdegoddi lea maiddái evttohan ahte berrešii álggahuvvot prošeakta dainna áigumušain ahte kártet ja heivehit árbedieđuid mat galget leat vuođđun luossabivddu hálddašeapmái.
Barkoemoenehtse aaj uvtedamme ahte byöroe aelkiehtovvedh prosjeekte dejnieaajkojne ahte aerpiedaajroeh goerehtalledh jïh sjïehtehtidh mah gelkieh årrodh våaroeminie loesevæjroen reeremasse.
Bargolávdegotti raporta lei vuođđun konsultašuvnnaide Luondduhálddašan direktoráhtain reguleremiid birra.
Barkoemoenehtsen reektehts lij våaroeminie konsultasjovnide *Luondduhálddašan direktoraatine reguleeremi bïjre.
Sámediggi lea konsultašuvnnain Luondduhálddašandirektoráhtain soahpan gulaskuddancealkámuša mii sáddejuvvui gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearrin lei ođđajagimánu 20. b. 2012.
Saemiedigkie konsultasjovnine eatnemenreeremedirektoraatine govledimmiejiehtegem latjkeme mij govledæmman seedtesovvi, jïh govledimmietïjjemierine lij tsïengelen 20. b. 2012.
Bargolávdegotti raporta ja Sámedikki mearkkašumit maŋŋá konsultašuvnna dárbbu birra viiddidit guovllu ”kysten av Finnmark” lea mielddusin gulaskuddamis.
Barkoemoenehtsen reektehts jïh Saemiedigkien mïerhkesjimmieh konsultasjovnen daerpiesvoetem mænngan bïjre vijriedieh dajven ”*kysten *av Finnmark” lissiepaehpierinie govledimmesne.
Šiehtadallamat Suomain Deanučázádaga birra
Raarahtallemh Soemijste *Deanučázádaga bïjre
2011:s lea leamaš čoahkkin ministerdásis ođđa šiehtadallamiid álggaheami birra dan soahpamuša ektui mii lea Norgga ja Suoma gaskka Deanučázádaga hárrái.
jaepien 2011 orreme tjåanghkoe ministerendaltesisnie orre raarahtallemi aelkiehtimmien bïjre dan latjkoen muhteste mij lea Nöörjen jïh Soemen gaskemsh *Deanučázádaga haarran.
Deanu guolástanhálddahus ja sámedikkit Norgga ja Suoma bealde gessojuvvojit lávga mielde šiehtadallamiidda, mat álggahuvvojit ođđajagis.
Deatnun göölemereereme jïh saemiedigkieh Nöörjen jïh Soemen bieleste lïhke mealtan raarahtallemidie geasasuvvieh, mah orrejaepesne aelkiehtovvieh.
Sámediggi galgá leat mielde Norgga šiehtadallanlávdegottis.
Saemiedigkie galka mealtan årrodh Nöörjen raarahtallememoenehtsisnie.
Norgga ja Suoma dutkanjoavku ovddidii dutkanbohtosiiddis Ohcejogas skábmamánus.
Nöörjen jïh Soemen dotkemedåehkie dotkemeilledahkh Ohcejohkesne rahkan evtiedi.
Dasto ožžo Norgga ja Suoma vuoigatvuođaoamasteaddjit ja sámedikkit Norgga ja Suoma bealde vejolašvuođa háleštit daid regionála šiehtadallamiid birra mat bohtet.
Dehtie minngede Nöörjem åadtjoejin jïh Soemen reaktaneekijh jïh saemiedigkieh Nöörjen jïh Soemen bieleste nuepien daj #regionaale<adj><indecl><attr> raarahtallemi bïjre håalodh mah båetieh.
Šiehtadallamat eai ovdánan dán jagi ja šiehtadallamat jotkojuvvojit nationála šiehtadallamiiguin.
Idtjin raarahtallemh daamjaepiem åvtenh jïh raarahtallemh #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl> nasjonaale raarahtallemigujmie.
Sámediggi áigu boahtteáiggis ságastallat šiehtadallanvuođu birra Birasgáhttendepartemeanttain.
Saemiedigkie edtja båetijen aejkien soptsestalledh raarahtallemevåaromen bïjre Byjresevaarjelimmiedepartemeentine.
Njávdánčázádaga báikkálaš hálddašeapmi
#Njávdán<np><top><cmp_sgnom><cmp>abradahken dajven reereme
Sámedikkis lea leamaš oktavuohta Birasgáhttendepartemeanttain ja lea háleštan dan birra ahte álggahit proseassa báikkálaš hálddašeamis Njávdámis boahtte jagi.
Saemiedigkien orreme gaskese Byjresevaarjelimmiedepartemeentine jïh dan bïjre hååleme ahte prosessem dajven reeremisnie Njávdánisnie aelkiehtibie båetijen jaepien.
Mearrageavahus
Mearoeåtnoe
Sámediggi lea fuolas go leat areálariiddut árbevirolaš vuotnabivdiid ja guollebiebmanealáhusa gaskka, ja go leat birasváikkuhusat go guoská earret eará dasa go nu ollu gárgidit biebmoguolit.
Saemiedigkie hoksesne goh goelpeneståaroenræjtoeh aerpiesïejhme voenevijriji jïh gueliebïepmehtimmiejieliemassen gaskemsh, jïh goh byjresedïedth goh gaskem jeatjah dam dæjpa gosse dan jïjnje *gárgidit beapmoeguelieh.
Guollebiebman ii galgga áitit lunddolaš guollešlájaid ja das ferte leat dakkár doaibmavuohki mas biras váldojuvvo vuhtii.
Ij edtjh gueliebïepmehtimmie iemie gueliesåarhth aejhtedh jïh desnie tjoevere årrodh dagkeres darjomevuekie mestie byjrese #<adv> seatadåvva.
Deaŧalaš lea ahte guollebiebmanealáhus doaimmahuvvo dainna lágiin ahte dat ii heađuš árbevirolaš bivddu mearas dahje jogain.
Vihkele lea ahte gueliebïepmehtimmiejieliemasse dejnie vuekine åtnasåvva ahte dïhte ij *heađuš aerpiesïejhme væjroen mearosne jallh johkine.
Sámediggi searvvai ja doalai sáhkavuoru workshopas Salmon Voices Münchenis golggotmánus.
Saemiedigkie mealtan jïh lahtestimmiem workshopesne Salmoine steeri *Voices Münchenisnie golken.
Workshopa oktavuođas váldojuvvui bajás movt álgoálbmogat Norggas ja Canádas vásihit guollebiebmanealáhus.
Workshopen gaskesistie bæjjese vaaltasovvi guktie aalkoeåålmegh Nöörjesne jïh Kanadesne gueliebïepmehtimmiejieliemasse dååjrehtellieh.
Son deattuhii ahte árbedieđut galget lea maid vuođđun luossahálddašeapmái.
Dïhte tjïelkesti ahte aerpiedaajroeh gelkieh lea aaj våaroeminie loesereeremasse.
Son váillahii álgoálbmotperspektiivva fuomášumi guollebiebmanealáhusa iežas bealis.
Dïhte ohtsi aalkoeåålmegenperspektijven åssjalommesen gueliebïepmehtimmiejieliemassen jïjtjse bielesne.
Mátkki ulbmilin lei čatnat oktavuođa Canáda álgoálbmogiiguin mat vásihit sullasaš áššečuolmmaid maid Sámediggi ge vásiha luossahálddašemiin.
Fealadimmien ulmine lij gaskesem Kanadan aalkoeåålmegigujmie gårredidh mah plearoeh aamhtesentjoelmh dååjrehtellieh mejtie Saemiedigkie aaj loesereereminie dååjrehtalla.
Mearranjiččehasat
*Mearranjiččehasat
Riddonjurjuid reguleren ja hálddašeapmi lea guovddáš bealli Sámedikki riddo- ja guolástuspolitihkas.
Gaedtienåerviej reguleereme jïh reereme jarnge bielie Saemiedigkien gaedtie- jïh göölemenpolitihkesne.
Sámediggi háliida ahte mariidna vuotnaresurssat hálddašuvvojit ollislaš ja ceavzilis vugiin.
Saemiedigkie sæjhta ahte marijne voenevierhtieh reeresuvvieh ellies jïh gaarsje vuekine.
Sámediggi doarju ahte galgá leat ceavzilis njuorjjonálli sámi guovlluin, muhto ahte nálli galgá bisuhuvvot dakkár dásis ahte báikkálaš guollenálit suodjaluvvojit main mearrasámit ja earát leat sorjavaččat bisuhan dihte ealáhusa ja kultuvrra.
Saemiedigkie dåårje ahte galka årrodh gaarsje nåerviemaadtoe saemien dajvine, mohte ahte maadtoe edtja dagkeres daltesisnie #tjöödtjestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> ahte dajven gueliemaadtoeh vaarjelovvieh mejnie mearoesaemieh jïh jeatjebh jearohke tjöödtjestehtemen dïehre jieliemassem jïh kultuvrem.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 103. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 103. bielie 379 bielesne
Mearranjiččehasráđđi heaittihuvvui 31.12.2011, ja Guolástusdirektoráhta heaittihii geavahusa mii ovdal lea leamaš ahte rahpat gulaskuddama mearranjiččehasaid bivdoeriid mearrideapmái ja regulerenevttohussii.
*Mearranjiččehasráđđi 31.12.2011 illesovvi, jïh Göölemendirektoraate åtnoem illi mij aarebi orreme ahte geehpehtibie govledimmien *mearranjiččehasaid væjroemierieh nænnoestæmman jïh reguleeremeuvtelassese.
Sámediggi lea 2011:s doallan čoahkkimiid ja konsultašuvnnaid Guolástusdirektoráhtain heivehan dihte geavahit báikkálaš máhtu dutkamis ja mearranjiččehasaid hálddašeamis, bisuhit rabas gulaskuddamiid riddonjurjuid bivdoearre- ja hálddašanevttohusaid ektui 2012:s, ja lea dorjon ahte álggahit fas buhtadusortnegiid riddonjuorjjobivdui.
Saemiedigkie jaepien 2011 åtneme tjåanghkoeh jïh konsultasjovni göölemendirektoraatine sjïehtehtimmien dïehre dajven maahtoem dotkemisnie utnedh jïh *mearranjiččehasaid reeremisnie, gaahpode tjöödtjestehtedh govledimmiej gaedtienåerviej væjroemierie- jïh reeremeuvtelassi muhteste jaepien 2012, jïh dåårjeme ahte viht refusjovnenöörnegh gaedtienåervievæjrose aelkiehtibie.
Guolástusdirektoráhta lea čuovvolan Sámedikki ávžžuhusa ja lea čađahan rabas gulaskuddama evttohusa ektui mii guoská bivdoeriide ja riddonjurjuid hálddašeapmái 2012:s, ja lea miehtan ahte addigoahtit buhtadusa riddonjurjuid goddima ovddas.
Göölemendirektoraate Saemiedigkien haestemem dåeriedamme jïh gaahpode govledimmiem uvtelassen muhteste tjïrrehtamme mij væjroemierieh jïh gaedtienåerviej reeremem jaepien 2012 dæjpa, jïh hååneskinie ahte refusjovnem vedtiegåetiejibie gaedtienåerviej buvvemen åvteste.
Økologiija – stárravuvddiid ođđasis šaddan
*Økologiija – *stárravuvddiid ikth vielie sjïdteme
Mearradutkaninstituhtta lea ásahan ođđa gieddestašuvnna Finnmárkui, mii lea Porsáŋgguvuonas oarjjabealde.
Mearoedotkemeinstituhte orre ïentjestasjovnem Finnmaarhkese tseegkeme, mij Porsáŋgguvuotnesne *oarjjabealde.
Mearradutkama mihttomearrin lea bisuhit rikkis guollenáliid Davvi Norgga vuonain.
Mearoedotkemen ulmine lea tjöödtjestehtedh ræjhkoes gueliemaadtoej noerhte Nöörjem voenine.
Dán oktavuođas lea Porsáŋggu vuotna válljejuvvon čuozahatguovlun.
Daennie gaskesisnie Porsangeren voene veeljesovveme *čuozahatguovlun.
Sámediggi lea addán 500 000 ru doarjjan prošeavtta ” Guorba stárravuovddi šaddadeapmi - kálkenprošeakta” čađaheapmái.
Saemiedigkie vadteme 500 000 kr. dåarjojne prosjeektem ” *Guorba *stárravuovddi sjïdtehtimmie - *kálkenprošeakta” tjïrrehtæmman.
Ovttasbargu guolástusorganisašuvnnaiguin
Ektiebarkoe göölemenorganisasjovnigujmie
Sámedikki presideanttas lei čoahkkin Norgga Guolástussearvvi jođihangottiin miessemánus 2011:s.
Saemiedigkien presideenten lij tjåanghkoe Nöörjen göölemensiebrien juhtiehtimmiemoenehtsinie suehpeden 2011.
Fáttáid gaskkas maid birra lei sáhka ledje guolástushálddašeapmi oppalaččat ja beliid oaidnu Riddoguolástuslávdegotti evttohusaide.
Aamhtesi gaskesne maam bïjre lij håaleme lin göölemereereme ellieslaakan jïh bieliej vuajnoe Gaedtiegöölemenmoenehtsen uvtelasside.
Goappašat bealit leigga mielas bisuhit oktavuođa ja čilget nubbi nubbái áigeguovdilis guolástuspolitihkalaš áššiid birra.
Gåabpegh bielieh ligan mïelesne gaskesem tjöödtjestehtedh jïh #sinsitniem<prn><res><attr> sinsætnan boejhkelidh daaletje göölemenpolitihken aamhtesi bïjre.
Eanadoallu
Laanteburrie
Sámediggi lea addán cealkámuša eanadoallošiehtadallamiidda Eanadoallo- ja biebmodepartementii.
Saemiedigkie jiehtegem laanteburrieraarahtallemidie laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentese vadteme.
Sámediggi deattuhii erenoamážit ahte oažžut buoret gánnáhahttivuođa eanadoalus ja ahte eanadoallu ferte oažžut buoret dietnasa.
Saemiedigkie joekoenlaakan tjïelkesti ahte åadtjodh buerebe *gánnáhahttivuođa laanteburreste jïh ahte laanteburrie tjoevere buerebe dïenestem åadtjodh.
Sámediggi evttohii vuolidit dan alla iežas oasi beliin šaddovahágiin ja dálvevahágiin.
Saemiedigkie uvtedi dam jolle jïjtjse boelhkem badtehtidh bielijste sjædtoegoerpine jïh daelviegoerpine.
Sámi guovllut ledje beahttašuvvan eanadoallošiehtadusa bohtosa ektui.
Saemien dajvh lin *beahttašuvvan laanteburrielatjkoen illedahken muhteste.
Veaháš buoret dienaslassáneapmi šattai, muhto ii doarvái goluid laskama ektui.
Ånnetji buerebe dïenestelæssanimmie sjïdti, mohte ij nuekies maaksoej *laskama moenemetseahkan.
Ain leat stuorra erohusat dienaslassáneamis eanadoalu ja servodaga gaskka muđui.
Annje leah stoere joekehtsh dïenestelæssanimmesne laanteburrien jïh siebriedahkengaskemsh voen.
Ođđa doaibmavisttiid ruhtadeamis leat stuorra hástalusat eanadoalus.
Orre darjomegåetiej beetnehdåarjosne leah stoere haestemh laanteburresne.
Ruhtadanortnegat eai doala liigegoluide mat leat sámi guovlluin riikka máttaosiid ektui.
Eah beetnehdåarjoeöörnegh steerh *liigegoluide mah saemien dajvine rïjhken åarjelboelhki muhteste.
Sámediggi lea ruhtadan máŋga stuorra vistti, muhto hástalussan lea loahparuhtadeami oažžun máŋgga dáin huksenáššiid oktavuođas.
Saemiedigkie gellie stoere gåetieh laeviehtamme, mohte haestieminie minngiegietjienbeetnehdåarjoem åådtjeme gellien daejnie tseegkemeaamhtesi gaskesistie.
Deaŧalaš lea ahte dat doaibmavisttit main nuorat galget bargat, leat áiggi gáibádusaid mielde.
Vihkele lea ahte dah darjomegåetieh mejnie noerh edtjieh barkedh, leah tïjjen krïevenassi mietie.
Sámedikki mihttomearrin lea eanadoalu bisuheapmi sámi guovlluin.
Saemiedigkien ulmine lea saemien dajvine laanteburriem tjöödtjestehtedh.
Gáicaealáhusa oktavuođas leat hástalussan ollu dávddat mat leat leamaš maŋimuš logijagis.
#Gáica<np><top><cmp_sgnom><cmp>jieliemassen gaskesisnie haestieminie jïjnjh fiejlieh mah orreme #minngebe<adj><sg><nom> *logijagis.
Mátta-Norgga gáicaboanddat leat beassan eret dáin dávddain go leat gurret ja buhtistan doaibmavisttiid.
Åarjel-Nöörjen gaajhtsebåantah destie daejnie fiejlijste åådtjeme gosse årrodh döömedh jïh darjomegåetieh didtesjem.
Oallut gáicadoalut Romssas eai leat beassan eret dáin dávddain.
*Oallut gaajhtsearrangemeente Romseste eah leah destie daejnie fiejlijste åådtjeme.
Sámediggi lea fuolas dán ovdáneami geažil, ja Sámediggi lea bivdán gáicaealáhusa čilget ovdáneami birra midjiide.
Saemiedigkie hoksesne daan evtiedimmien dïete, jïh Saemiedigkie gaajhtsejieliemassem maadteme evtiedimmien bïjre mijjese boejhkelidh.
Sámediggi lea ovttasbargguin Fylkkamanni eanadoalloossodagain, Finnmárkku fylkkagielddain ja Innovašuvdna Norggain láhčán diliid nu ahte oččodit jáhkku eanadollui Ávjovári álgoálbmotguovllus.
Saemiedigkie ektiebarkojne Fylhkenmunnie laanteburriegoevtesinie, Finnmaarhken fylhketjïeltine jïh Innovasjovne Nöörjine tsiehkieh dan laatjeme ahte åådtjedidh vuesiehtimmie laantebårran Ávjovárrijjen aalkoeåålmegendajveste.
Guoskevaš gielddat, Porsáŋgu, Kárášjohka ja Guovdageaidnu leat joatkán dáinna ja leat ráhkadan váldoprošeavtta dán áŋgiruššama várás.
Sjyöhtehke tjïelth, Porsanger, Karasjohke jïh Goevtegeajnoe daejnie jåarhkeme jïh åejvieprosjeektem dorjeme daan eadtjaldovvemen muhteste.
Gielddat leat láhčán golmma jagi prošeavtta.
Tjïelth golmen jaepien prosjeektem laatjeme.
Jos prošeavttain lihkostuvvet, de sáhttá das leat sirdinárvu eará guovlluide.
Jis prosjeektine lahkaskieh, dellie maahta desnie årrodh johtelohkeaarvoe jeatjah dajvide.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 104. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 104. bielie 379 bielesne
Boazodoallu
Båatsoe
Sámedikki cealkámuš 2012/2013 boazodoallošiehtadussii meannuduvvui dievasčoahkkimis skábmamánus 2011.
Saemiedigkien jiehtege jaepien 2012/2013 båatsoelatjkose dïevestjåanghkosne rahkan gïetedovvi 2011.
Dán cealkámušas deattuha Sámediggi ovttasbarggu ja konsultašuvnnaid departemeanttain boazodoallopolitihka ja dan hálddašeami, šiehtadusa váikkuhangaskaoapmeortnegiid, boazodoalu areálaid, boraspiriid, divadiid boazodoalus, dearvvašvuođa, dásseárvvu, vuovdalandili ja boazologu heiveheami.
Daennie jiehtiegisnie Saemiedigkie tjïelkeste ektiebarkoen jïh konsultasjovni departemeentine båatsoepolitihken jïh dan reeremen, latjkoen @váikkuhit<ex_vblex><iv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+tsavtshvierhtie<n><cmp_sgnom><cmp>+öörnege<n><pl><gen>, båatsoen goelpeneståaroej, juvri, *divadiid båatsosne, starnen, mïrrestallemen, doekemetsiehkien jïh bovtselåhkoen sjïehtedimmiem.
Sámediggi áigu čalmmustahttit cealkámuša šiehtadusbeliide Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvái ja stáhtii Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta bokte ođđajagis 2012.
Saemiedigkie edtja jiehtegem latjkoebielide Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaarvan jïh staatese vååjnesasse bïejedh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten baaktoe orrejaepesne 2012.
Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtonkonvenšuvdna regulere boazodoalu Norgga ja Ruoŧa gaskasaš rádjaguovllus.
Nöörjen jïh Sveerjen gasngesadtje bovtsegåatomekonvensjovne båatsoem reguleerie Nöörjen jïh Sveerjen gasngesadtje raastegisnie.
Sámediggái lea deaŧalaš sihkkarastit buori čovdosa boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaide maidda konvenšuvdna guoská.
Saemiedægkan vihkele buerie tjoevtenjen båatsoem jieliemassenorganisasjovnide gorredidh mejtie konvensjovne dæjpa.
Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid presideanttaid gaskasaš čoahkkima vuođul, bivddii Norgga Sámediggi konsultašuvnnaid Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ášši birra.
Nöörjen jïh Sveerjen saemiedigkiej presideenti gasngesadtje tjåanghkoen mietie, Nöörjen Saemiedigkie maedtieji konsultasjovni Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentine aamhtesen bïjre.
Konsultašuvnnat departemeanttain dollojuvvojedje cuoŋománus 2011.
Konsultasjovnh departemeentijste voerhtjen steeresovvin 2011.
Konsultašuvnna fáddán lei bargu Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtonkonvenšuvnnain viidáseappot.
Konsultasjovnen aamhtesinie barkoe lij Nöörjen jïh Sveerjen gasngesadtje bovtsegåatomekonvensjovnine vijriebasse.
Sámediggi lea ságastallamin Ruoŧa Sámedikkiin, Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin ja Ruoŧa Sámiid Riikkaservviin dan birra ahte vejolaččat oažžut oktasaš evttohusa maid čalmmustit Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide.
Saemiedigkie Sveerjen Saemiedigkine soptsestalleminie, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervine jïh Sveerjen saemiej rïjhkensiebrine dan bïjre ahte kaanne ektie uvtelassem aaj åadtjoejibie Nöörjem vååjnesasse bïejedh jïh Sveerjen reerenasside.
Dásseárvu boazodoalus
Mïrrestalleme båatsoste
Árbevirolaččat lea boazodoalus dásseárvu sohkabeliid gaskka, muhto dat lea ollu jagiid badjel geanohuvvan láhka- ja láhkaásahusreguleremiid bokte.
Aerpiesïejhmetji lea båatsosne mïrrestalleme slïektebieliej gaskemsh, mohte dïhte jïjnje jaepiej bijjelen *geanohuvvan laake- jïh laakenjoelkedassenreguleeremi baaktoe.
Sámediggi lea váldán ovdan dásseárvoáššiid ollu gerddiid boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas.
Saemiedigkie fraamme mïrrestallemeaamhtesh jïjnji aejkiej båatsoeraarahtallemi gaskesistie vaalteme.
Boazodoallu dárbbaša ollu bargonávccaid, ja danne lea nissonolbmuin ja nuorain guovddáš sadji ealáhusoktavuođas.
Båatsoe jïjnjide barkoefaamojde daarpesje, jïh dannasinie lea nyjsenæjjine jïh noerine jarngen sijjien jieliemassengaskesisnie.
Sámediggeráđi 2009 dieđáhusas sámi boazodoalu birra, lea Sámediggi deattuhan ahte boazodoallu lea bearašvuđot ealáhus, gos nissonolbmuin lea guovddáš sadji bargofápmun, máhtolašvuođa gaskkusteaddjin ja máhtolašvuođa addin nuoraide.
Saemiedigkieraerien jaepien 2009 bïevnesisnie saemien båatsoen bïjre, Saemiedigkie tjïelkestamme ahte båatsoe #fuelhkie<n><cmp>våaromen jieliemasse, gusnie nyjsenæjjaj lea jarngen sijjie barkoefaamojne, maahtaldahkem åvtese buektiejinie jïh noeride maahtaldahkem vedtedh.
2010/2011 boazodoallošiehtadusa oktavuođas sohpe šiehtadusbealit ahte biddjojuvvo bargojoavku mii galggai geahčadit ja árvvoštallat daid čielggadusávdnasiid mat dál gávdnojit dásseárvvu birra boazodoalus, ja dasto evttohit doaibmabijuid ovddidan dihte dásseárvvu ealáhusas.
jaepien2010/jaepien 2011 båatsoelatjkoen gaskesisnie latjkoenbielieh latjkajin ahte barkoedåehkie bïejesåvva mij edtji dejtie boejhkehtassenmaterijellide gïehtjedidh jïh vierhtiedalledh mah daelie mïrrestallemen bïjre båatsosne leah, jïh dehtie minngede råajvarimmieh evtiedimmien dïehre mïrrestallemen jieliemassesne uvtedidh.
Sámediggi buvttii árvalusaid bargojovkui Sámedikki barggu birra dásseárvvu ovddidemiin boazodoalus.
Bargojoavku geigii raportta golggotmánus 2010.
Barkoedåehkie reektehtsem golken geelki 2010.
Sámediggi attii gulaskuddancealkámuša dán raportii mii geigejuvvui Eanadoallo- ja biebmodepartementii 2011:s.
Saemiedigkie govledimmiejiehtegem daan reektehtsasse vedtieji mij laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentese jaepien 2011 Geelkesovvi.
Sámedikki bargun dán ášši čuovvoleami oktavuođas lea fuolahit ahte bargojoavkku doaibmabidjoevttohusat vuoruhuvvojit ja čuovvoluvvojit.
Saemiedigkien barkojne daan aamhtesen dåeriedimmien gaskesisnie lea sujhtedh ahte barkoedåehkien råajvarimmieuvtelassh prijoriteradovvieh jïh dåeriedovvieh.
Boazodoallolága láhkaásahusat
Båatsoelaakem laakenjoelkedassh
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain divatláhkaásahusa birra mii guoská doallonjuolggadusaid rihkkumii ja láhkaásahussii bággosáhku ektui.
Saemiedigkien orreme konsultasjovnh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentine *divatláhkaásahusa bïjre mij dæjpa *doallonjuolggadusaid miedtemem jïh laakenjoelkedassem *bággosáhku moenemetsiehkiem.
Konsultašuvnnain lea Sámediggi deattuhan beliid láhkaásahusas doallonjuolggadusaid rihkkuma oktavuođas.
Konsultasjovnine Saemiedigkie bieliej laakenjoelkedassesne tjïelkestamme *doallonjuolggadusaid miedtemen gaskesisnie.
Sámediggi ovddidii čuovvovačča:
Saemiedigkie evtiedi #minngebe<adj><sg><acc>:
Sámediggi diehtá ahte departemeanta lea heivehan min oainnuid láhkaásahussii ja lea guorrasan daidda.
Saemiedigkie daajra ahte departemeente mijjen vuajnoeh laakenjoelkedassese sjïehtehtamme jïh dejtie latjkeme.
Proseassa ektui boazodoallohálddašeami rievdadusa ektui lea Sámediggi áiddostan ahte sáhttá leat eahpeoiddolaš bidjat fápmui ođđa sankšuvdnanjuolggadusaid boazodoalloláhkii, nu guhká go lea hui eahpesihkarvuohta das makkár boazodoallohálddašeapmi šaddá boahtteáiggis.
Prosessen muhteste båatsoereeremen jorkestimmien muhteste lea Saemiedigkie *áiddostan ahte maahta årrodh *eahpeoiddolaš faamose bïejedh orre *sankšuvdnanjuolggadusaid båatsoelaakese, dan guhkiem goh lea dan *eahpesihkarvuohta desnie magkere båatsoereereme båetijen aejkien sjædta.
Bealit nugo hálddašandássi ja doaimmat čuhcet láhkaásahusa sisdollui ja njuolggadusaid geavaheapmái.
Bielieh goh reeremedaltese jïh darjomh laakenjoelkedassen sisvegasse jïh njoelkedassi pråvhkose gaajesjieh.
Dieinna lágiin sáhttá šaddat vel stuorát eahpesihkarvuohta dan ektui ahte gii dat galgá geavahit daid ođđa láhkaásahusaid ja man guhkká.
Duejnie vuekine maahta annje sjïdtedh stoerebe *eahpesihkarvuohta dan muhteste ahte gie dïhte edtja dejtie orre laakenjoelkedassh jïh maam utnedh *guhkká.
Dát fuonida einnostanvejolašvuođa ja buktá eahpesihkarvuođa boazodolliide.
Daate #nåajtodh<vblex><tv><der_ht><n><cmp_sgnom><cmp>nuepiem heajjode jïh buakta *eahpesihkarvuođa bovtsesteerijidie.
Dat go Sámediggi liikká válljii guorrasit dáid láhkaásahusaide, boahtá das go min mielas lea deaŧalaš oažžut sadjái njuolggadusaid maid sáhttá geavahit jos doallonjuolggadusat rihkkojuvvojit.
Dah gosse Saemiedigkie lïjhke veelji daaj laakenjoelkedasside latjkedh, destie båata goh mijjen mïeleste vihkele sæjjan njoelkedassh mejtie åadtjodh maahta utnedh jis *doallonjuolggadusat meadtasuvvieh.
Dat lea deaŧalaš ealáhussii alccesis ja birrasii.
Dïhte vihkele jieliemassese jïjtsissie jïh byjresasse.
Erenoamáš deaŧalaš lea sihkkarastit boazodoalloorgánaide vejolašvuođa leat mielde dáid njuolggadusaid geavaheami oktavuođas.
Sjïere vihkele lea båatsoeorgaanide nuepien gorredidh mealtan årrodh daaj njoelkedassi pråvhkoen gaskesisnie.
Boazodoallohálddašeami rievdadeapmi
Båatsoereeremen jorkestimmie
Sámediggi lea ođasdieđáhusa bokte cuoŋománus 2011 Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta neahttasiidduin oaidnán ahte boazodoallohálddašeapmi galgá rievdaduvvot.
Saemiedigkie orrebïevnesinie voerhtjen 2011 Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten nehtebieline vuajneme ahte båatsoereereme edtja jarkestovvedh.
Rievdadusat lea ahte guovllustivrrat galget heaittihuvvot ja guovllukantuvrrat galget fárrehuvvot Fylkkamanni vuollái.
Jorkestimmieh lea ahte dajvenståvroeh edtjieh illesovvedh jïh dajvenkontovrh edtjieh juhtiehtovvedh Fylhkenmunnien nualan.
Sámediggái ii leat movtge dieđihuvvon ahte nu lea árvvoštallojuvvon dahkkojuvvot.
Saemiedægkan ij leah guktie gænnah bïeljelovveme ahte dan dorjesovvedh vierhtiedallesovveme.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta sáddii maŋŋá notáhta Sámediggái mas čilgejedje organiserema rievdadusaid birra.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente mænngan seedti *notáhta Saemiedægkan mesnie öörnemem jorkestimmiej bïjre boejhkelin.
Sámediggi manai ovttas Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin diehtojuohkinčoahkkimii miessemánus departemeantta mearrádusa birra.
Saemiedigkie ektesne Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervine bïevnesjoekedimmietjåanghkose mïnni suehpeden departemeentennænnoestahkenbïjre.
Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi muitaledje bealisteaset evttohusa birra lávdegoddái mii čielggada boazodoallohálddašeami organiserema.
Saemiedigkie jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie jïjtjshbielesne uvtelassen bïjre soptsestin moenehtsasse mij båatsoereeremen öörnemem tjïelkede.
Sohppojuvvui ahte Sámediggi galggai dievasčoahkkimis meannudit ášši ovdal go departemeanta barggai maidege viidáseappot.
Latjkasovvi ahte Saemiedigkie edtji dïevestjåanghkosne aamhtesen aarebi gïetedidh goh departemeente maamkh vijriebasse barki.
Sámediggi dagai mearrádusa áššis dievasčoahkkimis geassemánus 2011 mas boahtá ovdan ahte departemeantta mearrádus boazodoallohálddašeami rievdadeamis lei mearriduvvon almmá ahte dat lei dahkkojuvvon konsultašuvnnaid mielde daid konsultašuvdnaprosedyraid mielde mat leat Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskka.
Saemiedigkie nænnoestahken aamhtesisnie dïevestjåanghkosne ruffien 2011 darjoeji mesnie fraamme båata ahte departemeenten nænnoestahke båatsoereeremen jorkestimmesne lij namhtah nænnoestovveme ahte dïhte lij konsultasjovni mietie dorjesovveme daj konsultasjovneprosedyjri mietie mah leah Saemiedigkien jïh staaten åejvieladtji gaskemsh.
Dás fuolakeahttá bovdejuvvui Sámediggi konsultašuvnnaide mii lei dušše dan birra mii guoská mearriduvvon rievdadusa čađaheapmái.
Daelie #hokse<n><der_keahtta><adv> Saemiedigkie konsultasjovnide bööresovvi mij lij ajve danbïjre mij nænnoestovveme jorkestimmien tjïrrehtimmiem dæjpa.
Konsultašuvnnat juo mearriduvvon čađaheamis eai leat duohta konsultašuvnnat, danne ii sáhttán Sámediggi vuolgit diekkár čoahkkimii.
Konsultasjovnh joe nænnoestovveme tjïrrehtimmesne eah leah saetnies konsultasjovnh, dannasinie idtji maehtieh Saemiedigkie dagkeres tjåanghkose vuelkedh.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta sáddii čakčamánus evttohusa guovllustivrraid heaittiheamis gulaskuddamii.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente skïereden uvtelassem dajvenståvroej illemistie govledæmman seedti.
Dat meannuduvvui Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánus 2012.
Dïhte Saemiedigkien dïevestjåanghkosne goevten gïetedovvi 2012.
Boazodoallohálddašeami rievdadeapmi eaktuda dan sámepolitihka joatkima man ulbmilin lea ahte mearridanváldi áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii sirdojuvvo Sámediggái.
Båatsoereeremen jorkestimmie tsïhkestahta dam saemienpolitihken jåerhkemem man ulmine lea ahte nænnoestimmiereaktah aamhtesinie mah joekoenlaakan saemien åålmegem dijpieh Saemiedægkan sertieståvva.
Vuođđolága § 110a man vuođul galgá láhčit diliid nu ahte sámit go lea sierra álbmot sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset kultuvrra, giela ja servodateallima, bidjá čielga čanastagaid movt almmolaš boazodoallohálddašeapmi organiserejuvvo.
Maadthlaaken § 110:m man mietie edtja tsiehkieh dan laetjedh ahte saemieh goh lea sjïere åålmege maehtieh jïjtjsh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh, gïelem jïh siebriedahkejieledem, tjïelke baadtehtahkh beaja guktie byjjes båatsoereereme öörnesåvva.
Dán joatkimis čuovvu maiddái ahte álbmotrievttálaš geatnegasvuođat iešmearrideami, iešstivrema, searvama ja vuoruheami birra iežas ovdánahttimii biddjojuvvojit vuođđun árvvoštallamiin boazodoallohálddašeami rievdadeami oktavuođas.
Daennie jåerhkiemisnie aaj dåerede ahte åålmehreaktan #stillese<n><pl><nom> jïjtjereeremen, jïjtjereeremen, #mealtan<adv><der_nomact><n> jïh prijoriteradimmien bïjre jïjtjse evtiedæmman bïejesuvvieh våaroeminie vierhtiedimmine båatsoereeremen jorkestimmien gaskesisnie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 106. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 106. bielie 379 bielesne
Guđege dáin beliin ii leat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta árvvoštallan ja bidjan vuođđun mearrádusaidis oktavuođas 2011:s.
Fïereguhtene aaj daejnie bieline ij leah Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente vierhtiedalleme jïh bïejeme våaroeminie jïjtjsenænnoestahkide gaskesisnie jaepien2011.
ILO lea ollu oktavuođain dovddahan ahte proseassa ja sisdoallu gullet lávga oktii.
ILO jïjnjine gaskesinie jeahteme ahte prosesse jïh sisvege lïhke ikth guvlieh.
Duohta konsultašuvnnat buori jáhkuin dainna ulbmilin ahte olahit ovttamielalašvuođa, ja čovdosiid mat dávistit gustovaš sámepolitihkkii ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide sámiid guovdu dego álgoálbmot, lea mearrideaddji deaŧalaš dán ášši čuovvoleamis.
Saetnies konsultasjovnh buerie vuesiehtimmine dejnie ulmine ahte sïemesvoetem hinnieh, jïh tjoevtenjh mah svååroeh *gustovaš saemienpolitihkese jïh gaskenasjonaale #stillese<n><pl><ill> saemieh gaskoeh goh aalkoeåålmege, nænnoestæjja vihkele daan aamhtesen dåeriedimmesne.
Boraspiret
Juvrh
Sámediggi lea ovddidan ovtta ášši Sámi parlamentáralaš ráđi stivrii guohtonealliealáhusa vahágiid birra dan geažil go gávdnojit ráfáidahttojuvvon boraspiret.
Saemiedigkie aktem aamhtesem Saemien parlamentarihkeles raerien ståvrose evtiedamme gåatomejielijenjieliemassen goerpi bïjre dan dïete goh #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> juvrh leah.
Sámi parlamentáralaš ráđđi mearridii fakkastit dan Girkonjárgga 2011 julggaštussii, ja dasto álggahit sámeparlamentáralaš ovttasbarggu oažžun dihte nationála stáhtaid suodjalit sámi ealáhusaid guovlluin gos leat ollu boraspiret.
Saemien parlamentarihkeles raerie nænnoesti dam Girkonjárgam 2011 deklarasjovnese dibrehtidh, jïh dehtie minngede aelkiehtidh *sámeparlamentáralaš ektiebarkoen åadtjomen dïehre nasjonaale staath saemien jieliemassh dajvine vaarjelidh gusnie leah jïjnjh juvrh.
Boraspirepolitihkka sierra riikkain, Suomas, Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas, váikkuha ollu vuođđoealáhusaide ollu sámi guovlluin.
Juvrenpolitihke sjïere rïjhkine, Soemesne, Nöörjesne, Sveerjesne jïh Russlaantesne, jïjnjide våaromejieliemasside jïjnje saemien dajvine dijpie.
Politihkka Eurohpá uniovnna siskkobealde bidjá čanastagaid nationála boraspirepolitihkkii min riikkas.
Politihke Europa *uniovnna sisnjelen baadtehtahkh nasjonaale juvrenpolitihkese mijjen rïjhkesne beaja.
Danne áigu Sámi parlamentáralaš ráđđi bargat dan ala vai Suopma ja Ruoŧŧa iežaset miellahttovuođa bokte, buoremus vejolaš vuogi mielde vuhtii váldet sámi beroštumiid dán áššesuorggis.
Dannasinie edtja Saemien parlamentarihkeles raerie dejnie barkedh vuj Soeme jïh Sveerje jïjtjemsh *miellahttovuođa gåaskoejin, bööremes nupies vuekien mietie #<adv> saemien ïedtjh daennie aamhtesensuerkeste seatadieh.
SPR deattuha ahte Eurohpáráđđi dat bidjá rámmaid lahttoriikkaid bargui olmmošvuoigatvuođaiguin.
SPR tjïelkeste ahte #Eurohpáráđđi<np><sg><nom> dïhte mierieh lïhtsegerïjhki barkose åålmehreaktajgujmie beaja.
Sihke Suopma, Ruoŧŧa, Norga ja Ruošša leat Eurohpáráđi lahttun, mii lea bidjan unnimus standárddaid olmmošvuoigatvuođaide ja bearráigeahččá ahte doahttaluvvojit go sierra konvenšuvnnat ja rekommandašuvnnat.
Dovne Soeme, Sveerjen, Nöörje jïh Russlaante #Eurohpáráđđi<np><sg><gen> lïhtseginie, mij unnemes standardh åålmehreaktide bïejeme jïh vuartesje ahte ussjedovvieh #<pcle> sjïere konvensjovnh jïh *rekommandašuvnnat.
Danne áigu SPR bargat dan ala ahte guoskevaš stáhtat čuovvolit iežaset geatnegasvuođaid mat guske sámi álbmogii.
Dannasinie edtja SPR:m dejnie barkedh ahte sjyöhtehke staath jïjtjsh #stillese<n><pl><nom> dåeriedieh mah saemien åålmegem dïjpin.
Sámi parlamentáralaš ráđđi áigu ásahit lávdegotti man bargun lea hábmet oktasaš boraspirepolitihka ja evttohit njuolggadusaid hálddašeapmái.
Saemien parlamentarihkeles raerie edtja moenehtsem tseegkedh man barkojne lea ektie juvrenpolitihkem hammoedidh jïh njoelkedassh reeremasse uvtedidh.
Eaktun lea ahte guoskevaš riikkat fuolahit geavatlaš hálddašeami ja čuvvot mearriduvvon njuolggadusaid.
Moenemetsiehkine lea ahte sjyöhtehke rïjhkh sujhtieh *geavatlaš reeremem jïh nænnoestovveme njoelkedassh dåeriedieh.
Muđui čujuha Sámi parlamentáralaš ráđđi Girkonjárgga julggaštussii (2011), erenoamážit 11.
Voen saemien parlamentarihkeles raerie #Girkonjárga<np><cog><sg><acc> deklarasjovnese Tjaatseste (jaepien 2011), joekoenlaakan 11.
čuoggái ja stáhtaid geatnegasvuhtii sihkkarastit ávnnaslaš kulturvuođu sámi álbmogii.
tseahkan jïh staati #stillese<n><sg><ill> materijellen kultuvrevåaromem saemien åålmegasse gorredibie.
Buhtadusortnegat bohccuid massima ovddas maid boraspiret borret
Refusjovneöörnegh bovtsi dassemen åvteste aaj juvrh byöpmedieh
Birasgáhttendepartemeanta (BD) lea ásahan prošeavtta man ulbmilin lea árvvoštallat ja vejolaččat evttohit rievdadusaid dáláš buhtadusortnegii bohccuid ovddas maid boraspiret goddet.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente (*BD) prosjeektem tseegkeme man ulmine lea vierhtiedalledh jïh kaanne jorkestimmieh daaletje refusjovnenöörnegasse bovtsi åvteste uvtedidh maam juvrh buvvieh.
Prošeavtta mandáhtan lei čielggadit, ja moht fertešii go dáláš buhtadusortnega bohccuid massima ovddas boraspiriide rievdadit.
Prosjeekten mandaatine lij tjïelkedidh, jïh *moht tjoevere gosse daaletje refusjovnenöörnegem bovtsi dassemen åvteste juvride jarkestibie.
Prošeaktajoavku galgá erenoamážit čielggadit málle riskavuđot buhtadusortnegii.
Prosjeektedåehkie edtja joekoenlaakan goerem tjïelkedidh *riskavuđot refusjovnenöörnegasse.
Sámediggi lea addán gaskaboddosaš cealkámuša prošeaktajovkui ja áigu čuovvolit ášši konsultašuvnnaid bokte Birasgáhttendepartemeanttain.
Saemiedigkie annjebodts jiehtegem prosjeektedåahkan vadteme jïh edtja aamhtesem konsultasjovnine byjresevaarjelimmiedepartemeentine dåeriedidh.
Jinjevaerie sámečearru
*Jinjevaerie *sámečearru
Jijnjevaerie sámečearru lea váldán oktavuođa Sámedikkiin oažžut veahki dan oktavuođas go Statkraft áiggošii hukset bieggafámu sin guohtoneatnamiidda.
*Jijnjevaerie *sámečearru gaskesem Saemiedigkine vaalteme viehkiem dennie gaskesistie åadtjodh gosse Statkraft edtja bïegkefaamoem sijjen gåatomeeatnamidie bigkedh.
Sámečearru lea vuostálastán bieggafápmoprošeavtta ja das lea leamaš advokáhtaveahkki.
*Sámečearru bïegkefaamoeprosjeektem gïrreme jïh desnie orreme advokaatenviehkie.
Sii leat dolvon ášši duopmostullui.
Dah aamhtesem dåapmoestovlese saahteme.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Statkraft:in čielggadan dihte bieggafápmoprošeavtta ja movt dat leat láhtten sámečearuin.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe *Statkraft:in tjïelkedimmien dïehre bïegkefaamoeprosjeektem jïh guktie dah dåemiedamme *sámečearuin.
Sámediggi lea maid váldán ášši bajás Olgoriikadepartemeanttain čoahkkimiin.
Saemiedigkie aaj aamhtesem bæjjese #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><pl><ela> tjåanghkojste vaalteme.
Ášši lea mannan ovtta vuoru duopmostuollovuogádagas Ruoŧas.
Aamhtese aktene våaroen dåapmoestovlesysteemesne Sveerjesne mïnneme.
Ášši meannuduvvui loahpalaččat Birasgáhttenduopmostuolus, gos duopmu celkojuvvui skábmamánus 2011.
Aamhtese minngiegietjesne Byjresevaarjelimmiedåapmoestovlesne gïetedovvi, gusnie dåapmoe rahkan jeahtasovvi 2011.
Sámečearru ii ožžon ulbmillaš doarjaga ahte dohkálaččat sihkkarastit sin boazoguohtoneatnamiid.
*Sámečearru idtji ulmies dåarjoem åadtjoeh ahte sjiehteleslaakan sijjen bovtsegåatomeeatnemh gorredidh.
Ášši ii leat vejolaš váidit maŋŋá go dat lea meannuduvvon Hoavvarievttis.
Ij aamhtese gåaredh mænngan gïelkerdidh goh dïhte gïetedovveme *Hoavvarievttis.
Sámedikkis lea leamaš oktilaš oktavuohta sámečearuin, ja dál bargojuvvo oažžun dihte ulbmillaš čovdosa ovddidit sámečearu beroštumiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis.
Saemiedigkien orreme *oktilaš gaskese *sámečearuin, jïh daelie åadtjomen dïehre barkesåvva ulmies tjoevtenjem evtiedidh *sámečearu ïedtjh dovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale daltesisnie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 107. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 107. bielie 379 bielesne
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma ja sámi mátkeealáhusat
*Lotnolasealáhusaid aarvoeskaepiedimmieprogramme jïh saemien fealadimmienjieliemassh
Sámediggi lea vuoruhan ásahuvvon fitnodagaid čuovvoleami 2011:s.
Saemiedigkie tseegkesovveme sïelti dåeriedimmiem jaepien 2011 prijoriteradamme.
Guokte čuovvolanprošeavtta leat čuovvoluvvon, nubbi máttasámi guovllus ja nubbi fas Lulli- ja Gaska-Romssas.
Gööktem dåeriedimmieprosjeekth dåeriedovveme, #mubpie<prn><ind><attr> åarjelsaemien dajvesne jïh mubpie viht Åarjel- jïh gåhkaldahke-Romsesne.
Goappašagat prošeavttat leat lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma ja sámi mátkeealáhusaid oasit.
Gåabpegh prosjeekth leah *lotnolasealáhusaid aarvoeskaepiedimmieprogramme jïh saemien fealadimmiejieliemassi boelhkh.
Olahusjoavkun ledje sámi ásaheaddjit mat leat ásahan fitnodaga maŋimuš viđa jagis.
*Olahusjoavkun lin saemien tseegkijh mah sïeltem tseegkeme minngebe vïjhtene jaepesne.
Čuovvoleapmi lea dáhpáhuvvan golmma čoagganeami bokte 2 beaivvi háválassii sierra guovlluin.
Dåeriedimmie golmen tjåanghkenimmine 2 biejjieh sjugniehtovveme *háválassii sjïere dajvine.
Sámediggi válddii VINN ja Norges Vel čuovvolit ásaheddjiid máttasámi guovllus.
Saemiedigkie vaeltieji *VINN jïh Norgesne Annje tseegkijh åarjelsaemien dajvesne dåeriedidh.
Čuovvoleapmi čađahuvvui ovttas Norlándda fylkkasuohkaniin.
Dåeriedimmie ektesne Nordlaanten fylhketjïeltine tjïrrehtovvi.
12 olbmo 8 fitnodagas serve.
12 almetjh 8 sïelteste mealtan.
Čuovvoleapmi lea váikkuhan stuorát fuomášumi fitnodatovddideapmái.
Dåeriedimmie stoerebe åssjalommesen sïeltenevtiedimmiem dijpeme.
Maŋimuš čoagganeamis sohpe njeallje fitnodaga plánet márkanovttasbarggu 2012 rájes, dainna ulbmilin ahte juksat stuorát márkaniidda, oažžut buoret gávpejođu ja gánnáhahttivuođa.
#Minngebe<adj><sg><nom> tjåanghkenidh njieljie sïelth soejkesjidh latjkajin sjeltienektiebarkoen 2012:n raejeste, dejnie ulmine ahte stoerebe sjeltide jaksijibie, åadtjodh buerebe *gávpejođu jïh *gánnáhahttivuođa.
Lulli- ja Gaska-Romssas serve 10 fitnodaga.
Åarjel- jïh gåhkaldahke-Romsesne #10<num><sg><nom>sïelth mealtan.
Sin gaskkas ledje 9 nissonolbmo, mii lea 90 % oasseváldiin.
PricewaterhouseCoopers AS Romssas lei ovddasvástádus dán čuovvoleamis.
*PricewaterhouseCoopers AS:m/as:m Romseste lij dïedte daennie dåeriedimmesne.
Guovddážis lea leamaš movt galggašii duddjot identitehta ja sihkkarastit badjelbáhcaga fitnodagas, ja dieinna lágiin bidjat vuođu fitnodahkii viidáseappot.
Jarngesne orreme guktie edtja identiteetem vytnesjidh jïh gorredidh *badjelbáhcaga sïeltesne, jïh duejnie vuekine våaromem bïejijibie sïeltese vijriebasse.
Ruovttoluotta diehtu oasseváldiin lea leamaš ahte prográmma lea lihkostuvvan hui bures go guoská sin dárbbuide easkaálgin.
Bååstede daajroe mealtan orreme ahte programme lahkaskamme dan hijven goh sijjen daerpiesvoeth dæjpa *easkaálgin.
Erenoamážit go sii oppa áiggi konkrehta barget iežaset fitnodaga ovddidemiin, ja ahte proseassajođiheddjiid ja plána bokte muđui buktet oidnosii eará ásaheddjiid vásihusaid ja hástalusaid, gessojuvvojit ovdan givrodahkan.
Joekoenlaakan gosse dah abpe tïjjem konkreeten jïjtjsh sïelten evtiedimmine berkieh, jïh ahte prosessejuhtiehtæjjaj jïh soejkesjinie voen vååjnesasse jeatjahtseegkijidååjrehtsh jïh haestemh buektieh, fraamme geasasuvvieh faamojne.
Sámediggi lea leamaš mielde proseassas ođđa strategiijaid ráhkadanbarggus Davvi-Norgga mátkeealáhusaid ovddideami oktavuođas.
Saemiedigkie orreme mealtan prosessesne orre strategiji darjomebarkosne Noerhte-Nöörjen fealadimmiejieliemassi evtiedimmien gaskesisnie.
Sii leat doallan golbma čoagganeami.
Dah golmem tjåanghkenimmieh steereme.
Strategiijas galgá leat ávki váikkuhangaskaoapmeapparáhta vuoruhemiide mátkeealáhusaid áŋgiruššama oktavuođas davvin.
Strategijesne galka årrodh nåhtoe *váikkuhangaskaoapmeapparáhta prijoriteradimmide fealadimmiejieliemassi eadtjaldovvemen gaskesisnie noerhtene.
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma ja sámi mátkeealáhusaid forumis lea leamaš čoahkkin borgemánus 2011.
*Lotnolasealáhusaid aarvoeskaepiedimmieprogramme jïh saemien fealadimmiejieliemassi forumesne orreme tjåanghkoe mïetsken 2011.
Sihke ealáhusorganisašuvnnaid ovddasteaddjit ja almmolaš beales serve čoahkkimii ja adde doaibmabidjocealkámuša jagiide 2012 ja 2013.
Dovne jieliemassenorganisasjovni saadthalmetjh jïh byjjes bielesne tjåanghkosne mealtan jïh råajvarimmiejiehtegem vedtiejin jaepide 2012 jïh 2013.
Dán cealkámuša vuođul lea Sámediggi mearridan ođđa prográmmačilgehusa.
Daanjiehtegen mietie Saemiedigkie orre programmentjïelkestimmiem nænnoestamme.
Duodji
Vætnoe
Duoji šiehtadusbealit sohpe 2010:s ahte vuđolaččat geahčadit duojáriid doaibmadoarjjaortnega.
Vætnoen latjkoenbielieh jaepien 2010 latjkajin ahte #våaromes<adj><pl><nom> vytnesjæjjaj darjomedåarjoeöörnegem gïehtjedieh.
Ortnega bearráigeahččan álggahuvvui 2011:s.
Öörnegem vuartasjidh jaepien 2011 aelkiehtovvi.
Dan ulbmilin lea kvalitehta dáfus sihkkarastit ortnega ja dan duođaštusa maid ohccit bidjet ovdan doaibmadoarjjaohcama vuođđun.
Danulmine lea kvaliteetendïehre öörnegem jïh dam jååhkesjimmiem gorredidh maam ohtsijh fraamme biejieh darjomedåarjoeohtsemen våaroeminie.
21 duojára geat ožžo doaibmadoarjaga 2010:s gessojuvvojedje bearráigeahččama várás.
21 vytnesjæjjah gïeh darjomedåarjoem jaepien 2010 åadtjoejin vuartasjæmman geasasovvin.
Rehketdoallofitnodat Consis galgá ráhkadit raportta daid gávdnosiid birra mat dahkkojuvvojit bearráigeahččamis, ja bargu galgá loahpahuvvot 2012:s.
Ryöknemesïelte *Consis edtja reektehtsem darjodh daj vueptiej bïjre mah vuartasjimmesne dorjesuvvieh, jïh barkoe edtja jaepien 2012 illesovvedh.
Asplan Viak lea ráhkadan ekonomalaš raportta duodjeealáhusa ovdáneamis.
Asplan Viak ekonomeles reektehtsen vætnoejieliemassem evtiedimmesne dorjeme.
Raporta galgá geavahuvvot šiehtadallamiin ealáhusšiehtadusa hárrái.
Reektehts edtja #raarahtalledh<vblex><iv><actio><com> åtnasovvedh jieliemassenlatjkoen gaavhtan.
Asplan Viak deattuha ahte 47 vástádusa leat menddo unnán luohtehahtti konklušuvnnaid geassimii ovdáneami birra jagis jahkái.
Asplan Viak tjïelkeste ahte #47<num><sg><nom> vaestiedassh årrodh ååpsen vaenie stinkes konklusjovni giesiemasse evtiedimmienbïjre jaepeste jaapan.
Vástideddjiid gaskkas leat 75 % nissonolbmo.
Vaestiedæjjaj gaskesne #75<num><sg><nom> proseenth leah nyjsenæjjah.
Rehketdoallojahki 2009 lea dán raportta vuođđun.
Ryöknemejaepie jaepien 2009 lea daanreektehtsen våaroeminie.
Raporta čájeha ahte vuovdindienas duojára nammii ii leat rievdan jagis 2008 jahkái 2009.
Reektehts vuesehte ahte doekemedïeneste vytnesjæjjan nommem ij leah jaepesne 2008 jaapan jorkestovveme 2009.
Doaibmaboađus lea duođai njiedjan 108 581ruvnnus 83 684 ruvdnui dien áigodagas.
Darjomeilledahke darhkan luajhtadamme *108 581ruvnnus 83 684 kråvnese duennie boelhkesne.
Váldosivvan dasa sáhttet leat lassánan golut ealáhusas, muhto muhtun oktavuođain sáhttet leat eará sivat.
Åejviesjïekine dïsse maehtieh årrodh læssanamme maaksoeh jieliemassesne, mohte muvhtene gaskesisnie maehtieh årrodh jeatjah sjïekh.
Duoji ekonomalaš lávdegoddi lea doallan guokte čoahkkima áigodagas.
Vætnoen ekonomeles moenehtse göökte tjåanghkoeh boelhkesne åtneme.
Ekonomalaš lávdegoddi siđašii vuđoleabbo raportta ja buoret raporterema duojáriid bealis.
Ekonomeles moenehtse #våaromes<adj><comp><attr> reektehtsem jïh buerebe reektemem vytnesjæjjah bielesne sæjhta.
Šiehtadusat ođđa duodješiehtadusa birra álggahuvvojedje borgemánus 2011.
Latjkoeh orre vætnoelatjkoen bïjre mïetsken aelkiehtovvin 2011.
Šiehtadusbealit leat Sámiid duodji, Duojáriid ealáhussearvi ja Sámediggi.
Latjkoenbielieh saemiej vætnoe, Vytnesjæjjaj jieliemassesiebrie jïh Saemiedigkie.
Bealit sohpe šiehtadusrámman 9,4 miljon ruvnnu.
Bielieh latjkoemierine 9,4 latjkajin millijovne kråvnah.
3,0 miljon ruvnnu várrejuvvui investeren- ja ovddidandoaibmabijuide, 0,33 miljon ruvnnu gelbbolašvuođa bajideapmái ja 3,6 miljon ruvnnu doaibmadoarjjan.
3,0 millijovne kråvnah bïedtesovvi investeereme- jïh evtiedimmieråajvarimmide, #0,33<num><sem_phonenr><sg><nom> millijovne kråvnah maahtaldahken bijjiedæmman jïh 3,6 millijovne kråvnah darjomedåarjojne.
Duodjestipeandaortnet viiddiduvvui nu ahte dál guoská maiddái allaskuvlaohppui joatkkaskuvllaid lassin.
Vætnoestipendeöörnege dan vijriedovvi ahte daelie aaj jïlleskuvlelearoem dæjpa jåarhkeskuvli lissine.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 108. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 108. bielie 379 bielesne
Doarjjaortnet duodjegávppiide heaittihuvvui ja sadjái bođii prošeaktadoarjja vuovdima ovdánahttima doaibmabijuide.
Dåarjoeöörnege vætnoebovride illesovvi jïh sæjjan prosjeektedåarjoe doekemen evtiedimmien råajvarimmide båetieji.
Nugo ovddit jagiin ge de várrejuvvui 1,56 miljon ruvnnu guovtti duodjeorganisašuvdnii.
Goh övtebe jaepine aaj dellie bïedtesovvi #1,56<num><sem_phonenr><sg><nom> millijovne kråvnah göökten vætnoeorganisasjovnese.
Duodješiehtadusa siskkobealde álggahuvvo vuovdin- ja márkanfievrridan prošeakta ja vel okta mearkagálvoovddideamis.
Vætnoelatjkoen sisnjelen aelkiehtåvva doekeme- jïh *márkanfievrridan prosjeekte jïh annje akte væhtaeekeevtiedimmesne.
Ohccit mat ožžon doaibmadoarjaga bearráigehččojuvvojit maiddái 2012:s.
Ohtsijh mah darjomedåarjoem åadtjoejim aaj jaepien 2012 vuartasjovvieh.
Sámediggi lea geatnegahttojuvvon čielggadit momssas luvvema duodjeealáhusas.
Saemiedigkie dïedtem utnedh tjïelkedidh *momssas *luvvema vætnoejieliemassesne.
Duodjeealáhusa ovddasteaddjit válde álgaga 2011:s doallat čoahkkima Sámedikkiin duodjebáji ásaheamis Kárášjohkii ja Porsáŋgui.
Vætnoejieliemassen saadthalmetjh vaeltiejin *álgaga jaepien 2011 tjåanghkoem Saemiedigkine utnedh *duodjebáji tseegkemisnie Karasjohkese jïh Porsangerasse.
Čoahkkima vuolggaheaddjit válde ovdan hástalusaid dan ektui ahte duodjebirrasis eai leat doarvái buori eavttut duodjebirrasa ovddideapmái dán guovtti gielddas.
Tjåanghkoen seedtijh fraamme haestemh dan muhteste vaeltiejin ahte vætnoebyjresisnie eah nuekies leah buerien moenemetsiehkieh vætnoebyjresen evtiedæmman daejnie göökte tjïeltine.
Sámediggi lea ruhtadan ovttajagáš duodjeprošeavtta julevsámi guovllus.
Saemiedigkie laeviehtamme *ovttajagáš vætnoeprosjeektem julevsaemien dajvesne.
Prošeavttaid ulbmilin lea movttiidahttit eambbogiid álgit bargat dujiin ja oažžut ovttasbarggu duojáriid gaskka.
Prosjeekti ulmine lea jïjnjebidie eadtjaldehtedh aelkedh vætnojne barkedh jïh ektiebarkoem vytnesjæjjajgaskemsh åadtjodh.
Duodjeinstituhtta lea njulgen ekonomalaš beliid vuođđudusa oktavuođas.
Vætnoeinstituhte lea *njulgen ekonomeles bieliej *vuođđudusa gaskesisnie.
Sámediggi lea ožžon stivralahtu Duodjeinstituhttii, muhto Duojáriid ealáhussearvi ii leat vel ge ožžon makkárge saji stivrras.
Saemiedigkie ståvroelïhtsegem Vætnoeinstituhtasse åådtjeme, mohte Ij leah vytnesjæjjaj jieliemassesiebrie annje aaj naan sijjiem ståvrosne åådtjeme.
Fidnooahppiortnet duojis
Lïerehtæjjanöörnegen vætnosne
Sámediggi lea ožžon Boazodoalu ja duoji oahppokantuvrra hálddašit duoji fidnooahppiortnega.
Saemiedigkie båatsoem Åådtjeme jïh vætnoen learoekontovrem vætnoen lïerehtæjjanöörnegem reeredh.
2011:s lei kantuvrras soahpamuš 15 fidnoohppiin, geaid gaskkas 14 ledje nieiddat.
jaepien 2011 lij kontovresne latjkoe #15<num><sem_phonenr><sg><nom> lïerehtæjjine, giej gaskesne #14<num><sg><nom> lin nïejth.
Bealli lea eret Guovdageainnus ja loahppa eará báikkiin Finnmárkkus, Romssas ja Davvi-Trøndelágas.
Bielie Goevtegeajnoste jïh minngiegietjie jeatjah sijjine Finnmaarhkesne, Romsesne jïh Noerhte-Tröndelaagesne.
Guokte fidnooahppi gearggaiga soahpamušáigodagas ja guovttis celkkiiga eret fidnooahppisoahpamuša.
Göökte lïerehtæjjah latjkoeboelhkesne galhkajigan jïh gööktesh destie lïerehtæjjalatjkoem jiehtiejigan.
Hástalussan 2011:s lea leamaš ahte ollugiin ii leat doarvái teoriija go ohcet sisaváldima.
Haestieminie jaepien 2011 orreme ahte jïjnjesi ij nuekies leah teorije goh tsaekemem uhtsieh.
Nissonolbmot fitnodateaiggádin ja ealáhusdoallin
Nyjsenæjjah sïeltenaajhterinie jïh jieliemassensteerijinie
Dat go ollu nissonolbmot leat searvan sihke go guoská ásaheddjiide Romssas ja duoji fidnooahppiortnegis lea mielde ollašuhttimin mihttomeari oažžut eanet nissoniid ealáhusaide.
Dah goh jïjnjh nyjsenæjjah mealtan dovne goh tseegkijidie Romsesne dæjpa jïh vætnoen lïerehtæjjanöörnegisnie mealtan ulmiem tjïrrehtidh jeenjebe nyjsenæjjaj jieliemassh åadtjodh.
Duoji ekonomalaš raporta čájeha maiddái ahte sii geat leat mielde iskkadeamis, leat 75 % nissonolbmot.
Vætnoen ekonomeles reektehts aaj vuesehte ahte dah gïeh mealtan goerehtimmesne, #75<num><sg><nom> proseenth leah nyjsenæjjah.
Muđui leat sullii 3 % guolásteddjiin nissonolbmot, eanadoalus lea nissonoassi birrasii 20 % ja boazodoalus 13 %.
Voen medtie 3 proseenth leah göölijinie nyjsenæjjah, laanteburresne lea nyjsenæjjanboelhke byjresasse 20 proseenth jïh båatsosne 13 proseenth.
Struktuvrralaš bealit, nugo lágat ja njuolggadusat, ja garra fysálaš bargu dagaha hehttehusaid oažžut stuorát nissonoasi dáin vuođđoealáhusain.
Struktuvren bielieh, goh laakh jïh njoelkedassh, jïh garre fysihkeles barkoe dorje dåeriesmoerh stoerebe nyjsenæjjanboelhkem daejnie våaromejieliemassijste åadtjodh.
Guovddáš eiseválddiin leat stuorát vejolašvuođat rievdadit struktuvrralaš beliid go maid Sámediggi sáhttá dahkat.
Jarngen åejvieladtjine leah stoerebh nuepieh struktuvren bielieh jarkestidh goh maam Saemiedigkie maahta darjodh.
Ohcanvuđot doarjagat ealáhusovdánahttimii
Ohtsemevåaromen dåarjoeh jieliemassenevtiedæmman
Sámedikki doarjjarámma oktiibuot ealáhusovdánahttimii lei 2011:s 35 063 000 ru.
Saemiedigkien dåarjoemierie ektiegaajhke jieliemassenevtiedæmman lij jaepien 2011 #35 063 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr.
Dát ruđat vuoruhuvvojedje juohkelágan ealáhusaide, mariidnaealáhusaide, eanadollui, lotnolasealáhusaide ja sámi mátkeealáhusaide ja duodjái.
Daah beetnegh ovmessielaaketje jieliemasside prijoriteradovvin, marijnejieliemasside, laantebårran, *lotnolasealáhusaide jïh saemien fealadimmienjieliemasside jïh vætnose.
2011:s ledje Sámedikkis ollu ohcamat guolástusulbmiliidda, stuorra optimismma geažil ja go ain leat buorit vejolašvuođat buoridit doaibmaekonomiija ja árvoháhkama ealáhusas.
jaepien 2011 lin Saemiedigkien jïjnjh ohtsemh göölemenulmide, stoere *optimismma dïete jïh goh annje leah buerie nuepieh darjomeekonomijem jïh aarvoeskaepiedimmiem jieliemassesne bueriedidh.
Ledje doarjjaohcamat sihke fanasinvesteremiidda ja eana- ja mearrarusttegiidda.
Lin dåarjoeohtsemh dovne vïnhtseinvesteeremidie jïh eatneme- jïh mearoebægkojde.
Dan bokte go juolludit doarjaga fatnasiid investeremiidda ja ođđaáigásaš vuostáiváldin- ja mearrarusttegiid ođasmahttimii leat mii lihkostuvvan háhkat buriid ekonomalaš rámmaeavttuid fanasođastemiide, guollevuostáiváldinrusttegiid bisuhemiide báikkálaččat ja ođđasis rekrutterema nannemii guolástusámmáhii.
Dejnie goh dåarjoen vïnhtsh investeeremidie laeviehtibie jïh daaletje dåastove- jïh mearoebægkoej orrestehtemasse mijjieh skååffedh lahkaskamme buerie ekonomeles mieriekrïevemidie vïnhtseorrestimmide, gueliedåastovebægkoej tjöödtjestehtiemidie byjreskisnie jïh ikth vielie dåårrehtimmien nænnoestæmman göölemenfunksjovnese.
Bušeahttarámma 2011:s mariidnasuorgái lei 4 165 000 ru.
Dat geavahuvvui badjelmeari 2 158 909 ru dan sivas go ledje nu ollu ohccit.
Dïhte åtnasovvi *badjelmeari 2 158 909 kr. dennie sjïekesne gosse lin dan jïjnjh ohtsijh.
2011:s juolluduvvui doarjja lagabui 30 fanasinvesteremii, mas lei maid doarjja 5 ođđavistái nuorra aktevrraide ealáhusas.
jaepien 2011 dåarjoe lïhkebe laeviehtovvi 30 vïnhtseinvesteeremasse, mesnie lij aaj dåarjoe 5 orregåatan noere aktööride jieliemassesne.
Dát váikkuha ođasmahttima ja fanasođasteami dovdomassii eanadieđalaš suorggi siskkobealde gos leat boarráset fatnasat.
Daate dijpie orrestehtemen jïh vïnhtseorrestimmien tjarki *eanadieđalaš suerkien sisnjelen gusnie leah båarasåbpoeh vïnhtsh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 109. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 109. bielie 379 bielesne
Vuostáiváldima oktavuođas lea Sámediggi addán doarjaga sihke báikkálaš vuostáiváldinrusttegiid divodeapmái ja mearrarusttegiid buorideapmái nugo bruggahuksemii ja govdunbrukkaid ásaheapmái.
Dát váikkuha mealgat vuovdin- ja leahkinbeliide báikkálaš riddo- ja vuotnafatnasiidda.
Daate dijpie *mealgat doekeme- jïh årromebielieh dajven gaedtie- jïh voenevïnhtsh.
Sámediggi oaidná ahte leat ollu ohcamat sámi mátkeealáhusaid ovdánahttimii.
Saemiedigkie vuajna ahte leah jïjnjhohtsemh saemienfealadimmiejieliemassievtiedæmman.
Davvi Siida lea okta aktevrrain márkanis masa juolluduvvui investerendoarjja 2011:s.
Noerhte Sïjte akte aktöörijste sjeltesne mïsse investeeremedåarjege jaepien 2011 laeviehtovvi.
Fitnodaga doaibma lea váldoáššis Davvisiiddas ja fállá “Hurtigruten” turisttaide mátki Gilevuonas Donjevutnii, goas turisttat besset vásihit veaháš sámi kultuvrra ja eallinvuogi.
Sïelten darjome åejvieaamhtesisnie noerhtesïjtesne jïh faala “Hurtigruten” *turisttaide fealadimmiem Gilevuotneste Donjevuotnese, gåessie *turisttat åadtjoeh ånnetji saemien kultuvrem jïh jielemevuekiem dååjrehtalledh.
Oktiibuot juolluduvvui 4 579 950 ru lotnolasealáhusaide ja čielggadanprošeavttaide ja eará doaibmabijuide.
Ektiegaajhke 4 579 950 kr. laeviehtovvi *lotnolasealáhusaide jïh tjïelkedimmieprosjeektide jïh jeatjah råajvarimmide.
Sámediggi lea joatkán duodjeáŋgiruššamiiguin ealáhusšiehtadusa bokte, mii lei 2011:s 9 400 000 ru.
Saemiedigkie vætnoeeadtjaldovvemigujmie jieliemassenlatjkojne jåarhkeme, mij lij jaepien 2011 #9 400 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr.
Doarjja juolluduvvui analysa čađaheapmái duodjeealáhusas, danne vai oččošeimmet eanet dieđuid man ollu duodji buvttaduvvo, jođihit go duojárat gálvvuideaset vuovdimassii ja makkár márkanat jearahit buktagiid.
Dåarjoe joekehtimmien tjïrrehtæmman vætnoejieliemassesne laeviehtovvi, dannasinie vuj jeenjebh daajroeh åadtjoejibie man jïjnje vætnoe dorjesåvva, mietiedieh gosse vytnesjæjjah jïjtjsh eekide doekijendassijasse jïh magkeres sjeltieh dorjesh gihtjehtieh.
Dán analysa vuođul áiggošeimmet álggahit doaibmabijuid ja árvvoštallat lea go vuođđu álggahit prošeavtta mearkagálvohuksemis duojis.
Daan joekehtimmien mietie edtjijibie råajvarimmieh aelkiehtidh jïh vierhtiedalledh mejtie #<pcle> våarome prosjeektem væhtaeeketseegkemisnie vætnosne aelkiehtidh.
Sámediggi juolludii 457 200 ru prošektii maid duodjeorganisašuvnnat galget čađahit.
Saemiedigkie 457 200 kr. prosjeektese laeviehti maam vætnoeorganisasjovnh edtjieh tjïrrehtidh.
Oktiibuot juolludii Sámediggi ealáhusruđaid 32 748 290 ru jagis 2011.
Ektiegaajhke Saemiedigkie jieliemassenbeetnegh 32 748 290 kr. jaepesne laeviehti 2011.
Govvosis vuolábealde oidno movt doarjagat juohkásit nissonolbmuide, almmáiolbmuide ja fitnodagaide; ealáhusovddideamis, lotnolasealáhusain ja duodješiehtadusas, ja doarjagat oktiibuot.
Guvveben vuelielisnie guktie vååjnoe dåarjoeh *juohkásit nyjsenæjjide, almide jïh sïeltide; jieliemasseevtiedimmesne, *lotnolasealáhusain jïh vætnoelatjkosne, jïh dåarjoeh ektiegaajhke.
Kárta vuolábealde čájeha movt juolluduvvon doarjagat 2011:s juohkásit gielddaid gaskka, dás lea sáhka ohcanvuđot ortnegiin ealáhusaide.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 111. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 111. bielie 379 bielesne
6 Areálat, birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi
6 goelpeneståaroeh, byjresevaarjelimmie jïh kultuvrevaarjelimmie
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 112. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 112. bielie 379 bielesne
Sámedikki váldoulbmilin barggus areálaiguin, birasgáhttemiin ja kultursuodjalemiin lea sihkkarastit areálaid ja resurssaid ceavzilis ávkkástallama sámi guovlluin sámi historjjá ja sámi árvvuid vuođul.
Saemiedigkien åejvietsiehkine barkosne goelpeneståaroejgujmie, byjresevaarjelimmine jïh kultuvrevaarjelimmine lea goelpeneståaroeh jïh vierhtiej gaarsje nåhtadimmiem saemien dajvine gorredidh saemien vaajesen jïh saemien aarvoej mietie.
Dáid guovlluid ja resurssaid hálddašeapmi galgá leat vuođđuduvvon sámi vuoigatvuođaide.
Daajdajvi jïh vierhtiej reereme galka saemien reaktide tseegkesovveme.
Ceavzilis ja guhkes áiggi perspektiiva galgá deattuhuvvot.
Gaarsje jïh guhkiem perspektijve edtja tjïelkestovvedh.
Sámedikki areálaáššiid barggus lea sáhka das ahte sámi beroštumit galget gozihuvvot dalle go mearrádusat areálageavaheamis dahkkojuvvojit.
Saemiedigkien goelpeneståaroeaamhtesi barkosne lea håaleme destie ahte saemien ïedtjh edtjieh geehtedovvedh dellie goh nænnoestahkh goelpeneståaroenpråvhkoste dorjesuvvieh.
Sámi kulturmuittut geavahuvvojit sámi leahkima duođašteapmái sámi guovlluin.
Saemien kultuvremojhtesh saemien årromen jååhkesjæmman saemien dajvine åtnasuvvieh.
Sámediggi lea gulaskuddanásahussan kulturmuitobarggus plánaáššiin ja stuorát huksenáššiin.
Saemiedigkie govledimmieinstitusjovnine kultuvremojhtesebarkosne soejkesjenaamhtesinie jïh stoerebe tseegkemeaamhtesinie.
Dán oktavuođas registrerejuvvojit ollu sámi kulturmuittut.
Daennie gaskesisnie jïjnje saemien kultuvremojhtesh registreeresuvvieh.
Areálat
Goelpeneståaroeh
Plána- ja huksenlága čuovvoleapmi
Soejkesje- jïh tseegkemelaaken dåeriedimmie
2008:s dohkkehuvvui ođđa plána- ja huksenláhka.
jaepien 2008 dåhkasjehti orre soejkesje- jïh tseegkemelaake.
Láhka bođii fápmui 01.07.09.
Laake aelkieji juhtedh 01.07.09.
Lágas oaččui Sámediggi ođđa rolla sihke stuorát válddiin, ja stuorát bagadallanovddasvástádusain.
Laakeste Saemiedigkie orre råållam åadtjoeji dovne stoerebe *válddiin, jïh stoerebe bïhkedimmiedïedtine.
Dáid rievdadusaid geažil lea leamaš dárbu konkretiseret daid rámmaid, maid siskkobealde Sámediggi galgá bargat plánaáššiin, ja dárbu gaskkustit dan eará eiseválddiide ja álbmogii.
Daaj jorkestimmiej dïete orreme daerpies dejtie mieride tjïelkestidh, mej sisnjelen Saemiedigkie edtja soejkesjenaamhtesinie barkedh, jïh daerpies dam jeatjahåejvieladtjide jïh åålmegasse åvtese buektedh.
Geassemánus 2010 bođii Sámedikki plánaveahkki.
Ruffien2010 Saemiedigkien soejkesjenviehkie båetieji.
Mannan jagi lei plánaveahkki buorre reaidun midjiide sihke ollašuhttimis min rolla plána- ja huksenlága ektui, ja min bargui muđui plánaáššiiguin.
Mïnneme jaepien soejkesjenviehkie lij buerie dïrreginie mijjese dovne tjïrrehtimmesne mijjen råållan soejkesje- jïh tseegkemelaaken muhteste, jïh mijjen barkose voen soejkesjenaamhtesigujmie.
Guokte deaŧalaš ášši váldit dás ovdan:
göökte vihkeles aamhtesh daelie fraamme vaeltiejibie:
Bargu Álttá suohkana 2011-2030 areálaosiin.
Barkoe Áltán tjïelten jaepiej 2011-2030 goelpeneståaroenboelhkine.
Sámediggi vuosttaldii álggus juo areálahálddašeami njealji deaŧalaš suorggis.
Saemiedigkie aalkoevisnie joe vuastali goelpeneståaroereeremem njieljien vihkeles suerkesne.
Gulahallama ja buori ovttasbarggu bokte čoavdašuvai ášši nu ahte Sámediggi sáhtii geassit ruovttoluotta buot vuosttaldemiid.
Gaskesadtemen jïh buerien ektiebarkojne *čoavdašuvai aamhtese dan ahte Saemiedigkie maehtieji bååstede gaajhkide vuastalimmide giesedh.
Nationála vuordámušat regionála ja gielddalaš plánemii.
Nasjonaale vuartoeh regionaale jïh tjïelten soejkesjæmman.
Plána- ja huksenlága ođđa plánaoassi deattasta ahte Gonagas juohke njealját jagi ráhkada nationála vuordámušaid regionála ja gielddalaš plánemii.
Soejkesje- jïh tseegkemelaaken orre soejkesjenboelhke tjïerteste ahte Gånka #fïerhte<prn><ind><attr> nealjede jaepien nasjonaale vuartoeh dorje regionaale jïh tjïelten soejkesjæmman.
Vuosttaš vuordámušreive ovddiduvvui suoidnemánus 2011.
Voestes vuartoenprievie snjaltjen evtiedovvi 2011.
Konsultašuvnnaid bokte Birasgáhttendepartemeanttain sihkkarasttii Sámediggi ahte vuordámušreivves gáibiduvvo ahte regionála ja gielddalaš plánen maiddái galgá sihkkarastit sámi beroštusaid nu mo lea eaktuduvvon plána- ja huksenlágas.
Konsultasjovnine byjresevaarjelimmiedepartemeentine Saemiedigkie gorredi ahte vuartoenprieveste krïevesåvva ahte regionaale jïh tjïelten soejkesjimmie aaj edtja saemien ïedtjh gorredidh #<adv> goh soejkesje- jïh tseegkemelaakesne #tsïhkestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Mii doaivut ahte plánaveahkki lea leamaš čuvgehussan eará eiseválddiide ja álbmogii ge.
Mijjieh håhkesjibie ahte soejkesjenviehkie orreme bïevnesinie jeatjahåejvieladtjide jïh åålmegasse aaj.
Áššemeannudanproseassain ja eará oktavuođain mii leat čujuhan plánaveahkkái.
Aamhtesh gïetedallemeprosessine jïh jeatjah gaskesinie mijjieh soejkesjenveahkan tjaatsestamme.
Mii leat maiddái juohkán olggos plánaveahki heivvolaš oktavuođain.
Mijjieh aaj olkese soejkesjenviehkiem sjiehteles gaskesinie juakeme.
Maiddái boahtteáiggis áigut mii Sámedikkis joatkit evaluerema ja buoridit diehtojuohkima ja iežamet rutiinnaid plána- ja areálaáššiin.
Aaj båetijen aejkien edtjijibie mijjieh Saemiedigkesne vuarjasjimmiem jåerhkedh jïh bïevnesjoekedimmiem jïh jïjtjemh rutijnh soejkesje- jïh goelpeneståaroenaamhtesinie bueriedidh.
Finnmárkkuopmodat
#Finnmárkkuopmodat<np><sg><nom>
Finnmárkkuopmodat, Finnmárkku fylkkagielda ja Sámediggi dollet 2 jahkásaš politihkalaš gulahallančoahkkima.
#Finnmárkkuopmodat<np><sg><nom>, Finnmaarhken fylhketjïelte jïh Saemiedigkie 2 steerieh fïerhtenjaapetje politihkeles gaskesadtemetjåanghkoeh.
Čoahkkimiid ulbmil lea láhčit diliid buori ovttasdoaibmamii áššeoasálaččaid gaskkas.
Tjåanghkoej ulmie lea laetjedh tsiehkiej buerien *ovttasdoaibmamii #aamhtese<n><cmp_sggen><cmp>#boelhke<n><adj><pl><gen> gaskesne.
Čoahkkimat leat maiddái čuovvolančuokkis Finnmárkku fylkkagieldda ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargošiehtadusas.
Tjåanghkoeh aaj dåeriedimmietsiehkie Finnmaarhken fylhketjïelten jïh Saemiedigkien gasngesadtje ektiebarkoelatjkosne.
Áššeoasálaččat leat 2011:s hálddahuslaš dásis digaštallagoahtán mo galgá geavahit badjebáhcaga.
#Aamhtese<n><cmp_sggen><cmp>#boelhke<n><adj><pl><nom> jaepien 2011 reerije daltesisnie digkiedallegåateme guktie edtja utnedh *badjebáhcaga.
Dan geažil lea čohkkejuvvon hálddahuslaš ovttasbargojoavku mii galgá viidáseappot árvvoštallat mo galgá Finnmárkkuopmodaga badjebáhcaga geavahit.
Dan dïete tjöönghkesovveme reerije ektiebarkoedåehkie mij edtja vijriebasse vierhtiedalledh guktie edtja #Finnmárkkuopmodat<np><sg><acc> *badjebáhcaga utnedh.
Vuođđudus Protect
#Tseegkedh<vblex><tv><imp><p3><sg> *Protect
Nogga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ja Ruoŧa Sámiid Riikkasearvi leat Sámedikki doarjagiin 2011:s evttohan vuođđudusa Protect.
*Nogga Båatsoesaemiej rïjhkensiebrie jïh Sveerjen saemiej rïjhkensiebrie Saemiedigkien dåarjojne jaepien 2011 uvtedamme *vuođđudusa *Protect.
Proteck galgá vuođđuduvvot vuosttaš jahkebealis 2012.
*Proteck edtja voestes bieliejaepesne tseegkesovvedh 2012.
Protect šaddá sorjjasmeahttun, eahpegávppálaš vuođđudus mii galgá veahkehit sámi vuoigatvuođaeaiggádiid fuolahit iežaset areálaberoštusaid, eana- ja resursavuoigatvuođaid ja ovdánanvejolašvuođaid.
*Protect sjædta *sorjjasmeahttun, *eahpegávppálaš #tseegkedh<vblex><tv><imp><p3><sg> mij edtja viehkiehtidh saemien reaktanaajhterh jïjtjsh goelpeneståaroenïedtjh sujhtedh, eatneme- jïh vierhtienreaktah jïh evtiedimmienuepieh.
Protect:s galgá leat guovddáš norbmaaddi rolla eiseválddiid ja ealáhusdoaimmaheddjiid barggus sámi guovlluin.
*Protect:s. galka årrodh jarnge normevedtije råållam åejvieladtji jïh jieliemasseredaktööri barkosne saemien dajvine.
Protect galgá maiddái váikkuhit dasa ahte ásahuvvo fitnolaš ovttasbargu ja čorges šiehtadallamat go árbevirolaš sámi ealáhusat/vuoigatvuođaeaiggádat ja ođđa ealáhusdoaimmaheaddjit ráhkadit plánaid ja doaibmabijuid mat dávjá leat areálagáibideaddjit.
*Protect edtja aaj dam dijpedh ahte gïehtelimmien ektiebarkoe tseegkesåvva jïh raarahtallemh sjeakosth gosse aerpiesïejhme saemien jieliemassh/reaktanaajhterh jïh orre jieliemasseredaktöörh soejkesjh jïh råajvarimmieh darjoeh mah daamhtah goelpeneståaroenkrïevijh.
Dat lea danne vai buohkaide lea álkit einnostit ja fuolahit buoremus čovdosiid eanet berošteddjiid várás.
Dïhte dannasinie vuj gaajhkesidie aelhkebe nåajtodh jïh bööremes tjoevtenjh jeenjebeaabparæjjajmuhteste sujhtedh.
Sámediggi lea juolludan 1 miljon ru 2012 várás Protect:ii.
Saemiedigkie laeviehtamme 1 millijovne kr. 2012:se *Protect:ij.
Ođđa ealáhusdoaimmaheaddjit sámi guovlluin leat dál jo dovddahan ahte sii áigot doarjut ekonomalaččat.
Orre jieliemasseredaktöörh saemien dajvine daelie *jo jeahteme ahte dah edtjieh ekonomeleslaakan dåarjodh.
Sámediggi vuordá ahte stáhta eiseválddit maiddái servet ekonomalaš doarjagiin.
Saemiedigkie vuarta ahte staaten åejvieladtjh aaj ekonomeles dåarjojne mealtan.
Fápmohuksen
Faamoetseegkeme
Máŋgga sajis Sámis leat buorit bieggaresurssat.
Gelline sijjesne saemesne leah buerie bïegkevierhtieh.
Danne lea bieggafámu ásaheapmi miellagiddevaš.
Dannasinie bïegkefaamoen tseegkeme murrede.
Lea maid eanet ja eanet beroštupmi hukset smávit fápmorusttegiid.
Lea maam #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> jïh jeenjelaakan ïedtje unnebe faamoebægkoeh bigkedh.
Go earret eará ođđa fápmogáldut váldojuvvojit atnui, de ferte maiddái fápmofierpmádaga ođasmahttit, vai sáhttá fievrridit ođđa fámu mii buvttaduvvo geavaheddjiide.
Gosse gaskem jeatjah orre faamoegaaltijh åtnose vaaltasuvvieh, dellie tjoevere aaj faamoevearmadahkem orrestidh, vuj maahta orre faamoem foeresjidh mij utnijidie dorjesåvva.
Sámediggi lea 2011:s meannudan badjelaš 200 fápmui guoskevaš ášši.
Saemiedigkie jaepien 2011 åabrelen gïetedamme 200 faamose sjyöhtehke aamhtesen.
Bieggafápmorusttegiid huksen sáhttá leat buorre dálkkádatpolitihkka.
Bïegkefaamoebægkoej tseegkeme maahta årrodh buerie daelhkienpolitihke.
Prinsihpalaččat Sámediggi doarju dálkkádatgássaid luoitima vuolideami ja áŋgiruššama ođasmuvvi energiijain váidudeaddji doaibmabidjun, vaikke vel bieggafápmu iešalddis várra ii goassege sáhte buhttet dakkár energiijabuvttadeami mas leat CO2 luoitimat.
#Prinsïhpe<n><adj><der_aadv><adv> Saemiedigkie dåårje daelhkiengaassi biestemen badtehtimmien jïh eadtjaldovvemen *ođasmuvvi energijine *váidudeaddji råajvarimmine, jalhts annje bïegkefaamoe oktegh kaanne ij gåessie gænnah maehtieh *buhttet dagkeres energijendarjomem mesnie leah CO2:n biestemh.
Sámediggi čujuha dattetge dasa ahte guoskevaš huksenareálat eai leat áibbas geavatkeahtes guovlluin dál, dat geavahuvvojit ealáhusdoaimmaide seammás go dat leat maiddai kultureanadagat.
Saemiedigkie tjaatseste darhkan dïsse ahte eah sjyöhtehke tseegkemegoelpeneståaroeh leah aejvie #utnedh<vblex><tv><der_geahtes><adj><attr> dajvine daelie, dah jieliemassendarjoemidie seammasïenten åtnasuvvieh goh dah aaj kultuvreeatnemh.
Guoskevaš guovllut bieggafápmohuksema várás leat seammás dakkár guovllut main eai leat stuorra teknihkalaš sisabahkkemat, dát guoská earret eará sullii 37 % Finnmárkku areálain.
Sjyöhtehke dajvh bïegkefaamoetseegkemen muhteste leah seammasïenten dagkeres dajvh mejnie eah leah stoere teknihkeles *sisabahkkemat, daate gaskem jeatjah dæjpa medtie 37 proseenth Finnmaarhken goelpeneståarojne.
Dakkár luondduguovllut, erenoamážit stuorra joatkevaš guovllut vuonas várrái, lea vátneresursa Norggas ja Eurohpás ja lea mávssolaš vuođđu dan luonddušláddjivuhtii maid mii galgat fievrridit viidáseappot boahtte bulvii.
Dagkeres eatnemendajvh, joekoenlaakan stoere *joatkevaš dajvh voeneste tjahkese, lea *vátneresursa Nöörjesne jïh Europesne jïh lea vihkeles våarome dam *luonddušláddjivuhtii maam mijjieh edtjijibie vijriebasse båetijen boelvese foeresjidh.
Danne lea deaŧalaš Sámediggái oažžut čielggaduvvot plánejuvvon fápmohuksema váikkuhusaid sámi kultuvrii, ealáhusaide ja servodateallimii, vai vásttolaš eiseválddiin galgá leat nu buorre mearridanvuođđu go vejolaš ovdalgo mearrádus dahkkojuvvo.
Dannasinie vihkele Saemiedægkan åadtjodh tjïelkedovvedh soejkesjovveme faamoetseegkemen dïedth saemien kultuvrese, jieliemasside jïh siebriedahkejieledese, vuj #tjåadtjoehtæjja<adj><attr> åejvieladtjine galka årrodh dan buerie nænnoestimmievåarome goh gåarede aarebi nænnoestahke dorjesåvva.
Sámedikki mielas lea maid hui deaŧalaš ahte areálat ja resurssat Sámis geavahuvvojit dakkár vugiin mii ii hedjonahte sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima.
Saemiedigkien mïeleste lea aaj dan vihkele ahte goelpeneståaroeh jïh vierhtieh Saemeste dagkeres vuekine åtnasuvvieh mij ij *hedjonahte saemien kultuvren, jieliemassi jïh siebriedahkejieleden.
Sihke dán fágasuorggi váldomihttomearri ja guokte oassemihttomeari dorjot dan.
Dovne daan faagegievlien åejvieulmiemierie jïh gööktem boelhkeulmieh dam dåarjoeh.
Vásttolaš konsešuvdnaeiseváldi lea Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta (NČE).
#Tjåadtjoehtæjja<adj><attr> #konsesjovne<n><cmp_sgnom><cmp>#åejvieladtjh<n><sg><nom> lea Nöörjen abradahke- jïh energijedirektoraaten (NČE).
Dakkár mearrádusat go konsešuvdnamearrádusat, gullet Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskasaš konsultašuvdnaprosedyraide.
Dagkeres nænnoestahkh gosse konsesjovnenænnoestahkh, Saemiedigkiem guvlieh jïh staaten åejvieladtji gasngesadtje konsultasjovneprosedyjride.
Dasa lassin lea Sámediggi dahkan sierra šiehtadusa NČE:in mii galgá čielggasmahttit konsultašuvdnaprosedyraid aiddo fal konsešuvdnaáššiin.
Dïsse lissine Saemiedigkie sjïere latjkoem NČE:ine dorjeme mij edtja *čielggasmahttit konsultasjovneprosedyjri aadtjege jaavoe konsesjovneaamhtesinie.
Sámediggi lea 2011:s čađahan máŋga konsultašuvnna hálddahuslaš dásis NČE:in bieggafápmoprošeavttaid oktavuođas iešguđet muttuin konsešuvdnaproseassas.
Saemiedigkie jaepien 2011 gellie konsultasjovnh reerije daltesisnie NČE:ine tjïrrehtamme bïegkefaamoeprosjeekti gaskesisnie ovmessie tïjjine konsesjovneprosessesne.
Konsultašuvnnat čielggadanprográmma birra
Konsultasjovnh tjïelkedimmieprogrammen bïjre
Konsultašuvnnat váikkuhusčielggadanprográmmaid hábmema birra Čoargašnjárgga, Fálesrášša ja Fálesnuori bieggafápmorusttegiid várás Finnmárkkus ja Sjonfjellet I ja II, Seiskallåfjellet, Kvalhovudet, Kovfjellet ja Stortuva bieggafápmorusttegiid várás Nordlánddas loahpahuvvojedje 2011:s.
Konsultasjovnh dïedtentjïelkedimmieprogrammi hammoen bïjre *Čoargašnjárgga, Fálesráššan jïh Fálesnuorrin bïegkefaamoebægkoej muhteste Finnmaarhkesne jïh Sjonfjelleten I jïh II, Seiskallåfjelleten, Kvalhovudet, Kovfjelleten jïh Stortuvan bïegkefaamoebægkoej muhteste Nordlaantesne jaepien 2011 illesovvin.
Go guoská váikkuhusčielggadanprográmmaid hábmemii, de soabai Sámediggi NČE:in sánádeami meahccegeavaheami váikkuhusčielggadeami oktavuođas ja mo galgá čielggadit váikkuhusaid boazodollui.
Goh dæjpa dïedtesalkehtimmieprogrammi hammoem, dellie Saemiedigkie NČE:ine latjkaji *sánádeami miehtjiepråvhkoen dïedtesalkehtimmien gaskesisnie jïh guktie edtja dïedth båatsose tjïelkedidh.
Dattetge eai sohppojuvvon čielggadusdilit ja sánádeamit boazologu vejolaš vuolideami hárrái plánejuvvon doaibmabiju geažil, árbedieđu geavaheapmi vuohkin, ja áigi goas dat kulturmuitoiskkadeamit galget čađahuvvot, maid kulturmuitoláhka gáibida.
Darhkan idtjin skööph boejhkehtassentsiehkieh jïh *sánádeamit bovtselåhkoen nupies badtehtimmien gaavhtan soejkesjovveme råajvarimmien dïete, aerpiedaajroen pråvhkoe vuekine, jïh tïjje gåessie dah kultuvremojhtesegoerehtimmieh edtjieh tjïrrehtovvedh, maam kultuvremojhteselaake kreava.
Mii bivddiimet ahte dat galggai čilgejuvvot mearriduvvon váikkuhusčielggadanprográmmaid duogášnotáhtain.
Mijjieh maedtiejimh dïhte edtji boejhkelovvedh nænnoestovveme dïedtesalkehtimmieprogrammi *duogášnotáhtain.
Mii guoská boazodoalloberoštusaide, de lea Sámediggái deaŧalaš ahte ráhkaduvvojit ollislaš váikkuhusčielggadusat mat čájehit sihke ovddeš ja plánejuvvon sisabahkkemiid guovllus.
Mij båatsoeïedtjh dæjpa, dellie lea Saemiedægkan vihkele ahte ellies dïedtenboejhkehtassh dorjesuvvieh mah vuesiehtieh dovne ovtetje jïh soejkesjovveme *sisabahkkemiid dajvesne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 113. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 113. bielie 379 bielesne
Dutnjesvuona bieggafápmorusttet
Dutnjesvuotnan bïegkefaamoebægkoe
Dutnjesvuona bieggafápmorusttega oktavuođas čujuhii Sámediggi konsešuvdnaohcama gulaskuddancealkámušas ahte bieggafápmorusttet lea plánejuvvon boazojohtolahkii, ja ahte guoskevaš orohat ballá ahte bieggafápmorusttet sáhttá leat hehttehussan bohccuide.
Dutnjesvuotnan bïegkefaamoebægkoen gaskesisnie Saemiedigkie konsesjovneohtsemem govledimmiejiehtiegisnie tjaatsesti ahte bïegkefaamoebægkoe bovtsejåhtadahkese soejkesjovveme, jïh ahte sjyöhtehke sïjte bælla ahte bïegkefaamoebægkoe maahta årrodh dåeriesmoerine bovtside.
Sámediggi oaivvilda ahte ferte árvvoštallat vejolašvuođa rievdadit johtingeainnu.
Saemiedigkien mïelen mietie tjoevere nuepiem jarkestidh johtelohkegeajnoem vierhtiedalledh.
Viidáseappot čujuheimmet ohcama headjuvuhtii ahte dat ii válddat sámi meahccegeavaheami dahje eará sámi servodatberoštusaid.
Vijriebasse ohtsemem geervevoetese tjaatsestimh dïhte ij saemien miehtjiepråvhkoem buerkesth jallh jeatjah saemien siebriedahkenïedtjh.
Gulaskuddancealkámuša maŋŋá dieđihuvvui Sámediggái ahte dál lea šiehtadus doaibmabiddji ja guoskevaš orohaga gaskkas mii earret eará váldá ovdan johtolaga.
Govledimmiejiehtegen mænngan Saemiedægkan bïeljelovvi ahte daelie lea latjkoe darjomebïejije jïh sjyöhtehke sïjten gaskesne mij gaskem jeatjah fraamme jåhtadahkem vaalta.
Konsultašuvdnačoahkkimis ledje Sámedikkis dattetge eahpádusat Dutnjesvuona bieggafápmorusttega plánaide.
Konsultasjovnetjåanghkosne lin Saemiedigkesne darhkan *eahpádusat Dutnjesvuotnan bïegkefaamoebægkoen soejkesjidie.
Erenoamážit árvvoštallat mii plánaguovllu sajusteami erenoamáš unohassan boazodollui.
Joekoenlaakan mijjieh vierhtiedallijibie soejkesjendajven *sajusteami sjïere *unohassan båatsose.
Mii diehtit dattetge ahte lea dahkkojuvvon šiehtadus gaskal guoskevaš orohaga ja doaibmabiddji plánaid duohtandahkama ektui.
Mijjieh daejriejibie darhkan ahte dorjesovveme latjkoe sjyöhtehke sïjtem gaskesne jïh darjomebïejije soejkesji *duohtandahkama moenemetseahkan.
Mii diehtit maiddái ahte boazodoalu guovlostivra lea vuosttaldan bajábealde namuhuvvon plánaid.
Mijjieh aaj daejriejibie ahte båatsoen dajveståvroe bijjelen moenesovveme soejkesjh vuastalamme.
Dan vuođul bivddii Sámediggi ahte guovlostivrra vuosttaldahkii berre biddjojuvvo deaddu go NČE meannuda ohcama.
Danmietie Saemiedigkie maedtieji ahte dajveståvroen *vuosttaldahkii byöroe leavloe bïejesåvva goh NČE ohtsemem gïetede.
Konsultašuvnnat eai lea loahpahuvvon formálalaččat, muhto eai leat ge dieđuhuvvon eanet konsultašuvdnačoahkkimat lagamus boahtteáiggis.
Eah konsultasjovnh lea illh byjjeslaakan, mohte eah leah aaj #daajroe<n><der_huvva><vblex><iv><imp><p1><sg> jeenjebe konsultasjovnetjåanghkoeh lïhkemes båetijen aejkien.
Hámmanoaivvi bieggafápmorusttet
*Hámmanoaivvi bïegkefaamoebægkoe
Hámmanoaivvi bieggafápmorusttega oktavuođas lea Sámediggi ovddidan cealkámuša reviderejuvvon konsešuvdnaohcamii ja konsultašuvnnat leat loahpahuvvon formálalaččat.
*Hámmanoaivvi bïegkefaamoebægkoen gaskesisnie Saemiedigkie jiehtegem revideeresovveme konsesjovneohtsemasse evtiedamme jïh konsultasjovnh byjjeslaakan illesovveme.
Doaibmabiddji lea Finnmárk kraft, mii lea váldán badjelasas dán prošeavtta ovddeš doaibmabajis Statoil ASA.
Darjomebïejije Finnmark *kraft, mij bijjeli daam prosjeektem vaalteme ovtetje *doaibmabajis Statoilen ASAm/Asam.
Huksen lea plánejuvvon guovtti ceahkis.
Tseegkeme soejkesjovveme gööktene tsiehkie.
Riiddu geažil guovllu sámi kulturmuittuid alde ja ášši ovddeš konsultašuvnnaid geažil lea huksenguovlu uhciduvvon álgoplánaid ektui.
Ræjtoen dïete dajven saemien kultuvremojhtesi nelhtie jïh aamhtesen ovtetje konsultasjovni dïete lea tseegkemedajve unniedovveme aalkoesoejkesji muhteste.
Danne ii guoskka huksen njuolgga ovtta ge ovdalis registrerejuvvon sámi kulturmuitui.
Dannasinie ij dïjph rïekte aktem bigkeme aaj åvtelisnie registreeresovveme saemien kultuvremojhtesasse.
Muhto máŋga kulturmuittu/kulturmuitobáikki guoskkahuvvojit visuálalaččat huksemii.
Danne lea Sámediggi evttohan ahte dat bieggaturbiinnat, mat leat plánejuvvon lagamusat guoskevaš kulturbirrasiidda, váldojuvvojit eret plánas.
Jus dat dahkkojuvvo, de árvvoštallá Sámediggi dohkálažžan váikkuhusaid sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda.
Jis dïhte dorjesåvva, dellie Saemiedigkie #dåahka<n><adj><ess> dïedth saemien kultuvremojhtesidie jïh kultuvrebyjresidie vierhtiedalla.
Sámediggi kulturmuitoeiseváldin lea dán vuođul dohkkehan ahte doaibmabidju sáhttá čađahuvvot reviderejuvvon konsešuvdnaohcama vuođul.
Saemiedigkie kultuvremojhteseåejvieladtjine lea daan mietie dåhkasjahteme ahte råajvarimmie maahta tjïrrehtovvedh revideeresovveme konsesjovneohtsemen mietie.
Sámediggi lea cealkámušas bidjan vuođđun ahte guoskevaš orohat dohkkeha plánejuvvon huksema.
Saemiedigkie jiehtiegisnie våaroeminie bïejeme ahte sjyöhtehke sïjte soejkesjovveme tseegkemem dåhkasjahta.
Jus huksenkonsešuvdna juolluduvvo, de čujuhii Sámediggi maiddái dasa ahte konsešuvdnaeavttut fertejit geatnegahttit huksejeaddji soahpat čovdosa 7.
Jis tseegkemekonsesjovne laeviehtåvva, dellie Saemiedigkie aaj dïsse tjaatsesti ahte konsesjovnemoenemetsiehkieh tjoeverieh stilledh bigkijem tjoevtenjem latjkedh 7.
orohagain das mo dakkár ođđa infrastruktuvrra go geainnuid ja eará ráhkkanusaid, galgá geavahit go bieggafápmorusttet doaibmagoahtá
sïjtine desnie guktie dagkeres orre infrastruktuvrem gosse geajnoeh jïh jeatjebem *ráhkkanusaid, edtja utnedh gosse bïegkefaamoebægkoe juhtiegåata
Raudfjellet bieggafápmorusttet
Raudfjelleten bïegkefaamoebægkoe
Sámediggi lea álggahan konsultašuvnnaid NČE:in Norsk Miljøkraft Raudfjell AS konsešuvdnaohcama birra, bieggafápmorusttega ásaheami birra Raudfjellet:ii Sálliris Romssa suohkanis.
Saemiedigkie konsultasjovnh NČE:ine aelkiehtamme Norsk Miljøkraften Raudfjell AS/as konsesjovneohtsemen bïjre, bïegkefaamoebægkoen tseegkemen bïjre Raudfjelletasse Sállirisnie Romsan tjïeltesne.
Konsultašuvnnaid guovddážis lea leamaš Raudfjellet bieggafápmorusttega ásaheami váikkuhusat boazodollui.
Konsultasjovni jarngesne orreme Raudfjellet bïegkefaamoebægkoen tseegkemen dïedth båatsose.
Raudfjellet pláneduvvon bieggafápmorusttegis leat gitta 48 bieggaturbiinna main lea oktibuot 144 MW beaktu.
Raudfjelleten #soejkesjidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> bïegkefaamoebægkosne leah öövre #48<num><sg><nom> bïegkejårrehtsh mejnie lea ektiegaajhke 144:n MW:n effekte.
Lea juo addojuvvon konsešuvdna hukset bieggafápmorusttega Kvitfjellii mii lea sullii 3 km eret Raudfjellet plánaguovllus.
Joe vadtasovveme konsesjovne bïegkefaamoebægkoem Kvitfjellese bigkedh mij lea medtie 3 *km destie Raudfjelleten soejkesjendajvesne.
Guoskevaš orohat lea birrajagi orohat mas leat guokte siidaoasi oktiibuot 600 bohccuin.
Sjyöhtehke sïjte lea *birrajagi sïjte mesnie leah göökte sïjteboelhkh ektiegaajhke #600<num><sg><nom> bovtsine.
Orohat lea soahpan doaibmabiddjiin bieggafápmorusttega ásaheami birra Raudfjellii ja sii leat vel dahkan šiehtadusa Norsk Miljøkraft Raudfjell AS:in ovttageardde buhtadusa birra daid hehttehusaid ovddas maid fápmorusttet dagaha.
Sïjte darjomebïejijinie latjkeme bïegkefaamoebægkoen tseegkemen bïjre Raudfjellese jïh dah annje latjkoem Norsk Miljøkraften Raudfjellen AS:ine/as:ine dorjeme *ovttageardde refusjovnen bïjre daj dåeriesmoeri åvteste maam faamoebægkoe dorje.
Boazodoalu guovlostivra lea dattetge vuosttaldan konsešuvnna addima.
Båatsoen dajveståvroe darhkan konsesjovnen vedtemem vuastalamme.
Sii čujuhit dasa ahte guovllus leat juo ollu sisabahkkemat huksemiid geažil ja sii bivdet ahta ráhkaduvvo ollislaš plána bieggafámu dáfus Romssas.
Dah dïsse tjaatsestieh ahte dajvesne årrodh joe jïjnje *sisabahkkemat tseegkemi dïete jïh dah maedtieh ahte ellies soejkesje dorjesåvva bïegkefaamoen dïehre Romsesne.
Konsultašuvdnaproseassa ii leat vel loahpahuvvon.
Ij leah konsultasjovneprosesse annje illesovveme.
132 kV fápmolágideapmi Lulli-Helgelánddas
132 #kV<n><abbr> faamoeöörneme #Åarjel<n><cmp_sgnom><cmp><guio>#Helgelánda<np><top><sg><ela>
Sámediggi lea 2011:s maiddái čađahan loahpalaš konsultašuvnnaid Oljo- ja energiijadepartemeanttain (OED) váiddaáššis 132 kV fápmolágideami oktavuođas Lulli-Helgelánddas.
Saemiedigkie jaepien 2011 aaj minngemes konsultasjovnh Ålja- jïh energijendepartemeentine tjïrrehtamme (OED) klååkemeaamhtesisnie 132 #kV<n><abbr> faamoeöörnemen gaskesisnie #åarjel<n><cmp_sgnom><cmp><guio>#Helgelánda<np><top><sg><ine>.
Doaibmabiddji lea Helgeland Kraft.
Darjomebïejije Helgeland Kraft.
Konsultašuvnnain ii šaddan ovttamielalašvuohta gaskal Sámedikki ja OED namahuvvon fápmolinnjá molssaeavttuid válljemis.
Konsultasjovnine idtji sjïdth sïemesvoete Saemiedigkien jïh OED:n gaskesne #nomme<n><der_huvva><vblex><iv><imp><p1><sg> faamoelinje alternatijvi veeljemisnie.
OED lea maŋŋá nannen NČE ovddeš mearrádusa áššis.
OED lea mænngan NČE:m ovtetje nænnoestahken aamhtesisnie nænnoestamme.
Sámediggi lea oppa áiggi oaivvildan ahte fápmolinnjá berre huksejuvvot eará molssaeavttu vuođul mas min mielas oktiibuot leat uhcit váikkuhusat sihke sámi beroštusaide ja luonddubirrasii.
Saemiedigkie abpe tïjjem jeahteme ahte faamoelinje byöroe bigkesovvedh jeatjah alternatijven mietie mesnie mijjen mïeleste ektiegaajhke leah unnebh dïedth dovne saemien ïedtjide jïh eatnemenbyjresasse.
Konsultašuvnnaid boađusin OČD mearrádusa oktavuođas mearriduvvoje guokte ođđa konsešuvdnaeavttu.
Konsultasjovni illedahkine *OČD nænnoestahken gaskesisnie göökte nænnoestovvin orre konsesjovnemoenemetsiehkieh.
Nubbi eaktu lei ahte doaibmabiddji geatnegahttojuvvo, nu guhkás go departemeanta dan gávnnaha govttolažžan, máksit guoskevaš orohaga dárbbašlaš goluid juridihkalaš- ja boazodoallofágalaš veahkkái šiehtadallamiid oktavuođas fievrridus- ja rusttetplánaid birra, oktan ráhkkaneapmái dan oktavuođas.
Mubpie moenemetsiehkie lij ahte darjomebïejije stillesåvva, dan gåhkese goh departemeente dam guajhtsede *govttolažžan, sjyöhtehke sïjtem maeksedh daerpies maaksoej juridihkeles- jïh båatsoefaagen veahkan raarahtallemh gaskesisnie #foeresjidh<vblex><tv><imp><p3><sg>- jïh bægkoensoejkesji bïjre, oktegh ryöjredæmman dennie gaskesisnie.
Nubbi eaktu dadjá ahte doaibmabiddji geatnegahttojuvvo gokčat guoskevaš orohaga vejolaš goluid liigebargiid láigoheapmái johtima oktavuođas.
Mubpie moenemetsiehkie jeahta ahte darjomebïejije gaptjedh stillesåvva sjyöhtehke sïjten nupies maaksoeh *liigebargiid leejjemasse johtelohken gaskesisnie.
Dát dakkár áigodahkii mii lea ráddjejuvvon 2 jahkái rusttetáigodaga loahpa rájes.
Dasa lassin ferte doaibmabiddji máksit vejolaš goluid dárbbašlaš teknihkalaš veahkkeneavvuide dalle go liigebargit eai lea doarvái dasa ahte čađahit johtima.
Departemeantta mearrádus dán áššis lei loahpalaš ii ge dan sáhttán váidit.
Departemeenten nænnoestahke daennie aamhtesisnie lij minngemes ij aaj dan maehtieh gïelkerdidh.
Regionála bieggafápmoplána Finnmárkku várás
Regionaale bïegkefaamoesoejkesjem Finnmaarhkese
Oktanaga dálá dieđáhusaiguin ja konsešuvdnaohcamiiguin bieggafámu ásaheami oktavuođas Finnmárkkus lea Finnmárkku fylkkagielda ráhkadeamen regionála bieggafápmoplána fylkka várás.
*Oktanaga daaletje bïevnesigujmie jïh konsesjovneohtsemigujmie bïegkefaamoen tseegkemen gaskesisnie Finnmaarhkesne Finnmaarhken fylhketjïelte darjoeminie regionaale bïegkefaamoesoejkesjem fylhkese.
Sámedikki mielas lea plána vuosttažettiin ealáhusovddidanplána mii galgá leat láidesteaddjin huksejeddjiide, gielddaide ja guovddáš eiseválddiide.
Saemiedigkien mïeleste lea soejkesje voestegh jieliemasseevtiedimmiesoejkesjem mij galka årrodh *láidesteaddjin bigkijidie, tjïeltide jïh jarngen åejvieladtjide.
Sámediggi lea ovdal máŋgga oktavuođas čujuhan dasa ahte lea dárbu nannet regionála plánema ja geavahit regionála plánaid reidun sámi váikkuhanfámu sihkkarastimii.
Saemiedigkie lea aarebi gelline gaskesisnie dïsse tjaatsestamme ahte lea daerpies regionaale soejkesjimmiem nænnoestidh jïh utnedh regionaale soejkesji *reidun saemien soptsestimmien gorredæmman.
Doarvái kapasitehta fievrridanjođđasiin dat buori muddui dál stivre ođđa elektrihkalaš fápmorusttegiid huksema ja sajusteami, nu go bieggafámu.
Nuekies kapasiteeten *fievrridanjođđasiin dah buerie tïjjese daelie stuvrie orre *elektrihkalaš faamoebægkoej tseegkemen jïh *sajusteami, dan gosse bïegkefaamoem.
Dat, ja dat ahte stáhta lea geatnegahttojuvvon meannudit buot guoskevaš huksenohcamii, dagaha ahte dávjá lea “ovddemusas millui-prinsihppa” mii mearrida dakkár fápmobuvttadeami.
Dah, jïh dah ahte staate dïedtem utnedh gïetedidh gaajhke sjyöhtehke tseegkemeohtsemasse, dorje ahte daamhtah lea “*ovddemusas *millui-prinsïhpe” mij dagkeres faamoedarjomem nænnoste.
Dakkár vuohki šaddá álkit vuostálagaid dainna áigumušain ahte hálddašit guovllu ollislašvuođa vuođul, ja sáhttá maiddái rihkkut dan álbmotrievttálaš prinsihpa ahte suodjalit sámi kultuvrra.
Danne lea Sámediggi positiiva dasa ahte ráhkaduvvo dakkár plána.
Dannasinie Saemiedigkie positijve dïsse ahte dagkeres soejkesje dorjesåvva.
Lea iešvuosttildeapmin ahte álgoálbmotguovllut davvin leat dat guovllut maidda dálkkádatrievdamat čuhcet ovddimusat, seammás go dát guovllut leat dat mat fertejit gierdat stuorámus nođiid plánejuvvon dálkkádatdoaibmabijuid geažil.
Danne lea Sámediggi čujuhan dasa ahte bieggafápmoplánas berre árvvoštallat molssaektosaš energiijagáldut bieggafápmui, árvvoštallojuvvon CO2 luoitimiid ektui.
Dannasinie Saemiedigkie dïsse tjaatsestamme ahte bïegkefaamoesoejkesjisnie byöroe vierhtiedalledh *molssaektosaš energijengaaltijh bïegkefaamose, vierhtiedallesovveme #cO2<n><acr><sg><nom> biestemi muhteste.
Sámediggi áigu searvat Finnmárkku bieggafápmoplána váldoprošeavtta bargojovkui.
Saemiedigkie edtja Finnmaarhken mealtan bïegkefaamoesoejkesjen åejvieprosjeektem barkoedåehkesne.
Dán bargojovkui oassálastet muđui NČE, Finnmárkku fylkkamánni, FeFo, Boazodoallohálddahusa, NHO Finnmárkku, LO Finnmárkku ja Innovašuvdna Norgga ovddasteaddjit.
Daan barkoedåahkan voen NČE mealtan, Finnmaarhken fylhkemaenniem, #FeFo<np><sg><nom>, Båatsoereeremen, *NHO Finnmaarhken, *LO Finnmaarhken jïh Innovasjovne Nöörjen saadthalmetjh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 115. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 115. bielie 379 bielesne
Mineráladoaimmat
Mineraaledarjoemassh
Sámediggi oassálasttii minerálakonferánsii PDAC 2011 Kanadas ovttas daid orohagaid ovddasteddjiiguin, maiguin Sámediggi lea dahkan šiehtadusa Sámedikki minerálaplánaveahki vuođul.
Saemiedigkie mineraalenkonferaansesne mealtan PDAC 2011 Kanadesne ektesne daj sïjti saadthalmetjigujmie, mejgujmie Saemiedigkie latjkoem dorjeme Saemiedigkien mineraalensoejkesjenviehkien mietie.
Dán jagi ledje PDAC 2011 konferánssas sierra álgoálbmotsešuvnnat, maid fáddán lei mineráladoaimmat álgoálbmotguovlluin Kanadas.
Sis geat háliidit álggahit mineráladoaimmaid sámi guovlluin, leat eará hástalusat go Kanadas.
Daj gïeh sijhtieh mineraaledarjoemassh saemien dajvine aelkiehtidh, leah jeatjah haestemh gosse Kanadesne.
Okta stuorámus erohusain lea sámi boazodoalu vuhtiiváldin.
Akte dejstie stoeremes joekehtsijstie lea saemienbåatsoemseatadidh.
Dakkár álgoálbmotealáhus ii leat kanadalaš álgoálbmogiin.
Dagkeres aalkoeåålmegenjieliemasse ij leah *kanadalaš aalkoeåålmeginie.
Deaŧalažžan lea ahte Sámediggi ja sámi servodat lea čielggas ja konkrehta das guđe gáibádusaid ferte bidjat boahtteáiggi mineráladoaimmaide sámi guovlluin.
Vihkielinie lea ahte Saemiedigkie jïh saemien siebriedahke tjïelkes jïh konkreete desnie guhtem krïevenassh tjoevere båetijen aejkien mineraaledarjoemasside saemien dajvine bïejedh.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte minerálasearvvit ja váldeorgánat dovdet min oainnu dakkár áššiin mat gusket minerálaohcamii ja –roggamii sámi guovlluin.
Saemiedægkan vihkele ahte mineraalensiebrieh jïh *váldeorgánat mijjen vuajnoem dagkeres aamhtesinie debtieh mah mineraaleohtsemem dijpieh jïh –kroehkemem saemien dajvine.
Danne lea Sámedikkis leamaš sáhkavuorru čoahkkimis NHO-stivrrain Finnmárkkus, Finnmárkku fylkkagieldda fáddáčoahkkimis minerálaávkkástallama birra, ja semináras Oslos davveguovloáŋggiruššama ja mineráladoaimmaid birra.
Dannasinie Saemiedigkien orreme lahtestimmie tjåanghkosne *NHO-ståvrojne Finnmaarhkesne, Finnmaarhken fylhketjïelten aamhtesetjåanghkosne mineraalennåhtadimmien bïjre, jïh seminaaresne Oslovisnie *davveguovloáŋggiruššama jïh mineraaledarjoemassi bïjre.
Seminára Oslos lei Olgoriikadepartemeantta ja Sámedikki oktasaš álgga, ja čađahuvvui Norsk Bergindustri jahkečoahkkima oktavuođas.
Seminaare Oslovistie lij #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><sg><gen> jïh Saemiedigkien #ektie<adj><sg><nom> *álgga, jïh Norsken #Berg<np><cmp_sgnom><cmp>industrije jaepietjåanghkoen gaskesisnie tjïrrehtovvi.
Doppe bođii ovdan ahte ráđđehus áigu ráhkadit strategiija minerálaid hálddašeami várás.
Debpene fraamme båetieji ahte reerenasse edtja strategijem mineraali reeremen muhteste darjodh.
Sámediggi áigu čuovvolit dán barggu ja bivdit dollojuvvot konsultašuvnnaid jus ráhkaduvvojit doaibmabijuid mat sáhttet váikkuhit sámi beroštusaid njuolgga.
Sámediggi lea šiehtadallamin Store Norske Gull AS:in sin minerálaohcandoaimmaid birra Kárášjogas, Sámedikki minerálaplánaveahki vuođul.
Saemiedigkie raarahtalleminie *Store Norske Gull AS:in daj mineraalenohtsemedarjomi bïjre Karasjohkesne, Saemiedigkien mineraalensoejkesjenviehkien mietie.
Sámediggi lea dahkan dakkár šiehtadusaid Arctic Gold AS:in ja Nussir ASA:in, ja vuordá ahte šiehtadus Store Norske Gull AS:in lea gárvvis 2012 vuosttaš jahkebealis.
Saemiedigkie dagkeres latjkojde Arctic Golden AS:ine/as:ine dorjeme jïh Nussiren ASA:im, jïh vuarta ahte latjkoe *Store Norske Gull AS:in lea gaervies jaepien 2012 voestes bieliejaepesne.
Birasgáhtten
Byjresevaarjelimmie
Biologalaš šláddjivuođakonvenšuvdna
#Biolååge<n><adj><sg><nom> *šláddjivuođakonvenšuvdna
Sámediggi oassálasttii Norgga sáttagottis čihččet bargočoahkkimii biologaš šláddjivuođakonvenšuvnnas (CBD), artihkal 8j árbedieđuid birra Montrealas.
Saemiedigkie Nöörjen saadtehmoenehtsisnie tjïjhtjede barkoetjåanghkosne mealtan biolåågetjen *šláddjivuođakonvenšuvnnas (*CBD), artihkele *8j aerpiedaajroej bïjre Montrealesne.
Čoahkkimis lei Sámedikkis sáhkavuorru vugiid birra mo álgoálbmogat sáhttet beaktileappot oassálastit CBD bargui ja mii leimmet mielde digaštallamin ekovuogátvuđot hálddašeami, ekovuogátbálvalusaid ja suodjalanguovlluid.
Tjåanghkosne lij Saemiedigkien lahtestimmie vuekiej bïjre guktie aalkoeåålmegh maehtieh eadtjoehkåbpoelaakan mealtan *CBD barkosne jïh mijjieh limh mealtan digkiedalledh *ekovuogátvuđot reeremem, *ekovuogátbálvalusaid jïh vaarjelimmiedajvh.
Digaštallanrapporttas bohtet ovdan Sámedikki konsultašuvdnaortnegat mat čatnasit suodjalanguovlluide ja álbmotmehciid báikkálaš hálddašeapmái.
Digkiedimmiereektehtsistie fraamme båetieh Saemiedigkien konsultasjovneöörnegh mah vaarjelimmiedajvide jïh åålmegemiehtjiej/åålmehmiehtjiej dajven reeremasse gårrelgieh.
Raporttas namuhuvvojit maiddái hástalusat mat čatnasit proseassaide Finnmárkku loahppasuodjalanguovlluid oktavuođas, giđđaloddemii ja luossahálddašeapmái mearas ja jogain.
Reektehtsisnie aaj moenesuvvieh haestemh mah prosesside gårrelgieh Finnmaarhken minngiegietjievaarjelimmiedajvi gaskesisnie, gïjrelidtemasse jïh loesereeremasse mearosne jïh johkine.
Sámediggi lážii dili dasa ahte Ávjovári álgoálbmotguovlu ja Sámi bivdo- ja meahcástansearvi sáhtte oalgelágideamis muitalit árbevirolaš giđđaloddema birra Guovdageainnus.
Saemiedigkie tsiehkiem laetjieji dïsse ahte Ávjovárrijjen aalkoeåålmegendajve jïh Saemien væjroe- jïh *meahcástansearvi maehtiejin åelkieöörnemisnie aerpiesïejhme gïjrelidtemen bïjre Goevtegeajnosne soptsestidh.
Sii muitaledje maid giđđalodden mearkkaša Guovdageainnu álbmogii.
Dah soptsestin maam gïjrelidteme Goevtegeajnoen åålmegasse lea.
Sámediggi fas muitalit oppalaččat Sámedikki birra, ja dan birra guđe njuolggadusat gustojit giđđaloddemii dál.
Saemiedigkie viht ellieslaakan Saemiedigkien bïjre soptsestieh, jïh dan bïjre guhtene njoelkedassh gïjrelidtemasse daelie davvoeh.
Muđui váldojuvvui ovdan dat ođđa gelbbolašvuohta máŋggajahkásaš bargoprográmmas suodjalit ja movttiidahttit biologalaš resurssaid (artihkal 10c) boaresvirolaš geavaheami, mii čuovvu guoddevašvuođaprinsihpa.
Voen fraamme vaaltasovvi dïhte orre maahtaldahke #gellie<num><cmp_sggen><cmp> #jaepie<n><der_sasj><adj><attr> barkoeprogrammeste vaarjelidh jïh eadtjaldehtedh biolåågen vierhtiej (artihkele *10c) båeriesvuekien pråvhkoem, mij dåerede *guoddevašvuođaprinsihpa.
Viidáseappot váldojuvvojedje ovdan árbedieđu mihtilmasvuođat, árbedieđu suodjaleami ja ruovttoluottafievrrideami vuogádagat ja ON álgoálbmotáššiid bistevaš foruma rávvagat.
Vijrebh fraamme vaaltasovvin aerpiedaajroen *mihtilmasvuođat, aerpiedaajroen vaarjelimmien jïh gåetiengïejenjuhtemen systeemh jïh ON:n aalkoeåålmehaamhtesi vihties forumen bïhkedimmieh.
Sámedikki oassálastin dáidda 8j bargočoahkkimiidda maid ON lágida, lea ávkin Sámedikki árbediehtobargui.
Saemiedigkien mealtan årromen daejtie *8j barkoetjåanghkojde aaj ON öörnie, nåhtojne Saemiedigkien aerpiedaajroebarkose.
Dat guoská sihke daidda hálddašanbargguide main Sámediggi oaivvilda ferte váldit buorebut vuhtii árbedieđu, ja politihkkahábmen dasa mo mii duođaštit ja gaskkustit árbedieđu.
Dïhte dæjpa dovne dejtie reeremebarkojde mejnie Saemiedigkie jeahta tjoevere buerebelaakan #<adv> aerpiedaajroem vaeltedh, jïh politihkehammoen dïsse guktie mijjieh jååhkesjibie jïh aerpiedaajroem åvtese buektiejibie.
Muhtumin go mii oassálastit Norgga sáttagoddái čoahkkimiin, de suvvet guovddáš eiseválddit min ovddidit dakkár evttohusaid mat midjiide leat deaŧalaččat.
Muvhtine goh mijjieh Nöörjen saadtehmoenehtsisnie tjåanghkojne mealtan, dellie jarngen åejvieladtjh mijjem luhpiedieh dagkeres uvtelasside evtiedidh mah mijjese vihkele.
Muhto lea seamma deaŧalaš ahte doppe lea dakkár deaivvadansadji mas mii beassat gullat maid norgga eiseválddit, eará riikkaid eiseválddit, eará álgoálbmogat ja eará joavkkut oaivvildit árbedieđu birra ja dan birra mo árbediehtu berre gieđahallojuvvot.
Mohte lea seamma vihkele ahte debpene lea dagkeresgaavnesjimmiesijjie mesnie mijjieh åadtjoejibie govledh maam nöörjen åejvieladtjh, jeatjah rïjhki åejvieladtjh, jeatjah aalkoeåålmegh jïh jeatjah dåehkieh jiehtieh aerpiedaajroen bïjre jïh dan bïjre guktie aerpiedaajroe byöroe gïetedallesovvedh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 116. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 116. bielie 379 bielesne
ON dálkkádatkonvenšuvdna
ON:n daelhkienkonvensjovne
Sámediggeráđđi oassálasttii Norgga sáttagoddái oasálaščoahkkimis, COP 17, ON dálkkádatkonvenšuvnnas juovlamánu 2011 Durbanis Lulli-Afrihkás.
Saemiedigkieraerie Nöörjen saadtehmoenehtsisnie #boelhke<n><adj><cmp_attr><cmp>tjåanghkosne mealtan, COP 17, ON daelhkienkonvensjovnesne goeven #2011<num><arab><sg><nom><attr> Durbanisnie åarjel-Afrihkesne.
Biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim jođihii sáttagotti.
Byjrese- jïh evtiedimmieministere Eriken Solheim saadtehmoenehtsem mietiedi.
Dálkkádatkonvenšuvnna bajimus mihttomearri lea uhcidit máilmmiviidosaš liegganeami dainna lágiin ahte uhcidit dálkkádatgássaluoitimiid.
Daelhkienkonvensjovnen bijjemes ulmie lea unniedidh eatnemevijries *liegganeami dejnie vuekine ahte daelhkiengaassenbiestemh unniedibie.
Dálkkádatpáhkka Durbanis mearkkaša plána mo oažžut buot riikkaid dohkkehit boahttevaš juridihkalaš dálkkádatšiehtadusa.
Daelhkienpaahke Durbanistie soejkesje lea guktie åadtjoejibie gaajhkide rïjhkide båetije juridihkeles daelhkienlatjkoem dåhkasjehtedh.
Dat galgá leat šiehtaduvvon ovdal 2015 ja doaibmagoahtit 2020 rájes.
Dïhte galka nååhtedovveme 2015:n aarebi jïh 2020:n raejeste juhtiegåetiejibie.
Kyotoprotokolla guhkiduvvo viđain jagiin ja ruoná foanda ásahuvvo dálkkádatdoaibmabijuid ruhtadeami várás ovdáneaddji riikkain.
#Kyoto<np><top><cmp_sgnom><cmp>buertiegærja vïjhtine jaepine guhkiedåvva jïh kruana fåante tseegkesåvva daelhkienråajvarimmiej beetnehdåarjoen muhteste åvtenæjja rïjhkine.
Eará osiin leat earret eará njuolggadusat mo gozihit ja hálddašit luoitimiid, suodjalit arvevuvddiid, teknologiijafievrrideapmi ovdáneaddji riikkaide ja dálkkádatheiveheapmi.
Jeatjah boelhkine leah gaskem jeatjah njoelkedassh guktie geehtedieh jïh biestemh reerieh, såafoeh vaarjelidh, teknologijejuhteme åvtenæjja rïjhkide jïh daelhkiensjïehtedimmie.
Dálkkádatrievdamat čuhcet hui garrasit álgoálbmogiidda go álgoálbmogiin lea dávjá hui lagas oktavuohta luondduin ja nu sii leat lagamusat dálkkádatrievdamiid.
Daelhkiejorkestovvemh gaajesjieh dan garrebe aalkoeåålmegidie goh aalkoeåålmegi lea daamhtah dan gietskies gaskese eatnaminie jïh dan dah gietskemes daelhkiejorkestovvemi.
Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide, ja eará álgoálbmogiidda Árktisis gos dálkkádagat rivdet johtilepmosit.
Daate joekoenlaakan saemieh dæjpa, jïh jeatjah aalkoeåålmegh Árktisisnie gusnie daelhkieh jorkestuvvieh *johtilepmosit.
Bjerkenes dálkkádatdutkanguovddáža ođđa meroštallamat čájehit 4-6 lieggaceahki liegganeami Árktisis 2050:s jus CO2 luoitimat eai uhciduvvo.
*Bjerkenes daelhkiendotkemejarngen orre aerviedimmieh 4-6:m bïjvelesdaltesh vuesiehtieh *liegganeami Árktisisnie jaepien 2050 jis CO2:n biestemh eah unnedh.
Danne lei šállošahtti go álgoálbmotoaidnu ii boahtán baljo ovdan ge COP 17 mearrádusain.
Dannasinie lij *šállošahtti gosse ij aalkoeåålmegenvuajnoe båateme *baljo fraamme aaj COP #17<num><sem_phonenr><sg><nom> nænnoestahkijste.
Doppe leat dušše eahpečielga ja uhccán geatnegahtti čujuhusat álgoálbmogiidda mearrádusain mat čatnasit dálkkádatheivehemiide ja ruoná dálkkádatfondii.
Debpene leah ajve ovtjïelke jïh onnen stillije årromesijjieh aalkoeåålmegidie nænnoestahkine mah daelhkiensjïehtedimmide jïh kruana daelhkienfåantese gårrelgieh.
COP 17 mearrádusat vuovdeálgaga REDD+ oktavuođas leat dattetge ain fámus.
COP:n 17 nænnoestahkh *vuovdeálgaga *REDD+ gaskesisnie leah darhkan annje faamosne.
Das lea sáhka sihkkarastinvugiin álgoálbmogiid vuoigatvuođaid, árbedieđuid ja ollesárvosaš álgoálbmotoassálastima ektui.
Desnie lea håaleme gorredimmievuekine aalkoeåålmegi reaktaj, aerpiedaajroej jïh *ollesárvosaš aalkoeåålmegenmealtan årromen muhteste.
Bievlavuodjin Finnmárkkus
Bïevlevuejeme Finnmaarhkeste
Birasgáhttendepartemeantta prošeakta bievlavuodjima birra Finnmárkkus loahpahuvvui juovlamánus 2010.
Byjresevaarjelimmiedepartemeenten prosjeekte bïevlevuejemen bïjre Finnmaarhkesne goeven illesovvi 2010.
Sámediggi oassálasttii prošektii dakko bokte ahte lei mielde stivrenjoavkkus ovttas Luondduhálddašandirektoráhtain, Finnmárkku fylkkagielddain ja Finnmárkku fylkkamánniin.
Saemiedigkie prosjeektesne mealtan daagkoe gåaskoejin ahte lij mealtan stuvremedåehkesne ektesne Eatnemenreeremedirektoraatine, Finnmaarhken fylhketjïeltine jïh Finnmaarhken fylhkemaennine.
Stivrenjovkui lei deaŧalaš ahte referánsajoavkkus ledje mielde buohkat geain sáhtii lea beroštupmi ja oaivilat dán fáttás.
Stuvremedåahkan lij vihkele ahte referaansedåehkien lin mealtan gaajhkesh giejnie maehtieji ïedtje jïh aarvoeh daennieaamhtesisnie.
Earret buot sámi organisašuvnnaid ja politihkkárat mat ledje mielde, de lea Sámediggi erenoamážit duhtavaš go maiddái sámi nissonorganisašuvdna Sáráhkká ja Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi/SNPL ledje mielde prošeavttas.
Bielelen gaajhkesaemienorganisasjovni jïh polijtikerh mah lin mealtan, dellie Saemiedigkie lea joekoenlaakan madtjele gosse aaj saemien nyjsenæjjanorganisasjovne Sáráhkká jïh Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse/SNPL:n lin mealtan prosjeektesne.
Sihkkarastin dihtii stuorra doarjaga Sámedikki áirasiid bealis, lágidii Sámediggi sierra seminára dán fáttá birra Sámedikki guovvamánu dievasčoahkkima oktavuođas 2011:s.
Gorredimmien dïehre stoere dåarjoem Saemiedigkien saadthalmetji bielesne, Saemiedigkie öörni sjïere seminaaren daan aamhtesen bïjre Saemiedigkiem goevten dïevestjåanghkoen gaskesisnie jaepien 2011.
Sámediggi čuovvola prošeaktajoavkku evttohan doaibmabijuid.
Saemiedigkie dåerede prosjeektedåehkiem uvtedamme råajvarimmieh.
Dat dahkkojuvvo konsultašuvnnain Luondduhálddašandirektoráhtain ja Birasgáhttendirektoráhtain.
Dïhte konsultasjovnine eatnemenreeremedirektoraatine jïh byjresevaarjelimmiedirektoraatine dorjesåvva.
Kultursuodjalus
Kultuvrevaarjelimmie
Statistihkka mii čájeha doaimmaid
Statistihke mij darjomh vuesehte
Sámediggi meannuda areálaáššiid plána- ja huksenlága, ja kulturmuitolága, vuođul.
Saemiedigkie goelpeneståaroenaamhtesh gïetede soejkesje- jïh tseegkemelaaken, jïh kultuvremojhteselaaken, mietie.
Sámediggi lea hálddašaneiseváldin geatnegahttojuvvon ollašuhttit iskkadangeatnegasvuođa kulturmuitolága vuođul.
Saemiedigkie reeremeåejvieladtjine dïedtem utnedh #goerehtimmie<n><cmp_sgnom><cmp>#stillese<n><sg><acc> tjïrrehtidh kultuvremojhteselaaken mietie.
Danne čađaha Sámediggi báikediđoštallamiid doppe gos plánejuvvojit huksemat.
Dannasinie Saemiedigkie tjïrrehte *báikediđoštallamiid debpene gusnie tseegkemh soejkesjovvieh.
Jagi mielde mii meannudit ollu muddenplánaid ja gieldaplánaid lassin máŋgga duhát eaŋkiláššái, maid gaskkas leat ollu huksenáššit.
Jaepienmietie mijjieh jïjnjide staeriedimmiesoejkesjidie gïetedibie jïh tjïeltesoejkesji lissine gellien stoerretjuetien aelhkienaamhtesasse, maam gaskesne leah jïjnjh tseegkemeaamhtesh.
Sámedikkis sámi kulturmuittuid hálddašaneiseváldin leat ollu doaimmat, maid kulturmuitosuodjalusa doaibmastatistihkka 2011:s čájeha: 6489 dokumeantta vuostáiváldojuvvon, 2481 dokumeantta sáddejuvvon ja 211 čađahuvvon báikediđoštallamat.
Saemiedigkesne saemien kultuvremojhtesi reeremeåejvieladtjine leah jïjnjh darjomh, mejtie kultuvremojhtesevaarjelimmien darjomestatistihke jaepien 2011 vuesehte: 6489 tjaatsegh dåastoehtovveme, jaepien 2481 tjaatsegen seedtesovvem jïh 211 tjïrrehtovvem *báikediđoštallamat.
744 eaŋkil kulturmuittu leat biddjojuvvon Askeladdenii 2011:s.
744 aelhkien kultuvremojhtesh Askeladdenasse jaepien 2011 bïejesovveme.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 117. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 117. bielie 379 bielesne
Báikediđoštallamat
*Báikediđoštallamat
2011:s dieđihii ja čađahii Sámediggi vuosttaš geardde báikediđoštallama Møre og Romsdalas.
Báikediđoštallan guoskkai bartaguvlui Rindal suohkanis.
*Báikediđoštallan hahtjoedajvem Rindalen tjïeltesne dïjpi.
Sivvan manne dieđihuvvui báikediđoštallan, lei ahte eará sajiin Rindal suohkanis leat registrerejuvvon sámi kulturmuittut, mat čatnasit Trollheimenii.
Sjïekine minnien bïeljelovvi *báikediđoštallan, lij ahte jeatjah sijjine Rindalen tjïelten registreeresovveme saemien kultuvremojhtesh, mah Trollheimenasse gårrelgieh.
Mii háliideimmet iskat stuorát guovllu gos Sámediggi ii leat ovdal leamaš registrereme.
Mijjieh sïjhtimh stoerebe dajvem goerehtidh gusnie ij leah Saemiedigkie aarebi orreme registreereminie.
Báikediđoštallamis eai dahkkojuvvon registreremat.
*Báikediđoštallamis idtjin darjoeh registreeremh.
Mii guoská áitojuvvon kulturmuittuide, de lea čađahuvvon báikediđoštallan Skarpdalenis Tyldalas dárkkistan, registreren ja ođđa registreren dihtii kulturmuittuid dakkár guovllus maid Saanti Sijte geavahit.
Mij aajhtasovveme kultuvremojhtesh dæjpa, dellie tjïrrehtovveme *báikediđoštallan *Skarpdalenis Tyldalesne vååksjeme, registreereme jïh orre registreeremen dïehre kultuvremojhtesi dagkeres dajvesne maam Saanti Sïjtem utnedh.
Goahtesadji árvvoštallojuvvui leat hui áitojuvvon go dat lei aiddo johtolagas Saanti Sijte boazogárdái.
Derhviegåetiesijjie årrodh dan vierhtiedallesovvi aajhtasovveme gosse dïhte lij aadtjege jåhtadahkesne Saanti Sïjte *boazogárdái.
Dat lea dieđihuvvon Dieđamuseii vejolaš sihkkarastinroggamii 2012 geasi.
Dïhte daajroemuseumese nupies gorredimmiekroehkemasse jaepien 2012 giesien Bïeljelovveme.
Guovllus leat ollu sámi kulturmuittut, ja olles guovllus berrešii čađahit dárkileappot registreremiid.
Dajvesne leah jïjnje saemien kultuvremojhtesh, jïh abpe dajvesne byöroe eensigåbpoelaakan registreeremh tjïrrehtidh.
Dasa lassin dieđihuvvui geasset oaffaruššansadji Reevhtse lahka Aarbortes mii áitojuvvui billistuvvot dulvadeami geažil.
Dan rádjai leat boahtán ovdan ruovde-, dákte- ja čoarvegávdnosat mat gártet guhkkelebbui ja guhkkelebbui čáhcái.
Dan raajan fraamme båateme ruevtie-, *dákte- jïh tjåervievueptieh mah sjidtieh *guhkkelebbui jïh *guhkkelebbui tjaatsan.
Danne lea sadji dieđihuvvon Dieđamuseii vejolaš sihkkarastinroggamii 2012:s.
Dannasinie lea sijjie bïeljelovveme daajroemuseumese nupies gorredimmiekroehkemasse jaepien 2012.
Geasset 2011 fuomášuhttojuvvui Sámediggi oaiveskálžžu birra mii gávdnui Skrovkjosenis Divttasvuona suohkanis.
Giesede jaepien 2011 Saemiedigkie #vuaptastehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> åejjieskiblien bïjre mij lij *Skrovkjosenis Divttasvuotnan tjïeltesne.
2009:s ráhkadii Sámediggi, Riikkaantikvára ruhtademiin, dikšunplána fuolahan dihtii ovdalis registrerejuvvon dološhávdesaji guovllus.
jaepien 2009 Saemiedigkie darjoeji, Rïjhkeantikvarijen beetnehdåarjojne, gïetedallemesoejkesje sujhtemen dïehre åvtelisnie registreeresovveme #dæjpeladtje<adj><cmp_sgnom><cmp>#groepte<n><cmp_sgnom><cmp>sijjiem dajvesne.
Dát oaiveskálžu bođii Divttasvuona leansmánnekantuvrii, gosa dat vurkejuvvo dassážiigo Sámediggi, Romssa musea ja Riikkaantikvára sohpet mo dan galgá áimmahuššat.
Daate åejjieskiblie Divttasvuotnan lienhtsiekontovrese båetieji, gosse dïhte vöörhkesåvva gosk Saemiedigkie, Romsan museume jïh Rïjhkeantikvarije skööpieh guktie dam edtja voebnesjidh.
Sámediggi áigu dán ášši vuoruhit maiddái 2012:s vai sáhtášii buori láhkai fuolahit Skrovkjosena dološhávdesaji.
Saemiedigkie edtja daam aamhtesem aaj jaepien 2012 prijoriteradidh vuj maahta buerie vuakan sujhtedh *Skrovkjosena dæjpeladtjegroeptesijjiem.
Bargu dahkkojuvvo lagaš fágalaš ovttasráđiin Romssa museain ja Riikkaantikvárain.
Barkoe dorjesåvva gietskies faageles *ovttasráđiin Romsan museumine jïh rïjhkeantikvarijine.
Plánaprográmma ođđa ruvkedoaimma ásaheami várás Biedjovággái
Soejkesjeprogrammen orre *ruvkedoaimma tseegkemasse Biedjovággan
Sámediggi lea 2011:s addán cealkámuša plánaprográmmii ođđa ruvkedoaimma ásaheami várás Biedjovággái Guovdageainnus.
Saemiedigkie jaepien 2011 vadteme jiehtegem soejkesjenprogrammese orre *ruvkedoaimma tseegkemasse Biedjovággan Goevtegeajnosne.
Plánaprográmma ja plánabarggu álggaheapmi guoská veaike- ja golleroggamiidda guovlluin boares Biedjovákki ruvkkiid lahka.
Soejkesjeprogrammen jïh soejkesjenbarkoen aelkiehtimmie kåahpere- jïh gullienkroehkemh dajvine båeries Biedjovággijjen dæjpa *ruvkkiid #lïhkes<adj>.
Plánaguvlui gullet areálat sihke Guovdageainnu ja Ráisa suohkaniin.
Soejkesjendajvese goelpeneståaroeh guvlieh dovne Goevtegeajnoem jïh Ráisa tjïeltine.
Doaibmabiddji lea ruoŧa prospekteren- ja ruvkeovddidanfitnodat Arctic Gold AB.
Darjomebïejije lea svïenske *prospekteren- jïh *ruvkeovddidanfitnodat #Arctic Gold AB<np><sg><nom>.
2011 geasi ja čavčča čađahii Sámediggi kulturmuitoiskkadeami plánaguovllus kulturmuitolága vuođul.
jaepien 2011 giesien jïh tjaktjen Saemiedigkie kultuvremojhtesegoerehtimmiem soejkesjendajvesne tjïrrehti kultuvremojhteselaaken mietie.
32 kulturmuitobáikki registrerejuvvojedje oktiibuot 51 eaŋkilmuittuin mat leat plánaguovllus dahje hui lahka plánaguovllu.
32 kultuvremojhtesesijjieh registreeresovvin ektiegaajhke 51 aelhkienmojhtesinie mah soejkesjendajvesne jallh dan lïhke soejkesjendajven.
Dáin leat 40 eaŋkilmuittu mat árvvoštallojuvvojit leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitolága mearrádusaid vuođul.
Daaj leah #40<num><sg><nom> aelhkienmojhtesh mah årrodh automaatelaaketjelaakan vierhtiedallesovvieh #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhteselaaken nænnoestahki mietie.
Doaibmabiju ja gaskaboddasaš areálahálddašeami válddahusa vuođul orru leamen nu ahte dat lea njuolgga vuostálagaid ovttain dahje máŋggain kulturmuitobáikkiin.
Råajvarimmien jïh annjebodts goelpeneståaroereeremen *válddahusa mietie vååjnoe årroeminie dan dïhte lea rïekte tjaavtesi aktine jallh gelline kultuvremojhtesesijjine.
Danne válddaheimmet iežamet plánaprográmmas golbma sierranas vuogi mo dán sáhttá gieđahallat viidáset proseassas.
Dannasinie jïjtjemem soejkesjenprogrammesne buerkiestimh golme ovmessie vuekieh guktie daam maahta vijrebe prosessesne gïetedalledh.
De vuos sáhttá Sámediggi dieđihit ja vejolaččat ovddidit vuosttaldeami plánaevttohussii.
Dellie voestegh maahta Saemiedigkie bïeljelidh jïh kaanne vuastalimmiem soejkesjenuvtelassese evtiedidh.
Ja de sáhttá doalahit plánaevttohusa dainna sávaldagain ahte addojuvvo sierralohpi duohtadit daid kulturmuittuid maidda plána guoská kulturmuitolága § 8 njealját lađđasa vuođul.
Jïh dellie maahta soejkesjenuvtelassem dejnie sjaavnjojne utniehtidh ahte sjïereluhpie vadtasåvva dejtie kultuvremojhtesidie damtehtidh mejtie soejkesje dæjpa kultuvremojhteselaaken § 8 nealjede lïhtsh mietie.
Goalmmádassii sáhttet doaibmabiddji ja plánaeiseváldi árvvoštallat bidjat doaibmabiju eará sadjái plánaguovllus, nu ahte dat ii gártta vuostálagaid kulturmuitobáikkiiguin, dás ovdamearkka dihtii buhtes eatnanvuloš doaimma dakkár roggamiin mii ii leat vuostálagaid kulturmuitolágain.
Gåalmahtsasse maehtieh darjomebïejije jïh #soejkesje<n><cmp_sggen><cmp>#åejvieladtjh<n><sg><nom> vierhtiedalledh råajvarimmiem jeatjeben sijjeste soejkesjendajvesne bïejedh, dan dïhte ij tjaavtesi kultuvremojhtesesijjiejgujmie sjïdth, daelie vuesiehtimmien dïehre raejnies *eatnanvuloš darjomen dagkeres kroehkeminie mij ij tjaavtesi kultuvremojhteselaakine leah.
Sámediggi áigu dahkat loahpalaš oaivila dáidda gažaldagaide go oažžut dárkilet muddenplánaevttohusa oktan válljejuvvon areálahálddašemiiguin plánejuvvon ruvkedoaimma várás.
Saemiedigkie edtja minngemes aarvoem daejtie gyhtjelasside darjodh gosse åadtjodh eensigåbpoe @muddet<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+soejkesje<n><cmp_sggen><cmp>+uvtelasse<n><sg><acc> oktegh veeljesovveme goelpeneståaroereeremigujmie soejkesjovveme *ruvkedoaimma muhteste.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 118. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 118. bielie 379 bielesne
Ođđa 420 kV-fápmolinnjá gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta:
Orre 420 #kV<n><abbr>-faamoelinje Báhccavuotnan jïh Hammerfesten gaskesne:
Statnett ođđa kv420-fápmolinjá konsešuvdnaohcama oktavuođas gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta čađahuvvui 2010:s prošeakta čielggadit váikkuha go ja man muddui váikkuha vejolaš huksen automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid.
Statnett orre *kv420-faamoelinje konsesjovneohtsemen gaskesisnie BáhccavuotnanjïhHammerfestengaskesne jaepien 2010 tjïrrehtovvi prosjeekte tjïelkedidh dijpie #<pcle> jïh man tïjjem nupies tseegkeme automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesi dijpie.
Vuosttaš gieddeáigodat čađahuvvui 2010:s.
Voestes ïentjeboelhke jaepien 2010 tjïrrehtovvi.
2011:s jotkojuvvui gieddebargu ja dán áigodagas diđoštuvvojedje buot linnjáspáittut.
jaepien 2011 ïentjebarkoe #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> jïh daennie boelhkesne *diđoštuvvojedje #gaajhke<prn><ind><nom> *linnjáspáittut.
Čujuhuvvojedje máŋga saji gokko huksema lea váttis čađahit almmá dan haga ahte billistit dahje vaháguhttit kulturmuittuid/kulturbirrasiid.
Gelliesijjieh tjaatsestovvin gogkoe tseegkemen geerve namhtah dan namhtah tjïrrehtidh ahte biejstedh jallh *vaháguhttit kultuvremojhtesi/kultuvrebyjresh.
2011:s registrerejuvvojedje 522 kulturmuittu.
Dat leat lassin mannanjagáš registreremiidda.
Dah lissine mïnnemejaapetjen registreeremidie.
Nu leat registrerejuvvon lagabui 900 kulturmuittu dán guovtti gieddeáigodagas.
Dan lïhkebe 900 kultuvremojhtesh daam registreeresovveme gööktene ïentjeboelhkesne.
Sullii goalmmádas kulturmuittuin adnojuvvojit leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitolága vuođul.
Medtie gåalmehts kultuvremojhtesijstie årrodh åtnasuvvieh automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhteselaaken mietie.
Daid kulturmuittuid suodjalanstáhtus, mat vel báhcet, ii juogo čielggaduvvon dahje dat leat ođđaset áiggis.
Daj kultuvremojhtesi vaarjelimmiestaatusem, mah annje baetsieh, ij jåakoen tjïelkh jallh dah orrebe tïjjen.
Sáhttit namuhit dakkár kulturmuittuid go árran, iešguđet lágan vuorkkát, čilat, boazoáiddit geađggis, állit ja bearjasat, mielkevuorkkát eatnama siste, geađgeoapmanat, bivdorokkit, hávddit, goahtesajit, urat, bihkkaboaldinhávddit (vuollegis vuovdeguovlluin), sieiddit ja oaffarsajit.
Maehtiejibie dagkeres kultuvremojhtesidie moenedh goh aernie, ovmessie dagkeres våarhkoeh, *čilat, gaertieh gierkesne, *állit jïh bïerjesh, mielhkievåarhkoeh eatnemen sistie, gierkievuebnieh, væjroehaevtieh, groepth, derhviegåetiesijjieh, *urat, derviebuelemegroepth (*vuollegis skåakedajvine), *sieiddit jïh *oaffarsajit.
Máŋgga sajit leat registrerejuvvon geađgekonstrukšuvnnat maid doaibma ii leat čielggas.
Gellien sijjieh registreeresovveme *geađgekonstrukšuvnnat maam ij darjome leah tjïelkes.
Máŋga registrerejuvvon kulturmuittu, erenoamážit badjosiin, leat ovddešáiggiid boazodoalu áigodatássansajiid ja iešguđet dološ boazodoallodoaimmaid bázahasat.
gellie registreeresovveme kultuvremojhtesh, joekoenlaakan *badjosiin, leah ovtetjetïjji båatsoen boelhkeårromedajvi jïh ovmessie dæjpeladtje båatsoedarjomi beetsuvh.
Ođđa 420 kV-fápmolinnjá gaskal Ofuohta ja Báhccavuona
Orre 420 #kV<n><abbr>-faamoelinje Ofuohtan jïh Báhccavuotnan gaskesne
Statnett ođđa kv420-fápmolinjá konsešuvdnaohcama oktavuođas gaskal Ofuohta ja Báhccavuona čađahuvvui 2011:s gieddebargu čielggadit gártá go plánejuvvon spáitu vuostálagaid automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuiguin.
Statnett orre *kv420-faamoelinje konsesjovneohtsemen gaskesisnie Ofuohtan jïh Báhccavuotnan gaskesne jaepien 2011 tjïrrehtovvi ïentjebarkoe tjïelkedidh sjædta #<pcle> soejkesjovveme *spáitu tjaavtesi automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhtesigujmie.
Linnjáspáittut ja fievrridangeainnut diđoštallojuvvojedje ollásit ja oktiibuot sullii 350 kulturmuittu registrerejuvvojedje guoskkahuvvon guđa gielddas.
*Linnjáspáittut jïh juhtemegeajnoeh *diđoštallojuvvojedje dïevebe jïh ektiegaajhke medtie #350<num><sg><nom> kultuvremojhtesh registreeresovvin sjåavoehtovveme govhtene tjïeltesne.
Dain leat 117 automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittu, 100 leat ođđa áiggis dahje daid stáhtus ii leat čielggas ja 133 leat soahtemuittu mat buori muddui čatnasit soahtái Narviikkas 1940:s.
Daj #117<num><sg><nom> automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesem, 100:n årrodh orre tïjjen jallh ij daj staatuse leah tjïelkes jïh #133<num><sg><nom> årrodh dåaroemojhtesem mah buerie tïjjese dåarose Narviikesne jaepien 1940 gårrelgieh.
Kulturmuitoregistreremiidda lassin čađahuvvojedje gieddeáigodagas badjel 50 jearahallama main leat ožžon hui mávssolaš dieđuid sámi geavaheami ja leahkima birra davit Nordlánddas, ja Lulli- ja Gaska-Romssas.
Kultuvremojhteseregistreeremidie lissine ïentjeboelhkesne aatsolen tjïrrehtovvin 50 byjrehtimmieh mejstie åådtjeme dan vihkeles daajroeh saemien pråvhkoen jïh årromenbïjre noerhtebe Nordlaanteste, jïh Åarjel- jïh gåhkaldahke-Romseste.
Prošeavttaid bokte leat mii ožžon eanet máhtu sihke sámi boazodoalu ja márkasámi historjjá birra dakkár guovlluin maid mii leat uhccán iskkadan ovdal.
Prosjeektine mijjieh leah åådtjeme jeenjebe maahtoen dovne saemien båatsoen jïh marhkesaemien vaajesen bïjre dagkeres dajvine mej mijjieh libie onnem aarebi #goerehtidh<vblex><der_d><vblex><prfprc>.
Gaskaboddasaš árvvoštallamat čájehit ahte lea leamaš uhccán njuolgga riiddut gaskal kulturmuittut ja plánejuvvon huksema.
Annjebodts vierhtiedimmieh vuesiehtieh ahte orreme onne rïekte ræjtoeh gaskesne kultuvremojhtesh jïh tseegkemem soejkesjovveme.
2011/2012 dálvvi áigut bargat hui lahkalagaid Statnettain ja Nordlándda ja Romssa fylkkasuohkaniiguin gávdnat čovdosiid mat suodjalit kulturmuittuid vahágiid vuostá sihke linnjahuksema ja boahtteáiggi linnjačorgema oktavuođas.
jaepien2011/jaepien2012 daelvien edtjijibie dan barkedh *lahkalagaid Statnettine jïh Nordlaanten jïh Romsan fylhketjïeltigujmie tjoevtenjh gaavnedh mah kultuvremojhtesh goerpi vuestie vaarjelieh dovne linjetseegkemen jïh båetijen aejkien linjesjeakomen gaskesisnie.
Prošeavtta loahpparaporta geigejuvvon cuoŋománus 2012.
Prosjeekten minngiegietjiereektehts geelkesovveme voerhtjen 2012.
Vuosttaldeamit kulturmuitoláhkii ja dan rihkkumat
Vuastalimmieh kultuvremojhteselaakese jïh dan miedtemh
Finnmárkkus leat ovddiduvvon 3 vuosttaldeami plánaáššiide kulturmuitolága vuođul.
Finnmaarhkesne evtiedovveme 3 vuastalimmieh soejkesjenaamhtesidie kultuvremojhteselaaken mietie.
Dat leat Nussir ruvkedoaimma muddenplánii Fálesnuoris, Sáltesáivosullo muddenplánii Davvesiiddas ja Čáhcesullo gieldda gielddaplána areálaoassái.
Dah leah Nussiren *ruvkedoaimma staeriedimmiesoejkesjasse Fálesnuorresne, *Sáltesáivosullo staeriedimmiesoejkesjasse Davvesiidesne jïh Čáhcesuolun tjïelten tjïeltensoejkesjen goelpeneståaroenboelhkese.
Vuosttaldeapmi Sáltesáivosullo muddenplánii ja Čáhcesullo gieldda gielddaplána areálaoassái leat maŋŋá gessojuvvon ruovttoluotta.
Vuastalimmie *Sáltesáivosullo staeriedimmiesoejkesjasse jïh Čáhcesuolun tjïelten tjïeltensoejkesjen goelpeneståaroenboelhkese leah mænngan bååstede geasasovveme.
Romssas lea ovddiduvvon vuosttaldeapmi Pikstein fápmorusttega vuostá Romssas.
Romsesne evtiedovveme vuastalimmie *Pikstein faamoebægkoen vuestie Romsesne.
Sámediggi lea 2011:s váidán kulturmuitolága rihkkuma Láhpi suohkanis.
Saemiedigkie jaepien 2011 gïelkerdamme kultuvremojhteselaaken miedtemem Láhppijjen tjïeltesne.
Láhkarihkkun lei dahkkojuvvon dainna lágiin ahte báikái gos ledje automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittut, lei vuojihuvvon deavddamássa mássavuorkká ásaheami oktavuođas.
Laakemiedteme lij dejnie vuekine dorjesovveme ahte sæjjan gusnie lin automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesh, lij vuejiehtovveme *deavddamássa *mássavuorkká tseegkemen gaskesistie.
Vuorkkás lei sullii gaskal 800 ja 1000 m2 eana, geađgi ja darfi.
Våarhkosne lij medtie 800:njïh1000:ngaskesne #m2<n><abbr> eatneme, gierkie jïh derhvie.
Kulturmuitobáiki lea Cuovccovuonjoga gáttis – Sandbakken Cuovccovuonas Láhpi suohkanis.
Kultuvremojhtesesijjie lea *Cuovccovuonjoga gaedtesne – Sandbakkenen *Cuovccovuonas Láhppijjen tjïeltesne.
Báikkis ledje ovdal registrejuvvon čieža goahtesaji mat leat boarráset go 100 jagi.
Sijjesne lin aarebi *registrejuvvon tjïjhtjen derhviegåetiesijjien mah båarasåbpoe gosse 100 jaepieh.
Vurkejuvvon deavddamássat gokčet osiid kulturmuitobáikkis, okta goahtesadji lea ollásit gokčojuvvon ja okta goahtesadji lea belohahkii gokčojuvvon.
Vöörhkesovveme *deavddamássat boelhkh geptjieh kultuvremojhtesesijjeste, akte derhviegåetiesijjie ellieslaakan gaptjesovveme jïh akte derhviegåetiesijjie lea *belohahkii gaptjesovveme.
Sii geain lei ovddasvástádus deavddamássavuorkkás leat maŋŋá váldán ovddasvástádusa ja čorgen eret olles mássavuorkká ja čorgen ja ožžon guovllu fas seammalágánin go ovdal.
Dah giej lij dïedte *deavddamássavuorkkás årrodh mænngan dïedtem vaalteme jïh destie sjeakoem abpe *mássavuorkká jïh sjyökeme jïh åådtjeme dajvem viht seammalaaketjinie gosse aarebi.
Dattetge ii leat Sámedikkis leamaš vejolašvuohta čađahit báikediđoštallama dan maŋŋá, nu ahte mii eat áibbas dieđe mo dat loahpalaččat šattai.
Darhkan ij leah Saemiedigkien orreme nuepie tjïrrehtidh *báikediđoštallama dan mænngan, dan ahte ibie mijjieh aejvie daejrieh guktie dïhte minngiegietjesne sjïdti.
Daid dieđuid vuođul maid mii leat ožžon, de lea čorgenbargu lihkostuvvan ja mássavuorkká ásaheapmi ii leat dagahan bistevaš vahága kulturmuitobáikái.
Daj daajroej mietie aaj mijjieh åådtjeme, dellie sjeakomebarkoe lahkaskamme jïh *mássavuorkká ij leah tseegkeme vihties goerpem kultuvremojhtesesæjjan dorjeme.
Muđui ii leat Sámediggi gullan maidege váiddaeiseválddis min váidima birra.
Voen ij leah Saemiedigkie maamkh#klååkeme<n><cmp_sgnom><cmp>#åejvieladtjh<n><sg><ine> mijjen gïelkerdimmien bïjre govleme.
Vistesuodjalus ja dikšun
#Viste<np><top><cmp_sgnom><cmp>vaarjelimmie jïh gïetedalleme
Sámediggi lea álggahan prošeavtta Automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid registreren.
Saemiedigkie prosjeektem Automaatelaaketjelaakan aelkiehtamme #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien gåetieh registreereme.
Guokte olbmo leat bálkáhuvvon ja bargan registreremiid ráhkkanemiin.
Riikkaantikvára lea váldán prošeavtta mielde iežaset ovddidanplánii ja prošeakta ruhtaduvvon Riikkaantikvára bušeahtas.
Rïjhkeantikvarije lea vaalteme prosjeektem mealtan jïjtjsh evtiedimmiesoejkesjasse jïh prosjeekte laeviehtovveme rïjhkeantikvarijen beetnehsoejkesjisnie.
Dán barggu oktavuođas lea Birasgáhttendepartemeanta várren guokte miljon liigeruvnnu 2012 bušehttii automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi visttiid ovddešteapmái.
Daan barkoen gaskesisnie byjresevaarjelimmiedepartemeente bïedteme göökte millijovne *liigeruvnnu 2012 beetnehsoejkesjasse automaatelaaketjelaakan #raeffiedovvedh<vblex><der_h><vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien gåetiej *ovddešteapmái.
Sirpmá vistesuodjalusprošeakta lea jotkojuvvon dán jagi ja jotkojuvvo maiddái boahtte jagi.
#Sirma<np><top><sg><gen> gåetievaarjelimmienprosjeekte daan jaepien #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> jïh aaj båetijen jaepien #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Dán rádjai leat 5 vistti divvojuvvon ja guđát ceggejuvvo fas iežas vistesadjái boahtte geasi.
Guokte jagi leat guokte duojára bargan prošeavttain.
Gööktejaepieh leah göökte vytnesjæjjah barkeme prosjeektine.
Soai leaba maiddái gealbudeamen ovddeštanduojáriid.
Dah guaktah aaj *gealbudeamen *ovddeštanduojáriid.
Nuortalaš siidda muddenplána lea gárvvis ja sáddejuvvon Mátta-Várjjat gildii dohkkeheapmái.
*Nuortalaš sïjten staeriedimmiesoejkesje lea gaervies jïh åarjel-Várjjaten tjïeltese jååhkesjæmman Seedtesovveme.
Gielda lea dieđihan ahte dat galgá gárvásit meannuduvvot ođđajagimánus 2012.
Tjïelte bïeljelamme dïhte edtja gaervieslaakan tsïengelen gïetedovvedh 2012.
Sámediggi lea ráhkadahttán párkensaji rusttetplána nuortalaš siiddas.
Saemiedigkie #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><prfprc> *párkensaji bægkoensoejkesjem *nuortalaš sïjtesne.
Halonenvisti nuortalaš siiddas lea gárvásit ovddeštuvvon ja ovddeštanbarggut leat čađahuvvon guovtti smávit visttis doppe.
#Halonen<np><cmp_sgnom><cmp>gåetie *nuortalaš sïjtesne #gaervies<adj><comp><sg><nom> *ovddeštuvvon jïh *ovddeštanbarggut göökten unnebe gåetesne debpene tjïrrehtovveme.
Hávdemuittuid ovddešteapmi Sandeng girkogárddis Kåfjordas lea jotkojuvvon maiddái dán jagi.
Groeptemojhtesi *ovddešteapmi *Sandeng *girkogárddis Kåfjordesne aaj daan jaepien #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Sámediggi lea čađahan dikšuma nuortalaš siidda ja Ceavccageađggi kulturmuitoguovlluin.
Saemiedigkie tjïrrehtamme gïetedallemen *nuortalaš sïjtem jïh *Ceavccageađggi kultuvremojhtesedajvine.
Dat dahkkojuvvo doarjagiiguin Várjjat Sámi Musea ja Nuortasámi musea bušeahtain.
Dïhte dåarjoejgujmie dorjesåvva Várjjaten saemien museumen jïh Luvliesaemien museumen beetnehsoejkesjinie.
Museain lea geavatlaš ovddasvástádus dikšumis.
Museumi lea *geavatlaš dïedte gïetedallemisnie.
2009:s jugiimet 2 miljon ru stáhta barggolašvuođadoarjagis, mas guhtta doaibmabiddji ožžo doarjaga.
jaepien 2009 2 juekiejimh millijovnekr. staaten #barkoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>dåarjosne, mestie govhte darjomebïejijh dåarjoem åadtjoejin.
Dain leat guovttis čuovvoluvvon 2011:s, mas Várjjat sámi musea oaččui liigeruđaid Ceavccageađgeguovllu dikšumii.
Daj gööktesh jaepien 2011 dåeriedovveme, mestie Várjjaten saemien museume åadtjoeji *liigeruđaid *Ceavccageađgeguovllu gïetedallemasse.
Sámediggi lea ožžon 35 000 ruvdnosaš doarjaga Riikkaantikváras bálgá ja báktesárgunbáikki dikšumii ja láhčimii Aldon bassi váris Várjavuonas Unjárgga gielddas.
Saemiedigkie åådtjeme 35 000:m *ruvdnosaš dåarjoeh Rïjhkeantikvarijeste baalkan jïh baektieguvviedimmiesijjien gïetedallemasse jïh *láhčimii *Aldon aejlies tjahkeste Várjavuonneste Nessebyen tjïelteste.
Sámediggi lea oastán dihkáid Unjárgga gielddas ja bálkáhan valáštallansearvvi dihkkádit bálgá Aldonai, čorget doabbariid, čorget vuovddi bálgá guoras ja báktesárgoguovllus.
Saemiedigkie åasteme *dihkáid Nessebyen tjïeltesne jïh svïhtjemesiebriem leejjeme *dihkkádit baalkan *Aldonai, sjeakoejibie *doabbariid, skåakem baalkan bealesne sjeakodh jïh *báktesárgoguovllus.
Bálggis Aldonai lea gieldda ássiide bivnnuhis bálggis ja Sámediggi oaidná positiivan ahte báikkálaš searvvit leat mielde fuolaheamen iežaset historjjá.
Baalka *Aldonai lea tjïelten årroejidie byögkeles baalka jïh Saemiedigkie positijvine vuajna ahte dajven siebrieh mealtan jïjtjsh vaajesem sujhtedh.
Suoidnemánus 2011 rahppojuvvui Husjordøya láhčin Lodegiid suohkanis.
Snjaltjen 2011 geehpehtovvi *Husjordøya laetjemen Lodegaten tjïeltesne.
Husjordøya lea áidnalunddot kulturbiras mas leat sihke sámi ja norrøna kulturmuittut, man goahtesajit ja guhkesvisti leat áigemeroštallojuvvon 1100-lohkui maŋŋá Kristusa riegádeami.
*Husjordøya lea *áidnalunddot kultuvrebyjrese mesnie leah dovne saemien jïh *norrøna kultuvremojhtesh, man derhviegåetiesijjieh jïh guhkiesgåetie tïjjeaerviedovveme 1100-låhkose Kristusen baersieldimmiem mænngan.
Áramus mearkkat olbmuid geavaheamis leat áigemeroštallojuvvon 400-lohkui ovdal Kristusa riegádeami.
Aaremes væhtah almetji pråvhkosne tïjjeaerviedovveme 400-låhkose Kristusen baersieldimmiem aarebi.
Nordlándda fylkkasuohkan, Sámediggi ja Stáhta geaidnodoaimmahat leat ovttasbargan láhčimiin.
Nordlaanten fylhketjïelte, Saemiedigkie jïh Staaten #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp>#darjome<n><der_car><adj><comp><sg><nom> #laetjedh<vblex><tv><actio><com> laavenjosteme.
Meavrresgári, gievrie, bázahasat buktojuvvojedje borgemánus gávnnussajis.
Gievrien, *gievrie, beetsuvh mïetsken vueptiesijjesne buaktasovvin.
Gievrie dolvojuvvui álggos Raavrevijhke guovddážii vai olbmot besse dan oaidnit.
*Gievrie aalkoelisnie Raavrhvijhken jarngese saahtasovvi vuj almetjh åadtjoejin dam vuejnedh.
Maŋŋá dat dolvojuvvui Snoasai gos maid čájehuvvui ovdalgo dolvojuvvui Troandimii konserveremii.
Mænngan dïhte Snåasese saahtasovvi gusnie aaj aarebi vuesiehtovvi Tråantese saahtasovvi *konserveremii.
Gievrie galgá dolvojuvvot ruovttoluotta Saemien Sijtii go ođđa musea lea gárvvis.
*Gievrie edtja bååstede Saemien Sïjtese saahtasovvedh goh orre museume gaervies.
Čakčamánus dollojuvvui Gievrie-seminára Raavrevijhkes gos guovttis Sámedikkis oassálaste.
Skïereden steeresovvi *Gievrie-seminaare Raavrhvijhkesne gusnie gööktesh Saemiedigkeste mealtan.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 120. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 120. bielie 379 bielesne
Ođđasis hávdádeapmi Nuortalaš siidii
Ikth vielie jöörteme *Nuortalaš sïjtese
Sámediggi lea oassálastán bargojovkui maid Oslo universitehta nammadii ráhkkanan dihtii ođđasis hávdádit 94 indiviidda Nuortalaš siidda hávdesadjái.
Saemiedigkie barkoedåehkesne mealtan maam Osloven universiteete ryöjredimmien dïehre ikth vielie nommehti 94:m jöörtedh *indiviidda *Nuortalaš sïjth groeptesæjjan.
Ášši vuolggahii Norgga ortodoksa girku.
Aamhtese seedti Nöörjen *ortodoksa gærhkoe.
Girku ja báikkálaš ovddasteaddjit leat maid leamaš mielde joavkkus.
Gærhkoen jïh dajven saadthalmetjh aaj orreme mealtan dåehkesne.
Sámediggi lea juolludan ruđaid lágideapmái ođđasis hávdádeami oktavuođas.
Saemiedigkie beetnegh laeviehtamme öörnemasse ikth vielie jöörtemen gaskesisnie.
Ođđasis hávdádeapmi dáhpáhuvai 25.9.2011.
Ikth vielie jöörteme sjugniehtovvi 25.9.2011.
Sámedikki presideanta doalai sártni lágideamis.
Saemiedigkien presideente prïejhkem öörnemisnie steeri.
Ceavccageađgi máilmmiárbelisttas
Ceavccageađgijjen eatnemenaerpielæstosne
Sámediggi lea nammadan bargojoavkku mii galgá evttohit Ceavccageađggi máilmmiárbelistui.
Saemiedigkie barkoedåehkiem nommehtamme mij edtja uvtedidh *Ceavccageađggi eatnemenaerpielæstose.
Joavkkus lea Romssa universitehta, Bioforsk Nord, Finnmárkku fylkkagieldda ja Sámedikki ovddasteaddjit.
Dåehkien lea Romsan universiteetem, Bioforsk Norden, Finnmaarhken fylhketjïelten jïh Saemiedigkien saadthalmetjh.
Dasa lassin lea Riikkaantikvára mielde dárkojeaddjin.
Unjárgga gieldda/Várjjat Sámi Musea ovddasteaddji lea čállin.
Nessebyen tjïelten/Várjjaten saemien Museumen saadthalmetje tjaeleme.
Bargojoavkku bargamuššan lea ráhkadit strategiija, ákkaid, diehtojuohkin- ja promoterendoaibmabijuid ja evttohit guovllu viidáset ovddideami.
Barkoedåehkien #barkedh<vblex><tv><der_muš><n><ess> lea strategijem darjodh, *ákkaid, bïevnesjoekedimmie- jïh *promoterendoaibmabijuid jïh dajvem uvtedidh vijrebe evtiedimmiem.
Joavku galgá viidáseappot vuolggahit synergiijabeavttu gaskal máilmmiárbebarggu ja barggu Várnjárgga ođđa álbmotmehciin, dás maiddái árvvoštallat galget go ja mo galget Várnjárgga bivdomuittut leat mielde máilmmiárbebarggus.
Dåehkie edtja vijriebasse seedtedh *synergiijabeavttu gaskesne eatnemenaerpiebarkoen jïh barkoem Várnjárgan orre åålmegenmiehtjine, daelie aaj vierhtiedalledh edtjieh #<pcle> jïh guktie edtjieh Várnjárgan væjroemojhtesh mealtan årrodh eatnemenaerpiebarkosne.
Bargojoavku lea earret eará fitnan diđoštallamin guoskevaš báikkiid.
Barkoedåehkie gaskem jeatjah mïnneme *diđoštallamin sjyöhtehke sijjiej.
Lea maid dollojuvvon čoahkkin mas Unjárgga gieldda sátnejođiheaddji, ovttas Sámediggeráđiin, bovdejedje Birasgáhttendepartemeantta ja Riikkaantikvára diehtojuohkin- ja promoterenčoahkkimii.
Aaj åtnasovveme tjåanghkoe mesnie Nessebyen tjïelten baakoejuhtiehtæjjan, ektesne Saemiedigkieraerine, byjresevaarjelimmiedepartemeentem jïh rïjhkeantikvarijem Böörin bïevnesjoekedimmie- jïh *promoterenčoahkkimii.
Norgga UNESCO-kommišuvnna galledeami oktavuođas Finnmárkkus biddjojuvvui semináras Álttá museas ovdan dat áigumuš ahte evttohit Ceavccgeađggi máilmmiárbelistui.
Nöörjen UNESCO-KOMMISJOVNEN goevlelimmien gaskesisnie Finnmaarhkesne seminaaresne Áltán museumesne fraamme bïejesovvi dïhte aajkoe ahte uvtedidh *Ceavccgeađggi eatnemenaerpielæstose.
Árktalaš ráđđi lea nammadan áššedovdijoavkku mii galgá válljet muhtun áidnalunddot kulturbáikkiid Árktisas.
Arktihken raerie aamhtesendabtijendåehkiem nommehtamme mij edtja veeljedh #muvhte<prn><ind><attr> *áidnalunddot kultuvresijjieh Árktisisnie.
Sámediggi oassálasttii Sámiráđi evttohusa vuođul.
Saemiedigkie mealtan #Sámiráđđi<np><sg><gen> uvtelassen mietie.
Sámiráđđi lea evttohan ahte Ceavccageađgi váldojuvvo mielde dán listui.
#Sámiráđđi<np><sg><nom> uvtedamme ahte Ceavccageađgi mealtan daan læstose vaaltasåvva.
Geahččalanprošeakta gaskaboddasaš válddi fápmudeami birra kulturmuitolága vuođul
Pryövenasseprosjeekte #annjebodts<adj><sg><nom> vaeltien *fápmudeami bïjre kultuvremojhteselaaken mietie
Birasgáhttendepartemeanta lea 2011:s bovden Sámedikki ja buot fylkkagielddaid searvat geahččalanprošektii mas váldi mearridit sierralohpeáššiid kulturmuitolága 8.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente jaepien 2011 bööreme Saemiedigkien jïh gaajhkide fylhketjïeltide pryövenasseprosjeektese mealtan mesnie stillemem nænnoestidh sjïereluhpieaamhtesi kultuvremojhteselaaken 8.
§ vuosttaš, nuppi ja njealját lađđasiid vuođul, gaskaboddasaččat fápmuduvvo regionála kulturmuitohálddašeapmái.
§ voestes, #mubpie<adj><ord><sg><ill><attr> jïh nealjede lïhtsi mietie, #annjebodts<adj><pl><nom> *fápmuduvvo regionaale kultuvremojhtesereeremasse.
Dat guoská ohcamiidda oažžut lobi jávkadit dihto kulturmuitošlájaid dihto eavttuid vuođul.
Dïhte ohtsemidie åadtjodh dæjpa luhpiem nåhkehtidh såemies kultuvremojhtesesåarhth såemies moenemetsiehkiej mietie.
Nu ahte gaskaboddasaš váldi lea ráddjejuvvon.
Dan ahte annjebodts stilleme gaertjiedovveme.
Iešalddis lea buorre go regionála kulturmuitohálddašeapmi oažžu viiddiduvvon válddi kulturmuitolága vuođul.
Oktegh buerie gosse regionaale kultuvremojhtesereereme åadtjoje vaeltien vijriedovveme kultuvremojhteselaaken mietie.
Seammás lea eahpádus das man ollu lassebargu dat buvttiha Sámediggái ja lea maid eahpesihkarvuohta das makkár buhtadusa Sámediggi sáhttá vuordit dán lassebarggu ovddas.
Seammasïenten lea *eahpádus desnie man jïjnje lissiebarkoe dïhte Saemiedægkan buektehte jïh lea aaj *eahpesihkarvuohta desnie magkeres refusjovnem Saemiedigkie maahta vuertedh daan lissiebarkoen åvteste.
Ja vel lea Sámedikki dievasčoahkkin mearridan áššis 37/07 ahte Sámediggi ferte oažžut válddi njuolgga kulturmuitolágas sámi kulturmuittuid hálddašeamis.
Jïh annje lea Saemiedigkien dïevestjåanghkoe nænnoestamme aamhtesisnie 37/#07<num><sg><nom> ahte Saemiedigkie tjoevere vaeltien rïekte kultuvremojhteselaakeste åadtjodh saemien kultuvremojhtesh reeremistie.
Dat gaskaboddasaš ortnet mii mis lea odne, fápmuduvvon válddi čađaheaddjin, gáržžida Sámedikki doaimma álbmotválljen parlameantan.
Dïhte annjebodts öörnege mij mijjen lea daenbiejjien, *fápmuduvvon vaeltien tjïrrehtæjjine, Saemiedigkien darjomem åålmehveeljesovveme parlameentine gaertjede.
Min oainnu mielde dat ii guorras álbmotriektái.
Mijjenvuajnoenmietie dïhte ij åålmehreaktese latjkah.
Dán vuođul dieđihii Sámediggi Birasgáhttendepartementii ahte mii eat háliit searvat vel ovtta gaskaboddasaš hálddašanortnegii.
Daan mietie Saemiedigkie byjresevaarjelimmiedepartemeentese Bïeljeli ahte ibie sïjhth mijjieh mealtan annje akten annjebodts reeremeöörnegisnie.
Mii leat baicce čielgasit dovddahan Birasgáhttendepartementii ahte berre álggahuvvot konsultašuvdnaproseassa gaskal Sámedikki ja stáhta, man áigumuš lea soahpat bistevaš hálddašanortnega sámi kulturmuittuid hálddašeamis.
Mijjieh buerebh tjïelkeslaakan byjresevaarjelimmiedepartemeentese Jeahteme ahte byöroe aelkiehtovvedh konsultasjovneprosesse Saemiedigkien jïh staaten gaskesne, man aajkoe lea vihties reeremeöörnegem saemien kultuvremojhtesi reeremisnie latjkedh.
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámedikkis ja Riikkaantikváras lea jeavddalaš gulahallan guoskevaš áššiid birra.
Saemiedigkesne jïh rïjhkeantikvarijesne lea *jeavddalaš gaskestalleme sjyöhtehke aamhtesi bïjre.
Dán jagi lea Sámediggi oččodan davvisámegiela Askeladden kulturmuitodiehtovuođu ođđa veršuvdnii, mii galgá rahppojuvvot ođđajagimánus 2012.
Daan jaepien Saemiedigkie noerhtesaemiengïelem åådtjedamme Askeladden kultuvremojhtesedaatavåaromen orre versjovnese, mij edtja tsïengelen geehpehtovvedh 2012.
Sámediggi lea addán cealkámuša Riikkaantikvára gulaskuddamii stáhta kulturhistorjjálaš visttiid ráfáiduhttima birra ja bivdán konsultašuvnnaid láhkaásahusa 1.
Saemiedigkie jiehtegen rïjhkeantikvarijen govledæmman vadteme staaten kultuvrehistovrijeladtje gåetiej #raeffiedovvedh<vblex><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><sg><gen> bïjre jïh maadteme konsultasjovni laakenjoelkedassen 1.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 121. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 121. bielie 379 bielesne
§ hábmema oktavuođas.
§ hammoen gaskesisnie.
Konsultašuvnnat čađahuvvojedje ja min oaidnu váldojuvvui vuhtii.
Konsultasjovnh tjïrrehtovvin jïh mijjen vuajnoe #<adv> seatadovvi.
Sámediggi lea maid addán cealkámušaid Riikkaantikvára jagi 2011 vuoruhanreivii.
Saemiedigkie aaj jiehtegi rïjhkeantikvarijem vadteme jaepien 2011 prijoriteradimmiepreavan.
Ovttasbargu Finnmárkku fylkkagielddain Finnmárkku oktasaš regionála kulturmuitoplána birra álggahuvvui 2011 vuosttaš jahkebealis.
Ektiebarkoe Finnmaarhken fylhketjïeltine Finnmaarhken ektie regionaale kultuvremojhtesesoejkesjen bïjre jaepien 2011 voestes bieliejaepesne aelkiehtovvi.
Earret eará lágiduvvojedje diehtojuohkin- ja evttohusčoahkkimat máŋgga gielddain.
Gaskem jeatjah bïevnesjoekedimmie- jïh uvtelassetjåanghkoeh gellien tjïeltine öörnesovvin.
Finnmárkku fylkkagielddas lea bargoaddiovddasvástádus prošeaktajođiheamis.
Finnmaarhken fylhketjïelten lea barkoevedtijendïedte prosjeektemietiedimmesne.
Vurdojuvvo ahte prošeakta loahpahuvvo gaskkamuttus 2013 ja plána doaibmaáigodat muddejuvvo dan mielde.
Vuartasåvva ahte prosjeekte gåhkaldahkentïjjesne jaepien 2013 illesåvva jïh soejkesjen darjomeboelhke dan mietie staeriedåvva.
Sámedikkis lea jeavddalaš gulahallan fylkkagielddain.
Saemiedigkesne lea *jeavddalaš fylhketjïeltine gaskestalleme.
Sámediggi lea mielde fylkkagieldda areálaplánaforumas ja bargá ovttas beaivválaš áššemeannudeamis.
Saemiedigkie mealtan fylhketjïelten goelpeneståaroensoejkesjeforumesne jïh ektesne fïerhtenbeajjetje aamhtesh gïetedallemisnie barka.
Lullisámi guovllus leat earret eará čađahuvvon oktasaš báikediđoštallamat Opplándda, Davvi-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkasuohkaniiguin.
Åarjelsaemien dajvesne gaskem jeatjah tjïrrehtovveme ektie *báikediđoštallamat #Opplánda<np><top><sg><gen>, Noerhte-Tröndelaagen jïh Hedmarhken fylhketjïeltigujmie.
Viimmat čađahuvvui ovttasbargočoahkkin Nordlánddas gaskal Sámedikki ja Nordlándda fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadusa vuođul.
*Viimmat laavenjostoetjåanghkoe Nordlaantesne tjïrrehtovvi SaemiedigkienjïhNordlaantengaskesne fylhketjïelten ektiebarkoelatjkoen mietie.
Sámedikkis lea oktilis ovttasbargu Norgga kulturmuitofoanddain.
Saemiedigkien lea *oktilis ektiebarkoe Nöörjen kultuvremojhtesefåantine.
Sámediggi addá cealkámušaid guoskevaš ohcamiidda maid foanda oažžu ja dárkkista antikváralaččat čađahuvvon bargguid.
Saemiedigkie jiehtegh sjyöhtehke ohtsemidie vadta mejtie fåante åådtje jïh vååksje *antikváralaččat tjïrrehtovveme barkoeh.
Ohcanvuđot doarjagat kulturmuitosuodjalussii
Ohtsemevåaromen dåarjoeh kultuvremojhtesevaarjelæmman
2011 várás lei várrejuvvon 2 000 000 ru.
2011:se lij 2 000 000 kr. bïedtesovveme
Oktiibuot juogaduvvui 2 583 000 ru prošeavttaide kulturmuitosuodjalusas 2011:s.
Ektiegaajhke 2 583 000 kr. prosjeektide kultuvremojhtesevaarjelimmesne jaepien 2011 joekedovvi.
Dan lei vejolaš dahkat go gessojuvvojedje ruovttoluotta earret eará ruđat ovddeš jagiin mat eai lean atnon.
Dan gåarede darjodh gosse bååstede gaskem jeatjah geasasovvin beetnegh ovtetje jaepine mah idtjin leah jïjtjen åtnoe.
Leat ožžon 32 ohcama ja 26 ohcama leat ožžon lohpádusa.
32 ohtsemh åådtjeme jïh 26 ohtsemh dååjvehtsem åådtjeme.
Ortnega ohcansubmi lea oktiibuot 3 681 547 ru.
Öörnegen ohtsemebeetnehveahka lea ektiegaajhke #3 681 547<num><sg><nom>kr.
Dán áigodagas leat 12 prošeavtta álggahuvvon, ja 31 prošeavtta leat fas loahpahuvvon.
Daennie boelhkesne #12<num><sg><nom>prosjeekth aelkiehtovveme, jïh #31<num><sg><nom> prosjeekth viht illesovveme.
Dás mii namuhit máŋga prošeavtta maid Bådåddjo suohkan Skjerstad vistesuodjalusprošeavtta bokte lea čađahan.
Daelie mijjieh gellie prosjeekth moenijibie mej #Bådåddjo<np><top><sg><gen> tjïelten Skjerstadem gåetievaarjelimmienprosjeekten baaktoe tjïrrehtamme.
Arnstein Brekke lea leamaš áŋgiruššin ja antikváralaš ovddešteaddjin.
Arnsteinen Brekke orreme #eadtjaldovvedh<vblex><der_nomag><n><ess> jïh *antikváralaš *ovddešteaddjin.
2011:s son oaččui Nordlándda kultureanadatbálkkašumi earret eará go son lea deattuhan sámi vistehistorjjá bihtánsámi guovllus.
jaepien 2011 dïhte åadtjoeji Nordlaanten kultuvreeatnemenåasam gaskem jeatjah goh dïhte tjïelkestamme saemien gåetievaajesen pijtesaemien dajvesne.
Sámediggi lea dorjon máŋga su prošeavttain.
Saemiedigkie gelliem dan prosjeektine dåårjeme.
Dán jagi ožžot golbma prošeavtta doarjaga duođaštit bihtánsámi historjjá, guokte registrerenprošeavtta ja okta ovddeštanprošeakta.
Daan jaepien golme prosjeekth dåarjoen åadtjoeh pijtesaemien vaajesem jååhkesjidh, gööktem registreeremeprosjeektem jïh akte *ovddeštanprošeakta.
Mo dat ohcamat, mat leat ožžon lohpádusa, juohkásit guovlluide ja vuoruhemiide 2011:s:
Guktie dahohtsemh, mah dååjvehtsem åådtjeme, *juohkásit dajvide jïh prijoriteradimmide jaepien 2011:
Guovlu Registreren Dikšu Ovddešteapmi Buohkanassii Davvisámi Julevsámi Lullisámi Buohkanassii
Dajve Skïemtjesåjhterem Registreerem *Ovddešteapmi *Buohkanassii Noerhtesaemien julevsaemien åarjelsaemien *Buohkanassii
Julevsámi guovllus lea addojuvvon lohpádus 1 ovddeštanprošektii ja 2 registrerenprošektii mat čatnasit bihtánsámi guvlui.
Julevsaemien dajvesne vadtasovveme dååjvehts 1 *ovddeštanprošektii jïh 2 registreeremeprosjeektese mah pijtesaemien dajvese gårrelgieh.
Ovddeštanprošeavttaid gaskkas lea máŋga smávva ovddeštanprošeavtta davvisámi guovllus ja máŋga stuorra ovddeštanprošeavtta julevsámi guovllus.
*Ovddeštanprošeavttaid gasngese gellie onne *ovddeštanprošeavtta noerhtesaemieh dajvesne jïh gellie stoere *ovddeštanprošeavtta julevsaemieh dajvesne.
2 lohpádusa vulget ovddeš lohpádusain ráhkadit antikváralaš ovddeštanplánaid 2010 várás.
2 dååjvehtsh ovtetje dååjvehtsijstie darjodh vuelkieh *antikváralaš *ovddeštanplánaid 2010:se.
Ain lea nu ahte ovddeš jagiid ásahusvuđot ovddeštanbarggut julevsámi guovllus jotkojuvvojit main Árran julevsámi guovddáš ja Bådåddjo suohkan leat mielde.
Ain dan ahte ovtetje jaepiej institusjovnenvåaromen *ovddeštanbarggut julevsaemien dajvesne #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl> mejnie Árranen julevsaemien jarngen jïh #Bådåddjo<np><top><sg><gen> tjïelte mealtan årrodh.
Mii mihttet maiddái ahte eanet go bealli lohpádusain lea addojuvvon davvisámi guvlui, muhto ahte juolluduvvon submi buohkanassii lea stuorát julevsámi guvlui.
Mijjieh *mihttet aaj ahte jeenjelaakan goh bielie dååjvehtsinie noerhtesaemien dajvese vadtasovveme, mohte ahte laeviehtovveme beetnehveahka *buohkanassii lea stoerebe julevsaemien dajvese.
Lullisámi guovllus lea ohcciid lohku uhci eará guovlluid ektui ja danne lea lohpádusaid lohku ja submi uhcit.
Åarjelsaemien dajvesne lea ohtsiji låhkoe onnen jeatjah dajvi muhteste jïh dannasinie lea dååjvehtsi låhkoe jïh beetnehveahka onnelaakan.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 122. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 122. bielie 379 bielesne
7 Dearvvašvuohta, sosiála ja fuolahus
7starne, sosijaales jïh hokse
Sámedikki váldomihttomearrin lea sihkkarastit ovttadássásaš dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusbálvalusaid sámi álbmogii.
Saemiedigkien åejvieulmiemierine lea gorredidh seammavyörtegs starnen-, sosijaale- jïh hoksendïenesjh saemien åålmegasse.
Bálvalusaid vuolggasadjin galgá leat sámi giella ja kultuvra.
Dïenesji feelemefïjledimmie galka årrodh saemien gïele jïh kultuvre.
Dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusfálaldagat fertejit heivehuvvot sámi álbmoga dárbbuide.
Starnen-, sosijaale- jïh hoksenfaalenassh tjoeverieh saemien åålmegen daerpiesvoetide sjïehtelovvedh.
Dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusbargiide miehtá riikka ferte addit oahpahusa sámi gielas ja kultuvrras.
Starnen-, sosijaale- jïh hoksenbarkijidie abpe rïjhkem tjoevere ööhpehtimmiem saemien gïelesne jïh kultuvresne vedtedh.
Sámediggi bargá máŋgga láhkai olahan dihte dáid mihttomeriid.
Saemiedigkie barka gellien nemhtie hïnnemen dïehre daejtie ulmide.
Gulahallama ja ovttasbarggu bokte guovddáš eiseválddiiguin ja eará aktevrraiguin, bargá Sámediggi dan ala ahte sihkkarastit Sámedikki váikkuhanfámu dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusbálvalusaid hábmemii sámi álbmoga várás.
Mii gozihit earret eará sámi mánáid vuoigatvuođaid mánáidsuodjalusbálvalusain deaivvadeamis, veahkehit heivehit rihkusfuolahusa sámi fáŋggaid dárbbuide ja ovddidit sámi boarrásiid- ja fuolahusfálaldaga.
Mijjieh gaskem jeatjah saemien maanaj reaktah maanavaarjelimmiendïenesjinie geehtedibie gaavnesjidh, viehkiehtieh meadtoehoksem sjïehtehtidh saemien *fáŋggaid daerpiesvoetide jïh saemiem evtiedidh #båeries<adj><cmp_plgen><cmp_splitr> jïh hoksenfaalenassem.
Dasa lassin addit mii doarjaga sierra dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide.
Dïsselissine vedtiejibie mijjieh dåarjoen sjïere starnen- jïh sosijaaleprosjeektide.
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámediggi nationála álbmotválljen orgánan lea eanemus guovddáš eavttuid biddji eiseválddiid guovdu ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideami oktavuođas sámi álbmogii, ja dat ferte danne gessojuvvot mielde proseassaide main lea njuolga mearkkašupmi sámi álbmogii.
Saemiedigkie nasjonaale åålmehveeljesovveme orgaanine lea jeenjemes jarngen moenemetsiehkiej bïejije åejvieladtji gaskoeh seammavyörtegs starnen- jïh sosialdïenesji evtiedimmien gaskesisnie saemien åålmegasse, jïh dïhte tjoevere dannasinie mealtan prosesside geasasovvijibie mejnie lea rïekte mïerhkesjimmie saemien åålmegasse.
Sámediggi gulahallá guovddáš eiseválddiiguin, gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin, ja eará aktevrraiguin barggus dearvvašvuođa-, sosiála- ja mánáidsuodjalusfálaldaga sihkkarastimis sámi álbmoga várás.
Saemiedigkie jarngen åejvieladtjigujmie gaskestalla, tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie, jïh jeatjah aktöörigujmie barkosne starnen-, sosijaale- jïh maanavaarjelimmienfaalenassen gorredimmesne saemien åålmegen muhteste.
Earret eará čađahit mii konsultašuvnnaid eiseválddiiguin dan oktavuođas go gustovaš lágat ja dahje láhkaásahusat rievdaduvvojit dahje ođastuvvojit, main lea njuolga mearkkašupmi dearvvašvuođa-, sosiála- ja mánáidsuodjalusfálaldahkii sámi álbmoga várás.
Gaskem jeatjah mijjieh konsultasjovnh åejvieladtjigujmie dennie gaskesisnie tjïrrehtieh gosse *gustovaš laakh jïh jallh laakenjoelkedassh jarkestuvvieh jallh orrestuvvieh, mejnie lea rïekte mïerhkesjimmie starnen-, sosijaale- jïh maanavaarjelimmienfaalenassese saemien åålmegen muhteste.
Sámediggi addá maiddái čálalaš cealkámušaid dieđáhusbargui ja čielggadusaide.
Saemiedigkie aaj tjaaleldh jiehtegh bïevnesenbarkose jïh boejhkehtasside vadta.
Lávgadeappo ovttasbargu fágainstánssaiguin ja earáiguin, gelbbolašvuođa buorideami dihte, ja dasto leat maiddái oainnusmahttindárbu ja bálvalusaid ovddideapmi deaŧalaččat.
*Lávgadeappo ektiebarkoe faageninstansigujmie jïh jeatjebigujmie, maahtaldahken bueriedimmien dïehre, jïh dehtie minngede leah aaj #vååjnesasse bïejedh<vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>daerpies jïh vihkeleslaakan dïenesjidie evtiedidh.
Ovttasdoaibmanođastus lea deaŧalaš dearvvašvuođaođastus sámi pasieanttaide.
*Ovttasdoaibmanođastus lea vihkeles *dearvvašvuođaođastus saemien skïemtjijidie.
Sámediggi lea konsultašuvnnaid bokte Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain geahččalan oainnusmahttit sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid ja dárbbu lágain ja guovddáš stivrendokumeanttain.
Saemiedigkie konsultasjovnine #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> voejhkelamme saemien skïemtjiji reaktah jïh daerpiesvoetem laakine jïh jarngen stuvremetjaatseginie vååjnesasse bïejedh.
Sámi ovddastus dearvvašvuođadoaimmahagaid stivrrain
Saemien dïedte *dearvvašvuođadoaimmahagaid ståvrojste
Sámedikkis lea riekti evttohit evttohasaid dan njealji regionála dearvvašvuođadoaimmahaga stivrraide ja muhtun vuollásaš doaimmahagaid stivrraide.
Saemiedigkien lea reaktoe uvtedidh *evttohasaid dam njieljien regionaale *dearvvašvuođadoaimmahaga ståvrojde jïh #muvhte<prn><ind><attr> vuelegs *doaimmahagaid ståvrojde.
ILO- konvenšuvnna nr 169 art.
ILO- konvensjovnen nr. 169 *art.
25 artihkkalis daddjojuvvo ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta hábmet iežaset dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa.
25 artihkelistie jeahtasåvva ahte aalkoeåålmegi lea reakta jïjtjemsh starnen- jïh sosialdïenesjem hammoedidh.
Danne áigu Sámediggi searvat sámi ovddasteddjiid nammadeapmái regionála ja vuollásaš dearvvašvuođadoaimmahaga stivrraide.
Dannasinie edtja Saemiedigkie saemien saadthalmetji nommehtimmesne mealtan regionaale jïh vuelegs *dearvvašvuođadoaimmahaga ståvrojne.
Sámediggi lea bivdán konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ášši birra.
Saemiedigkie konsultasjovnh #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> maadteme aamhtesen bïjre.
Sámi mánáid vuoigatvuođat mánáidsuodjalusbálvalusas
Saemien maanaj reaktah maanavaarjelimmiendïenesjistie
Sámedikki mihttomearrin lea ahte sámi mánát galget beassat deaivvadit mánáidsuodjalusain man vuolggasadjin lea sámi giella ja kultuvra.
Saemiedigkien ulmine lea ahte saemien maanah edtjieh åadtjodh maanavaarjelimmine gaavnesjidh man feelemefïjledimmie saemien gïele jïh kultuvre.
Dat ahte sámi mánáin leat vuoigatvuođat oažžut dakkár mánáidsuodjalusbálvalusa mas lea gelbbolašvuohta gielas ja kultuvrras čuovvu Mánáidkonvenšuvnna ja mánáidsuodjaluslága.
Dah ahte saemien maanaj leah reaktah dagkeres maanavaarjelimmiendïenesjem åadtjodh mesnie lea maahtaldahke gïelesne jïh kultuvresne maanajkonvensjovnem jïh maanavaarjelimmienlaakem Dåerede.
Dasto gusket sámi mánáide sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde sámelága njuolggadusat.
Dehtie minngede saemien maanah saemiengïelen reeremedajven sisnjelen dijpieh saemienlaaken njoelkedassh.
Dát mearkkaša dan ahte sámi mánáin dáin gielddain lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii mánáidsuodjalanbálvalusas, maiddái dalle go biddjojuvvojit institušuvdnii dahje biebmoruktui olggobealde ruovttugieldda.
Daate dïhte lea ahte saemien maanine daejnie tjïeltine lea reakta dïenesjem saemiengïelese maanajvaarjelimmiedïenesjistie åadtjodh, aaj dellie goh institusjovnese jallh jieliehtimmiegåatan bïejesuvvieh årrometjïelten ålkolen.
Sámediggái lea deaŧalaš oainnusmahttit mánáid rivttiid ja ahte dát rievttit gozihuvvojit mánáidsuodjalusbálvalusas.
Ollu áššit sámi mánáid ektui mánáidsuodjalusas maiguin Sámediggi lea bargan 2011:s, leat dakkár áššit maiguin Sámediggi lea bargan juo guhkit áiggi.
Jïjnjh aamhtesh saemien maanaj muhteste maanavaarjelimmien mejgujmie Saemiedigkie jaepien 2011 barkeme, dagkeres aamhtesh mejgujmie Saemiedigkie joe guhkiem barkeme.
Dás lea sáhka earret eará áššis láhkaásahusa rievdadeamis bearráigeahčus mii guoská biebmoruovttuide ja mánáidsuodjalusásahusaide, áššis sámi mánáid goziheamis Mánáidviesus ja gelbbolašvuođa buoridanbarggus mánáidsuodjalusbálvalusas.
Daelie lea håaleme gaskem jeatjah aamhtesisnie laakenjoelkedassen jorkestimmesne vaaksjoemisnie mij jieliehtimmiegåetide jïh maanavaarjelimmieninstitusjovnh dæjpa, aamhtesisnie saemien maanaj geehtedimmesne Maanajgåetesne jïh maahtaldahken bueriedimmiebarkosne maanavaarjelimmiendïenesjisnie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 123. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 123. bielie 379 bielesne
Sámediggi lea 2010:s álggahan konsultašuvnnaid Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain dan ektui ahte rievdadahttit láhkaásahusa biebmoruovttu ja mánáidsuodjalusásahusaid bearráigeahču birra.
Saemiedigkie jaepien 2010 aelkiehtamme konsultasjovnh Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentine dan muhteste ahte laakenjoelkedassem #jarkestidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf> jieliehtimmiegåetien jïh maanavaarjelimmieninstitusjovni vaaksjomen bïjre.
Sámedikki mihttomearrin lea ahte sámi mánáid vuoigatvuohta suodjaluvvot giela ja kultuvrra dáfus galgá jerrojuvvot árjjalaččat dalle go gártet ásahussii ja biebmoruktui.
Saemiedigkien ulmine lea ahte saemien maanaj reakta vaarjelovvedh gïelen jïh kultuvrendïehre edtja eadtjohkelaakan gihtjesovvedh delliegoh institusjovnese jïh jieliehtimmiegåatan sjidtieh.
Maŋŋá konsultašuvnnaid sáddejuvvui láhkaásahusa rievdadusevttohus gulaskuddamii.
mænngan konsultasjovnide laakenjoelkedassen jorkestimmienuvtelasse govledæmman seedtesovvi.
Gulaskuddanvástádusain oidno ahte Sámediggi lea ožžon doarjaga dán oidnui dán áššis.
Govledimmievaestiedassine vååjnoe ahte Saemiedigkie dåarjoem daan vuajnose daennieaamhtesistie åådtjeme.
Dainna lea Sámediggi duhtavaš, ja dat čájeha maiddái ahte leat rivttes bálgá alde.
Dejnie Saemiedigkie madtjele, jïh dïhte aaj vuesehte ahte årrodh rïektes baalkan nelhtie.
Sámediggi ja Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta jotket dainna bargguin 2012:s.
Saemiedigkie jïh Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente dejnie barkojne jaepien 2012 jåerhkieh.
Mánáidviessu lea fálaldat mánáide ja sin oapmahaččaide geat deaivvadit riekteásahusain maŋŋá go leat gártan gillát veahkaválddi dahje seksuála vearredaguid.
Maanajgåetie faalenasse maanide jïh dejtie *oapmahaččaide gïeh reaktoeinstitusjovnine mænngan gaavnesjieh goh sjïdteme töölledh *veahkaválddi jallh *seksuála *vearredaguid.
Sámi mánáid vuoigatvuođaid dihte ferte Mánáidviesus leat gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras go galget gažadit sámi mánáid.
Saemien maanaj reaktaj dïehre tjoevere Maanajgåetesne årrodh maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne goh edtjieh *gažadit saemien maanaj.
Danne lea Sámediggi konsulteren Justiisa- ja politiijadepartemeanttain go guoská sámi mánáid vuoigatvuođaid goziheapmái Mánáidviesus.
Dannasinie Saemiedigkie konsulteereme #Justiisa<np><cmp_sgnom><cmp_splitr> jïh polijsendepartemeentine goh dæjpa saemien maanaj reaktaj geehtedæmman Maanajgåetesne.
Dál lea Politiijadirektoráhtas ovddasvástádus bargat dáinna áššiin viidáseappot.
Daelie lea Polijsendirektoraaten dïedte daejnie aamhtesinie vijriebasse barkedh.
Dat leat doallan čoahkkima Sámedikkiin, SANAG:in ja sámegielat politiijabálvváiguin mas konklušuvdnan lei earret eará ahte Romssa Mánáidviesus ferte leat nationála ovddasvástádus sámi mánáin.
Dah tjåanghkoem Saemiedigkine åtneme, SÁNAGinie jïh saemiengïeleh polijsentjeanerigujmie mesnie konklusjovnine lij gaskem jeatjah ahte Romsan maanajgåetesne tjoevere årrodh nasjonaale dïedte saemien maanine.
Politiijadirektoráhta áigu dál evttohit dán Justiisa- ja politiijadepartementii.
Polijsendirektoraate edtja daelie uvtedidh daam #Justiisa<np><cmp_sgnom><cmp_splitr> jïh polijsendepartemeentese.
Sámediggi áigu bargat viidáseappot áššiin nu ahte mii oažžut ovtta Mánáidviesu mas lea nationála ovddasvástádus sámi mánáin.
Saemiedigkie edtja vijrebe aamhtesinie dan barkedh ahte mijjieh aktem maanajgåetiem åadtjoejibie mesnie lea nasjonaale dïedte saemien maanine.
Oainnusmahttin dihte sámi mánáid dárbbu ja vuoigatvuođaid oažžut ovttaárvosaš mánáidsuodjalanbálvalusa, lágidii Sámediggi sámi mánáidsuodjaluskonferánssas Álttás.
Vååjnesasse bïejemendïehre saemien maanaj daerpiesvoeten jïh reaktah åadtjodh seammavyörtegs maanajvaarjelimmiedïenesjem, Saemiedigkie saemien maanavaarjelimmienkonferaansesne Áltesne öörni.
Konferánsa lágiduvvui ovttasráđiid Norlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkamanniiguin, Buf-ossodagain regiovdna davvi ja Finnmárkku allaskuvllain.
Konferaanse ektine öörnesovvi Nordlaanten, Romsan jïh Finnmaarhken fylhkenmunniejgujmie, *Buf-goevtesinie regijovne noerhte jïh Finnmaarhken jïlleskuvline.
Konferánssa fáddán lei “mánáidsuodjalus buoremusat ávkin sámi mánáide” .
Konferaansen aamhtesinie lij “maanavaarjelimmie bööremeslaakan nåhtojne saemien maanide” .
Sámediggi lea duhtavaš konferánssain, ja lea ožžon buriid dieđuid ruovttoluotta sihke oasseváldiin ja sáhkavuorrodolliin dan birra ahte konferánssas loktejuvvojedje guovddáš ja deaŧalaš fáttát mánáidsuodjalusa siskkobealde mat gusket sámi mánáide.
Saemiedigkie madtjeles konferaansine, jïh buerie daajroeh bååstede åådtjeme dovne mealtan jïh lahtestimmiesteerijijstie dan bïjre ahte konferaansesne jarnge jïh vihkeles aamhtesh maanavaarjelimmien sisnjelen lutnjesovvin mah saemien maanah dijpieh.
Ráđđehusa plánejuvvon stuorradiggedieđáhusa oktavuođas mánáidsuodjalusa birra, lea biddjojuvvon panela mas leat fágabirrasat ja olbmot geain leat vásihusat mánáidsuodjalusas ja dan birra, ja dat lea Mánáidsuodjaluspanela.
Reerenassen soejkesjovveme stoerredigkiebïevnesen gaskesisnie maanavaarjelimmien bïjre, bïejesovveme paneele mesnie leah faagebyjresh jïh almetjh giej leah dååjrehtsh maanavaarjelimmesne jïh danbïjre, jïh dïhte maanavaarjelimmienpaneele.
Sámedikkis lei čoahkkin mánáidsuodjaluspanelain geassemánus 2011.
Saemiedigkien lij tjåanghkoe maanavaarjelimmienpaneeline ruffien 2011.
Čoahkkima fáddán ledje sámi mánáid vuoigatvuođat mánáidsuodjalusbálvalusa oktavuođas, dárbu ahte mánáidsuodjalusbálvalusas lea giella ja kulturáddejupmi, ja hástalusat maid sámi mánát ja bearrašat ožžot deaivvademiin mánáidsuodjalusbálvalusain.
Tjåanghkoem aamhtesinie saemien maanaj reaktah lin maanavaarjelimmiendïenesjem gaskesisnie, daerpies ahte maanavaarjelimmiendïenesjisnie lea gïele jïh kultuvregoerkese, jïh haestemh mejtie saemien maanah jïh fuelhkieh #gaavnesjidh<vblex><tv><actio><com> maanavaarjelimmiendïenesjinie åadtjoeh.
Mánáidsuodjaluspanela lea addán raportta mii galgá addit rávvagiid politihkkáriidda ahte maid berrešii dahkat buoridan dihte mánáidsuodjalusa jagiin ovddasguvlui.
Maanavaarjelimmienpaneele reektehtsem vadteme mij edtja bïhkedimmieh polijtikeridie vedtedh ahte aaj byöroe bueriedimmiendïehre maanavaarjelimmiem jaepine darjodh rïektes raadtan.
Sámediggi lea duhtavaš go fokus mánáidsuodjaluspanelas lea sámi mánáid vuoigatvuođaid ektui go deaivvadit mánáidsuodjalusain.
Saemiedigkie madtjele goh fokuse maanavaarjelimmienpaneeleste lea saemien maanaj reaktaj muhteste goh maanavaarjelimmine gaavnesjibie.
Deaŧalaš eaktun jos galggaš oažžut ovttaárvosaš mánáidsuodjalusbálvalusa sámi mánáide lea ahte bargiin lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras.
Vihkeles moenemetsiehkine jis edtja seammavyörtegs maanavaarjelimmiendïenesjem saemien maanide åadtjodh lea ahte barkiji lea maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne.
Danne lea Sámediggi vuoruhan searvat sihke referánsajovkui mii lea ásahuvvon Stuorradiggedieđáhusa várás oahpahusa birra čálgobálvalusaide ja referánsajovkui plánejuvvon masteroahpu várás mánáidsuodjalusas Romssa universitehtas.
Dannasinie Saemiedigkie prijoriteradamme mealtan dovne referaansedåahkan mij tseegkesovveme Stoerredigkiebïevnesen muhteste ööhpehtimmienbïjre murriedïenesjidie jïh referaansedåahkan soejkesjovveme *masteroahpu muhteste maanavaarjelimmesne Romsan universiteetesne.
Sámedikki cealkámušat goappašiid dáid bargguide leat leamaš ahte kulturáddejupmi ferte biddjojuvvot vuođđun dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa buot oahpuide.
Saemiedigkien jiehtegh #gåabpegh<prn><ind><pl><ill><attr> daaj barkojde orreme ahte kultuvregoerkese tjoevere bïejesovvedh våaroeminie starnen- jïh sosialdïenesjen gaajhkide learojde.
Sihkkarastin dihte ahte sámi mánáid vuoigatvuođat gozihuvvojit deaivvadeamis mánáidsuodjalusain.
Gorredimmien dïehre ahte saemien maanaj reaktah gaavnesjidh maanavaarjelimmine geehtedovvieh.
Psykalaš dearvvašvuohta
Psykeles starne
Sámi servodat deaivida hástalusaiguin mat sáhttet addit dearvvašvuođa dáfus váikkuhusaid.
Saemien siebriedahke haestemigujmie deahpede mah maehtieh starnen dïehre dïedth vedtedh.
Deaŧalaš lea ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas lea máhtolašvuohta dáid birra ja váikkuhusaid birra mat dain sáhttet leat ovttaskas olbmo dearvvašvuhtii.
Vihkele lea ahte starnen- jïh sosialdïenesjisnie lea maahtaldahke daaj bïjre jïh dïedti bïjre mah dejnie maehtieh årrodh oktegs almetjen starnese.
Árbevirolaš sámi ealáhusat barget garra deattu vuolde servodaga ektui olggobealde.
Aerpiesïejhme saemien jieliemassh garreleavloennuelesne siebriedahken muhteste berkieh bæjngolen.
Areáladuohtadeamit, riiddut ja boraspirevahágat leat dušše oassi dain hástalusain maiguin sii maid rahčet.
Goelpeneståaroendamtehtimmieh, ræjtoeh jïh juvregoerph ajve boelhke dejnie haestieminie mejgujmie dah aaj daamkoeh.
Dát bealit váikkuhit maid ealáhusdolliid fysalaš ja psykalaš dearvvašvuhtii.
Daah bielieh aaj dijpieh jieliemassesteeriji fysihkeles jïh psykeles starnem.
Doallit leat oppa áiggi huššadilis, go leat fuolas sin iežaset ja ealáhusa boahtteáiggi geažil.
Steerijh abpe tïjjem *huššadilis, goh leah hoksesne daj jïjtjsh jïh jieliemassen båetijen aejkien dïete.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 124. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 124. bielie 379 bielesne
Dan go fertejit bealuštit ealáhusa vuoigadahttojumi dovdet sii noađđin.
Dam goh tjoeverieh jieliemassem vaarjelidh *vuoigadahttojumi dah maajsojne debtieh.
Dasto lea dutkan gieskat čájehan ahte ollu olbmot sámi álbmoga beales dieđihit ahte sii vealahuvvojit, ja ahte dat čuohcá sin dearvvašvuođadillái.
Dehtie minngede goerehtamme *gieskat vuesiehtamme ahte jïjnjh almetjh saemien åålmegen bielesne bïeljelieh ahte dah nållasuvvieh, jïh dïhte sijjen starnentseahkan tsavtsa.
Konsultašuvnnain Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ođđa álbmotdearvvašvuođalága ektui lea Sámediggi čujuhan makkár hástalusat árbevirolaš sámi ealáhusain leat.
Konsultasjovnine #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> orre åålmegenstarnenlaaken muhteste Saemiedigkie tjaatsestamme magkeres haestemh aerpiesïejhme saemien jieliemassine leah.
Seamma cealkámuša leat mii buktán Stuorradikki dearvvašvuođa- ja fuolahuslávdegoddái, dalle go dat galggai meannudit evttohusa ođđa álbmotdearvvašvuođalága birra.
Seamma jiehtegem mijjieh buakteme Stoerredigkien starnen- jïh hoksenmoenehtsasse, dellie goh dïhte edtji uvtelassem gïetedidh orre åålmegenstarnenlaaken bïjre.
Guovddáš eiseválddit fertejit bidjat johtui doaibmabijuid eastadan dihte dávddaid dan geažil go ovttaskas dolliin lea váttis dilli.
Jarngen åejvieladtjh tjoeverieh #<n> råajvarimmiej heerredimmien dïehre fiejliej aelkiehtidh dan dïete gosse oktegs steerijinie lea geerve tsiehkie.
Danne lea Sámediggi cealkámušas jagiid 2012 – 2013 boazodoallošiehtadussii čujuhan man deaŧalaš lea dutkat sámi dearvvašvuođa, erenoamážit daid stuorra hástalusaid ektui mat boazodoalus leat ovddabealde.
Dannasinie Saemiedigkie jiehtiegisnie jaepiej 2012 – 2013 båatsoelatjkose tjaatsestamme maam vihkele lea saemien starnem goerehtidh, joekoenlaakan daj stoere haestemi muhteste mah båatsosne leah åvtelisnie.
Earret eará dan geažil go sis lea dárbu suodjalit guohtoneatnamiid, go leat ollu boraspiret ja masset ollu elliid ja beaggin lea heittot.
Gaskem jeatjah dan dïete goh daj lea daerpies gåatomeeatnemh vaarjelidh, goh leah jïjnjh juvrh jïh jïjnjidedyjride dessieh jïh såaltje dasmoes.
Buoridan dihte min iežamet gelbbolašvuođa iešsoardimiid birra, lea Sámediggi doallan vuosttašveahkkekurssa iešsoardimiid birra Sámedikki politihkkariidda ja hálddahussii.
Bueriedimmien dïehre mijjen jïjtjemh maahtaldahken *iešsoardimiid bïjre, Saemiedigkie #voestes<adj><ord><cmp_sggen><cmp>#viehkie<n><cmp_sgnom><cmp>kursem steereme *iešsoardimiid bïjre Saemiedigkien polijtikeridie jïh reeremasse.
Kursa dollojuvvui Vivat olis mii lea riikaviidosaš oahpahusprográmma maid Davvi-Norgga universitehta buohcciviessu lea ásahan 2000:s.
Kurse vïjvh Dïere steeresovvi mij lea *riikaviidosaš ööhpehtimmienprogramme maam Noerhte-Nöörjen universiteeten skïemtjegåetie jaepien 2000 tseegkeme.
Gárrendilli
*Gárrendilli
Sámediggi oaivvilda ahte sámi gárrenmirkkuid boasttogeavaheddjiin lea riekti ja dárbu gulahallat sámegielain ja deaividit kulturgelbbolašvuođa sihke divššus ja maŋŋesuodjalusas.
Saemiedigkien mïelen mietie saemien krodti *boasttogeavaheddjiin reaktoe jïh daerpies saemiengïeline gaskestalledh jïh kultuvremaahtaldahkem deahpadidh dovne såjhtosne jïh *maŋŋesuodjalusas.
Ráđđehus galgá bidjat ovdan stuorradiggedieđáhusa gárrenávnnaspolitihka birra 2012:s.
Reerenasse edtja fraamme stoerredigkiebïevnesem bïejedh *gárrenávnnaspolitihka bïjre jaepien 2012.
Sihkkarastin dihte ahte sámi gárrenávnnas boasttogeavaheddjiid vuoigatvuođat ja dárbbut gozihuvvojit dán dieđáhusas, lea Sámediggi álggahan konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dán dieđáhusbarggu birra.
Gorredimmien dïehre ahte saemien krodth *boasttogeavaheddjiid reaktah jïh daerpiesvoeth daennie bïevnesisnie geehtedovvieh, Saemiedigkie konsultasjovnh #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> aelkiehtamme daan bïevnesenbarkoen bïjre.
Bargu dáinna dieđáhusain jotkojuvvo 2012:s.
Barkoe daejnie bïevnesinie jaepien 2012 #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Jos galggaš oažžut buorre fálaldaga sámi gárrenávnnas boasttogeavaheddjiid dillái, de lea maiddái deaŧalaš oažžut buoret ovttasbarggu riikarájáid rastá.
Jis edtja åadtjodh buerie faalenassem saemien krodth *boasttogeavaheddjiid tseahkan, dellie lea aaj vihkele buerebe ektiebarkoem åadtjodh rïjhkenraasti rastah.
Danne lea Sámediggi searvan seminárii maid Blåe Bånd, Suomas ja Blå Kors, Norggas lágidedje.
Dannasinie lea Saemiedigkie #mealtan<adv><prfprc> seminaarese maam *Blåe *Bånd, Soemesne jïh Blå Korsen, Nöörjesne öörnin.
Seminára mihttomearrin lei gulahallan olbmuiguin rádjaguovllus Suomas/ Norggas geat barget ja beroštit barggus gárrenávdnasiid ja gárrenávnnasáššečuolmmaid dán guovllus.
Seminaaren ulmine lij almetjigujmie raastegisnie Soemesne/ Nöörjesne gaskestalleme gïeh berkieh jïh barkoste aabparieh krodti jïh *gárrenávnnasáššečuolmmaid daennie dajveste.
Ovttasdoaibmanođastus
*Ovttasdoaibmanođastus
Ovttasdoaibmanođastusas lea Ráđđehusa oaivila mielde čoahkkáigessojuvvon dat deaŧaleamos dearvvašvuođa hástalusat mat leat dálá servodagas: Stuorát dárbu eastadeaddji bargui, dárbu oažžut viidodatgelbbolašvuođa ja ollislaš bálvalusaid, ja ceavzilis dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid sihkkarastin boahtteáiggi álbmotčoahkkádusa ja dávdagova ektui.
*Ovttasdoaibmanođastusas lea Reerenassenaarvoenmietie tjåanghkan geasasovveme dah vihkielommes starnen haestemh mah daaletje siebriedahkesne: Stoerebe daerpies heerredæjja borki, daerpies goelpeneståaroenmaahtaldahkem jïh ellies dïenesjh åadtjodh, jïh gaarsje starnen- jïh hoksedïenesji gorredimmien båetijen aejkien *álbmotčoahkkádusa jïh fiejlieguvvien muhteste.
Stuorradiggi mearridii Ovttasdoaibmanođastusa njukčamánus 2010.
Stoerredigkie nænnoesti *Ovttasdoaibmanođastusa njoktjen 2010.
Ođastusa guovddáš jurddan lea ahte dearvvašvuođaveahkki galgá addojuvvot nu lahka pasieantta go vejolaš, ja ahte gielddat ožžot stuorát ovddasvástádusa pasieanttaid ollislaš dikšumis.
*Ođastusa jarngen åssjalommesinie lea ahte starnenviehkie edtja dan vadtasovvedh skïemtjijen lïhke goh gåarede, jïh ahte tjïelth stoerebe dïedten skïemtjijh ellies gïetedallemistie åadtjoeh.
Gielddat ávžžuhuvvojit lagabui ovttasbargat sierra dikšunmálliid ektui.
Tjïelth lïhkebe haastasuvvieh laavenjostedh sjïere gïetedallemegoeri muhteste.
Giđđat 2011 mearridii Stuorradiggi ođđa álbmotdearvvašvuođalága, lága gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusain ja Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána.
Gïjrege jaepien 2011 Stoerredigkie nænnoesti orre åålmegenstarnenlaakem, laakem tjïelten starnen-jïhhoksendïenesjinie jïh Nasjonaale starnen-jïhhoksesoejkesjen.
Sámediggái lea leamaš deaŧalaš sihkkarastit ahte ovttasdoaibman doaibmabijuid vuoruheapmi ja ortnegat mat dahkkojuvvojit galget addit buriid čuozahusaid maiddái sámi álbmogii, dakko bokte ahte sámi álbmoga vuoigatvuohta ovttaárvosaš bálvalusaide jerrojuvvo ja gozihuvvo guovddáš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš áŋgiruššamiin.
Saemiedægkan orreme vihkele gorredidh ahte *ovttasdoaibman råajvarimmide prijoriteradidh jïh öörnegh mah dorjesuvvieh edtjieh vedtedh bueride *čuozahusaid aaj saemien åålmegasse, daagkoe gåaskoejin ahte saemien åålmegen reakta seammavyörtegs dïenesjidie gihtjesåvva jïh geehtedåvva jarngen starnen- jïh sosijaalepolitihken eadtjaldovveminie.
Ovttasdoaibmanođastusa čuovvoleamis ovddidii Ráđđehus evttohusa ođđa nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplánii, ođđa álbmotdearvvašvuođa lága, ja ođđa gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvaluslága.
*Ovttasdoaibmanođastusa dåeriedimmesne reerenasse Uvtelassem evtiedi orre nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesjasse, orre åålmegestarnen/åålmehstarnen laaken, jïh orre tjïelten starnen- jïh hoksendïenesjenlaakem.
Sámediggi searvvai rabas gulaskuddamii Stuorradikkis Ovttasdoaibmanođastusa birra ja ovddidii evttohusa rievdadusaid ođđa álbmotdearvvašvuođa láhkii ja gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusláhkii.
Saemiedigkie mealtan gaahpode govledimmesne Stoerredigkesne *Ovttasdoaibmanođastusa bïjre jïh uvtelassen jorkestimmieh orre åålmegestarnen/åålmehstarnen laakese evtiedi jïh tjïelten starnen- jïh hoksenlaakese.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 125. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 125. bielie 379 bielesne
Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána
Sámedikki áigumuššan lea ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána galgá válddahit hástalusaid, strategiijaid ja doaibmabijuid addin dihte sámi pasieanttaide dakkár dearvvašvuođabálvalusa mas sámi giella ja kultuvra leat lunddolaš sajis.
Ođđa láhka álbmotdearvvašvuođas
Orre laake åålmegenstarneste
Boahtteáiggi dearvvašvuođabálvalusaid ovddideami oktavuođas biddjojuvvo stuorra fuomášupmi álbmotdearvvašvuhtii.
Båetijen aejkien verviesvoetendïenesji evtiedimmien gaskesisnie stoere åssjalommes åålmegenstarnese bïejesåvva.
Dan julggaštusa vuođul ahte dearvvašvuohta ii vuolgge vuosttažettiin dearvvašvuođasuorggis, muhto eallindili, eallineavttuid ja eallindábiid bokte.
Dan deklarasjovnen mietie ahte ij starne voestegh verviesvoetensuerkeste vuelkieh, mohte jielemetsiehkien, jielememoenemetsiehkiej jïh jielemevuekine.
Eastadeapmi ja álbmotdearvvašvuođabargu galgá danne dahkkojuvvot surggiid ja hálddašandásiid rastá.
Heerredimmie jïh åålmegenstarnenbarkoe dannasinie edtja dorjesovvijibie suerkiej jïh reeremedaltesi rastah.
Máhtolašvuohta birasmirkkuid leavvamis, lea áinnas áigeguovdilis ášši sámi álbmogii Norggas.
Maahtaldahke byjresedaalhkesi *leavvamis, lea maaje daaletje aamhtese saemien åålmegasse Nöörjesne.
Dutkan čájeha ahte álbmot Árktisas oažžu iežas sisa birasmirkkuid vuosttažettiin biebmu ja juhkamuša bokte, muhto maiddái áimmus.
Dotkeme vuesehte ahte åålmege Árktisistie jïjtjse sïjse byjresedaalhkesh voestegh åådtje beapmoe jïh jovkemassine, mohte aaj elmesne.
Báikkálaš industriija nuoskkideapmi mii luoitá rišša ja lossametállaid, ja dasto báikkálaččat váralaš bázahusaid guođđin guovlluin davvin lea váraleamos guhkit áiggi vuollái, go dat sáhttá addit hormonvigiid, ohkevigiid, borasdávdavára ja dávdavuostálastinvigiid.
Dajven industrijem deerjedh mij fæjroem beasta jïh *lossametállaid, jïh dehtie minngede byjreskisnie yskeres/ïskeres beetsuvidie laehpedh dajvine noerhtene lea yskerommes/ïskerommes guhkebe aejkien nualan, goh dïhte maahta vedtedh *hormonvigiid, jiemiefiejlieh, *borasdávdavára jïh fiejliegïrremefiejlieh.
Dát birasmirkkot levvet, ja sáhttet leat áittan álgoálbmogiidda maiddái Norgga bealde.
Álgoálbmogiid eallindáhpedávddat leat hástalussan ja dat gáibidit erenoamáš gelbbolašvuođa.
Aalkoeåålmegi jielemevuekiefiejlieh haestieminie jïh dah sjïere maahtaldahkem krievieh.
Deaŧalaš álbmotdearvvašvuođadoaibmabidju lea gelbbolašvuođa buorideapmi álbmotdearvvašvuođabarggu siskkabealde sámi álbmoga ektui.
Vihkeles åålmegenstarnenråajvarimmie lea maahtaldahkem bueriedidh åålmegeverviesvoetenbarkoen/åålmehverviesvoetenbarkoen saemien åålmegem sjisjnjielisnie muhteste.
Stuorra álbmotdávddaid árrat fuomášeami oktavuođas nugo gárrendili, psykalaš váttuid, geahpesdávddaid, badjelmeari deattu, sohkardávdda ja váibmodávddaid oktavuođas, ferte olbmuid deaividit kultuvrralaččat heivehuvvon málliiguin ja lahkonanvugiiguin.
Stoere åålmegefiejliej/åålmehfiejliej aarehken aajhtsemen gaskesisnie goh *gárrendili, psykeles skaaraj, *geahpesdávddaid, *badjelmeari leavloen, dïjnehkefiejlien jïh vaajmoefiejliej gaskesisnie, tjoevere almetji kulturellelaakan sjïehtelovveme goerigujmie jïh geatskanimmievuekiejgujmie deahpadidh.
Sámiid álbmotdearvvašvuođadilli lea unnán dutkojuvvon, ja unnán lea dutkojuvvon maiddái dat movt boahtteáiggi hástalusat sámi árbevirolaš ealáhusain sáhttet váikkuhit álbmotdearvvašvuhtii.
Saemiej åålmegenstarnentsiehkie vaenie goerehtovveme, jïh vaenie aaj goerehtovveme dah guktie båetijen aejkien haestemh saemien aerpiesïejhme jieliemassine maehtieh åålmegenstarnem dijpedh.
Diehtit ahte sierra etnalaš joavkkuide sáhttá leat dárbu geavahit sierralágan lahkonanvugiid álbmotdearvvašvuođabarggu/ diehtojuohkinbarggu oktavuođas, sihke gielalaččat ja kultuvrralaččat.
Daejriejibie ahte sjïere etnihken dåehkide maahta årrodh daerpies utnedh ovmessie geatskanimmievuekiej åålmegeverviesvoetenbarkoen/åålmehverviesvoetenbarkoen/ bïevnesjoekedimmiebarkoen gaskesisnie, dovne #gïele<n><adj><der_aadv><adv> jïh kulturellelaakan.
Go galggaš juksat etnalaš veahádagaid, nugo sápmelaččaid, ja eará nationála minoritehtaid, de ferte álbmotdearvvašvuođabarggu erenoamážit heivehit dáid joavkkuide, sihke gielalaččat ja kultuvrralaččat.
Gosse edtja jaksedh etnihken *veahádagaid, goh saemiej, jïh jeatjah nasjonaale minoriteeti, dellie tjoevere åålmegenstarnenbarkoem joekoenlaakan daaj dåehkide sjïehtehtidh, dovne #gïele<n><adj><der_aadv><adv> jïh kulturellelaakan.
Dutkan lea vealtameahttun deaŧalaš dan oktavuođas go galgá árvvoštallat dárbbašlaš gaskaomiid gielddaid ja fylkkagielddaid bargui álbmotdearvvašvuođain sámi álbmoga várás.
Dán vuođul bivddii Sámediggi ahte čuovvovaš sátnehápmi biddjojuvvošii ođđa álbmotdearvvašvuođaláhkii: ” Kommunen skal i sin planstrategi sikre at den samiske befolkning blir ivaretatt.”
Daanmietie Saemiedigkie maedtieji ahte minngebe baakoehaamoe bïejesåvva orre åålmegenstarnenlaakese: ” *Kommunen s.*kal i. daj *planstrategi *sikre *at dellien. *samiske *befolkning *blir *ivaretatt.”
Stuorradiggi ii čuovvolan dán evttohusa.
Idtji stoerredigkie daam uvtelassem dåeredh.
Sámediggi áigu joatkit barggu sámi álbmotdearvvašvuođa hástalusaid oainnusmahttimiin.
Saemiedigkie edtja barkoem jåerhkedh saemien åålmegestarnen/åålmehstarnen haestemi vååjnesasse bïejedh.
Gielddalaš- ja fuolahusbálvalusláhka
#Tjïelte<n><adj><cmp_attr><cmp_splitr> jïh hoksendïenesjenlaake
Gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid láhka lea guovddáš láhka sámi pasieanttaid várás.
Tjïelten starnen- jïh hoksedïenesji laake jarngen laake saemien skïemtjiji muhteste.
Gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusfálaldat lea deaŧalaš oassi dearvvašvuođa- ja fuolahusfálaldagain sámi pasieanttaide.
Tjïelten starnen- jïh hoksenfaalenasse vihkeles boelhke starnen- jïh hoksenfaalenassine saemien skïemtjijidie.
Sámediggái lea leamaš deaŧalaš konsultašuvnnain Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain sihkkarastit sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid ja dárbbuid ođđa lágas.
Saemiedægkan orreme vihkele konsultasjovnine #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> saemien skïemtjiji reaktah jïh daerpiesvoeth orre laakesne gorredidh.
Sámi pasieanttain sámegiela hálddašanguovllus, lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain, ja dat lea mearriduvvon sámelágas.
Saemien skïemtjijinie saemiengïelen reeremedajvesne, lea reakta saemiengïelem starnen- jïh sosialdïenesjinie utnedh, jïh dïhte saemienlaakesne nænnoestovveme.
Sámi pasieanttain olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea maiddái dárbu oažžut dakkár bálvalusaid main sámi giella ja kultuvra váldojuvvo vuhtii.
Saemien skïemtjijinie saemiengïelen reeremedajvem ålkolen lea aaj daerpies dagkeres dïenesjidie åadtjodh mejstie saemien gïele jïh kultuvre #<adv> seatadåvva.
Sámediggi livččii háliidan dovddahit lága hámis ahte sámi pasieanttain sihke siskkabealde ja olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, lea gáibádus ahte láhččojuvvon bálvalusat deattuhuvvojit bálvalusaid hábmedettiin.
Saemiedigkie sïjhteme laakem haamosne jiehtedh ahte saemien skïemtjijinie dovne sjisjnjielisnie jïh saemiengïelen reeremedajvem ålkolen, krïevenasse ahte laatjasovveme dïenesjh tjïelkestuvvieh dïenesjh hammodeminie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 126. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 126. bielie 379 bielesne
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ii sáhttán vuhtii váldit dán gáibádusa, muhto evttohii ođđa čuoggá gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusláhkaevttohussii, mii lea ná.
idtji #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom> #<adv> maehtieh daam krïevenassem seatadidh, mohte orre tsiehkiem uvtedi tjïelten starnen- jïh hoksenlaakeuvtelassese, mij naemhtie.
Lága mearkkašumiin dovddahuvvui ahte sámi pasieanttaid geat ásset sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, berre guldalit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid hábmema oktavuođas.
Laaken mïerhkesjimmine jeahtasovvi ahte saemien skïemtjijh gïeh saemiengïelen reeremedajven ålkolen veasoeh, byöroe goltelidh starnen- jïh sosialdïenesji hammoem gaskesisnie.
Sámediggi áigu ain joatkit barggu dan ektui ahte sámi pasieanttain siskkabealde ja olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, galget leat seammalágan vejolašvuođat oažžut dakkár dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid main lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta.
Saemiedigkie edtja annje barkoem dan muhteste jåerhkedh ahte saemien skïemtjijinie sjisjnjielisnie jïh saemiengïelen reeremedajvem ålkolen, gelkieh årrodh seammalaaketje nuepieh dagkeres starnen- jïh hoksendïenesjh åadtjodh mejnie lea saemien gïele- jïh kultuvremaahtaldahke.
Kvalitehta ja pasieantasihkarvuohta
Kvaliteete jïh skïemtjijevihtiesvoete
Ovttasdoaibmanođastusa čuovvoleapmin ovddidii ráđđehus Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána (2011-2015) 2011:s.
*Ovttasdoaibmanođastusa dåeriedimmine reerenasse evtiedi Nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesjem (jaepiej 2011-2015) jaepien 2011.
Das daddjojuvvui ahte ráđđehus áigu 2012:s ovddidit stuorradiggedieđáhusa kvalitehta ja pasieantasihkarvuođa birra.
Desnie jeahtasovvi ahte reerenasse edtja jaepien 2012 stoerredigkiebïevnesem evtiedidh kvaliteeten jïh skïemtjijevihtiesvoeten bïjre.
Dieđáhusas galgá biddjojuvvot vuođđun viiddis kvalitehtadoaba ja movt dan sáhttá láhčit ávkin vai pasieanta/geavaheaddji ieš sáhtášii árjjalaččat searvat iežas dikšui/fuolahussii.
Bïevnesisnie galka bïejesovvedh våaroeminie vijries kvaliteetenlahtese jïh guktie dam maahta nåhtojne laetjedh vuj skïemtjije/utnijen jïjtje maahta eadtjohkelaakan jïjtjse skïemtjesåjhterisnie/hoksesne mealtan.
Sámediggi lea searvan cealkámuščoahkkimii gos dieđáhusa áigeguovdilis fáttát čalmmustuvvojedje, ja gos čilgejuvvui movt proseassa dieđáhusbargguin galgá leat.
Saemiedigkie jiehtegentjåanghkosne mealtan gusnie bïevnesen daaletje aamhtesh vååjnesasse bïejesovvin, jïh gusnie boejhkelovvi guktie prosesse bïevnesenbarkojne galka årrodh.
Sámedikki bealis lea deattuhuvvon earret eará sámi giella ja kultuvra kvalitehta ja pasieantasihkarvuođa beallin.
Saemiedigkien bielesne gaskem jeatjah tjïelkestovveme saemien gïele jïh kultuvre kvaliteeten jïh skïemtjijevihtiesvoeten bieline.
Sámedikki oaivila mielde fuonida sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa váilun sámi pasieanttaid pasieantasihkarvuođa ja dearvvašvuođafálaldagaid kvalitehta.
Saemiedigkien aarvoen mietie saemien gïelem heajjode jïh saemien skïemtjiji skïemtjijevihtiesvoetem jïh starnenfaalenassi kvaliteetem kultuvren maahtaldahkem fååtesidh.
Kvalitehta ja pasieantasihkarvuođa eaktun lea ahte pasieanta ja divššárat áddehallet gaskaneaset.
Kvaliteeten jïh skïemtjijevihtiesvoeten moenemetsiehkine lea ahte skïemtjije jïh såjhterh #aerviedidh<vblex><tv><der_halla><vblex><indic><pres><p3><pl> *gaskaneaset.
Dát bidjá vuođu diehtojuohkinlonuhallamii mii lea dárbbašlaš jos galgá sáhttit addit buoremus ja rivttes divššu.
Daate våaromem beaja bïevnesjoekedimmiem låtnodh mij daerpies jis edtja maehtedh vedtedh bööremes jïh rïektes såjhtoem.
Sámediggi oaivvilda ahte sámi pasieanttaid kvalitehta ja sihkarvuohta sin divššus dávjá lea gitta sámi giela ja kultuvrra máhtolašvuođas.
Saemiedigkien mïelen mietie saemien skïemtjiji kvaliteete jïh vihtiesvoete sijjen såjhtosne daamhtah lea öövre saemien gïelen jïh kultuvren maahtaldahkesne.
Danne lea deaŧalaš addit stuorát fuomášumi gulahallamii ja gillii kvalitehta ja pasieantasihkarvuođa mihtideamis.
Dannasinie vihkele stoerebe åssjalommesem gaskesadtemasse jïh gïelese vedtedh kvaliteeten jïh skïemtjijevihtiesvoeten möölemisnie.
Sámediggi lea ožžon diehtit ahte dát čuovvoluvvo guovddáš dearvvašvuođaeiseválddiid bealis.
Saemiedigkie åådtjeme daejredh daate jarngen verviesvoetenåejvieladtji bielesne dåeriedåvva.
Sámediggi bargá viidáseappot fáttáin maiddái min jahkásaš konsultašuvnnaid oktavuođas Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaid barggahandokumeanttaid hárrái.
Saemiedigkie vijrebe aamhtesinie aaj barka mijjen fïerhtenjaapetje konsultasjovni gaskesisnie #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> regionaales *dearvvašvuođadoaimmahagaid #barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>tjaatsegi gaavhtan.
Sámediggi áigu leat mielde viidáseappot dieđáhusbarggus, ja earret eará loktejuvvo fáddá Sámedikki dievasčoahkkimii meannudeapmái.
Saemiedigkie edtja mealtan årrodh vijrebe bïevnesenbarkosne, jïh gaskem jeatjah aamhtese Saemiedigkien dïevestjåanghkose lutnjesåvva gïetedæmman.
Nationála bioteknologiijastrategiija
Nasjonaale bioteknologijenstrategije
Sámediggi lea addán cealkámuša ráđđehusa bargui nationála bioteknologiija ektui.
Saemiedigkie jiehtegem reerenassen barkose vadteme nasjonaale bioteknologijen muhteste.
Sámedikki mielas lea bargu nationála strategiijain bioteknologiija ektui deaŧalaš ja das lea mearkkašupmi sámi álbmogii.
Saemiedigkien mïeleste lea barkoe nasjonaale strategijine bioteknologijen muhteste vihkele jïh desnie lea mïerhkesjimmie saemien åålmegasse.
Sámediggi čujuha cealkámušas ahte Sámediggi, ovttas máŋggain departemeanttain, lea searvan proseassaide main lea mearkkašupmi bargui nationála strategiijain bioteknologiija ektui.
Saemiedigkie jiehtiegisnie tjaatseste ahte Saemiedigkie, ektesne gelline departemeentine, prosessine mealtan mejnie lea mïerhkesjimmie barkose nasjonaale strategijine bioteknologijen muhteste.
Earret eará čujuhuvvo bargui luondduvalljivuođalágain 2009 rájes ja Nagoya-protokollii 2010 rájes biologalaš eatnatgeardáivuođa konvenšuvnna vuolde.
Gaskem jeatjah barkose tjaatseståvva *luondduvalljivuođalágain 2009:nraejeste jïh Nagoya-buertiegærjese 2010:n raejeste #biolååge<n><adj><sg><nom> *eatnatgeardáivuođa konvensjovnen nuelesne.
Dán barggus leat ráhkaduvvon njuolggadusat genehtalaš resurssaid oažžumii ja govttolaš ja ovttaárvosaš juogadeapmái mii čuovvu dán lágan resurssaid ávkkástallama.
Daennie barkosne leah dorjesovveme njoelkedassh *genehtalaš vierhtiej åadtjoemasse jïh *govttolaš jïh seammavyörtegs joekedæmman mij daam #dagkeres<adj><sg><gen> vierhtiej nåhtadimmiem dåerede.
Sámediggi vuordá ahte dát heivehuvvo nationála strategiijai bioteknologiija ektui.
Saemiedigkie vuarta daate nasjonaale strategijese bioteknologijen muhteste sjïehtelåvva.
Sámediggi čujuha maiddái álgoálbmogiid vuoigatvuođaide, gč.
Saemiedigkie aaj aalkoeåålmegh reaktide tjaatseste, *gč.
ILO-konvenšuvnna nr 169 ja ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa.
#ILO-konvensjovne<np><sg><gen> nr. 169 jïh ON:n aalkoeåålmehreaktaj deklarasjovnem.
Sámediggi čujuha dasto cealkámušastis ahte Nationála strategiija bioteknologiija ektui lea mielde dahkamin rivttes válljejumiid áššiin makkár dutkama mii dárbbašit ja mainna lágiin min servodat galgá hálddašit dan máhtolašvuođa maid dutkan addá midjiide.
Saemiedigkie dehtie minngede jïjtjsejiehtiegisnie tjaatseste ahte Nasjonaale strategijen bioteknologijen muhteste mealtan rïektes veeljemh aamhtesinie darjodh magkeres dotkemem mijjieh daarpesjibie jïh mejnie vuekine mijjen siebriedahke edtja dam maahtaldahkem reeredh maam dotkeme mijjese vadta.
Dan oktavuođas lea dalle sámi álbmogis veaháš erenoamáš hástalusat.
Dennie gaskesisnie lea dellie saemien åålmegisnie ånnetji sjïere haestemh.
Sámi genaávdnasiin ollu surggiin leat erohusat majoritehta genaávdnasiid ektui Norggas, ja danne sáhttet leat miellagiddevaččat dutkanoktavuođas.
Saemien geenenmaterijelline jïjnjine suerkine joekehtsh leah majoriteeten geenenmaterijelli muhteste Nöörjesne, jïh dannasinie maehtieh årrodh murriedåbpoe dotkemegaskesisnie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 127. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 127. bielie 379 bielesne
Sámediggi diehtá ahte genaávdnasat dál eai registrerejuvvo etnalaš dovdomearkkaiguin.
Saemiedigkie daajra ahte geenematerijellh daelie eah etnihken domtesevæhtajgujmie registreerh.
Muhto ovttaskas guovlluin Norggas ii leat váttis nannet ahte genaávdnasat dán guovllus vulget sámi álbmogis.
Mohte oktegs dajvine Nöörjesne ij leah geerve nænnoestidh ahte geenematerijellh daennie dajveste saemien åålmegistie vuelkieh.
Sámediggi lea bidjan merkii ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána rahpá vejolašvuođa rievdadit njuolggadusaid ja geavahusa go guoská dearvvašvuođaregistariid ja bio-báŋkkuid ovddideapmái.
Saemiedigkie væhtese bïejeme ahte Nasjonaale starnen-jïhhoksensoejkesje nuepiem jarkestidh njoelkedassh geehpehte jïh åtnoem goh dæjpa *dearvvašvuođaregistariid jïh *bio-baanghki evtiedimmiem.
Háliidit oaneheappo gaskka dihtorávdnasiidda mat leat nationála registariin ja biobáŋkkuin.
Åeniehkåbpoen gaskemsh #daatamasjijne<n><cmp_sggen><cmp>materijellide sijhtieh mah nasjonaales *registariin jïh *biobáŋkkuin.
Dát bargu guoská juo eandalii juste sámi álbmogii.
Daatebarkoe joe dæjpa *eandalii dastegh saemien åålmegem.
Sámediggi lea ožžon signálaid Bioteknologiijalávdegottis ahte sámi genat leat miellagiddevaččat boahtteáiggi dutkamis.
Saemiedigkie signaalh Bioteknologijenmoenehtsistie åådtjeme ahte saemien geenh murrede båetijen aejkien dotkemisnie.
Eaiggátvuohta genaresurssaide ja buriid dutkanprošeavttaid hábmen, lea politihkalaš ášši mii barggaha Sámedikki.
Aajhterevoete geenenvierhtide jïh buerie dotkemeprosjeektide hammodem, politihkeles aamhtese mij Saemiedigkiem fassehte.
Nationála strategiija bioteknologiija várás galgá ráhkaduvvot 2011:s.
Nasjonaale strategijen bioteknologijen muhteste edtja jaepien 2011 dorjesovvedh.
Dasto galgá bioteknologiijaláhka ođasmahttojuvvot.
Dehtie minngede edtja bioteknologijenlaake orrestovvedh.
Sámediggi háliida searvat dán bargui, ja bivdá danne beassat searvat prosessii viidáseappot.
Saemiedigkie sæjhta daennie barkosne mealtan, jïh dannasinie maadta åadtjoejibie prosessesne mealtan vijriebasse.
Sámi álbmogis lea vuoigatvuohta searvat proseassaide mat gusket sin boahtteáigái.
Saemien åålmegen lea reakta prosessine mealtan mah sijjen #båetije aejkie<n><sg><acc> dijpieh.
Nu lea maiddái áššis mii guoská etihkalaš standárddaid hábmemii ja eaiggátvuhtii bioteknologalaš áššiin.
Dan lea aaj aamhtesisnie mij etihken standardi hammoem jïh aajhterevoetem dæjpa *bioteknologalaš aamhtesinie.
Heahtedieđihanbálvalus
#Neavroe<n><cmp_sgnom><cmp>#daejredh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>dïenesje
Sámediggi lea 2011:s konsulteren Justiisadepartemeanttain sámi geavaheddjiid ovdduid goziheamis heahtedieđihanbálvalusas.
Saemiedigkie jaepien 2011 konsulteereme justisdepartemeentine saemien utnejh *ovdduid geehtedimmesne #neavroe<n><cmp_sgnom><cmp>#daejredh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>dïenesjisnie.
Čuovvu Sámelága giellanjuolggadusaid ahte sámi geavaheddjiin sámegiela hálddašanguovllu siskkabealde lea vuoigatvuohta bálvaluvvot sámegillii heahtedieđihanbálvalusas.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh Dåerede ahte saemien utnijinie saemiengïelen reeremedajven sjisjnjielisnie lea reakta saemiengïelesne #neavroe<n><cmp_sgnom><cmp>#daejredh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>dïenesjisnie hoksehtovvedh.
Sámi geavaheddjiin lea seamma stuorra dárbu, sihke siskkabealde ja olggobealde hálddašanguovllu, beassat gulahallat eatnigillii heahtediliin.
Saemien utneji lea seamma stoere daerpies, dovne sjisjnjielisnie jïh reeremedajven ålkolen, åadtjoejibie ietniengïelese neavroetsiehkine gaskestalledh.
Justiisadepartemeanta lea gulahallan hálddašanguovllu gielddaiguin ášši birra.
Justisdepartemeente reeremedajven tjïeltigujmie aamhtesen bïjre gaskestalleme.
Sámediggi vuordá dán čilgema, ja áigu de konsulteret viidáseappot ášši birra.
Saemiedigkie daam boejhkehtassem vuarta, jïh edtja dellie vijriebasse aamhtesen bïjre konsulteerijibie.
Ohcanvuđot doarjagat dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusprošeavttaide
Ohtsemevåaromen dåarjoeh starnen-, sosijaale- jïh hoksenprosjeektide
Sámediggi hálddaša ohcanvuđot váikkuhangaskaomiid main addojuvvo doarjja dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide maid mihttomearrin lea bargat buoret dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusbálvalusaid láhčimiin sámi geavaheddjiid várás.
Saemiedigkie ohtsemevåaromen dïedtetsavtshvierhtieh reerie mejnie dåarjoe starnen- jïh sosijaaleprosjeektide vadtasåvva mej ulmine lea barkedh buerebe starnen-, sosijaale- jïh hoksedïenesji #laetjedh<vblex><tv><actio><com> saemien utneji muhteste.
Jagi 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 2 850 000,- ru dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme 2 850 000,- kr. starnen- jïh sosijaaleprosjeektide.
Ohcamiid submi oktiibuot lei 8 290 935,- ru.
Ohtsemi beetnehveahka ektiegaajhke lij #8 290 935<num><sg><nom>,- kr.
15 prošektii juolluduvvui 3 118 160,- ru.
15 prosjeektese 3 118 160 laeviehtovvi,- kr.
Dán jagáš juolludusas lea eanaš prošeavttaid mihttomearrin leamaš ovddidit máhtolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras dálá dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldagain.
Daan jaapetje *juolludusas jeenjemes prosjeekti ulmine orreme maahtaldahkem saemien gïelesne jïh kultuvresne evtiedidh daaletje starnen- jïh sosijaalefaalenassine.
Dát dávista doarjjaortnega váldomihttomearrái, ja lea mielde sihkkarastimin ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmoga várás.
Daate dåarjoeöörnegem åejvieulmiemearan svååroe, jïh mealtan seammavyörtegs starnen- jïh sosialdïenesjh saemien åålmegen muhteste gorredidh.
Dasa lassin leat mii válljen addit doarjaga ovdaprošeavttaide maid mihttomearrin lea leamaš ovddidit dutkanjurdagiid ja prošeaktaevttohusaid.
Go dát prošeavttat gárvánit de addet daid bohtosat Sámediggái ávkkálaš máhtu dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka viidáseappot ovddideapmái sámi álbmoga guovdu.
Goh daah prosjeekth dorjesuvvieh dellie daj illedahkh Saemiedægkan vedtieh aevhkies soekse starnen- jïh sosijaalepolitihken vijrebe evtiedæmman saemien åålmegen gaskoeh.
8 Regionálaovddideapmi
8 #Regionaale<adj><indecl><cmp_attr><cmp>evtiedimmie
Sámedikki váldomihttomearrin regionálaovddideamis lea ealli sámi kultuvrra, giela ja servodateallima bisuheapmi ja ovddideapmi dain surggiin maidda ovttasbargošiehtadusat, mat leat Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka gusket.
Saemiedigkien åejvieulmiemierine #regionaale<adj><indecl><cmp_attr><cmp>evtiedimmesne lea dyjre saemien kultuvren, gïelen jïh siebriedahkejieledem tjöödtjestehtedh jïh evtiedimmie dejnie suerkine mejtie ektiebarkoelatjkoeh, mah leah Saemiedigkien jïh fylhketjïelti gaskemsh dijpieh.
Geatnegahtti ovttasbargu Sámedikki ja stáhta ja regionála eiseválddiid gaskka váikkuha sámi giela, kultuvrra ja servodateallima nannema ja oainnusmahttima.
Stillije ektiebarkoe Saemiedigkien jïh staaten jïh #regionaale<adj><indecl><attr>åejvieladtjigaskemsh dijpie saemien gïelen, kultuvrem jïh siebriedahkejieleden nænnoestimmiem jïh vååjnesasse bïejemem.
Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin leat deaŧaleamos gaskaoamit maiguin juksat mihttomeriid dán bargosuorggis.
Ektiebarkoelatjkoeh fylhketjïeltigujmie vihkielommes tsavtshvierhtieh mejgujmie ulmieh daennie barkoesuerkesne jaksijibie.
Bealit dollet čoahkkimiid jeavddalaččat, ja šiehtadusaid doaibmabijuid birra raporterejuvvo.
Bielieh tjåanghkoeh jaabnan utnieh, jïh latjkoej råajvarimmiej bïjre reektesåvva.
Sámedikkis lea maiddái sierra doarjjapoasta mainna ruhtadit ovttasbargodoaibmabijuid Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka.
Saemiedigkien lea aaj sjïere dåarjoepåaste mejnie ektiebarkoeråajvarimmieh laeviehtieh Saemiedigkien jïh fylhketjïelti gaskemsh.
Guovttegielalašvuođadoarjaga oktavuođas lea Sámediggi ráhkadan individuála ovttasbargošiehtadusaid juohke gielddain ja fylkkagielddain sierra go guoská dasa movt dat galget ovdánahttit, nannet ja ovddidit sámi gielaid.
Gööktengïelehvoetendåarjoen gaskesisnie Saemiedigkie individuelle ektiebarkoelatjkoeh fïerhtine tjïeltine jïh fylhketjïeltine dorjeme sjïere goh dam dæjpa guktie dah edtjieh evtiedidh, saemien gïelh nænnoestidh jïh evtiedidh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 128. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 128. bielie 379 bielesne
Regionála ja báikkálaš ovttasbargu
Regionaale jïh dajven ektiebarkoe
Sámediggi lea 2011:s bidjan ovdan čilgehusa regionála ja báikkálaš ovttasbarggu birra.
Saemiedigkie jaepien 2011 fraamme tjïelkestimmiem bïejeme regionaale jïh dajven ektiebarkoen bïjre.
Čilgehusa ulbmilin lei geahčadit vejolašvuođaid ja hástalusaid dán barggus, ja movt dán ovttasbarggu sáhtášii ovddidit viidáseappot.
Tjïelkestimmien ulmine lij nuepieh jïh haestemh daennie barkosne gïehtjedidh, jïh guktie daam ektiebarkoem maahta vijriebasse evtiedidh.
Sámedikkis leat ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin Hedmárkku rájes davás guvlui.
Saemiedigkien leah ektiebarkoelatjkoeh fylhketjïeltigujmie Hedmarhken raejeste noerhtese dajvese.
Ovttasbargošiehtadusaid bokte šihttojuvvo makkár ovddasvástádus regionála eiseválddiin galgá leat go guoská sámi gillii, kultuvrii ja servodatovddideapmái.
Ektiebarkoelatjkojne sjïehtesåvva magkeres dïedte regionaale åejvieladtji galka årrodh goh saemien gïelem dæjpa, kultuvrem jïh siebriedahkenevtiedimmiem.
Ollu buorit bohtosat leat boahtán dán ovttasbarggus.
Jïjnje buerie illedahkh daennie ektiebarkoste båateme.
Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte ovttasbargu fylkkagielddaiguin galgá leat eanet ulbmildiđolaš ja ahte bealit berrejit bidjat stuorát fuomášumi politihkalaš ovttasbargui.
Darhkan Saemiedigkie jeahta ahte ektiebarkoe fylhketjïeltigujmie galka årrodh jeenjelaakan #ulmie<n><cmp_sgnom><cmp>#daajroe<n><adj><sg><nom> jïh ahte bielieh byöroeh stoerebe åssjalommesem politihkeles ektiebarkose bïejedh.
Ovttasbarggus sierra fylkkagielddaiguin háliida danne Sámediggi vuđolaččat geahčadit buot ovttasbargošiehtadusaid, ja revideret šiehtadusteavsttaid dađi mielde.
Ektiebarkosne sjïere fylhketjïeltigujmie dannasinie sæjhta Saemiedigkie veele gaajhkide ektiebarkoelatjkojde gïehtjedidh, jïh latjkoenteeksth revideerijibie *dađi mealtan.
Gielddat leat Sámedikki politihka deaŧaleamos vuolggaheddjiid searvvis go guoská servodatsurggiide nugo oahpahus, mánáidgárddit, giella, kultuvra, areálahálddašeapmi ja ealáhusat.
Tjïelth leah Saemiedigkien politihken vihkielommes seedtiji siebresne goh siebredhsuerkide dæjpa goh ööhpehtimmie, maanagïerth, gïele, kultuvre, goelpeneståaroereereme jïh jieliemassh.
Sámedikkis lea dál unnán formaliserejuvvon ovttasbargu gielddaiguin.
Saemiedigkien daelie vaenie vihtiestovveme ektiebarkoe tjïeltigujmie.
Dasto ii leat mis kapasitehta eaige resurssat viidát bargat ovttas.
Dehtie minngede ij mijjesne leah kapasiteete eah vierhtieh vijrebe ektesne barkedh.
Danne signalisere Sámediggi regionála ja báikkálaš čilgehusas ahte mii áigut oažžut buoret vásihusaid ovttasbarggus gielddaiguin dihto áššesurggiin.
Dannasinie *signalisere Saemiedigkie regionaale jïh dajven tjïelkestimmesne ahte mijjieh edtjijibie buerebh dååjrehtsh ektiebarkoste tjïeltigujmie åadtjodh såemies aamhtesensuerkijste.
Dát bargu lea álggahuvvon ovttasbargošiehtadusaid bokte guovttegielalašruđaid oktavuođas.
Daate barkoe ektiebarkoelatjkojne gööktengïelehbeetnegi gaskesisnie aelkiehtovveme.
Ovttasbargošiehtadus Finnmárkku fylkkagielddain
Ektiebarkoelatjkoe Finnmaarhken fylhketjïeltine
Sámedikkis ja Finnmárkku fylkkagielddas lea jagis 2011 leamaš politihkalaš čoahkkin gos čađahuvvon doaibmabijut geahčaduvvojedje ja makkár doaibmabijut galget čađahuvvot 2011:s.
Saemiedigkien jïh Finnmaarhken fylhketjïelten lea jaepien 2011 orreme politihkeles tjåanghkoe gusnie tjïrrehtovveme råajvarimmieh gïehtjedovvin jïh magkeres råajvarimmieh edtjieh jaepien 2011 tjïrrehtovvedh.
Jagi 2011 várás leat Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda ráhkadan gaskaraporterema mas geahčadit makkár doaibmabijut leat čađahuvvon 2011:s ja makkár doaibmabijut leat báhcán.
Jaepien 2011 muhteste Saemiedigkie jïh Finnmaarhken fylhketjïelte dorjeme gåhkaldahkereektemem mesnie gïehtjedieh magkeres råajvarimmieh jaepien2011 tjïrrehtovveme jïh magkeres råajvarimmieh baatseme.
Jagi 2012 álggus galget geahčaduvvot buot jagi 2011 doaibmabijut politihkalaš čoahkkimis beliid gaskka.
Jaepien 2012 aalkoevisnie gelkieh gaajhken jaepien gïehtjedovvedh jaepien 2011 råajvarimmieh politihkeles tjåanghkosne bieliej gaskemsh.
Finnmárkku fylkkagielda ja Sámediggi leat ovttaoaivilis ahte ovttasbargu doaibmá bures daid resurssaid vuođul mat leat geavahusas.
Finnmaarhken fylhketjïelte jïh Saemiedigkie sïemes ahte ektiebarkoe hijven jåhta daj vierhtiej mietie mah åtnosne.
Ovttasbargošiehtadus váikkuha sámi giela, kultuvrra ja servodateallima oainnusmahttima.
Ektiebarkoelatjkoe dijpie saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden vååjnesasse bïejemen.
Bealit leat ságaškuššan ovttasbargošiehtadusa hámi birra ja leat ovttaoaivilis ahte revideregoahtit šiehtadusteavstta.
Bielieh ektiebarkoelatjkoem haamoen bïjre digkiedamme jïh leah sïemes ahte latjkoenteekstem revideeregåetiejibie.
9 Riikkaidgaskasaš ja sámi ovttasbargu
9 Gaskenasjonaale jïh saemien ektiebarkoe
Sámedikki mihttomearri iežamet riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiin lea ahte álgoálbmogat galget beassat mearridit iežaset ovdáneami ja iežaset beroštumiin váldit vára riikkaidgaskasaččat.
Saemiedigkien ulmie jïjtjemh gaskenasjonaale eadtjaldovveminie lea ahte aalkoeåålmegh edtjieh åadtjodh jïjtjsh evtiedimmiem jïh jïjtjemsh ïedtjine nænnoestidh vaahram gaskenasjovnaale daltesisnie vaeltedh.
Mii háliidit viiddis ovttasbarggu sápmelaččaid gaskkas riikkarájáid rastá.
Mijjieh vijries ektiebarkoem saemiej gaskesne sïjhtijibie rïjhkenraasti rastah.
Seammás galgá Sámediggi leat iešheanalaš aktevra ovttasbarggus earáiguin riikkaidgaskasaš doaimmain.
Seammasïenten edtja Saemiedigkie årrodh stinkes aktööre ektiebarkosne jeatjebigujmie gaskenasjonaale darjoeminie.
Sámediggi áŋgiruššá maid buoridit álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš riekteovdáneami
Saemiedigkie eadtjaldåvva maam aalkoeåålmegidie gaskenasjonaale reaktoeevtiedimmiem bueriedibie
Sámediggi njulge iežas riikkaidgaskasaš bargguid našunála ja riikkaidgaskasaš forain ja arenain mat gusket ON:i, davviguovllupolitihkkii, Sámi Parlamentáralaš ráđđái, Barentsovttasbargui, davviriikkaid ovttasbargui, Árktalaš ovttasbargui, Interreg ja Davit dimenšuvdna (EU) olahan dihte dáid mihttomeriid.
Saemiedigkie *njulge jïjtjse gaskenasjonaale barkoej nasjonaale jïh gaskenasjonaale forumine jïh sijjine mah ON:m dijpieh, noerhtedajvenpolitihkem, Saemien parlamentarihkeles raeriem, #Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkoem, noerhterïjhki ektiebarkoem, Arktihken ektiebarkoem, Interregen jïh Noerhth #dimesjovne<n><sg><nom> (*EU) hïnnemen dïehre daaj ulmiej.
Sámedikki riikkaidgaskasaš áŋgiruššan
Saemiedigkien gaskenasjonaale eadtjaldovveme
Eai leat dušše našunála áššit mat gusket sámi álbmogii Norggas.
Eah leah ajve nasjonaale aamhtesh mah saemien åålmegem Nöörjesne dijpieh.
Riikkaidgaskasaš politihkalaš proseassat gusket eanet ja eanet njuolga sámi servodahkii.
Gaskenasjonaale politihkeles prosessh #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> dijpieh jïh jeenjelaakan rïekte saemien siebriedahkem.
Jus Sámediggi galgá sáhttit vuhtiiváldit sámi álbmoga beroštumiid ja vuoigatvuođaid, de ferte maiddái Sámedikkis áŋgiruššan riikkaidgaskasaččat.
Jis Saemiedigkie edtja maehtedh saemien åålmegen ïedtjh jïh reaktah seatadidh, dellie tjoevere aaj Saemiedigkesne eadtjaldovveme gaskenasjovnaale daltesisnie.
Dáinna vuođuin lea Sámediggi nannen iežas riikkaidgaskasaš áŋgiruššama, earret eará go lea ođđasisorganiseren hálddahusa ja go politihkalaččat lea nammadan riikkaidgaskasaš áirasa.
Daejnie våaroeminie Saemiedigkie jïjtjemse gaskenasjonaale eadtjaldovvemen nænnoestamme, gaskem jeatjah goh lea *ođđasisorganiseren reeremem jïh goh politihkeleslaakan gaskenasjonaale saadthalmetjem nommehtamme.
Sámediggeráđđi lea dieđihan ahte ođđa riikkaidgaskasaš dieđáhus ráhkaduvvo, mii galgá leat vuođđun min viidáset bargui riikkaidgaskasaččat.
Saemiedigkieraerie bïeljelamme ahte orre gaskenasjonaale bïevnese dorjesåvva, mij galka årrodh våaroeminie mijjen vijrebe barkose gaskenasjovnaale daltesisnie.
Sámedikki riikkaidgaskasaš áirras galgá váldit vára ja ovddidit Sámedikki beroštumiid ja oainnu riikkaidgaskasaš áššiin ja proseassain mat leat áigeguovdilat Sámediggái, Sámedikki otná politihka mielde.
Saemiedigkien gaskenasjonaale saadthalmetje edtja vaahram vaeltedh jïh Saemiedigkien ïedtjh jïh vuajnoem gaskenasjonaale aamhtesinie jïh prosessine evtiedidh mah #daaletje<adj><sg><nom> Saemiedægkan, Saemiedigkien daanbeajjetje politihken mietie.
Sámediggi hálddaša prinsihpalaš oaiviliid iešguđet lágan riikkaidgaskasaš arenain.
Saemiedigkie prinsïhpen aarvoeh reerie ovmessie dagkeres gaskenasjonaale sijjine.
Dehálaš lea maiddái ahte álgoálbmotdimenšuvdna vuhtiiváldojuvvo našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat, ja ahte áššit main lea mearkkašupmi álgoálbmogiidda ovddiduvvojit sihke riikkadásis ja riikkaidgaskasaččat.
Vihkele lea aaj ahte aalkoeåålmehdimensjovne nasjonaalelaakan seatadåvva jïh gaskenasjovnaale daltesisnie, jïh ahte aamhtesh mejnie lea mïerhkesjimmie aalkoeåålmegidie evtiedovvieh dovne rïjhkendaltesisnie jïh gaskenasjovnaale daltesisnie.
Sámediggi atná dehálažžan gulahallama ja oktavuođafierpmádaga huksema, bargguin riikkaidgaskasaš arenain.
Saemiedigkie vihkielinie gaskesadtemem jïh gaskesenvearmadahken tseegkemem åtna, barkojne gaskenasjonaale sijjine.
2011:s leat mii danin oasálastán čoahkkimiin ja eará arenain gos álgoálbmotvuoigatvuođat dahje sámiid vuoigatvuođat leat leamaš áigeguovdilis fáttát.
jaepien 2011 mijjieh leah dannasinie tjåanghkojne jïh jeatjah sijjine #vyöjhkesadtedh<adv> gusnie aalkoeåålmegenreaktah jallh saemiej reaktah orreme daaletje aamhtesh.
Čoahkkimat guovddáš eiseválddiiguin
Tjåanghkoeh jarngen åejvieladtjigujmie
Sámedikkis leat guokte konsulterenčoahkkima jagis Olgoriikadepartemeanttain.
Saemiedigkien leah göökte konsulteeremetjåanghkoeh jaepesne #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><pl><ine>.
Čoahkkimiid sisdoallu lea leamaš Sámedikki riikkaidgaskasaš barggut ja oktiiheiveheapmi departemeanttaiguin dán oktavuođas.
Tjåanghkoej sisvege orreme Saemiedigkien gaskenasjonaale barkoeh jïh iktedimmie departemeentigujmie daennie gaskesisnie.
Áššit mat leat digaštallojuvvon leat vuosttažettiin leamaš áššit mat gusket davviriikkapolitihkkii, dása gullet ealáhusovdáneapmi ja minerálabohkan sámi guovlluin, Barentsovttasbargu, Arktalaš Ráđđi ja olmmošvuoigatvuođagažaldagat ja álgoálbmotáššit ON:s.
Aamhtesh mah voestegh digkiedallesovveme orreme aamhtesh mah noerhterïjhkenpolitihkem dijpieh, daam jieliemassenevtiedimmie jïh mineraalebååremdimmie saemien dajvine guvlieh, #Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkoe, Arktihken raerie jïh åålmehreaktangyhtjelassh jïh aalkoeåålmegenaamhtesh ON:sne.
Sámediggi lea buktán cealkámuša stuoradiggedieđáhussii davviguovlluid birra, mii geigejuvvui skábmamánu 2011.
Saemiedigkie jiehtegem stoerredigkiebïevnesasse buakteme noerhtedajvi bïjre, mij rahkan geelkesovvi 2011.
Cealkámušas lea Sámediggi deattuhan earret eará ahte álgoálbmotvuoigatvuođat fertejit ovddiduvvot ja doahttaluvvot ja ahte álgoálbmogat galget sihkkarastojuvvot iešmearrideami ja váikkuheami davviguovlluid ovdáneamis.
Jiehtiegisnie Saemiedigkie gaskem jeatjah tjïelkestamme ahte aalkoeåålmegenreaktah tjoeverieh evtiedovvedh jïh ussjedovvedh jïh ahte aalkoeåålmegh edtjieh gorredovvedh jïjtjereeremen jïh dïedten noerhtedajvi evtiedimmesne.
Álgoálbmogat fertejit maiddái oažžut ekonomalaš resurssaid vai sáhttet searvat friddja ja iešheanalaš aktevran riikaidgaskasaš mearridanproseassain ja ovttasbargoorgánain mat gusket davviguovlluide.
Aalkoeåålmegh tjoeverieh aaj ekonomeles vierhtieh åadtjodh vuj maehtieh mealtan frijje jïh stinkes aktöörine gaskenasjonaale nænnoestimmieprosessine jïh ektiebarkoeorgaanine mah noerhtedajvh dijpieh.
Sámediggi lea duhtavaš gulahallamiin Olgoriikadepartemeanttain ja go eanet Sámedikki cealkámušain leat váldon mielde dieđáhussii.
Saemiedigkie madtjeles gaskesadteminie #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><pl><ine> jïh goh jeenjebe Saemiedigkien jiehtiegijstie mealtan bïevnesasse våålteme.
Sámediggi lea buktán cealkámuša ođđa stuoradiggedieđáhussii stáhtalaš eaiggátvuođa birra.
Saemiedigkie jiehtegem orre stoerredigkiebïevnesasse buakteme staateles aajhterevoeten bïjre.
Cealkámušas deattuhuvvui ehtalaš njuolggadusaid dehálašvuohta ja ealáhuseallima servodatovddasvástádus álgoálbmotguovlluin.
Jiehtiegisnie tjïelkestovvi *ehtalaš njoelkedassi vihkelesvoete jïh jieliemassenjielemen siebriedahkendïedte aalkoeåålmegendajvine.
Davvi dimenšuvdna (EO)
Noerhte #dimesjovne<n><sg><nom> (*EO)
Sámediggi ovddida áššiid EO:i, earret eará Davvi dimenšuvnna bokte.
Saemiedigkie aamhtesh evtede *EO:#i<n><abbr><sg><acc>, gaskem jeatjah Noerhte #dimesjovne<n><sg><com>.
Davvi dimenšuvdna lea doaibmaguoibmevuohta mas EO, Ruošša, Islánda ja Norga leat searvvis.
Noerhte #dimesjovne<n><sg><nom> lea *doaibmaguoibmevuohta mesnie *EO, Russlaanten, Jïengelaante jïh Nöörje årrodh siebresne.
Dálkkádat, kultuvra, dearvvašvuohta ja fievrrideapmi davviguovlluin leat áŋgiruššansuorggit.
Daelhkie, kultuvre, starne jïh juhteme noerhtedajvijste barkoesuerkieh.
Doaibmaguoibmevuođa Parlamentarihkkárkonferánssas Romssas 2011:s deattuhii Sámediggi ahte álgoálbmogat davvin fertejit vuhtiiváldojuvvot ja gullojuvvot go mearrádusat main lea dadjamuš sidjiide, dahkkojit.
*Doaibmaguoibmevuođa Paramentarihkerenkonferaansesne Romsesne jaepien 2011 Saemiedigkie tjïelkesti ahte aalkoeåålmegh noerhtene tjoeverieh seatadovvedh jïh govlesovvedh goh nænnoestahkh mejnie lea #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> dejtie, dorjoeh.
Sámediggi oaivvilda maiddái ahte ferte ásahuvvot sierra bargojoavku álgoálbmogiid várás Davvidimenšuvnna rámmaid siskkobealde.
Saemiedigkie aaj jeahta ahte tjoevere tseegkesovvedh sjïere barkoedåehkie aalkoeåålmegidie #Noerhte<n><cmp_sgnom><cmp>#dimesjovne<n><sg><gen> mieriej sisnjelen.
Dát lea ovdal evttohuvvon Raipon álgoálbmotorganisašuvnnas.
Daate lea aarebi uvtedovveme *Raipon aalkoeåålmegenorganisasjovnesne.
Sámediggi lea danin duhtavaš go álgoálbmogiid beroštupmi lea sisaváldojuvvon konferánssa loahppajulggaštussii.
Saemiedigkie dannasinie madtjele goh aalkoeåålmegi ïedtje lea *sisaváldojuvvon konferaansen minngiegietjiedeklarasjovnese.
Loahppajulggaštusas bivdojuvvojit ráđđehusat bealálašriikkain Davit dimenšuvnnas ovttasbargat álgoálbmogiiguin hábmendihti vuogádaga mii nanne álgoálbmogiid searvama Davit dimenšuvnna politihkas.
Minngiegietjiedeklarasjovnesne reerenassh #bielie<n><adj><cmp_attr><cmp>rïjhkine noerhtebe #dimesjovne<n><sg><ine> maadtasuvvieh aalkoeåålmegigujmie laavenjostedh *hábmendihti systeemem mij nænnoste aalkoeåålmegi #mealtan<adv><der_nomact><n> noerhtebe #dimesjovne<n><sg><gen> politihkesne.
Barentsovttasbargu
#Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkoe
Sámediggi lea addán 100 000 ruvdnosaš doarjaga Barentsčállingotti álgoálbmotbargái, geahča rámmašiehtadusa Olgoriikadepartemeanttain.
Saemiedigkie vadteme 100 000:m *ruvdnosaš dåarjoem Barentsčállingoddijjen aalkoeåålmehbarkijasse, gïehtjedh mierienlatjkoem #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><pl><ine>.
Olgoriikadepartemeanta ja Sámediggi leat 2011:s joatkán álgoálbmotbargivirggi ovttain jagiin, ja áigot 2012.s árvvoštallat joatkima maiddái 2013 rádjai.
#Ålkoerïjhkedepartemeente<np><sg><nom> jïh Saemiedigkie jaepien 2011 jåarhkeme aalkoeåålmehbarkijebarkoen aktine jaepine, jïh edtjieh 2012.#s<n><abbr><sg><acc> jåerhkemem aaj 2013:n raajan vierhtiedalledh.
Sámediggepresideanta oassálasttii go Norga válddii badjelasas Barentsráđi ovdagotti golggotmánus 2011.
Saemiedigkiepresideente mealtan gosse Nöörje bijjeli #Barentsráđđi<np><sg><acc> vaeltieji *ovdagotti golken 2011.
Sámediggepresideanta oassálasttii Norgga sáttagoddái ja oaččui moadde minuhta Norgga olgoriikaministara sárdnunáiggis.
Saemiedigkiepresideente Nöörjen saadtehmoenehtsisnie mealtan jïh naan minuhth åadtjoeji Nöörjen ålkoerïjhkenministeren saarnometïjjen.
Sártnis deattuhii sámediggepresideanta ahte álgoálbmotovddastus Barentsovttasbarggus ferte ovddiduvvot viidáseappot.
Prïejhkesne saemiedigkiepresideente tjïelkesti ahte aalkoeåålmegendïedte #Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkosne tjoevere vijriebasse evtiedovvedh.
Son rámidii Barentsráđi go sii leat háhkan álgoálbmotoainnuid Joint Comminque nr 25 oktavuođas.
Dïhte #Barentsráđđi<np><sg><acc> girmi goh dah aalkoeåålmegenvuajnoeh skååffeme *Joint *Comminque nr. 25 gaskesisnie.
Viidáseappot deattuhii ahte stáhtat fertejit váldit mielde daid ON rávvagiid, mat earret eará bohtet ovdan ON erenoamášdieđiheaddji Anaya raporttas sápmelaččaid birra Suomas, Norggas ja Ruoŧas, ON erenoamášdieđiheaddji Anaya jahkásaš raporttain industriijadoaimmaid birra álgoálbmotguovlluin dahje daid lahka ja ON erenoamášáirasa Ruggie láidesteaddji prinsihpain industriijadoaimmaid ja olmmošvuoigatvuođaid birra.
Vijriebasse tjïelkesti ahte staath tjoeverieh mealtan vaeltedh dejtie ON:n bïhkedimmieh, mah gaskem jeatjah fraamme båetieh ON:n sjïerebïeljelæjjan Anayan reektehtsistie saemiej bïjre Soemeste, Nöörjeste jïh Sveerjeste, ON:n sjïerebïeljelæjjan Anayan fïerhtenjaapetje reektehtsinie industrijendarjomi bïjre aalkoeåålmegendajvijste jallh daj lïhke jïh ON:n sjïeresaadthalmetjen *Ruggie *láidesteaddji prinsïhpine industrijendarjomi jïh åålmehreaktaj bïjre.
Sámediggi deattuhii ahte go váldá vuhtii dákkár rávvagiid, de sáhttá gávdnat buriid čovdosiid stáhtaide, álgoálbmogiidda ja industriijadoaimmaide Barentsguovllus.
Saemiedigkie tjïelkesti ahte goh #<adv> dagkeres bïhkedimmide seatede, dellie maahta buerie tjoevtenjh staatide gaavnedh, aalkoeåålmegidie jïh industrijendarjoemidie Barentsguovlusne.
Árktalaš ráđđi
Arktihken raerie
Sámediggi lea oassálastán Árktalaš ráđi ministtarčoahkkimii Ruonáeatnamis.
Saemiedigkie arktihken raerien ministeretjåanghkosne Ruonáeanesne Mealtan.
Čoahkkimis deattuhii Sámediggi man deaŧalaš ovttasbargu Árktisas lea álgoálbmogiidda davvin, ja čujuhii dasa ahte dat máhttovuođđu maid Árktalaš ráđđi háhká, lea deaŧalaš Sámedikki mearrádusaide.
Tjåanghkosne Saemiedigkie tjïelkesti man vihkeles ektiebarkoe Árktisistie lea aalkoeåålmegidie noerhtene, jïh dïsse tjaatsesti ahte dïhte maahtoevåarome aaj Arktihken raerie skååffoe, lea vihkeles Saemiedigkien nænnoestahkide.
Vuosttaš juridihkalaččat čadni šiehtadus Árktalaš ráđi bokte, ohcama ja gádjuma birra Árktisas, mearriduvvui ministtarčoahkkimis.
Voestes juridihkeleslaakan gårredæjja latjkoe Arktihken raerine, ohtsemen jïh beerkemen bïjre Árktisisnie, ministeretjåanghkosne nænnoestovvi.
Sohppojuvvui bargat viidáseappot ođđa čadni šiehtadusaiguin dás duohko.
Barkedh latjkasovvi vijrebe orre gårredæjja latjkoejgujmie daelie *duohko.
Viidáseappot mearriduvvui ahte bistevaš čállingoddi ráđđái galgá ásahuvvot Romsii.
Vijriebasse nænnoestovvi ahte vihties sekretarijaate raaran edtja Romsese tseegkesovvedh.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte čállingottis lea gelbbolašvuohta álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja beroštusaid birra.
Saemiedægkan vihkele ahte sekretarijaaten lea maahtaldahke aalkoeåålmegi reaktaj jïh ïedtji bïjre.
Dát lei okta eavttuin dasa ahte Ruoŧa, Norgga ja Suoma sámedikkit dorjo čállingotti ásaheami Romsii.
Daate lij akte moenemetsiehkijste dïsse ahte Sveerjen, Nöörjem jïh Soemen saemiedigkieh sekretarijaaten tseegkemem Romsese dåarjoejin.
Oassálastin Norgga ja Kanada gaskasaš bistevaš bilaterála gulahallančoahkkimii
Mealtan årromen Nöörjen jïh Kanada gasngesadtje vihties bilateraale gaskesadtemetjåanghkose
Sámediggi oassálasttii Norgga sáttagoddái Norgga ja Kanada gaskasaš bistevaš bilaterála gulahallančoahkkimii davviguovlluid birra.
Saemiedigkie Nöörjen saadtehmoenehtsisnie mealtan Nöörjen jïh Kanadan gasngesadtje vihties bilateraale gaskesadtemetjåanghkosne noerhtedajvi bïjre.
Čoahkkima fáddán ledje mearrahálddašeapmi ekovuogádaga vuođul ja olju ja gássa Árktisas.
Tjåanghkoen aamhtesinie mearoereereme lin *ekovuogádaga mietie jïh ålja jïh gaasse Árktisisnie.
Sámediggi lea duhtavaš go lea oassálastán.
Saemiedigkie madtjele goh mealtan.
Mii beasaimet guoskevaš, riikkaidgaskasaš foras vejolašvuođa muitalit Sámedikki barggu ja oainnu birra mii guoská sápmelaččaide erenoamážit deaŧalaš áššiide ja hástalusaide, ja árktalaš guvlui oppalaččat.
Mijjieh åadtjoejimh sjyöhtehke, gaskenasjonaale forumesne nuepiem Saemiedigkiem soptsestidh barkoen jïh vuajnoen bïjre mij saemide dæjpa joekoenlaakan vihkeles aamhtesh jïh haestiemidie, jïh arktihken dajvem ellieslaakan.
Danne lea dákkár oassálastin mielde čalmmustahttimin Sámedikki barggu riikkaidgaskasaččat, ja maiddá buorideamen oktavuođa Árktisa eará álgoálbmogiiguin.
Sáttagoddi galledeamen Ruonáeatnama
Saadtehmoenehtse Ruonáeanam goevleleminie
Sámediggepresideanta oassálasttii stáhtačálli Erik Lahnsteina sáttagoddái galledit Ruonáeatnama golggotmánus.
Saemiedigkiepresideente staatetjaelije Erik mealtan Lahnsteinen saadtehmoenehtsisnie Ruonáeanam golken goevlelidh.
Áigumuš Sámedikki oassálastimiin lei oččodit lagat ovttasbarggu ealáhusovddidemiin álgoálbmotguovlluin.
Aajkoe Saemiedigkien mealtan årroeminie lij lïhkebe ektiebarkoem jieliemassenevtiedimmine aalkoeåålmegendajvijste åådtjedidh.
Presideanttas lei sáhkavuorru semináras Ruonáeana – Norga Lihtolaččat davvin, álgoálbmogiid beroštumiid birra ja mo dat fuolahuvvojit.
Presideenten lij lahtestimmie seminaaresne #Ruonáeana<np><cog><sg><nom> – Nöörje #Latjkoe<n><adj><comp><sg><nom> noerhtene, aalkoeåålmegi ïedtji bïjre jïh guktie dah sujhtesuvvieh.
Presideanta deattuhii sakka man deaŧalaš lea hálddašit luondduriggodagaid guoddevaččat ja evttohii ahte ferte ráhkadit njuolggadusaid dasa mo luondduriggodagaid galgá geavahit árktalaš guovlluin.
Presideente alme tjïelkesti maam vihkele lea eatnemenræjhkoesvoeth reeredh *guoddevaččat jïh uvtedi ahte tjoevere njoelkedassh dïsse darjodh guktie eatnemenræjhkoesvoeth edtja arktihken dajvine utnedh.
Presideanttas lei maid čoahkkin Ruonáeatnama riikadikki (landstinget) ovdagottiin ja oassálasttii čoahkkimiidda ealáhus- ja álgoávnnasministariin, finánsaministariin ja oahpahus- ja dutkanministariin.
Presideentesne lij maam tjåanghkoem Ruonáeanan rïjhkendigkiem (*landstinget) *ovdagottiin jïh tjåanghkojne mealtan jieliemasse- jïh aalkoematerijelleministerinie, finanseministerinie jïh ööhpehtimmie- jïh dotkemeministerinie.
Eará álgoálbmogat guossin
Jeatjah aalkoeåålmegh guessine
Guatemala mayaálbmoga ovddasteaddjit fitne galledeamen Sámedikki.
Guatemalan *mayaálbmoga saadthalmetjh goevleleminie mïnnin Saemiedigkiem.
Čoahkkima fáddán lei oktiigullevašvuohta ja Sámedikki riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargu.
Tjåanghkoen aamhtesinie lij *oktiigullevašvuohta jïh Saemiedigkien gaskenasjonaale aalkoeåålmegenbarkoe.
Sámediggi, álgoálbmotparlameantan, lea deaŧalaš ovdagovvan mayaálbmogii.
Saemiedigkie, aalkoeåålmehparlameentine, lea vihkele åvteguvvine *mayaálbmogii.
Guatemala ambassadevra Norggas lei maid mielde dán čoahkkimis.
Guatemala *ambassadevra Nöörjesne lij aaj mealtan daennietjåanghkosne.
Chile mapucheálbmoga ovddasteaddjit fitne maid galledeamen Sámedikki.
Chilen *mapucheálbmoga saadthalmetjh aaj goevleleminie mïnnin Saemiedigkiem.
Čoahkkima fáddán lei oktiigullevašvuohta ja Sámedikki riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargu.
Tjåanghkoen aamhtesinie lij *oktiigullevašvuohta jïh Saemiedigkien gaskenasjonaale aalkoeåålmegenbarkoe.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 131. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 131. bielie 379 bielesne
Sámediggepresideanta Chiles
Saemiedigkiepresideente Chileste
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 132. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 132. bielie 379 bielesne
Sámediggepresideanta finai Chiles hállamin ILO-konvenšuvnna nr.
Saemiedigkiepresideente Chilesne soptsesteminie mïnni #ILO-konvensjovne<np><sg><acc> nr.
169 ja álgoálbmogiid konsulterenvuoigatvuođa birra.
169 jïh aalkoeåålmegi konsulteeremereaktan bïjre.
Presideanta muitalii sápmelaččaid vásáhusaid birra kultuvrraid rastásaš ovttasdoaibmamiin Norggas ja Davviriikkain, ja Sámedikki vásáhusaid birra konsultašuvdnašiehtadusain.
Presideente saemiej vaesehtsi bïjre soptsesti kultuvri *rastásaš *ovttasdoaibmamiin Nöörjesne jïh Noerhtelaantine, jïh Saemiedigkien vaesehtsi bïjre konsultasjovnelatjkojne.
Sáhkavuorustis deattuhii presideanta ahte konsultašuvdnavuoigatvuohta lea deaŧalaš reaidun oažžut stáhtaid iežaset politihkkahábmemis árvvusatnit álgoálbmogiid sierra oainnuid ja beroštusaid álbmogin.
Jïjtjse lahtestimmesne presideente tjïelkesti ahte konsultasjovnereakta lea vihkele dïrreginie staath jïjtjsh politihkehammoste åadtjodh aalkoeåålmegi sjïere vuajnoeh jïh ïedtjh åålmeginie seahkaridh.
Konsultašuvdnaortnet lea mielde nannemin álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid.
Konsultasjovneöörnege mealtan aalkoeåålmegi åålmehreaktah nænnoestidh.
Dán mátkkis finai presideanta galledeamen mapucheservodaga Araucanías.
Daennie fealadimmesne presideente mïnni goevleleminie *mapucheservodaga *Araucanías.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
Saemien parlamentarihkeles raerie
Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid gaskasaš parlamentáralaš ovttasbargoorgána.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) lea Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen saemiedigkiej gasngesadtje parlamentarihkeles ektiebarkoeorgaane.
Ruoššabeale sámit lea bistevaš oasseváldit ráđis.
Russlaantebieliem saemieh vihties mealtan raeresne.
SPR galgá fuolahit sápmelaččaid beroštumiid riikkarájiid rastá ja lea sámi jietna riikkaidgaskasaččat.
SPR edtja saemiej ïedtjh sujhtedh rïjhkenraejiej rastah jïh lea saemien tjoeje gaskenasjovnaale daltesisnie.
Sámediggái juolluduvvo 500 000 ru SPRii stáhtabušeahta bokte.
Saemiedægkan 500 000 kr. SPR:se staatenbeetnehsoejkesjisnie laeviehtåvva.
Juolludeapmi manná dan sámediggái mas lea ráđi čállingoddi.
Dievtie dan saemiedægkan mænna mesnie lea raerien sekretarijaate.
Iešguđet sámedikkit mákset sáttagottiid čoahkkin- ja ovddastangoluid.
Ovmessie saemiedigkieh saadtehmoenehtsh maeksieh tjåanghkoe- jïh *ovddastangoluid.
Sámi parlamentáralaš ráđđi lea mearridan ođđa doaibmaplána mii bistá 2013 jahkemolsumii.
Saemien parlamentarihkeles raerie orre dahkoesoejkesjem nænnoestamme mij 2013 jaepiemolsesovvemasse ryöhkoe.
SPR mihttomearri lea nannet ráđi ovttasbarggu ja rámmaeavttuid.
SPR:n ulmie lea raerien ektiebarkoem jïh mieriekrïevemh nænnoestidh.
SPR áigu maiddái nannet sámegielaid geavaheami ja sámegieloahpahusa vuođđoskuvllas.
SPR edtja aaj saemiengïeli pråvhkoem jïh saemienööhpehtimmiem maadthskuvlesne nænnoestidh.
Okta doaibmabijuin mii galgá čađahuvvot, lea evttohit oktasaš oahppoplána sámegielas ja duojis buot davviriikkain.
Akte råajvarimmine mij edtja tjïrrehtovvedh, lea ektie learoesoejkesjem saemiengïelesne jïh vætnosne gaajhkene noerhterïjhkesne uvtedidh.
SPR galgá ain bargat dainna ahte ásahuvvo sierra sámi universitehta.
SPR edtja annje dejnie barkedh ahte sjïere saemien universiteete tseegkesåvva.
Maiddái dat bargu ahte oažžut buot davviriikkaid dohkkehit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna, galgá jotkojuvvot.
Aaj dïhte barkoe ahte åadtjoejibie gaajhkide noerhterïjhkide noerhtelaanti saemienkonvensjovnem dåhkasjehtedh, edtja #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf>.
Norgga beale Sámediggi válddii skábmamánus 2011 badjelasas Sámi parlamentáralaš ráđi jođiheami 16 mánu áigodahkii.
Nöörjen bieliem Saemiedigkie rahkan 2011 bijjeli vaeltieji Saemien parlamentarihkeles raerien mietiedimmien 16 askh boelhkese.
Sámeparlamentarihkkáriid konferánsa Girkonjárggas
Saemienparamentarihkeri konferaanse Girkonjárgeste
Norgga beale Sámediggi lágidii goalmmát sámeparlamentarihkkáriid konferánssa, mii dán jagi lei Girkonjárggas.
Nöörjen bieliem Saemiedigkie gåalmede saemienparamentarihkeri konferaansem öörni, mij daan jaepien lij Girkonjárgesne.
Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit oassálaste, ja Sámi/Kola Suobbar (Ruošša beale sámit) ledje bovdejuvvon ja oassálaste konferánsii.
Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bielien saemiedigkieh mealtan, jïh Saemien/Kola *Suobbar (Russlaanten bieliem saemieh) lin bööresovveme jïh konferaansesne mealtan.
Olles 72 parlamentarihkkára oassálaste konferánsii.
Abpe 72 paramentarihkerh konferaansesne mealtan.
Sámeparlamentarihkkáriid konferánssa boađusin lei 24 artihkkala sturrosaš loahppajulggaštus mii dorjojuvvui measta ovttajienalaččat.
Saemienparamentarihkeri konferaansen illedahkine lij 24:n artihkelen *sturrosaš minngiegietjiedeklarasjovne mij dåårjesovvi dallahmasten aktenraeresne.
Julggaštus čuovvola ollu fáttáid mat ledje guovtti ovddit julggaštusain.
Deklarasjovne jïjnjide aamhtesidie dåerede mah lin göökten övtebe deklarasjovnine.
Julggaštus lea maid sierra teakstaoassi Ruošša beale sápmelaččaid birra.
Deklarasjovne aaj sjïere teeksteboelhke Russlaanten bieliem saemiej bïjre.
Parlamentarihkkárat leat fuolastuvvan Ruošša stáhta álgoálbmotpolitihka geažil ja mo dat gieđahallá Ruošša beale sápmelaččaid.
Paramentarihkerh strerkiestamme Russlaanten staaten aalkoeåålmegenpolitihken dïete jïh guktie dïhte Russlaanten bieliem gïetedalla saemieh.
Danne sii bivdet Norgga, Ruoŧa ja Suoma ovttas ovddidit Ruošša beale sápmelaččaid dili álgoálbmotpolitihkaset bokte.
Dannasinie dah Nöörjem maedtieh, Sveerjen jïh Soemem ektesne Russlaanten bieliem evtiedidh saemiej tsiehkien aalkoeåålmegenpolitihken baaktoe.
Konferánssa fáddán lei árbediehtu.
Konferaansen aamhtesinie aerpiedaajroe lij.
Loahppajulggaštusas deattuhuvvui ahte stáhtat leat geatnegahttojuvvon árvvusatnit ja sihkkarastit sámi álbmoga vuoigatvuođa beassat hálddašit iežas árbedieđu ja iežaset árbevirolaš kulturovdanbuktima.
Minngiegietjiedeklarasjovnesne tjïelkestovvi ahte staath dïedtem utnedh seahkaridh jïh saemien åålmegen reaktam åadtjodh gorredidh jïjtjse aerpiedaajroem jïh jïjtjsh aerpiesïejhme kultuvreåvtese buektemem reeredh.
ON
ON
Proseassat ovdal ON álgoálbmogiid máilmmikonferánssa 2014
Prosessh aarebi ON:m aalkoeåålmegi eatnemenkonferaansem 2014
Sámediggi oassálasttii ON Álgoálbmotáššiid bistevaš forumii 2011.
Saemiedigkie ON mealtan Aalkoeåålmehaamhtesi vihties forumesne 2011.
Bistevaš forumis bovdii Sámediggi álgoálbmogiid ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánsii 2013 Áltái, ovdal ON Máilmmikonferánssa 2014.
Vihties forumesne Saemiedigkie aalkoeåålmegi ryöjredæjja aalkoeåålmegenkonferaansese 2013 Áltese bööri, ON:n aarebi Eatnemenkonferaansen 2014.
Presideantta bovdehusa duogáš lei ahte ON bealis ii lean jurddašuvvon lágidit formálalaš ráhkkaneami máilmmikonferánsii.
Presideenten *bovdehusa duekie lij ahte ON bielesne idtji leah öörnedh ussjedovveme byjjes ryöjredimmiem eatnemenkonferaansese.
Seammas leat álgoálbmogat ovddastuvvon juohkehaš iežas riikka bokte dán konferánssas.
Seammasïenten aalkoeåålmegh leah *ovddastuvvon fïereguhte jïjtjse rïjhken baaktoe daennie konferaansesne.
Danne livččii váttis álgoálbmogiidda oažžut sáni saji máilmmikonferánssas.
Dannasinie lea geerve aalkoeåålmegidie baakoen sijjien eatnemenkonferaanseste åadtjodh.
Ráhkkaneaddji konferánsa galgá addit álgoálbmogiidda vejolašvuođa digaštallat áššiid ja oktiiordnet árvalusaid ovdal máilmmikonferánssa.
Ryöjredæjja konferaanse edtja aalkoeåålmegidie nuepiem digkiedalledh aamhtesh vedtedh jïh *oktiiordnet åssjelh aarebi eatnemenkonferaansem.
Erenoamáš deaŧalaš lea ahte geahččala ollašuhttit álgoálbmotjulggaštusa ulbmiliid, ja ahte álgoálbmogiid ulbmilat ja áigumušat bohtet ovdan Máilmmi álgoálbmotkonferánssa 2014 loahppadokumeanttas.
Sjïere vihkele lea ahte voejhkele aalkoeåålmegendeklarasjovnen ulmieh tjïrrehtidh, jïh ahte aalkoeåålmegi ulmieh jïh aajkoeh fraamme båetieh Eatnemen aalkoeåålmegenkonferaansen jaepien 2014 minngiegietjietjaatsegistie.
Bistevaš foruma 2011 raporttas sávvojuvvo Sámedikki bovdehus ráhkkaneaddji konferánsii 2013 Áltái.
Vihties forumen jaepien 2011 reektehtsisnie vaajtelåvva Saemiedigkiem #bööredh<vblex><tv><der_h><vblex><imp><p3><sg> ryöjredæjja konferaansese 2013 Áltese.
Maŋŋá leat sihke ON álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanisma (EMRIP) ja ON olmmošvuoigatvuođaidráđđi (HRC) dahkan dan seammá.
Mænngan dovne ON aalkoeåålmehreaktaj aamhtesendabtijenmekanisme (EMRIP) jïh ON:m åålmehreaktajraerie (*HRC) dam #seamma<prn><ind><sg><acc> dorjeme.
Dál leat ráhkkaneamit Máilmmi álgoálbmotkonferánsii 2014 álggahuvvon.
Daelie ryöjredimmieh Eatnemen aalkoeåålmegenkonferaansese jaepien 2014 aelkiehtovveme.
Lea evttohuvvon ahte álgoálbmogat čađahit regionála proseassaid, ja dan maŋŋá oktasaš proseassa masa regiovnnaid álgoálbmogat oassálastet.
Uvtedovveme ahte aalkoeåålmegh regionaale prosessh tjïrrehtieh, jïh danmænngan ektie prosessem mïsse regijovnh aalkoeåålmegh mealtan.
Viidáseappot evttohuvvui ahte nammaduvvo oktiiordnenlávdegoddi 2013 ja 2014 várás, mii berrešii ovddastit buot 7 álgoálbmotregiovnna, ja mas galgá leat ovddasvástádus das ahte hábmet oktasaš strategiijaid ja oainnuid.
Vijriebasse uvtedovvi ahte nommehtåvva *oktiiordnenlávdegoddi jaepien 2013 jïh 2014:se, mij byöroe *ovddastit gaajhke 7 aalkoeåålmegenregijovnh, jïh mesnie galka årrodh dïedte desnie ahte ektie strategijh jïh vuajnoeh hammodh.
2011 EMRIP-sešuvnnas lágidii Sámediggi mállásiid, mas digaštallojuvvui álgoálbmogiid ráhkkaneapmi ovdal Máilmmikonferánssa 2014.
jaepien 2011 EMRIP-sesjovnesne Saemiedigkie joptsh öörni, mesnie digkiedallesovvi aalkoeåålmegi ryöjredimmie aarebi Eatnemenkonferaansen 2014.
7 álgoálbmotregiovnna álgoálbmogat oassálaste.
7 aalkoeåålmegenregijovnh aalkoeåålmegh mealtan.
Boađusin sohpe ráhkadit evttohusdokumeantta, masa earret eará álgoálbmotráhkkaneami strategiijaevttohus váldojuvvo mielde.
Illedahkine darjodh skööpin uvtelassentjaatsegem, mïsse gaskem jeatjah aalkoeåålmegenryöjredimmien strategijenuvtelasse mealtan vaaltasåvva.
Dát evttohus váldojuvvui ovdan beaivvi maŋŋá, ja das mieđihuvvui čađahit evttohusdokumeantta evttohuvvon proseassa.
Daate uvtelasse fraamme biejjien mænngan vaaltasovvi, jïh desnie tjïrrehtidh nortesovvi uvtelassentjaatsegem uvtedovveme prosessen.
Okta dain strategiijain lea ahte Sámediggi čađaha ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssa Álttás 2013:s.
Akte dejnie strategijijste lea ahte Saemiedigkie ryöjredæjja aalkoeåålmegenkonferaansem Áltesne jaepien2013 tjïrrehte.
Sámediggi lea ovttas IWGIA:in (International Working Group for Indigenous Affairs) ja Ruonáeatnama ruovttustivrrain bovden čoahkkimii máilmmikonferánssa birra ođđajagimánus 2012, masa buot 7 álgoálbmotregiovnna čoahkkinoassálastit bovdejuvvojit searvat.
Saemiedigkie ektesne *IWGIA:im (International *Working Groupen *for In*digenous Affairsen) jïh Ruonáeanan gåetienståvrojne tjåanghkose böörh eatnemenkonferaansen bïjre tsïengelen 2012, mïsse gaajhke 7:n aalkoeåålmegenregijovnen #tjåanghkoe<n><cmp_sggen><cmp>#mealtan<adv><der_nomag><n> bööresuvvieh mealtan.
Čoahkkin dollojuvvo Københavnas.
Tjåanghkoe Københavnesne åtnasåvva.
Sámi parlamentáralaš ráđi stivra lea nammadan áirasa ovddastit Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkiid álgoálbmogiid máilmmiviidosaš ráhkkananproseassain, mat čađahuvvojit ovdal ON álgoálbmogiid máilmmikonferánssa 2014:s.
Saemien parlamentarihkeles raerien ståvroe saadthalmetjem nommehtamme *ovddastit Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bielien saemiedigkiej aalkoeåålmegi eatnemevijries ryöjredimmieprosessine, mah aarebi tjïrrehtovvieh ON:m aalkoeåålmegi eatnemenkonferaansen jaepien 2014.
ON Álgoálbmotjulggaštus
ON:n aalkoeåålmegendeklarasjovne
ON julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid birra dohkkehuvvui 2007:s.
ON:n deklarasjovne aalkoeåålmegenreaktaj bïjre jaepien 2007 dåhkasjehti.
Máŋga álgoálbmotjulggaštusa artihkkaliin leat juo boahtán fápmui eará čadni juridihkalaš instrumeanttaid bokte, nu go ovdamearkka dihtii ILO konvenšuvnna nr.
Gelliem aalkoeåålmegendeklarasjovnh artihkelijstie joe aalkeme juhtedh jeatjah gårredæjja juridihkeles *instrumeanttaid gåaskoejin, dan gosse vuesiehtimmien dïehre ILO konvensjovnen nr.
169, ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ja ON ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš konvenšuvnna vuoigatvuođaid bokte, dahje dakkár nationála lágaid bokte go Vuođđolága ja olmmošvuoigatvuođalága.
169, ON sivijle jïh politihkeles reaktaj konvensjovnen jïh ON ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle konvensjovnen reaktaj baaktoe, jallh dagkeres nasjonaale laakine gosse Maadthlaakem jïh åålmehreaktanlaakem.
Dasa lassin boahtá álgoálbmotjulggaštusas ovdan riikkaidgaskasaš virolašvuohta, masa lea máilmmiviidosaččat ovttamielalašvuohta ja maid dalle ferte atnit čadni norbman olles máilmmiservodahkii.
Dïsse lissine aalkoeåålmegendeklarasjovneste fraamme båata gaskenasjonaale #vuekie<n><adj><der_vuota><n><sg><nom>, mïsse lea eatnemevijrieh sïemesvoete jïh maam dellie tjoevere gårredæjja normine abpe eatnemensiebriedahkese utnedh.
Stáhtat leat geatnegahttán iežaset ovddidit julggaštusa mearrádusaid dievaslaš čađaheami.
Staath stilleme jïjtjemsh deklarasjovnen nænnoestahkh evtiedidh ellies tjïrrehtimmiem.
Sámedikkis lea sierra ovddasvástádus das ahte oainnusmahttit álgoálbmotjulggaštusa ja oažžut dan geavahuvvot juridihkalaččat láidesteaddji ja dohkkehuvvon reaidun.
Saemiedigkien lea sjïere dïedte desnie ahte aalkoeåålmegendeklarasjovnem vååjnesasse bïejedh jïh dam åadtjoejibie juridihkeleslaakan åtnasovvedh *láidesteaddji jïh dåhkasjahteme dïrreginie.
Sámediggi oaivvilda ahte ON álgoálbmotjulggaštusa sisdoallu dávista ja ovddasta álgoálbmotrievtti rievttálaš ovdáneami.
Saemiedigkien mïelen mietie ON:n aalkoeåålmegendeklarasjovnen sisvege svååroe jïh *ovddasta aalkoeåålmegenreaktoen reaktoen evtiedimmiem.
Sámediggi oaivvilda ahte ON álgoálbmotjulggaštusa implementerema ferte čalmmustahttit.
Saemiedigkien mïelen mietie ON aalkoeåålmegendeklarasjovnen *implementerema tjoevere vååjnesasse bïejedh.
Julggaštusa mearrádusaid nationála ferte čuovvolit riikka lágain ja hálddahuslaš dásis.
Deklarasjovnen nænnoestahki nasjonaales tjoevere rïjhken laakine jïh reerije daltesisnie dåeriedidh.
Sámediggi oaidná ahte dárbbašuvvo dieđihit man muddui duođaid bargojuvvo álgoálbmotjulggaštusa artihkkaliid čađahemiin nationála dásis.
Saemiedigkie vuajna ahte bïeljelidh daarpesjåvva man tïjjese #saetnies<adj><pl><gen> aalkoeåålmegendeklarasjovnen artihkeli tjïrrehtimmine nasjonaale daltesisnie barkesåvva.
Álgoálbmotjulggaštusa erenoamáš čuovvolanvuogit leat biddjojuvvon ON Álgoálbmogiid bistevaš forumii, ON álgoálbmogiid erenoamášdieđiheaddjái ja ON Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismii, ja daidda ON-orgánaide muđui mat barget álgoálbmotáššiiguin.
Aalkoeåålmegendeklarasjovnen sjïere dåeriedimmievuekieh leah bïejesovveme ON:m Aalkoeåålmegi vihties forumese, ON:m aalkoeåålmegi sjïerebïeljelæjjese jïh ON:n aalkoeåålmehreaktaj aamhtesendabtijenmekanismese, jïh dejtie ON-orgaanide voen mah aalkoeåålmegenaamhtesigujmie berkieh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 133. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 133. bielie 379 bielesne
ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya raporta sápmelaččaid birra Suomas, Norggas ja Ruoŧas
ON:n sjïerebïeljelæjja Jamesen Anayan reektehts saemiej bïjre Soemeste, Nöörjesne jïh Sveerjesne
Árrat jagis 2011 bijai ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya ovdan raportta Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sápmelaččaid birra.
Aarehken #jaepie<n><sg><loc> 2011 ON bïeji sjïerebïeljelæjja James Anaya fraamme reektehtsem Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bieliem saemiej bïjre.
Okta su rávvagiin lea ahte Suopma ja Ruoŧŧa dohkkehit ILOkonvenšuvnna nr.
Akte dan bïhkedimmijste lea ahte Soeme jïh Sveerje dåhkasjehtedh #ILO<n><acr><cmp>konvensjovnen nr.
169.
169.
Son lea duhtavaš dainna ahte davviriikkalaš sámekonvenšuvnna šiehtadallamat jotkojuvvojit fas 2011:s, ja son rávve davviriikkaid joatkit ja áŋgiruššat garraseappot dainna ahte oažžut sámi álbmoga iešmearrideami čađahuvvot.
Dïhte madtjele dejnie ahte noerhtelaanti saemienkonvensjovnen raarahtallemh viht jaepien 2011 #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl>, jïh dïhte noerhterïjhkh nihtetjæsta jåerhkedh jïh garrebelaakan dejnie eadtjaldovvedh ahte saemien åålmegen jïjtjereeremen åadtjoejibie tjïrrehtovvedh.
Anaya čujuhan raporttas ahte dat oahppu maid sámi mánát ožžot davviriikkain, lea menddo headju.
Anayan reektehtsisnie tjaatsestem ahte dïhte learoe aaj saemien maanah noerhterïjhkijste åadtjoeh, lea ååpsen geerve.
Son rávve davviriikkaid ja sámeparlameanttaid ovttasbargat doaibmabijuid nannemin ođđasis ealáskahttimin sámegiela ja nannemin prográmmaid sámi giela ja kultuvrra oahpaheami várás.
Dïhte nihtetjæsta noerhterïjhki jïh saemienparlameenth laavenjostedh råajvarimmieh ikth vielie nænnosteminie saemiengïelem jealajehtieminie jïh programmh nænnosteminie saemien gïelen jïh kultuvren ööhpehtimmien muhteste.
Norga rávvejuvvo váldit vuhtii Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid ja čađahit beaktilis doaibmabijuid sihkkarastin dihtii guolástanvuoigatvuođaid sámi riddoálbmogii.
Nöörje seatadidh #<adv> #nihtetjistedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> Gaedtiegöölemenmoenehtsen minngiegietjieåssjalommesh jïh tjïrrehtidh eadtjohke råajvarimmiej gorredimmien dïehre göölemereaktah saemien gaedtieåålmegasse.
Erenoamášdieđiheaddji deattuha viidáseappot ahte lágaaddin ja hálddahuslaš doaibmabijut mat addet vejolašvuođa ávkkástallat luondduriggodagaiguin sámi guovlluin, berrejit dávistit relevánta riikkaidgaskasaš standárddaide.
Sjïerebïeljelæjja vijriebasse tjïelkeste ahte laakevedtemen jïh reerije råajvarimmieh mah nuepiem vedtieh eatnemenræjhkoesvoetigujmie saemien dajvine nåhtadibie, byöroeh relevaante gaskenasjonaale standardide svååredh.
Viidáseappot dovddahii erenoamášdieđiheaddji ahte davviriikkat berrejit, ovttasráđiid sámi parlameanttaiguin, nannet doaibmabijuid maid bokte sáhttá váldit ovdan dálkkádatrievdamiid negatiiva váikkuhusaid sámi álbmogii, ja ahte davviriikkat berrejit geahččalit doalahit boraspiremáddodagaid boazoguohtunguovlluin, dakkár dásis maid boazodoalloservodagat sáhttet gierdat, ja sii berrejit buhtadit ollásit boazodolliide boraspirevahágiid ovddas.
Vijriebasse sjïerebïeljelæjjam jiehtieji ahte noerhterïjhkh byöroeh, ektine saemien parlameentigujmie, råajvarimmieh nænnoestidh mejgujmie maahta fraamme daelhkienjorkestovvemh negatijve dïedth vaeltedh saemien åålmegasse, jïh ahte noerhterïjhkh byöroeh voejhkelidh juvrenmaadtoeh bovtsegåatomedajvine utniehtidh, dagkeres daltesisnie maam båatsoesiebriedahkh maehtieh töölledh, jïh dah byöroeh *buhtadit ellieslaakan bovtsesteerijidie juvrengoerpi åvteste.
ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya raporta Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sápmelaččaid birra biddjojuvvui ovdan ON olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
ON:n sjïerebïeljelæjja Jamesen Anayan reektehts Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bieliem saemiej bïjre fraamme bïejesovvi ON åålmehreaktanraerien 18.
sešuvnnas.
sesjovnesne.
2011:s lea leamaš vuogas geavahit raportta dakkár dokumeantan masa sáhttá čujuhit ja maid sáhttá geavahit maiddái eará oktavuođain, nu go ovdamearkka dihtii sierra artihkalin Sámi parlamentarihkkáriid Girkonjárggajulggaštusas.
jaepien 2011 orreme sjiehtele reektehtsem dagkeres tjaatseginie utnedh mïsse maahta tjaatsestidh jïh maam maahta aaj jeatjahgaskesinie utnedh, dan gosse vuesiehtimmien dïehre sjïere artihkelinie Saemien paramentarihkeri Gærhkoenjaarkendeklarasjovnesne.
Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanisma
Aalkoeåålmegenreaktaj aamhtesendabtijenmekanisme
Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanisma (EMRIP) doallá jahkásaš sešuvnnaid masa Sámediggi oassálastá.
Aalkoeåålmegenreaktaj aamhtesendabtijenmekanisme (EMRIP) fïerhtenjaapetje sesjovnh steerie mïsse Saemiedigkie mealtan.
2011 váldofáttát ledje EMRIP guorahallan álgoálbmogiid vuoigatvuođa birra beassat searvat mearrádusproseassaide ja ON álgoálbmotjulggaštussii.
jaepien 2011 åejvieaamhtesh lin EMRIP:m aalkoeåålmegh reaktan bïjre goerehtalleme åadtjodh nænnoestahkenprosessine mealtan jïh ON aalkoeåålmegendeklarasjovnesne.
EMRIP loahpalaš raporta dohkkehuvvui sešuvnnas.
EMRIP:n minngemes reektehts sesjovnesne dåhkasjehti.
Das boahtá ovdan EMRIP evttohus Olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
Destie fraamme båata EMRIP uvtelasse Åålmehreaktanraerien 18.
sešuvdnii.
sesjovnese.
Čuovvovaš golmma evttohusas lea njuolgga mearkkašupmi Sámedikki riikkaidgaskasaš bargui ovddasguvlui:
Minngebe golmene uvtelassesne lea rïekte mïerhkesjimmie Saemiedigkien gaskenasjonaale barkose rïektes raadtan:
Boahtte jági guorahallama evttohuvvon fáttát ledje joatkit geahčadit álgoálbmogiid vuoigatvuođa oassálastit mearridanproseassaide, muhto dalle daid industriijadoaimmaid oktavuođas mat leat vuođđuduvvon resursaávkkástallamii/ovddideapmái.
Båetijen jaepien salkehtimmien uvtedovveme aamhtesh lin jåerhkedh gïehtjedidh aalkoeåålmegi reaktam nænnoestimmieprosesside mealtan, mohte dellie daj industrijedarjomi gaskesisnie mah vierhtiennåhtadæmman tseegkesovveme/evtiedæmman.
Viidáseappot evttohii EMRIP ahte Olmmošvuoigatvuođaráđđi ávžžuha Váldočoahkkima farggamusat nannet álgoálbmogiid vuoigatvuođa beassat oassálastit ONii, mas earret eará álgoálbmotparlameanttat (nu go Sámediggi) oažžot uhcimusat seamma stáhtusa go NGOat ON vuogádagas.
Vijriebasse EMRIP:m uvtedi ahte Åålmehreaktanraerie åejvietjåanghkoem Haasta *farggamusat aalkoeåålmegi reaktam åadtjodh nænnoestidh ON:sne mealtan, mestie gaskem jeatjah aalkoeåålmegenparlameenth (dan gosse Saemiedigkie) unnemeslaakan seamma staatusen åadtjodh gosse *NGOat ON systeemeste.
EMRIP ávžžuha Olmmošvuoigatvuođaráđi dohkkehit Norgga beale Sámedikki evttohusa ahte lágidit ráhkkanankonferánssa 2013:s Álttás ja bivdá ahte Váldočoahkkin ja stáhtat sihkkarastet ahte dakkár konferánssa loahppajurdagat váldojuvvojit mielde ON Máilmmikonferánssa 2014 bohtosii.
EMRIP haasta Åålmehreaktanraeriem Nöörjen bieliem Saemiedigkien uvtelassem dåhkasjehtedh ahte ryöjredimmiekonferaansem jaepien 2013 Áltesne öörnijibie jïh maadta ahte Åejvietjåanghkoe jïh staath gorredieh ahte dagkeres konferaansen minngiegietjieåssjalommesh mealtan vaaltasuvvieh ON Eatnemenkonferaansen 2014 illedahkese.
Sámedikkis lei sáhkavuorru mas mii dovddaheimmet doarjaga EMRIP loahpparaportii.
Saemiedigkien lij lahtestimmie mesnie mijjieh dåarjoen EMRIP:m minngiegietjiereektehtsasse jiehtiejimh.
Sáhkavuorus ávžžuhii Sámediggi Norgga geassit ruovttoluotta dan jienastanvárrehusa maid dat lei bidjan álgoálbmotjulggaštusa mearrideami oktavuođas.
Lahtestimmesne Saemiedigkie Nöörjem haestieji bååstede dam gïelevedtemevæhtam maam giesedh dïhte lij aalkoeåålmegendeklarasjovnen nænnoestimmien gaskesisnie bïejeme.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 134. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 134. bielie 379 bielesne
Olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
Åålmehreaktanraerien 18.
sešuvdna
sesjovne
Olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
Åålmehreaktanraerien 18.
sešuvdna dollojuvvui čakčat ja Sámediggi lei mielde go álgoálbmotáššit ON Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismma (EMRIP) ja ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya raportta oktavuođas meannuduvvojedje.
sesjovne tjaktjege steeresovvi jïh Saemiedigkie lij mealtan gosse aalkoeåålmegenaamhtesh ON Aalkoeåålmehreaktaj aamhtesendabtijenmekanismen (EMRIP) jïh ON:n sjïerebïeljelæjja Jamesen Anayan reektehtsen gaskesisnie gïetedovvin.
Norgga sáttagoddi, masa Sámediggi oassálasttii, bijai ovdan guokte oktasaš sáhkavuoru sáttagottis, mas nubbi sáhkavuorru lei vuosttažettiin erenoamášdieđiheaddji barggu birra 2011:s ja nubbi lei dan birra mo álgoálbmogiid giella ja kultuvra lea deaŧalaš dasa ahte suodjalit álgoálbmogiid identitehta ja čálggu.
Nöörjen saadtehmoenehtse, mïsse Saemiedigkie mealtan, fraamme göökte ektie lahtestimmien saadtehmoenehtsinie bïeji, mesnie mubpie lahtestimmie lij voestegh sjïerebïeljelæjja barkoen bïjre jaepien 2011 jïh mubpie lij dan bïjre guktie aalkoeåålmegi gïele jïh kultuvre vihkele dïsse ahte aalkoeåålmegi identiteetem jïh murriem vaarjelidh.
ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya bijai ovdan iežas jahkásaš raportta mii lei industriijafitnodagaid doaimmaid birra álgoálbmotguovlluin dahje dain guovlluin mat gusket álgoálbmotguovlluide.
ON:n sjïerebïeljelæjja Jamesen Anaya fraamme jïjtjse fïerhtenjaapetje reektehtsem bïeji mij lij industrijensïelti darjomi bïjre aalkoeåålmegendajvine jallh dejnie dajvine mah aalkoeåålmegendajvh dijpieh.
Erenoamášdieđiheaddji áigu joatkit barggus dán suorggis, masa son 2013.s galgá leat ráhkadan njuolggadusaid dahje prinsihpaid dán suorggi birra.
Sjïerebïeljelæjjam edtja barkosne daennie suerkesne jåerhkedh, mïsse dïhte 2013.s. galka dorjeme njoelkedassi jallh prinsïhpi daan suerkien bïjre.
Viidáseappot bijai erenoamášdieđiheaddji ovdan raporttas Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sápmelaččaid birra.
Vijriebasse sjïerebïeljelæjjam fraamme reektehtsisnie bïeji Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bieliem saemiej bïjre.
Dađibahábut ii šaddan dat oalgelágideapmi dollojuvvot maid Sámiráđđi lei plánen sivas go Olmmošvuoigatvuođaráđi áigeplána rievdaduvvui.
*Dađibahábut idtji sjïdth dïhteåelkieöörneme steeresovvedh maam #Sámiráđđi<np><sg><nom> lij sjïekesne soejkesjamme gosse Åålmehreaktanraerien tïjjesoejkesje jarkestovvi.
Mii leat maŋŋá ožžon dan dieđu ahte dat galgá čađahuvvot goas nu maŋŋá.
Mijjieh libie mænngan dam daajroem åådtjeme ahte dïhte edtja gåessie dan mænngan tjïrrehtovvedh.
Olmmošvuoigatvuođaráđđi ávžžuhii ON-čállingotti ráhkkanahttit dokumeantta daid vugiid birra mo searvvahit álgoálbmotáirasiid oassálastit ON vuogádahkii dain áššiin mat gusket sidjiide.
Åålmehreaktanraerie haestieji ON-sekretarijaatem tjaatsegem båårestidh daj vuekiej bïjre guktie aalkoeåålmegensaadthalmetjh mealtan ON mealtan systeemesne dejnie aamhtesinie mah dejtie dijpieh.
Vurdojuvvo ahte dán barggus lea njuolgga mearkkašupmi Sámediggái ja ahte Sámedikkis lea beroštus dasa, go dát guoská boahtteáiggi oassálastimii ON-orgánain ja iešheanalaš konsultašuvdnastáhtusii.
Vuartasåvva ahte daennie barkosne lea rïekte mïerhkesjimmie Saemiedægkan jïh ahte Saemiedigkien lea ïedtje dïsse, goh daate båetijen aejkien mealtan årromem ON-orgaanine jïh stinkes konsultasjovnestaatusem dæjpa.
Dát ovdáneapmi dávista Sámedikki mielas ollásit ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa mearrádusaide, mas earret eará deattastuvvo ahte dárbbašlaš doaibmabijut galget čađahuvvot sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid oassálastima daidda riikkaidgaskasaš proseassaide mat gusket sidjiide.
Daate evtiedimmie Saemiedigkien mïeleste dïevebe ON:n aalkoeåålmegenreaktah deklarasjovnen nænnoestahkide svååroe, mesnie gaskem jeatjah tjïerteståvva ahte daerpies råajvarimmieh edtjieh gorredimmien dïehre tjïrrehtovvedh aalkoeåålmegi mealtan årromen dejtie gaskenasjonaale prosesside mah dejtie dijpieh.
Ráhkkananproseassa plánejuvvon ráhkkanankonferánssa oktavuođas Álttás 2013:s ovdal Máilmmikonferánssa 2014 ii leat namuhuvvon sierra Olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
Ryöjredimmieprosesse soejkesjovveme ryöjredimmiekonferaansen gaskesisnie Áltesne jaepien 2013 aarebi Eatnemenkonferaansen jaepien 2014 ij leah moenesovveme sjïere åålmehreaktanraerien 18.
sešuvnna resolušuvdnateavsttas, muhto sii sávvet álgoálbmotoassálastima buresboahtin Máilmmikonferánsii 2014 ja ráhkkananprosessii.
sesjovnen resolusjovneteekstesne, mohte dah aalkoeåålmegenmealtan årromem vaajtelieh *buresboahtin Eatnemenkonferaansese jaepien2014 jïh ryöjredimmieprosessese.
Sámedikki hálddahus
Saemiedigkien reereme
Sámedikki hálddahusas leat váldoáššis golbma sierra rolla álbmotválljejuvvon olbmuide ja álbmogii: Sámedikki parlameantahálddašeapmi Sámediggeráđi politihkalaš čállingoddi Hálddašanáššiid ráhkkaneapmi Sámedikki sierra politihkalaš mearridanorgánaide
Saemiedigkien reeremen leah åejvieaamhtesisnie golme sjïere råållah åålmehveeljesovveme almetjidie jïh åålmegasse: Saemiedigkien parlameentereereme Saemiedigkieraerien politihkeles sekretarijaate Reeremeaamhtesi ryöjredimmie Saemiedigkien sjïere politihkeles nænnoestimmieorgaanide
Sámedikkis lea sihke parlameanta, politihkalaš jođiheapmi ja hálddašeapmi čohkkejuvvon ovtta organisašuvdnii.
Saemiedigkien dovne parlameente, politihkeles mietiedimmie jïh reereme akten organisasjovnese tjöönghkesovveme.
Sámedikki hálddahusas lea 2011:s čađahuvvon viiddis ođđasisorganiseren.
Saemiedigkien reeremen jaepien 2011 tjïrrehtovveme vijries *ođđasisorganiseren.
Hálddahusas leat dál 7 fágaossodaga ja 2 stába:
Reeremen leah daelie 7 faagengoevtesh jïh 2 *stába:
Giellaossodat (GlE) Bajásšaddan- ja oahpahusossodat (BOA) Ealáhus-, kultur- ja dearvvašvuođaossodat (EKD) Vuoigatvuođa- ja riikkaidgaskasašossodat (VUOR) Kulturmuito-, areála- ja birasossodat (KAB) Hálddahusossodat (HÁL) Gulahallanossodat (GUL) Direktevrra bargoveahka (DIR) Dievasčoahkkinbargoveahka (DIS)
Gïelegoevtese (*GLE) Byjjenimmie- jïh ööhpehtimmiegoevtese (BOEN) Jieliemasse-, kultuvre- jïh starnengoevtese (*EKD) Reaktan- jïh gaskenasjonaalegoevtese (*VUOR) Kultuvremojhtese-, goelpeneståaroe-jïhbyjresegoevtese (*KAB) Reeremengoevtese (*HÁL) Gaskesadtemegoevtese (*GUL) Direktöören barkoefaamoe (*DIR) Dïevestjåanghkoenbarkoefaamoe (DIJJESTE)
Ossodagat barget áššemeannudemiin ja fállet bálvalusaid sihke politihkalaš eiseválddiide ja álbmogii.
Goevtesh berkieh aamhtesh gïetedalledh jïh dïenesjh faelieh dovne politihkeles åejvieladtjide jïh åålmegasse.
Juohke ossodagas lea erenoamáš ovddasvástádus fágapolitihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái.
Fïerhtengoevtesen lea sjïere dïedte faagenpolitihken sekretarijaatine Saemiedigkieraaran.
Dievasčoahkkinbargoveagas lea ovddasvástádus lávdegodde- ja dievasčoahkkimiin ja áirasiidda láhčimis.
Dïevestjåanghkoebarkoefaamoen lea dïedte moenehtse- jïh dïevestjåanghkojne jïh saadthalmetjidie laetjedh.
Dievasčoahkkinbargoveahka lea oassi Sámedikki hálddahusas, muhto politihkalaččat gullá dievasčoahkkinjođiheaddji vuollásažžan, iige sámediggeráđi.
Dïevestjåanghkoenbarkoefaamoe boelhke Saemiedigkien reeremisnie, mohte politihkeleslaakan dïevestjåanghkoenjuhtiehtæjja gåvla vueleginie, ij saemiedigkieraeriem.
Dievasčoahkkinbargoveagas lea hálddahuslaš ovddasvástádus Sámedikki parlamentáralaš doaimmas, maiddái lávdegodde- ja dievasčoahkkimiid plánemis ja čađaheamis.
Dïevestjåanghkoebarkoefaamoen lea reerije dïedte Saemiedigkien parlamentarihkeles darjoemisnie, aaj moenehtse- jïh dïevestjåanghkoej soejkesjimmesne jïh tjïrrehtimmesne.
Dievasčoahkkinbargoveagas leat golbma bargi ja danne fertejit lávdegodde- ja dievasčoahkkimiid oktavuođas oažžut veahki eará ossodagain namuhuvvon čoahkkimiid čállinbálvalusaide, jorgalanbálvalusaide jna.
Dïevestjåanghkoebarkoefaamosne leah golme barkijh jïh dannasinie tjoeverieh moenehtse- jïh dïevestjåanghkoej gaskesistie åadtjoejibie viehkien jeatjah goevtesinie moenesovveme tjåanghkoej tjaelemedïenesjidie, jarkoestimmiedïenesjidie jnv.
Sámedikkis leat kánturbáikkit Snoasas, Ájluovttas, Evenáššis, Olmmáivákkis, Guovdageainnus, Kárášjogas ja Unjárggas.
Saemiedigkien leah kontovresijjieh Snåasesne, Ájluoktesne, Evenesesne, Olmmáivággijjesne, Goevtegeajnosne, Karasjohkesne jïh Nessebyesne.
Strategiijat 2011 bušeahtas addet gova doaimmas iešguđege politihkka- ja hálddašanguovllus.
Strategijh jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie guvviem darjoemisnie vedtieh ovmessie politihke- aaj jïh reeremedajvesne.
Bargu áššiid politihkalaččat ovddidemiin ja čuovvolemiin, lassánan hálddašandoaimmat ja vuordámušat servodagas gáibidit kapasitehta ja alla fágalaš gelbbolašvuođa ollu surggiin.
#Barkedh<vblex><tv><imp><p1><du> aamhtesi politihkeleslaakan evtiedidh jïh dåeriedidh, læssanamme reeremedarjomh jïh vuartoeh siebriedahkeste kapasiteetem jïh jolle faageles maahtaldahkem jïjnjijste suerkijste krievieh.
Jagi 2011 reviderejuvvon bušeahtas lei várrejuvvon 90 560 000 ru hálddahusa dási doaibmagoluide.
Jaepien 2011 revideeresovveme beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme 90 560 000 kr. reeremen daltesen darjomemaaksojde.
31.12.2011 nammii ledje Sámedikki hálddahusas 137 jahkedoaimma.
31.12.2011 nommese lin Saemiedigkien reeremen 137 jaepiedarjomh.
Tabeallas vuolábealde oidno man ollu leat bargit ja movt dat juohkásit nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka.
Tabelleben vuelielisnie vååjnoe man jïjnjen barkijh jïh guktie dah *juohkásit nyjsenæjjaj jïh almaj gaskemsh.
31.12.2009
31.12.2009
31.12.2010
31.12.2010
31.12.2011
31.12.2011
Jođih.
*Jođih.
Jahkedoaibma oktiibuot
Jaepiedarjome ektiegaajhke
Jođih.
*Jođih.
Jahkedoaibma oktiibuot
Jaepiedarjome ektiegaajhke
Jođih.
*Jođih.
Jahkedoaibma oktiibuot Almmáiolbmot Nissonolbmot Oktiibuot
Jaepiedarjome ektiegaajhke almah Nyjsenæjjah Ektiegaajhke
Nissonproseanta 65,9
Nyjsenæjjanproseente 65,9
41,7 61,2
41,7 61,2
55,5 63,5 Almmáiproseanta 34,1
55,5 63,5 Almaproseente 34,1
58,3 38,8
58,3 38,8
44,5 36,5
44,5 36,5
Bealit Sámedikkis, bargoaddi ja bargiidorganisašuvnnat, leat ovttasráđiid ásahan Sámedikki bargiid- ja bálkápolitihka, mii earret eará guoská oktavuhtii beliid gaskka.
Bielieh Saemiedigkesne, barkoevedtije jïh barkijiorganisasjovnh, ektine tseegkeme Saemiedigkien barkiji- jïh baalhkapolitihkem, mij gaskem jeatjah gaskesem bieliej gaskemsh dæjpa.
Báikkálaš bálkášiehtadallamiid bokte leat bealit buktán albmosii ja dássen bálkáerohusaid nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka, iešguđege virgejoavkkuid siskkobealde.
Dajven baalhkaraarahtalleminie bielieh byjjesasse buakteme jïh *dássen baalhkajoekehtsh nyjsenæjjaj jïh almaj gaskemsh, ovmessie barkoedåehkiej sisnjelen.
Sámediggi lea nu gohčoduvvon “IA-bedrift” ja čuovvu daid njuolggadusaid mat leat mearriduvvon šiehtadusas čáhkkilis bargoeallima birra.
Bargit geain leat láhčindárbbut bargosaji ja bargguid ektui ožžot fálaldaga das.
Barkijh giej leah *láhčindárbbut barkoesijjien jïh barkoej muhteste faalenassem destie åadtjoeh.
Dat lokálat maid Sámediggi geavaha galget hábmejuvvot nu ahte olbmot geain lea fuotnánan doaibmanávccat váldojuvvojit vuhtii.
Dïhte *lokálat maam Saemiedigkie åtna edtjieh dan hammoedovvedh ahte almetjh giej lea *fuotnánan darjomefaamoeh #<adv> seatadovvieh.
Bargiidpolitihkalaš mihttomearrin lea dássedettolaš ahke- ja sohkabeallečoahkkádus, ja olbmuid rekrutteren geain lea minoritehta- ja álgoálbmotduogáš.
Barkijipolitihken ulmine lea dalteseleavloen aaltere- jïh *sohkabeallečoahkkádus, jïh almetjh dåårrehtem giej minoriteete- jïh aalkoeåålmegenduekie lea.
Dát váldojuvvo vuhtii buot almmuhemiid ja bargiid rekrutterema oktavuođas.
Daate #<adv> seatadåvva gaajhki bæjjoehtimmiej jïh barkiji dåårrehtimmien gaskesistie.
Áššehivvodat Sámedikkis lea lassánan jagis jahkái.
Aamhtesenveahka Saemiedigkien jaepeste jaapan læssanamme.
Dasa lassin go duohtavuođas lea dokumeantalohku lassánan, de leat maid ollu áššit, maid Sámediggi meannuda viidon ja váttásmuvvan sakka maŋimuš jagiid.
Dïsse lissine goh rïektesisnie tjaatsegelåhkoe læssanamme, dellie leah aaj jïjnjh aamhtesh, mejtie Saemiedigkie gïetede væjranamme jïh *váttásmuvvan alme minngebe jaepiej.
Govvosat vuolábealde čájehit man ollu dokumeanttat, maid Sámediggi jahkásaččat meannuda journálavuogádaga bokte, leat lassánan ja man ollu áššit meannuduvvojit doarjjahálddašeamis.
Guvvieh vuelielisnie vuesiehtieh man jïjnjh tjaatsegh, mejtie Saemiedigkie fïerhten jaepien gïetede *journálavuogádaga gåaskoejin, læssanamme jïh man jïjnjh aamhtesh dåarjoereeremisnie gïetedovvieh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 136. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 136. bielie 379 bielesne
40 000
40 000
Dokumeantalohku
Tjaatsegelåhkoe
33 368
33 368
32 887
32 887
35 000
35 000
29 327
29 327
27 19025 44326 421
27 19025 44326 421
32 288
32 288
30 000
30 000
22 673 19 09219 693
22 673 19 09219 693
23 830
23 830
25 000
25 000
17 95918 933
17 95918 933
20 000
20 000
15 000
15 000
10 000
10 000
5 000
5 000
Dokumeantalohku
Tjaatsegelåhkoe
TS ja DS áššiid ovdáneapmi
*TS jïh *DS aamhtesi evtiedimmie
1 400
1 400
1 278 1 198
1 278 1 198
1 200
1 200
1 126
1 126
1 0061 020
1 0061 020
1 000
1 000
Hástalusat
Haestemh
Sámediggi ásahuvvui dan dihte vai sámiide sihkkarastojuvvošii ovttadássásaš meannudeapmi.
Saemiedigkie dan dïehre tseegkesovvi vuj saemide seammavyörtegs gïetedimmie gorredåvva.
Sámi giella ja kultuvrra leat leamaš álggu rájes Norggas, ja danne das leat seamma vuoigatvuohta suodjaluvvot ja ovddiduvvot go dáža kultuvra ja dárogiella.
Saemien gïele jïh kultuvren orreme aalkoenraejeste Nöörjesne, jïh dannasinie desnie årrodh seammareakta vaarjelovvedh jïh evtiedovvedh gosse daaroen kultuvre jïh daaroengïele.
Dan 20 jagis maid Sámediggi lea doaibman, leat mii olahan ollu.
Dejnie 20 jaepine aaj Saemiedigkie jåhteme, årrodh mijjieh hïnneme jïjnjem.
Riekteovdáneapmi lea positiivvalaččat ovdáneamen ollu surggiin.
Reaktoeevtiedimmie lea positijvebe jïjnjine suerkine åvteneminie.
Sámi giella ja kultuvra leat ožžon buoret stáhtusa.
Saemien gïele jïh kultuvre buerebe staatusem åådtjeme.
Sámi mánát leat ožžon vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
Saemien maanah reaktam åadtjodh ööhpehtimmiem saemiengïeleste jïh saemiengïelese åådtjeme.
Dattetge leat mis ollu hástalusat.
Darhkan leah mijjen jïjnjh haestemh.
Vuoigatvuođadilli lea buorránan, muhto go Sámedikki doaibmamunni čuovvolit dáid vuoigatvuođaid geavatlaš politihkas measta ii oppa leatge, de jotkojuvvo sámi álbmoga vealaheapmi Norggas.
Reaktantsiehkie buaranamme, mohte gosse Saemiedigkiem *doaibmamunni daejtie reaktide dåeriedidh *geavatlaš politihkesne dallahmasten ij abpe leah, dellie saemien åålmegen joekehtsgïetedimmie Nöörjesne #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 137. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 137. bielie 379 bielesne
Sámedikkis ferte leat friijavuohta bidjat eavttuid, hábmet ja hálddašit sámepolitihka Norggas.
Saemiedigkien tjoevere frïjjevoete moenemetsiehkieh bïejedh, saemienpolitihkem Nöörjesne hammoedidh jïh reeredh.
Ovttasdoaibmanprosedyrat Stuorradikki, ráđđehusa ja Sámedikki gaskka galget sihkkarastit ahte Sámediggi sáhttá gozihit dan rolla.
*Ovttasdoaibmanprosedyrat Stoerredigkien, reerenassen jïh Saemiedigkien gaskemsh edtjieh gorredidh ahte Saemiedigkie maahta dam råållam geehtedidh.
Konsultašuvdnašiehtadus Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka váikkuha dan ahte ovttasdoaibman oassebeliid gaskka lea buorre.
Konsultasjovnelatjkoe Saemiedigkien jïh Reerenassen gaskemsh dam dijpie ahte *ovttasdoaibman boelhkebieliej gaskemsh lea buerie.
Dattetge lea deaŧalaš ahte goappašat bealit dollet konsultašuvdnašiehtadusa, ja vai beliin lea oktasaš áddejupmi movt konsultašuvdnašiehtadus galgá geavahuvvot geavahusas.
Darhkan vihkele ahte gåabpegh bielieh konsultasjovnelatjkoem steerieh, jïh vuj bieline lea ektie goerkese guktie konsultasjovnelatjkoe edtja åtnosne åtnasovvedh.
Sámediggái livčče erenoamáš dárbu oažžut friijavuođa bušeahta dáfus sihkkarastin dihte dan ahte Sámedikkis livčče autoritehta ja álggahanvuoigatvuohta sámepolitihkas.
Saemiedægkan lea sjïere daerpies frïjjevoetem beetnehsoejkesjen dïehre åadtjodh gorredimmien dïehre dam ahte Saemiedigkien lea *autoritehta jïh aelkiehtimmiereakta saemienpolitihkesne.
Dán sihkkarastima dihte lea dárbu oažžut sadjái bušeahttaprosedyraid ja jahkásaš bušeahttarámmaid mat dávistit Sámedikki rollii sámepolitihkas.
Daan gorredimmien dïehre lea daerpies sæjjan beetnehsoejkesjeprosedyjrh jïh fïerhtenjaapetje beetnehsoejkesjemierieh åadtjodh mah Saemiedigkiem råållese saemienpolitihkesne svååroeh.
Mii vásihit ahte Sámedikki oassi nationála áŋgiruššamiin ii dávis eará lasáhusaide Stáhtabušeahtas ja lasáhusaide mat čatnasit nationála ođastusaide.
Dát lea čuohcan erenoamážit sámi kultuvrii, museaođastussii ja Kulturloktemii ovdamearkka dihte.
Daate joekoenlaakan saemien kultuvrese tsavtseme, *museaođastussii jïh Kultuvrelutnjemasse vuesiehtimmiendïehre.
Sámi kulturbargu lea mielde addimin gullevašvuođa, loaktima, identitehta ja eallinkvalitehta.
Saemien kultuvrebarkoe mealtan ektiedimmiem vedtedh, murriedimmiem, identiteetem jïh jielemekvaliteetem.
Dasa lassin addet dat deaŧalaš bargosajiid smávva servodagain.
Dïsse lissine dah vihkeles barkoesijjieh vedtieh onne siebriedahkine.
Danne lea kultuvra vuoruhuvvon bajás Sámedikkis.
Dannasinie kultuvre bæjjese Saemiedigkesne prijoriteradovveme.
Sámediggi vuorjašuvvá dainna go ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbingiellan ain njiedjá.
Saemiedigkie dejnie vaajva goh learohkelåhkoe giej lea saemiengïele mubpiengïeline annje luajhtede.
Oahppit geain lea sámegiella nubbin giellan eai oahpa giela doarvái bures nu ahte šattašedje doaibmi guovttegielagin, ja leat ollu hástalusat mat čatnasit sámegiela oahpahussii, mii dagaha dan ahte ollu oahppit atnet dan liigenoađđin skuvlaárgabeaivvis.
Learohkh giej lea saemiengïele mubpine gïeline eah gïelem nuekies lïerh hijven dan ahte sjidtieh funksjovnelle guektiengïeleguedtiejinie, jïh jïjnjh haestemh mah saemiengïelen ööhpehtæmman gårrelgieh, mij dam dorje ahte jïjnjh learohkh dam utnieh *liigenoađđin skuvleaarkebiejjien.
Sámediggi háliida jorgalahttit dán ovdáneami earret eará oahpahusmálliid geahčadeami bokte fágas sámegiella nubbingiellan.
Saemiedigkie sæjhta daam evtiedimmiem gaskem jeatjah #jarkoestidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf> ööhpehtimmiengoeri gïehtjedimmien baaktoe faagesne saemiengïele mubpiengïeline.
Olmmošlohku sámi guovlluin njiedjá ain.
Almetjelåhkoe saemien dajvine annje luajhtede.
Erenoamážit nuorra nissonolbmot fárrejit eret.
Joekoenlaakan noere nyjsenæjjah destie juhtieh.
Danne lea deaŧalaš fievrridit dakkár politihka mii geasuhišgoahtá eanet nissonolbmuid sámi guovlluide.
Dannasinie vihkele dagkeres politihkem foeresjidh mij jeenjebh nyjsenæjjah saemien dajvide giesiegåata.
Okta sivva manne olbmot háliidit ássat sámi ássanguovlluin, lea oktavuohta sohkii ja sámi gillii ja kultuvrii.
Akte sjïeke almetjh sïjhtedh mïnnin saemien årromedajvine veasodh, lea gaskese slïektese jïh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Olbmuin ferte dattetge maiddái leat juoga mainna birget.
Almetji tjoevere darhkan aaj årrodh naakene mejnie bïerkenibie.
Eanet áŋgiruššan sámi ealáhusain buktá ássama giliide.
Jeenjebe eadtjaldovveme saemien jieliemassine veasomem voenide buakta.
Barggolašvuođa oassi vuođđoealáhusain lea njiedjan, seammás leat unnit ođđa ásaheamit ealáhusovddidandoaibmaguovllus.
#Barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><gen> boelhke våaromejieliemassijste luajhtadamme, seammasïenten leah unnebe orre tseegkemh jieliemassenevtiedimmievierhkiedajvesne.
Sámedikki ealáhuspolitihkas deattuhuvvo eanet báikegottiid ovddideapmi, ođđaháhkan, gelbbolašvuođa ovddidandoaibmabijut ja ealáhushutkan.
Saemiedigkien jieliemassenpolitihkesne jeenjebe sijjiegedtiej evtiedimmie tjïelkeståvva, orreskååffeme, maahtaldahken evtiedimmieråajvarimmieh jïh jieliemassehæhtadimmie.
Sámi guovlluin ferte movttiidahttit ásahemiide.
Saemien dajvine tjoevere tseegkemidie eadtjaldehtedh.
Seammás ferte vuođđoealáhusaide sihkkarastit buriid rámmaeavttuid.
Seammasïenten tjoevere våaromejieliemasside buerie mieriekrïevemh gorredidh.
Sámiid eana- ja resursavuoigatvuođaid lága bokte nannen ja vuoigatvuohta ealáhusbargui mearkkaša ollu ássamii sámi guovlluin, sámi kultuvrii ja kulturovddideapmái.
Saemiej eatneme- jïh vierhtienreaktaj laakine nænnoestimmie jïh reakta jieliemassenbarkose jïjnje veasoemasse saemien dajvine lea, saemien kultuvrese jïh kultuvreevtiedæmman.
Danne leat Sámedikkis stuorra vuordámušat viidáset bargui Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvolemiin ja Riddoguolástuslávdegotti čuovvolemiin.
Dannasinie leah Saemiedigkien stoere vuartoeh vijrebe barkose Saemien reaktanmoenehtsen II dåeriedidh jïh Gaedtiegöölemenmoenehtsen dåeriedidh.
Sámi servodat lea rievdamin.
Saemien siebriedahke jorkestovveminie.
Eanet ja eanet sápmelaččat válljejit ásaiduvvat gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide.
#Jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> jïh jeenjelaakan saemieh veeljieh staaride jïh tjåahkesijjide orrijidh.
Danne ferte Sámediggi maiddái bargat dan ala ahte šaddet oadjebas ja buorit ássan- ja eallineavttut sámiide gávpogiin, ja ovddidit daid.
Dannasinie tjoevere Saemiedigkie aaj dejnie barkedh ahte jearsoes sjidtieh jïh buerie veasome- jïh jielememoenemetsiehkieh saemide staarine, jïh dejtie evtiedieh.
Dát gáibida árjjalaš ja heivehuvvon politihka, ja gáibida buori gulahallama báikkálaš eiseválddiiguin.
Daate kreava eadtjohke jïh sjïehtelovveme politihkem, jïh buerie gaskesadtemem dajven åejvieladtjigujmie kreava.
Plána- ja finánsalávdegotti árvalus
Soejkesje- jïh finansemoenehtsen åssjele
Álggahus
Aalkoe
Sámelága § 1-3 vuođul, mas daddjojuvvo ahte “Sámedikki jahkedieđáhus sáddejuvvo Gonagassii” , bidjá Sámediggi ovdan jahkedieđáhusas.
Saemienlaaken § 1-3:n mietie, mesnie jeahtasåvva ahte “Saemiedigkien jaepiebïevnese gånkese Seedtesåvva” , Saemiedigkie fraamme jaepiebïevnesisnie beaja.
Sámedikki jahkedieđáhus, oktan Sámedikki 2011 rehketdoaluin, válddaha Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš doaimma 2011:s.
Saemiedigkien jaepiebïevnese, oktegh Saemiedigkien jaepien 2011 ryökneminie, Saemiedigkiem buerkeste politihkeles jïh reerije darjomen jaepien 2011.
Sámedikki iešguđet doarjjaortnegiid hálddašeapmi válddahuvvo muhtumassii dain kapihttaliin mat gieđahallet guoskevaš fágasuorggi, ja muhtumassii rehketdoalu kommeanttaid vuolde.
Saemiedigkien ovmessie dåarjoeöörnegi reereme buerkieståvva *muhtumassii dejnie kapihtelinie mah sjyöhtehke faagegievliem gïetedellieh, jïh *muhtumassii ryöknemen *kommeanttaid nuelesne.
Sámedikki jahkedieđáhus čujuha maiddái daidda boahttevaš hástalusaide maid Sámediggi ferte dustet.
Saemiedigkien jaepiebïevnese aaj dejtie båetije haestiemidie tjaatseste mejtie Saemiedigkie tjoevere dåastodh.
Mearkašumit
Mïerhkesjimmieh
Lávdegotti eanetlohku, Bargiidbellodaga sámediggejoavkku (Bb) lahtut Aina Kristine Kant, Willy Ørnebakk, Ronny Wilhelmsen, Ragnhild Melleby Aslaksen, Norgga sámiid riikasearvvi (NSR) lahtut Ann-Mari Thomassen, Aili Keskitalo, Rolf Johansen, Jarle Jonassen, Árja lahttu Alf Isaksen, Ovddádusbellodaga lahttu (FrP) Arthur Tørfoss ja Sámit Mátta-Norggas lahttu Monica Balto ovddidit čuovvovaš mearkkašumi:
Moenehtsen gellientaale, Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkien (*Bb) lïhtsegh Aina Kristinen Kant, Willyn Ørnebakk, Ronnyn Wilhelmsen, Ragnhilden Melleby Aslaksen, Nöörjen saemiej rïjhkensiebrien (NSR:n) lïhtsegh Ann-Marien Thomassen, Ailijjen Keskitalo, Rolfen Johansen, Jarlen Jonassen, Árjan lïhtsege Alfen Isaksen, #Ovddádusbellodat<np><sg><gen> lïhtsege (Frp) Arthuren Tørfoss jïh Saemieh Åarjel-Nöörjesne lïhtsege Monican Balto minngebe mïerhkesjimmiem evtiedieh:
Jahkedoaibma 2011
Jaepiedarjome 2011
Siiddus 73 “geahčastat jahkedoaimmain” sáhttá orrut ahte virggiid lohku lea lassánan viehka ollu jagis 2010 jahkái 2011.
Bielesne 73 “læstoe jaepiedarjoeminie” maahta årrodh ahte barkoej låhkoe læssanamme naa #jïjnje<adj><sg><ine><attr> jaepesne 2010 jaapan 2011.
Virgelohku ii leat bissovaččat lassánan, muhto lea boađus oanehis áiggi bargguin konkrehta hálddašandoaimmaid geažil.
Ij leah barkoelåhkoe vihtieslaakan læssanamme, mohte lea illedahke åenehks tïjjen barkojne konkreete reeremedarjomi dïete.
Vuogas livčče dárkileappot čilget maid dát lasáhus mearkkaša.
Sjiehtele eensigåbpoe maam boejhkelidh daate lissie lea.
Sámedikki bargguide ja resursageavaheapmái váikkuhit hálddahuslaš barggut mat bohtet servodaga beales.
Saemiedigkien barkojde jïh vierhtienpråvhkose reerije barkoeh dijpieh mah siebriedahken bielesne båetieh.
2011:s lea kulturmuittuid registreren ja daid geahčadeapmi plánejuvvon el-rávdnjelinjás Ofuohta-Báhccavuona ja Báhccavuona-Hammerfeastta gaskka buvttihan ollu doaimmaid geassit 2011.
jaepien 2011 kultuvremojhtesh soejkesjovveme el-faamoelinjesne registreereme jïh dejtie gïehtjedidh Ofuohta-Báhccavuotnan jïh Báhccavuotna-Hammerfesten gaskemsh buektien jïjnjide darjoemidie giesedh 2011.
Sámediggi lea váldán hui ollu olbmuid bargui oanehis áigái, mii dahká sullii 8 jahkedoaimma, sámi kulturmuittuid registreremii dan plánejuvvon linjás Ofuohtas Hammerfestii.
Saemiedigkie vaalteme dan jïjnjide almetjidie barkose åenehks tïjjese, mij dorje medtie 8:m jaepiedarjomh, saemien kultuvremojhtesh registreeremasse dan soejkesjovveme linjesne Ofuohteste Hammerfestese.
Dasa lassin go dađistaga eanet ásahuvvojit ovdamearkka dihte bieggamillopárkkat lea mearrideaddji dasa ahte šaddá eanet fealtabargu kulturmuittuid ektui.
Dïsse lissine gosse daamtaj jeenjelaakan vuesiehtimmien dïehre tseegkesuvvieh *bieggamillopárkkat lea nænnoestæjja dïsse ahte jeenjebe sjædta *fealtabargu kultuvremojhtesimuhteste.
Dát čájeha maid ahte jahkedoaimmat Sámedikkis livčče lassánan.
Daate aaj vuesehte ahte jaepiedarjomh Saemiedigkien læssanamme.
Lávdegotti Bargiidbellodaga sámediggejoavkku (Bb) lahtut, Norgga sámiid riikasearvvi (NSR) lahtut, Árja lahttu Alf Isaksen ja Sámit Mátta-Norggas lahttu ovddidit čuovvovaš mearkkašumi: FrP doarju teakstaoasi "2011 Rehketdoallu" rádjai.
Moenehtsem Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkien (*Bb) lïhtsegh, Nöörjen saemiej rïjhkensiebrien (NSR:n) lïhtsegh, Árjan lïhtsege Alfen Isaksen jïh Saemieh Åarjel-Nöörjesne lïhtsege minngebe mïerhkesjimmiem evtiedieh: Frp teeksteboelhkem dåårje "jaepien 2011 Ryökneme" raajan.
Váilevaš buseahttameannudeapmi .
Fååtesæjja beetnehsoejkesjegïetedimmie .
Sámediggi šálloša ahte ii leat vel dakkár čielggadus mii sihkkarasttášii Sámediggái váikkuhanfámu bušeahttaprosessii.
Saemiedigkie gaatelassja ahte ij annje leah dagkeres boejhkehtasse mij Saemiedægkan soptsestimmiem beetnehsoejkesjeprosessese gorrede.
Dat lea duođalaš go Sámedikki ja stáhta gaskasaš ovttasdoaibman lea deaŧalaš sámi iešmearrideami ovdáneapmái.
Dïhte itjmies gosse Saemiedigkien jïh staaten gasngesadtje *ovttasdoaibman lea vihkeles saemien jïjtjereeremen evtiedæmman.
Sámediggi oaivvilda ain ahte vuođđo eaktun ovdáneapmái daid hástalusaid ektui mat leat bušeahttaáššis, lea ahte ovttasdoaibman ráđđehusa ja Sámedikki gaskkas nannejuvvo.
Saemiedigkie annje jeahta ahte våarome moenemetsiehkine evtiedæmman daj haestemi muhteste mah beetnehsoejkesjeaamhtesisnie, lea ahte *ovttasdoaibman reerenassen jïh Saemiedigkien gaskesne nænnoeståvva.
Dan ii sáhte juksat bušeahttaáššis konsultašuvdna- dahje šiehtadallanprosedyraid haga gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki.
Dam ij maehtieh beetnehsoejkesjeaamhtesem jaksedh konsultasjovne- jallh raarahtallemeprosedyjri namhtah staaten åejvieladtjide gaskesne jïh Saemiedigkien.
Dát ásahivččii formálalaš vuođu ja rámma daidda gáibideaddji hástalusaide maid ferte dustet iešmearridanvuoigatvuođa ekonomalaš beliid ektui.
Daate byjjes våaromem jïh mieriem dejtie krïevije haestiemidie tseegkie mej tjoevere dåastodh jïjtjereeremereaktan ekonomeles bieliej muhteste.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvoleapmi Sámediggi šálloša váilevaš ovdáneami Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvoleami ektui.
Saemien reaktanmoenehtsen II dåeriedimmie Saemiedigkie fååtesæjja evtiedimmiem gaatelassja Saemien reaktanmoenehtsen II dåeriedimmien muhteste.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi geigii čielggadusas juo juovlamánus 2007, ja čuovvolanbargu ii leat ovdánan nu mo lei vurdojuvvon.
Saemien reaktanmoenehtse boejhkehtassesne joe geelki goeven 2007, jïh ij leah dåeriedimmiebarkoe åvtenamme #<adv> goh lij vuartasovveme.
dutkama várás dain dákterikkiin mat leat ođđasis hávdáduvvon Njávdámii.
dotkemasse dejnie *dákterikkiin mah ikth vielie Njávdánasse jöörtesovveme.
Dattetge lea Sámedikki oaidnu ahte čearddalaš identitehta ii sáhte gávdnat genain.
Darhkan lea Saemiedigkien vuajnoe ahte etnihkeles identiteete ij maehtieh geenine gaavnedh.
Dakkár dutkama mii almmá man ge haga lohká ahte genehtalaš profiila lea seamma go čearddalaš identitehta, sáhttá buohtastahttit dakkár dutkamiin mii dadjá ahte oaiveskálžohápmi lea seamma go čearda.
Dagkeres dotkemem mij namhtah man gænnah namhtah jeahta ahte *genehtalaš profïjle seamma gosse etnihkeles identiteete, maahta dagkeres dotkeminie mohtedidh mij jeahta ahte åejjieskibliehaamoe seamma goh aarhte.
Muhto sihke genehtalaš Sámedikki guottut sámi bázahasaid dutkama ektui Sámediggi ii leat prinsihpalaš vuođul vuostá DNA-dutkama, ii ge dákteriggedutkama nu guhká go dat dáhpáhuvvá etihkalaš norpmaid vuođul.
Mohte dovne *genehtalaš Saemiedigkien vuajnoeh saemien beetsuvi dotkemen muhteste ij Saemiedigkie leah prinsïhpen mietie vuasta *DNA-dotkemen, ij aaj *dákteriggedutkama dan guhkiem goh dïhte etihken normi mietie sjugniehtåvva.
Danne leat maid sihkkarastán dárbbašlaš ávdnasiid DNA sohkavuođa, álbmotfárremiid ja eará čuolbmačilgehusaid sáhtte čuvgehit DNA-analysaiguin, ja maiddái buohtastahttit dálá álbmogiiguin.
Dannasinie aaj gorredamme daerpies materijelli *DNA *sohkavuođa, åålmegenjuhtemh jïh jeatjah tjoelmetjïelkestimmieh maehtiejin *čuvgehit *DNA-joekehtimmiejgujmie, jïh aaj daaletje åålmegigujmie mohtedidh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 139. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 139. bielie 379 bielesne
Riddoguolástuslávdegoddi Áššedovdijoavku mii čielggadii guolástanvuoigatvuođa olggobealde Finnmárkku dr.
Gaedtiegöölemenmoenehtse Aamhtesendabtijendåehkie mij tjïelkedi göölemereaktan bæjngolen Finnmaarhken *dr.
juris Carsten Smith jođiheami vuolde, lea čađahan vuđolaš barggu, ja lávdegoddi rámida lávdegotti dan barggu geažil maid sii leat čađahan dán oktavuođas.
*juris Carstenen Smithen mietiedimmien nuelesne, våaromes barkoem tjïrrehtamme, jïh moenehtse moenehtsem girmie dan barkoen dïete maam dah daennie gaskesisnie tjïrrehtamme.
Máhttovuođđu riddoálbmoga vuoigatvuođaid birra resurssaide lea áibbas eará go dan mii lei 2005:s go Finnmárkkuláhka dohkkehuvvui.
#Máhtto<np><ant><m><cmp_sgnom><cmp>våarome gaedtieåålmegen reaktaj bïjre vierhtide lea aejvie jeatjebe goh dan mij lij jaepien 2005 gosse #Finnmárkoláhka<np><sg><nom> dåhkasjehti.
Njunuš áššedovdit lea ovttajienalaš evttohusa vuođul nagodan ovddidit evttohusa mii lea vuođđuduvvon sámi guolástanvuoigatvuođaide.
Njuenehke aamhtesendabtijh lea *ovttajienalaš uvtelassen mietie gaegniedamme uvtelassem evtiedidh mij saemien göölemereaktide tseegkesovveme.
Riddoguolástuslávdegotti jođiheaddji Carsten Smith dajai dalle go lávdegotti evttohus geigejuvvui Deanodagas guovvamánu 18.
Gaedtiegöölemenmoenehtsen juhtiehtæjja Carstenen Smith jiehtieji delliegoh moenehtsen uvtelasse Deanodatisnie goevten geelkesovvi 18.
b 2008 ahte lei sáhka mearrasámi kultuvrra ceavzimis.
b. jaepien 2008 ahte lij håaleme mearoesaemien kultuvren bearkadimmeste.
Lávdegoddi lea nannen ahte sámi historjjálaš vuoigatvuođat gávdnojit ja ahte vuoigatvuođaid ferte dohkkehit lágaid bokte.
Moenehtse nænnoestamme ahte saemien historihkeles reaktah leah jïh ahte reaktah tjoevere laakine dåhkasjehtedh.
Lávdegoddi lea viidáseappot evttohan guovlovuđot hálddašanortnegiid.
Moenehtse vijriebasse dajvevåaromen reeremeöörnegh uvtedamme.
Lávdegoddi šálloša go Guolástus- ja riddodepartemeanta lea hilgon deaŧalaš rávvagiid Riddoguolástuslávdegotti evttohusas.
Moenehtse gaatelassja gosse Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente vihkeles bïhkedimmieh beelhkeme Gaedtiegöölemenmoenehtsen uvtelassesne.
2011 rehketdoallu Rehketdoallu čuovvu mielddusin jahkedieđáhussii.
Sáhtášii sávvat dakkár rehketdoalu ovdanbuktima man álkit buohtastahttit bušeahtain, dás maiddái eavttuid ja evttohusaid mat leat boahtán bušeahttabarggus.
Maahta vaajtelidh dagkeres ryöknemen åvtese buektemem man aelhkebe beetnehsoejkesjinie mohtedidh, daelie aaj moenemetsiehkieh jïh uvtelassh mah beetnehsoejkesjebarkoste båateme.
Sámediggi čujuha muđui dasa ahte livččii ávkkálaš oažžut ollislaš visogova das mo Sámediggeráđđi geavaha dan muddenfápmudusa maid dat lea ožžon, mii dahká vejolažžan eará láhkai hálddašit gitta 20 % rádjai várrejuvvon ruđain.
Saemiedigkie tjaatseste voen dïsse ahte aevhkies åadtjodh ellies *visogova destie guktie Saemiedigkieraerie dam staeriedimmiestillemem åtna maam dïhte åådtjeme, mij nuepine jeatjah vuakan dorje öövre 20 proseentigujmie raajan bïedtesovveme beetneginie reeredh.
Dakkár ollislaš visogovva buoridivččii jahkedieđáhusa rehketdoallooasi, ja dagahivččii ahte dokumeantta sáhtášii buorebut geavahit Sámedikki doibmii.
Dagkere ellies *visogovva buerede jaepiebïevnesen ryöknemeboelhkem, jïh dorje ahte tjaatsegem maahta buerebelaakan Saemiedigkien darjoemasse utnedh.
Lávdegotti Ovddádusbellodaga lahttu, Arthur Tørfoss ovddidii čuovvovaš mearkkašumi:
Moenehtsem #Ovddádusbellodat<np><sg><gen> lïhtsege, Arthuren Tørfoss minngebe mïerhkesjimmiem evtiedi:
Lahttu oaidná ahte doaibmabiddji golut báikediđoštallamiid oktavuođas ledje mannan jagi sullii 4,5 miljon ruvnnu.
Lïhtsege vuajna ahte darjomebïejije maaksoeh *báikediđoštallamiid gaskesisnie lin mïnneme jaepien medtie 4,5:n millijovne kråvnah.
Lahttu oaidnu lea ahte go almmolaš eiseválddit gáibidit báikediđoštallamii ja iskkademiid, de berre almmolašvuohta máksit goluid ieš, ii ge noađuhit eanaeaiggáda ja doaibmabiddji dan geažil.
Lïhtsege vuajnoe lea ahte goh byjjes åejvieladtjh krievieh *báikediđoštallamii jïh goerehtimmieh, dellie byöroe byögkelesvoete maaksoeh maeksedh jïjtje, ij aaj *noađuhit eatnemeaajhteren jïh darjomebïejije dan dïete.
Beroškeahttá das ležžet dal doaibmabiddjit NČE, gielddat dahje ovttaskasat.
Saaht desnie leah hågkh darjomebïejijh NČE:m, tjïelth jallh *ovttaskasat.
Lahttu háliida ahte mii boahtteáiggis máksit goluid ieža, ja ahte dat váldojuvvo mielde boahttevaš bušeahtaide.
Lïhtsege sæjhta ahte mijjieh båetijen aejkien maaksoeh maeksiejibie jïjtjh, jïh dïhte mealtan båetije beetnehsoejkesjidie vaaltasåvva.
Ii leat makkárge ágga dasa ahte galggašii divrudit dárbbašmeahttumit dakkár prošeavttaid, mat leat ávkin servodahkii.
Ij leah naan gænnah *ágga dïsse ahte edtja *divrudit *dárbbašmeahttumit dagkeres prosjeektide, mah nåhtojne siebriedahkese.
Evttohusat
Uvtelassh
Evttohus 1
Uvtelasse 1
Bargiidbellodaga sámediggejoavkku (Bb), Norgga sámiid riikasearvvi (NSR) ja Sámit Mátta-Norggas:
Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkien (*Bb), Nöörjen saemiej rïjhkensiebrien (NSR) jïh Saemieh Åarjel-Nöörjeste:
Siidu 38 bajilčállaga Mariidnaealáhusat vuolde – ođđa teavsttat maŋŋá vuosttaš cealkaga, evttohusa vuosttaš teakstaoasi eará cealkagat doalahuvvojit maŋŋá čuovvovaš teavstta:
Bielie 38 bijjiebaakoeh Marijnejieliemassh nuelesne – orre teeksth voestes raajesem mænngan, uvtelassen voestes teeksteboelhken jeatjahraajesh utniehtovvieh minngebe teekstem mænngan:
Sámediggi deattuha viidáseappot ahte ferte vuhtiiváldit boares lágaid dán suorggis, ovdamearkka dihtii 1775 mannosaš eanančujuhancealkámuša (Jordutvisningsresolusjonen) mii nanne finnmárkolaččaid vuosttašvuoigatvuođa guolásteapmái.
Saemiedigkie vijriebasse tjïelkeste ahte tjoevere båeries laakh daennie suerkesne seatadidh, vuesiehtimmien dïehre jaepien 1775 asketje eatnemetjaatsestimmiejiehtegh (*Jordutvisningsresolusjonen) mij nænnoste *finnmárkolaččaid #voestes<adj><ord><cmp_sggen><cmp>reaktam göölemasse.
Sámediggi muittuha ahte Gáivuona duopmu maiddái manná guhkás dan guvlui ahte dovddahit ahte das lea sáhka vieruiduvvanvuoigatvuođas mas báikkálaš guolásteaddjit ožžo buhtadusa, dannego sin guolástanguovlluide lei váddáset beassat go fápmohuksen buvttihii eanet jieŋa vutnii.
Saemiedigkie måjhtajahta ahte Kåfjorden dåapmoe aaj gåhkese dan dajvese mænna ahte jiehtiejibie ahte desnie lea håaleme *vieruiduvvanvuoigatvuođas mesnie dajven göölijh refusjovnem åadtjoejin, dannasinie sijjen göölemedajvide lij geervebe åadtjodh gosse faamoetseegkeme jeenjebe jïengem voenese buektiehti.
Sámediggi čujuha viidáseappot dasa ahte oahppa ”friddja guolásteami” birra ii goassege ožžon coavcci Norgga rittus.
Saemiedigkie vijriebasse dïsse tjaatseste ahte learoe ”frijje göölemen” bïjre ij gåessie gænnah åadtjoeh *coavcci Nöörjem gaedteste.
Duopmu čájeha ahte historjjálaš geavaheapmi mii lea duođaštuvvon rittus báikkálaš vieruiduvvannjuolggadusain, lei hui deaŧalaš mearrádussii.
Dåapmoe vuesehte ahte historihkeles pråvhkoe mij gaedtesne jååhkesjovveme voenges *vieruiduvvannjuolggadusain, lij dan vihkeles nænnoestahkese.
Dáid
Daejtie
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 140. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 140. bielie 379 bielesne
historjjálaš duohtavuođaid ferte maid árvvoštallat Norgga geatnegasvuođaid ektui earret eará ON Álgoálbmotjulggaštusa 37.
historihkeles rïektesh tjoevere aaj Nöörjen #stillese<n><pl><gen> muhteste gaskem jeatjah vierhtiedalledh ON Aalkoeåålmegendeklarasjovnen 37.
artihkkala vuođul.
artihkelen mietie.
Siidu 38 bajilčállaga Mariidnaealáhusat vuolde – evttohusa 3.
Bielie 38 bijjiebaakoeh Marijnejieliemassh nuelesne – uvtelassen 3.
cealkagii lasihuvvo sátni historjjálaš ja nu dat šaddá ná:
raajesasse baakoe lissiehtåvva historihkeles jïh dan dïhte naemhtie sjædta:
Sámediggi vuoruha barggu sámiid historjjálaš bivdovuoigatvuođaid, mariidnaresurssaid ja jogaid ja riddo- ja vuotnaguovlluid geavaheami sihkkarastimiin.
Saemiedigkie barkoem prijoriterede saemiej historihkeles væjroereaktaj, marijnevierhtiej jïh johki jïh gaedtie- jïh voenedajvi pråvhkoen gorredimmine.
Evttohus 2
Uvtelasse 2
Bargiidbellodaga sámediggejoavkku (Bb), Norgga sámiid riikasearvvi (NSR) ja Sámit Mátta-Norggas:
Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkien (*Bb), Nöörjen saemiej rïjhkensiebrien (NSR) jïh Saemieh Åarjel-Nöörjeste:
Lasseevttohus s.
#Lasse<np><ant><m><cmp_sgnom><cmp>uvtelasse s.
8 ovdal “Buoret bálvalus”
8:n aarebi “Buerebe dïenesje”
Váilevaš prosedyrat bušeahttakonsultašuvnnaide.
Fååtesæjja prosedyjrh beetnehsoejkesjekonsultasjovnide.
Sámedikki 2010 jahkedieđáhusas deattuhii Sámediggi garrasit dárbbu oažžut konsultašuvdnaprosedyraid Ráđđehusain bušeahttaáššiid oktavuođas.
Saemiedigkien jaepien 2010 jaepiebïevnesisnie Saemiedigkie garrebe daerpiesvoetem tjïelkesti konsultasjovneprosedyjri reerenassine beetnehsoejkesjeaamhtesi gaskesistie åadtjodh.
Sámediggi oinnii dan Ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadusa lunddolaš joatkkan.
Saemiedigkie damreerenassem vuejnieji jïh Saemiedigkien gasngesadtje konsultasjovnelatjkoen iemie jåarhkine.
Sámediggi oaivvilda ain ahte vuođđo eaktun dasa ahte juksat ovdáneami hástalusaid ektui bušeahttaáššiin, lea ahte ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš ovttasdoaibman nannejuvvo.
Saemiedigkie annje jeahta ahte våarome moenemetsiehkine dïsse ahte evtiedimmiem haestemi muhteste jaksedh beetnehsoejkesjeaamhtesinie, lea ahte reerenassen jïh Saemiedigkien gasngesadtje *ovttasdoaibman nænnoeståvva.
Dan ii sáhte juksat konsultašuvdna- dahje šiehtadallanprosedyraid haga gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki bušeahttaáššiin.
Dam ij maehtieh jaksedh konsultasjovne- jallh raarahtallemeprosedyjri namhtah staaten åejvieladtjide gaskesne jïh Saemiedigkien beetnehsoejkesjeaamhtesinie.
Dat ásahivččii formálalaš vuođu ja rámma daidda gáibideaddji hástalusaide maid ferte dustet iešmearridanvuoigatvuođa ekonomalaš beliid ektui.
Dïhte byjjes våaromem jïh mieriem dejtie krïevije haestiemidie tseegkie mej tjoevere dåastodh jïjtjereeremereaktan ekonomeles bieliej muhteste.
Lávdegotti ráva
Moenehtsen bïhkedimmie
Lávdegottis eai leat eanet mearkkašumit dahje evttohusat ja rávve Sámedikki mearridit čuovvovačča:
Moenehtsen eah leah jeenjebh mïerhkesjimmieh jallh uvtelassh jïh Saemiedigkiem nihtetjæsta nænnoestidh #minngebe<adj><sg><gen>:
Sámediggi doarju muđui Sámediggeráđi árvalusevttohusa.
Saemiedigkie voen saemiedigkieraerien åssjelenuvtelassem dåårje.
Mearkašumit, Bargiibellodat sámediggejoavkku, áirras Willy Ørnebakk ja Árja lahttu Alf Isaksen ovddidii čuovvovaš mearkkašumi:
Mïerhkesjimmieh, Bargijekrirrie saemiedigkiedåehkiem, saadthalmetje Willyn Ørnebakk jïh Árjan lïhtsege Alfen Isaksen minngebe mïerhkesjimmiem evtiedi:
Sámegiella lea áitojuvvon ja jápmá jus eai geavahuvvo eanet ja váikkuhangaskaoamit giela gáhttemii ja ovddideapmái.
Saemiengïele aajhtasovveme jïh jaama jis eah utnieh jeenjebe jïh dïedtetsavtshvierhtieh gïelen vaarjelæmman jïh evtiedæmman.
Stáhta eiseválddit fertejit oaidnit man álki orru leamen heaittihit skuvllaid sámi giliin seastin dihtii ruđaid gieldda bealis.
Skuvla lea geađgejuolgin sámegiela áimmahuššamis giliin.
Skuvle gierkiejuelkine saemiengïelen voebnesjimmesne voenine.
Sámediggi lea hui balus go nu máŋga vuođđoskuvlla sámi guovlluin leat áitojuvvon heaittihuvvot dahje heaittihuvvon juo.
Saemiedigkie dan *balus gosse dan gellie maadthskuvlh saemien dajvine illesovvedh aajhtasovveme jallh joe illesovvem.
Sámedikki mielas lea earenoamáš vuorjašuhtti ahte sámi resursaskuvllat dakkár báikkiin gos sámegiella lea rašši, nugo mearrasámi guovlluin, julev- ja lullisámi ja márkosámi guovlluin, heaittihuvvojit ekonomalaš sivaid geažil.
Saemiedigkien mïeleste lea sjïere #vaajvedh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><der_nomag><n><sg><nom> ahte saemien vierhtienskuvlh dagkeres sijjine gusnie saemiengïele hiejjehts, goh mearoesaemien dajvine, luvlie- jïh åarjelsaemien jïh marhkesaemien dajvine, ekonomeles sjïeki dïete illesuvvieh.
Das sáhttá namuhit ahte Billávuona sámi bajásšaddanguovddáš ja Bissojoga bajásšaddanguovddáš Porsáŋggus gielddas, Vátnjavári skovlá Skániid suohkanis, Láhpoluobbala skuvla Guovdageainnus ja Prahke skuvle leat muhtun dain skuvllain maid leat mearridan heaittihit dahje maid áigot heaittihit fargga.
Desnie maahta moenedh ahte Billávuotnan saemien byjjenimmiejarngen jïh Bissojohkan byjjenimmiejarngen Porsangerisnie tjïeltesne, Vátnjavárrijjen skuvle #Skánik<np><top><pl><gen> tjïeltesne, Láhpoluoppalen skuvle Goevtegeajnosne jïh *Prahke *skuvle årrodh muvhte dejnie skuvline mej nænnoestamme illedh jallh maam edtjieh rætnoe illedh.
Lea hui šállošahtti go nana sámi gealbobirrasat háddjejuvvojit, sámi mánáid bajásšaddaneavttut hedjonit giliservodagain ja oahppit fertejit gillát guhkes skuvlamátkki geažil gielddaguovddážii oažžun dihtii oahpahusa.
Lea dan *šállošahtti gosse nænnoes saemien maahtoebyjresh *háddjejuvvojit, saemien maanaj byjjenimmiemoenemetsiehkieh voenensiebriedahkine veasjoeh jïh learohkh tjoeverieh töölledh guhkies skuvlefealadimmien dïete tjïeltenjarngese åadtjomen dïehre ööhpehtimmiem.
Dat danne go gielddat háliidit seastit ruđaid dahje daid geavahit eará láhkai.
Dah dannasinie goh tjïelth sijhtieh beetnegh jallh dejtie njoetedh jeatjah vuakan utnedh.
Dat skuvllat maidda dás čujuhuvvo, leat sámegiela gáhttema ja ovddideami váldoguovddážiin ja skuvllat dárbbašit doarjaga ja mieđiheami gieldda ja stáhta eiseválddiin.
Dahskuvlh mejtie daelie tjaatseståvva, leah saemiengïelen vaarjelimmien jïh evtiedimmien åejviejarngine jïh skuvlh dåarjoem jïh nårtomem tjïeltem daarpesjieh jïh staaten åejvieladtjine.
Máŋga sámegiela leat dan UNESCO listtas, mii čájeha máilmmi áitojuvvon gielaid.
Gellie saemiengïelh leah dennie UNESCON læstosne, mij eatnemem vuesehte aajhtasovveme gïelh.
Skuvllaid giellaovdáneami árvvoštallan čájeha ahte giellaovdáneapmi lea leamaš positiiva ja dat uhcimusat lávdaduvvon sámegielat ja giliservodagat muđui leat ovdáneamen.
Skuvli gïeleevtiedimmien vierhtiedimmie vuesehte ahte gïeleevtiedimmie orreme positijve jïh dah unnemeslaakan *lávdaduvvon saemiengïelh jïh voenensiebriedahkh voen åvteneminie.
Dat čájeha ahte giellaovdáneapmi sorjá das ahte skuvllat bissot giliin.
Dïhte vuesehte ahte gïeleevtiedimmie *sorjá desnie ahte skuvlh voenine årroeh.
Guovddušteapmi nu mo dat orru leamen, dagaha ahte sámegiella fas vásiha hedjoneami ja jápmigoahtá.
*Guovddušteapmi #<adv> goh dïhte #vååjnedh<vblex><iv><prsprc> årroeminie, dorje ahte saemiengïele viht veasjomem dååjrehtalla jïh jaemiegåata.
Sámediggi háliida ahte stáhta eiseválddit čuvvot bures mielde Sámedikki evttohusain ja rávvagiin buot beliid oktavuođas mat gusket sámegielaid gáhttemii ja ovddideapmái ja dan šláddjivuođas mii lea rikkis gielas buot geavahanvugiid dáfus ja sániid ja dajaldagaid geavaheami dáfus sámi ealáhusaid doaimmaheamis ja eará oktavuođain.
Saemiedigkie sæjhta ahte staaten åejvieladtjh hijven mealtan dåeriedieh Saemiedigkien uvtelassine jïh bïhkedimmine gaajhkide bielide gaskesisnie mah saemiengïeli vaarjelimmiem dijpieh jïh evtiedimmiem jïh dam *šláddjivuođas mij ræjhkoes gïelesne gaajhki pråvhkoevuekiej dïehre jïh baakoej jïh jiehtegi pråvhkoen dïehre saemien jieliemassi #darjome<n><der_car><adj><sg><ine> jïh jeatjah gaskesinie.
Sámediggi háliida ahte stáhta eiseválddit veahkehit čađahit doaibmabijuid mat suodjalit daid sámi guovlluid skuvllat mat leat áitojuvvon heaittihuvvot.
Saemiedigkie sæjhta ahte staaten åejvieladtjh viehkiehtieh råajvarimmieh tjïrrehtidh mah vaarjelieh dejtie saemien dajvh skuvlh mah illesovvedh aajhtasovveme.
Evttohus 3, Norgga sámiid riikasearvvi (NSR ) - Sámeálbmotbellodat (Sáb) áirras Geir Tommy Pedersen
Uvtelasse 3, Nöörjen saemiej rïjhkensiebrien (NSR ) - Saemienåålmegenkrirrie (*Sáb) saadthalmetje Geir Tommyn Pedersen
Teakstaoasi sadjái gáiccaid birra galgá biddjojuvvot:
Teeksteboelhken sijjeste gaajhtsi bïjre edtja bïejesovvedh:
Gáicaealáhus lea nuppástuvvan ja lea nuppástuvvamin dainna lágiin ahte stuorra oassi gáiccain Norggas galget sanerejuvvot, ja ulbmilin lea luottahuhttit muhtun dávddaid maid gáiccat ožžot.
#Gáica<np><top><cmp_sgnom><cmp>jieliemasse jorkesamme jïh dejnie vuekine jorkeseminie ahte stoere boelhke gaajhtsijste Nöörjesne edtjieh *sanerejuvvot, jïh ulmine lea #gïeje<n><der_huhtti><vblex><tv><inf> muvhtide fiejlide mejtie gaajhtsh åadtjoeh.
Sámediggi ballá erenoamážit daid doalloheaittihemiid geažil maid sanerenprošeakta mielddisbuktá ja deattuha ahte ferte álggahit ođđa doaibmabijuid mat sihkkarastet viidáset eallinfámolaš gáicaealáhusa.
Saemiedigkie joekoenlaakan bælla daj *doalloheaittihemiid dïete maam *sanerenprošeakta mealtan buakta jïh tjïelkeste ahte tjoevere orre råajvarimmieh aelkiehtidh mah gorredieh vijrebe jielemefaamoen gaajhtsejieliemassem.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 37 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #37<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Evttohus 1 mearriduvvui 34 jienain 3 jiena vuostá.
Uvtelasse 1 34 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
Evttohus 2 mearriduvvui 34 jienain 3 jiena vuostá.
Uvtelasse 2 34 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
Evttohus 3 mearriduvvui 34 jienain 3 jiena vuostá.
Uvtelasse 3 34 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
Plána- ja finánsalávdegotti ráva mearriduvvui ovttajienalaččat.
Soejkesje- jïh finansemoenehtsen bïhkedimmie aktenraeresne nænnoestovvi.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Ragnhild Melleby Aslaksen, áššejođiheaddji Aili Keskitalo
Lahtestimmie Replihke 1 Ragnhilden Melleby Aslaksen, aamhtesenjuhtiehtæjja Ailijjen Keskitalo
Ann-Mari Thomassen Alf Isaksen Ragnhild Melleby Aslaksen 2 Arthur Tørfoss 3 Geir Tommy Pedersen Ragnhild Melleby Aslaksen Geir Tommy Pedersen 4 Rolf Johansen Ragnhild Melleby Aslaksen Rolf Johansen 5 Willy Ørnebakk Aili Keskitalo Rolf Johansen Ann-Mari Thomassen Willy Ørnebakk 6 Ann-Mari Thomassen Mariann Wollmann Magga Ann-Mari Thomassen 7 Olaf Eliassen Trond Are Anti Rolf Johansen Willy Ørnebakk Olaf Eliassen 8 Geir Johnsen Trond Are Anti
Ann-Mari Thomassen Alf Isaksen Ragnhild Melleby Aslaksen 2:n Arthuren Tørfossen 3:n Geiren Tommyn Pedersen Ragnhilden Melleby Aslaksen Geir Tommyn Pedersen 4:n Rolfen Johansen Ragnhilden Melleby Aslaksen Rolfen Johansen 5:n Willyn Ørnebakkem Ailijjen Keskitalo Rolfen Johansen Ann-Marien Thomassen Willyn Ørnebakk 6 Ann-Marien Thomassen Mariann Wollmann Magga Ann-Marien Thomassen 7:n Olafen Eliassen Trond Aren Anti Rolfen Johansen Willyn Ørnebakkem Olafen Eliassen 8:n Geiren Johnsen Trond Aren Anti
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 142. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 142. bielie 379 bielesne
Geir Tommy Pedersen Silje Karine Muotka Geir Johnsen 9 Per Andersen Bæhr Olaf Eliassen Ronny Wilhelmsen Per Andersen Bæhr 10 Aili Keskitalo 11 Willy Ørnebakk 12 Ronny Wilhelmsen 13 Mariann Wollmann Magga 14 Anders Somby jr.
Geir Tommyn Pedersen Silje Karinen Muotkam Geir Johnsen 9:n Peren Andersen Bæhr Olafen Eliassen Ronnyn Wilhelmsen Peren Andersen Bæhr 10:n Ailijjen Keskitalon 11:n Willyn Ørnebakken 12 Ronnyn Wilhelmsenen 13:n Mariannen Wollmann Magga 14:n Andersen Sombyn #jr<n><abbr><sg><gen>
15 Aili Keskitalo 16 Willy Ørnebakk 17 Alf Isaksen 18 Ann-Mari Thomassen 19 Egil Olli Ragnhild Melleby Aslaksen, áššejođiheaddji Geir Tommy Pedersen, čoahkkinortnegii Alf Isaksen, čoahkkinortnegii Geir Tommy Pedersen, čoahkkinortnegii Rolf Johansen, čoahkkinortnegii
15 Ailijjen Keskitalon 16:n Willyn Ørnebakken 17 Alfen Isaksenen 18:n Ann-Marien Thomassenen 19:n Egilen Olli Ragnhilden Melleby Aslaksen, aamhtesenjuhtiehtæjja Geir Tommyn Pedersenen, tjåanghkoenöörnegasse Alfen Isaksenen, tjåanghkoenöörnegasse Geir Tommyn Pedersenen, tjåanghkoenöörnegasse Rolfen Johansenen, tjåanghkoenöörnegasse
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
1 Álggahus
1 aalkoe
Sámediggi lea sámiid álbmotválljen orgána Norggas.
Saemiedigkie saemiej åålmehveeljesovveme orgaanen Nöörjesne.
Juohke njealját jagi válljejit sámit 39 áirasa sámiid gaskkas 7 válgabiires.
#Fïerhte<prn><ind><attr> nealjede jaepien saemieh veeljieh 39:n saadthalmetjen saemiej gaskesne 7 veeljemegievlesne.
Sámediggi galgá nannet sámiid politihkalaš dili ja ovddidit sámiid beroštumiid Norggas, váikkuhit dasa ahte sámi álbmot oažžu dásseárvosaš ja rievttalaš meannudeami ja láhčit dili vai sápmelaččat besset sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela, kultuvrra ja servodateallima.
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles tsiehkiem nænnoestidh jïh saemiej ïedtjh Nöörjesne evtiedidh, dïsse dijpedh ahte saemien åålmege åådtje seammavyörtegs jïh *rievttalaš gïetedimmiem jïh tsiehkiem laetjiejibie vuj saemieh åadtjoeh jïjtjsh gïelem gorredidh jïh evtiedidh, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem.
Sámediggi meannuda áššiid buot servodatsurggiin main erenoamážit lea dadjamuš sápmelaččaide, lassin dasa ahte buktit cealkámušaid ja leahkit gulahallin almmolaš eiseválddiiguin.
Saemiedigkie aamhtesh gaajhkene siebredhsuerkesne gïetede mejnie joekoenlaakan lea #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> saemide, lissine dïsse ahte jiehtegh buektedh jïh årrodh gaskestallijinie byjjes åejvieladtjigujmie.
Sámediggi hálddaša oasi ruđain mat juolluduvvojit sámi áššiide stáhtabušeahta bokte, ja Sámedikki bokte leat sámit Norggas ožžon muhtin muddui eiseválddi kultuvra-, giella-, oahpahus-, kulturmuitosuodjalus- ja ealáhusáššiid meannudit.
Saemiedigkie boelhkem reerie beetnegijstie mah saemien aamhtesidie staatenbeetnehsoejkesjisnie laeviehtovvieh, jïh Saemiedigkine saemieh Nöörjeste muvhtese tïjjese åådtjeme #åejvieladtjh<n><sg><gen> kultuvre-, gïele-, ööhpehtimmie-, kultuvremojhtesevaarjelimmie- jïh jieliemassenaamhtesh gïetedidh.
Sámedikki jahkedieđáhusas lea Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš doaimmaid birra 2011:s.
Saemiedigkien jaepiebïevnesisnie lea Saemiedigkien politihkeles jïh reerije darjomi bïjre jaepien 2011.
Jahkedieđáhus raportere váldomihttomeriid ja oassemihttomeriid čuovvoleami iešguđetge fágasuorggis ja 2011 bušeahta váikkuhangaskaomiid geavaheami birra.
Jaepiebïevnese åejvieulmiemierieh jïh boelhkeulmiej dåeriedimmiem reektie ovmessie faagegievlesne jïh jaepien 2011 beetnehsoejkesjen dïedtetsavtshvierhtiej pråvhkoen bïjre.
Sámedikki 2011 rehketdoallu lea mielddusin jahkedieđáhusas.
Saemiedigkien jaepien 2011 ryökneme lissiepaehpierinie jaepiebïevnesisnie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 143. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 143. bielie 379 bielesne
Sámediggeválga
Saemiedigkieveeljeme
2011 rievdaduvvoje sámediggeválgga láhkaásahusat.
jaepien 2011 saemiedigkieveeljemen laakenjoelkedassh jarkestovvin.
Rievdadusat mielddisbuktet ahte Sámedikki jienastuslohku maiddái hábmejuvvo dalle go leat suohkan- ja fylkkaválggat.
Jorkestimmieh mealtan buektieh ahte Saemiedigkien veeljemelåhkoe aaj hammoedåvva dellie goh tjïelte- jïh fylhkenveeljemh leah.
Dát válgajienastuslohku mearrida makkár suohkanat galget čađahit válgadikki boahtte sámediggeválggas, makkár suohkaniin lea dušše ovdagihtiijienasteapmi ja mandáhttajuohkin válgabiriin.
Daate veeljemeveeljemelåhkoe nænnoste magkeres tjïelth edtjieh veeljemedigkiem båetije saemiedigkieveeljemisnie tjïrrehtidh, magkeres tjïelti lea ajve *ovdagihtiijienasteapmi jïh mandaatejuekeme veeljemebyjresine.
Láhkaásahusrievdadeamit leat 2007 dievasčoahkkinmearrádusa čuovvoleamit sámediggeválgga válgaortnega birra.
Laakenjoelkedassejorkestimmieh jaepien 2007 dïevestjåanghkoennænnoestahkh dåeriedimmieh saemiedigkieveeljemen veeljemeöörnegen bïjre.
2011:s ledje 14 162 olbmo Sámedikki jienastuslogus.
jaepien 2011 lin #14 162<num><sg><nom> almetjh Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
9 ođđa suohkana galget čađahit válgadikki, ja 2013 sámediggeválggas galgá 56 suohkanis čađahuvvot válgadiggi.
9 orre tjïelth edtjieh veeljemedigkiem tjïrrehtidh, jïh jaepien 2013 saemiedigkieveeljemisnie galka 56 tjïeltesne tjïrrehtovvedh veeljemedigkie.
Mandáhttajuohkin šaddá ná 2013 válggas:
Mandaatejuekeme naemhtie 2013 veeljemisnie sjædta:
Válgabiire 1 Nuortaguovlu: 6 mandáhta, ii rievdda Válgabiire 2 Ávjovárri: 8 mandáhta, manaha ovtta Válgabiire 3 Davveguovlu: 5 mandáhta, manaha 1 Válgabiire 4 Gáisi: 6 mandáhta, ii rievdda Válgabiire 5 Viesttarmearra: 4 mandáhta, manaha ovtta Válgabiire 6 Lullisámi: 4 mandáhta, oažžu ovtta Válgabiire 7 Lulli- Norga: 6 mandáhta, oažžu 2
Veeljemegievlien 1 Luvliedajve: 6 mandaath, ij jorkestovvh Veeljemegievlie 2 Ávjovárri: 8 mandaath, aktem veeljemegievliem mïnnehte 3 Noerhtedajve: 5 mandaath, 1 veeljemegievlieh mïnnehte 4 Gaejsie: 6 mandaath, ij jorkestovvh Veeljemegievlie 5 Viesttarmearra: 4 mandaath, aktem veeljemegievlie mïnnehte 6 åarjelsaemieh: 4 mandaath, aktem veeljemegievliem åådtje 7 Åarjel- Nöörje: 6 mandaath, åådtje 2
Sámeálbmot foanda
Saemienåålmegen fåante
Stuorradiggi lea Sámeálbmotfoanddas várren 75 miljon ru oktasaš buhtadussan daid vahágiid ja eahperievtti ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka lea dagahan sámi álbmogii.
Stoerredigkie Sámeálbmotfoandesne bïedteme 75 millijovne kr. ektie refusjovnine daj goerpi jïh *eahperievtti åvteste maam daaroedehtemepolitihke saemien åålmegasse dorjeme.
Foandda reanttut váldojuvvoje geavahussii 2008:s ja daid hálddaša Sámediggi.
Fåanten lissiemaaksoeh åtnose jaepien 2008 vaaltasovvin jïh dejtie Saemiedigkie reerie.
Stuorradiggi lea bidjan eaktun ahte sámeálbmotfoanda ii galgga geavahuvvot individuála buhtadussan.
Stoerredigkie moenemetsiehkine bïejeme ahte ij edtjh saemienåålmegenfåante åtnasovvedh individuelle refusjovnine.
Jahkásaš reanttuid geavaheapmi mearriduvvo bušeahtas mearrádusa vuođul mas leat vuoruheamit ja áŋgiruššansuorggit válgaáigodahkii, gč.
Fïerhtenjaapetje lissiemaaksoej pråvhkoe beetnehsoejkesjisnie nænnoestahken mietie nænnoeståvva mesnie leah prijoriteradimmieh jïh barkoesuerkieh veeljemeboelhkese, *gč.
ášši 47/09.
aamhtese 47/09.
Jahkái 2011 lei várrejuvvo 5 500 000 ru sámeálbmotfoanddas.
Jaapan2011 lij 5 500 000 kr. saemienåålmegefåantesne/saemienåålmehfåantesne bïedtesåvva.
1 200 000 ru giellaovddidandoaibmabijuide 1 300 000 ru árbedihtui 2 000 000 ru girjjálašvuhtii 800 000 ru giellaprográmmii 200 000 ru systemáhtalaš kártemii árbedieđus
1 200 000kr. gïeleevtiedimmieråajvarimmide 1 300 000 kr. aerpiedaajrose 2 000 000 kr. litteratuvrese 800 000 kr. gïeleprogrammese 200 000 kr. *systemáhtalaš goerehtallemasse aerpiedaajrosne
Dásseárvu
Mïrrestalleme
Dásseárvu ja dásseárvosašvuohta leat vuođđun Sámedikki doibmii.
Mïrrestalleme jïh seammavyörtegsvoete våaroeminie Saemiedigkien darjoemasse.
Sámediggi áigu dan dihte ovddidit dásseárvvu ja ovttadássásašvuođa beroškeahttá sohkabeali, etnisitehta ja seksualálaš sojuid.
Saemiedigkie edtja dan dïehre mïrrestallemem jïh mïrrestallemem saaht slïektebieliem evtiedidh, *etnisitehta jïh *seksualálaš *sojuid.
Dásseárvu guoská buot surggiide servodagas ja galgá leat integrerejuvvon oassi Sámedikki doaimmain.
Mïrrestalleme gaajhkide suerkide siebriedahkesne dæjpa jïh galka årrodh integreeresovveme boelhke Saemiedigkien darjoeminie.
Vuođđun Sámedikki doaimmaide dásseárvvuin lea iežamet dásseárvodoaibmaplána 2009- 2013 áigodahkii.
Våaroeminie Saemiedigkien darjoemidie mïrrestalleminie lea jïjtjemh mïrrestallemedahkoesoejkesje 2009- 2013 boelhkese.
Sámediggái lea dehálaš doallat buori gulahallama sámi dásseárvoorganisašuvnnaiguin.
Saemiedægkan vihkele buerie gaskesadtemem saemien mïrrestallemeorganisasjovnigujmie steeredh.
Juohke jagi leat mis čoahkkimat singuin.
Fïerhtenjaepien leah mijjesne tjåanghkoeh dejgujmie.
Čoahkkimiin digaštallojuvvo Sámedikki doarjja organisašuvnnaide ja dábálaš dásseárvopolitihkalaš áššit.
Tjåanghkojne Saemiedigkien dåarjoe organisasjovnide digkiedallesåvva jïh sïejhme mïrrestallemepolitihken aamhtesh.
Sámedikki mielas lea buorre go organisašuvnnat hástalit Sámedikki dásseárvogažaldagain ja go sii ovddidit dásseárvopolitihkalaš áššiid sámi servodagas muđui.
Saemiedigkien mïeleste buerie goh organisasjovnh Saemiedigkien mïrrestallemegyhtjelassine haestieh jïh goh dah mïrrestallemepolitihken aamhtesh saemien siebriedahkesne evtiedieh voen.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 144. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 144. bielie 379 bielesne
Sámediggi čalmmustahtii riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi njukčamánu 8.
Saemiedigkie gaskenasjonaale nyjsenæjjabiejjiem njoktjen vååjnesasse bïeji 8.
beaivvi seammás go lei dievasčoahkkin Kárášjogas.
biejjien seammasïenten gosse lij dïevestjåanghkoe Karasjohkesne.
Dát lei vuosttaš geardi go dollojuvvui appellašuvdna nissonbeaivvi birra Sámedikki sárdnestuolus.
Daate lij voestes aejkie gosse steeresovvi *appellašuvdna nyjsenæjjanbiejjien bïjre Saemiedigkien prïejhkestovlesne.
Eará čuovvoleapmi doaibmaplánas lea sohkabealiperspektiiva Finnmárkkukommišuvnna barggus.
Jeatjahdåeriedimmie dahkoesoejkesjistie slïektebielienperspektijve #Finnmárkokommišuvdna<np><sg><gen> barkosne.
Sámediggi lea bivdán kommišuvnna leahkit dihtomielalaččat sohkabealiperspektiivva eatnamiid ja luondduresurssa vuoigatvuođaid kártenbarggus Finnmárkkus.
Saemiedigkie maadteme kommisjovnem årrodh #fahkoes<adj><comp><attr> slïektebielienperspektijven eatnemi jïh eatnemenvierhtien reaktaj goerehtallemebarkosne Finnmaarhkesne.
Sámedikki mielas lea dan dihte buorre go nissoniid ja dievdduid meahccegeavaheapmi lei okta fáttáin maid guorahalle gulaskuddančoahkkimis Unjárgga gieldda luonddugeavaheami kártemis.
Saemiedigkien mïeleste lea dan dïehre buerie gosse nyjsenæjjaj jïh almaj miehtjiepråvhkoe lij akte aamhtesijstie mej govledimmietjåanghkosne goerehtallin Nessebyen tjïelten eatnemenpråvhkoen goerehtallemisnie.
Sámedikkis lea leamaš buorre gulahallan ja buorre ovttasbargu Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain maŋimus jagi.
Saemiedigkesne orreme buerie gaskestalleme jïh buerie ektiebarkoe Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentine minngebe jaepiem.
Sámedikkis ja departemeanttas leat leamaš konsulteremat Ráđđehusa dásseárvodoaibmaplána birra sohkabeliid gaskkas.
Saemiedigkien jïh departemeenten orreme konsulteeremh Reerenassen mïrrestallemedahkoesoejkesjen bïjre slïektebieliej gaskesne.
Doaibmaplánain háliida Ráđđehus buktit eanemus lági mielde čohkkejuvvon politihkalaš mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid sohkabeliid gaskka dásseárvui.
Dahkoesoejkesjinie sæjhta Reerenasse jeenjemes vuekien mietie buektedh tjöönghkesovveme politihkeles ulmiej, strategiji jïh råajvarimmiej slïektebieliej gaskemsh mïrrestallemasse.
Min iežamet doaibmaplána lei vuođđun Sámedikki posišuvdnii konsultašuvnnain.
Mijjen jïjtjemh dahkoesoejkesje lij våaroeminie Saemiedigkien posisjovnese konsultasjovnine.
Sámediggái lei dehálaš ahte sámi perspektiiva searvadahttojuvvo doaibmaplánii ja Ráđđehusa viidáset bargui dásseárvvuin.
Saemiedægkan lij vihkele ahte saemien perspektijven *searvadahttojuvvo dahkoesoejkesjasse jïh Reerenassen vijrebe barkose mïrrestalleminie.
Konsultašuvnnaid konkrehta čuovvoleapmi lea ovttasbargoprošeakta Justiisadepartemeanttain veahkaválddi birra lagas oktavuođain ja regionálalaš konferánsa sámi dievdduide ja bártniide.
Konsultasjovni konkreete dåeriedimmie ektiebarkoeprosjeekte Justisdepartemeentine *veahkaválddi bïjre gietskies gaskesinie jïh regijovnen konferaanse saemien almide jïh baernide.
Sámediggi doalai maid sáhkavuoru iežamet barggu birra dásseárvoovddasteami Sámedikkis fágasemináras mii lágiduvvui ráđđehusa doaibmaplána ovdanbuktimis.
Sámedikkis lea dasa lassin leamaš čoahkkin stáhtačálliin Kirsti Bergstø:in Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttas.
Saemiedigkien dïsse lissine orreme tjåanghkoe staatetjaelijinie Kirsti *Bergstø:in Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentesne.
Čoahkkimis válddii Sámediggi áššin earret eará dan ahte leat unnán sámi geavaheaddjit geat váldet oktavuođa Dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin, ja ahte sámi dásseárvoorganisašuvnnat eai leat searvadahttojuvvon dásseárvodoaimmain davviriikkalaš dásis ja movt sámi perspektiiva sáhtášii searvadahttojuvvot dásseárvolávdegotti bargguide.
Tjåanghkoste Saemiedigkie aamhtesinie gaskem jeatjah dam vaeltieji ahte vaenie saemien utnejh gïeh gaskesem Mïrrestalleme- jïh joekehtsgïetedimmievaaksjovmeorgaanine vaeltieh, jïh ahte eah saemien mïrrestallemeorganisasjovnh leah *searvadahttojuvvon mïrrestallemedarjoeminie noerhtelaanti daltesisnie jïh guktie saemien perspektijve maahta *searvadahttojuvvot mïrrestallememoenehtsen barkojde.
Eará čuovvolemiid birra min dásseárvodoaibmaplánas gávdná fágakapihttaliin.
Jeatjahdåeriedimmiej bïjre mijjen mïrrestallemedahkoesoejkesjisnie faagekapihtelinie gaavna.
Konsultašuvnnat
Konsultasjovnh
Álbmotrievtti bokte leat Norgga eiseválddit geatnegahttojuvvon konsulteret sápmelaččaiguin áššiin main lea dadjamuš sámi servodahkii.
Åålmehreaktine Nöörjen åejvieladtjh leah dïedtem utnedh saemiejgujmie aamhtesinie konsulteeredh mejnie lea #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> saemien siebriedahkese.
Dan sivas leat dahkkon šiehtadusat gaskal stáhta ja Sámedikki movt dát konsultašuvnnat galget čađahuvvot.
Dennie sjïekesne leah dorjeme latjkoeh staaten jïh Saemiedigkien gaskesne guktie daah konsultasjovnh edtjieh tjïrrehtovvedh.
Konsulterenbargovuogit gusket buot áššesurggiide, omd.
@Konsulteret<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+barkoe<n><cmp_sgnom><cmp>+vuekie<n><pl><nom> gaajhkide aamhtesensuerkide dijpieh, vuesiehtimmien gaavhtan
láhkabargguiguin dahje hálddahuslaš doaimmain main sáhttá dadjamuš sámiid beroštumiide njuolga.
laakebarkoejgujmie jallh reerije darjoeminie mejnie #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> saemiej ïedtjide maahta rïekte.
Konsultašuvnnat eai galgga loahpahuvvot nu guhká go Sámediggi ja stáhta oaivvildeaba ahte lea vejolaš olahit soahpamuša.
Eah edtjh konsultasjovnh illesovvedh dan guhkiem goh Saemiedigkien jïh staaten mïelen mietie gåarede latjkoem hïnnedh.
2011:is leat čuovvovaš áššiin čađahuvvon konsultašuvnnat:
2011:sne leah minngebe aamhtesinie tjïrrehtovveme konsultasjovnh:
Dásseárvu
Mïrrestalleme
Dásseárvu 2014.
Mïrrestalleme 2014.
Ráđđehusa doaibmaplána dásseárvvu barggus sohkabeliid gaskkas.
Reerenassen dahkoesoejkesjen mïrrestallemen barkoste slïektebieliej gaskesne.
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente.
Oahpahus
Ööhpehtimmie
Ođđa doavttergrádaoahpuid álggaheami akkrediteren.
Orre dåakteremierielearoej aelkiehtimmiem *akkrediteren.
Máhttodepartemeanta.
Maahtoedepartemeente.
Nuoraidskuvlla dási Stuoradiggedieđáhus.
Noereskuvlen daltesen stoerredigkiebïevnese.
Máhttodepartemeanta.
Maahtoedepartemeente.
Našunála rekrutterenstrategiija sámi alit oahpahussii.
Nasjonaale dåårrehtimmiestrategijem saemien jollebe ööhpehtæmman.
Máhttodepartemeanta.
Maahtoedepartemeente.
Kultuvra
Kultuvre
Sámi kulturviesuid viessoláigoruhtadeapmi.
Saemien kultuvregåetieh *viessoláigoruhtadeapmi.
Kulturdepartemeanta.
Kultuvredepartemeente.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 145. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 145. bielie 379 bielesne
Ealáhus
Jieliemasse
Boraspiredilli lullisámi guovlluin.
Juvrentsiehkie åarjelsaemien dajvijste.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Boazodoalloláhka: Geavahannjuolggadusaid rihkkuma divada láhkaásahus ja láhkaásahus bággosáhkkoheamis.
Båatsoelaake: Pråvhkoenjoelkedassi miedtemen *divada laakenjoelkedasse jïh laakenjoelkedasse *bággosáhkkoheamis.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente.
Stuoradikki eanandoallo- ja biebmopolitihkalaš dieđáhus.
Stoerredigkien laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïevnese.
Areálat
Goelpeneståaroeh
132 kV el-fápmolinjá huksen Vevelstad ja Brønnøy suohkaniin.
132 #kV<n><abbr> e.#l<n><abbr><cmp><guio>#faamoe<n><cmp_sgnom><cmp>linje Vevelstad jïh Brønnøy tjïeltine bigkem.
Oljo- ja energiijadepartemeanta.
Ålja- jïh energijendepartemeente.
Statnetta konsešuvdnaohcan hukset ođđa 420 kV el-fápmolinjá gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta.
Statnetten konsesjovneohtsemen bigkijibie orre 420:m #kV<n><abbr> e.#l<n><abbr><cmp><guio>#faamoe<n><cmp_sgnom><cmp>linje Báhccavuotnan jïh Hammerfesten gaskesne.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Fálesnuori bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus Fálesnuori suohkanis, Finnmárkku fylkkas.
Fálesnuorrin bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese Fálesnuorrin tjïelteste, Finnmaarhken fylhkesne.
Fred.
Fred.
Olsen Renewables AS.
Olsenen *Renewables AS/as.
280 MW.
280 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta Fálesrášša bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus Fálesnuori suohkanis, Finnmárkku fylkkas.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraaten Fálesráššan bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese Fálesnuorrin tjïelteste, Finnmaarhken fylhkesne.
Finnmark Kraft AS.
Finnmarkem Kraften AS/as.
430 MW.
430 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta Gitni bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus Davvesiidda ja Gáŋgaviikka suohkaniin, Finnmárkku fylkkas.
Statkraft Development DA.
Statkraften *Development DA.
750 MW.
750 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Kovfjellet bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus, Vefsn suohkanis, Nordlándda fylkkas.
Kovfjelleten bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese, Vefsnen tjïeltesne, Nordlaanten fylhkesne.
NordNorsk Vindkraft AS.
Nordnorsken Vindkraften AS/as.
57 MW.
57 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Stortuva bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus Vefsn suohkanis, Nordlándda fylkkas.
Stortuvan bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese Vefsnen tjïelteste, Nordlaanten fylhkesne.
NordNorsk Vindkraft AS.
Nordnorsken Vindkraften AS/as.
70 MW.
70MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke-jïhenergijendirektoraate.
Seiskallåfjellet bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus, Rødøy suohkanis, Nordlándda fylkkas.
Seiskallåfjelleten bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese, Rødøy tjïelteste, Nordlaanten fylhkesne.
Nord-Norsk Vindkraft AS.
Nord-Norskem Vindkraften AS/as.
147 MW.
147MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke-jïhenergijendirektoraate.
Kvalhovudet bieggamillo- elfápmorusttega dieđáhus, Rødøy suohkanis, Nordlándda fylkkas.
Kvalhovudet bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen bïevnese, Rødøy tjïelteste, Nordlaanten fylhkesne.
Nord-Norsk Vindkraft AS.
Nord-Norskem Vindkraften AS/as.
33 MW.
33 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Sjonfjellet dieđáhus Rana ja Nesna suohkaniin no I, Nordlándda fylkkas.
Sjonfjelleten bïevnese Ranan jïh Nesnan tjïeltine nov I, Nordlaanten fylhkesne.
Nord-Norsk Vindkraft AS.
Nord-Norskem Vindkraften AS/as.
436 MW.
436 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Sjonfjellet dieđáhus Rana ja Nesna suohkaniin, no II, Nordlándda fylkkas.
Sjonfjelleten bïevnese Ranan jïh Nesnan tjïeltine, nov II, Nordlaanten fylhkesne.
Norsk Grønnkraft AS.
Norsken *Grønnkraft AS/as.
360 MW.
360 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Hamnefjell bieggamillo- elfápmorusttega ohcan Báhcavuona suohkanis, Finnmárkku fylkkas.
Hamnefjell bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen ohtsemen Báhcavuotnan tjïelteste, Finnmaarhken fylhkesne.
Statoil ASA.
Statoilen ASA/Asa.
120 MW.
120 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Dønnesfjord bieggamillo- elfápmorusttega ohcan Ákŋoluovtta suohkanis, Finnmárkku fylkkas.
Dønnesfjord bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen ohtsemen Ákŋoluoktan tjïelteste, Finnmaarhken fylhkesne.
Vindkraft Nord AS.
Vindkraftem Norden AS/as.
10 MW.
10MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Raudfjellet bieggamillo- elfápmorusttega ohcan Romssa suohkanis, Romssa fylkkas.
Raudfjelleten bïegkejårrehtse- el-faamoebægkoen ohtsemen Romsan tjïelteste, Romsan fylhkesne.
Norsk Miljøkraft Raudfjell AS.
Norsk Miljøkraften Raudfjell AS/as.
144 MW.
144 MW.
Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta.
Nöörjen abradahke- jïh energijendirektoraate.
Boraspiredilli Davvi-Trøndelágas.
Juvrentsiehkie Noerhte-Tröndelaageste.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Láhkaásahus giljona birra vuoruhuvvon nálli luonddusuodjalanlágas, ja dasa gullevaš doaibmasuorggis.
Laakenjoelkedasse *giljona bïjre prijoriteradovveme maadtoe eatnemenvaarjelimmielaakesne, jïh nehkelh *gullevaš vierhkiesuerkesne.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Álbmotmeahccestivra Ráissa álbmotmeahcis ja Ráisduottarháldi suodjemeahcis.
Åålmegenmiehtjieståvroe Ráisan åålmegenmiehtjeste jïh Ráisduottarháldi *suodjemeahcis.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Suodjalanguovllu stivra Nordkvaløya-Rebbenesøy suodjemeahcis.
Vaarjelimmiedajven ståvroe *Nordkvaløya-Rebbenesøy *suodjemeahcis.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Álbmotmeahccestivra Ånderdalen álbmotmeahcis.
Åålmegenmiehtjieståvroe Ånderdalenen åålmegenmiehtjeste.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Álbmotmeahccestivra Lomsdal- Visten álbmotmeahcis/ Njaarken vaarjelimmiedajve ja Strauman suodjemeahcis.
Åålmegenmiehtjieståvroe Lomsdalem Vistine åålmegenmiehtjeste/ Njaarkine *vaarjelimmiedajve jïh Strauman *suodjemeahcis.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Suodjalanguovllu stivra Ittugáissáid suodjemeahcis.
Vaarjelimmiedajven ståvroe *Ittugáissáid *suodjemeahcis.
- Ittugáissáid suodjemeahcci.
- *Ittugáissáid *suodjemeahcci.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Álbmotmeahccestivra - Rohkunbori álbmotmeahcis.
Åålmegenmiehtjieståvroe - Rohkunborrijjen åålmegenmiehtjesne.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Stuoradiggedieđáhus petroleumdoaimmaid birra.
Stoerredigkiebïevnese *petroleumdoaimmaid bïjre.
Oljo- ja energiijadepartemeanta.
Ålja- jïh energijendepartemeente.
Sjunkhatten álbmotmeahci hálddašanplána.
Sjunkhattenen åålmegenmiehtjien reeremesoejkesje.
Luondduhálddašandirektoráhtta.
Eatnemenreeremedirektoraate.
Vuovdesuodjalus 26 luonddumeahcis Davvi-Trøndelágas.
Skåakevaarjelimmie 26 eatnemenmiehtjeste Noerhte-Tröndelaageste.
Birasgáhttendepartemeanta.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 146. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 146. bielie 379 bielesne
Dearvvašvuohta, sosiála ja fuolahus
Starne, sosijaales jïh hokse
Láhkaásahusa rievdadusárvalus bearráigeahččat biebmoruovttuid ja mánáidsuodjalusinstitušuvnnaid.
Laakenjoelkedassen jorkestimmienåssjele jieliehtimmiegåetieh jïh maanavaarjelimmieninstitusjovnh vuartasjibie.
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente.
Vára váldin sámi divššohasaid dárbbuin ja vuoigatvuođain guovlulaš dearvvašvuođaásahusaid bargodokumeanttain 2012 ovddas.
Vaahram vaeltedh saemien skïemtjiji daerpiesvoetijste jïh reaktine regionaale starneninstitusjovni barkoetjaatseginie 2012:n åvteste.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta Árvalus ođđa dearvvašvuođaláhkii.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom> Åssjele orre starnenlaakese.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta Árvalus gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusláhkii.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom> Åssjele tjïelten starnen- jïh hoksenlaakese.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom>.
Sámi divššohasain vára váldin Našunála dearvvašvuođa- ja fuolahusplánas 2012- 2015.
Saemien skïemtjijinie vaahran vaeltemen Nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesjisnie 2012- 2015.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom>.
Stuoradikki gárrenmirkodieđáhusa birra konsultašuvnnat.
Stoerredigkien *gárrenmirkodieđáhusa bïjre konsultasjovnh.
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta.
#Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom>.
Konsultašuvdna mánáid ovddasteaddji birra, áššin maid mánáidsuodjalus- ja sosiála fylkkalávdegoddi galget meannudit.
Konsultasjovne maanaj saadthalmetjen bïjre, aamhtesinie maam maanavaarjelimmie- jïh sosijaale fylhkenmoenehtse edtjieh gïetedidh.
Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente.
Váilevaš prosedyrat bušeahttakonsultašuvnnaide.
Fååtesæjja prosedyjrh beetnehsoejkesjekonsultasjovnide.
Sámedikki 2010 jahkedieđáhusas deattuhii Sámediggi garrasit dárbbu oažžut konsultašuvdnaprosedyraid Ráđđehusain bušeahttaáššiid oktavuođas.
Saemiedigkien jaepien 2010 jaepiebïevnesisnie Saemiedigkie garrebe daerpiesvoetem tjïelkesti konsultasjovneprosedyjri reerenassine beetnehsoejkesjeaamhtesi gaskesistie åadtjodh.
Sámediggi oinnii dan Ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvdnašiehtadusa lunddolaš joatkkan.
Saemiedigkie dam reerenassem vuejnieji jïh Saemiedigkien gasngesadtje konsultasjovnelatjkoen iemie jåarhkine.
Sámediggi oaivvilda ain ahte vuođđo eaktun dasa ahte juksat ovdáneami hástalusaid ektui bušeahttaáššiin, lea ahte ráđđehusa ja Sámedikki gaskasaš ovttasdoaibman nannejuvvo.
Saemiedigkie annje jeahta ahte våarome moenemetsiehkine dïsse ahte evtiedimmiem haestemi muhteste jaksedh beetnehsoejkesjeaamhtesinie, lea ahte reerenassen jïh Saemiedigkien gasngesadtje *ovttasdoaibman nænnoeståvva.
Dan ii sáhte juksat konsultašuvdna- dahje šiehtadallanprosedyraid haga gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki bušeahttaáššiin.
Dam ij maehtieh jaksedh konsultasjovne- jallh raarahtallemeprosedyjri namhtah staaten åejvieladtjide gaskesne jïh Saemiedigkien beetnehsoejkesjeaamhtesinie.
Dat ásahivččii formálalaš vuođu ja rámma daidda gáibideaddji hástalusaide maid ferte dustet iešmearridanvuoigatvuođa ekonomalaš beliid ektui.
Dïhte byjjes våaromem jïh mieriem dejtie krïevije haestiemidie tseegkie mej tjoevere dåastodh jïjtjereeremereaktan ekonomeles bieliej muhteste.
Buoret bálvalus
Buerebe dïenesje
Sámediggi bijai 2010 johtui webprošeavtta mas lei ulbmil almmuhit ođđa neahttasiiddu.
Saemiedigkie 2010 #<n> bïeji *webprošeavtta mesnie lij ulmie orre nehtebieliem bæjjoehtidh.
Mii dagaimet rámmašiehtadusa Making Waves fitnodagain vai dát duohtandahkkojuvvo.
Mijjieh mierienlatjkoem darjoejimh *Making *Waves sïeltine vuj daah *duohtandahkkojuvvo.
2011:s leat mii válbmen ovdaprošeavtta, mis leat leamaš olggobealde geahččaleaddjit, ja maiddái ovdánahttán siiddu.
jaepien 2011 mijjieh libie *válbmen åvteprosjeekten, mijjen orreme bæjngolen voejhkelæjjah, jïh aaj bieliem evtiedamme.
Siidu lea heivehuvvon otná gáibádusaide ođđaáigásaš almmolaš neahttasiidui ja siidu almmuhuvvo lulli-, julev-, davvisámegillii já dárogillii ođđajagemánus 2012.
Bielie daanbeajjetje krïevenasside daaletje byjjes nehtebealan sjïehtelovveme jïh bielie bæjjoehtåvva åarjel-, luvlie-, noerhtesaemiengïelese *já daaroengïelesne tsïengelen 2012.
2 Oahpahus
2 ööhpehtimmie
Sámedikki oahpahusbarggu váldomihttomearri lea ahte sámi álbmogis lea máhtolašvuohta, gelbbolašvuohta ja gálggat mat dárbbašuvvojit sámi servodaga ovddideamis.
Saemiedigkien ööhpehtimmienbarkoen åejvieulmiemierie lea ahte saemien åålmegen lea maahtaldahke, maahtaldahke jïh edtjh mah saemien siebriedahken evtiedimmesne daarpesjovvieh.
Dat mearkkaša ahte sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii.
Dïhte nimhtie ahte saemien åålmegen lea saetnies reakta ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh saemiengïelese.
Olahan dihte dán mihttomeari ferte sámi perspektiiva fuolahuvvot sihke mánáidgárddiin, vuođđooahpahusas ja alit oahpus.
Hïnnemen dïehre daan ulmien tjoevere saemien perspektijve sujhtesovvedh dovne maanagïertine, maadthööhpehtimmesne jïh jollebe learosne.
Sámedikkis leat iešguđetlágán bargovuogit daid mihttomeriid ollašuhttimis.
Saemiedigkien leah ovmessie barkoevuekieh daj ulmiej tjïrrehtimmesne.
Mii ovttasbargat guovddáš eiseválddiiguin ja fállat dieđuid ja bagadallat sámi oahpahusa birra.
Mijjieh jarngen åejvieladtjigujmie laavenjostijibie jïh daajroeh faalijibie jïh *bagadallat saemien ööhpehtimmien bïjre.
Mii juolludit doarjagiid ja stipeanddaid, hálddašit oahpponeavvobuvttadeami, ráhkadit oahppoplánaid ja sihkkarastit mánáidgárddiid, vuođđooahpahusa, alit oahpu ja dutkama rámmaeavttuid.
Mijjieh dåarjoeh jïh stipeendh laeviehtibie, learoevierhtiendarjomem reerijibie, learoesoejkesjh darjodh jïh maanagïerth gorredidh, maadthööhpehtimmiem, jollebe learoem jïh dotkemen mieriekrïevemh.
Mánáidgárddit
Maanagïerth
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Ovttasbargu guovddáš, regiovnnalaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin sáhttá veahkkin sihkkarastit buriid rámmaeavttuid mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Ektiebarkoe jarngen, regijovnen jïh dajven åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörigujmie maahta viehkine buerie mieriekrïevemh maanagïertide gorredidh gusnie leah saemien maanah.
Sámediggi lea ovttasbargan iešguđetlágan aktevrraiguin áššiid birra mat gusket sámi mánáidgárdesuorgái.
Saemiedigkie ovmessie aktöörigujmie aamhtesi bïjre laavenjosteme mah saemien maanagïertesuerkiem dijpieh.
Daid gaskkas lea ásahuvvon foruma guoskevaš fylkkamánniiguin.
Daj gaskesne forumen sjyöhtehke fylhkemaenniejgujmie tseegkesovveme.
Fáttát dán forumis ledje earret eará ođđa ulbmilparagráfa johtuibidjan, pedagogalaš dásseárvobargu mánáidgárddis, ođđa stuoradiggedieđáhus boahtteáiggi mánáidgárddi birra ja Mánáidgárdelágalávdegoddi.
Aamhtesh daennie forumesne lin gaskem jeatjah orre ulmienparagraafen *johtuibidjan, pedagogeles mïrrestallemebarkoe maanagïertesne, orre stoerredigkiebïevnese båetijen aejkien maanagïerten bïjre jïh Maanagïertelaakenmoenehtse.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 147. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 147. bielie 379 bielesne
Sámediggi lea maiddái oassálastán Máhttodepartemeantta “Mánáidgárdesuorggi njuolggadusčoakkáldagas” gos fáttát ledje pedagogalaš bargit, seammaárvosaš meannudeapmi, bearráigeahčču ja stáhtadoarjja mánáidgárdesuorggis.
Saemiedigkie aaj maahtoedepartemeenten Mealtan “Maanagïertesuerkien njoelkedassentjåanghkosne” gusnie aamhtesh lin pedagogeles barkijh, *seammaárvosaš gïetedimmie, vaaksjome jïh staatendåarjoe maanagïertesuerkesne.
Sámediggi lea gulahallan Sámi allaskuvllain ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui rekruterema birra allaskuvlii, ja gelbbolašvuođaloktema birra bargiide mánáidgárddiin gos leat sámi mánát.
Saemiedigkie saemien jïlleskuvline aarhskuvlelohkehtæjjanlearose rekruteeremen bïjre jïlleskuvlese Gaskestalleme, jïh #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>lutnjemen bïjre barkijidie maanagïertine gusnie leah saemien maanah.
Sámi allaskuvla háliidii searvevuođašiehtadusa Sámedikkiin viidásit barggu várás.
Saemien jïlleskuvle sïjhti *searvevuođašiehtadusa Saemiedigkine vijrebe barkoen muhteste.
Máhttodepartemeanta lea lunddolaš ovttasbargooasálaš, ja hálddahusdásis leat leamaš čoahkkimat earret eará Sámegielaid doaibmaplána čuovvoleami birra, ođđa stuoradiggedieđáhus boahtteáiggi mánáidgárddi birra, bearráigeahčču mánáidgárddiin, rekruterema, ja iešguđetlágan mánáidgárdeneavvuid jorgalahttima birra.
Maahtoedepartemeente lea iemie #ektiebarkoe<n><cmp_sgnom><cmp>#boelhke<n><adj><sg><nom>, jïh reeremendaltesisnie orreme tjåanghkoeh gaskem jeatjah Saemiengïeli dahkoesoejkesjen dåeriedimmien bïjre, orre stoerredigkiebïevnese båetijen aejkien maanagïerten bïjre, vaaksjome maanagïertine, rekruteeremen, jïh ovmessie maanagïertedïrregi #jarkoestidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><der_nomact><n><sg><gen> bïjre.
Sámediggái lea dehálaš gulahallat sámi álbmogiin.
Saemiedægkan vihkele saemien åålmeginie gaskestalledh.
Mii leat doallan čoahkkima sámi váhnemiiguin Mátta-Várjjaga sámi váhnenfierpmádaga bokte.
Mijjieh tjåanghkoem saemien eejtegigujmie åtneme Åarjel-Várjjaten saemien eejtegenvearmadahkine.
Čoahkkima fáttát ledje mánáidgárdefálaldat sámi mánáide, sámegielat bargiid rekruteret mánáidgárddiide, mánáidgárdesajiid juolludeapmi ja Sámedikki juolludaneavttut.
Tjåanghkoen aamhtesh lin maanagïertefaalenasse saemien maanide, saemiengïeleh barkijh maanagïertide rekruteeredh, maanagïertesijjiej dievtie jïh Saemiedigkien dievtiemoenemetsiehkieh.
Mánáidgárddi nationála váhnenlávdegotti sámi áirras ja Sámediggi oidnet ahte dárbbašuvvo guovttebealat gulahallan ja diehtojuohkin.
Maanagïerten nasjonaale eejtegenmoenehtsen saemien saadthalmetje jïh Saemiedigkie vuejnieh ahte #göökte<num><cmp>#bielie<n><der_t><adj><attr> gaskesadteme jïh bïevnesjoekedimmie daarpesjåvva.
Dollui čoahkkin váhnenlávdegottiin, ja dat mielddisbuvttii fas ahte ásahuvvui ovttasbargu gaskal Sámedikki ja váhnenlávdegotti.
Tjåanghkoe eejtegenmoenehtsinie otni, jïh dïhte viht mealtan buektieji ahte ektiebarkoe tseegkesovvi Saemiedigkien gaskesne jïh eejtegenmoenehtsen.
Sámediggi háliida maiddái doallat oktavuođa doarjjaoažžuiguin ja lea lágiidan jahkásaš gulahallančoahkkimiid doarjjaoažžuiguin sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga birra.
Saemiedigkie sæjhta aaj gaskesem dåarjoeåadtjojigujmie steeredh jïh fïerhtenjaapetje gaskesadtemetjåanghkoeh dåarjoeåadtjojigujmie öörneme saemien maanaj maanagïertefaalenassen bïjre.
2011:s leat doallan čoahkkimiid Raavrevijhke, Grong, Snåasa, Røros, Álttá ja Mátta-Várjjaga suohkaniiguin.
jaepien 2011 tjåanghkoeh åtneme Raavrhvijhken, Grongen, Snåasen, Plassjen, Áltán jïh Åarjel-Várjjaten tjïeltigujmie.
Daid čoahkkimiid fáttát ledje earret eará sámegielat bargiid rekruteren, prošeaktaruhta ja oahpponeavvut.
Daj tjåanghkoej aamhtesh lin gaskem jeatjah saemiengïeleh barkiji rekruteereme, prosjeektebeetnege jïh learoevierhtieh.
Suohkanat dieđihit eanemusat ahte lea váttis rekruteret giellabargiid mánáidgárddiide, ja ahte lea hástalus ruđalaččat gokčat giellabargguid goluid.
Tjïelth jeenjemes bïeljelieh ahte geerve gïelebarkijh maanagïertide rekruteeredh, jïh ahte lea haesteme ræjhkoeslaakan gïelebarkoej maaksoeh gaptjedh.
Finnmárkku fylkkamánni lea bovden Sámedikki čohkkát dásseárvočumppes Finnmárkkus.
Finnmaarhken fylhkemaennie bööreme Saemiedigkiem tjahkasjidh *dásseárvočumppes Finnmaarhkesne.
Dát čumpe galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul, láhčit dili gelbbolašvuođadoaimmaide, báikkálaš ovdánahttinbargguide ja vásáhusjuohkimii ovddidan dihte dásseárvvu gaskal nieiddaid ja bártniid.
Daate *čumpe edtja vaesehtsi jïh dajvendaerpiesvoetimietie, tsiehkiem laetjedh #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>darjoemidie, dajven evtiedimmiebarkojde jïh vaesehtsenjuekiemasse evtiedimmien dïehre mïrrestallemen nïejtijïhbaerniejgaskesne.
Sii galget maiddái bidjat doaimmaid johtui maid bokte sáhttá oažžut eanet dievdduid mánáidgárddiide.
Dah edtjieh aaj darjomh #<n> bïejedh maam baaktoe maahta jeenjelaakan almah maanagïertide åadtjodh.
Kártenbarggus mii čađahuvvui Dásseárvodoaibmaplána mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas 20082010 oktavuođas, bođi ovdan ahte mánáidgárddiin lea unnán systemáhtalaš ja joatkevaš dásseárvobargu.
Goerehtallemebarkosne mij Mïrrestallemedahkoesoejkesjem maanagïertine tjïrrehtovvi jïh maadthööhpehtimmeste 20082010 gaskesistie, fraamme båetieji ahte maanagïerti lea vaenie *systemáhtalaš jïh *joatkevaš mïrrestallemebarkoe.
Vaikko máŋgasat leat dihtomielalaččat dan ektui ahte addit nieiddažiidda ja bártnážiidda seamma vejolašvuođaid mánáidgárddiin, de dat dávjá vajálduvvo árgabeaivvis.
Jalhts *máŋgasat fahkoes dan muhteste ahte nïejtetjidie jïh baarnetjidie seamma nuepieh maanagïertine vedtedh, dellie dah daamhtah *vajálduvvo aarkebiejjien.
Dán barggu vuolggan, lea Sámediggi searvan dásseárvokonferánssas mánáidgárdesuorggi várás.
Daan barkoen feeleminie, Saemiedigkie #mealtan<adv><prfprc> mïrrestallemekonferaansesne maanagïertesuarkan.
Diehtojuohkin ja bagadallan
Bïevnesjoekedimmie jïh bïhkedimmie
2011:s leat doallan 3 fierpmádatčoahkkima mánáidgárdebargiide.
jaepien 2011 3 viermietjåahkoeh maanagïertebarkijidie steereme.
Fierpmádatčoahkkimiin juohkit dieđuid, doppe lea gelbbolašvuođabajideapmi, bagadallan ja fierpmádathuksen.
Viermietjåahkojne daajroeh juekedh, debpene lea #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>bijjiedimmie, bïhkedimmie jïh vearmadahketseegkeme.
Oktiibuot leat sullii 70 mánáidgárdebargi oassálasttán dáin fierpmádatčoahkkimiin.
Ektiegaajhke leah medtie #70<num><sg><nom> maanagïertebarkijh daejnie viermietjåahkojne mealtan.
Fáttát leat earret eará leamaš sámegiella, luohti ja máidnasat, DGT mánáidgárddiin, njuolggadusat ja lágat luonddugeavaheamis, bajásšaddan boazodoalus, ja dievddut mánáidgárddiin.
Aamhtesh gaskem jeatjah orreme saemiengïele, *luohti jïh heamturh, *DGT maanagïertine, njoelkedassh jïh laakh eatnemenpråvhkosne, byjjesovveme båatsosne, jïh almah maanagïertine.
Sámi mánáidgárdedoarjaga njuolggadusat rievdaduvvojedje veahá 2012 bušeahtas.
Saemien maanagïertedåarjoen njoelkedassh ånnetji 2012 beetnehsoejkesjisnie jarkestovvin.
Dan oktavuođas leat juohkán dieđuid ja bagadallamiid doarjaga ja juolludannjuolggadusaid birra sihke ođđa ja ovdalaš ohcciide.
Denniegaskesisnie daajroeh jïh bïhkedimmieh juakeme dåarjoen jïh dievtienjoelkedassi bïjre dovne orre jïh ovtetje ohtsijidie.
Váhnemat maiddái jearahit Sámedikkis sámi mánáid vuoigatvuođaid birra ja sámi mánáidgárdefálaldagaid birra, ja Sámediggi dávjá bagadallá váhnemiid diekkár áššiid ektui.
Eejtegh aaj Saemiedigkeste gihtjehtieh saemien maanaj reaktaj bïjre jïh saemien maanagïertefaalenassi bïjre, jïh Saemiedigkie daamhtah *bagadallá eejtegi dagkeres aamhtesi muhteste.
Sámediggi lea oassálasttán konferánssas sámi mánáidgárde- ja skuvladutkama birra Bådådjos ja Julevsámi konferánssas.
Saemiedigkie lea konferaansesne mealtan saemien maanagïerte- jïh skuvledotkemen bïjre #Bådåddjo<np><top><sg><ine> jïh julevsaemien konferaansesne.
Doppe lei sáhkavuorru Sámedikki rolla birra premissadahkkin sámi ja eará dutkamiin, ja Sámediggeráđi barggu birra Sámedikki oahpahusdieđáhusain.
Debpene lij lahtestimmie Saemiedigkien råållan bïjre *premissadahkkin saemien jïh jeatjah dotkeminie, jïh Saemiedigkieraerien barkoen bïjre Saemiedigkien ööhpehtimmienbïevnesinie.
Sámediggi lea maid leamaš Gïelevierme 2011, lullisámi giellafierpmádat lullisámi guovllus ja Lullisámi konferánssas.
Saemiedigkie aaj orreme *Gïelevierme jaepien 2011, åarjelsaemieh gïelevearmadahke åarjelsaemien dajvesne jïh åarjelsaemien konferaansesne.
Dat fierpmádat lea ovttasbargu gaskal Aajege Rørosas, Gïelem Nastedh Snåasas ja Sámi Giellaguovddážis, Ruoŧa Sámedikkis.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Mánáidgárdelágalávdegottiin.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe Maanagïertelaakenmoenehtsinie.
Das ovdanbuvttiimet Sámedikki vásáhusaid ja árvvoštallamiid mánáidgárdesuorggi stivremis.
Desnie Saemiedigkien vaesehtsh jïh vierhtiedimmiej maanagïertesuerkiem stuvremisnie åvtese buektiejimh.
Mii ovddideimmet maiddái Sámedikki oainnu gustovaš lágaid ektui sámi mánáid ja mánáidgárddiid birra, ja makkár vásáhusat mis go guoská sámi mánáid vejolašvuođaide oažžut mánáidgárdefálaldagaid mii lea heivehuvvon mánáid sámi gillii ja kultuvrii.
Mijjieh aaj Saemiedigkien vuajnoem evtiedimh *gustovaš laakimuhteste saemien maanaj jïh maanagïerti bïjre, jïh magkeres vaesehtsh mijjesne goh saemien maanaj nuepieh dæjpa maanagïertefaalenassh åadtjodh mij maanaj saemien gïelese jïh kultuvrese sjïehtelovveme.
Lassin beasai lávdegoddi gullat sámi mánáidgárdehistorjjá birra, ja Sámedikki mánáidgárdedoarjaga birra.
Lissine åadtjoeji moenehtse govledh saemien maanagïertevaajesen bïjre, jïh Saemiedigkien maanagïertedåarjoen bïjre.
Lávdegoddi finai ovtta sámi mánáidgárddis Kárášjogas gos besse humadit mánáidgárdebargiiguin.
Moenehtse aktene saemien maanagïertesne Karasjohkesne mïnni gusnie åadtjoejin maanagïertebarkijigujmie håaledidh.
Sámediggi lea almmuhan guokte almmuhusa mánáidgárdeáigečállagis “Stullán” .
Saemiedigkie gööktem bæjjoehtamme *almmuhusa maanagïerteboelhkeplaeresne “Stullán” .
Fáttát ledje earret eará oahpponeavvoportála Ovttas Aktan Aktesne, Mánáidgárddiid váhnenlávdegoddi, boahttevaš sámediggedieđáhus mánáidgárddiid birra, ja jearahallan muhtun jođiheddjiin ja ovdaskuvlastudeanttain.
Aamhtesh lin gaskem jeatjah learoevierhtieportaalen Ektesne Aktan Aktesne, Maanagïerti eejtegenmoenehtse, båetije saemiedigkiebïevnese maanagïerti bïjre, jïh muvhtene juhtiehtæjjesne jïh aarhskuvlestudeentine goerehtalleme.
Juohke nummáris leat fásta fáttát nugo ođđasat Sámedikkis, dieđut prošeavttaid birra ja ođđa oahpponeavvuid birra.
Fïerhtene nummerisnie leah vihties aamhtesh goh orrebe Saemiedigkesne, daajroeh prosjeekti bïjre jïh orre learoevierhtiej bïjre.
Stullán boahtá buot sámi mánáidgárddiide ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát, ja vel muhtun almmolaš ásahusaide.
Stullán gaajhke saemien maanagïertide jïh maanagïertide båata gusnie leah saemien maanah, jïh annje #muvhte<prn><ind><attr> byjjes institusjovnide.
Prošeakta sámi duhkorasat ja pedagogalaš ávdnasat mánáidgárddiin
Prosjeekte saemien *duhkorasat jïh pedagogeles materijellh maanagïertijste
Sámediggi čađahii 2011:s kártema das ahte makkár stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat mánáidgárddiid leat dál.
Saemiedigkie jaepien 2011 goerehtallemen desnie tjïrrehti ahte magkeres stååkegaevnieh jïh pedagogeles materijellh maanagïerti leah daelie.
Prošeavtta mihttomearri lea ráhkadahttit eanet sámi stoahkanhearvvaid mánáidgárddiid geavahussii.
Prosjeekten ulmie lea #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf> jeenjebe saemien stååkegaevniej maanagïerti åtnose.
Oktiibuot leat kárten 11 mánáidgárddi gávcci suohkanis.
Ektiegaajhke 11 maanagïerth gaektsene tjïeltesne goerehtalleme.
Ulbmil guossástallamiin lei gávnnahit makkár sámi stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat sámi mánáidgárddiin leat.
Ulmie *guossástallamiin lij guajhtsadidh magkeres saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles materijellh saemien maanagïertine leah.
Prošeakta lea dál loahpahuvvon, ja lea ráhkaduvvon raporta mas viidásit bargu evttohuvvo.
Prosjeekte daelie illesovveme, jïh dorjesovveme reektehts mesnie vijrebe barkoe uvtedåvva.
Iskkadeapmi čájeha ahte lea dárbu stoahkanhearvvaide ja pedagogalaš ávdnasiidda mat speadjalastet sámi servodaga girjáivuođa.
Goerehtimmie vuesehte ahte lea daerpies stååkegaevnide jïh pedagogeles materijellide mah saemien siebriedahken gellievoetem #reetsedh<vblex><tv><der_l><vblex><der_st><indic><pres><p3><pl>.
Mánáidgárdebeaivi
Maanagïertebiejjie
Mánáidgárdebeaivi čalmmustahttojuvvo juohke jagi miehtá riikka.
Maanagïertebiejjie vååjnesasse bïejesåvva fïerhten jaepien mietie rïjhken.
Ulbmil dainna beivviin lea čájehit mánáidgárddi.
Ulmie dejnie biejjine lea maanagïertem vuesiehtidh.
Dan jagi čeaskkutsátni lei Mii máhttit!.
Dan jaepien *čeaskkutsátni lij Mijjieh maehtiejibie!.
Sámediggi lei mielde čalmmustahttime Kárášjoga mánáidgárddiid, doppe lei oahpisteapmi ja diehtojuohkin sámi sisdoalu birra mánáidgárddis.
Saemiedigkie lij mealtan Karasjohken maanagïerth vååjnesasse bïejedh, debpene lij *oahpisteapmi jïh bïevnesjoekedimmien saemien sisvegen bïjre maanagïertesne.
Sámi mánáidgárdedoarjaga evalueren
Saemien maanagïertedåarjoem evalueerem
Sámediggi lea, Asplan Viaka evaluerenraportta “Sámedikki mánáidgárdedoarjaga evalueren” čuovvoleapmin, ráhkadan ja mearridan ođđa juolludannjuolggadusaid doarjagiidda mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Saemiedigkie lea, Asplan Viaken vuarjasjimmiereektehtsen “Saemiedigkien maanagïertedåarjoem evalueereme” dåeriedimmine, dorjeme jïh orre dievtienjoelkedassh dåarjojde maanagïertide nænnoestamme gusnie leah saemien maanah.
Eavttut rievdaduvvoje nu ahte juohke doarjagis lea sierra mihttomearri, ja eavttut rievddadit doarjagis doarjagii.
Moenemetsiehkieh dan jarkestovvin ahte fïerhtene dåarjosne lea sjïere ulmie, jïh moenemetsiehkieh dåarjoste dåarjose #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><pl>.
Muhto doarjagiin eai leat nu stuora rievdadusat ahte dat čuhcet ohcciide.
Mohte dåarjojne eah leah dan stoere jorkestimmieh dah ohtsijidie gaajesjieh.
Doarjja mánáidgárdeoahpponeavvuide
Dåarjoe maanagïertelearoevierhtide
Sámediggi háliida ahte mánáidgárddiide ráhkaduvvojit oahpponeavvut ja fágagirjjálašvuohta gustovaš mánáidgárderámmaplána vuođul.
Saemiedigkie sæjhta ahte maanagïertide learoevierhtieh jïh faagelitteratuvre dorjesuvvieh *gustovaš maanagïertemieriensoejkesjen mietie.
Danne lei 2011 bušeahtas várrejuvvon 1 500 000 ru dán mihttomearrái.
Dannasinie lij jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie 1 500 000 kr. daan ålman bïedtesovveme.
Bohte 10 ohcama.
#10<num><sg><nom> ohtsemh båetiejin.
Juolluduvvui 2 186 000 ru guđa prošektii, earret eará interaktiiva girji mánáide, lávllagirjji “Suga Suga Su” ođasteapmi ja ođđaprentosat ja digitála oahpponeavvu.
Laeviehtovvi #2 186 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr. govhten prosjeektese, gaskem jeatjah *interaktiiva gærja maanide, laavlomegærjan “#Suga<np><cog><sg><nom> Suga Dan” orrestimmie jïh *ođđaprentosat jïh digitaale learoevierhtien.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 149. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 149. bielie 379 bielesne
Doarjja sámi mánáidgárddiide
Dåarjoe saemien maanagïertide
Sámediggi lea mielde sihkkarastime sámi mánáide mánáidgárdefálaldaga mii lea vuođđuduvvon sámi gillii ja kultuvrii.
Saemiedigkie mealtan saemien maanide maanagïertefaalenassem gorredidh mij saemien gïelese jïh kultuvrese tseegkesovveme.
2011 bušeahtas lei várrejuvvon 9 405 000 ru sámi mánáidgárddiide.
jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij 9 405 000 kr. saemien maanagïerth bïedtesovveme.
33 sámi mánáidgárddi ožžo doarjaga, oktiibuot 7 410 200 ru.
33 saemieh maanagïertem åadtjoejin dåarjoen, ektiegaajhke 7 410 200 kr.
28 mánáidgárddi ožžo doarjaga sámegieloahpahussii, oktiibuot 1 315 000 ru.
28 maanagïerth dåarjoem saemienööhpehtæmman åadtjoejin, ektiegaajhke 1 315 000 kr.
Ollislaččat juolluduvvui sámi mánáidgárddiide 8 875 200 ru doarjja.
Ellieslaakan saemien maanagïertide laeviehtovvi 8 875 200 kr. dåarjoe.
Bázii vel 529 800 ru.
2011:s bohte veahá unnit ohcama giellaoahpahussii eaŋkilmánáide go 2010:s.
jaepien 2011 båetiejin ånnetji unnebe ohtsemen gïeleööhpehtæmman aelhkienmaanide gosse jaepien 2010.
Vuođđooahpahus ja rávisolbmuidoahpahus
Maadthööhpehtimmie jïh geervealmetjiööhpehtimmie
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámediggeráđđi lea 2011:s hábmen Sámediggedieđáhusa oahpahusa ja oahpu birra, mii geigejuvvui dievasčoahkkimii skábmamánus.
Saemiedigkieraerie jaepien 2011 hammoedamme saemiedigkiebïevnesem ööhpehtimmien jïh learoen bïjre, mij dïevestjåanghkose rahkan geelkesovvi.
Dát galgá gieđahallojuvvot Sámedikki dievasčoahkkimis 2012:s.
Daate edtja Saemiedigkien dïevestjåanghkosne jaepien2012 gïetedallesovvedh.
Oahpahusdieđáhusa ulbmil lea čielggadit ja nannet Sámedikki rolla oahpahuspolitihkas.
Ööhpehtimmienbïevnesen ulmie lea tjïelkedidh jïh Saemiedigkien råållam ööhpehtimmiepolitihkesne nænnoestidh.
Dál ii leat Sámedikki váldi ja ovddasvástádus čielggas mii guoská lága bokte mearriduvvon vuoigatvuođaide oahpahusas.
Daelie ij leah Saemiedigkien stilleme jïh dïedte tjïelkes mij laakine nænnoestovveme reaktah ööhpehtimmesne dæjpa.
Sámedikki konsulterenriekti addá midjiide dál buoret vejolašvuođa váikkuhit našunála oahpahuspolitihkkii go maid ovdal konsulterenšiehtadus dahkkui 2005:s, lei vejolaš, ja Sámediggi galgá konsulterejuvvot buot oahpahusáššiin mat guoskkahit sámi beroštumiid.
Saemiedigkien konsulteeremereaktoe mijjese daelie vadta buerebe nuepiem nasjonaale ööhpehtimmiepolitihkem dijpedh gosse maam aarebi konsulteeremelatjkoe jaepien 2005 dorji, gåarede, jïh Saemiedigkie edtja gaajhkene ööhpehtimmieaamhtesesne konsulteeresovvedh mah saemien ïedtjh sjåavoehtieh.
Dan sivas lea dehálaš ahte Sámediggi searvá áššiide nu árrat go vejolaš, ja buorit ovttasbargovierut guovddáš eiseválddiiguin leat danin hui dehálaččat.
Dennie sjïekesne vihkele ahte Saemiedigkie aamhtesinie mealtan dan aarehke goh gåarede, jïh buerie ektiebarkoevuekieh jarngen åejvieladtjigujmie leah dannasinie dan vihkielåbpoe.
Sámedikkis leat leamaš golbma ovttasbargočoahkkima Máhttodepartemeanttain (MD).
Saemiedigkien orreme golme laavenjostoetjåanghkoeh Maahtoedepartemeentine (M-D/MD).
Dát leat šiehtadallojuvvon, fásta čoahkkimat, gos áigeguovdilis áššit váldojuvvojit bajás sihke mat gusket mánáidgárddiide ja vuođđooahpahussii.
Daah leah raarahtallesovveme, vihties tjåanghkoeh, gusnie daaletje aamhtesh bæjjese vaaltasuvvieh dovne mah maanagïertide jïh maadthööhpehtimmiem dijpieh.
Oahpahusdirektoráhtta searvá maid dáidda čoahkkimiidda.
Ööhpehtimmiedirektoraate mealtan aaj daejnie tjåanghkojne.
Áigeguovdilis áššit mat 2011:s leat meannuduvvon, leat láhkarievdadus mánáidgárdesuorggis, boahtte Stuoradiggedieđáhus mánáidgárddi boahtteáiggi birra, viidáset meannudeapmi fága- ja diibmojuohkima birra ohppiide geat ožžot sámegieloahpahusa, našunála geahččaleami sámegiellohkama ovdáneapmi, oahpponeavvobuvttadeapmi ja rievdadeapmi/ heiveheapmi oahppoplánain dárogielas ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan ja oahppoplánat sámegielas vuosttašgiellan ja sámegielas nubbingiellan.
Daaletje aamhtesh mah jaepien 2011 gïetedovveme, laakejorkestimmie maanagïertesuerkesne, båetije stoerredigkiebïevnese maanagïerten båetijen aejkien bïjre, vijrebe gïetedimmie faage- jïh tæjmoejuekemen bïjre learoehkidie gïeh saemienööhpehtimmiem åadtjoeh, nasjonaale pryövenassen saemiengïelelohkemen evtiedimmie, learoevierhtiendarjome jïh jorkestimmie/ sjïehtedimmie learoesoejkesjijstie daaroengïeleste learoehkidie giej lea saemiengïele voestesgïeline jïh learoesoejkesjh saemiengïelesne voestesgïeline jïh saemiengïelesne mubpiengïeline.
Sámediggi lea maid čuvvon fásta ovttasbargočoahkkimiid mat Oahpahusdirektoráhtas ja Máhttodepartemeanttas leat stáhtalaš oahpahushálddahusain, dás oaivvilduvvot oahpahusdirektevrrat buot fylkkain riikkas.
Saemiedigkie aaj vihties laavenjostoetjåanghkoeh dåeriedamme mah Ööhpehtimmiedirektoraatesne jïh maahtoedepartemeentesne leah staateles ööhpehtimmienreereminie, daelie ööhpehtimmiendirektöörh gaajhkene fylhkesne rïjhkesne jeahtasovvijibie.
Doppe digaštallojuvvojit áigeguovdilis mánáidgárde- ja oahpahusáššit.
Debpene daaletje maanagïerte- jïh ööhpehtimmieaamhtesh digkiedallesuvvieh.
Sámediggi ovttasbargá maid eará aktevrraiguin oahpahusáššiin.
Saemiedigkie aaj jeatjah aktöörigujmie ööhpehtimmieaamhtesine laavenjostoe.
Sámediggi lea oassálastán čoahkkimiin fylkkamánniiguin golmma davimus fylkkas ja Oahpahusdirektoráhtain, ja doppe čájehii Sámediggi oahpponeavvoportála prošeavtta Ovttas/Aktan/Aktesne ja fága- ja diibmojuogu raportta.
Saemiedigkie tjåanghkojne fylhkemaenniejgujmie mealtan golmen noerhtemes fylhkesne jïh ööhpehtimmiedirektoraatine, jïh debpene Saemiedigkie vuesiehti learoevierhtieportaalen prosjeekten Ektesne/Aktan/Aktesne jïh faage- jïh tæjmoejåakoen reektehtsem.
Goappašiid prošeavttaid birra boahtá eanet maŋŋelis kapihttalis.
Gåabpegi prosjeekti bïjre jeenjelaakan båata *maŋŋelis kapihtelistie.
Sámediggi lea oassálastán hálddahuslaš ovttasbargojoavkkus gaskal Norgga ja Ruoŧa, Máhttodepartemeanta miellahtuiguin ja Norgga oahpahusdirektoráhtain, Ruoŧa Utbildingsdepartementet ja Skolverket, Sameskolstyrelsen, ja Norgga Sámediggi.
Saemiedigkie reerije ektiebarkoedåehkesne mealtan Nöörjen jïh Sveerjen gaskesne, Maahtoedepartemeente lïhtsegigujmie jïh Nöörjen ööhpehtimmiedirektoraatine, Sveerjen *Utbildingsdepartementet jïh *Skolverket, *Sameskolstyrelsen, jïh Nöörjen Saemiedigkie.
Ovttasbargojoavku galgá hábmet ovttasbargošiehtadussii árvalusa gaskal Norgga ja Ruoŧa sámegieloahpahusa birra, gos lulli- ja julevsámegielat deattuhuvvojit.
Ektiebarkoedåehkie edtja ektiebarkoelatjkose åssjelem hammoedidh Nöörjen jïh Sveerjen gaskesne saemienööhpehtimmien bïjre, gusnie åarjel- jïh julevsaemiengïelh tjïelkestuvvieh.
Vejolaš ovttasbargu Suomain davvisámegiela searvadahttima birra sáhttá maŋŋil guorahallojuvvot.
Nupies ektiebarkoe Soemine noerhtesaemiengïelen *searvadahttima bïjre maahta mænngan goerehtallesovvedh.
Sámediggi lea oassálastán gelbbolašvuođaforumis, mii lea ovttasbargoforum gaskal Finnmárkku fylkkamánni, Finnmárkku fylkkasuohkana, Oahppolihtu, Suohkaniid guovddášlihtu, Sámi joatkkaskuvllaid stivrra, Sámi allaskuvlla ja Sámedikki.
Saemiedigkie #maahtoe<n><adj><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>forumesne mealtan, mij ektiebarkoeforume Finnmaarhken fylhkemaenniem gaskesne, Finnmaarhken fylhketjïelten, Studijesiebrien, Tjïelti jarngenlatjkoen, Saemien jåarhkeskuvli ståvroen, Saemien jïlleskuvlen jïh Saemiedigkien.
Čoahkkimiid mihttomearri lea diehtojuohkin iešguđet plánaid birra ja oktasaš hástalusaid birra mat gusket oahpahussii ja ohppui.
Tjåanghkoej ulmie bïevnesjoekedimmie ovmessie soejkesji bïjre jïh ektie haestemi bïjre mah ööhpehtimmiem dijpieh jïh lyöri.
Dán čoahkkimis muitaluvvui ođđa ruhtadanmodealla birra mánáidgárdesuorggis, ja oahpaheddjiid logu birra geat leat váldán joatkkaoahpu Finnmárkkus Našunála strategiija kvalitehta oahpahussii olis.
Daennie tjåanghkosne soptsestovvi orre beetnehdåarjoemaallen bïjre maanagïertesuerkesne, jïh lohkehtæjjaj låhkoen bïjre gïeh jåarhkelïerehtimmiem Finnmaarhkeste nasjonaale strategijen kvaliteeten ööhpehtæmman vaalteme dïere.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 150. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 150. bielie 379 bielesne
Fáddán ledje maid našunála bearráigeahčču vuođđoskuvllas ja ođđa struktuvrra barggu plánat joatkkaskuvllaide Finnmárkkus.
Aamhtesinie lin aaj nasjonaale vaaksjome maadthskuvlesne jïh orre struktuvren barkoen soejkesjh jåarhkeskuvlide Finnmaarhkesne.
Dasa lassin oaččui forum vuđolaš čilgema “Ny Giv” birra, mii lea miehtá riikka áŋgiruššanprošeakta vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla rasttildeami birra.
Dïsse lissine forumem våaromes boejhkehtassen åadtjoeji “*Ny *Giv” bïjre, mij abpe rïjhkem eadtjaldovvemeprosjeekte maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen restiedimmien bïjre.
Forum beasai gullat makkár suohkanat dás leat mielde, ja ahte maiddái min guokte sámi joatkkaskuvlla lea dán prošeavttas mielde.
Forume åadtjoeji govledh magkeres tjïelth daelie leah mealtan, jïh ahte aaj mijjen göökte saemieh jåarhkeskuvlen lea daennie prosjeektesne mealtan.
Sámedikki evttohusa mielde lea Laila Aleksandersen Nutti nammaduvvon sámegielat áirrasin vuođđooahpahusa váhnenlávdegoddái áigodahkii 2012- 2015.
Saemiedigkien uvtelassen mietie Laila Aleksandersen Nutti nommehtovveme saemiengïeleh saadthalmetjinie maadthööhpehtimmien eejtegenmoenehtsasse boelhkese 2012- 2015.
Dát lávdegoddi lea našunála lávdegoddi váhnemiidda ja váhnemiiguin geain leat mánát skuvllas ja lea Gonagas stáhtaráđis mii nammada njealji jahkái hávális.
Daate moenehtse nasjonaale moenehtse eejtegidie jïh eejtegigujmie giej leah maanah skuvlesne jïh lea Gånka staateraeresne mij njieljien jaapan nommehte *hávális.
Lávdegottis leat jođiheaddji, nubbinjođiheaddji, vihtta lahtu ja guokte várrelahtu.
Moenehtsisnie leah juhtiehtæjjam, mubpieåvtehke, vïjhte lïhtsegh jïh göökte sæjjasadtjh.
Stuoradiggedieđáhus nuoraidskuvlla dási birra
Stoerredigkiebïevnese noereskuvlen daltesen bïjre
Ráđđehus geigii cuoŋománu 2011 ođđa dieđáhusa Stuoradiggái nuoraidskuvladási birra, St.
meld.
*meld.
22 (2010 – 2011) Motvering – Mestring – Muligheter.
22 (2010 – 2011) *Motvering – *Mestring – *Muligheter.
Proseassas lea Sámediggi buktán cealkámušaid, ja lea leamaš hálddahuslaš konsulteren gaskal Máhttodepartemeanta ja Sámediggeráđi.
Prosessesne Saemiedigkie jiehtegh buakteme, jïh orreme reerije gaskesne konsulteereme Maahtoedepartemeente jïh Saemiedigkieraeriem.
Konsultašuvnna ulbmil lei ahte sámi oahppis váldo vára ođđa Stuoradiggedieđáhusas.
Konsultasjovnen ulmie lij ahte saemien learoehkistie vaahran orre stoerredigkiebïevnesistie vååltoe.
Dieđáhusas lea earret eará árvaluvvon geavahussii váldit válljenfága, ja Oahpahusdirektoráhtta lea sádden dán árvalusa gulaskuddamii.
Bïevnesisnie gaskem jeatjah åtnose vaeltedh nåålesovveme veeljemefaagem, jïh Ööhpehtimmiedirektoraate daam åssjelem govledæmman seedteme.
Sámediggi áigu čuovvolit sihke dán árvalusa ja dieđáhusa viidásit čuovvoleami.
Saemiedigkie edtja dovne daam åssjelem jïh bïevnesen vijrebe dåeriedimmiem dåeriedidh.
Ođđa gelbbolašvuođagáibádusat sámegiel oahpahusas
Orre gyönegsvoetenkrïevenassh saemiengïeleh ööhpehtimmeste
Máhttodepartemeanta lea dieđihan ahte sii leat váldán vuhtii Sámedikki cealkámuša mielde oahpahusláhkii ja priváhtaskuvlaláhkii, mii guoská gelbbolašvuođagáibádussii sámegiela oahpahusas.
Dát mearkkaša ahte biddjojit seamma gáibádusat gelbbolašvuhtii oahpaheddjiide beroškeahttá galget go sii oahpahit sámegiela vuosttašgiellan dahje sámegiela nubbingiellan.
Daate nimhtie ahte seamma krïevenassh maahtaldahkese byöjoeh lohkehtæjjide saaht edtjieh goh dah saemiengïelem voestesgïeline ööhpehtieh jallh saemiengïelem mubpiengïeline.
Sámediggi árvvoštallá ahte ohppiin geain lea sámegiella nubbingiellan, maid lea riekti oažžut oahpahusa mas lea buorre kvalitehta ja lea duhtavaš go dát váldo mielde láhkabarggus.
Saemiedigkie vierhtiedalla ahte learohki giej lea saemiengïele mubpiengïeline, maam reaktoe ööhpehtimmiem åadtjodh mesnie buerie kvaliteete jïh madtjele gosse daate mealtan laakebarkoste vååltoe.
Diehtojuohkin ja nevvodeapmi
Bïevnesjoekedimmie jïh *nevvodeapmi
Sámediggi addá čađat dieđuid ja ráđiid váhnemiidda ja skuvllaide iešguđet lágan áššiid birra oahpahussuorggis.
Saemiedigkie vadta tjïrrehth daajroej jïh raeriej eejtegidie jïh skuvlide ovmessie dagkeres aamhtesi bïjre ööhpehtimmiensuerkesne.
Erenoamážit lea váhnemat ja skuvllat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu geat váldet oktavuođa.
Joekoenlaakan lea eejtegh jïh skuvlh saemiengïelen reeremedajvem ålkolen gïeh gaskesem vaeltieh.
Earret eará leat gažaldagat leamaš sámegieloahpahusa rievtti birra priváhta skuvllain.
Gaskem jeatjah gyhtjelassh orreme saemienööhpehtimmien reaktoen bïjre privaate skuvline.
Sámediggi oažžu dávjá organisašuvnnaid, universitehtaid ja skuvlaeiseválddiid eará riikkain guossái, geat háliidit dieđuid earret eará oahpahusvuogádaga birra Norggas, Sámedikki rolla ja válddi birra, guovttegielalašvuođa birra, skuvllaid ruhtadeami birra ja erenoamážit sámegielat oahpponeavvobuvttadeami birra.
Sámediggi juohká dieđuid oahpponeavvoportála Ovttas.no bokte, ja Sámi oahpponeavvoguovddáža bokte.
Saemiedigkie juaka daajroej learoevierhtieportaalen ovttas.no:n baaktoe, jïh Saemien learoevierhtiejarngine.
Sámi oahpponeavvoguovddáš váldá vuostá gussiid ja luoiká oahpponeavvuid, addá dieđuid ođđa oahpponeavvuid birra neahtas ja almmuha daid.
Saemien learoevierhtiejarnge #<adv> guessieh dåastohte jïh learoevierhtieh meata, daajroeh orre learoevierhtiej bïjre gaskeviermesne vadta jïh dejtie bæjjohte.
Sámediggi lea joatkkán ortnegiin háhkat nuvttá oahpponeavvuid skuvllaide geat oahpahit sámegillii dahje sámegiela ja mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Saemiedigkie lea öörneginie jåarhkam namhtah learoevierhtieh skuvlide skååffedh gïeh saemiengïelese ööhpehtieh jallh saemiengïelem jïh maanagïertide gusnie leah saemien maanah.
Dáid sáhttá diŋgot lágádusain.
Daejtie maahta berteminie dangkodh.
Oahppoplánat
Learoesoejkesjh
Oahppoplánaid dáfus lea Sámedikki ovddasvástádus ja rolla vuoigaduvvon oahpahuslágas.
Learoesoejkesji dïehre lea Saemiedigkien dïedte jïh råålla *vuoigaduvvon ööhpehtimmielaakesne.
Sámediggi addá lága mielde láhkaásahusaid oahppoplánaide sámegieloahpahussii vuođđoskuvllas ja joatkkaoahpahussii ja oahppoplánaide erenoamáš sámi fágaide joatkkaoahpahusas.
Saemiedigkie laakem mealtan vadta laakenjoelkedassi learoesoejkesjidie saemienööhpehtæmman maadthskuvlesne jïh jåarhkeööhpehtæmman jïh learoesoejkesjidie sjïere saemien faagide jåarhkeööhpehtimmesne.
Láhkaásahusat galget leat viidodat- ja resursarámmaid siskkobealde maid departemeanta lea mearridan.
Laakenjoelkedassh gelkieh årrodh goelpeneståaroe- jïh vierhtienmieriej sisnjelen maam departemeente nænnoestamme.
Láhkaásahus geatnegahttá maid addit oahpahusa sámiid ja sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra.
Laakenjoelkedasse aaj stillie ööhpehtimmiem vedtedh saemiej jïh saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieledenbïjre.
Rámmaid siskkobealde maid departemeanta buktá, hábme Sámediggi láhkaásahusa dákkár oahpahusa sisdollui.
Mieriej sisnjelen aaj departemeente buakta, Saemiedigkie laakenjoelkedassem hammode dagkeres ööhpehtimmien sisvegasse.
Departemeanta addá láhkaásahusaid eará erenoamáš oahppoplánaide oahpahussii sámi guovlluin ja ohppiide geain lea sámegieloahpahus, olggobealde sámi guovllu.
Departemeente vadta laakenjoelkedassi jeatjah sjïere learoesoejkesjidie ööhpehtæmman saemien dajvine jïh learoehkidie giej lea saemienööhpehtimmie, saemien dajvem ålkolen.
Sámediggi sáhttá maid ovttasráđiid departemeanttain hábmet árvalusa dáidda láhkaásahusaide.
Saemiedigkie maahta aaj departemeentine ektine åssjelem daejtie laakenjoelkedasside hammoedidh.
Dán vuođul lea Sámediggi 2011:s dahkan čuovvovaččat mii guoská oahppoplánaide: Máhttodepartemeanta lea bidjan johtui hábmenbarggu válljenfága oahppoplánain nuoraidskuvladásis.
Daan mietie Saemiedigkie jaepien 2011 minngebelaakan dorjeme mij learoesoejkesjidie dæjpa: Maahtoedepartemeente #<n> hammoebarkoem veeljemefaagen learoesoejkesjinie noereskuvledaltesisnie aelkiehtamme.
Oahpahusdirektoráhtta lea ožžon barggu hábmet oahppoplánaid.
Ööhpehtimmiedirektoraate åådtjeme barkoem learoesoejkesjh hammoedidh.
Sámediggi lea árvalan lahtuid fágajoavkkuide ja lea ožžon lahtuid máŋgga jovkui.
Saemiedigkie lïhtsegh faagendåehkide nååleme jïh lïhtsegh gellien dåahkan åådtjeme.
Oahpahusdirektoráhtta lea 2010 rievdadan dárogiela dábálaš oahppoplána áššiide mat gusket lohkamii ja fidnoohppui.
Ööhpehtimmiedirektoraate jaepien2010 jarkestamme daaroengïelen sïejhme learoesoejkesjen aamhtesidie mah lohkemem jïh gïehtelimmienlearoem dijpieh.
Sámediggi lea 2011:s sádden gulaskuddamii árvalusa oahppoplána rievdadeapmái sámegielas vuosttašgiellan ja sámegielas nubbingiellan.
Saemiedigkie jaepien 2011 seedteme govledæmman åssjelen learoesoejkesjen jorkestæmman saemiengïelesne voestesgïeline jïh saemiengïelesne mubpiengïeline.
Ovttasbarggu bokte Oahpahusdirektoráhtain sáddejuvvui maiddái rievdadus dárogiela oahppoplánas ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan gulaskuddamii.
Goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> Ööhpehtimmiedirektoraatine aaj seedtesovvi jorkestimmie daaroengïelen learoesoejkesjistie learoehkidie giej lea saemiengïele voestesgïeline govledæmman.
Gulaskuddancealkámušaid čoahkkáigeassu lea dahkkon, ja viidáset meannudeapmi oahppoplánaid rievdademiin lea jođus.
Govledimmiejiehtegi tjohkehtehteme dorjeme, jïh vijrebe gïetedimmie learoesoejkesji jorkestimmine lea *jođus.
Rievdadusat bohtet gustot boahtte skuvlajagi rájis.
Jorkestimmieh båetieh båetije skuvlejaepien raejeste davvodh.
Oahpahusdirektoráhtta lea maid bidjan johtui viiddit reviderema oahppoplánain dárogielas, servodatfágas, luonddufágas, matematihkas ja eŋgelasgielas vai buot dát fágat oktiibuot sáhttet mielddisbuktit buori ovdáneami ohppiid vuođđogálggaid ovdáneamis olles oahpahusáigái.
Ööhpehtimmiedirektoraate aaj #<n> vijrebe revideeremem learoesoejkesjinie daaroengïelesne aelkiehtamme, ektievuekiefaagesne, eatnemeaamhtsesne, matematihkesne jïh englaantengïelesne vuj gaajhke daah faagh ektiegaajhke maehtieh mealtan buektedh bueriem evtiedimmien learohki maadthmaahtoej evtiedimmesne abpe ööhpehtimmientïjjese.
Sámediggi lea árvalan lahtuid bargojoavkkuide mat barget oahppoplánaid rievdadeami evttohusain.
Saemiedigkie lïhtsegh barkoedåehkide nååleme mah learoesoejkesji jorkestimmien uvtelassine berkieh.
Sámediggi lea čuovvolan ávžžuhusa rievdadit oahppoplána servodatfágas – sámegiella ja luonddufága
Saemiedigkie dåeriedamme haestemem learoesoejkesjem ektievuekiefaagesne jarkestidh – saemiengïele jïh eatnemeaamhtse
Sámediggi lea mearridan oahppoplána muorraduodjefágas ja čoarve- dákte- ja metállafágas Jo3 fidnooahpus.
Saemiedigkie learoesoejkesjem moerevætnoefaagesne nænnoestamme jïh tjåervie- *dákte- jïh *metállafágas Jå3:n gïehtelimmienlearosne.
Viidáseappot lea Sámediggi mearridan dohkkehit doahpaga fágareive loahppagelbbolašvuohtan duodjefágain.
Vijriebasse Saemiedigkie nænnoestamme lahtesem dåhkasjehtedh faageprievie minngiegietjiemaahtaldahkine vætnoefaagine.
Fága- ja diibmojuohku
Faage- jïh tæjmoejåakoe
Fága- ja diibmojuohku ohppiide geain lea oahpahus sámegillii lea digaštallojuvvon máhttodepartemeanttain go Máhttolokten- sámegiella biddjui johtui ja diibmolasiheamis 2008:s.
Faage- jïh tæjmoejåakoe learoehkidie giej lea ööhpehtimmie saemiengïelese maahtoedepartemeentine digkiedallesovveme gosse Maahtoelutnjeme- saemiengïele #<n> jïh tæjmoelissesne jaepien 2008 #aelkiehtidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg>.
Sámediggi lea máŋgga gearddi cuiggodan ahte diibmolohku ja dárogiela oahppoplánas ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan, eai leat ovttaládje, ja lea dan sivas bivdán sierra oahppoplána dárogielas (vuosttašgiellan) ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan.
Saemiedigkie gellien aejkien åajvahtahteme ahte tæjmoelåhkoe jïh daaroengïelen learoesoejkesjistie learoehkidie giej lea saemiengïele mubpiengïeline, eah leah *ovttaládje, jïh dennie sjïekesne sjïere learoesoejkesjem daaroengïelesne maadteme (voestesgïeline) learoehkidie giej lea saemiengïele mubpiengïeline.
Ášši lea meannuduvvon álgokonsultašuvnnain 2009:s, ja dalle sohpe ásahit 6 olbmo bargojoavkku, golmmas departemeanttas ja golmmas Sámedikkis.
Aamhtese aalkoekonsultasjovnine jaepien2009 gïetedovveme, jïh dellie tseegkedh skööpin 6 almetjh barkoedåehkiem, golmesne departemeentesne jïh golmesh Saemiedigkesne.
Joavku geigii ođđajagimánu 2011 raportta fága- ja diibmojuohkima birra ohppiide geain lea sámegieloahpahus.
Dåehkie tsïengelen 2011 geelki reektehtsen faage- jïh tæjmoejuekemen bïjre learoehkidie giej lea saemienööhpehtimmie.
Raporta ovddida doaibmabijuid mat galget buoridit oahpahusa organiserema sidjiide ja evttoha rievdademiid oahpahuslágas, oahpahuslága láhkaásahusas, oahppoplánain dárogielas ja sámegielas ja rievdademiid fága- ja diibmojuohkimis.
Reektehts råajvarimmieh evtede mah edtjieh ööhpehtimmien öörnemem dejtie bueriedidh jïh jorkestimmieh ööhpehtimmielaakesne uvtede, ööhpehtimmielaakem laakenjoelkedassesne, learoesoejkesjinie daaroengïelesne jïh saemiengïelesne jïh jorkestimmiej faage- jïh tæjmoejuekiemisnie.
Sámediggeráđđi meannudii raportta miessemánu 2011, ja doarjjui evttohusaid mat bohtet ovdan raporttas.
Saemiedigkieraerie reektehtsem suehpeden 2011 gïetedi, jïh uvtelassh dåarjoeji mah fraamme reektehtsistie båetieh.
Viidáset cealká Sámediggeráđđi ahte lea hoahppu oažžut áigái fága- ja diibmojuohkima mii dagaha álkibun skuvllaide organiseret sámegieloahpahusa, muhto ahte árvalusat sáddejuvvojit gulaskuddamii ovdal Sámediggi sáhttá searvat ášši loahpalaš konsultašuvnnaide.
Vijrebe saemiedigkieraerie Jeahta ahte fuehpie tïjjese faage- jïh tæjmoejuekemem åadtjodh mij aelhkiebinie skuvlide dorje saemienööhpehtimmiem öörnedh, mohte ahte åssjelh govledæmman aarebi seedtesuvvieh Saemiedigkie maahta aamhtesen minngemes konsultasjovnine mealtan.
Máhttodepartemeanttas lea váldi mearridit eanas rievdademiid mat evttohuvvojit raporttas.
Maahtoedepartemeenten lea stilleme jeenjemes jorkestimmieh nænnoestidh mah reektehtsisnie uvtedovvieh.
Oahpahusdirektoráhta lea Departemeanta gohččuma mielde juovlamánus 2011:s sádden reivve muhtin suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda, ja bivdán cealkámuša guovddáš doaibmabijuide raporttas.
Ööhpehtimmiedirektoraate departemeente gåhtjomen mietie goeven2011 seedteme prieviem muvhtide tjïeltide jïh fylhketjïeltide, jïh jiehtegem jarngen råajvarimmide reektehtsisnie maadteme.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 152. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 152. bielie 379 bielesne
Cealkámušaid vuođul áigu direktoráhtta sáddet formálalaš gulaskuddanreivve fága- ja diibmojuohkima birra ohppiin geain lea sámegieloahpahus.
Jiehtegi mietie edtja direktoraate byjjes govledimmieprieviem seedtedh faage-jïhtæjmoejuekemen bïjre learohki giej lea saemienööhpehtimmie.
Golggotmánu 2011 sáddii Oahpahusdirektoráhtta gulaskuddamii fága- ja diibmojuohkima dárogielas ja eŋgelasgielas fidnofágalaš oahpahusprográmmain joatkkaoahpusas.
Golken 2011 ööhpehtimmiedirektoraate Govledæmman faage- jïh tæjmoejuekemem daaroengïelesne jïh englaantengïelesne seedti barkoefaagi ööhpehtimmienprogrammine *joatkkaoahpusas.
Raportta evttohusaid vuođul, lea Sámediggi hábmen vuogádaga fága- ja diibmojuohkima birra ohppiid várás geain lea sámegiella fidnofágalaš oahpahusprográmmas ja vuogádagaid Jo3 lasáhusa dábálaš lohkangelbbolašvuhtii ohppiide geat leat váldán fidnofágalaš oahpahusprográmma JO1 ja Jo2, ja dán vuođul buktán cealkámuša.
Reektehtsen uvtelassi mietie, Saemiedigkie systeemem hammoedamme faage- jïh tæjmoejuekemen bïjre learoehkidie giej lea saemiengïele barkoefaagi ööhpehtimmienprogrammesne jïh systeemi #jå3<n><acr><sg><nom> lissien sïejhme studijemaahtose learoehkidie gïeh barkoefaagi ööhpehtimmienprogrammem vaalteme JÅ1:N jïh Jå2:n, jïh daan mietie jiehtegem buakteme.
Ohcanvuđot doarjagat
Ohtsemevåaromen dåarjoeh
Dábálaš oahpponeavvut vuođđooahpahussii
Sïejhme learoevierhtieh maadthööhpehtæmman
Sámediggi galgá veahkehit dasa ahte sámi oahpponeavvut buvttaduvvojit dálá oahppoplánaid vuođul.
Saemiedigkie edtja dïsse viehkiehtidh ahte saemien learoevierhtieh daaletje learoesoejkesji mietie dorjesuvvieh.
2011:s lei várrejuvvon 13 325 107 ruvnno dábálaš oahpponeavvuide vuođđooahpahussii.
jaepien 2011 lij 13 325 107 kråvnah sïejhme learoevierhtide maadthööhpehtæmman bïedtesovveme.
Dát lei maŋŋil reviderejuvvon bušeahta ja ruovttoluottageassimiid maŋŋil.
Daate lij mænngan revideeresovveme beetnehsoejkesjen jïh gåetiengïejengiesemi mænngan.
Ledje boahtán 62 ohcama dábálaš oahpponeavvuid buvttadeapmái.
Lin båateme 62:n ohtsemen sïejhme learoevierhtiej darjoemasse.
Dáin ožžo 31 doarjaga.
Daejstie #31<num><sg><nom> dåarjoeh åadtjoejin.
Oahpponeavvut ledje sihke girjjit, filmmat, cd ja neahttaresurssat.
Learoevierhtieh lin dovne gærjah, jielieguvvieh, *cd jïh gaskeviermievierhtieh.
Ođđaseamos oahpponeavvuin leat earret eará lullisámegielat oahpponeavvut vuosttaš giellan 3.
Orremes learoevierhtine leah gaskem jeatjah åarjelsaemiengïelh learoevierhtieh voestes gïeline 3.
ceahkkái, julevsámegielat šáŋgárlohkangirji nuoraidskuvladássái ja okta girji davvisámegillii/ dárogillii šattuid birra mánáidgárddi ja 1.- 7.- luohkáid várás.
tseahkan, julevsaemiengïelh *šáŋgárlohkangirji noereskuvledaltesasse jïh akte gærja noerhtesaemiengïelese/ daaroengïelese sjædtoej bïjre maanagïerten jïh 1.- 7.- klaasside.
Válmmasbuvttaduvvon oahpponeavvuid juohku lea ná 2011:s:
Gaerviesdorjesovveme learoevierhtiej jåakoe naemhtie jaepien 2011:
Giella lohku Davvisámegillii Julevsámegillii Lullisámegillii Submi
Gïele låhkoe Noerhtesaemiengïelese julevsaemiengïelese Åarjelsaemiengïelese Beetnehveahka
Dáin loguin lea mielde doarjja juolluduvvon 12 ođđasisprentemii oahpponeavvuin.
Daejnie låhkojne mealtan dåarjoe laeviehtovveme 12 *ođđasisprentemii learoevierhtine.
Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvut
Joekoenlaakan sjïehtelovveme learoevierhtieh
Doarjja erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide vuoruhuvvo sisa dieđihuvvon, ovttaskas dárbbuide ja oahpponeavvuide čalmmehemiid ja bealjehemiid várás ja sin váste geain leat matematihkka- ja čállin-/ lohkanváttisvuođat ja kárten- ja nevvodanmateriálaide.
Dåarjoe joekoenlaakan sjïehtelovveme learoevierhtide sïjse prijoriteradåvva bïeljelovveme, oktegs daerpiesvoetide jïh learoevierhtide tjelmehti jïh #bieljehts<adj><pl><ill> jïh sijjese giej leah matematihke- jïh tjaeleme-/ lohkemedåeriesmoerh jïh goerehtalleme- jïh *nevvodanmateriálaide.
Erenoamážit heivehuvvon oahpponeavvuide lei várrejuvvon 1 940 101 ruvnno.
Joekoenlaakan sjïehtelovveme learoevierhtide lij 1 940 101 kråvnah bïedtesovveme.
Midjiide bohte 17 ohcama, ja guđas dain ožžo juolluduvvot doarjaga.
Mijjese #17<num><sg><nom> ohtsemh båetiejin, jïh govhtesh dejstie åadtjoejin dåarjoem laeviehtovvedh.
Doaibmabijut nannendihti oahpponeavvobuvttadeami 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 4 000 000 ruvdno jorgalit matematihkkagirjjiid vuođđoskuvlla várás.
Råajvarimmieh *nannendihti learoevierhtiedarjomen jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme #4 000 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kråvna matematihkevierhtieh maadthskuvlese jarkoestieh.
Matematihkkagirjjit leat davvisámegillii válbmasat 5.
Matematihkevierhtieh noerhtesaemiengïelese #gaervies<adj><pl><nom> 5.
-7.
-7.
luohkáide, jagi ovdal go lei plánejuvvon.
Girjjit 1.- 4.
Gærjah 1.- 4.
luohkáide álggahuvvojit ođđajagis 2012 buot golmma sámegillii.
klaasside orrejaepesne jaepien2012 gaajhkide golme saemiengïelide aelkiehtovvieh.
Ájluovtta skuvla lea čađahan pilohtaprošeavtta Resursaskuvla julevsámegiel oahpponeavvobuvttadeamis.
Ájluoktan skuvle tjïrrehtamme pilovteprosjeekten vierhtienskuvle *julevsámegiel learoevierhtiedarjoemisnie.
Sii leat ráhkadan oahpponeavvuid julevsámegillii, earret eará bargogirjjiid dálá oahppogirjjiide.
Dah learoevierhtieh julevsaemiengïelese dorjeme, gaskem jeatjah barkoegærjaj daaletje learoegærjide.
Skuvla ii leat háliidan joatkit oahpponeavvobuvttademiin, oahpaheaddjidili dihte skuvllas.
Ij leah skuvle sïjhteme learoevierhtiendarjoeminie jåerhkedh, lohkehtæjjantsiehkien dïehre skuvlesne.
Prošeakta lea dál loahpahuvvon.
Prosjeekte daelie illesovveme.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 153 siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna 153 bielie 379 bielesne
Sámi oahpponeavvoportála
Saemien learoevierhtienportaale
Sámediggi lea ovttasbargguin “Senter for IKT i opplæringen” ráhkadan oahpponeavvoportála sámi oahpponeavvuid várás interneahtas.
Saemiedigkie ektiebarkojne “Senter *for *IKT #i<n><abbr><sg><acc> *opplæringen” learoevierhtieportaalem saemien learoevierhtiej muhteste gaskeviermesne dorjeme.
Oahpponeavvoportála lea ožžon nama Ovttas|Aktan|Aktesne.
Learoevierhtienportaale nommem Ektesne åådtjeme|Aktan|Aktesne.
2011 bušeahtas lei várrejuvvon 3 500 000 ruvdno oahpponeavvoportálii.
jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme #3 500 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kråvna learoevierhtienportaalese.
Oahpponeavvoportála Ovttas|Aktan|Aktesne rahppojuvvui almmolaččat Guovdageainnus čakčamánu 26.
Learoevierhtieportaalen Ektesne|Aktan|Aktesne byjjeslaakan Goevtegeajnosne skïereden geehpehtovvi 26.
b.
b.
2011, ja dan oktavuođas lágiduvvui almmuhankonferánsa, gosa ledje bovdejuvvon logaldallit ja sárdnideaddjit.
jaepien 2011, jïh dennie gaskesisnie bæjjoehtimmiekonferaanse öörnesovvi, gosse lin bööresovveme lohkehtallijh jïh saerniedæjjah.
Sámediggeráđđi rabai ja doalai sáhkavuoru Ovttas|Aktan|Aktesne dehálašvuođas.
Saemiedigkieraerie geehpehti jïh lahtestimmiem Ektesne steeri|Aktan|Aktesne vihkelesvoetesne.
Almmuheami oktavuođas dollui maid oahpponeavvočájálmas gos earret eará sámi lágádusat ja Giellatekno Romssa universitehtas ledje čájeheaddjit.
Bæjjoehtimmien gaskesisnie aaj #steeredh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> learoevierhtienvuesiehtimmie gusnie gaskem jeatjah saemien bertemh jïh Giellateknon Romsan universiteeten lin vuesiehtæjjah.
Seammás lágiduvvoje bargoseminárat áigeguovdilis fáttáin konferánsaoassálastiide.
Seammasïenten barkoeseminaarh daaletje aamhtesijstie #konferaanse<n><cmp_sgnom><cmp>#mealtan<adv><der_nomag><n> öörnesovvin.
Prošeavtta doaimmahus bargá čađat oahpporesurssaid almmuhemiin, ja lea dássážii bidjan dieđuid badjel 800 resurssa birra portálii.
Prosjeekten #utnedh<vblex><imp><p3><sg> barka tjïrrehth learoevierhtiej bæjjoehtimmine, jïh daan raajan daajroeh aatsolen bïejeme 800 vierhtieh bïjre portaalese.
Lassin prošeaktajođiheaddjái leat vihtta bargi doaimmahusas, ja doppe gávdno lulli-, julev- ja davvisámegielat gelbbolašvuohta.
Lissine prosjeektejuhtiehtæjjese leah vïjhte barkijh *doaimmahusas, jïh debpene lea åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelh maahtaldahke.
Prošeavtta nuppi fásas leat guokte oahpponeavvopilohta buvttadeami vuolde.
Prosjeekten mubpien *fásas göökte *oahpponeavvopilohta darjomennuelesne.
Pilohtat ráhkaduvvojit luonddufága váste nuoraidskuvlla dássái ja servodatfága váste gaskadássái.
*Pilohtat eatnemeaamhtsese noereskuvlen daltesasse jïh ektievuekiefaagese gåhkaldahkedaltesasse dorjesovvih.
Oahpponeavvopilohtaid buvttadeamis ovttasbargá prošeakta muhtin oahpponeavvočálliiguin.
*Oahpponeavvopilohtaid darjoemisnie prosjeekte muvhtigujmie learoevierhtientjaelijigujmie laavenjostoe.
Gelbbolašvuođalokten
#Maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>lutnjeme
Stipeanda ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas
Stipeende learoehkidie giej lea saemiengïele faagine jåarhkeskuvlesne
Sámediggi áigu lasihit logu ohppiin joatkkaskuvllas geat válljejit sámegiela vuosttašgiellan erenoamážit ja muđui oahpahusa sámegielas.
Saemiedigkie edtja låhkoem learoehkinie jåarhkeskuvlesne lissiehtidh gïeh saemiengïelem voestesgïeline veeljieh joekoenlaakan jïh voen ööhpehtimmien saemiengïelesne.
2011 bušeahtas lei danin várrejuvvon 2 400 000 ruvnno stipeanddaide ohppiide geain lea sámegiella fágan joatkkaskuvllas.
jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij dannasinie bïedtesovveme 2 400 000 kråvnah stipeendide learoehkidie giej lea saemiengïele faagine jåarhkeskuvlesne.
522 oahppi ožžo juolluduvvot stipeandda.
522 learohkh åadtjoejin stipeendem laeviehtovvedh.
Tabeallas vuolábealde boahtá ovdan stipeandda sturrodat, bušeahttageavaheapmi gielladásiid gaskka, sihke ruvdnon ja proseantan, ja obbalaš geavaheapmi 2011:s:
Tabelleben vuelielisnie fraamme båata stipeenden ståaroe, beetnehsoejkesjepråvhkoe gïeledaltesi gaskemsh, dovne kråvnine jïh proseentine, jïh *obbalaš pråvhkoe jaepien2011:
Gielladássi
Gïeledaltese
Galle ohcama Máksojuvvon juohke oahppái ru.
Gellien ohtsemh Maaksasovveme fïerhtese learoehkasse kr.
Bušeahttageavaheapmi ruvnnuin Bušeahttaoassi proseanttain Sámegiella vuosttašgiellan
Beetnehsoejkesjepråvhkoe kråvnine Beetnehsoejkesjeboelhke proseentijste Saemiengïele voestesgïeline
5 810 1 313 060 54,2 % Sámegiella nubbingiellan 171 4 360 745 560 30,8 % Sámegiella amasgiellan 125 2 905 363 125 15,0 % Oktiibuot 2 421 745 100,0 %
5 810 1 313 060 54,2 proseenth Saemiengïele mubpiengïeline 171 4 360 745 560 30,8 proseenth Saemiengïele ammesgïeline 125 2 905 363 125 15,0 proseenth Ektiegaajhke 2 421 745 100,0 proseenth
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 154 siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna 154 bielie 379 bielesne
Govvosis vuolábealde oaidná stipeanddaid juohkima iešguđet oahppojoavkkuide jagiin 2009, 2010 ja 2011:
Guvveben vuelielisnie stipeendi juekemem ovmessie learoedåehkide vuajna #jaepie<n><pl><loc> 2009, jaepien2010 jïh jaepien2011:
2011 525 oahppi
2011 525 learohkh
2010 437 oahppi
2010 437 learohkh
2009 461 Oahppi
2009 461 learohkh
Vuosttašgiella Nubbingiella Amasgiella
Voestesgïele Mubpiengïele Ammesgïele
Váikkuhangaskaoamit maid Sámediggi hálddaša
Dïedtetsavtshvierhtieh aaj Saemiedigkie reerie
Verdde-prošeakta
Båantan-prosjeekte
Sámediggi lea 2011 várren 250 000 ruvnno verddeprošektii.
Saemiedigkie jaepien 2011 250 000kråvnah båantanprosjeektese bïedteme.
Mihttun dákkár prošeavttain lea čohkket mánáid, nuoraid ja vuorasolbmuid oktasaš prošektii main iešguđet lágan doaluin čohkkejit sámi, dáru ja kvena kultuvrraid.
Vuepsine dagkeres prosjeektine lea maanah tjöönghkedh, noerh jïh båeriesalmetji ektie prosjeektese mejstie ovmessie dagkeres arrangemeenteste tjöönghkieh saemien, daaroengïelen jïh kveenen kultuvrh.
Sámediggi lea maid gulahallan Álttá ja Guovdageainnu suohkaniiguin, ja goappašat suohkanat leaba áigon searvat prošektii.
Saemiedigkie aaj gaskestalleme Áltán jïh Goevtegeajnoen tjïeltigujmie, jïh gåabpegh tjïelth edtjeme prosjeektesne mealtan.
Dát guokte suohkana leaba dál ásaheame ovttasbarggu.
Daah göökte tjïelth daelie ektiebarkoem tseegkeminie.
Suohkanat leaba soahpan hábmet oktasaš prošeaktaválddahusa, mii lea vuođđun viidáset barggus.
Tjïelth hammoedidh latjkeme #ektie<adj><sg><nom> *prošeaktaválddahusa, mij våaroeminie vijrebe barkosne.
Čállin- ja lohkanveahkki vuorrasit sápmelaččaide
Tjaeleme- jïh lohkemeviehkie båarasåbpoe saemide
Sámediggi lea várren 250 000 ruvnno ásahit pilohtaprošeavtta mii fállá čállin- ja lohkanveahki vuorrasit sápmelaččaide.
Saemiedigkie bïedteme #250 000<num><sg><nom>kråvnah pilovteprosjeektem tseegkedh mij faala tjaeleme- jïh lohkemeviehkien båarasåbpoe saemide.
Pilohtaprošeakta lea álggos oaivvilduvvon čađahuvvot suohkaniin sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde Finnmárkkus, ja ruđat leat juolluduvvon Guovdageainnu suohkanii.
Pilovteprosjeekte aalkoelisnie tjïrrehtovvedh jeahtasovveme tjïeltine saemiengïelen reeremedajven sisnjelen Finnmaarhkesne, jïh beetnegh Goevtegeajnoen tjïeltese laeviehtovveme.
Giellaprográmma – sámeálbmot foanda
Gïeleprogrammen – saemienåålmege fåante
Sámediggi lea várren 800 000 ruvnno Sámi allaskuvlla 5- jagáš giellaprográmma čuovvoleapmái, mas olahusjoavku leat rávisolbmot geat áigot oahppat sámegiela.
Saemiedigkie 800 000 kråvnah bïedteme Saemien jïlleskuvlen #5<num><arab><cmp_splitr> jaapetjen gïeleprogrammen dåeriedæmman, mesnie *olahusjoavku leah geervealmetjh gïeh edtjieh saemiengïelem lïeredh.
Dássážii leat dán prošeavttas boahtán buorit bohtosat.
Daan raajan daennie prosjeekteste båateme buerie illedahkh.
Oktiibuot leat 112 rávisolbmo álgán sámegielohppui dán guovtti jagis go prošeakta lea bistán, ja 51 olbmo leat čađahan ja nagodan eksámeniid.
Ektiegaajhke #112<num><sg><nom> geervealmetjh saemienööhpehtimmesne daejnie göökte jaepine aalkeme goh prosjeekte ryöhkeme, jïh #51<num><sg><nom>almetjh tjïrrehtamme jïh eksaamenh gaegniedamme.
Oahpahusmetodaid ektui lea prošeakta ollen alla dássái.
*Oahpahusmetodaid moenemetseahkan prosjeekte jolle daltesasse hïnneme.
Sámi allaskuvla lea dál ohcame ovttasbargoguimmiid sihke lulli- ja bihtánsámi guovlluin.
Saemien jïlleskuvle daelie laavenjostoeguejmieh ohtseminie dovne åarjel- jïh pijtesaemien dajvine.
Julevsámi guovllus lea Árran- julevsáme guovdásj/ lulesamisk senter fállan rávisolbmuidoahpu, muhto giellaprošeakta sáhttá maid heivehuvvot sin dárbbuid mielde.
Julevsaemien dajvesne Árran- julevsaemien *guovdásj/ *lulesamisk *senter geerveööhpehtimmiem faaleme, mohte gïeleprosjeekte maahta aaj daj daerpiesvoeti mietie sjïehtelovvedh.
Dán čuovvoleamis lea Sámedikkis leamaš čoahkkin Sámi allaskuvllain, gos earret eará digaštallojuvvui movt sáhttit olahit mihttomeari ahte nu ollu rávisolbmot go vejolaš, besset čađahit sámegieloahpahusa.
Daennie dåeriedimmesne Saemiedigkien orreme tjåanghkoe Saemien jïlleskuvline, gusnie gaskem jeatjah digkiedallesovvi guktie maehtiejibie ulmiem hïnnedh ahte dan jïjnjh geervealmetjh goh gåarede, åadtjoeh saemienööhpehtimmiem tjïrrehtidh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 155 siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna 155 bielie 379 bielesne
Alit oahppu
Jollebe learoe
Ođđa reviderejuvvon rámmaplána ovdaskuvlaoahpaheaddjiohppui
Orre revideeresovveme mieriesoejkesjen aarhskuvlelohkehtæjjanlearose
Sámedikkis lea okta fásta lahttu plánalávdegottis mii bargá ođđa reviderejuvvon rámmaplánain ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpus.
Saemiedigkien lea akte vihties lïhtsege soejkesjenmoenehtsisnie mij orre revideeresovveme mieriensoejkesjinie aarhskuvlelohkehtæjjanlearosne barka.
Olahan dihtii mihttomeari ahte buot alit oahput ja dutkamat váldet vára sámi perspektiivvas, de lea leamaš dehálaš ahte lea okta fásta lahttu lávdegottis.
Dïehre ulmiem hïnnem ahte gaajhke jollebe learoeh jïh dotkemh vaahram saemien perspektijveste vaeltieh, dellie orreme vihkele ahte lea akte vihties lïhtsege moenehtsisnie.
Rámmaplánalávdegottis lea leamaš rabas digaštallan dan birra ahte maid áiggis áigái leat meannudeame.
Mieriensoejkesjemoenehtsen orreme gaahpode dan bïjre digkiedalleme ahte aaj tïjjen tïjjese gïetedeminie.
Moanat gulaskuddancealkámuša leat boahtán sisa maiguin rámmaplánalávdegoddi sáhttá ávkkástallat iežaset barggus.
Gellieh govledimmiejiehtegen sïjse båateme mejgujmie mieriensoejkesjenmoenehtse maahta jïjtjsh barkosne nåhtadidh.
Dasa lassin lea okta fágajoavku mii bargá buohtalaga rámmaplánalávdegottiin ođđa rámmaplána sisdoalu árvalusain.
Dïsse lissine akte faagendåehkie mij barka *buohtalaga mieriesoejkesjenmoenehtsinie orre mieriensoejkesjen sisvegen åssjelinie.
Našunála rekruterenstrategiija sámi alitohppui
Nasjonaale rekruteeremestrategijem saemien plaavelearose
Máhttodepartemeanta attii Sámi allaskuvlii 2009:s barggu ásahit, jođihit ja čađahit čállingoddedoaimma našunála bargojoavkkus man ulbmil lea hábmet strategiija sámi alitoahpu rekruteremii, ja mas lea erenoamáš dehálaš sámi oahpaheaddjioahppu já sámi gielat.
Maahtoedepartemeente Saemien jïlleskuvlese jaepien 2009 barkoen vedtieji tseegkedh, mietiedidh jïh sekretarijaatedarjomem nasjonaale barkoedåehkesne tjïrrehtidh man ulmie lea strategijem saemien plaavelearoen hammoedidh rekruteeremasse, jïh mesnie sjïere vihkeles saemien lohkehtæjjaööhpehtimmie *já saemien gïelh.
Bargolávdegotti árvalus válbmanii loahpageahčen 2010.
Barkoemoenehtsen åssjele minngiegietjesne dorjesovvi 2010.
Sámedikkis lea álggus 2011 leamaš konsulteren Máhttodepartemeanttain bargolávdegotti árvalusa birra našunála rekruterenstrategiijain sámi alitohppui.
Saemiedigkien lea aalkoevisnie jaepien 2011 orreme konsulteereme maahtoedepartemeentine barkoemoenehtsen åssjelen bïjre nasjonaale rekruteeremestrategijine saemien plaavelearose.
Bealálaččat bođiiga ovttaoaivilii maŋimus konsulterenčoahkkimis movt defineret sámi alitoahpu.
#Bielie<n><adj><der_aadv><adv> aktenraeresne minngebe konsulteeremetjåanghkoste båetiejigan guktie saemien plaavelearoem defineerijibie.
Das deattuhuvvui ahte sámi alitoahppu lea oahppočađaheapmi mas ipmárdus ja máhttu sámi giela ja kultuvrra birra leat guovddážis.
Desnie tjïelkestovvi ahte saemien plaavelearoe learoetjïrrehtimmie mesnie goerkese jïh maahtoe saemien gïelen jïh kultuvren bïjre årrodh jarngesne.
Dán strategiija sisdoallu lea dasto sámi alitoahppu nu go (1) profešuvdnaoahput main oahpahus čađahuvvo davvi-, julev- dahje lullisámegillii ja/dahje dáid gielaid oahppu, ja (2) oahppu sámi girjjálašvuođa, servodateallima, árbedieđu, historjjá ja kultuvrra fáttáid gaskkas, beroškeahttá oahpahusgiela.
Sámediggi oaččui maid dohkkehuvvot rievdadusárvalusa rekruteret olbmuid mat eai leat sámegielagat, čuovvovaš teaksta gusto:
Saemiedigkie aaj åadtjoeji dåhkasjehtedh jorkestimmienåssjelem almetjh rekruteeredh mah eah leah saemiestæjjah, minngebe teekste dovve:
Ovdalaš dáruiduhttinpolitihkka lea mielddisbuktán ahte odne leat unnán olbmot geain lea gelbbolašvuohta sámi gielain Norggas.
Ovtetje daaroedehtemepolitihke mealtan buakteme ahte daenbiejjien leah vaenie almetjh giej lea maahtaldahke saemien gïeline Nöörjesne.
Dan sivas lea čielga dárbu lasihit olbmuid logu geat máhttet sihke čállit ja lohkat sámi gielaid.
Dennie sjïekesne lea tjïelke daerpies almetji låhkoem lissiehtidh gïeh maehtieh dovne saemien gïelh tjaeledh jïh lohkedh.
Dát lea dehálaš máŋgga ášši dihte, earret eará ealáskahttit, váraváldit ja ovdánahttit sámi giela ja kultuvrra, muhto maiddái dan dihte ahte sihkkarastit buori hálddašeami, álbmoga riektesihkarvuođa, ja maiddái vai olbmuin lassána máhttu sámi giela ja kultuvrra birra.
Daate vihkele gellien aamhtesen dïehre, gaskem jeatjah jealajehtedh, vaahranstillemh jïh saemien gïelem jïh kultuvrem evtiedidh, mohte aaj dandïehre ahte buerie reeremem gorredidh, åålmegen reaktoevihtiesvoetem, jïh aaj vuj almetjinie maahtoe læssene saemien gïelen jïh kultuvren bïjre.
Soahpamuš dahkkui maid das ahte Sámediggeráđđi bovdejuvvo čoahkkimii gaskal Máhttodepartemeanta ja Sámi oahpaheaddjioahpporegiovnna, mas regiovdna oažžu ovddasvástádusa vuoruhit doaibmabijuid 2011 našunála rekruterenstrategiijas.
Latjkoe aaj desnie dorji ahte Saemiedigkieraerie tjåanghkose gaskesne bööresåvva Maahtoedepartemeente jïh Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnem, mesnie regijovne dïedtem åådtje prijoriteradidh råajvarimmiej jaepien 2011 nasjonaale rekruteeremestrategijesne.
Dialoga sámi oahpaheaddjioahpporegiovnnain
Gaskestallemem saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnijste
Sámediggi lea searvan čoahkkimii gaskal Máhttodepartemeanta ja Sámi oahpaheaddjioahpporegiovnna (7.
Saemiedigkie tjåanghkosne mealtan gaskesne Maahtoedepartemeente jïh Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnen (7.
regiovdna).
regijovne).
Sámi oahpaheaddjioahpporegiovnnas leat čuovvovaš allaskuvllat ja universitehtat searvvis: Sámi allaskuvla, Finnmárkku allaskuvla, Romssa universitehta, Nordlándda universitehta ja Davvi-Trøndelága universitehta.
Saemien lohkehtæjjaööhpehtimmieregijovnesne leah minngebe jïlleskuvlh jïh universiteeth siebresne: Saemien jïlleskuvle, Finnmaarhken jïlleskuvle, Romsan universiteete, Nordlaanten universiteete jïh Noerhte-Tröndelaagen universiteete.
Čoahkkima agenda lei regiovnna oktasaš bargosuorggit ja hástalusat ovddos guvlui, ja rekruteren lei okta fáttáin.
Tjåanghkoen *agenda lij regijovnen ektie barkoesuerkieh jïh haestemh *ovddos dajvese, jïh rekruteereme lij akte aamhtesijstie.
Sámediggi buvttii ovdan makkár dárbbut leat boahtán albmosii lassioahpus ja joatkkaoahpus oahpaheddjiide geat oahpahit sámegillii ja sámi fáttáin.
Saemiedigkie fraamme buektieji magkeres daerpiesvoeth årrodh båateme byjjesasse lissielearosne jïh jåarhkelïerehtimmeste lohkehtæjjide gïeh saemiengïelese jïh saemien aamhtesinie ööhpehtieh.
Sámediggi bovdejuvvui searvat buot čoahkkimiidda regiovnna institušuvnnaid gaskka.
Saemiedigkie bööresovvi gaajhkide tjåanghkojde mealtan regijovnen institusjovni gaskemsh.
Sámediggi lea maid oassálastán čoahkkimii gaskal Oahpahusdirektoráhta ja 7.
Saemiedigkie aaj tjåanghkosne mealtan Ööhpehtimmiedirektoraaten Gaskesne jïh 7.
regiovnna, gos joatkkaoahppofálaldat oahpaheddjiide 2012- 2015 digaštallojuvvui.
regijovnem, gusnie jåarhkelïerehtimmiefaalenasse lohkehtæjjide 2012- 2015 digkiedallesovvi.
Doppe mearriduvvui ahte regiovdna sádde oktasaš ohcama Oahpahusdirektoráhtii, makkár doaimmaid sii háliidit mielde
Debpene nænnoestovvi ahte regijovne ektie ohtsemem Ööhpehtimmiedirektoraatese seedtie, magkeres darjomh dah mealtan sijhtieh
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 156 siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna 156bielie 379 bielesne
“Kompetanse for kvalitet” , mii lea našunála strategiija lassiohppui ja joatkkaohppui.
“*Kompetanse *for *kvalitet” , mij nasjonaale strategijen lissielearose jïh jåarhkelïerehtæmman.
Barggu jođiha Sámi allaskuvla.
Barkoem saemien jïlleskuvle Mietede.
Sámediggi oassálasttii 7.
Saemiedigkie mealtan 7.
regiovnna rekruterenjoavkku čoahkkimis Romssas.
regijovnem rekruteeremedåehkien tjåanghkoste Romseste.
Váldoulbmil joavkku barggus lei vuoruhit doaimmaid našunála rekruterenstrategiija siskkobealde sámi alitoahpus ja evttohit movt 2011 ruđat galget geavahuvvot.
Åejvietsiehkie dåehkien barkosne lij darjomh prijoriteradidh nasjonaale rekruteeremestrategijen sisnjelen saemien plaavelearosne jïh uvtedidh guktie jaepien 2011 beetnegh edtjieh åtnasovvedh.
Gelbbolašvuođalokten oahpaheddjiide
Maahtaldahkenlutnjeme lohkehtæjjide
Sámi allaskuvla lea hábmen lohkanplána ovttastuvvon lassi-/ joatkkaoahpu prinsihpaid oahpahussii – sámegiella, muhto allaskuvla lea maŋŋonan čađahemiin.
Saemien jïlleskuvle lohkemesoejkesjem hammoedamme ektiedovveme lissie-/ jåarhkelïerehtimmien prinsïhpi ööhpehtæmman – saemiengïele, mohte jïlleskuvle tjïrrehtimmine suajmanamme.
Sámediggi lea sádden ruđaid Sámi allaskuvlii, mat galget gokčat oasi skuvlaeaiggáda olggosgoluin sadjásašolbmui dan botta go oahpaheaddjit ja eará bargit oassálastet oahpus.
Saemiedigkie beetnegh Saemien jïlleskuvlese seedteme, mah edtjieh boelhkem gaptjedh skuvleaajhteren *olggosgoluin sæjjasadtjenalmetjasse dan aejkien gosse lohkehtæjjah jïh jeatjah barkijh learosne mealtan.
Sámediggi lea kárten gelbbolašvuođadárbbu sámegiel oahpaheddjiin ja oahpaheddjiin sámi skuvllain.
Saemiedigkie #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>daerpiesvoetem saemiengïeleh lohkehtæjjine jïh lohkehtæjjine goerehtalleme saemien skuvline.
Eanemus dárbu lea loktet gelbbolašvuođa sámegielas, earret eará čállit ja lohkat, guovttegielatpedagogihkka ja buriid oahpahanmodeallaid geavahit sámegieloahpahusas.
Jeenjemes daerpies lea maahtaldahkem saemiengïelesne lutnjedh, gaskem jeatjah tjaeledh jïh lohkedh, #guektiengïeleguedtije<n><cmp_attr><cmp>pedagogihke jïh buerie ööhpehtimmiemaallide saemienööhpehtimmesne utnedh.
Lassin dasa lea dárbu lasihit gelbbolašvuođa árbedieđu searvadahttima birra luonddufágas, servodatfágas, matematihkas ja eará fágain.
Lissine dïsse lea daerpies maahtaldahken aerpiedaajroen lissiehtidh *searvadahttima bïjre eatnemeaamhtsesne, ektievuekiefaagesne, matematihkesne jïh jeatjahfaagine.
Matematihkas lea maid dárbu loktet gelbbolašvuođa sámegiela fáganamahusaid birra ja praktihkalaš metodaid geavaheami birra.
Matematihkesne lea maam daerpies maahtaldahkem lutnjedh saemiengïelen faagenlahtesi bïjre jïh praktihkeles *metodaid pråvhkoen bïjre.
Viidáset lea dárbu loktet gelbbolašvuođa earret eará eŋgelasgielas, duojis, máŋggakultuvrrat ipmárdusas ja álgoálbmotpedagogihkas.
Vijrebe daerpies maahtaldahkem gaskem jeatjah englaantengïelesne lutnjedh, vætnosne, #gellie<num><cmp_sggen><cmp>#kultuvre<n><der_t><adj><attr> goerkesisnie jïh aalkoeåålmegenpedagogihkesne.
Našunála gelbbolašvuođaloktenstrategiijas váldo dušše ráddjejuvvon oassi gelbbolašvuođaloktema dárbbus mielde, oahpaheddjiide sámi skuvllain ja sámegiel oahpaheddjiide.
Nasjonaale @gelbbolaš<ex_adj><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>+lutnjedh<vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+strategije<n><sg><ela> ajve vååltoe gaertjiedovveme boelhke maahtaldahkenlutnjemen #daerpies<adj><sg><ela> mealtan, lohkehtæjjide saemien skuvlijste jïh saemiengïeleh lohkehtæjjide.
Miellahtuid nammadeapmi rámmaplánalávdegoddái ođđa oahpaheaddjiohppui 8 -13
Mieriensoejkesjenmoenehtsasse orre lohkehtæjjaööhpehtæmman lïhtsegidienommehtidh 8 -13
Máhttodepartemeanta jearaldaga maŋŋil lea Sámediggi nammadan áirasiid rámmaplánalávdegoddái (RPL/RPU) ođđa oahpaheaddjiohppui 8.
Maahtoedepartemeente gyhtjelassen mænngan Saemiedigkie saadthalmetjh mieriensoejkesjenmoenehtsasse nommehtamme (*RPL/RPU) orre lohkehtæjjaööhpehtæmman 8.
– 13.
– 13.
RPL/ RPU 1, integrerejuvvon lektor/ adjunktaoahpuide ja PPU nammaduvvui ráđđeaddi Kevin Johansen.
*RPL/ RPU 1, integreeresovveme lektore/ adjunktenlearojde jïh *PPU raeriestæjja Kevin Johansen nommehtovvi.
RPL/ RPU 2, golmma jagi fágaoahpaheaddjiohppui praktihkalaš ja estehtalaš fágain, nammaduvvui professor Frode Fjellheim ja RPL/ RPU 3, fidnooahpuid oahpaheaddjiohppui ja PPU- Y nammaduvvui Rektor Ellen Inga O. Hætta.
*RPL/ RPU 2, golmen jaepien faagenlohkehtæjjaööhpehtæmman praktihkeles jïh estetihkeles faagine, professore Frode Fjellheim nommehtovvi jïh *RPL/ RPU 3, gïehtelimmielearoej lohkehtæjjaööhpehtæmman jïh *PPU- *Y nommehtovvi Rektore Ellen Inga O./o. Hættan.
Sámediggái lea dehálaš ahte našunála oahpuin lea álgoálbmotperspektiiva ja ahte buot fágain lea sámi sisdoallu, nu go maiddái lea boahtán mielde našunála vuođđoskuvlla oahpaheaddjiohppui.
Saemiedægkan vihkele ahte nasjonaale learojne lea aalkoeåålmegenperspektijve jïh ahte gaajhkene faagesne lea saemien sisvege, dan goh aaj mealtan nasjonaale maadthskuvlen lohkehtæjjaööhpehtæmman båateme.
Stipeanda alit ohppui
Stipeende jollebe lyöri
Sámediggi áigu láhčit dili nu ahte sámegielat fágaolbmot rekruterejuvvojit iešguđet fágasuorgái.
Saemiedigkie edtja tsiehkiem dan laetjedh ahte saemiengïeleh faagealmetjh ovmessie faagegeavlan rekruteeresuvvieh.
2011 bušeahtas lei várrejuvvon 2 350 000 ruvnno alit oahpu stipeanddaide.
jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme 2 350 000 kråvnah jollebe learoen stipeendide.
Ledje boahtán 189 ohcama.
Lin båateme 189 ohtsemh.
130 oahppái juolluduvvui stipeanda, oktiibuot 2 354 200 ruvnno.
130 learoehkasse stipeende laeviehtovvi, ektiegaajhke 2 354 200 kråvnah.
Tabealla vuolábealde čájeha juohkimiid gaskal oahpu, galle ohcama juolluduvvon ja ruđaid juohkima:
Tabellen vuelielisnie juekemh vuesehte learoen gaskesne, gellien ohtsemen laeviehtovveme jïh beetnegi juekemen:
Juohkin Galle ohcama Galle juolluduvvon Ruvnno
Juekeme Gellien ohtsemh Gellien laeviehtovveme kråvnah
Oahpaheaddjioahppu ja ovdaskuvlaoahpaheaddjioahppu main lea sámegiella fágajoavkkus Alit oahppu lulli-, julev- dahje davvisámegielas.
Lohkehtæjjaööhpehtimmie jïh aarhskuvlelohkehtæjjanlearoe mejnie lea saemiengïele faagendåehkesne Jollebe learoe åarjel-, luvlie- jallh noerhtesaemiengïelesne.
2 253 400 Alit oahppu oahpponeavvopedagogihkas Dulkaoahppu sámi dulkkaide ja jorgaleddjiide 100 800 Joatkkaoahppu sámi mánáidgárdesuorggis Rehabiliterenstipeanda Vuoruhemiid olggobealde (j.n.a.) Submi 2 354 200
2 253 400 jollebe learoe learoevierhtienpedagogihkeste Toelhkelearoe saemien toelhkide jïh jarkoestæjjide 100 800jåarhkelïerehtimmie saemien maanagïertesuerkeste *Rehabiliterenstipeanda Prijoriteradimmiej bæjngolen (j.n.a.) Beetnehveahka 2 354 200
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 157 siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna 157 bielie 379 bielesne
Sin gaskkas geat ohce stipeandda alit ohppui lulli-, julev- ja davvisámegielas lea juohkin ná:
Daj gaskesne gïeh stipeendem jollebe learose ohtsin åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelesne lea juekeme naemhtie:
Giellajoavku Galle ohcama Juohku proseanttaid mielde Juohku ruđa mielde
Gïeledåehkie Gellien ohtsemen jåakoe proseenti mietie Jåakoe beetnegen mietie
Davvisámegiella 56,7 % 1 587 900 Julevsámegiella 14,9 % 274 500 Lullisámegiella 28,4 % 391 000 Submi 100,0 % 2 253 400
Noerhtesaemiengïele 56,7 proseenth 1 587 900 julevsaemiengïele 14,9proseenth 274 500åarjelsaemiengïele 28,4 proseenth 391 000beetnehveahka 100,0 proseenth 2 253 400
Govus vuolábealde čájeha movt 2011 juolluduvvon stipeanddat leat juhkkojuvvon vuoruhuvvon stipeandaortnegiid gaskkas.
Guvvie vuelielisnie vuesehte guktie jaepien 2011 laeviehtovveme stipeendh prijoriteradovveme stipendeöörnegi gaskesne #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Dutkan
Dotkeme
Kandidáhtat dutkanráđi divišuvdnastivrraide
Kandidaath dotkemeraerien divisjovneståvrojde
Norgga dutkanráđđi lea bovden Sámedikki evttohit kandidáhta divišuvdnastivrraide 2011-2015 áigodahkii.
Nöörjen dotkemeraerie bööreme Saemiedigkiem kandidaatem divisjovneståvrojde jaepiej 2011-2015 boelhkese uvtedidh.
Dutkanráđis leat njeallje divišuvdnastivrra: dieđadivišuvdna, Innovašuvdnadivišuvdna, energiija- resurssa ja birasdivišuvdna ja servodat- ja dearvvašvuođadivišuvdna.
Dotkemeraeresne njieljie divisjovneståvroeh: daajroedivisjovne, Innovasjovnedivisjovne, energije- vierhtien jïh byjresedivisjovne jïh siebriedahke- jïh starnendivisjovne.
Dat mii deattuhuvvo go divišuvdnamiellahtut nammaduvvojit, lea earret eará áddejupmi dutkamis divišuvnna fágasuorggis ja beroštupmi dutkanstrategalaš bargui, beroštupmi máŋgga divišuvnna ovddasvástádusas, vásihusduogáš ja persovnnalaš iešvuođat.
Dïhte mij tjïelkeståvva gosse divisjovnelïhtsegh nommehtovvieh, lea gaskem jeatjah goerkese dotkemisnie divisjovnen faagegievlesne jïh ïedtje *dutkanstrategalaš borki, ïedtje gellien divisjovnen dïedtesne, dååjrehtsduekien jïh persovnele *iešvuođat.
Muđui deattuhuvvojit ovttastusas sohkabealedeaddu, geográfalaš juohkin ja ahkeviidodat.
Voen gaskesisnie tjïelkestovvih slïektebielienleavloe, geograafeles juekeme jïh aalteregoelpeneståaroe.
Máhttodepartemeanta lea nammadan professor Nils Oskala, Sámi Allaskuvllas ovtta divišuvdnastivrii áigodahkii suoidnemánu 1.
Maahtoedepartemeente nommehtamme professore Nilsen Oskalen, Saemien jïlleskuvlesne akten divisjovneståvrose boelhkese snjaltjen 1.
b.
b.
2011 rájis miessemánu 31.
2011:n raejeste suehpeden 31.
b.
b.
2015 rádjái.
2015:n raajan.
Son lea energiija-, resurssa- ja dálkkádatdivišuvnnas.
Dïhte lea energije-, vierhtien- jïh daelhkiendivisjovnesne.
Lea vuosttaš geardi go Sámedikkis lea sámi ovddasteaddji ovtta divišuvdnastivrrain.
Voestes aejkie goh Saemiedigkesne lea saemien saadthalmetje aktene divisjovneståvrojste.
Dáinna oaidnit mii vejolašvuođa oažžut sámi perspektiivva vuhtiiváldojuvvot, ja sámi perspektiiva nannejuvvo dutkanráđis.
Daejnie mijjieh nuepiem åadtjodh saemien perspektijvem vuejniejibie seatadovvedh, jïh saemien perspektijve dotkemeraeresne nænnoeståvva.
Sámi dutkan ja alitoahpu lávdegoddi
Saemiem goerehtem jïh plaavelearoen moenehtse
Butenschønlávdegoddi, man professora Nils Butenschøn jođiha, lea lávdegoddi mii lea vuođđuduvvon guorahallandihti ovdánahttindovdomearkkaid, dárbbuid ja mihttomeriid sámi dutkamis ja álgoálbmotdutkamis, maiddái strategalaš ovttasbarggu rámmaid, institušuvdna- ja fierpmádathuksema.
#Butenschøn<np><cmp_sgnom><cmp>moenehtse, maam professore Nilsen Butenschøn mietede, moenehtse mij tseegkesovveme *guorahallandihti @ovdánahttit<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+domtese<n><cmp_sgnom><cmp>+væhta<n><pl><gen>, daerpiesvoeth jïh ulmieh saemien dotkemisnie jïh aalkoeåålmegendotkemisnie, aaj strategeles ektiebarkoen mieriej, institusjovne- jïh vearmadahketseegkemem.
Dát lea njuolggo čuovvoleapmi vuoruhuvvon doaibmabijus stuoradiggedieđáhusas no.
Daate ryöktesth dåeriedimmie prijoriteradovveme råajvarimmesne stoerredigkiebïevnesisnie nov.
28 (2007- 2008) Sámepolitihkka (St.meld.
28 (2007- 2008) Saemienpolitihke (S./s.t.*meld.
nr.
nr.
28 (2007-2008) Samepolitikken), Sámedikki institušuvdnadieđáhusas ja okta doaibmabijuin Maid Sámediggi ja departemeanta soabaiga Stuoradiggedieđáhusas no.
28 (jaepiej 2007-2008) *Samepolitikken), Saemiedigkien institusjovnebïevnesisnie jïh akte råajvarimmijste Mejtie Saemiedigkie jïh departemeente stoerredigkiebïevnesisnie Latjkajigan nov.
30 (2008- 2009) Klima for forskning.
30 (2008- 2009) Klimem *for *forskning.
Lávdegoddi galgá maid guorahallat rekrutterendili sámi alitoahpuide vuođđun servodatovdáneapmái ja dasa ahte hukset nanu dutkanbirrasiid.
Moenehtse edtja aaj dåårrehtimmietsiehkiem saemien plaavelearojde våaroeminie goerehtalledh siebriedahkenevtiedæmman jïh dïsse ahte nænnoes dotkemebyjresh bigkh.
Dán oktavuođas lea Našunála rekruterenstrategiija sámi alitohppui (strategiija 2011- 2014), maid Sámediggi ja departemeanta soabaiga guovvamánu 2011 maŋŋil konsulteremiid, dehálaš dokumeanta
Daennie gaskesisnie lea Nasjonaale rekruteeremestrategije saemien plaavelearose (strategije 2011- 2014:m), maam Saemiedigkie jïh departemeente latjkajigan goevten2011 mænngan konsulteeremi, vihkeles tjaatsege
Máhttodepartemeanta nammadii lávdegotti ja mandáhta maŋŋil konsultašuvnnaid Sámedikkiin.
Maahtoedepartemeente moenehtsem jïh mandaatem mænngan nommehti konsultasjovnh Saemiedigkine.
Sámediggeráđis lei čoahkkin lávdegottiin bargguid álggus, gos Sámediggeráđđi jearai hástalusaid birra mat leat sámi servodagas viiddis perspektiivvas.
Saemiedigkieraerien lij tjåanghkoe moenehtsinie barkoej aalkoevisnie, gusnie Saemiedigkieraerie haestemi bïjre gihtji mah saemien siebriedahkesne vijries perspektijvesne.
Lávdegottis lei cealkámuškonferánsa Nordlándda universitehtas čakčamánus, gos várrepresideanta Laila Susanne Vars doalai sáhkavuoru sámi dutkama ja alitoahpu birra.
Moenehtsen lij jiehtegenkonferaanse Nordlaanten universiteetesne skïereden, gusnie mubpieåvtehke Laila Susannen Vars lahtestimmiem steeri saemien dotkemen jïh plaavelearoen bïjre.
Lávdegoddi galgá geiget iežaset čielggadusa miessemánu 2012.
Moenehtse edtja jïjtjsh boejhkehtassem suehpeden geelkedh 2012.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 158 siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna 158 bielie 379 bielesne
Regionála dutkanfoanda
Regionaale dotkemefåante
Davvi- Norgga dutkanfoanda:
Noerhte- Nöörjen dotkemefåante:
Eva Josefsen lea nammaduvvon Sámedikki lahttu Davvi- Norgga foandastivrii áigodahkii 2012 – 2015, su várrelahttu lea Kevin Johansen.
Evan Josefsen nommehtovveme Saemiedigkien lïhtsege Noerhte- Nöörjen fåanteståvrose boelhkese 2012 – 2015, dan sæjjasadtje Kevin Johansen.
Gaska- Norgga dutkanfoanda:
Gåhkaldahke- Nöörjen dotkemefåante:
Arnt Erik Tjønna lea nammaduvvon Sámedikki lahttu Gaska- Norgga foandastivrii áigodahkii 2012 – 2015, su várrelahttu lea Nora Marie Bransfjell.
Arnt Erik *Tjønna nommehtovveme Saemiedigkien lïhtsege Gåhkaldahke- Nöörjen fåanteståvrose boelhkese 2012 – 2015, dan sæjjasadtje Nora Marie Bransfjell lea.
Akkreditereneavttut ođđa doavttergrádaoahpuid álggaheapmái
*Akkreditereneavttut orre dåakteremierielearoej aelkiehtæmman
Máhttodepartemeanttas ja Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat akkreditereneavttuid birra doavttergrádaoahpuid álggaheamis.
Maahtoedepartemeenten jïh Saemiedigkien orreme konsultasjovnh *akkreditereneavttuid bïjre dåakteremierielearoej aelkiehtimmesne.
Bealálaččat šiehtaiga čuovvovaččat:
#Bielie<n><adj><der_aadv><adv> minngebelaakan sjïehtigan:
Láhkaásahusa rievdadeamis váldo čuovvovaš teaksta mielde departemeantta mearkkašumiide ođđa láhkaásahustekstii: Máhttodepartemeanta diehtá ahte dát gáibádus sáhttá mielddisbuktit erenoamáš hástalusaid Sámi allaskuvlii dan sivas go allaskuvlla ulbmil lea dan duohken ahte sáhttá rekrutteret bargiid ja doavttergrádakandidáhtaid main lea sámegiel gelbbolašvuohta.
Laakenjoelkedassen jorkestimmeste minngebe teekste mealtan departemeenten mïerhkesjimmide orre laakenjoelkedassenteekstese vååltoe: Maahtoedepartemeente daajra ahte daate krïevenasse maahta sjïere haestemh Saemien jïlleskuvlese dennie sjïekesne mealtan buektedh goh jïlleskuvlen ulmie båata destie ahte maahta barkijh jïh dåakteremierienkandidaath dåårrehtidh mejnie lea saemiengïeleh maahtaldahke.
Dál lea jođus stuorit guorahallan sámi dutkama birra ja alitoahpu birra mii earret eará galgá čielggadit movt Sámi allaskuvla sáhttá ovdánit.
Daelie lea *jođus stoerebe saemien dotkemen bïjre goerehtalleme jïh plaavelearoen bïjre mij gaskem jeatjah edtja tjïelkedidh guktie Saemien jïlleskuvle maahta åvtenidh.
Dán čielggadeami čuovvoleami oktavuođas áigu máhttodepartemeanta ovttasráđiid Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain guorahallat lea go dárbu erenoamážit heivehit njuolggadusaid vai allaskuvla sihkkarastojuvvošii buori ovdáneami.
Daan salkehtimmien dåeriedimmien gaskesisnie maahtoedepartemeente edtja Saemiedigkineektine jïh Saemien jïlleskuvline goerehtalledh mejtie #<pcle> daerpies joekoenlaakan njoelkedassh sjïehtehtidh vuj jïlleskuvle buerie evtiedimmiem gorredåvva.
Jus 2011:s boahtá ohcan Sámi allaskuvllas gos ohcet akkrediteret ođđa doavttergrádaoahpu, de áigu Máhttodepartemeanta váldit oktavuođa lávdegottiin mii guorahallá sámi dutkamiid ja alitoahpuid.
Jis jaepien 2011 ohtsemen saemien jïlleskuvleste båata gusnie uhtsieh *akkrediteret orre dåakteremierienlearoem, dellie edtja Maahtoedepartemeente gaskesem moenehtsinie vaeltedh mij saemien dotkemh jïh plaavelearoeh goerehtalla.
Dán dahká vai oažžu dieđuid lávdegotti veardádallamiid birra das movt Sámi allaskuvla buoremusat sáhttá ovdánit.
Daam dorje vuj moenehtsen #mohtedidh<vblex><tv><der_alla><vblex><der_nomact><n><pl><gen> bïjre destie åådtje daejredh guktie Saemien jïlleskuvle bööremeslaakan maahta åvtenidh.
Dan maŋŋil áigu departemeanta gulahallat Sámedikkiin ja Sámi allaskuvllain guorahallandihti lea go dárbu rievdadit láhkaásahusa mii guoská Sámi allaskuvlii.
Dan mænngan edtja departemeente Saemiedigkine gaskestalledh jïh Saemien jïlleskuvli *guorahallandihti mejtie #<pcle> daerpies laakenjoelkedassem jarkestidh mij saemien jïlleskuvlem Dæjpa.
Stivralahtuid nammadeapmi Sámi Allaskuvlii áigodagas 2011 - 2015
Ståvroelïhtsegi nommehtimmie Saemien jïlleskuvlese boelhkesne 2011 - 2015
Čuovvovaš olbmot leat nammaduvvon stivralahttun borgemánu 1.
Minngebe almetjh ståvroelïhtseginie mïetsken nommehtovveme 1.
b.
b.
2011 rájis suoidnemánu 31.
2011:n raejeste snjaltjen 31.
b.
b.
2015 rádjái: Gunn-Britt Retter, Vuonnabahta, su persovnnalaš várrelahttu lea Outi Susanna Länsman, Anár, Suopma (sámediggi nammadan) Roger Skarvik, Áltá, su persovnnalaš várrelahttu lea Ánde Somby, Romsa (Sámediggi nammadan)
2015:n raajan: Gunn-Britten Retter, Vuonnabahta, sov persovneles sæjjasadtje Outi Susanna Länsman, #Anár<np><cog><sg><nom>, Soeme (saemiedigkie nommehtamme) Rogeren Skarvik, Áltá, sov persovneles sæjjasadtje Ánde Somby, Romsa (Saemiedigkie nommehtamme)
3 Giella
3 gïele
Sámi álbmogis galgá leat vejolašvuohta ja riekti geavahit iežaset giela.
Saemien åålmegen galka årrodh nuepie jïh reaktoe jïjtjsh gïelem utnedh.
Giela seailluheapmi ja ovddideapmi lea guovddáš oassi sámi kultuvrra boahtteáiggis.
Gïelem vaarjelidh jïh evtiedimmie jarnge boelhke saemien kultuvren båetijen aejkien.
Danne lea Sámedikkis váldoulbmilin ahte giella geavahuvvo aktiivvalaččat ja lea oidnosis almmolašvuođas.
Dannasinie lea Saemiedigkesne åejvietsiehkine ahte gïele eadtjohkelaakan åtnasåvva jïh lea jïjtjse vuajnose byögkelesvoetesne.
Dat giellaarenat mat dál gávdnojit, fertejit bisuhuvvot ja ovdánahttot, ja ferte láhččit dili vai ođđa giellaarenat ásahuvvojit.
Dah gïelesijjieh mah daelie leah, tjoeverieh #tjöödtjestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> jïh #evtiedidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><inf>, jïh laetjijh tsiehkiem tjoevere vuj orre gïelesijjieh tseegkesuvvieh.
Dain guovlluin gos sámegiella lea hearkkes dilis, doppe fertet bargat giellaealáskahttimin.
Dejnie dajvine gusnie saemiengïele viesjies tsiehkesne, debpene tjoeveribie barkedh gïelejealajimmine.
Dain guovlluin gos sámegiella lea beaivválašgiella, doppe fertet dihtomielalaččat ain ovddos guvlui sámástit.
Dejnie dajvine gusnie saemiengïele fïerhtenbeajjetje gïele, debpene tjoeveribie fahkoeslaakan annje *ovddos dajvese saemiestidh.
Sámediggi bargá iešguđetládje joksat dáid ulbmiliid.
Saemiedigkie joekehtslaakan jaksedh barka daejtie ulmide.
Mii juohkit doarjagiid suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda vai sidjiide galgá leat vejolaš bálvalit álbmoga sámegillii.
Mijjieh dåarjoeh tjïeltide jïh fylhketjïeltide juekiejibie vuj dejtie galka årrodh gåaredh åålmegem saemiengïelese hoksehtidh.
Mii doarjut sámi giellaguovddážiid ja doarjut maid sihke dakkár giellaprošeavttaid mat leat sámi giela hálddašanguovllus, ja maiddái daid mat leat olggobealde.
Mijjieh saemien gïelejarngh dåarjoejibie jïh aaj dåarjoejibie dovne dagkeres gïeleprosjeektide mah saemien gïelen reeremedajvesne, jïh aaj dejtie mah bæjngolen.
Sámediggi maid rávve ja bagadallá sámi tearpmaid ja báikenamaid birra.
Saemiedigkie aaj nihtetjæsta jïh *bagadallá saemien teermi jïh sijjienommi bïjre.
Dán barggus lea dárbu ovttasbargat ráđđehusain, fylkasuohkaniiguin, suohkaniiguin ja sámegiela fágabirrasiiguin.
Daennie barkosne lea daerpies reerenassine laavenjostedh, fylhketjïeltigujmie, tjïeltigujmie jïh saemiengïelen faagebyjresigujmie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 159 siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna 159 bielie 379 bielesne
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámediggi lea 2011:s oassálastán seminárain, konferánssain ja čoahkkimiin main fáddá lea leamaš sámegiela dilli ja boahttevaš hástalusat.
Saemiedigkie jaepien 2011 #mealtan<adv><prfprc> seminaarine, konferaansine jïh tjåanghkojne mejnie aamhtese orreme saemiengïelen tsiehkie jïh båetije haestemh.
Diekkár giellafágalaš deaivvadeamit leat dehálaččat go dalle besset iešguđetge fágabirrasat čoahkkanit ja juogadit vásáhusaid.
Dagkeres gïelefaageles gaavnesjimmieh vihkele goh dellie åadtjoeh ovmessie faagebyjresh tjåanghkenidh jïh vaesehtsh joekedidh.
Dasa lassin leat diekkár čoahkkaneamit giellaarenat almmolašvuođas.
Dïsse lissine dagkeres tjåanghkenimmieh leah gïelesijjieh byögkelesvoetesne.
Sámediggi lea erenoamáš movttet go lullisámi giellabirrasis dál leat ásahan giellafierpmádaga, ja mii oassálastit maid doppe.
Saemiedigkie lea sjïere #feejjene<adj><sg><nom> gosse åarjelsaemien gïelebyjresisnie daelie gïelevearmadahkem tseegkeme, jïh mijjieh mealtan aaj debpene.
Lullisámegiela fierpmádatčoahkkin čohkke buot lullisámi ásahusaid mat barget giellaoahpahusain.
Åarjelsaemiengïelen viermietjåahkoe gaajhke åarjelsaemien institusjovnh tjöönghkie mah gïeleööhpehtimmine berkieh.
Dát fierpmádatčoahkkimat lágiduvvojit máŋgii jagis, ja lullisámegiela oahpahusbarggut leat guovddáš fáttát dáin čoahkkanemiin.
Daah viermietjåahkoeh daamhtah jaepesne öörnesuvvieh, jïh åarjelsaemiengïelen ööhpehtimmienbarkoeh jarnge aamhtesh daejnie #tjåanghkenidh<vblex><iv><actio><com>.
Sámedikki giellakonferánsa
Saemiedigkien gïelekonferaanse
Sámediggi lágidii giellakonferánssa 2011:s.
Saemiedigkie gïelekonferaansem jaepien 2011 öörni.
Fáddán lei sámegiela čalmmustahttin ja geavaheapmi.
Aamhtesinie lij saemiengïelem vååjnesasse bïejedh jïh pråvhkoe.
Diekkár konferánsa lea dehálaš čalmmustahttindihti sámegielaid almmolašvuođas.
Dagkeres konferaanse lea vihkeles *čalmmustahttindihti saemiengïeli byögkelesvoetesne.
Konferánsa lea maid dehálaš giellaarena.
Konferaanse aaj vihkeles gïelesijjie.
Konferánsa dulkojuvvui buot sámegielaide ja dárogillii.
Konferaanse gaajhkide saemiengïelide jïh daaroengïelese doelhkestovvi.
Konferánssas ledje 160 oasseváldi.
Konferaansesne lin #160<num><sg><nom>#mealtan<n><pl><nom>.
Sámediggi lea ožžon buriid máhcahemiid konferánssa maŋŋel ja oaidná dárbbu lágidit giellakonferánssaid duos dás ain.
Danne áigu Sámediggi lágidit giellakonferánssaid dássedit.
Dannasinie edtja Saemiedigkie gïelekonferaansh öörnedh *dássedit.
Sámedikki giellastivra
Saemiedigkien gïeleståvroe
Sámedikki giellastivra ásahuvvui jagi 2001.
Saemiedigkien gïeleståvroe jaepien tseegkesovvi 2001.
Giellastivrra bargohivvodat maŋemus jagiid čájeha ahte sis eai leat šat nu hirbmat olu barggut.
Gïeleståvroen barkoeveahka minngebe jaepiej vuesehte ahte daj eah vielie leah dan alme jïjnje barkoeh.
Sivvan dasa leat ahte giellapolitihkalaš bargguid rámmat leat rievdan dan rájes go dat álggahuvvui.
Sjïekine dïsse libie ahte gïelepolitihkeles barkoej mierieh dan raejeste jorkestovveme gosse dïhte aelkiehtovvi.
Sámedikki hálddahusas lea gelbbolašvuohta nanusnuvvan.
Saemiedigkien reeremen lea maahtaldahke *nanusnuvvan.
Leat máŋga ođđa bargi boahtán geain lea nana gelbbolašvuohta, ja dat guoská buot sámi gielaide.
Gellie orre barkijh båateme giej lea nænnoes maahtaldahke, jïh dïhte gaajhke saemien gïelh dæjpa.
Leat máŋga ođđa suohkana sámegiela hálddašanguovllus, ja leat ásahuvvon ođđa sámi giellaguovddážat.
Leah gellieorretjïeltensaemiengïelh reeremedajvesne, jïh tseegkesovveme orre saemien gïelejarngh.
Dat mearkkaša ahte Sámedikkis leat dál eanet aktevrrat geaiguin sáhttá ságastit giellahástalusaid birra.
Dïhte nimhtie ahte Saemiedigkesne leah daelie jeenjebh aktöörh giejgujmie maahta gaskestalledh gïelehaestemi bïjre.
Sámediggi lea maid ožžon buori ovttasbarggu guovddáš eiseválddiiguin.
Saemiedigkie aaj buerie ektiebarkoem jarngen åejvieladtjigujmie åådtjeme.
Konsultašunšiehtadus lea dehálaš ovdamearkan dasa.
Konsultasjovnelatjkoe lea vihkele vuesiehtimmine dïsse.
Dát rievdadeamit leat dagahan min bargovuogi mihá eanet proseassabealušteaddjin.
Daah jorkestimmieh mijjen barkoevuekiem sagki dorjeme jeenjebe prosessenvaarjelæjjine.
Go giellastivra ii leat dan beaivválaš doaimmas mielde, de lea leamaš váddáset váldit sin searvái.
Gosse ij gïeleståvroe dennie fïerhtenbeajjetje darjoemisnie mealtan leah, dellie orreme geervebe dejtie seabran vaeltedh.
Sámedikki mielas ii leat dárbu sierra ráđđeaddi orgánii giellaáššiid várás, ja danne lea mearridan heaittihit Sámedikki giellastivrra 31.12.2011 rájes.
Saemiedigkien mïeleste ij leah daerpies sjïere raeriestæjjan orgaanese gïelegyhtjelasside, jïh dannasinie nænnoestamme Saemiedigkien gïeleståvroem 31.12.2011:n raejeste illedh.
Davviriikkalaš ovttasbargu
Noerhtelaanti ektiebarkoe
Norgga, Ruoŧa ja Suoma Sámedikkit leat Sámi parlamentáralaš ráđi bokte čielggadanprošeavtta davviriikkaid oktasaš sámegiela dutkan- ja ámmát/resursaguovddáža ásaheamis.
Nöörjen, Sveerjen jïh Soemen saemiedigkieh leah Saemien parlamentarihkeles raerien baaktoe salkehtimmieprosjeektem noerhterïjhki ektie saemiengïelen dotkeme- jïh funksjovne/vierhtiejarngen tseegkemisnie.
Čielggadanprošeavtta raporta lea addon Sámi parlamentáralaš ráđđái.
Tjïelkedimmieprosjeekten reektehts saemien parlamentarihkeles raaran Vodteme.
Lea maid sáddejuvvon ruhtadanohcan Interreg IV A Davvi dán prošektii.
Aaj seedtesovveme beetnehdåarjoeohtseme Interreg IV A./a. Noerhte daan prosjeektese.
Davviriikkaid sámegiela dutkan- ja ámmát/resursaguovddážis galget leat giellafágalaš barggut nugo giellagáhtten, giellaovddideapmi, giellanormeremat, nammabálvalusat ja dieđut sámegielfágalaš gažaldagain.
Noerhtelaanth saemiengïelen dotkeme- jïh funksjovnen/vierhtiejarngesne gelkieh årrodh gïelefaageles barkoeh goh gïelevaarjelimmie, gïeleevtiedimmie, gïelenormeeradimmieh, nommedïenesjh jïh daajroeh saemienfaagen gyhtjelassine.
Prošeaktaáigodagas galget buot sámedikkit háhkat bistevaš ruhtadeami vai guovddáš šattalii bissovaš giellaguovddážiin jagi 2014 rájes.
Prosjeekteboelhkesne gelkieh gaajhkh saemiedigkieh vihties beetnehdåarjoem skååffedh vuj jarnge vihties gïelejarngine sjædta jaepien 2014 raejeste.
Sámediggi lea hui mieđas nannet davviriikkalaš sámi giellaovttasbarggu, vai ovttas sáhttit bargat giellaovddidemiin ja giellanannemiin.
Saemiedigkie dan hååneskisnie noerhtelaanti saemien gïeleektiebarkoem nænnoestidh, vuj ektedh maehtedh gïeleevtiedimmine jïh gïelenænnoestimmine barkedh.
Ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána
Reerenassen saemiengïeli dahkoesoejkesje
Ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána ođasmahttojuvvo jahkásaččat.
Reerenassen saemiengïeli dahkoesoejkesje fïerhten jaepien orreståvva.
Guovvamánus ovdanbuvttii Ođasmáhttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta 2010 stáhtusa ja makkár vuoruheamit galget lea 2011:s.
Goevten åvtese buektieji Orremaehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente jaepien 2010 staatush jïh magkeres prijoriteradimmieh gelkieh lea jaepien 2011.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 160. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 160. bielie 379 bielesne
Departemeantta deattuhii ahte dehálaš boađus dán rádjái lei arvat eambbo diđolašvuohta sámegielaid birra, sihke almmolaš eiseválddiin ja muđuige servvodagas.
Departemeenten tjïelkesti ahte vihkeles illedahke daan raajan lij doestedh jeenjebe voerkesvoete saemiengïeli bïjre, dovne byjjes åejvieladtjine jïh voen siebriedahkesne.
Doaibmaplána lea juhkkojuvvon golmma váldokapihttaliidda: OAIDNIT, OAHPPAT, GEAVAHIT, main doaibmabijut leat iešguđetge dásiin juhkkojuvvon.
Dahkoesoejkesje golmen åejviekapihtelidie #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>: VUEJNEDH, LÏEREDH, UTNEDH, mejnie råajvarimmieh ovmessie daltesinie #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Sámediggi lea bargagoahtán daiguin bargguiguin maidda lea ovddasvástádus ja bargá viidáset daiguin bargguiguin mat leat álggahuvvon.
Saemiedigkie dej barkoejgujmie barkegåateme mejtie lea dïedte jïh barka vijrebe dej barkoejgujmie mah aelkiehtovveme.
Sámedikkis lea ovddasvástádus čađahit iešguđet lágan doaibmabijuid doaibmaplánas, sihke akto ja ovttas eará departemeanttaiguin ja ásahusaiguin.
Saemiedigkien lea dïedte ovmessie dagkeres råajvarimmieh dahkoesoejkesjisnie tjïrrehtidh, dovne oktegh jïh ektesne jeatjah departemeentigujmie jïh institusjovnigujmie.
Sámedikki loahpalaš dieđáhus 2011 ovddas válbmana álgogeahčen jagi 2012.
Saemiedigkien minngemes bïevnese 2011:n åvteste dorjesåvva *álgogeahčen jaepien 2012.
Elgå skuvla
Elgåen skuvle
Elgå skuvla lea bargagoahtán lullisámi giella ja oahpahus resursaguovddáža ásahemiin.
Elgåen skuvle barkegåateme åarjelsaemien gïele jïh ööhpehtimmie vierhtiejarngen tseegkeminie.
Sámediggi lea čoahkkinasttán sihke Elgå skuvllain, Engerdal suohkaniin ja Ođasmáhttin, hálddahus- ja girkodepartemeanttain sihke hálddahuslaš ja politihkalaš dásis.
Saemiedigkie lea tjåanghkenem dovne Elgåen skuvline, Eengerdaelien tjïeltine jïh Saerniemaehtiejinie, reereme- jïh gærhkoedepartemeentine dovne reerije jïh politihkeles daltesisnie.
Sámediggi bargá viidáset dáinna áššiin ja vuordimis čovdojuvvo boahttevaš organiseren 2012 mielde.
Terminologalaš ovttasbargu
*Terminologalaš ektiebarkoe
Sámediggi bargá ovttas Ruoŧa sámedikkiin nannet julevsámegiela.
Saemiedigkie ektesne Sveerjen saemiedigkine barka julevsaemiengïelem nænnoestidh.
Lea mearriduvvon dollojuvvot julevsámi giellakonferánsa Johkamohkis, Ruoŧas, guovvamánus 2012.
Steeresovvedh nænnoestovveme julevsaemien gïelekonferaanse Johkamohkkijjesne, Sveerjesne, goevten 2012.
Konferánssa fátta lea ee.
Konferaansen *fátta lea gaskem jeatjah
giela ealáskahttin, oahpahus ja dutkan – ja konferánsa galgá gávdnat boahtteáigge áigumušaide čovdosiid.
gïelen jealajimmien, ööhpehtimmie jïh goerehtem – jïh konferaanse edtja båetijen aejkien aajkojde tjoevtenjh gaavnedh.
Sámedikkis lea buorre gulahallan julevsámi-dáro/dáro-julevsámi sátnegirjji čálliin ja áigumuš lea almmustahttit sátnegirjji digitálahámis.
Saemiedigkesne lea buerie gaskestalleme #luvlie<n><cmp_sgnom><cmp>#saemie<n><cmp_sggen><cmp><guio>daaroengïelen/daaroengïelen-julevsaemien baakoegærjam tjaeliejinie jïh aajkoe lea *almmustahttit baakoegærjan digitaalehaamosne.
Áigumuš lea soabadit ođđajagis 2012 ja almmuhit girjji ođđajagimánus/guovvamánus.
Aajkoe lea orrejaepesne jaepien 2012 latjkedh jïh gærjam tsïengelen/goevten bæjjoehtidh.
Sámedikki lea oassalastan Norgga giellaráđi terminogiijakursii ja -seminárii.
Saemiedigkien lea *oassalastan Nöörjen gïeleraeriem *terminogiijakursii jïh -seminaarese.
Semináras ledje ovdan tearbmabarggu vuođđodieđut, oahppu fágagiela birra, doahpagat, meroštallamat ja eará praktihkalaš tearbmabarggut.
Seminaaresne lin fraamme teermebarkoen våaromedaajroeh, learoe faagegïelen bïjre, lahtesh, aerviedimmieh jïh jeatjah praktihkeles teermebarkoeh.
Sámediggi lea oassalastan Kárášjogas Giellagiella forumii, mii lea fierpmádatčoahkkin sámi hálddašanguovllu suohkaniid giellabargiide.
Saemiedigkie lea *oassalastan Karasjohkesne Giellagiella forumese, mij viermietjåahkoe saemien reeremedajven tjïelti gïelebarkijidie.
Čoahkkimis ságastallui giellafágalaš áššiin mat leat ávkkálaččat giellabarggus.
Tjåanghkosne gïelefaageles aamhtesinie soptsestolli mah aevhkies gïelebarkosne.
Sámi giellaguovddážat
Saemien gïelejarngh
Sámediggi attii 2011:s doaibmadoarjaga 10 sámi giellaguovddážii.
Saemiedigkie jaepien 2011 vedtieji darjomedåarjoen 10 saemieh gïelejarngese.
Sámediggi oaivvilda, ahte sámi giellaguovddážat barget buori barggu go čalmmustahttet sámegiela iežaset doaibmaguovllus, Sámedikki doarjjaortnega vuođul.
Saemiedigkie jeahta, ahte saemien gïelejarngh buerie barkoem berkieh goh saemiengïelem jïjtjsh vierhkiedajvesne vååjnesasse biejieh, Saemiedigkien dåarjoeöörnegen mietie.
Giellaguovddážat leat mielde ráhkadeamen giellaarenaid, mat leat earenomáš dehálaččat ovddideamis sámegiela geavaheami guovlluin gos giella lea rašes dilis.
Gïelejarngh mealtan gïelesijjieh darjodh, mah leah sjïere vihkele evtiedimmesne saemiengïelen pråvhkoem dajvine gusnie gïele hiejjehts tsiehkesne.
Sámediggi oaidná ahte máŋggain dain guovddážiin lea hui seammálágan doaibma jagis jahkái, muhto dulko dan nu ahte giellaguovddážat áiggi mielde ožžot hámi ja sisdoalu man nala barget.
Saemiedigkie vuajna ahte gelline dejnie jarngine lea dan seammalaaketje darjome jaepeste jaapan, mohte dam dan doelhkeste ahte gïelejarngh aejkien mietie haamoem jïh sisvegem åadtjoeh man nelnie berkieh.
Sámediggi oaidná dehálažžan ahte giellaguovddážat čađa áiggi árvvoštallet iežaset doaimmaid nu ahte sáhttet fállat buriid fálaldagaid ja doaimmaid nugo álbmot háliida.
Saemiedigkie vihkielinie vuajna ahte gïelejarngh tjïrrh tïjjen jïjtjsh darjomh dan vierhtiedellieh ahte maehtieh buerie faalenassh jïh darjomh faaledh goh åålmege sæjhta.
Sámedikkis lea ulbmil oččodit eanet ealli ja aktiivvalaš sámegielarenaid.
Saemiedigkien lea ulmie åådtjedidh jeenjelaakan jielije jïh eadtjohke saemiengïelesijjieh.
Danin juolludii Sámediggi doaibmadoarjaga Omasvuona giellaguovddážii doaibmajahkái 2011.
Dannasinie Saemiedigkie darjomedåarjoem Omasvuotnan gïelejarngese darjomejaapan laeviehti 2011.
Omasvuona giellaguovddáš rahppui almmolaččat jagis 2010 ja leamaš ruhtaduvvon ja hálddašuvvon prošeaktan.
Omasvuotnan gïelejarnge byjjeslaakan #geehpehtidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> jaepien 2010 jïh orreme laeviehtovveme jïh reeresovveme prosjeektine.
Sámediggi oaidná dehálažžan ahte Omasvuona giellaguovddážii sihkkarastojuvvojit prošeaktaruđat prošeaktaáigodahkii dasságo guovddáš oažžu vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Saemiedigkie vihkielinie vuajna ahte Omasvuotnan gïelejarngese prosjeektebeetnegh prosjeekteboelhkese gorredovvieh jarngem nehkele våaromedåarjoem Saemiedigkeste åådtje.
Sámediggi oassálastá jahkásaš giellaguovddašdeaivvadeamis.
Saemiedigkie mealtan #fïerhtenjaapetje<adj><sg><nom> *giellaguovddašdeaivvadeamis.
Sámedikki mielas lea dehálaš deaivat giellaguovddážiid gullan dihte maid dat barget ja makkár hástalusaid sii deivet iežaset bargguin.
Saemiedigkien mïeleste vihkele gïelejarngh govlemen dïehre maam dieviedidh dah berkieh jïh magkeres haestemh dah jïjtjsh barkojne dieviedieh.
Dán jagi giellaguovddašdeaivvadeamis lei Evenášis.
Daan jaepien *giellaguovddašdeaivvadeamis lij Evenesesne.
Sámediggi lea bidjan johtui barggu guorahallat daid sámi giellaguovddážiid mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Saemiedigkie #<n> barkoem goerehtalledh aelkiehtamme dejtie saemien gïelejarngh mah våaromedåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh.
Sámediggi háliida dainna guorahallamin oaččut vel buoret gova dan doarjaga geavaheamis maid giellaguovddážat ožžot Sámedikkis.
Saemiedigkie dejnie sæjhta goerehtalleminie annje buerebe guvviem åadtjoeh dan dåarjoen pråvhkoste maam gïelejarngh Saemiedigkeste åadtjoeh.
Guorahallamis galgá čielggaduvvot leago doarjja veahkehan joksat ulbmila ja makkár čuoggát vejolaččat leat eastadan dan.
Salkehtimmesne galka tjïelkedovvedh dåarjoe viehkiehtamme ulmiem jaksedh jïh magkeres tsiehkieh kaanne dam heerredamme.
Sámediggi galgá atnit ávkin guorahallanbohtosiid buoridan dihte sámi giellaguovddážiid hálddašeami.
Saemiedigkie edtja nåhtojne salkehtimmieilledahki bueriedimmien dïehre utnedh saemien gïelejarngi reeremem.
Guorahallan guoská giellaguovddážiidda mat ožžo vuođđodoarjaga Sámedikkis áigodagas 2006-2010.
Salkehtimmie gïelejarngide dæjpa mah våaromedåarjoem Saemiedigkeste boelhkeste åadtjoejin 2006-2010.
Dehálaš guorahallamis šaddá gažaldat dálá giellaguovddážiid doaibmaguovllu viiddideapmi.
Vihkeles salkehtimmesne sjædta gyhtjelasse daaletje gïelejarngi vierhkiedajven vijriedimmie.
Dat lea ášši, man ee.
Dïhte aamhtese, maam gaskem jeatjah
Álttá sámi giellaguovddáš lea váldán bájas Sámedikkiin.
Áltán saemien gïelejarnge jïjtjse vaaresem Saemiedigkine vaalteme.
Sámedikki guovttegielalašvuođadoarjja
Saemiedigkien gööktengïelehvoetendåarjoe
Sámediggi lea 1993 rájes juolludan guovttegielalašvuođadoarjagiid daid gielddaide ja fylkkagielddaide, mat áiggis áigái leat gullan sámegiela hálddašanguvlui.
Saemiedigkie lea 1993:n raejeste gööktengïelehvoetendåarjoeh daj tjïeltide jïh fylhketjïeltide laeviehtamme, mah tïjjen tïjjese saemiengïelen reeremedajvese govleme.
Doarjjaortnega mihttomearri lea ahte sámegiela hálddašanguovllu álbmot galgá oažžut bálvalusaid sámegillii, ja addit suohkaniidda vejolašvuođa aktiivvalaččat bargat sámegiela ovdánahttinbargguiguin.
Dåarjoeöörnegen ulmie lea ahte saemiengïelen reeremedajven åålmege edtja dïenesjh saemiengïelese åadtjodh, jïh tjïeltide nuepiem eadtjohkelaakan vedtedh saemiengïelen evtiedimmiebarkoejgujmie barkedh.
Guovttegielalašvuođa juolludaneavttuid rievdadeamit
Gööktengïelehvoeten dievtiemoenemetsiehkiej jorkestimmieh
Sámediggi čađahii 2009:s árvvoštallama sámegiela hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođadoarjaga geavaheamis.
Saemiedigkie jaepien 2009 vierhtiedimmiem tjïrrehti saemiengïelen reeremedajven tjïelti jïh fylhketjïelti gööktengïelehvoetendåarjoen pråvhkosne.
Dán árvvoštallamis bođii ovdan earret eará dat, ahte guovttegielalašvuođadoarjaga juolludaneavttut berrešedje rievdaduvvot.
Daennie vierhtiedimmeste fraamme gaskem jeatjah båetieji dïhte, ahte gööktengïelehvoetendåarjoen dievtiemoenemetsiehkieh byöroeh jarkestovvedh.
Ođđa meroštallannjuolggadusat ja juolludaneavttut leat leamaš gulaskuddamis.
Orre aerviedimmienjoelkedassh jïh dievtiemoenemetsiehkieh orreme govledimmesne.
Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii guovttegielalašvuođadoarjaga ođđa juolludaneavttuid njukčamánus 2011.
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe dåhkasjehti gööktengïelehvoetendåarjoen orre dievtiemoenemetsiehkieh njoktjen 2011.
Guovttegielalašvuođadoarjja ii stivrejuvvo šat goluid mielde nugo ovdal, muhto baicce ulbmiliid mielde.
Ij gööktengïelehvoetendåarjoe vielie maaksoej mietie stuvrh goh aarebi, mohte buerebh ulmiej mietie.
Doarjja juogaduvvo golmma oasis sámegiela hálddašanguovllu gielddaide.
Dåarjoe golmene boelhkesne saemiengïelen reeremedajven tjïeltide joekedåvva.
Dán ođđa málles lea vuođđooassi, bálvalanoassi ja ovddidanoassi hálddašanguovllu gielddaid várás.
Daennie orre goeresne lea våaromeboelhke, hoksehtimmieboelhke jïh evtiedimmieboelhke reeremedajven tjïelti muhteste.
Sámegiela hálddašanguovllu fylkkagielddaide lea guovtteoasat málle, mas lea vuođđo- ja bálvalanoassi ja ovddidanoassi.
Saemiengïelen reeremedajven fylhketjïeltide lea #göökte<num><cmp>#boelhke<n><der_t><adj><attr> goere, mesnie våarome- jïh hoksehtimmieboelhke jïh evtiedimmieboelhke lea.
Sámegielaid dilli lea hui iešguđetlágan sámegiela hálddašanguovllu gielddain ja fylkkagielddain.
Saemiengïeli tsiehkie lea dan ovmessie saemiengïelen reeremedajven tjïeltine jïh fylhketjïeltine.
Danin lea Sámediggi ráhkadan individuála ovttasbargošiehtadusa juohke gielddain ja fylkagielddain das, mo gielddat/fylkagielddat áigot ovddidit, nannet ja ovdánahttit sámegiela.
#Dïhte<prn><dem><ess> Saemiedigkie individuelle ektiebarkoelatjkoem fïerhtine tjïeltine jïh fylhketjïeltine dorjeme desnie, guktie tjïelth/fylhketjïelth edtjieh evtiedidh, saemiengïelem nænnoestidh jïh evtiedidh.
Individuála ovttasbargošiehtadusaid vuođđun leat Sámelága giellanjuolggadusat, mat galget sihkkarastit dan, ahte sámegiela hálddašanguovllu gielddaid ja fylkkagielddaid ássiin lea vuoigatvuohta geavahit, seailluhit, ovdánahttit ja nannet sámegielaid geavaheami almmolaš oktavuođain.
Individuelle ektiebarkoelatjkoej våaroeminie saemienlaaken gïelenjoelkedassh Leah, mah edtjieh dam gorredidh, ahte saemiengïelen reeremedajven tjïelti jïh fylhketjïelti årroji lea reakta utnedh, vaarjelidh, saemiengïeli pråvhkoem byjjes gaskesinie evtiedidh jïh nænnoestidh.
Sámegiela hálddašanguovllus sámegiella ja dárogiella leat dásseárvosaš gielat.
Saemiengïelen reeremedajvesne saemiengïele jïh daaroengïele seammavyörtegs gïelh.
Dát mearkkaša dan, ahte buohkain lea vuoigatvuohta bálvaluvvot sámegillii go sii váldet oktavuođa sámegiela hálddašanguovllu almmolaš ásahusaide.
Daate dïhte lea, ahte gaajhkesi lea reakta saemiengïelesne hoksehtovvedh goh dah gaskesem saemiengïelen reeremedajven byjjes institusjovnide vaeltieh.
Sámediggi lea doallan diehtojuohkinčoahkkimiid buot gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin sámegiela hálddašanguovllus guovttegielalašvuođa doarjaga ođđa juolludaneavttuid birra.
Saemiedigkie bïevnesjoekedimmietjåanghkoeh gaajhkigujmie tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie åtneme saemiengïelen reeremedajvesne gööktengïelehvoeten dåarjoen orre dievtiemoenemetsiehkiej bïjre.
Dát čoahkkimat láhče dehálaš vuođu viidáset bargui ovttasbargošiehtadusaid hábmemis.
Daah tjåanghkoeh vihkeles våaromem vijrebe barkose ektiebarkoelatjkoej hammosne laetjiejin.
Sámediggi dáhtui čakčat gielddain ja fylkkagielddain cealkámušaid ja evttohusaid individuála ovttasbargošiehtadusaide.
Saemiedigkie tjaktjege tjïeltine jïh fylhketjïeltine sïjhti jiehtegh jïh uvtelassh individuelle ektiebarkoelatjkojde.
Ovttasbargošiehtadusat hábmejuvvojit sierra juohke gielddain ja fylkkagielddain iešguhtege gieldda ja fylkkagieldda cealkámuša vuođul.
Ektiebarkoelatjkoeh hammoedovvieh sjïere fïerhtine tjïeltine jïh fylhketjïeltine *iešguhtege tjïelten jïh fylhketjïeltenjiehtegenmietie.
Sámediggi lea gulahallan gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin ovttasbargošiehtadusaid sisdoalu ja hámi birra.
Saemiedigkie tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie gaskestalleme ektiebarkoelatjkoej sisvegen jïh haamoen bïjre.
Dát bargu lea ádjánan guhkit go Sámediggi árvvoštalai.
Daate barkoe guhkieslaakan fïjneme gosse Saemiedigkie vierhtiedalli.
Muhtun gielddat/fylkkagielddat leat dieđihan, ahte eai geargga dáinna bargguin ovdal loahpageahčen 2011.
Muvhth tjïelth/fylhketjïelth bïeljelamme, ahte eah daejnie barkojne aarebi galhkah minngiegietjesne 2011.
Ovttasbargošiehtadusat galget dohkkehuvvot politihkalaččat sihke gieldda/fylkagieldadásis ja Sámediggeráđis.
Ektiebarkoelatjkoeh edtjieh politihkeleslaakan dåhkasjehtedh dovne tjïelten/fylhketjïeltedaltesisnie jïh saemiedigkieraeresne.
Dat mearkkaša dan, ahte ovttasbargošiehtadusaid vuolláičállin maŋŋona.
Dïhte dïhte lea, ahte ektiebarkoelatjkoej nualan tjaeleme suajmene.
Sámedikki mihttomearrin lea oktasaččat vuolláičállit ovttasbargošiehtadusaid Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánu 2012:s.
Saemiedigkien ulmine lea #ektie<adj><pl><nom> ektiebarkoelatjkoeh Saemiedigkien dïevestjåanghkosne goevten 2012 nualan tjaeledh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 162. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 162. bielie 379 bielesne
Suohkaniid guovttegielalašvuođadoarjaga geavaheami raporteren
Tjïelti gööktengïelehvoetendåarjoen pråvhkoen reektem
2010 ovddas raporterejit suohkanat ahte guovttegielalašvuođaruhta lea geavahuvvon earret eará bálvalussii, bargiid oahpahussii, jorgaleapmái, galbemii ja sámegiela visuálalaš čalmmusteapmái.
2010:n åvteste tjïelth reektieh ahte gööktengïelehvoetenbeetnege gaskem jeatjah dïenesjasse åtnasovveme, barkiji ööhpehtæmman, jarkoestæmman, *galbemii jïh saemiengïelem visuaalelaaketje vååjnesasse bïejemasse.
Sámediggi oaidná suohkaniid ja fylkasuohkaniid raporttain ahte hálddašansuohkaniin ja fylkasuohkaniin leat iešguđetlágan hástalusat ja čuolmmat.
Saemiedigkie tjïelth vuajna jïh fylhketjïelti reektehtsinie ahte reeremetjïelti jïh fylhketjïelti leah ovmessie haestemh jïh tjoelmh.
Suohkaniin leat iešguđetlágan dárbbut sámegiela nannen- ja ovddidanbargguin ja geavahit ruđaid iešguđetládje.
Tjïelti leah ovmessie daerpiesvoeth saemiengïelen nænnoestimmie- jïh evtiedimmiebarkojne jïh beetnegh joekehtslaakan utnieh.
Muhtun suohkanat geavahit olu ruđa bálvalit álbmoga sámegillii.
Muvhth tjïelth jïjnje beetnegem hoksehtidh utnieh åålmegem saemiengïelese.
Seammás lea eará suohkaniin dárbu buoridit álbmoga ja bargiid sámegielgelbbolašvuođa jus galggašii šaddat dárbu sámegielbálvalussii.
Seammasïenten lea jeatjah tjïelti daerpies åålmegem jïh barkiji saemiengïelemaahtaldahkem bueriedidh jis edtja sjïdtedh daerpies saemiengïeledïenesjasse.
Ovttasbargošiehtadusat gaskal Sámedikki ja suohkaniid leat buorit reaiddut sámegielbargguiguin, go ovttasbargošiehtadusat leat individuála ja heivehuvvon iešguđetge suohkana hástalusaide ja dainnalágiin sáhttá ráhkadit heivvolaš ja sierra doaibmabijuid dáidda suohkaniidda.
Ektiebarkoelatjkoeh Saemiedigkienjïhtjïeltigaskesne buerie dïrregh saemiengïelebarkoejgujmie, goh ektiebarkoelatjkoeh leah individuelles jïh sjïehtelovveme ovmessie tjïelten haestiemidie jïh *dainnalágiin maahta darjodh sjiehteles jïh sjïere råajvarimmieh daejtie tjïeltide.
2010:s Raavrhvijhke suohkan ozai beassat fárrui sámegiela hálddašanguvlui, ja vurdojuvvui ahte dat galggai dáhpáhuvvat 1.1.2012 rájes.
jaepien 2010 Raavrhvijhken tjïelte ohtsi dåeriedidh saemiengïelen reeremedajvese, jïh vuartasovvi ahte dïhte edtji 1.1.2012:nraejeste sjugniehtovvedh.
Liikká 2012 stáhtabušeahtas eai lean várrejuvvon ruđat dasa, mii lei Sámediggeráđi mielas šállošahtti.
Lïjhke 2012 staatenbeetnehsoejkesjisnie idtjin leah bïedtesovveme beetnegh dïsse, mij lij Saemiedigkieraerien mïeleste *šállošahtti.
Sámediggi lea dan dihte duhtavaš go Stuoradikki suohkan- ja hálddašankomitéa lea buktán mearkkašumi 2012 Stádabušehttii mas daddjo ahte Raavrhvijhke jođánepmosit berre beassat sámi hálddašanguvlui.
Saemiedigkie dan dïehre madtjele gosse Stoerredigkien tjïelte- jïh *hálddašankomitéa mïerhkesjimmiem 2012 staatenbeetnehsoejkesjasse buakteme mesnie jyöhtoe ahte Raavrhvijhke radtjoesommeslaakan byöroe saemien reeremedajvese åadtjodh.
Romssa suohkan lei maiddái sádden ohcama beassat fárrui sámegiela hálddašanguvlui, muhto gesii dan maŋŋá eret, man Sámediggeráđi šálloša.
Romsan tjïelte lij aaj seedteme ohtsemem dåeriedidh saemiengïelen reeremedajvese, mohte dan mænngan destie giesieji, man Saemiedigkieraerien gaatelassja.
Ášši bohciidahtii stuorra digaštallama Romssas ja muđui Sámis.
Aamhtese stoere digkiedimmiem Romsesne jïh voen saemesne bïhtsegehti.
Sámediggi lea maid oassálastán dán digaštallamii, sihke jearahallamiid bokte ja kronihkaiguin.
Fylkasuohkaniid guovttegielalašvuođadoarjaga raporteren
Fylhketjïelti gööktengïelehvoetendåarjoem reektem
2010 ovddas raporterejit fylkasuohkanat ahte guovttegielalašvuođaruhta lea geavahuvvon earret eará bálvalussii, jorgaleapmái, galbemii ja sámegiela visuálalaš čalmmusteapmái.
2010:n åvteste fylhketjïelth reektieh ahte gööktengïelehvoetenbeetnege gaskem jeatjah dïenesjasse åtnasovveme, jarkoestæmman, *galbemii jïh saemiengïelem visuaalelaaketje vååjnesasse bïejemasse.
Sámediggi oaidná fylkasuohkaniid raporttain ahte fylkasuohkaniin leat iešguđetlágan hástalusat ja čuolmmat.
Saemiedigkie fylhketjïelti reektehtsinie vuajna ahte fylhketjïelti leah ovmessie haestemh jïh tjoelmh.
Fylkasuohkaniin leat iešguđetlágan dárbbut sámegiela nannen- ja ovddidanbargguin ja geavahit ruđaid iešguđetládje.
Fylhketjïelti leah ovmessie daerpiesvoeth saemiengïelen nænnoestimmie- jïh evtiedimmiebarkojne jïh beetnegh joekehtslaakan utnieh.
Muhtun fylkasuohkanat geavahit olu ruđa bálvalit álbmoga sámegillii, muhto eará fylkasuohkaniin ges lea dárbu buoridit sámegiela- ja kulturgelbbolašvuođa.
Ovttasbargošiehtadusat gaskal Sámedikki ja fylkasuohkaniid guovttegielalašvuođaruđa geavaheamis leat buorit reaiddut sámegielbargguiguin, go ovttasbargošiehtadusat leat individuála ja heivehuvvon iešguđetge fylkasuohkana hástalusaide ja dainnalágiin sáhttá ráhkadit sierra heivehuvvon doaibmabijuid fylkasuohkaniidda.
Ektiebarkoelatjkoeh Saemiedigkien jïh fylhketjïelti gaskesne gööktengïelehvoetenbeetnegen pråvhkosne leah buerie dïrregh saemiengïelebarkoejgujmie, goh ektiebarkoelatjkoeh leah individuelles jïh sjïehtelovveme ovmessie fylhketjïelten haestiemidie jïh *dainnalágiin maahta sjïere sjïehtelovveme råajvarimmieh fylhketjïeltide darjodh.
Sámi giellaiskkadeapmi
Saemien gïelegoerehtimmie
Sámediggi oaivvilda ahte dárbbašuvvo eanet systematiserejuvvon diehtu iešguhtege sámegiela geavaheami birra, vai livččii vejolaš hábmet rivttes giellapolitihka dál ja boahtte áiggis.
Saemiedigkien mïelen mietie daarpesjåvva jeenjebe *systematiserejuvvon daajroe *iešguhtege saemiengïelenpråvhkoenbïjre, vuj gåaredh rïektes gïelepolitihkem daelie hammoedidh jïh båetijen aejkien.
Danin Sámediggi lea mearridan čađahit riikkaviidosaš giellaiskkadeami ovttas Ođasmahttin-, hálddahus – ja girkodepartemeanttain.
#Dïhte<prn><dem><ess> Saemiedigkie nænnoestamme tjïrrehtidh *riikkaviidosaš gïelegoerehtimmiem ektesne Orrestehteme-, reereme – jïh gærhkoedepartemeentine.
Giellaiskkadeapmi gokčá maiddái daid báikkiid ja gávpogiid, mat leat sámegiela hálddašanguovllu olggobealde.
Gïelegoerehtimmie aaj dejtie sijjide jïh staarh gaptja, mah saemiengïelen reeremedajven ålkolen.
Giellaiskkadeami ulbmilin lea čielggadit gallis máhttet lulli-, julev ja davvisámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat, makkár oktavuođain sámegiella geavahuvvo, ja man olu sámegiella geavahuvvo gulahallangiellan mánáidgárddis, skuvllas, barggus, astoáiggis, báikkálaš servodagas ja eaktodáhtolaš dahje politihkalaš bargguin.
Gïelegoerehtimmien ulmine lea #gellie<num><sg><ine> tjïelkedidh maehtieh åarjel-, luvlien jïh noerhtesaemiengïelen njaalmeldh jïh tjaaleldh, magkeres gaskesinie saemiengïele åtnasåvva, jïh man jïjnje saemiengïele gaskesadtemegïeline maanagïertesne åtnasåvva, skuvlesne, barkosne, *astoáiggis, dajven siebriedahkesne jïh moenemetsiehkievajtelen jallh politihkeles barkojne.
Nordlandsforskning AS čađaha giellaiskkadeami ovttasráđiid Norut Alta AS:in.
Nordlandsforskningen AS/as gïelegoerehtimmiem ektine tjïrrehte Norut Altan AS:ine/as:ine.
Sámediggi lea maid mielde ovttasbarggus.
Saemiedigkie aaj mealtan ektiebarkosne.
Iskkadeamis geavahuvvojit sihke kvantitatiivalaš ja kvalitatiivalaš metodat.
Goerehtimmesne åtnasuvvieh dovne *kvantitatiivalaš jïh *kvalitatiivalaš *metodat.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 163. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 163. bielie 379 bielesne
Jearahallanskovvi sáddejuvvo jagi ođđajagi- ja guovvamánu áigge boastta mielde oktiibuot 5000 olbmui, geat leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui.
Byjrehtimmieskjeema seedtesåvva jaepien orrejaepien- jïh goevten tïjjen påasten mietie ektiegaajhke 5000 almetjasse, gïeh Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaeliehtovveme.
Dasa lassin čađahuvvojit čiekŋalis jearahallamat 12 gielddas sámegiela hálddašanguovllu olggobealde ja siskkobealde, sihke lulli-, julev- ja davvisámegielat guovlluin.
Dïsselissine gïengeles byjrehtimmieh 12 tjïeltesne saemiengïelen reeremedajven ålkolen tjïrrehtovvieh jïh sisnjelen, dovne åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelh dajvine.
Čiekŋalis jearahallamat čađahuvvojit čuovvovaš gielddain: Aarborte, Bådåddjo, Divttasvuotna, Fálesnuorri, Gáivuotna, Guovdageaidnu, Oslo, Plassje, Romsa, Skánit, Snåasa ja Unjárga.
Gïengeles byjrehtimmieh minngebe tjïeltine tjïrrehtovvieh: Aarporte, #Bådåddjo<np><top><sg><nom>, Divttasvuotna, Fálesnuorri, Kåfjord, Goevtegeajnoe, Oslove, Plassje, Romsa, #Skánit<np><top><pl><nom>, Snåase jïh Nesseby.
Dutkit váldet oktavuođa maiddái iešguđetlágan institušuvnnaide ja organisašuvnnaide.
Dotkijh gaskesem aaj vaeltieh ovmessie institusjovnide jïh organisasjovnide.
Dán láhkai gártejuvvo, man ollugat hálddašit sámegiela iešguđetge suorggis, man ollu sámegiella geavahuvvo, makkár giellaválljejumiid vánhemat dahket mánáid ektui, ja man ollugat sáhtášedje jurddašit oahppat sámegiela.
Daan nemhtie *gártejuvvo, maam jïjnjesh saemiengïelen maehtieh ovmessie suerkesne, man jïjnje saemiengïele åtnasåvva, magkeri gïeleveeljemi eejtegh maanaj muhteste darjoeh, jïh man jïjnjesh maehtieh ussjedidh saemiengïelem lïeredh.
Sámi giellaiskkadeami bohtosat galget gárvánit cuoŋománu 2012:s ja dat leat oaivvilduvvon Sámedikki giellapolitihka vuođđun boahtteáiggis servodaga buot surggiin sihke stáhta, guovllu ja gieldda dásis.
Saemien gïelegoerehtimmien illedahkh edtjieh voerhtjen 2012 dorjesovvedh jïh dah Saemiedigkien gïelepolitihken våaroeminie båetijen aejkien jeahtasovveme siebriedahken gaajhkene suerkesne dovne staaten, dajven jïh tjïelten daltesisnie.
Bohtosat galget geavahuvvot Sámedikki gielladieđáhusa hábmemii ja daid doaibmabijuid hábmemii ja čađaheapmái, mat laktásit sámegielaid seailluheapmái ja ovddideapmái.
Illedahkh edtjieh Saemiedigkien gïelebïevnesen hammose åtnasovvedh jïh daj råajvarimmiej hammose jïh tjïrrehtæmman, mah *laktásit saemiengïeli vaarjelæmman jïh evtiedæmman.
Sámi terminologiija
Saemien terminologije
Sámediggi vástida beaivválaččat gažaldagaide sámegiela birra.
Saemiedigkie biejjieladtje gyhtjelasside vaestede saemiengïelen bïjre.
Gažaldagat leat sámegiela sániid ja namahusaid geavaheamis, tearpmaid, báikenamaid, ásahusaid namaid, dieđáhustávvaliid birra ja eará giellagažaldagaid, mat bohtet álbmogis, muhto maid ásahusas siskkáldasat.
Gyhtjelassh leah saemiengïelen baakoej jïh lahtesi pråvhkosne, teermi, sijjienommi, institusjovni nommi, bïevnesentaavlaj bïjre jïh jeatjah gïelegyhtjelassh, mah åålmegistie båetieh, mohte maam institusjovnesne #sisnjelds<adj><pl><nom>.
Lea áibbaš čielggas ahte servvodagas lea dárbu daidda ráđiide maid ožžot Sámedikkis giela várás.
Lea ohtsedh tjïelkes ahte siebriedahken lea daerpies dejtie raeride mejtie Saemiedigkeste gïelese åadtjoeh.
Sámediggi addá danin sihke ráđiid ja veahkeha jorgalemiiguin davvi-, julev- ja lullisámegillii, sihke siskkobealde ja olggobealde ásahusa.
Saemiedigkie dannasinie vadta dovne raerieh jïh jarkoestimmiejgujmie viehkehte noerhte-, luvlie- jïh åarjelsaemiengïelese, dovne sisnjelen jïh institusjovnen ålkolen.
Sámediggi lea ráhkadan tearbmalisttuid dain sierranas tearbmaprošeaktamateriálain mat leat boahtán sisa ja maid Sámediggi lea ruhtadan.
Saemiedigkie teermelæstoeh dorjeme dejnie ovmessie teermeprosjeektematerijaaline mah sïjse båateme jïh maam Saemiedigkie laeviehtamme.
Sámi giellalávdegotti tearbmajoavkkut leat dađistaga dohkkehan listtuid ee.
Saemien gïelesijjiegedtien teermedåehkieh daamtaj læstoeh gaskem jeatjah dåhkasjahteme
bátnedikšuntearpmaid, šaddonamahusaid ja servodatfágatearpmaid
baeniegïetedallemeteermi, sjædtoelahtesh jïh ektievuekiefaagenteermh
Sámedikkis lea ovttas Sámi giellalávdegottiin leamas davviriikkalaš davvisámegiela tearbmajoavku čoahkkin.
Saemiedigkien ektesne Saemien gïelesijjiegedtine orreme noerhtelaanti noerhtesaemiengïelem teermedåehkie tjåanghkoen.
Čoahkkimis gieđahallojuvvui Riika-antikvára kulturmuitodatabása, Askeladdena tearbmalistu, mii lei jorgaluvvon dárogielas davvisámegillii.
Tjåanghkosne gïetedallesovvi *Riika-antikvára *kulturmuitodatabása, Askeladdenen teermelæstoe, mij lij daaroengïeleste noerhtesaemiengïelese jarkoestovveme.
Listu lea dál dohkkehuvvon.
Læstoe daelie dåhkasjahteme.
Sámediggi háliida, ahte ohcanprográmma áiggi mielde boahtá maid lulli- ja julevsámegillii daningo dat nanne vejolašvuođa váldit atnui min iežamet giela ođđa arenain.
Saemiedigkie sæjhta, ahte ohtsemeprogrammen aejkien mietie aaj åarjel- jïh julevsaemiengïelese båata juhkoe dïhte nuepiem nænnoste åtnose vaeltedh mijjen jïjtjemh gïelen orre sijjijste.
Sámediggi lea árvvoštallan maid máŋggaid eará sátnelisttuid, mat gullet suohkanlaš bálvalusaide.
Saemiedigkie vierhtiedimmie aaj gelliej jeatjah baakoelæstoej, mah tjïelten dïenesjidie guvlieh.
Dat leat leamaš dakkárat, ahte ii leat leamaš dárbu dan árvvoštallat davviriikkalaš dásis.
Dah orreme dagkerh, ahte ij leah orreme daerpies dam noerhtelaanti daltesisnie vierhtiedalledh.
Sámi giellalávdegotti lullisámegiela tearbmajoavku lea gieđahallan ja dohkkehan lullisámegiela suohkanlaš ja fylkkasuohkanlaš tearpmaid, boazodoallohálddahusa tearpmaid ja vuođđoskuvlla servodatfága tearpmaid.
Saemien gïelemoenehtsen åarjelsaemiengïelem teermedåehkie gïetedalleme jïh dåhkasjahteme åarjelsaemiengïelen tjïelten jïh fylhketjïelten teermi, båatsoereeremen teermi jïh maadthskuvlen ektievuekiefaagen teermh.
Sámedikki tearbmalisttuid logahallan, čájeha ahte eanas listtut leat dušše davvisámegillii.
Saemiedigkien teermelæstoej #jiehtedh<vblex><tv><der_halla><vblex><der_nomact><n><sg><gen>, vuesehte ahte jeenjemes læstoeh ajve noerhtesaemiengïelese.
Daid galggašii maid jorgalit julev- ja lullisámegillii.
Bargu gávdnat jorgaleddjiid namuhuvvon sámi giellaguovlluin lea váttis, danin go leat unnán giellabargit dain guovlluin.
Barkoe jarkoestæjjah moenesovveme saemien gïeledajvine gaavnedh geerve, dannasinie goh leah vaenie gïelebarkijh dejnie dajvine.
Sámediggi bargá viidáseappot ásahit ođđa ja buoret sátne- ja tearbmadatabáŋkku.
Saemiedigkie vijriebasse tseegkedh barka orre jïh buerebe baakoe- jïh *tearbmadatabáŋkku.
Das galgá šaddat álkit, viidát ja beroštahtti ohcanreaidu buohkaide, geat barget sámegielain, sihke studeanttaide, ohppiide, jorgaleddjiide, journalisttaide ja eará giellabargiide.
Desnie edtja sjïdtedh aelhkebe, vijrebe jïh #aabparidh<vblex><iv><der_caus><vblex><tv><prsprc> ohtsemedïrrege gaajhkesidie, gïeh saemiengïeline berkieh, dovne studeentide, learoehkidie, jarkoestæjjide, journalistide jïh jeatjahgïelebarkijidie.
Sámi servodat vuordá, ahte Sámedikkis lea dakkár fálaldat.
Saemien siebriedahke vuarta, ahte Saemiedigkien lea dagkeres faalenasse.
Sámi báikenamat
Saemien sijjienommh
Sámediggi lea nevvon journalisttaid, suohkaniid ja eará berošteddjiid sámi báikenamain.
Saemiedigkie jïjtjen dïrrege journalisti, tjïelth jïh jeatjah aabparæjjah saemien sijjienommine.
Lea leamaš diehtojuohkin mearriduvvon ja dohkkehuvvon sámegiel čállivuogi birra mii guoská almmolaš čujuhusaide, báikenamaide, giliide, suohkana luottaide, gáhtaide jna.
Orreme bïevnesjoekedimmie nænnoestovveme jïh dåhkasjahteme saemiengïeleh tjaelijenvuekien bïjre mij byjjes årromesijjieh dæjpa, sijjienommide, voenide, tjïelten gïejh, gaatenidie jnv.
Sámediggi lea ovttas báikenammakonsuleanttain nevvon nammaáššiin, ee.
Saemiedigkie ektesne sijjienommekonsuleentine dïrregen nommeaamhtesinie, gaskem jeatjah
Romssa ja Finnmárkku ođđa álbmotmehciin ja luonddumehciin.
Romsan jïh Finnmaarhken orre åålmegenmiehtjine jïh eatnemenmiehtjine.
Lea maid evttohan sámi nama Bådåddjo doallovistái.
Aaj saemien nommem #Bådåddjo<np><top><sg><gen> uvtedamme *doallovistái.
Sámediggi lea maid nevvon muhtun báikenamain Guovdageainnu suohkanis, ja muhtun eará báikenamain ja riikarádjemearkkain Lierne ja Namsskogan suohkaniin.
Saemiedigkie aaj jïjtjen dïrrege muvhtene sijjienommesne Goevtegeajnoen tjïeltesne, jïh muvhtene jeatjah sijjienommesne jïh rïjhkeraejievæhtine Liernen jïh Namsskoganen tjïeltine.
Sámediggi lea muđui nevvon Gáivuona ja Návuona bálddalaš báikenamain.
Saemiedigkie voen dïrrege Kåfjorden jïh Návuotnan *bálddalaš sijjienommine.
Omasvuona suohkan lea mearridan ovcci sámi báikenama.
Omasvuotnan tjïelte uktsiesaemieh sijjienommen nænnoestamme.
Sámediggi lea nevvon Stáda geaidnodoaimmahat Davviregiovnna movt muhtun báikenamaid Álttás čállá sámegillii, báikenamaid maid áigot galbbaide bidjat.
Saemiedigkie jïjtjendïrrege Staaten #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp> #darjome<n><der_car><adj><comp><attr> noerhteregijovnen guktie muvhtide sijjienommide Áltesne saemiengïelesne tjaala, sijjienommh mejtie edtjieh sjeltide bïejedh.
Sámediggi lea hui mielas dasa ahte suohkanat ja earát geavahišgohtet sámi báikenamaid.
Saemiedigkie dan mïelesne dïsse ahte tjïelth jïh jeatjebh saemien sijjienommh utniegåetieh.
Dát váikkuha dasa ahte sámi báikenamat bohtet oidnosii ja geavahuvvojit.
Daate dam dijpie ahte saemien sijjienommh vååjnesasse båetieh jïh åtnasuvvieh.
Sámediggi lea maid leamaš oktavuođas eará suohkaniiguin sámi báikenamaid galbema birra.
Saemiedigkie aaj orreme gaskesisnie jeatjah tjïeltigujmie saemien sijjienommi *galbema bïjre.
Sámediggi leage movttet go Bådåddjo lea válljen geavahit sámi báikenama gávpotgalbbas.
Saemiedigkie #feejjene<adj><sg><nom> goh #Bådåddjo<np><top><sg><nom> veeljeme saemien sijjienommem staarensjeltesne utnedh.
Sámedikki mielas lea dehálaš ahte sámi giella oidno dain guovlluin gos giella lea hearkkes dilis.
Saemiedigkien mïeleste vihkele ahte saemien gïele dejniedajvine vååjnoe gusnie gïele viesjies tsiehkesne.
Gonagas Stáhtaráđis lea nannen Divttasvuona suohkana sámi báikenama.
Gånka Staateraerien Divttasvuotnan tjïelten saemien sijjienommem nænnoestamme.
Sámediggi lea maid movttet go Hábmera suohkan lea ožžon dohkkehuvvot sámi báikenamas.
Saemiedigkie aaj #feejjene<adj><sg><nom> goh Hábmeren tjïelte åådtjeme saemien sijjienommesne dåhkasjehtedh.
Sámediggi lea veahkehan goappašat báikenamaid čállinvugiin.
Saemiedigkie gåabpegh sijjienommh tjaelemevuekine viehkiehtamme.
Sámediggi lea Norgga giellaráđiin ságastallan Barentsábi oljobohkanbáikkiin namaid.
Saemiedigkie Nöörjen gïeleraerine Barentsáhpijjem åljabååremdimmiesijjine soptsestalleme nommh.
Lea sávaldat ahte gávdnojit sámi namat dan logahallamis mas leat evttohuvvon namat oljobohkan-báikkiin ja eará installašuvnnat Barentsábis.
Lea sjaavnjoe ahte saemien nommh dennie #jiehtedh<vblex><tv><der_halla><vblex><der_nomact><n><sg><ine> leah mesnie leah uvtedovveme nommh åljabååremdimmie-sijjine jïh jeatjebe *installašuvnnat Barentsáhpijjesne.
Sámi namat Barentsábis lea mielde čalmmustahttime sámegiela.
Saemien nommh Barentsáhpijjesne mealtan saemiengïelem vååjnesasse bïejedh.
Sámediggi lea ságastallame Kulturdepartemeanttain, rievdadit 7.§ láhkaásahusas máŋggagielat namaid geavaheami birra, nu ahte ii sáhte válljet eret sámi namaid sámi guovlluin.
Saemiedigkie kulturdepartemeentine Soptsestalleminie, 7.§ laakenjoelkedassesne gelliengïeleh nommh pråvhkoen bïjre jarkestidh, dan ahte ij maehtieh destie saemien nommh saemien dajvine veeljedh.
Sámediggi lea digitalisereme ovddeš sámi nammanevvohaga boares báber- ja kaseahttaarkiivva.
Saemiedigkie digitaliseereminie ovtetje saemien *nammanevvohaga båeries paehpere- jïh kasehtevåarhkoem.
Dát mearkkaša govvet áššebáhpiriid, čohkkejuvvon listtuid ja eará dokumeanttaid arkiivvas, ja dološ kaseahtaid digitaliseret.
Daate lea aamhtespaehperh guvviedidh, tjöönghkesovveme læstoeh jïh jeatjahtjaatsegh arkijvesne, jïh #dæjpeladtje<adj><sg><nom> *kaseahtaid digitaliseerijibie.
Dát leat divrras dokumentašuvnnat ja kulturmuittut mat eai ábut láhppot.
Daah dovre vihtiestimmieh jïh kultuvremojhtesh mah eah viehkehth tjaajanidh.
Ohcanvuđot doarjagat sámegielprošeavttaide ja doarjagat sámeálbmot foanddas
Ohtsemevåaromen dåarjoeh saemiengïeleprosjeektide jïh dåarjoeh saemienåålmege fåanteste
Sámedikkis leat guokte ohcanvuđot doarjjaortnegat sámegielprošeavttaide 2011 bušeahtas, oktiibuot 10 201 000 ruvnno ovddas.
Saemiedigkien leah göökte ohtsemevåaromh dåarjoeöörnegh saemiengïeleprosjeektide 2011 beetnehsoejkesjisnie, ektiegaajhke 10 201 000:n kråvnan åvteste.
Dát leat jurddahuvvon giellaprošeavttaide sihke siskkobealde ja olggobealde sámegielaid hálddašanguovllu.
Daah årrodh #åssjalommes<n><der_huvva><vblex><iv><imp><p1><sg> gïeleprosjeektide dovne sisnjelen jïh saemiengïeli reeremedajvem ålkolen.
Dasa lassin lea várrejuvvon 1 200 000 ruvnno giellaovddideapmái sámeálbmotfoanddas.
Dïsselissine 1 200 000 kråvnah gïeleevtiedæmman saemienåålmegefåantesne/saemienåålmehfåantesne bïedtesovveme.
Dán guovtti ortnega ulbmilin lea nannet ja lasihit sámegiela geavaheami.
Daaj göökte öörnegi #ulmie<n><pl><ess> lea nænnoestidh jïh saemiengïelen pråvhkoem lissiehtidh.
Dán jagáš juolludemiin lea lullisámegiella deattuhuvvon, ja bohtege ollu doarjjaohcamat lullisámi guovllus.
Daan jaapetjen dievtine åarjelsaemiengïele tjïelkestovveme, jïh jïjnjh dåarjoeohtsemh åarjelsaemien dajveste båetiejin.
Addui doarjja ee.
Dåarjoe gaskem jeatjah vodti
Sámegielgursii, servvodatfága tearpmaid ovddideapmái, lullisámegiela dokumentašuvdnii, lullisámi grammatihkkii ja sátnegirjjiide, mánáidspealuid ráhkadeapmái, lullisámi biibbaljorgaleapmái ja giellaleirii.
Saemienkursese, ektievuekiefaage teermi evtiedæmman, åarjelsaemiengïelen vihtiestæmman, åarjelsaemien grammatihkese jïh baakoegærjide, maanajspïelidarjoemasse, åarjelsaemien *biibbaljorgaleapmái jïh *giellaleirii.
Lea maid addon doarjja lágidit giellaarenaid gos giella gullo ja geavahuvvo, mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide, erenoamážit dain guovlluin gos giella ii gullo almmolaččat.
Aaj vodteme dåarjoe gïelesijjieh öörnedh gusnie gïele govlesåvva jïh åtnasåvva, maanide, noeride jïh geervealmetjidie, joekoenlaakan dejnie dajvine gusnie ij gïele byjjeslaakan govlesovvh.
Lea maid addon doarjja sámegiela čalmmustahttimii almmolašvuođas.
Aaj vodteme dåarjoe saemiengïelen vååjnesasse bïejemasse byögkelesvoetesne.
Ii boahtán ohcan ođđa jienaid bidjat mánáid- ja nuoraidfilmmaide.
Ij båateme ohtsemen orre tjoejh maanaj- jïh noerijielieguvvide bïejedh.
Sámediggái bohte ohcamat mat gusket vuođđoskuvlla mánáid giellanannemii nugo lohkangursii ja leaksoveahkkái.
Saemiedægkan ohtsemh båetiejin mah maadthskuvlen maanaj gïelenænnoestimmiem dijpieh goh lohkemekursem jïh leaksoeviehkiem.
Dát eai ožžon doarjaga go gullet oahpahuslága ulbmiliidda.
Daah idtjin dåarjoem åadtjoeh goh ööhpehtimmielaakem ulmide guvlieh.
Ohcamat oahpponeavvoráhkadeapmái ja oahpahusvugiide maid hilgojuvvojedje.
Ohtsemh learoevierhtiendarjoemasse jïh lïerehtimmievuekide aaj beelhkesovvin.
Ohcamat giellanannemii mánáidgárddiin ja ohcamat kulturdoaimmaide maid hilgojuvvojedje go dat lea doaimmat maid eará almmolaš bušeahttaboasttat galget gokčat.
Ohtsemh gïelenænnoestæmman maanagïertine jïh ohtsemh kultuvredarjoemidie aaj beelhkesovvin goh dïhte darjomh mejtie jeatjah byjjes beetnehsoejkesjepåasth edtjieh gaptjedh.
Govus vuolábealde čájeha doarjjajuolludemiid juogadeami suohkaniid mielde, sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde, jagiid 2009-2011.
Guvvie vuelielisnie dåarjoedievtiej joekedimmiem tjïelti mietie vuesehte, saemiengïelen reeremedajven sisnjelen, jaepiej 2009-2011.
Diagrámma vuolábealde čájeha prošeaktadoarjagiid juogadeami fylkkaid mielde, mat leat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, jagi 2011.
*Diagrámma vuelielisnie prosjeektedåarjoej joekedimmiem fylhki mietie vuesehte, mah leah saemiengïelen reeremedajvem ålkolen, jaepien 2011.
4 Kultuvra
4 kultuvre
Sámedikki váldomihttomearrin sámi kultuvrrain lea oažžut ealli ja juohkelágan sámi dáidda- ja kultureallima.
Saemiedigkien åejvieulmiemierine saemien kultuvrine lea åadtjodh jielije jïh ovmessielaaketje saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielemem.
Nana ja árjjalaš sámi deaivvadansajit, kulturásahusat ja museat váikkuhit ealli báikegottiid gos olbmot háliidit ássat.
Nænnoes jïh eadtjohke saemien gaavnesjimmiesijjieh, kultuvreinstitusjovnh jïh museumh dyjre sijjiegedtieh dijpieh gusnie almetjh sijhtieh veasodh.
Mii oaidnit man deaŧalaččat rikkis sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš dáhpáhusat, valáštallandoaimmat, kulturdoaimmat mánáide ja nuoraide ja buorre bibliotehkafálaldat leat.
Mijjieh vuejniejibie man vihkeleslaakan ræjhkoes saemien *dáiddalaš jïh kulturelle deahpadimmieh, svïhtjemedarjomh, kultuvredarjomh maanide jïh noeride jïh buerie biblioteekenfaalenasse leah.
Okta deaŧaleamos váikkuhangaskaomiin min kulturpolitihka juksamis, leat ekonomalaš váikkuhangaskaoamit.
Akte vihkielommes dïedtetsavtshvierhtijste mijjen kultuvrepolitihken jaksemisnie, leah ekonomeles dïedtetsavtshvierhtieh.
Mii addit doarjaga sámi museaide, kulturorganisašuvnnaide, girjebussiide, govvasárggusráidduide, girjjálašvuhtii, musihkkii, mánáide ja nuoraide ja sámi dáiddáriidda.
Mijjieh dåarjoem saemien museumide vedtiejibie, kultuvreorganisasjovnide, gærjabusside, guvvieguvvieraajrojde, litteratuvrese, musihkese, maanide jïh noeride jïh saemien tjiehpijidie.
Mii bargat ovttas ollu aktevrraiguin nugo sámi organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin, guovddáš, regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja ovttaskas olbmuiguin.
Mijjieh ektesne jïjnji aktöörigujmie barkijibie goh saemien organisasjovnigujmie, institusjovnigujmie, jarnge, regionaale jïh voenges åejvieladtjigujmie jïh oktegs almetjigujmie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 166. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 166. bielie 379 bielesne
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámediggi oaidná ahte lea dárbu gulahallat guovddáš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará aktevrraiguin sámi kultuvrra suodjalan- ja nannenbarggu oktavuođas.
Saemiedigkie vuajna ahte lea daerpies jarngem gaskestalledh jïh dajven åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie saemien kultuvren vaarjelimmie- jïh nænnoestimmiebarkoen gaskesisnie.
Sámedikkis lea maiddái lávga ovttasbargu sámi kulturásahusaiguin ja kulturorganisašuvnnaiguin, sihke fásta čoahkkimiid bokte ja doarjagiid bokte maid mii juolludit.
Saemiedigkien lea aaj lïhke ektiebarkoe saemien kultuvreinstitusjovnigujmie jïh kultuvreorganisasjovnigujmie, dovne vihties tjåanghkojne jïh dåarjojne maam mijjieh laeviehtibie.
Dán ovttasbarggu birra válddahuvvo lagabuidda sierra fáddákapihttaliin.
Daan ektiebarkoen bïjre buerkieståvva *lagabuidda sjïere aamhtesekapihtelinie.
Sámedikkis leat juohke jahkebealis hálddahusa dásis oktavuođačoahkkimat Kulturdepartemeanttain, gos guorahallat áigeguovdilis áššiid.
Saemiedigkien leah fïerhtene bieliejaepesne reeremen daltesisnie gaskesentjåanghkoeh Kulturdepartemeentine, gusnie daaletje aamhtesh goerehtallijibie.
Ovdamearkka dihte leat áššit nugo huksenáššit, mas mielde maiddái Nuortasámi musea ja Beaivváš Sámi Našunálateáhter teáhtera ođđa visti, kulturpolitihkalaš čielggadanlávdegoddi, jagi 2012 stáhtabušeahtta, Norga-Ruošša kulturovttasbargu, doarjja sámi valáštallanulbmiliidda, ja Norgga kulturráđi ovddasvástádusa váldin sámi museain guorahallojuvvon 2011:s.
Vuesiehtimmien dïehre leah aamhtesh goh tseegkemeaamhtesh, mesnie mealtan aaj Luvliesaemien museumen jïh Beaivvášen saemien nasjonaaleteaateren teaateren orre gåetie, kultuvrepolitihken tjïelkedimmiemoenehtse, jaepien 2012 staatenbeetnehsoejkesje, Nöörje-Russlaanten kultuvreektiebarkoe, dåarjoe saemien svïhtjemeulmide, jïh Nöörjen kultuvreraerien dïedten vaelteme saemien museumine jaepien 2011 goerehtallesovvem.
Departemeanta ja Sámediggi galledii maiddái Nuortasámi musea ja Savio-musea ovtta dákkár čoahkkima oktavuođas.
Departemeente jïh Saemiedigkie aaj Luvliesaemien museumem jïh Savio-museumem goevleli aktene dagkeres tjåanghkoem gaskesisnie.
Sámediggi lea váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain go guoská boahttevaš bargui kulturpolitihkain maŋŋá 2014.
Saemiedigkie gaskesem Kulturdepartemeentine vaalteme goh båetije barkoem kultuvrepolitihkine mænngan dæjpa 2014.
Njukčamánus 2011 nammadii stáhtaráđđi lávdegotti dán barggu ektui.
Njoktjen 2011 staateraerie nommehti moenehtsen daan barkoen muhteste.
Sámediggái ii lean dieđihuvvon dán lávdegotti ásaheami birra ja dan mandáhta birra.
Saemiedægkan idtji leah bïeljelovveme daan moenehtsen tseegkemen bïjre jïh danmandaaten bïjre.
Maŋŋá go Sámediggi lei váldán oktavuođa Kulturdepartemeanttain, de bohte golbma ovddasteaddji 2014 Kulturčielggadusas Kárášjohkii skábmamánus 2011.
Mænngan goh Saemiedigkie lij gaskesem Kulturdepartemeentine vaalteme, dellie golmesaadthalmetjh jaepien 2014 kultuvreboejhkehtasseste Karasjohkese rahkan båetiejin 2011.
Dán čoahkkimis beasai Sámediggi ovddidit iežas hástalusaid boahtteáiggi kulturpolitihka ektui.
Daennie tjåanghkosne åadtjoeji Saemiedigkie jïjtjse haestemh evtiedidh båetijen aejkien kultuvrepolitihken muhteste.
Sámediggi ja 2014 Kulturčielggadus galget doallat oktavuođa viidáseappot dán deaŧalaš barggu oktavuođas.
Saemiedigkie jïh jaepien 2014 Kultuvreboejhkehtasse edtjieh gaskesem vijriebasse steeredh daan vihkeles barkoen gaskesisnie.
Stáhta arkiiva, bibliotehka ja museaguovddáš, ABM-utvikling, leat 01.01.11 rájes biddjojuvvon Norgga kulturráđi vuollásažžan.
Staaten arkijve, biblioteeke jïh museumenjarnge, ABM-utvikling, leah 01.01.11:n raejeste bïejesovveme Nöörjen kultuvreraerien vueleginie.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin direktevrrain Anne Aasheimain gos ságastallojuvvui makkár ovddasvástádus Norgga kulturráđis lea sámi museaide.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe direktöörine Anne Aasheimine gusnie soptsestallesovvi magkeres dïedte Nöörjen kultuvreraeresne lea saemien museumide.
Norgga kulturráđis galgá ain leat dát ovddasvástádus ja háliida jeavddalaččat doallat oktavuođačoahkkimiid Sámedikkiin.
Nöörjen kultuvreraerien galka annje årrodh daate dïedte jïh sæjhta jaabnan gaskesentjåanghkoeh Saemiedigkine utnedh.
Dien oktavuođas ságastuvvui maiddái dávvirdihtorvuođu Primusa sámi veršuvnna ovddideami birra.
Duennie gaskesisnie aaj gaskestallesovvi #aate<n><cmp_sgnom><cmp>#daatamasjijne<n><cmp_sggen><cmp>våaromen *Primusa saemien versjovnen evtiedimmien bïjre.
Sámediggi lea dahkan hálddahuslaš ovttasbargošiehtadusa Sámi girkoráđiin.
Saemiedigkie reerije ektiebarkoelatjkoem Saemien gærhkoenraerine dorjeme.
Šiehtadusa áigumuššan lea doallat jahkásaš oktavuođačoahkkima hálddahusa dásis, man ulbmilin lea gulahallat áššiid birra maidda lea oktasaš beroštupmi, ja man oktavuođas sáhttá lonuhallat fágalaš dieđuid dárbbu mielde ja čilget daid.
Latjkoen aajkojne lea fïerhtenjaapetje gaskesentjåanghkoem reeremen daltesisnie steeredh, man ulmine lea aamhtesi bïjre gaskestalledh mejtie lea ektie ïedtje, jïh man gaskesisnie maahta faageles daajroeh daerpiesvoeten mietie #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf> jïh dejtie boejhkelidh.
Sámi ásahusat
Saemien institusjovnh
Sámediggi addá njuolggodoarjaga Sámedikki bušeahta bokte sámi kulturviesuide ja kulturgaskkustanásahusaide, sámi festiválaide, sámi valáštallanorganisašuvnnaide, sámi teáhteriidda, sámi publikašuvnnaide, girjebussiide ja sámi museaide.
Saemiedigkie rïektedåarjegem Saemiedigkien beetnehsoejkesjisnie saemien kultuvregåetide jïh kultuvreåvtese buektemeinstitusjovnide vadta, saemien festivaalide, saemien svïhtjemeorganisasjovnide, saemien teaateridie, saemien *publikašuvnnaide, gærjabusside jïh saemien museumide.
Doarjja addojuvvo lagat eavttuid mielde bušeahtas.
Dåarjoe lïhkebe moenemetsiehkiej mietie vadtasåvva beetnehsoejkesjisnie.
Ovttas muhtun kulturbargiiguin de leat sámi kulturásahusat ja – organisašuvnnat vuođđun ealli ja juohkelágan sámi dáidda- ja kultureallimii.
Ektesne muvhtigujmie kultuvrebarkijigujmie dellie leah saemien kultuvreinstitusjovnh jïh – organisasjovnh våaroeminie jielije jïh ovmessielaaketje saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejieliemasse.
Sámediggi doallá jeavddalaččat oktavuođačoahkkimiid sámi kulturásahusaiguin ja – organisašuvnnaiguin mat ožžot doarjaga Sámedikki bušeahta bokte.
Saemiedigkie jaabnan gaskesentjåanghkoeh saemien kultuvreinstitusjovnigujmie steerie jïh – organisasjovnigujmie mah dåarjoem Saemiedigkien beetnehsoejkesjistie åadtjoeh.
Čoahkkimiin gulahallat nubbi nuppi doaimmaid birra ja fágalaččat ságastallat, ja maid fáddán lávejit leat bušeahtta ja diehtojuohkin ja ságastallan áigeguovdilis áššiid birra.
Tjåanghkojne #sinsitniem<prn><res><attr> sinsitnien darjomibïjre gaskestallijibie jïh faageleslaakan soptsestallijibie, jïh maam aamhtesinie provhkoeh årrodh beetnehsoejkesje jïh bïevnesjoekedimmien jïh gaskestallemen daaletje aamhtesi bïjre.
Sámediggi lea 2011:s joatkán Sámediggeráđi sámi ásahusdieđáhusa čuovvoleami.
Saemiedigkie jaepien 2011 jåarhkeme saemiedigkieraerien saemien institusjovnenbïevnesen dåeriedimmiem.
Das boahtá ovdan ahte ásahusat fertejit čađahit organiserenproseassaid man vuođul ráhkadit organisašuvdnahámi mii lea heivehuvvon dan almmolaš rollii mii sis lea njuolggodoarjaga bokte Sámedikkis, ja ahte dat váldoáššis galget leat organiserejuvvon vuođđudussan.
Destie fraamme båata ahte institusjovnh tjoeverieh öörnemeprosessh tjïrrehtidh man mietie organisasjovnehaamoem darjoeh mij dan byjjes råållese sjïehtelovveme mij daj lea rïektedåarjegisnie Saemiedigkesne, jïh ahte dahåejvieaamhtesisnie gelkieh öörnesovveme *vuođđudussan.
Erenoamáš ákkaid vuođul sáhttet organiserejuvvot oasussearvin.
Sjïeren *ákkaid mietie maehtieh öörnesovvedh *oasussearvin.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 167. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 167. bielie 379 bielesne
Sámediggi lea lágidan semináraid stivralahtuide maid Sámediggi lea nammadan sámi kulturásahusaid sierra stivrraide.
Saemiedigkie seminaari ståvroelïhtsegidie öörneme mejtie Saemiedigkie nommehtamme saemien kultuvreinstitusjovni sjïere ståvrojde.
Semináras ohppe stivralahtut makkár barggut sis leat ja makkár vuordámušat leat sidjiide go leat stivralahttun.
Seminaaresne ståvroelïhtsegh lïerin magkeres barkoeh daj leah jïh magkeres vuartoeh leah dejtie gosse årrodh ståvroelïhtseginie.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš buoridit sin gelbbolašvuođa geat čohkkájit Sámedikki nammadan stivralahttun, ja áigu lágidit ođđa seminára jagis 2012.
Saemiedigkien mïeleste vihkele dejtie maahtaldahken bueriedidh gïeh Saemiedigkiem nommehtamme ståvroelïhtseginie tjahkasjieh, jïh edtja orre seminaarem jaepesne öörnedh 2012.
Kulturdepartemeanttain lea dollojuvvon hálddahuslaš konsultašuvdna ođđa sámi kulturviesuid viessoláigoruhtadeami birra.
Kulturdepartemeenti steeresovveme reerije konsultasjovne orre saemien kultuvregåetiej *viessoláigoruhtadeami bïjre.
Dainna vuolggasajiin go ođđa huksenprošeavttaid bargovuogi sáhttá juohkit guovtti sadjái ovddasvástádusa vuođul ja fápmudusa vuođul, de sohppojuvvui bargovuohki viessoláigoruhtadeapmái ođđa sámi kulturviesuide.
Dejnie feelemesijjine gosse orre tseegkemeprosjeekti barkoevuekiem maahta göökten sæjjan dïedten mietie juekedh jïh stillemen mietie, dellie barkoevuekie latjkasovvi *viessoláigoruhtadeapmái orre saemien kultuvregåetide.
Bargovuogis váldojuvvo vuolggasadji stáhta viessoláigoortnegis.
Barkoevuekeste feelemesijjie staaten vaaltasåvva *viessoláigoortnegis.
Dat lea ceahkkálastojuvvon bargovuohki, ja ovddasvástádus juogaduvvo Sámedikki ja Kulturdepartemeantta gaskka, evttohusaid, mearrádusaid bušeahtalaš váikkuhusaid ektui dan oktavuođas go ođđa viessoláigoruhtadeapmi váldojuvvo atnui sámi kulturviesuid várás.
Dïhte lea *ceahkkálastojuvvon barkoevuekie, jïh dïedte joekedåvva Saemiedigkien jïh Kultuvredepartemeenten gaskemsh, uvtelassi, nænnoestahki beetnehsoejkesjen dïedti muhteste dennie gaskesisnie gosse orre *viessoláigoruhtadeapmi åtnose vaaltasåvva saemien kultuvregåetiej muhteste.
Sámi kulturviesut ja kulturgaskkustanásahusat
Saemien kultuvregåetieh jïh kultuvreåvtese buektemeinstitusjovnh
Sámediggi deaivvada dávjá sámi kulturviesuid ovddasteddjiiguin guorahallan dihte áššiid mat gusket ásahusdieđáhusa ja áigeguovdilis áššiid čuovvoleapmái.
Saemiedigkie daamhtah saemien kultuvregåetiej saadthalmetjigujmie gaavnesje goerehtallemen dïehre aamhtesh mah dijpieh institusjovnenbïevnesen jïh daaletje aamhtesi dåeriedimmiem.
Sámi kulturviesut leat deaŧalaččat sámi kultureallima oainnusmahttimis ja doibmet sámi kultuvrra ovddidanarenan.
Saemien kultuvregåetieh vihkele saemien kultuvrejielemen vååjnesasse bïejemisnie jïh juhtieh saemien kultuvren evtiedimmiesijjine.
Sámediggi lea 2011:s sirdán Sáčča sámi viesu njuolga doarjjapoasttas Sámedikki bušeahtas ohcanvuđot postii “Sámi deaivvadansajit” .
Saemiedigkie jaepien 2011 sertiestamme Sážžán saemien gåetien rïekte dåarjoepåastesne Saemiedigkien beetnehsoejkesjisnie ohtsemevåaromen påastese “Saemien gaavnesjimmiesijjieh” .
Dát sirdojuvvui ásahusdieđáhusa vuođul, gos čuožžu ahte Sámediggeráđđi sáhttá bidjat čielga gáibádusa buot ásahusaid ja organisašuvnnaid doibmii mat ožžot njuolgadoarjaga Sámedikki bušeahta bokte.
Daate sertiestovvi institusjovnenbïevnesen mietie, gusnie tjåådtje ahte Saemiedigkieraerie maahta tjïelke krïevenassem bïejedh gaajhki institusjovni jïh organisasjovni darjoemasse mah rïektedåarjoem Saemiedigkien beetnehsoejkesjistie åadtjoeh.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Sáčča sámi viesuin ovdal dan.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe Sážžán saemien gåetine dan aarebi.
Čoahkkimis ságastuvvui earret eará Sámedikki doarjjaortnega mihttomeriid ja eavttuid birra.
Tjåanghkosne gaskem jeatjah gaskestallesovvi Saemiedigkien dåarjoeöörnegen ulmiej jïh moenemetsiehkiejbïjre.
Sámediggi nammada stivralahtuid sámi kulturviesuide ja kulturgaskkustanásahusaide.
Saemiedigkie ståvroelïhtsegh saemien kultuvregåetide jïh kultuvreåvtese buektemeinstitusjovnide nommehte.
Árran julevsáme guovdásja vuođđudusa stivrii áigodahkii 2011-2015 lea Sámediggi nammadan Siv Sara ja várrelahttun fas Johan Daniel O. Hætta.
Aernien julevsaemien *guovdásja *vuođđudusa ståvrose boelhkese jaepiej 2011-2015 Saemiedigkie nommehtamme Siv Sara jïh sæjjasadtjine viht Johan Daniel O./o. Hættan.
Davviálbmogiid guovddáža stivrii lea Sámediggi nammadan Hilde Anita Nyvoll ja várrelahttun joatká Nils Olaf Larsen.
Noerhteåålmegi jarngen ståvrose Saemiedigkie nommehtamme Hilde Anitan Nyvoll jïh sæjjasadtjine Nils Olaf Larsen jåarhka.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Sijti Jarngein guovddáža organisašuvdnarievdadanbarggu birra.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe Sijtijjen *Jarngein jarngen organisasjovnejorkestimmiebarkoen bïjre.
Guovddáš lea ožžon ođđa njuolggadusaid, maid vuođul Sámediggi lea ožžon stivrasaji.
Jarnge orre njoelkedassh åådtjeme, mej mietie Saemiedigkie ståvroesijjiem åådtjeme.
Sámediggi lea nammadan John Kappfjell Sijti Jarnge stivralahttun áigodahkii 2012-2016.
Saemiedigkie Johnen Kappfjellen Sijtijjem nommehtamme Jarnge ståvroelïhtseginie boelhkese 2012-2016.
Várdobáiki
Várdobáiki
Várdobáiki álggahii ođđasis organiserema 2009:s organisašuvdnaprošeavtta bokte masa Sámediggi attii doarjaga.
Várdobáiki ikth vielie öörnemem jaepien 2009 organisasjovneprosjeektine aelkiehti mïsse Saemiedigkie dåarjoem vedtieji.
Dát dahkkui maiddái Sámediggeráđi ásahusdieđáhusa vuođul.
Daate aaj dorji Saemiedigkieraerien institusjovnenbïevnesen mietie.
Proseassa čađa leat čađahuvvon čoahkkimat Sámedikki ja Várdobáikki gaskka ođđa stivren- ja organisašuvdnahámi válljema birra.
Prosessen tjïrrh leah tjïrrehtovveme tjåanghkoeh Saemiedigkien jïh Várdobáikijjen gaskemsh orre stuvreme- jïh organisasjovnehaamoen veeljemen bïjre.
Ođđasisorganiserenprošeavtta raportta vuođul 2010:s lea mearriduvvon ahte bovdejuvvo vuođđudusa ásaheapmái.
*Ođđasisorganiserenprošeavtta reektehtsen mietie jaepien 2010 nænnoestovveme ahte bööresåvva *vuođđudusa tseegkemasse.
Danne lea Sámediggi bovdejuvvon searvat Várdobáikki sámi guovddáža vuođđudusa ásaheapmái.
Dannasinie Saemiedigkie bööresovveme Várdobáikijjen saemien jarngen mealtan *vuođđudusa tseegkemasse.
Romssa ja Norlándda fylkkasuohkanat leat maiddái bovdejuvvon searvat mielde vuođđudeaddjin.
Romsan jïh Nordlaanten fylhketjïelth aaj bööresovveme mealtan mealtan tseegkijinie.
Oslo sámi viessu
Osloven saemien gåetie
Sámi viesu searvi lea álggahan ođđasis organiserenproseassa Sámedikkeráđi ásahusdieđáhusa vuođul.
Saemien gåetien siebrie ikth vielie öörnemeprosessem aelkiehtamme Saemiedigkienraerien institusjovnenbïevnesen mietie.
Jos sámi ásahusaid galggaš sáhttit ovddidit viidáseappot, ja jos dat galget sáhttit deavdit dan ulbmila mii dain lea, ahte dain galgá lea viiddis ja searvvaheaddji doaibma, de lea dárbu ođđasis árvvoštallat stivra- ja organisašuvdnavuogi.
Jis saemien institusjovnh edtja maehtedh vijriebasse evtiedidh, jïh jis dah edtjieh maehtedh dam ulmiem dievhtedh mij dejnie lea, ahte dejnie galka lea vijries jïh #mealtan<adv><der_h><vblex><tv><prsprc> darjome, dellie lea daerpies ikth vielie ståvroe- jïh organisasjovnevuekiem vierhtiedalledh.
Sámedikki árvvoštallama mielde lea vuođđudushápmi heivvoleamos organisašuvdnavuohki eanaš sámi kulturásahusaide.
Saemiedigkien vierhtiedimmien mietie lea *vuođđudushápmi sjiehtielommes organisasjovnevuekie jeenjemes saemien kultuvreinstitusjovnide.
Earret eará dan geažil go dat:
Gaskem jeatjah dan dïete goh dah:
Addá oadjebasvuođa das ahte ásahusa árvvut dollojuvvojit čoahkis Sihkkarastá dan ahte mearridanváldi lea ásahusa iežas orgánain.
Tjïrkesvoetem desnie vadta ahte institusjovnen aarvoeh tjåengkesne steeresuvvieh Dam gorrede ahte nænnoestimmiereaktah institusjovnen jïjtjse orgaanine.
Goziha dan ahte lea veahá gaska doarjjaaddi ja hálddašandási gaskkas.
Dam geehtede ahte lea ånnetji gåhkaldahke dåarjoevedtijen jïh reeremedaltesen gaskesne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 168. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 168. bielie 379 bielesne
Sámediggi lea lohpidan leat okta Oslo sámi viesu vuođđudusa ásaheddjiid gaskkas.
Saemiedigkie dåajvoehtamme årrodh akte Oslove saemien gåetien *vuođđudusa tseegkiji gaskesne.
Buorre lea go sihke Oslo gielda ja Akershus fylkkagielda bovdejuvvojit searvat mielde ásaheaddjin.
Buerie lea gosse dovne Osloven tjïelte jïh Akershusen fylhketjïelte bööresuvvieh mealtan mealtan tseegkijinie.
Saemien Sijte
Saemien Sïjte
Stáhta huksenfitnodat, Kulturdepartemeantta barggahanreivviid vuođul, lea ráhkadan huksenprográmma, analyseren duktasaji ja ráhkadahttán ovdaprošeavtta Saemien Sijte ođđa vistái.
Staaten tseegkemesïelte, Kultuvredepartemeenten #barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>prieviej mietie, tseegkemeprogrammem dorjeme, joekehtahteme *duktasaji jïh åvteprosjeektem #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><prfprc> Saemien Sïjte orre gåatan.
Ovdaprošeakta čájeha ahte šaddá gelddolaš ja hui erenoamáš ođđa visti.
Åvteprosjeekte vuesehte ahte gieltege sjædta jïh dan sjïere orre gåetie.
Vistti arkitektuvra iešalddis sáhttá geasuhit.
Gåetien arkitektuvre oktegh maahta giesedh.
Prošeakta lea bisson addojuvvon areálarámmaid siskkobealde, ja das lea mealgat unniduvvon energiijamihttomearri.
Prosjeekte orreme vadtasovveme goelpeneståaroenmieriej sisnjelen, jïh desnie lea *mealgat unniedovveme energijenulmie.
Vistái galget boahtit kantuvrrat Saemin Sijtei, Sámediggái, Boazodoallohálddahussii ja Snoasa suohkanii.
Gåatan edtjieh båetedh kontovrh *Saemin Sïjtese, Saemiedægkan, Båatsoereeremasse jïh Snåasen tjïeltese.
Prošeavttas leat čuovvovaš servodatmihttomearit: Saemien Sijte musea ja kulturguovddáš galgá duođaštit, suodjalit, ovdánahttit ja ovddidit máttasámi identitehta, giela ja kultuvrra.
Prosjeektesne minngebe siebriedahkenulmieh: Saemien Sïjten museume jïh kultuvrejarnge edtja jååhkesjidh, vaarjelidh, åarjelsaemien identiteetem evtiedidh jïh evtiedidh, gïelem jïh kultuvrem.
Guovddáš sáhttá šaddat arenan ja čoahkkinbáikin, ja dasto doaibmat sámi dutkan- ja gaskkustanásahussan.
Jarnge maahta sjïdtedh sijjine jïh tjåanghkoensijjine, jïh dehtie minngede juhtiejibie saemien dotkeme- jïh åvtese buektemeinstitusjovnine.
Guovddáža doaibma sáhttá leat mielde addimin sierra olahusjoavkkuide eanet máhtu ja áddejumi máttasámi kultuvrra ja leahkima birra.
Sámediggi lea dovddahan ahte Sámediggi váldá badjelasas ovddasvástádusa doaibmat láigolažžan daid areálain maid vuođđudus Saemien Sijte galgá geavahit, dainna eavttuin ahte Sámediggi bušeahtas bokte oažžu gokčojuvvot buot viessoláigogoluid ja jus maŋŋá bajidit láigomáksomeriid.
Saemiedigkie jeahteme ahte Saemiedigkie bijjeli dïedtem vaalta juhtedh *láigolažžan dejniegoelpeneståarojne mejtie #tseegkedh<vblex><tv><imp><p3><sg> Saemien Sïjte edtja utnedh, dejniemoenemetsiehkine ahte Saemiedigkie #beetnehsoejkesje<n><sg><ela><px3sg> åådtje gaptjesovvedh #gaajhke<prn><ind><nom> *viessoláigogoluid jïh jis mænngan bijjiedibie *láigomáksomeriid.
Sámediggi lea earret eará deattuhan čuovvovaš ákkaid prošeavtta duohtan dahkama ektui ovdaprošeavtta vuođul: Visti doaibmá arkitektonálaš čikŋan ja šaddá eahpitkeahttá geahččan veara visti dán guovllus.
Saemiedigkie gaskem jeatjah tjïelkestamme minngebe *ákkaid prosjeektem #saetnies<adj><ess> darjomenmuhteste åvteprosjeekten mietie: Gåetie jåhta *arkitektonálaš rïeseginie jïh #geakasjidh<vblex><tv><vabess> sjædta gïehtjedimmien seatadigke/seatadihke gåetie daennie dajvesne.
Dát addá buori vejolašvuođa deattuhit, čalmmustit ja oainnusmahttit máttasámi kultuvrra árvvolaš vuogi mielde, mas sáhttá leat stuorra ávki Snoasai ja guvlui oppalaččat.
Daate buerie nuepiem tjïelkestidh vadta, åarjelsaemien kultuvrem dovrehke vuekien mietie vååjnesasse bïejedh jïh vååjnesasse bïejedh, mesnie maahta årrodh stoere nåhtoe Snåasese jïh dajvese ellieslaakan.
Dát dávista bures ráđđehusa áŋgiruššansurggiide Kulturloktemis mas visuála dáidda, arkitektuvra ja design deattuhuvvojit.
Daate hijven reerenassem barkoesuerkide kultuvrelutnjemisnie svååroe mesnie *visuála tjeahpoe, arkitektuvre jïh designe tjïelkestuvvieh.
Geasuheaddji visti gos leat buorit bargodilit váikkuha positiivvalaččat rekrutteremii oažžut deaŧalaš virggiide olbmuid máttasámi guovllus, ja lea danne mielde nannemin fágabirrasa máttasámi giela ja kultuvrra ektui.
Giesije gåetie gusnie leah buerie barkoetsiehkieh positijvelaakan dijpie dåårrehtimmiem vihkeles barkojde almetjh åarjelsaemien dajveste åadtjodh, jïh lea dannasinie mealtan faagebyjresem nænnoestidh åarjelsaemien gïelen jïh kultuvren muhteste.
Museadoaibma čájáhusaiguin ja gullevaš bagadanbájiin sámi duodjái duođašta máttasámi kultuvrra árvvolaš ja ealli vugiin.
Museumendarjome vuasahtallemigujmie jïh *gullevaš *bagadanbájiin saemien vætnose åarjelsaemien kultuvrem jååhkesje dovrehke jïh dyjre vuekine.
Oktii lokaliseren eará almmolaš doaimmaiguin main leat sámiidguoski doaimmat, oktiibuot lea buorre fágalaš movttiidahttin buohkaide.
Ikth *lokaliseren jeatjah byjjes darjomigujmie mejnie leah saemiejdïjpije/seemidïjpije darjomh, ektiegaajhke lea buerie faageles eadtjaldehtemen gaajhkesidie.
Sámi teáhterat
Saemien teaaterh
Sámi teáhterat leat deaŧalaš arenat kulturvásiheapmái ja kulturgaskkusteapmái, ja sámegiela geavaheapmái ja oainnusmahttimii.
Saemien teaaterh vihkeles sijjieh kultuvredååjrehtallemasse jïh kultuvreåvtese buektiemasse, jïh saemiengïelen pråvhkose jïh vååjnesasse bïejemasse.
Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea guhká oččodan sierra teáhtervistti Guovdageidnui.
Beaivvášen saemien nasjonaaleteaatere guhkiem sjïere teaaterengåetiem Goevtegeajnose åådtjedamme.
Teáhtera stivra lea mielas ahte Stáhta huksendoaimmahat váldá badjelasas ovddasvástádusa teáhtervistti huksemis, ja ávžžuha Sámedikki sáddet barggahanreivve Stáhta huksendoaimmahahkii.
Teaateren ståvroe mïelesne ahte Staatenbægkoeh bijjeli dïedten teaaterengåetiem tseegkemistie vaalta, jïh haasta Saemiedigkiem #barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>prieviem Staatenbægkojde seedtedh.
Sámediggi lea bivdán Stáhta huksendoaimmahaga bargat ođđa teáhtervistti plánemiin, mii doaisttážii lea ráddjejuvvon prográmmabarggu čađaheapmái.
Saemiedigkie Staatenbægkojde maadteme orre teaaterengåetien soejkesjimmine barkedh, mij *doaisttážii programmenbarkoen tjïrrehtæmman gaertjiedovveme.
Stáhta huksendoaimmahat lea ráhkadan huksenprográmma evttohusa.
Staatenbægkoeh tseegkemeprogrammen uvtelassem dorjeme.
Sámedikki áigumuššan lea ahte Stáhta huksendoaimmahat váldá ovddasvástádusa barggu joatkimis dassážii go ođđa visti ceggejuvvo, ja maŋŋá ovddasvástádusa ođđa vistti doaimmas.
Saemiedigkien aajkojne lea ahte Staatenbægkoeh dïedten barkoem jåerhkiemistie vaalta gosk gosse orre gåetie tseegkesåvva, jïh mænngan dïedtem orre gåetien darjoemisnie.
Dat sorjá das ahte nagodit go Sámediggi ja Kulturdepartemeanta soahpat ahte prošeakta lea oassi sámi ođđa kulturviesuid viessoláigoruhtadanortnegis ja ruhtaduvvo dan badjel.
Dah *sorjá desnie ahte gaegniedieh goh Saemiedigkie jïh Kultuvredepartemeente latjkajibie ahte prosjeekte boelhke saemien orre kultuvregåetieh *viessoláigoruhtadanortnegis jïh dan bijjelen laeviehtåvva.
Åarjelhsaemien Teatere lea mearridan ođđa stivren- ja organisašuvdnahámi mii goziha dieđáhusa áigumušaid.
Åarjelhsaemien Teatere nænnoestamme orre stuvreme- jïh organisasjovnehaamoem mij bïevnesen aajkoeh geehtede.
Dát lea dahkkojuvvon Sámediggeráđi sámi ásahusovddidandieđáhusa vuođul.
Daate dorjesovveme Saemiedigkieraerien saemien institusjovnenevtiedimmiebïevnesen mietie.
Sámediggi lea ovttas eará beliiguin bovdejuvvon oasussearvvi, Åarjelhsaemien Teatere N O/s vuođđudeapmái.
Saemiedigkie ektesne jeatjah bieliejgujmie bööresovveme *oasussearvvi, Åarjelhsaemien Teateren N./n. O./o./s. tseegkemasse.
Vuođđudančoahkkin lea guovvamánus 2012.
Tseegkemetjåanghkoe goevten 2012.
Sámi festiválat
Saemien festivaalh
Sámi festiválat leat deaŧalaččat sámi kultuvrra ja álgoálbmotkultuvrra oainnusmahttimii, gaskkusteapmái ja ovddideapmái.
Saemien festivaalh vihkele saemien kultuvren jïh aalkoeåålmegenkultuvrenvååjnesasse bïejemasse, åvtese buektiemasse jïh evtiedæmman.
Sámedikkis leat jeavddalaččat čoahkkimat festiválaid ovddasvástideddjiiguin gulahallan dihte nubbi nuppi birra ja áigeguovdilis áššiid birra ságastallama dihte.
Saemiedigkien leah jaabnan tjåanghkoeh festivaali tjåadtjoehtæjjajgujmie gaskestallemen dïehre #sinsitniem<prn><res><attr> sinsitnienbïjre jïh daaletjeaamhtesibïjre gaskestallemen dïehre.
Márkomeanu stivra lea čilgen Sámediggái festiválaid rievdadusaid birra.
Márkomeannun ståvroe Saemiedægkan festivaali jorkestimmiej bïjre boejhkelamme.
Sii leat maiddái bivdán oažžut sierra buvttadeaddjivirggi festivála oktavuhtii.
Dah aaj maadteme sjïere darjojenbarkoen festivaalem gaskesasse åadtjodh.
Sámedikkis, Romssa fylkkasuohkanis ja Márkomeanuin lea leamaš oktasaš čoahkkin festivála hástalusaid birra.
Saemiedigkien, Romsan fylhketjïelten jïh Márkomeannujne orreme ektie tjåanghkoen festivaalen haestemi bïjre.
Čoahkkimis ságastallojuvvui sierra čovdosiid hástalusaid birra.
Tjåanghkosne soptsestallesovvi sjïere tjoevtenji haestemi bïjre.
Márkomeannu váldá dáid mielde viidáset barggus festivála ovddidemiin.
Márkomeannu daejtie mealtan vaalta vijrebe barkoste festivaalem evtiedidh.
Riddu Riđđu-festiválas ledje 20 jagi ávvudoalut geassit 2011.
Riddu Fropmeh-festivaaleste/Fropmehke-festivaaleste lin #20<num><sg><nom> jaepieh heevehtimmie giesedh 2011.
Festivála lea ovdánan miehtá máilmmi álgoálbmotmusihka deaŧalaš arenan, ja sámi dáiddáriid ja girječálliid deaŧalaš gaskkustanlávdin.
Festivaale abpe åvtenamme eatnemem aalkoeåålmegenmusihken vihkeles sijjine, jïh saemien tjiehpiji jïh tjaeliji vihkele *gaskkustanlávdin.
Ávvudeami oktavuođas rahppojuvvui Davviálbmogiid guovddáža ođđa visti.
Heevehtimmien gaskesisnie geehpehtovvi Noerhteåålmegi jarngen orre gåetie.
Sámediggi lea ovttas Romssa fylkkasuohkaniin, Gáivuona suohkaniin ja ráđđehusain leamaš mielde ruhtadeamen ođđa vistti.
Saemiedigkie ektesne Romsan fylhketjïeltine, Kåfjorden tjïelti jïh reerenassine orreme mealtan orre gåetiem laeviehtidh.
Guovdageainnu filbmafestivála ii leat ožžon máksot Sámedikkis njuolgadoarjaga 2011:s.
ij leah Goevtegeajnoen jielieguvviefestivaale åådtjeme Saemiedigkesne mååksedh rïektedåarjoen jaepien 2011.
Váilevaš raporterema geažil ii leat Sámediggi máksán njuolggodoarjaga, ja lea gáibidan ruđaid ruovttoluotta festiválas.
Fååtesæjja reektemen dïete ij leah Saemiedigkie rïektedåarjegem maakseme, jïh beetnegh bååstede festivaaleste krïeveme.
Dán vuođul váldojuvvo dát filbmafestivála eret Sámedikki 2012 bušeahta njuolggodoarjagis 2012:s.
Daan mietie daate jielieguvviefestivaale destie vaaltasåvva Saemiedigkien jaepien 2012 beetnehsoejkesjh rïektedåarjegistie jaepien 2012.
Guovdageainnu musihkkafestivála ávvudii 2011 beassážiid áiggi 40- jagi doaluiguin.
Goevtegeajnoen musihkefestivaale jaepien 2011 heevehti påaski tïjjen #40<num><arab><cmp_splitr> jaepien arrangemeentine.
Ávvudeami oktavuođas dollojuvvojedje ávvukonsearttat, MM heargevuodjimat ja Beaivváš Sámi Našunálateáhtera 30- jagi ávvudeapmi.
Heevehtimmien gaskesisnie steeresovvin *ávvukonsearttat, M-M/MM *heargevuodjimat jïh Beaivvášen saemien nasjonaaleteaateren #30<num><arab><cmp_splitr> jaepien heevehtimmie.
Kárášjoga festiválat leat fas dadjan ahte Sámedikkis galgá leat fásta lahttu stivrras jagi 2011 rájes.
Karasjohken festivaalh viht jeahteme ahte Saemiedigkien galka årrodh vihties lïhtsege ståvrosne jaepien 2011 raejeste.
Dat leat rievdadišgoahtán njuolggadusaid nu ahte dat dávistit Vuođđudusláhkii.
Dah njoelkedassh dan #jarkestidh<vblex><tv><der_inchl><vblex><prfprc> dah svååroeh *Vuođđudusláhkii.
Bargguin galget leat geargan 2012 jahkečoahkkima rádjai.
Barkojne gelkieh jaepien 2012 jaepietjåanghkoenraajan galhkeme.
Sámediggi lea nammadan Laila Østby-Paulsen Kárášjoga festiválaid stivrii áigodahkii 2011-2013, ja Rosie Holmestrand lea várrelahttu.
Saemiedigkie nommehtamme Lailan #Østby<np><cog><cmp_sgnom><cmp><guio>Paulsen Karasjohken festivaali ståvrose boelhkese jaepiej 2011-2013, jïh Rosien Holmestrand sæjjasadtje.
Girjebusset
Gærjabussh
Sámi girjebusset dievasmahttet bibliotehkabálvalusaid guovlluin gos sámit ásset bieđgguid, ja lea deaŧalaš oassi barggus bibliotehkabálvalusaid fállamis buohkaide.
Saemien gærjabussh biblioteekendïenesjh dajvine illieh gusnie saemieh bårrode veasoeh, jïh lea vihkeles boelhke barkoste biblioteekedïenesji faalemisnie gaajhkesidie.
2011:s oaččui maiddái Mátta- Romssa girjebusse doaibmadoarjaga Sámedikkis.
jaepien 2011 aaj åadtjoeji #Åarjel<n> Romsan gærjabussen darjomedåarjoem Saemiedigkeste.
Dál ožžot čieža sámi girjebusse doaibmadoarjaga Sámedikkis.
Daelie tjïjhtje saemieh gærjabussen darjomedåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh.
Divttasvuona suohkan oaččui investerendoarjaga ođđa girjebusse oastimii 2011:s.
Divttasvuotnan tjïelte investeeremedåarjegen orre gærjabussem åadtjoeji åestiemasse jaepien 2011.
Sámedikki girjerádju lágidii International Indigenous Librarians Foruma njukčamánus 2011.
Saemiedigkien gærjagåetie International öörni Inen*digenous *Librarians Forumem njoktjen 2011.
Dát forum lea lágiduvvon juohke nuppi jagi 1999 rájes.
Daate forume #fïerhte<prn><ind><attr> #mubpie<adj><ord><sg><ill><attr> jaepien öörnesovveme jaepien 1999 raejeste.
2001:s lágidii foruma Sámi girjerádju Johkamohkis.
jaepien 2001 forumem öörni Saemien gærjagåetie Johkamohkkijjesne.
Foruma ulbmilin lea buoridit diehtojuohkima, čoakkáldagaid ja bálvalusa minoritehtaide dan bokte ahte vuođđudit fierpmádaga ja juogadit vásihusaid iešguđetlágán álgoálbmogiid gaskka.
Forumen ulmine lea bïevnesjoekedimmiem bueriedidh, tjåanghkoeh jïh dïenesjem minoriteetide dejnie ahte vearmadahkem tseegkijibie jïh dååjrehtsh ovmessie aalkoeåålmegi gaskemsh joekedidh.
Sámi museat
Saemien museumh
Sámediggi lea čađahan dárboiskkadeami buot sámi museaid ektui.
Saemiedigkie #daerpies<adj><cmp_sgnom><cmp>goerehtimmiem tjïrrehtamme gaajhke saemien museumi muhteste.
Das boahtá ovdan ahte sámi museat leat ain huksendásis.
Destie fraamme båata ahte saemien museumh annje tseegkemedaltesisnie.
Dattetge leat dat ovdánan ja šaddan nana sámi gelbbolašvuođa ásahussan sámi servodagas.
Darhkan dah åvtenamme jïh nænnoes saemien maahtaldahkem sjïdteme institusjovnine saemien siebriedahkesne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 170. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 170. bielie 379 bielesne
Sámediggi vuoruha sámi museaid bušeahtas.
Saemiedigkie saemien museumi beetnehsoejkesjisnie prijoriterede.
Guovddáš eiseválddiid, fylkkagielddaid ja gielddaid juolludusat eai leat gal lassánan ja leat beanta jávkamin, liikká vaikko lea celkojuvvon ahte ovddasvástádus gullá nationála, guovlulaš ja báikkálaš dásiide go lea sáhka sámi museain.
Jarngen åejvieladtji, fylhketjïelti jïh tjïelti *juolludusat eah leah gujht læssanamme jïh leah *beanta jaavoleminie, lïjhke jalhts jeahtasovveme ahte dïedte gåvla nasjonaale, regionaale jïh dajven daltesidie goh lea håaleme saemien museumijste.
Dan geažil lea sámi museain váttis ovddidit nu ollu ja nanosmuvvat ain eanet, ja sáhttit čiekŋudit eanet báikkálaš ja guovllu kulturhistorjái.
Dan dïete lea saemien museumi geerve evtiedidh dan jïjnjem jïh *nanosmuvvat annje jeenjelaakan, jïh maehtiejibie gïengelåbpoe båetedh jeenjelaakan dajven jïh dajvem kultuvrevaajesasse.
Dárboiskkadeapmi lea vuođđun dan museapolitihkalaš čilgehussii mii galgá ovddiduvvot jagi 2013 álggus.
#Daerpies<adj><cmp_sgnom><cmp>goerehtimmie våaroeminie dan museumenpolitihken tjïelkestæmman mij edtja evtiedovvedh jaepien 2013 aalkoevisnie.
Norgga álbmotmusea álgaga mielde ahte fievrridit ruovttoluotta osiid sámi čoahkkádusain sámi museaide, lea Sámediggi álggahan čielggadit iešguđege beliid dáid ruovttoluotta fievrrideamis.
Nöörjen åålmegenmuseume *álgaga mealtan ahte bååstede boelhkh foeresjidh saemien *čoahkkádusain saemien museumide, Saemiedigkie aelkiehtamme ovmessiebieliej daaj bååstede tjïelkedidh juhtiemisnie.
Go daid galgá ruovttoluotta fievrridit de gáibiduvvo earret eará fágalaččat dohkálaš rádjan ja čájáhus.
Goh dejtie edtja bååstede foeresjidh dellie gaskem jeatjah faageleslaakan krïevesåvva dåhkasjamme öörneme jïh vuasahtalleme.
Čielggadeami oktavuođas geahčaduvvojit maiddái makkár resurssat dárbbašuvvojit dán proseassas.
Salkehtimmien gaskesisnie aaj gïehtjedovvieh magkeres vierhtieh daennie prosessesne daarpesjovvieh.
Vurdojuvvo ahte čielggadus gárvánivččii jagi 2012 álgo jahkebealis.
Vuartasåvva ahte boejhkehtasse dorjesåvva jaepien 2012 bieliejaepesne åålkoe.
Njeallje musea mat leat Deanu musea, Várjjat sámi musea, Savio-musea ja Nuortasámi musea leat ain nannenproseassas.
Njieljie museumh mah Deatnun museume, Várjjaten saemien museume, Savio-museume jïh Luvliesaemien museume årrodh annje nænnoestimmieprosessesne.
Bealit barget láigo- ja doaibmašiehtadusaid ásahemiin, nu ahte vuođđudus formálalaččat sáhttá váldit doaimma badjelii.
Bielieh berkieh *láigo- jïh darjomelatjkoej tseegkeminie, dan ahte #tseegkedh<vblex><tv><imp><p3><sg> byjjeslaakan maahta darjomem bijjeli vaeltedh.
Nuortasámi museavisti ii leat gárvvistuvvon ollásit.
Luvliesaemien ij leah museumengåetie ellieslaakan illesovveme.
Stáhta huksenfitnodat bargá váilevašvuođaid divvumiin visttis vai dat sáhttá dohkkehuvvot ja váldojuvvot geavahussii almmolaččat.
Staaten tseegkemesïelte barka *váilevašvuođaid davvoeminie gåetesne vuj dïhte maahta åtnose byjjeslaakan dåhkasjehtedh jïh vaaltasovvedh.
Musea rahpandáhton ja vuođđočájáhus ii leat mearriduvvon, muhto dat mearriduvvo jagi 2012 álggus.
Museumen geehpehtimmiedaatoe jïh ij leah våaromevuasahtalleme nænnoestovveme, mohte dïhte nænnoeståvva jaepien2012 aalkoevisnie.
Sámi dáiddamusea
Saemien tjeahpoemuseume
Sámediggi lea 2009:s bivdán Stáhta huksendoaimmahaga čađahit Sámi dáiddamusea prográmmabarggu.
Saemiedigkie jaepien 2009 maadteme Staatenbægkoeh tjïrrehtidh Saemien tjeahpoemuseume programmenbarkoem.
Dat bargu galgá dahkkojuvvot lávga ovttasbargguin RiddoDuottarMuseain/ Sámi dáiddamusean, mii eaiggáduššá rusttega.
Dïhte barkoe edtja lïhke ektiebarkojne RiddoDuottarMuseatisnie dorjesovvedh/ Saemien tjeahpoemuseumine, mij bægkoem åtna.
Stáhta huksendoaimmahat lea čađahan barggu, ja lea sádden Sámi dáiddamusea prošeavtta huksenprográmma.
Staatenbægkoeh barkoem tjïrrehtamme, jïh seedteme Saemien tjeahpoemuseume prosjeekten tseegkemeprogramme.
Huksenprográmmas leat mielde earret eará dilleanalysa ja prográmmaplána.
Tseegkemeprogrammesne leah mealtan gaskem jeatjah tsiehkiejoekehtimmiem jïh programmensoejkesjem.
Sámi dáiddamusea galgá ásahuvvot RiddoDuottarMuseat dáláš vistái, ja dan vistti ođđa oassái.
Saemien tjeahpoemuseume edtja tseegkesovvedh RiddoDuottarMuseat daaletje gåatan, jïh dan gåetien orre boelhkese.
Bargu mii guoská eaiggátvuhtii, hálddašeapmái, doibmii ja dáláš rusttega bajásdoallamii ii leat vuos loahpahuvvon.
Barkoe mij aajhterevoetem dæjpa, reeremem, darjomem jïh daaletje bægkoen *bajásdoallamii ij leah voestegh illesovveme.
Stáhta huksendoaimmahat lea dattetge dovddahan positiivvalaš miellaguottu dan ektui ahte olles rusttet sáhttá gullat Stáhta huksendoaimmahaga bargui maŋŋá go ođđa visti lea gárvvis, ja go dáláš visti lea divoduvvon/ođastuvvon.
Staatenbægkoeh darhkan positijve mïelevuajnoem dan muhteste jeahteme ahte abpe bægkoe maahta Staatenbægkojde barkose govledh mænngan goh orre gåetie gaervies, jïh goh daaletje gåetie #staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc>/orrestovveme.
Plánejuvvo barggahančoahkkin gos geahčadit huksenprográmma ja prošeavtta stáhtusa.
#Barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>tjåanghkoem soejkesjåvva gusnie tseegkemeprogrammem jïh prosjeekten staatusem gïehtjedibie.
Girjjálašvuohta
Litteratuvre
Sámi girjjálašvuođa ja musihka/luđiid oastinortnet lea álggahuvvon 2011:s.
Saemien litteratuvren jïh musihken/*luđiid åestemeöörnege jaepien2011 aelkiehtovveme.
Sámi dáiddárráđđi hálddaša ortnega Sámedikki ovddas.
Saemien tjiehpijenraerie öörnegem Saemiedigkien åvteste reerie.
Lávdegoddi mii galgá árvvoštallat dieđihuvvon dahkosiid musihka ja girjjálašvuođa oktavuođas lea nammaduvvon, njuolggadusaid mielde.
Moenehtse mij edtja vierhtiedalledh bïeljelovveme *dahkosiid musihkem jïh litteratuvren gaskesisnie nommehtovveme, njoelkedassi mietie.
Davviriikkaid ráđi girjjálašvuođa sámi guovllu árvvoštallanlávdegoddi lea evttohan ovtta sámi girječálli ja ovtta sámi dahkosa girjjálašvuođabálkkašupmái 2011:s.
Noerhtelaanti raerien litteratuvrem saemien dajven vierhtiedimmiemoenehtse aktem saemien tjaelijem jïh aktem saemien uvtedamme *dahkosa #gærja<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>åasese jaepien 2011.
Dat leat Rawdna Carita Eira dahkosiin ruohta muzetbeallji ruohta / löp svartöra löp.
Dah Rawdna Carita Eiran *dahkosiin hajken *muzetbeallji hajken / *löp *svartöra *löp.
Lávdegottis leat leamaš mielde Line Merete Skarvik, Elli-Sivi Näkkäläjärvi ja John Erling Utsi.
Moenehtsisnie orreme mealtan Line Mereten Skarvik, Elli-Sivi Näkkäläjärvi jïh John Erlingen Utsijjen.
Musihkka
Musihke
Sámediggi lea ain dorjon prošeavtta Sápmi music.
Saemiedigkie annje prosjeektem dåårjeme Saemie *music.
Sápmi music addá ovtta sámi artistii vejolašvuođa olles jagi ovddidit iežas artistan promoterema, turnedoaimma, skearruid báddema bokte jna.
Saemie *music aktem saemien artistese nuepien abpe jaepiem vadta evtiedidh jïjtjemse artistine *promoterema, *turnedoaimma, *skearruid *báddema jnv. gåaskoejin
Ovttasbargu Sápmi musicain lea oassi ovttasbargošiehtadusas mii lea Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka.
Ektiebarkoe Saemie *musicain boelhke ektiebarkoelatjkoste mij lea Saemiedigkien jïh Finnmaarhken fylhketjïelten gaskemsh.
Prošeakta oaččui ruđaid jagi 2011 reviderejuvvon bušeahta bokte.
Prosjeekte beetnegh åadtjoeji jaepien 2011 revideeresovveme beetnehsoejkesjistie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 171. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 171. bielie 379 bielesne
Mediafálaldat
Meedijenfaalenasse
Sámediggi lea ságastallan sámi mediafálaldaga birra Kulturdepartemeanttain.
Saemiedigkie soptsestalleme saemien meedijenfaalenassen bïjre Kulturdepartemeentine.
Áššit mat leat váldojuvvon ovdan departemeanttain leat Riikkaidgaskasaš sámi filbmaguovddáš, sámi mánáid-tv, erenoamážit julev- ja máttasámegillii, tv-prográmmaid sámegillii teksten, rekrutteremiin áŋgiruššan oažžut nuorra sámi mediaolbmuid, sámi filmmaid dubben ja speallofilmmaid teksten.
Aamhtesh mah fraamme departemeentijste vaaltasovveme årrodh Gaskenasjonaale saemien jielieguvviejarngen, saemien *mánáid-tv, joekoenlaakan luvlie- jïh åarjelsaemiengïelese, tv-programmi saemiengïelese *teksten, dåårrehtimmine eadtjaldovveme noere saemien meedijenalmetjh åadtjodh, saemien jielieguvvieh *dubben jïh spïelejielieguvviej *teksten.
Bealit sohpe ain gulahallat dáid áššiid birra.
Bielieh annje gaskestalledh latjkajin daajaamhtesi bïjre.
Departemeanta ja Samediggi leat maiddái soahpan ahte innovatiivvalaš prošeavttaiguin nugo Nuoraj-tv berre jotkojuvvot ja geavahuvvot ovdamearkan čuovvoleapmái go guoská sámegiela geavaheapmái mediain.
Departemeente jïh Saemiedigkie aaj latjkeme ahte innovatijven prosjeektigujmie goh *Nuoraj-*tv byöroe #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> jïh åtnasovvedh vuesiehtimmine dåeriedæmman goh saemiengïelen pråvhkoem meedijinie dæjpa.
Deaŧalaš lea doarjut nuorra sámi mediaolbmuid dainna jurdagiin ahte joatkit Nuoraj-tv:in ja rekrutteret dasa.
Vihkele lea noere saemien meedijenalmetjh dejnie åssjalommesinie dåarjodh ahte jåerhkedh *Nuoraj-*tv:im jïh dïsse dåårrehtibie.
Nuoraj-tv oažžu njuolggodoarjaga Sámedikki 2012 bušeahta rájes.
*Nuoraj-*tv rïektedåarjegem åådtje Saemiedigkien jaepien2012 beetnehsoejkesjenraejeste.
Sámi girkoáššit
Saemien gærhkoenaamhtesh
Sámediggi searvvai Girkočoahkkimii cuoŋománus 2011 Tønsberggas.
Saemiedigkie gærhkoentjåanghkosne Mealtan voerhtjen 2011 *Tønsberggas.
Dán čoahkkimis mearriduvvui sámi girkoeallima strategiijaplána.
Daennie tjåanghkosne nænnoestovvi saemien gærhkoenjielemen strategijesoejkesje.
Sámediggi meannudii dán plána 2010:s ja buvttii dasa cealkámuša.
Saemiedigkie daam soejkesjem jaepien 2010 gïetedi jïh dïsse jiehtegem buektieji.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte sámi dimenšuvdna vuhtii váldojuvvo Norgga girkus, ja oaivvilda ahte mearriduvvon strategiijaplána lea buorre vuolggasadji dan oččodeapmái.
Saemiedægkan vihkele ahte saemien #dimesjovne<n><sg><nom> #<adv> Nöörjen gærhkoste seatadåvva, jïh jeahta ahte nænnoestovveme strategijensoejkesje buerie feelemesijjie dan åådtjedæmman.
Valáštallan
Svïhtjeme
Sámediggi háliida ahte sámi nuorat barget viššalit kultuvrrain ja valáštallamiin.
Saemiedigkie sæjhta ahte saemien noerh rudtjebe/rudtjegåbpoe kultuvrine berkieh jïh #svïhtjedh<vblex><iv><actio><com>.
Movttidahttin dihte lea Sámediggi 2011:s addán njeallje 25 000 ruvdnosaš stipeandda njealji nuorra kulturbargái ja valáštallái.
Eadtjaldehtemen dïehre Saemiedigkie jaepien 2011 vadteme njieljie 25 000:m *ruvdnosaš stipeendh njieljien noere kultuvrebarkijasse jïh svïhtjijasse.
Kultur- ja valáštallanstipeanda 2011:s addojuvvui čuovvovaččaide; Christer Kjønsø Karlsenii (karate), Silje Westgård (čuoigan), Marie Sofie H. Hætta (spábbačiekčan) ja Marja Helene Fjellheim Mortensson (musihkka).
Kultuvre- jïh svïhtjemestipeende jaepien 2011 #minngebe<adj><pl><ill> vadtasovvi; Christeren *Kjønsø Karlsenasse (*karate), Silje Westgården (tjoejkeme), Marie Sofien h. Hættan (tjengkertjïektjemen) jïh Marja Helenen Fjellheimem Mortenssonen (musihke).
Sámediggi doaivu ahte stipeanda lea mielde movttiidahttimin dáid nuoraid, ja earáid, bargat viidáseappot kultuvrrain ja valáštallamiin.
Saemiedigkie håhkesje ahte stipeende mealtan daejtie noeride eadtjaldehtedh, jïh jeatjabidie, vijrebe kultuvrine barkijibie jïh #svïhtjedh<vblex><iv><actio><com>.
Sámediggi oažžu jahkásaččat speallanruđaid Kulturdepartemeanttas.
Saemiedigkie fïerhten jaepien spealadimmiebeetnegh Kultuvredepartemeenteste åådtje.
Doarjaga ulbmilin lea doarjut erenoamáš sámi valástallandoaimmaid bisuheami ja viidáseappot ovddidit erenoamáš sámi valáštallandoaimmaid árbevirolaš sámi kultuvrra ovddideami oassin.
Dåarjoen ulmine lea dåarjodh sjïere saemien *valástallandoaimmaid tjöödtjestehtemem jïh vijrebh sjïere saemien svïhtjemedarjomh evtiedieh aerpiesïejhme saemien kultuvren evtiedimmien boelhkine.
Doarjja galgá geavahuvvot vuosttažettiin mánáid- ja nuoraid doaimmaide.
Dåarjoe edtja voestegh åtnasovvedh maanaj- jïh noeri darjoemidie.
Sámediggi lea dán vuođul juolludan buot speallanruđaid 2011:s Sámiid valáštallanlihttui, SVL-N.
Saemiedigkie lea daan mietie gaajhkide spealadimmiebeetnegidie jaepien 2011 saemiej svïhtjemelatjkose laeviehtamme, SVL-N.
Organisašuvdna lea geavahan ruđaid sámi valáštallama láhčima ovddideapmái mánáide ja nuoraide, ja erenoamážit lea deattuhuvvon heargevuodjima ja njoarostallama ovdánahttin.
Organisasjovne beetnegh åtneme saemien svïhtjemen *láhčima evtiedæmman maanide jïh noeride, jïh joekoenlaakan tjïelkestovveme *heargevuodjima jïh *njoarostallama evtiedimmien.
Sámediggi lea 2011:s ain juohkán doaibma- ja aktivitehtadoarjaga golmma sámi valáštallanorganisašuvnnaide.
Saemiedigkie jaepien 2011 annje juakeme darjome- jïh *aktivitehtadoarjaga golmen saemien svïhtjemeorganisasjovnide.
Dat golbma organisašuvnna mat ožžot njuolga doarjaga Sámedikkis leat Sámiid valáštallanlihttu-Norga (SVL-N), Sámi spábbačiekčanlihttu (SSL) ja Sámi HeargevuodjinLihttu (SHL).
Dahgolmeorganisasjovnh mah rïekte dåarjoem åadtjoeh Saemiedigkien årrodh Saemiej @valáštallat<ex_vblex><iv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+latjkoe<n><cmp_sgnom><cmp><guio>+Nöörje<np><top><sg><nom> (SVL:ine), Saemien tjengkertjïektjemelatjkoe (*SSL) jïh Saemien *HeargevuodjinLihttu (*SHL).
Sámediggi gulahallá lávga sámi valáštallanorganisašuvnnaiguin, ja lea beroštupmi ahte dat ovttas galget láhčit valáštallandoaimmaid maiguin gozihuvvo sihke govdodat- ja njunušdássi.
Saemiedigkie lïhke saemien svïhtjemeorganisasjovnigujmie gaskestalla, jïh ïedtje ahte dah ektesne edtjieh svïhtjemedarjomh laetjedh mejgujmie geehtedåvva dovne *govdodat- jïh #njuenehke<n><cmp>daltese.
Sámi nuorat servet juohke nuppi jagi Arctic Winter Games (AWG) nammasaš doaluide.
Saemien noerh #fïerhte<prn><ind><attr> #mubpie<adj><ord><sg><ill><attr> jaepien mealtan Arcticen Winter Gamesen (AWG) *nammasaš arrangemeentesne.
AWG doalut leat árktalaš guovlluid nuoraid valáštallan- ja kulturdoalut.
AWG:n arrangemeente leah arktihken dajvi noeri svïhtjeme- jïh kultuvrearrangemeente.
2011:s lea leamaš fokus sámiid searvama ráhkkaneapmái AWG doaluin Whitehorses Canádas 2012:s.
jaepien 2011 orreme fokuse saemiej #mealtan<adv><der_nomact><n> ryöjredæmman AWG arrangemeentesne Whitehorsesne Kanadesne jaepien 2012.
AWG guovddáš árvvut leat kultuvrra ja kulturáddejumi goziheapmi, ustitvuohta ja iežas ja earáid árvvus atnin.
AWG:n jarngen aarvoeh leah kultuvren jïh kultuvregoerkesen geehtedimmie, *ustitvuohta jïh jïjtjse jïh jeatjebi feejjen utnemen.
Sámediggi oaivvilda ahte dát leat deaŧalaš bealit sámi nuoraide go sii galget deaivvadit eará álgoálbmotnuoraiguin ja eará árktalaš guovlluid nuoraiguin.
Saemiedigkien mïelen mietie daah vihkeles bielieh saemien noeride goh dah edtjieh jeatjah aalkoeåålmehnoerigujmie gaavnesjidh jïh jeatjah arktihken dajvi noerigujmie.
Sámi dáiddáršiehtadus
Saemien tjiehpijenlatjkoe
Sámediggi ja Sámi Dáiddárráđđi leat dahkan ovttasbargošiehtadusa 2004:s mii mearkkaša dan ahte bealit šiehtadallet jahkásaččat sámi dáiddáršiehtadusa rámma.
Saemiedigkie jïh Saemien tjiehpijenraerie ektiebarkoelatjkoem jaepien 2004 dorjeme mij dïhte lea ahte bielieh fïerhten jaepien saemien tjiehpijenlatjkoen mierien raarahtellieh.
Borgemánus 2011 sohpe bealit ahte dáiddáršiehtadusa rámma 2012:s galgá leat 6 295 000 ru.
Mïetsken 2011 bielieh latjkajin ahte tjiehpijenlatjkoen mierie jaepien 2012 galka årrodh #6 295 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 172. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 172. bielie 379 bielesne
Dás lei lassáneapmi 380 000 ru jagi 2011 dáiddáršiehtadusa ektui.
Daelie læssanimmie lij 380 000 kr. jaepien 2011 tjiehpijenlatjkoen muhteste.
Šiehtadussii gullet čuovvovaš doaibmabijut: dáiddafoanda 700 000 ru stipeanda sámi dáiddáriidda 2 450 000 ru doaibmadoarjja sámi dáiddárorganisašuvnnaide ja Sámi dáiddárráđđái 2 150 000 ru sámi govvadáidaga ja dáiddadujiid oastinortnet 370 000 ru fágalaš bagadeapmi 275 000 ru čájáhusbuhtadus 50 000 ru čáppagirjjálašvuođa, luđiid ja musihka oastinortnet 300 000 ru
Latjkose minngebe råajvarimmieh guvlieh: tjeahpoefåante 700 000 kr. stipeende saemien tjiehpijidie 2 450 000 kr. darjomedåarjoe saemien tjiehpijenorganisasjovnide jïh saemien tjiehpijenraaran 2 150 000 kr. saemien guvvietjeahpoeh jïh tjeahpoevætnoej åestemeöörnege 370 000 kr. faageles buerkiestimmie 275 000 kr. vuasahtallemenrefusjovne 50 000 kr. heevehtslitteratuvren, *luđiid jïh musihken åestemeöörnege 300 000 kr
Sámi dáiddárráđđi hálddaša dáid ruđaid mat leat šiehtadusas, spiehkastahkan lea govvadáidaga ja dáiddaduoji oastinortnet, maid RiddoDuottarMuseat hálddaša.
Saemien tjiehpijenraerie daejtie beetnegidie reerie mah latjkosne, *spiehkastahkan lea guvvietjeahpoen jïh tjeahpoevætnoen åestemeöörnege, maam RiddoDuottarMuseat reerie.
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SNPL) doaibmá oktavuohtalađasin sámi nuoraid ja Sámedikki gaskka, muhto maiddái gulaskuddaninstánsan ja ”goziheaddji” Sámedikki guovdu nuoraidáššiid oktavuođas.
Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse (SNPL) jåhta *oktavuohtalađasin saemien noeri jïh Saemiedigkien gaskemsh, mohte aaj govledimmieinstansine jïh ”geehtedæjjan” Saemiedigkien gaskoeh noeriaamhtesi gaskesisnie.
Dieinna lágiin sáhttá SNPL veahkehit Sámedikki nuoraidprofiila ja nuoraidpolitihka hábmemis.
Duejnie vuekine maahta SNPL viehkiehtidh Saemiedigkien noeriprofïjlen jïh noerepolitihken hammosne.
SNPL:s leat leamaš guhtta čoahkkima 2011:s.
SNPL:sne orreme govhte tjåanghkoeh jaepien 2011.
SNPL lea searvan maiddái sierra konferánssaide ja semináraide, ja lea doallan sáhkavuoruid ja searvan paneladigáštallamiidda muhtun oktavuođain.
SNPL mealtan aaj sjïere konferaansine jïh seminaarine, jïh lahtestimmieh steereme jïh paneelendigkiedalleminie muvhtene gaskesisnie mealtan.
Dasto lea SNPL juohkán dieđuid valáštallandoaluin ja lea galledan sierra joatkkaskuvllaid juohkin dihte dieđuid SNPL, Sámedikki ja Sámedikki jienastuslohkui čáliheami birra.
Dehtie minngede SNPL:m daajroeh svïhtjemearrangemeentesne juakeme jïh sjïere jåarhkeskuvlh juekemen dïehre goevlelamme daajroej SNPL, Saemiedigkien jïh Saemiedigkien veeljemelåhkose #tjaeledh<vblex><tv><der_h><vblex><der_nomact><n><sg><gen> bïjre.
SNPL lei mielde lágideamen nuoraidseminára ja bargobáji Riddu Riđđu festiválas.
SNPL lij mealtannoeriseminaarem öörnedh jïh *bargobáji Riddu Riddu festivaalesne.
Čoahkkimis mii dollojuvvo jahkásaččat SNPL ja Mánáidáittardeaddji gaskka ledje fáddán sámi áššit nugo oahpponeavvut, davviriikkalaš ovttasbargu ja sámi mánáid demokráhtalaš searvan.
Tjåanghkosne mij fïerhten jaepien steeresåvva SNPL:n jïh Maanajvaaksjovmeorgaanen gaskemsh lin aamhtesinie saemien aamhtesh goh learoevierhtieh, noerhtelaanti ektiebarkoe jïh saemien maanaj demokraateles #mealtan<adv><der_nomact><n>.
SNPL lei mielde lágideamen Sámi parlamentáralaš ráđi nuoraidseminára Suoločielggis Suomas.
SNPL lij mealtan saemien parlamentarihkeles raeriem noeriseminaarem Suoločielgijjesne Soemesne Öörnedh.
Konferánssa fáddán ledje árbedieđut ja turisma.
Konferaansen aamhtesinie aerpiedaajroeh lin jïh *turisma.
Ovdalis gielda- ja fylkkadikkeválgga ávžžuhii SNPL iežas bloggas ja FB:s nuoraid geavahit jienastanvuoigatvuođaset.
Åvtelisnie tjïelte- jïh fylhkedigkienveeljeme SNPL:m haestieji jïjtjse *bloggas jïh *FB:s. noeri gïelevedtemereaktam utnedh.
SNPL áigu čuovvolit geahččalanortnega evaluerema mii guoská 16 jahkásaččaid jienastanvuoigatvuhtii válljejuvvon gielddain, SNPL barggu ektui vuolidit ahkeráji Sámedikki jienastanlohkui čáliheapmái.
SNPL edtja pryövenasseöörnegen vuarjasjimmiem dåeriedidh mij 16:n #fïerhtenjaapetje<adj><pl><gen> gïelevedtemereaktam veeljesovveme tjïeltine dæjpa, SNPL barkoenmuhteste aaltereraejiem Saemiedigkien gïelevedtemelåhkose badtehtidh #tjaeledh<vblex><tv><der_h><vblex><der_nomact><n><sg><ill>.
Ovttas Suoma ja Ruoŧa sámedikki nuoraidráđiiguin lágidii SNPL miniseminára Sámi parlamentáralaš ráđi (SPR) nuoraidpolitihka birra.
Ektesne Soemen jïh Sveerjen saemiedigkien noeriraeriejgujmie SNPL:m öörni *miniseminára Saemien parlamentarihkeles raerien (SPR) noerepolitihken bïjre.
Nuoraidráđit bukte cealkámuša maiddái sámi parlamentarihkkáriid konferánssa loahppadokumentii, ja sis lei sierra áššeovddidus oktasaš sámi nuoraidráđi ásaheapmái Sámi parlamentáralaš ráđi oktavuhtii.
Noeriraerieh jiehtegem aaj buektiejin saemien paramentarihkeri konferaansen minngiegietjietjaatsegasse, jïh dejnie lij sjïere *áššeovddidus ektie saemien noeriraerien tseegkemasse Saemien parlamentarihkeles raerien gaskesasse.
Dat mearriduvvui maŋŋá Sámi parlamentáraláš ráđis.
Dïhte mænngan Nænnoestovvi Saemiem *parlamentáraláš raeresne.
SNPL jođiheaddji lei mielde dán jagáš sešuvnnas álgoálbmogiid Bissovaš Forumis.
SNPL:n juhtiehtæjja lij mealtan daan jaapetje sesjovnesne aalkoeåålmegi vihties Forumisnie.
Doppe čadnui oktavuohta earret eará UN Indigenous Youth Caucus nammasaš organisašuvnnain.
Debpene gaskese gaskem jeatjah #gårredidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> *UN *Indigenous Youth Caucus *nammasaš organisasjovnine.
Nuoraid váldečielggadus lea lávdegoddi mii galgá čielggadit nuoraid válddi ja searvama servodagas.
Noeri *váldečielggadus moenehtse mij edtja noeri vaeltien tjïelkedidh jïh #mealtan<adv><der_nomact><n> siebriedahkeste.
Ráđđehus lea nammadan lávdegotti.
Reerenasse moenehtsem nommehtamme.
SNPL lea buktán cealkámuša čielggadussii.
SNPL jiehtegem boejhkehtassese buakteme.
Sii válde ovdan earret eará dan movt negatiivvalaš mediabeaggin sámi áššiid hárrái, sáhttá dagahit ahte sámi mánáide ja nuoraide šaddá váttis oččodit váikkuhanfámu sámi áššiide.
Dah fraamme gaskem jeatjah vaeltiejin dam guktie negativjelaaketje meedijensåaltjen saemien aamhtesi gaavhtan, maahta darjodh ahte saemien maanide jïh noeride sjædta geerve soptsestimmiem saemien aamhtesidie åådtjedidh.
Dákko čujuhedje sii áššái Romssa suohkanis sámigiela hálddašanguvlui laktima ektui.
Daagkoe dah aamhtesasse Romsan tjïeltesne saemiengïelen reeremedajvese tjaatsestin *laktima moenemetseahkan.
Sámi nuoraid áŋgiruššan sáhttá buktit stuorra noađi ovttaskas olbmuide.
Saemien noeride eadtjaldovvedh maahta stoere maajsoem oktegs almetjidie buektedh.
Lávdegotti raporta ovddiduvvui 2011 juovlamánus.
Moenehtsen reektehts jaepien2011 goeven evtiedovvi.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 173. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 173. bielie 379 bielesne
Ohcanvuđot váikkuhangaskaoamit kultuvrii
Ohtsemevåaromen dïedtetsavtshvierhtieh kultuvrese
Doarjja musihkkaalmmuhemiide
Dåarjoe musihkebæjjoehtimmide
Dainna ortnegiin háliida Sámediggi lasihit doaibmabijuid sámi musihkkaalmmuhemiid siskkobealde, ja dieinna lágiin sihkkarastit sámi musihka oažžuma.
Dejnie öörneginie sæjhta Saemiedigkie råajvarimmieh lissiehtidh saemien musihkebæjjoehtimmiej sisnjelen, jïh duejnie vuekine saemien musihken åadtjomem gorredidh.
Jagi 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 1 900 000 ru musihkkaalmmuhemiide.
1 962 000 ru juolluduvvui doarjja musihkkaalmmuhemiide ja 30 prošeavtta gaskkas ožžo 13 prošeavtta doarjaga.
1 962 000kr. dåarjoe musihkebæjjoehtimmide laeviehtovvi jïh 30:n prosjeekten gaskesne #13<num><sg><nom> prosjeekth dåarjoem åadtjoejin.
Ohcamat ledje oktiibuot 5 495 000 ru ovddas.
Ohtsemh lin ektiegaajhke 5 495 000:n #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste.
Dán jagi vuoruhuvvojedje earret eará mánáid musihkka ja nuorra artisttaid musihkkaalmmuheamit.
Daan jaepien gaskem jeatjah prijoriteradovvin maanaj musihke jïh noere artisti musihkebæjjoehtimmieh.
Earret eará ledje Lars Ante Kuhmunen, Rolffa, Alit Boazu, Elin Kåven, Ivvár, Axel Ante sin searvvis geat ožžo doarjaga Sámedikkis dán ortnega bokte.
Gaskem jeatjah lin Lars Anten Kuhmunen, Rolffa, Jollebe bovtse, Elin Kåven, Ivvár, Axel Ante sijjen siebresne gïeh dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoejin daan öörnegen baaktoe.
Doarjja girjjálašvuhtii
Dåarjoe litteratuvrese
Dainna ortnegiin háliida Sámediggi láhčit diliid nu ahte sáhtášedje eanet almmuhit sámi girjjálašvuođa.
Dejnie öörneginie sæjhta Saemiedigkie tsiehkieh dan laetjedh ahte maehtieh jeenjelaakan saemien litteratuvrem bæjjoehtidh.
Jagi 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 4 586 000 ru girjjálašvuhtii.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij 4 586 000 kr. litteratuvrese bïedtesovveme.
2 586 000 ru juolluduvvui ohcanvuđot váikkuhangaskaomiid bokte kultuvrii, ja 2 000 000 ru addojuvvui Sámeálbmotfoandda bokte.
2 586 000 kr. ohtsemevåaromen dïedtetsavtshvierhtine kultuvrese laeviehtovvi, jïh 2 000 000 kr. Sámeálbmotfoandine vadtasovvi.
Midjiide bohte 63 ohcama maid gaskkas 24 ohcamii juolluduvvui doarjja.
Mijjese #63<num><sg><nom> ohtsemh båetiejin mej gaskesne 24 ohtsemasse dåarjoe laeviehtovvi.
Oppalaččat addojuvvui doarjja čáppagirjjálašvuhtii 64 %, fágagirjjálašvuhtii 24 % ja jietnagirjjiide 12 %.
Ellieslaakan dåarjoe heevehtslitteratuvrese vadtasovvi 64 proseenth, faagelitteratuvrese 24 proseenth jïh tjoejegærjide 12 proseenth.
Sámediggái lea leamaš deaŧalaš addit doarjaga sihke julev-, mátta- ja davvisámegillii.
Saemiedægkan orreme vihkele dåarjoem vedtedh dovne luvlie-, #åarjel<n> jïh noerhtesaemiengïelese.
3 prošektii addojuvvui doarjja bálddalagaid almmuhemiiguin, 15 prošektii davvisámegillii, 3 julevsámegillii ja 3 máttasámegillii.
3 prosjeektese dåarjoe vadtasovvi *bálddalagaid bæjjoehtimmiejgujmie, 15 prosjeektese noerhtesaemiengïelese, 3 julevsaemiengïelese jïh 3 åarjelsaemiengïelese.
Mánáid ja nuoraid kulturdoaibmabijut
Maanaj jïh noeri kultuvreråajvarimmieh
Sámediggi háliida láhčit diliid máŋggalágan kulturdoaimmaide mánáide ja nuoraide.
Saemiedigkie sæjhta tsiehkieh gelliesåarhts kultuvredarjoemidie maanide jïh noeride laetjedh.
Danne lei 2011:s várrejuvvon 2 130 000 ru kulturdoaibmabijuide mánáide ja nuoraide, maŋŋá reviderema ja maŋŋá go doarjjalohpádusat gessojuvvojedje ruovttoluotta.
Dannasinie lij jaepien 2011 2 130 000 kr. kultuvreråajvarimmide maanide jïh noeride bïedtesovveme, mænngan revideeremem jïh mænngan goh dåarjoedååjvehtsh bååstede geasasovvin.
2 615 000 ru juolluduvvui iešguđetlágán prošeavttaide.
2 615 000kr. ovmessie prosjeektide laeviehtovvi.
Ohcamat ledje oktiibuot boahtán 5 607 000 ru ovddas.
Ohtsemh lin ektiegaajhke 5 607 000:n #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste båateme.
62 ohcama gaskkas juolluduvvui 34 prošektii doarjja.
62 ohtsemh gaskesne 34 prosjeektese laeviehtovvi dåarjoe.
Guokte ohcama sáddejuvvojedje ruovttoluotta almmá realitehta meannudeami haga.
Göökte ohtsemh bååstede namhtah realiteeten gïetedimmien namhtah seedtesovvin.
Sámediggi addá doarjagiid ollu máŋggalágan prošeavttaide mat leat láhččojuvvon sámi mánáid ja nuoraid várás.
Saemiedigkie dåarjoeh jïjnje gelliesåarhts prosjeektide vadta mah laatjasovveme saemien maanaj jïh noeride.
Earret eará lea addojuvvon doarjja máŋgga musihkkadoaibmabijuide maidda mánát ja nuorat servet ja main sáhttet leat árjjalaččat mielde oahppamin musihka.
Gaskem jeatjah vadtasovveme dåarjoe gellien musihkeråajvarimmide mejtie maanah jïh noerh mealtan jïh mejnie maehtieh årrodh eadtjohkes mealtan musihkem lïeredh.
Dás sáhttit namuhit juoigankurssa heivehuvvon mánáide ja nuoraide, idola sámi mánáide ja nuoraide, konseartta/vávváteáhtera, nu gohčoduvvon Jienaš.
Daelie maehtiejibie joejkemekursem sjïehtelovveme maanide jïh noeride moenedh, *idola saemien maanide jïh noeride, *konseartta/*vávváteáhtera, dan gohtjesovveme tjoejetjen.
Sámediggi oaidná maiddái ahte ohcamat sámi teáhterdoibmii lassánit.
Saemiedigkie aaj vuajna ahte ohtsemh saemien teaaterendarjoemasse læssanieh.
Eará kulturdoaibmabijut
Jeatjah kultuvreråajvarimmieh
Sámediggi háliida ahte leat girjás sámi kultuvrralaš doaimmat.
Saemiedigkie sæjhta ahte leah trablehke saemien kulturelle darjomh.
Danne lei 2011:s várrejuvvon 4 226 000 ru eará kulturdoaibmabijuide, maŋŋá reviderema ja go doarjjalohpádusat gessojuvvojedje ruovttoluotta.
Dannasinie lij jaepien 2011 4 226 000 kr. jeatjah kultuvreråajvarimmide bïedtesovveme, mænngan revideeremem jïh gosse dåarjoedååjvehtsh bååstede geasasovvin.
4 243 000 ru juolluduvvui doarjja prošeavttaide.
4 243 000 kr. dåarjoe prosjeektide laeviehtovvi.
Oktiibuot ohccojuvvui prošeavttaide 14 610 000 ru.
Ektiegaajhke prosjeektide 14 610 000 kr. ohtsesovvi
Bohte oktiibuot 171 ohcama, ja daid gaskkas ožžo 89 prošeavtta doarjaga.
Båetiejin ektiegaajhke #171<num><sg><nom> ohtsemh, jïh daj gaskesne #89<num><sg><nom> prosjeekth dåarjoem åadtjoejin.
17 prošeavtta eai realitehta meannuduvvon, ja 2 ohcama gesse ohccit ieža ruovttoluotta.
idtjin 17 prosjeekth realiteeten gïetedh, jïh 2 ohtsemh ohtsijh giesiejin jïjtjh bååstede.
Sámediggi oaidná ahte ohcamat Sámi álbmotbeaivvi čalmmusteapmái lassánit man oktavuođas doarjjaoažžut leat miehtá Sámi.
Saemiedigkie vuajna ahte ohtsemh Saemien åålmehbiejjien vååjnesasse bïejemasse læssanieh man gaskesisnie dåarjoeåadtjojh årrodh Abpe Saemiem.
Sámediggi addá doarjaga maiddái festiválaid artisttaid bálkkáide, sihke unna ja stuorra festiválaide dán ortnega bokte.
Saemiedigkie dåarjoem aaj vadta festivaali artisti baalhkide, dovne onne jïh stoere festivaalide daan öörnegen baaktoe.
Dasto oaidná Sámediggi ahte duodjeprošeavttat lassánit ja eanet ja eanet olbmot háliidit lágidit kurssaid.
Dehtie minngede Saemiedigkie vuajna ahte vætnoeprosjeekth læssanieh jïh #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> jïh jeenjelaakan almetjh sijhtieh kursh öörnedh.
Lágiduvvojit maiddái ollu stuorra kulturdoalut main Sámediggi lea stuorra ruhtadeaddji.
Aaj öörnesuvvieh jïjnje stoere kultuvrearrangemeente mejnie Saemiedigkie stoere laeviehtæjja.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 174. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 174. bielie 379 bielesne
Sámegielat sárggusgovvaráiddut
Saemiengïeleh guvvieraajroeh
Sámediggi háliida ahte almmuhuvvojit sámegielat sárggusgovvaráiddut.
Saemiedigkie sæjhta ahte saemiengïeleh guvvieraajroeh bæjjoehtovvieh.
Jagi 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 460 000 ru dán ulbmilii.
Bohte guokte ohcama, mas nubbái juolluduvvui 460 000 ru.
Göökte ohtsemh båetiejin, mesnie måbpan 460 000 kr. laeviehtovvi
Sámi girjelágádusat
Saemien gærjabertemh
Sámediggi áigu láhčit diliid nu ahte šaddet árjjalaš sámi lágádusat.
Saemiedigkie edtja tsiehkieh dan laetjedh ahte eadtjohke saemien bertemh sjidtieh.
Jagi 2011 bušeahtas lei danne várrejuvvon 2 750 000 ru daidda.
Jaepien2011 beetnehsoejkesjisnie lij dannasinie bïedtesovveme 2 750 000 kr. dejtie.
Oktiibuot juolluduvvui 2 956 000 ru.
Ektiegaajhke 2 956 000 kr. laeviehtovvi
Bohte guhtta ohcama.
Govhte ohtsemh båetiejin.
Olles submi mii lea várrejuvvon sámi lágádusaide juogaduvvo lágádusaide vuođđodoarjjan, aktivitehtadoarjjan ja doarjjan vuovdaleapmái ja juohkimii.
Abpe beetnehveahka mij saemien bertemidie bïedtesovveme bertemidie joekedåvva våaromedåarjojne, *aktivitehtadoarjjan jïh dåarjojne doekemasse jïh juekiemasse.
Váiddameannudeapmi dagahii dan ahte bušeahtas šattai liigegeavaheapmi.
Klååkemegïetedimmie dam darjoeji ahte beetnehsoejkesjisnie sjïdti *liigegeavaheapmi.
Sámediggi lea duhtavaš go lágádusat mat devdet juolludaneavttuid leat nannosat, ja go gávpejohtu lea badjel 500 000 ru ja go sámegielat almmuheamit leat unnimusat 75 % bruttogávpejođus nugo gáibiduvvo juolludaneavttuid mielde.
Saemiedigkie madtjele goh bertemh mah dievtiemoenemetsiehkieh dievhtieh nænnoes, jïh gosse *gávpejohtu lea aatsolen 500 000 kr. jïh gosse saemiengïeleh bæjjoehtimmieh unnemes 75 proseenth *bruttogávpejođus goh krïevesåvva dievtiemoenemetsiehkiej mietie.
Sámi deaivvadanbáikkit
Saemien gaavnedimmiesijjieh
Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte leat deaivvadanbáikkit mat doibmet sámi giela ja kultuvrra gaskkustan- ja ovdánahttinarenan.
Saemiedigkien mïeleste vihkele ahte leah gaavnedimmiesijjieh mah juhtieh saemien gïelen jïh kultuvren åvtese buekteme- jïh evtiedimmiesijjine.
Jagi 2011 bušeahtas lei danne várrejuvvon 1 1750 000 ru sámi deaivvadanbáikkiide.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij dannasinie bïedtesovveme 1 1750 000 kr. saemien gaavnedimmiesijjieh.
Oktiibuot bohte 13 ohcama 2 334 000 ru ovddas.
Ektiegaajhke båetiejin 13:n ohtsemen 2 334 000:n #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste.
Buohkat eai ožžon doarjaga dán ortnega bokte, go ohcciin eai lean doaimmat mat gusket mánáide, nuoraide ja vuorrasiidda.
Idtjin gaajhkesh dåarjoem åadtjoeh daan öörnegen baaktoe, gosse ohtsiji idtjin leah darjomh mah maanide dijpieh, noeride jïh båeries almetjidie.
Doarjja addojuvvui guđa deaivvadanbáikái oktiibuot 852 050 ru ovddas maid gaskkas 3 deaivvadanbáikkis lei oktasaš duodjebádji.
Dåarjoe govhten gaavnedimmiesæjjan vadtasovvi ektiegaajhke 852 050:n #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste maam gaskesne 3 gaavnedimmiesijjeste lij #ektie<adj><sg><nom> *duodjebádji.
Dasa lassin leat 3 deaivvadanbáikkis doaibmabijut mat njuolga čatnasit doaimmaide mat gusket mánáide, nuoraide ja vuorrasiidda.
Dïsse lissine leah 3 gaavnedimmiesijjesne råajvarimmieh mah rïekte darjoemidie gårrelgidh mah maanide dijpieh, noeride jïh båeries almetjidie.
Deaivvadanbáikkit, mat ožžo doarjaga dán ortnega bokte, leat seamma go 2010:s.
Gaavnedimmiesijjieh, mah dåarjoem åadtjoejin daan öörnegen baaktoe, leah seamma gosse jaepien 2010.
Investerendoarjja sámi girjebussiide
Investeeremedåarjege saemien gærjabusside
Sámediggi áigu bisuhit ja viiddidit sámi girjebussefálaldaga.
Saemiedigkie edtja saemien gærjabussenfaalenassem tjöödtjestehtedh jïh vijriedidh.
Jagi 2011 bušeahtas lei danne várrejuvvon 2 500 000 ru sámi girjebussiid oastimii.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij dannasinie bïedtesovveme 2 500 000 kr. saemien gærjabussh åestiemasse.
Vuoruhemiin oidno ahte sámi girjebusset julevsámi guovllus leat vuoruhuvvon.
Prijoriteradimmine vååjnoe ahte saemien gærjabussh julevsaemien dajvesne prijoriteradovveme.
Olles várrejuvvon submi manai Divttasvuona suohkanii, mas lea girjebussefálaldat julevsámi guovllus.
Abpe bïedtesovveme beetnehveahka Divttasvuotnan tjïeltese mïnni, mesnie lea gærjabussenfaalenasse julevsaemien dajvesne.
Sis lea maiddái ovttasbargu lagaš gielddaiguin Ruoŧa bealde.
Daj lea aaj ektiebarkoe gietskies tjïeltigujmie Sveerjen bieleste.
5 Ealáhusat
5 jieliemassh
Sámedikki váldomihttomearrin ealáhusaid oktavuođas lea ahte mii dáhttut nana ja juohkelágan ealáhuseallima mii vuhtii váldá sámi kultuvrra, luonddu ja birrasa sámi guovlluin.
Saemiedigkien åejvieulmiemierine jieliemassi gaskesisnie lea ahte mijjieh sïjhtijibie nænnoes jïh ovmessielaaketje jieliemassejielemem mij #<adv> saemien kultuvrem seatede, eatnemem jïh byjresem saemien dajvijste.
Mii fertet bisuhit dan barggolašvuođa mii juo lea sierra ealáhusaid siskkobealde.
Mijjieh tjoeveribie dam #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> tjöödtjestehtedh mij joe lea sjïere jieliemassi sisnjelen.
Sámi guovlluin lea stuorra eretfárren, erenoamážit nissonolbmuid gaskkas.
Saemien dajvine lea stoere olkesejuhteme, joekoenlaakan nyjsenæjjaj gaskesne.
Danne mii sávvat eanet nissonolbmuid fitnodateaiggádin ja ealáhusdoallin.
Dannasinie mijjieh jeenjebh nyjsenæjjah sïeltenaajhterinie vaajtelibie jïh jieliemassensteerijinie.
Dát sáhttá váikkuhit nana ja ealli servodagaide gos olbmot háliidit ássat.
Daate maahta dijpedh nænnoes jïh dyjren siebriedahkh gusnie almetjh sijhtieh veasodh.
Sámedikkis leat máŋggalágan bargovuogit movt dáid mihttomeriid juksat.
Saemiedigkien leah gelliesåarhts barkoevuekieh guktie daejtie ulmide jaksijibie.
Mii gulahallat viidát stáhta eiseválddiiguin, sihke čoahkkimiin, konsultašuvnnain ja ealáhusšiehtadallamiin sierra ealáhusaid hárrái.
Mijjieh vijrieslaakan staaten åejvieladtjigujmie gaskestallijibie, dovne tjåanghkojne, konsultasjovnine jïh jieliemassenraarahtalleminie sjïere jieliemassi gaavhtan.
Mii gulahallat maiddái ealáhusorganisašuvnnaiguin, gielddaiguin ja doarjjaohcciiguin.
Mijjieh aaj jieliemassenorganisasjovnigujmie gaskestallijibie, tjïeltigujmie jïh dåarjoeohtsijigujmie.
Sámi ealáhusat gáibidit dávjá stuorra areálaid.
Saemien jieliemassh daamhtah stoere goelpeneståaroeh krievieh.
Ollu barggus maid Sámediggi dahká eanavuoigatvuođaiguin lea oassi sámi ealáhusovddideami rámmaeavttuin.
#Jïjnje<adj><sg><ine><attr> barkosne maam Saemiedigkie eatnemereaktajgujmie dorje boelhke saemien jieliemasseevtiedimmien mieriekrïeveminie.
Sámedikki ealáhusovddidandieđáhus
Saemiedigkien jieliemassenevtiedimmiebïevnese
Sámediggi lea ráhkadan ealáhusovddidandieđáhusa.
Saemiedigkie jieliemassenevtiedimmiebïevnesem dorjeme.
Ealáhusovddidanbarggu váldomihttomearrin lea háhkat nana ja juohkelágan ealáhuseallima, dakkár ealáhuseallima mii vuođđuduvvo sámi kultuvrii, lundui ja birrasii, ja mii váldá daid vuhtii, ja maid háhkat dakkár ealáhuseallima mii lea vuođđun ceavzilis báikegottiide gos olbmot háliidit ássat.
Jieliemassenevtiedimmiebarkoen åejvieulmiemierine lea skååffedh nænnoes jïh ovmessielaaketje jieliemassejielemem, dagkeres jieliemassejielemem mij saemien kultuvrese tseegkesåvva, eatnamasse jïh byjresasse, jïh mij dejtie #<adv> vaalta, jïh maam dagkeres jieliemassejielemem skååffijibie mij våaroeminie gaarsje sijjiegedtide gusnie almetjh sijhtieh veasodh.
Dán dieđáhusas leat vihtta áŋgiruššansuorggi vuoruhuvvon.
Daennie bïevnesisnie vïjhte barkoesuerkieh prijoriteradovveme.
Dat lea rámmaeavttut vuođđoealáhusain, geasuheaddji báikegottit, kulturealáhusat, ja innovašuvdna, dutkan ja árvoháhkan.
Dïhte mieriekrïevemh våaromejieliemassine, giesije sijjiegedtieh, kultuvrejieliemassh, jïh innovasjovne, dotkeme jïh aarvoeskaepiedimmie.
Maŋimuš áŋgiruššansuorgi lea gelbbolašvuođalokten ja ođđahutkamat.
Minngebe barkoesuerkie #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>lutnjeme jïh orrehæhtadimmieh.
Boahtteáiggi ealáhuspolitihkas biddjojuvvo eanet fuomášupmi kulturealáhusaide ja sámi kultuvrii.
Båetijen aejkien jieliemassenpolitihkesne jeenjebe åssjalommes kultuvrejieliemasside jïh saemien kultuvrese bïejesåvva.
Sámediggi lea válljen bidjat sámi mátkeealáhusaid ja duoji doahpagii kulturealáhusat.
Saemiedigkie veeljeme saemien fealadimmienjieliemassh jïh vætnoem lahtesasse bïejedh kultuvrejieliemassh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 175. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 175. bielie 379 bielesne
Ealáhusdieđáhusa mihttomearit ja strategiijat leat heivehuvvon doaibmabijuid bokte 2012 bušeahtas.
Jieliemassenbïevnesen ulmieh jïh strategijh råajvarimmine 2012 beetnehsoejkesjisnie sjïehtelovveme.
Sámediggeráđđi lea juo mearridan prográmmačilgehusa lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmii ja sámi mátkeealáhusaide.
Saemiedigkieraerie joe programmentjïelkestimmiem nænnoestamme *lotnolasealáhusaid aarvoeskaepiedimmieprogrammese jïh saemien fealadimmienjieliemasside.
Sámediggi lea ráhkadahttán ovddidananalysa 22 gielddas sámi guovlluin.
Saemiedigkie evtiedimmiejoekehtimmiem 22 tjïeltesne saemien dajvine #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><prfprc>.
Analysa lea vuođđun bargui ealáhusovddidandieđáhusain.
Joekehtimmie våaroeminie barkose jieliemassenevtiedimmiebïevnesinie.
Dát čájeha ahte sámi guovlluin leat stuorra hástalusat ollu surggiin.
Daate vuesehte ahte saemien dajvine leah stoere haestemh jïjnjine suerkine.
Dát hástalusat leat earret eará gánnáhahttivuođa bisuheami, innovašuvnnaid ja ásaheaddjidávjodaga ja ahtanuššama oktavuođas ealáhuseallimis.
Daah haestemh gaskem jeatjah *gánnáhahttivuođa tjöödtjestehtemen, innovasjovni jïh *ásaheaddjidávjodaga jïh *ahtanuššama gaskesisnie jieliemassenjieliemisnie.
Sámi guovlluin leat hástalusat maiddái ássama bisuhemiin.
Saemien dajvine leah haestemh aaj veasomen tjöödtjestehtieminie.
Dan geažil go unnit riegádit mánát ja olbmot fárrejit distrivttain stuorát čoahkkebáikkiide.
Dan dïete goh onnh reakadieh maanah jïh almetjh distriktijste stoerebe tjåahkesijjide juhtieh.
Dat mii lea buorre lea dat go oahppodássi eanaš sámi guovlluin lea buoret go sámi guovlluid olggobealde.
Dïhte mij buerie dïhte gosse learoedaltese jeenjemes saemien dajvine buerebe gosse saemien dajvi ålkolen.
Raporta čájeha ahte eanaš sámi guovllut geasuhit unnán ássansaji ektui, muhto buorebuččat fitnodatgeasuheami ektui.
Reektehts vuesehte ahte jeenjemes saemien dajvh vaenie årromedajven muhteste giesieh, mohte #buerie<adj><comp><der_dimin><adj><pl><nom> sïeltengiesemen muhteste.
Dat čájeha maiddái ahte ollu sámi guovlluin leat buoret bálvalusat nugo gávppašeami, idjadeami, bálvalusaid ja doaimmaid ektui.
Dïhte aaj vuesehte ahte jïjnje saemien dajvine leah buerebh dïenesjh goh åesiestimmien, jïjjedimmien, dïenesji jïh darjomi muhteste.
Sámediggi áigu ráhkadahttit ođđa analysa ovdáneamis sámi guovlluid gielddain.
Saemiedigkie edtja orre joekehtimmiem evtiedimmesne saemien dajvi tjïeltine #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf>.
Dát lea viiddiduvvon guoskat maiddái guovtti máttasámi gildii.
Daate dïjpedh vijriedovveme aaj göökten åarjelsaemien tjïeltese.
Analysa galgá eanet bidjat guovddážii innovašuvnnaid, sisafárrema ja oahppodási.
Joekehtimmie edtja jeenjelaakan jarngese innovasjovnh bïejedh, sïjsejuhtemem jïh learoedaltesem.
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Stuorradiggedieđáhus ođđa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra
Stoerredigkiebïevnese orre laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre
Sámediggi lea buktán cealkámuša stuorradiggedieđáhussii ođđa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra.
Saemiedigkie jiehtegem stoerredigkiebïevnesasse buakteme orre laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre.
Cealkámušas deattuhii Sámediggi ahte dieđáhusas livčče galgan addit buoret ekonomalaš eavttuid boanddaide, sihkkarastit rekrutterema eanadollui ja addit eavttuid juohkelágan doallostruktuvrii miehtá riikka.
Jiehtiegisnie Saemiedigkie tjïelkesti ahte bïevnesisnie edtjeme buerebe ekonomeles moenemetsiehkide båantide vedtedh, dåårrehtimmiem laantebårran gorredidh jïh moenemetsiehkieh vedtedh ovmessielaaketje *doallostruktuvrii abpe rïjhkem.
Sámediggi háliidii maiddái ahte dieđáhusas livčče galgan deattuhit árktalaš eanadoalu ja ahte dat gulašii davviguovlopolitihka siskkobeallái.
Saemiedigkie aaj sïjhti ahte bïevnesisnie edtjeme arktihken laanteburriem tjïelkestidh jïh ahte dïhte noerhtedajvepolitihkem gåvla *siskkobeallái.
Sámediggi evttohii regionaliseret eanadoallopolitihka, meahci buorebut geavahit sávzaguohtumii ja áŋgiruššat mátkeealáhusaiguin.
Saemiedigkie uvtedi *regionaliseret laanteburriepolitihkem, miehtjiem buerebelaakan sïrvegåatoemasse utniejibie jïh fealadimmienjieliemassigujmie eadtjaldovvijibie.
Sámediggi bivddii viiddiduvvon rollaid sámi guovlluid eanadoallopolitihka oktavuođas doppe gos konsultašuvdnašiehtadus galgá adnojuvvot.
Saemiedigkie vijriedovveme råållah maedtieji saemien dajvi laanteburriepolitihken gaskesisnie debpene gusnie konsultasjovnelatjkoe edtja åtnasovvedh.
Sámediggi bođii árrat proseassas stuorradiggedieđáhusain diehtit ahte dan sadjái go ráhkadit sierra boazodoallodieđáhusa, válddahuvvo boazodoallu dán dieđáhusas.
Saemiedigkie aarehken prosesseste stoerredigkiebïevnesijstie daejredh båetieji ahte dan sijjeste gosse sjïere båatsoebïevnesem darjodh, båatsoe daenniebïevnesisnie buerkieståvva.
Ovdáneami vuođul ovddit stuorradiggedieđáhusa rájes boazodoalu birra ja daid ollu hástalusaid geažil mat boazodoalus leat dál ovddabealde, bivddii Sámediggi ahte ráhkaduvvošii sierra dieđáhus boazodoalu birra.
Evtiedimmien mietie övtebe stoerredigkiebïevnesen raejeste båatsoenbïjre jïh daj jïjnje haestemi dïete mah båatsosne leah daelie åvtelisnie, Saemiedigkie maedtieji ahte sjïere bïevnese båatsoenbïjre dorjesåvva.
Sámedikki oaivila mielde lea deaŧalaš vuđolaččat ja ollislaččat meannudit buot beliid ealáhusas.
Saemiedigkien aarvoen mietie lea vihkele veele jïh ellieslaakan gaajhkide bielide jieliemassesne gïetedidh.
Sámediggi searvvai muhtun čoahkkimiidda ja konsultašuvdnačoahkkimiidda Eanadoallodepartemeanttain.
Saemiedigkie muvhtine tjåanghkojne jïh konsultasjovnetjåanghkojne mealtan Laanteburriedepartemeentine.
Sámedikki ektui lea proseassa unnán searvvaheaddji, sihke boazodoalu ja eanadoalu dáfus.
Saemiedigkien muhteste prosesse vaenie #mealtan<adv><der_h><vblex><tv><der_nomag><n>, dovne båatsoen jïh laanteburrien dïehre.
Loahpalaš dieđáhusas mii ovddiduvvui juovlamánus 2011 oaidnit ahte Sámedikki cealkámušat eanadoalu birra leat unnán váldojuvvon mielde.
Minngemes bïevnesisnie mij goeven 2011 evtiedovvi vuejnedh ahte Saemiedigkien jiehtegh laanteburrien bïjre vaenie mealtan vaaltasovveme.
Dat mat leat váldojuvvon mielde leat earret eará árktalaš eanadoallu, eanadoallu miehtá riikka ja eanadoallopolitihka regionaliseren.
Dah mah mealtan gaskem jeatjah vaaltasovveme arktihken laanteburrie, laanteburrie abpe rïjhkem jïh laanteburriepolitihken *regionaliseren.
Stuorradiggedieđáhusas ii leat sámi guovlluid eanadoallu namuhuvvon.
Stoerredigkiebïevnesisnie ij leah saemien dajvi laanteburrie moenesovveme.
Dat makkár rolla Sámedikkis galggašii leat maid ii leat váldojuvvon mielde dieđáhusas.
Dah magkeres råålla Saemiedigkien galka årrodh maam ij leah mealtan bïevnesistie vaaltasovveme.
Nugo sámi eanadoalloberoštumiide maid Sámediggi lea ovddidan konsultašuvnnain, de gávdnat unnán Sámedikki cealkámušaid boazodollui stuorradiggedieđáhusas.
Goh saemien laanteburrieïedtjide aaj Saemiedigkie konsultasjovnine evtiedamme, dellie vaenie Saemiedigkien jiehtegh båatsose stoerredigkiebïevnesisnie gaavnijibie.
Vaikko stuorradiggedieđáhus dál lea gárvvis, de áigu Sámediggi ain bargat dan ala ahte Stuorradiggi váldá stuorát ovddasvástádusa boazodoalus ja ráhkada sierra stuorradiggedieđáhusa boazodoalu birra.
Jalhts stoerredigkiebïevnese daelie gaervies, dellie edtja Saemiedigkie annje dejnie barkedh ahte Stoerredigkie stoerebe dïedtem båatsoste vaalta jïh sjïere stoerredigkiebïevnesem båatsoen bïjre dorje.
Sámedikki mielas lea duođalaš ášši go konsultašuvnnat doaibmabijuid birra Stuorradikki eanadoallo- ja biebmopolitihkalaš dieđáhusas eai goassige formálalaččat loahpahuvvon.
Saemiedigkien mïeleste lea itjmies aamhtese gosse konsultasjovnh råajvarimmiej bïjre Stoerredigkien laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïevnesisnie eah gossege byjjeslaakan illh.
Sámediggi áigu čuovvut ášši Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ektui, mas lea ovddasvástádus dán áššis, ja Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta ektui, man departemeanttas lea ovddasvástádus sámi áššiin.
Saemiedigkie edtja aamhtesem dåeriedidh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten muhteste, mesnie lea dïedte daennie aamhtesisnie, jïh Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenten muhteste, man departemeenten lea dïedte saemien aamhtesinie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 176. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 176. bielie 379 bielesne
Mariidnaealáhusat
Marijnejieliemassh
Sámit lea bivdán guliid nu guhká go gávdnojit historjjálaš gáldut.
Saemieh guelieh maadteme dan guhkiem goh historihkeles gaaltijh leah.
Sámediggi deattuha viidáseappot ahte ferte vuhtiiváldit boares lágaid dán suorggis, ovdamearkka dihtii 1775 mannosaš eanančujuhancealkámuša (Jordutvisningsresolusjonen) mii nanne finnmárkolaččaid vuosttašvuoigatvuođa guolásteapmái.
Saemiedigkie vijriebasse tjïelkeste ahte tjoevere båeries laakh daennie suerkesne seatadidh, vuesiehtimmien dïehre jaepien 1775 asketje eatnemetjaatsestimmiejiehtegh (*Jordutvisningsresolusjonen) mij nænnoste *finnmárkolaččaid #voestes<adj><ord><cmp_sggen><cmp>reaktam göölemasse.
Sámediggi muittuha ahte Gáivuona duopmu maiddái manná guhkás dan guvlui ahte dovddahit ahte das lea sáhka vieruiduvvanvuoigatvuođas mas báikkálaš guolásteaddjit ožžo buhtadusa, dannego sin guolástanguovlluide lei váddáset beassat go fápmohuksen buvttihii eanet jieŋa vutnii.
Saemiedigkie måjhtajahta ahte Kåfjorden dåapmoe aaj gåhkese dan dajvese mænna ahte jiehtiejibie ahte desnie lea håaleme *vieruiduvvanvuoigatvuođas mesnie dajven göölijh refusjovnem åadtjoejin, dannasinie sijjen göölemedajvide lij geervebe åadtjodh gosse faamoetseegkeme jeenjebe jïengem voenese buektiehti.
Sámediggi čujuha viidáseappot dasa ahte oahppa ”friddja guolásteami” birra ii goassege ožžon coavcci Norgga rittus.
Saemiedigkie vijriebasse dïsse tjaatseste ahte learoe ”frijje göölemen” bïjre ij gåessie gænnah åadtjoeh *coavcci Nöörjem gaedteste.
Duopmu čájeha ahte historjjálaš geavaheapmi mii lea duođaštuvvon rittus báikkálaš vieruiduvvannjuolggadusain, lei hui deaŧalaš mearrádussii.
Dåapmoe vuesehte ahte historihkeles pråvhkoe mij gaedtesne jååhkesjovveme voenges *vieruiduvvannjuolggadusain, lij dan vihkeles nænnoestahkese.
Dáid historjjálaš duohtavuođaid ferte maid árvvoštallat Norgga geatnegasvuođaid ektui earret eará ON Álgoálbmotjulggaštusa 37.
Daejtie historihkeles rïektesh tjoevere aaj Nöörjen #stillese<n><pl><gen> muhteste gaskem jeatjah vierhtiedalledh ON Aalkoeåålmegendeklarasjovnen 37.
artihkkala vuođul.
artihkelen mietie.
Sámiid riekti resurssaide mearas ja jogain, ja riekti geavahit daid, lea mearrideaddji oassi sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođus.
Saemiej reaktoe vierhtide mearosne jïh johkine, jïh reaktoe dejtie utnedh, nænnoestæjja boelhke saemien kultuvren materijellen våaroemisnie.
Sámediggi sávvá boahtteáigái čujuheaddji ja ollislaš politihka, ja ahte Sámediggi lea okta dain gii bidjá eavttuid guolástuspolitihka ovddideapmái Norggas.
Saemiedigkie båetijen aajkan vaajtele tjaatsestæjja jïh ellies politihkem, jïh ahte Saemiedigkie akte dejstie gie moenemetsiehkiej göölemenpolitihkem beaja evtiedæmman Nöörjesne.
Sámediggi vuoruha barggu sámiid historjjálaš bivdovuoigatvuođaid, mariidnaresurssaid ja jogaid ja riddo- ja vuotnaguovlluid geavaheami sihkkarastimiin.
Saemiedigkie barkoem prijoriterede saemiej historihkeles væjroereaktaj, marijnevierhtiej jïh johki jïh gaedtie- jïh voenedajvi pråvhkoen gorredimmine.
Sámediggi lea jagis 2011 čađahan konsultašuvnnaid ja čoahkkimiid gonagasreappáid hálddašeami láhkaásahusa reviderema, mearraluossabivddu sámi guovlluin ja guolástusaid ja mearrenjiččehasaid regulerema oktavuođas jagis 2011.
Saemiedigkie lea jaepien 2011 tjïrrehtamme konsultasjovnh jïh tjåanghkoeh *gonagasreappáid reeremen laakenjoelkedassen revideeremem, mearoeloesevæjroem saemien dajvine jïh göölemi jïh *mearrenjiččehasaid reguleeremen gaskesisnie jaepesne 2011.
Riddoguolástuslávdegoddi
Gaedtiegöölemenmoenehtse
Konsultašuvnnaid bokte Riddoguolástuslávdegotti árvalusa (NAČ 208:5) birra, leat Sámediggi ja Guolástus- ja riddodepartemeanta soahpan ahte nannet álbmoga guolástanrievtti mearrasámi guovlluin, nugo Sámediggi háliidii gulaskuddancealkámušastis.
Konsultasjovnine Gaedtiegöölemenmoenehtsen åssjelen (*NAČ 208:5) bïjre, Saemiedigkie jïh Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente latjkeme ahte åålmegem nænnoestibie göölemereaktoen mearoesaemien dajvine, goh Saemiedigkie govledimmiejiehtiegisnie sïjhti.
Šiehtadus lea unnimus čoavddus mii earret eará mearkkaša dan ahte bivdovuoigatvuohta nannejuvvo dan bokte go ođđa mearrádusat váldojuvvojit mielde gustovaš láhkadahkosii.
Latjkoe unnemes tjoevtenje mij gaskem jeatjah dïhte lea ahte væjroereakta dejnie nænnoeståvva gosse orre nænnoestahkh mealtan vaaltasuvvieh *gustovaš *láhkadahkosii.
Dán unnimus čovdosa sáhttá čoahkkáigeassit 7 čuoggá vuollái:
Daam unnemes tjoevtenjem maahta 7:n tsiehkien nualan tjåanghkan giesedh:
Mearriduvvo ođđa láhkamearrádus nu ahte oasseváldiláhkii čadnojuvvo guolástanvuoigatvuohta.
Orre laakenænnoestahke dan nænnoeståvva ahte #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>laakese göölemereakta gårredåvva.
Mearrádusa ferte geahččat fárrolaga mearraresursalága 11.
Nænnoestahkem tjoevere ektesne gïehtjedidh mearoevierhtienlaaken 11.
§ deattuhanmearrádusain.
§ tjïelkestimmienænnoestahkine.
Láhkaevttohus mearkkaša ahte lága bokte suodjalit guolástanrievtti ja seammás mearkkaša dan ahte sii geain lea vuoigatvuohta galget vuoruhuvvot ovddabeallái buot earáid go lea resursavátnivuohta.
Laakeuvtelasse nimhtie ahte laakine göölemereaktoem vaarjelibie jïh seammasïenten dïhte lea ahte dah giej lea reakta edtjieh prijoriteradovvedh *ovddabeallái #gaajhke<prn><ind><nom> jeatjabidie goh lea *resursavátnivuohta.
Mearriduvvo sierra deattuhanmearrádus mearraresursalágas.
Sjïere tjïelkestimmienænnoestahke mearoevierhtielaakesne nænnoeståvva.
Deattuhanmearrádus dagaha ahte juohke lágan regulerema oktavuođas galgá erenoamážit deattuhuvvot sámiid geavaheapmi ja movt dat geavaheapmi mearkkaša sámi báikegottiide.
Tjïelkestimmienænnoestahke dorje ahte #fïerhte<prn><ind><attr> dagkeres reguleeremen gaskesisnie galka joekoenlaakan tjïelkestovvedh saemiej pråvhkoe jïh guktie dïhte pråvhkoe saemien sijjiegedtide lea.
Mearriduvvo láhkaásahusa bokte gielddus stuorát fatnasiidda (badjel 15 mehtera) vuonaid siste.
Laakenjoelkedassine nænnoeståvva *gielddus stoerebe vïnhtside (aatsolen 15 meeterh) voeni sistie.
Láhkii čadnojuvvo vejolašvuohta identifiseret ja dohkkehit báikkálaš historjjálaš vuoigatvuođaid.
Laakese nuepie gårredåvva identifiseeredh jïh dajven historihkeles reaktah dåhkasjehtedh.
Sámiid mielmearrideapmi resursahálddašeamis - vuotnabivdolávdegoddi
Saemiej *mielmearrideapmi vierhtienreeremisnie - voenevæjroemoenehtse
Láhkamearrádus álbmotrievtti ektui oasseváldilágas mearkkaša ahte oasseváldiláhka galgá geavahuvvot Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide dávistettiin, ja ahte láhka gusto álbmotrievtti njuolggadusaid rámmaid siskkobealde álgoálbmogiid ja minoritehtaid hárrái.
Laakenænnoestahke åålmehreaktan muhteste #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>laakesne nimhtie ahte #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>laake edtja åtnasovvedh Nöörjem åålmehreaktan #stillese<n><pl><ill> svååreminie, jïh ahte laake dovve åålmehreaktan njoelkedassi mieriej sisnjelen aalkoeåålmegi jïh minoriteeti gaavhtan.
Mearrádusa deaŧaleamos doaibman lea čalmmustahttit daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mat gávdnojit.
Nænnoestahken vihkielommes darjoeminie lea dejtie åålmehreaktan #stillese<n><pl><nom> vååjnesasse bïejedh mah leah.
Doaibmabijut: Várrejuvvo jahkásaš vuođđoearri dorskebivdui.
Råajvarimmieh: Fïerhtenjaapetje våaromemierie tåårskenvæjrose bïedtesåvva.
Sámediggi guorahallá ja realitehta meannuda dán čuoggá dalle go prinsihpaid láhkii čatnan lea sohppojuvvon vuotna- ja riddobivddu dohkkeheami ja sihkkarastima ektui árbevirolaš mearrasámi guovlluin.
Saemiedigkie goerehtalla jïh realiteetem daam tsiehkiem gïetede dellie goh prinsïhpi laakese gårredimmie latjkasovveme voene- jïh gaedtievæjroen jååhkesjimmien jïh gorredimmien muhteste aerpiesïejhme mearoesaemien dajvine.
Dattetge lea ovttamielalašvuohta das ahte galgá leat vejolaš birget okto guolástanrivttiin dahje buohtalaga eará doaimmain.
Darhkan lea sïemesvoete desnie ahte galka årrodh gåaredh oktegh göölemereaktojne bïerkenidh jallh *buohtalaga jeatjahdarjoeminie.
Riekti galgá leat nuvttá ja dat galgá váikkuhit fatnasiid ja guolásteddjiid laskama guovllus.
Reaktoe galka årrodh namhtah jïh dïhte edtja dijpedh vïnhtsi jïh gööliji *laskama dajvesne.
Evttohuvvon doaibmabijuid sáhttá atnit deaŧalaš vuosttaš lávkin sámiid ja eará báikegoddeolbmuid vuoigatvuođaid ollislaš sihkkarastimis ja dohkkeheamis daid luondduviđa mariidnaresurssaide siskkáldas ja álbmotrievtti mielde.
Uvtedovveme råajvarimmieh maahta utnedh vihkele voestes sïlline saemieh jïh jeatjah sijjiegedtiealmetji reaktah ellies gorredimmesne jïh jååhkesjimmesne daj *luondduviđa marijnevierhtide sisnjelds jïh åålmehreaktan mietie.
Historjjálaš guolástanrivttiid dohkkeheapmi mat sámiin ja earáin leat mearrasámi guovlluin, lea gáibádussan viidáset proseassas mearrasámi kultuvrra ja eallinvugiid ealáskahttimiin.
Historihkeles göölemereaktoej jååhkesjimmie mah saemiej jïh jeatjabinie årrodh mearoesaemien dajvine, krïevenassine vijrebe prosessesne mearoesaemien kultuvren jïh jielemevuekiej jealajimmine.
Sámediggi oaidná ahte Finnmárkku, Romssa ja Norlándda stáhta ja fylkkagielddaid kantuvrrain lea stuorra hástalus fatnasiid ja guollevuostáiváldinsajiid ruhtadeamis dainna lágiin ahte das livččii ávki ássiide nu ahte ožžot vejolašvuođa geavahit daid bivdovuoigatvuođaid maid ožžot ruovttoluotta ja besset árjjalaččat searvat guollebivdui.
Saemiedigkie vuajna ahte Finnmaarhken, Romsan jïh Nordlaanten staaten jïh fylhketjïelti kontovrine lea stoere haesteme vïnhtsi jïh gueliedåastovesijjiej beetnehdåarjosne dejnie vuekine ahte desnie lea nåhtoe årroejidie dan ahte nuepiem utnedh dejtie væjroereaktide mejtie åadtjoeh bååstede åadtjoeh jïh åadtjoeh eadtjohkelaakan guelievæjrose mealtan.
Guolástusreguleremat
Göölemereguleeremh
Guolástus- ja riddodepartemeanta ja Sámediggi leat ovttas geahčadan Guolástusdirektoráhta guolástanregulerema evttohusa jahkái 2012.
Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente jïh Saemiedigkie ektesne gïehtjedamme Göölemedirektoraaten göölemereguleeremen uvtelassen jaapan 2012.
Sámediggi válddii erenoamážit ovdan áššečuolmma ahte gieldit guollebivddu stuorra mearrafatnasiiguin davvinorgga vuonain.
Saemiedigkie joekoenlaakan fraamme vaeltieji aamhtesentjoelmem ahte guelievæjroem stoere mearoevïnhtsigujmie aassjoestehtedh *davvinorgga voenine.
Departemeanta áigu čuovvut direktoráhta evttohusa ahte ii diktit šákšabivddu 4 nautalaš miilla siskkobealde.
Departemeente edtja direktoraaten uvtelassem dåeriedidh ahte ij baajedh *šákšabivddu 4:n *nautalaš mïjlen sisnjelen.
Dasto árvvoštallat gildosa gieldit guolástusa vuotnalinnjáid siskkobealde fatnasiidda main lea dihto sturrodat, lea okta ollu doaimmain maid dat evttohuvvon vuotnaguolástuslávdegoddi galgá árvvoštallat.
Dehtie minngede vierhtiedallijibie *gildosa aassjoestehtedh göölemen voenelinji sisnjelen vïnhtside mejnie lea såemies ståaroe, lea akte dejstie jïjnje darjoemijstie mejtie dïhte uvtedovveme voenegöölemenmoenehtse edtja vierhtiedalledh.
Norgga riddodorskenálli lea vánis, muhto árjjalaš nállebuoridanplána geažil lea dat dál váldojuvvon eret luonddušlájaid rukseslisttas.
Nöörjen gaedtietåårskenmaadtoe madtege, mohte eadtjohke maadtoebueriedimmiesoejkesjen dïete dïhte daelie destie vaaltasovveme eatnemensåarhti rööpseslæstoste.
Riddodorski hálddašeamis lea stuorra mearkkašupmi guolástussii mearrasámi guovlluin, danne go dán šlájas lea olles eallingierdu vuonain ja rittus.
Gaedtietåårsken reeremisnie lea stoere mïerhkesjimmie göölemasse mearoesaemien dajvine, dannasinie goh daennie såarhtesne lea abpe *eallingierdu voenine jïh gaedtesne.
Buoridanplána vuođđun lea gáržžiduvvon regulerenmálle ollu guovlluin.
Bueriedimmiesoejkesjen våaroeminie reguleeremegoeren jïjnje dajvine gaertjiedovveme.
Dán vuođul lea Sámediggi joatkán barggu eiseválddiid guovdu ahte suodjalit sámi perspektiivva norgga riddodorski hálddašeamis ja buorideamis.
Daan mietie Saemiedigkie barkoen åejvieladtji gaskoeh jåarhkeme ahte saemien perspektijvem nöörjen gaedtietåårsken reeremisnie jïh bueriedimmesne vaarjelidh.
Dát mearkkaša earret eará dan ahte fatnasat mat leat badjel 15 mehtera fertejit bivdit olggobealde vuotnalinjjáid, go fas trålárat ja stuorra fatnasat ja mearrafatnasat fertejit bivdit olggobealde 12 ja 6 nautálaš miilla eret nannámis, sturrodaga mielde.
Daate gaskem jeatjah dïhte lea ahte vïnhtsh mah aatsolen 15 meeterh tjoeverieh ålkolen maedtedh voenelinji, gosse viht *trålárat jïh stoere vïnhtsh jïh mearoevïnhtsh tjoeverieh ålkolen maedtedh 12 jïh 6:n *nautálaš mïjlen destie *nannámis, ståaroen mietie.
Norgga eiseválddit leat ovttas Ruošša eiseválddiiguin mearridan ahte 2012 galgá leat lohpi bivdit šávššaid.
Nöörjen åejvieladtjh ektesne Russlaanten åejvieladtjigujmie nænnoestamme ahte jaepien 2012 galka årrodh luhpie maedtedh *šávššaid.
Sámediggi lea áigodagas maŋŋá rahpama 2009:s dadjan ahte ii leat mielas addit lobi bivdit šávššaid, danne go dál eat dieđe movt dát bivdu váikkuha loahppa ekologalaš mariidnavuogádahkii Barentsábis, rittus ja vuonain Davvi Norggas.
Saemiedigkie boelhkesne mænngan geehpehtimmiem jaepien 2009 jeahteme ahte ij mïelesne leah luhpiem vedtedh maedtedh *šávššaid, dannasinie gosse daelie ibie daejrieh guktie daate væjroe minngiegietjie dijpie *ekologalaš marijnesysteemem Barentsáhpijjesne, gaedtesne jïh voenine Noerhte Nöörjesne.
Danne lea Sámedikki mielas deaŧalaš ráhkadit máŋgganállehálddašanmálle Barentsábi várás mii siskkilda maiddái áhpeguliid (sallit, šákša jna) ja mearranjiččehasat.
Dannasinie lea Saemiedigkien mïeleste vihkele darjodh *máŋgganállehálddašanmálle Barentsáhpan mijjieh *siskkilda aaj saelhtiengueliej (sæltan, *šákša jnv.) jïh *mearranjiččehasat.
Gonagasreappát
*Gonagasreappát
Sámediggi doarju ahte gonagasreappát hálddašuvvojit lagasvuođa- ja sorjavašvuođa prinsihpa mielde, mii mearkkaša dan ahte smávva báikegottiide miehtá rittu, ja nu maiddái unnimus fatnasiidda, galgá sihkkarastojuvvot vuosttaš vuoigatvuohta bivdit, ja dasa gullá maiddái gonagasreabbábivdu iežaset lagašguovlluin.
Saemiedigkie dåårje ahte *gonagasreappát reeresuvvieh *lagasvuođa- jïh jearohkevoeten prinsïhpen mietie, mij dïhte lea ahte onne sijjiegedtide abpe gaedtiem, jïh dan aaj unnemes vïnhtside, edtja gorredovvedh voestes reakta maedtedh, jïh nehkelh aaj gåvla *gonagasreabbábivdu jïjtjsh gietskiesdajvine.
Erenoamážit guoská dát vuotnaguovlluide.
Joekoenlaakan daah voenedajvide dæjpa.
Sámediggi lea duhtavaš go Guolástus- ja riddodepartemeanta čuovvolii Sámedikki evttohusa 2010:s ahte ii addit friija lobi bivdit gonagasreappáid nuorttabealde 26 0 Ø.
Saemiedigkie madtjele gosse Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente Saemiedigkien uvtelassem jaepien 2010 dåeriedi ahte ij frïjje luhpiem vedtedh maedtedh *gonagasreappáid *nuorttabealde 26 0 *Ø.
Sámediggi lea registreren ahte Guolástusdirektoráhtas maŋit áiggis leat ollu geahppánan dakkár áššit mat gusket lobihis gonagasreabbábivdui dán guovllus.
Saemiedigkie registreereme ahte Göölemedirektoraatesne soejmehth tïjjen årrodh jïjnje nåhkeme dagkeres aamhtesh mah dijpieh ovluhpehts *gonagasreabbábivdui daennie dajvesne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 178. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 178. bielie 379 bielesne
Sámedikki presideanta lea dovddahan skábmamánus 2011:s ahte Sámediggi áigu árvvoštallat ahte galggašii go addit gonagasreabbábivdolobi fatnasiidda mat leat vuollel 15 mehtera.
Saemiedigkien presideente rahkan 2011 jeahteme ahte Saemiedigkie edtja vierhtiedalledh ahte edtja #<pcle> vedtedh *gonagasreabbábivdolobi vïnhtside mah vueleli 15 meeterh.
Anadromalaš luossabivdu
*Anadromalaš loesevæjroe
Guolástusreguleremat jogain ja mearas jagis 2012
Göölemereguleeremh johkijste jïh mearosne jaepesne 2012
Sámediggi lea 2011:s ásahan bargolávdegotti mii bargá guolástusreguleremiiguin jogain ja mearas 2012 ektui.
Saemiedigkie jaepien 2011 tseegkeme barkoemoenehtsem mij göölemenreguleeremigujmie johkine jïh mearosne 2012 moenemetseahkan barka.
Bargolávdegoddi lea buktán regulerenevttohusa jogain ja mearas jagi 2012 várás, ja dasto guhkes áiggi strategiija reguleremiid várás.
Barkoemoenehtse reguleeremeuvtelassem johkine jïh mearosne buakteme jaepien 2012 muhteste, jïh dehtie minngede guhkiem strategijen reguleeremi muhteste.
Lávdegotti regulerenevttohus 2012 rájes lea ahte viiddidit gáidánuohti bivdoáiggi, erenoamážit Davvi-Romssas.
Moenehtsen reguleeremeuvtelasse 2012:n raejeste lea ahte vijriedibie *gáidánuohti væjroetïjjem, joekoenlaakan noerhte-Romsesne.
Go guoská johkabivdui, de bidjá bargolávdegoddi vuođđun fylkkamánni evttohusa ahte bisuhit bivddu otnáš dásis eanaš čázádagain.
Goh johkevæjroem dæjpa, dellie barkoemoenehtse våaroeminie fylhkemaennien uvtelassem beaja ahte væjroem daanbeajjetje daltesisnie jeenjemes abradahkine tjöödtjestehtedh.
Dasto oaivvilda bargolávdegoddi ahte sáhtá geavahit ráfáidahttinávádagaid váldo váikkuhangaskaoapmin reguleren dihte guollebivddu čázádagain Finnmárkkus, gos lea heivvolaš.
Dehtie minngede barkoemoenehtse jeahta ahte maahta utnedh *ráfáidahttinávádagaid vååltoe dïedtetsavtshvierhtine reguleeremen dïehre guelievæjroen abradahkijste Finnmaarhkeste, gusnie lea sjiehtele.
Bargolávdegoddi lea maiddái evttohan ahte berrešii álggahuvvot prošeakta dainna áigumušain ahte kártet ja heivehit árbedieđuid mat galget leat vuođđun luossabivddu hálddašeapmái.
Barkoemoenehtse aaj uvtedamme ahte byöroe aelkiehtovvedh prosjeekte dejnie aajkojne ahte aerpiedaajroeh goerehtalledh jïh sjïehtehtidh mah gelkieh årrodh våaroeminie loesevæjroen reeremasse.
Bargolávdegotti raporta lei vuođđun konsultašuvnnaide Luondduhálddašan direktoráhtain reguleremiid birra.
Barkoemoenehtsen reektehts lij våaroeminie konsultasjovnide *Luondduhálddašan direktoraatine reguleeremi bïjre.
Sámediggi lea konsultašuvnnain Luondduhálddašandirektoráhtain soahpan gulaskuddancealkámuša mii sáddejuvvui gulaskuddamii, ja gulaskuddanáigemearrin lei ođđajagimánu 20.
Saemiedigkie konsultasjovnine eatnemenreeremedirektoraatine govledimmiejiehtegem latjkeme mij govledæmman seedtesovvi, jïh govledimmietïjjemierine lij tsïengelen 20.
b.
b.
2012.
2012.
Bargolávdegotti raporta ja Sámedikki mearkkašumit maŋŋá konsultašuvnna dárbbu birra viiddidit guovllu ”kysten av Finnmark” lea mielddusin gulaskuddamis.
Barkoemoenehtsen reektehts jïh Saemiedigkien mïerhkesjimmieh konsultasjovnen daerpiesvoetem mænngan bïjre vijriedieh dajven ”*kysten *av Finnmark” lissiepaehpierinie govledimmesne.
Šiehtadallamat Suomain Deanučázádaga birra
Raarahtallemh Soemijste *Deanučázádaga bïjre
2011:s lea leamaš čoahkkin ministerdásis ođđa šiehtadallamiid álggaheami birra dan soahpamuša ektui mii lea Norgga ja Suoma gaskka Deanučázádaga hárrái.
jaepien 2011 orreme tjåanghkoe ministerendaltesisnie orre raarahtallemi aelkiehtimmien bïjre dan latjkoen muhteste mij lea Nöörjen jïh Soemen gaskemsh *Deanučázádaga haarran.
Deanu guolástanhálddahus ja sámedikkit Norgga ja Suoma bealde gessojuvvojit lávga mielde šiehtadallamiidda, mat álggahuvvojit ođđajagis.
Deatnun göölemereereme jïh saemiedigkieh Nöörjen jïh Soemenbieleste lïhke mealtan raarahtallemidie geasasuvvieh, mah orrejaepesne aelkiehtovvieh.
Sámediggi galgá leat mielde Norgga šiehtadallanlávdegottis.
Saemiedigkie galka mealtan årrodh Nöörjen raarahtallememoenehtsisnie.
Norgga ja Suoma dutkanjoavku ovddidii dutkanbohtosiiddis Ohcejogas skábmamánus.
Nöörjen jïh Soemen dotkemedåehkie dotkemeilledahkh Ohcejohkesne rahkan evtiedi.
Dasto ožžo Norgga ja Suoma vuoigatvuođaoamasteaddjit ja sámedikkit Norgga ja Suoma bealde vejolašvuođa háleštit daid regionála šiehtadallamiid birra mat bohtet.
Dehtie minngede Nöörjem åadtjoejin jïh Soemen reaktaneekijh jïh saemiedigkieh Nöörjen jïh Soemen bieleste nuepien daj #regionaale<adj><indecl><attr> raarahtallemi bïjre håalodh mah båetieh.
Šiehtadallamat eai ovdánan dán jagi ja šiehtadallamat jotkojuvvojit nationála šiehtadallamiiguin.
Idtjin raarahtallemh daam jaepiem åvtenh jïh raarahtallemh #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl> nasjonaale raarahtallemigujmie.
Sámediggi áigu boahtteáiggis ságastallat šiehtadallanvuođu birra Birasgáhttendepartemeanttain.
Saemiedigkie edtja båetijen aejkien soptsestalledh raarahtallemevåaromen bïjre Byjresevaarjelimmiedepartemeentine.
Njávdánčázádaga báikkálaš hálddašeapmi
#Njávdán<np><top><cmp_sgnom><cmp>abradahken dajven reereme
Sámedikkis lea leamaš oktavuohta Birasgáhttendepartemeanttain ja lea háleštan dan birra ahte álggahit proseassa báikkálaš hálddašeamis Njávdámis boahtte jagi.
Saemiedigkien orreme gaskese Byjresevaarjelimmiedepartemeentine jïh dan bïjre hååleme ahte prosessem dajven reeremisnie Njávdánisnie aelkiehtibie båetijen jaepien.
Mearrageavahus
Mearoeåtnoe
Sámediggi lea fuolas go leat areálariiddut árbevirolaš vuotnabivdiid ja guollebiebmanealáhusa gaskka, ja go leat birasváikkuhusat go guoská earret eará dasa go nu ollu gárgidit biebmoguolit.
Saemiedigkie hoksesne goh goelpeneståaroenræjtoeh aerpiesïejhme voenevijriji jïh gueliebïepmehtimmiejieliemassen gaskemsh, jïh goh byjresedïedth goh gaskem jeatjah dam dæjpa gosse dan jïjnje *gárgidit beapmoeguelieh.
Guollebiebman ii galgga áitit lunddolaš guollešlájaid ja das ferte leat dakkár doaibmavuohki mas biras váldojuvvo vuhtii.
Ij edtjh gueliebïepmehtimmie iemie gueliesåarhth aejhtedh jïh desnie tjoevere årrodh dagkeres darjomevuekie mestie byjrese #<adv> seatadåvva.
Deaŧalaš lea ahte guollebiebmanealáhus doaimmahuvvo dainna lágiin ahte dat ii heađuš árbevirolaš bivddu mearas dahje jogain.
Vihkele lea ahte gueliebïepmehtimmiejieliemasse dejnie vuekine åtnasåvva ahte dïhte ij *heađuš aerpiesïejhme væjroen mearosne jallh johkine.
Sámediggi searvvai ja doalai sáhkavuoru workshopas Salmon Voices Münchenis golggotmánus.
Saemiedigkie mealtan jïh lahtestimmiem workshopesne Salmoine steeri *Voices Münchenisnie golken.
Workshopa oktavuođas váldojuvvui bajás movt álgoálbmogat Norggas ja Canádas vásihit guollebiebmanealáhus.
Workshopen gaskesistie bæjjese vaaltasovvi guktie aalkoeåålmegh Nöörjesne jïh Kanadesne gueliebïepmehtimmiejieliemasse dååjrehtellieh.
Son deattuhii ahte árbedieđut galget lea maid vuođđun luossahálddašeapmái.
Dïhte tjïelkesti ahte aerpiedaajroeh gelkieh lea aaj våaroeminie loesereeremasse.
Son váillahii álgoálbmotperspektiivva fuomášumi guollebiebmanealáhusa iežas bealis.
Dïhte ohtsi aalkoeåålmegenperspektijven åssjalommesen gueliebïepmehtimmiejieliemassen jïjtjse bielesne.
Mátkki ulbmilin lei čatnat oktavuođa Canáda álgoálbmogiiguin mat vásihit sullasaš áššečuolmmaid maid Sámediggi ge vásiha luossahálddašemiin.
Fealadimmien ulmine lij gaskesem Kanadan aalkoeåålmegigujmie gårredidh mah plearoeh aamhtesentjoelmh dååjrehtellieh mejtie Saemiedigkie aaj loesereereminie dååjrehtalla.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 179. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 179. bielie 379 bielesne
Mearranjiččehasat
*Mearranjiččehasat
Riddonjurjuid reguleren ja hálddašeapmi lea guovddáš bealli Sámedikki riddo- ja guolástuspolitihkas.
Gaedtienåerviej reguleereme jïh reereme jarnge bielie Saemiedigkien gaedtie- jïh göölemenpolitihkesne.
Sámediggi háliida ahte mariidna vuotnaresurssat hálddašuvvojit ollislaš ja ceavzilis vugiin.
Saemiedigkie sæjhta ahte marijne voenevierhtieh reeresuvvieh ellies jïh gaarsje vuekine.
Sámediggi doarju ahte galgá leat ceavzilis njuorjjonálli sámi guovlluin, muhto ahte nálli galgá bisuhuvvot dakkár dásis ahte báikkálaš guollenálit suodjaluvvojit main mearrasámit ja earát leat sorjavaččat bisuhan dihte ealáhusa ja kultuvrra.
Saemiedigkie dåårje ahte galka årrodh gaarsje nåerviemaadtoe saemien dajvine, mohte ahte maadtoe edtja dagkeres daltesisnie #tjöödtjestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> ahte dajven gueliemaadtoeh vaarjelovvieh mejnie mearoesaemieh jïh jeatjebh jearohke tjöödtjestehtemen dïehre jieliemassem jïh kultuvrem.
Mearranjiččehasráđđi heaittihuvvui 31.12.2011, ja Guolástusdirektoráhta heaittihii geavahusa mii ovdal lea leamaš ahte rahpat gulaskuddama mearranjiččehasaid bivdoeriid mearrideapmái ja regulerenevttohussii.
*Mearranjiččehasráđđi 31.12.2011 illesovvi, jïh Göölemendirektoraate åtnoem illi mij aarebi orreme ahte geehpehtibie govledimmien *mearranjiččehasaid væjroemierieh nænnoestæmman jïh reguleeremeuvtelassese.
Sámediggi lea 2011:s doallan čoahkkimiid ja konsultašuvnnaid Guolástusdirektoráhtain heivehan dihte geavahit báikkálaš máhtu dutkamis ja mearranjiččehasaid hálddašeamis, bisuhit rabas gulaskuddamiid riddonjurjuid bivdoearre- ja hálddašanevttohusaid ektui 2012:s, ja lea dorjon ahte álggahit fas buhtadusortnegiid riddonjuorjjobivdui.
Saemiedigkie jaepien 2011 åtneme tjåanghkoeh jïh konsultasjovni göölemendirektoraatine sjïehtehtimmiendïehre dajven maahtoem dotkemisnie utnedh jïh *mearranjiččehasaid reeremisnie, gaahpode tjöödtjestehtedh govledimmiej gaedtienåerviej væjroemierie- jïh reeremeuvtelassi muhteste jaepien 2012, jïh dåårjeme ahte viht refusjovnenöörnegh gaedtienåervievæjrose aelkiehtibie.
Guolástusdirektoráhta lea čuovvolan Sámedikki ávžžuhusa ja lea čađahan rabas gulaskuddama evttohusa ektui mii guoská bivdoeriide ja riddonjurjuid hálddašeapmái 2012:s, ja lea miehtan ahte addigoahtit buhtadusa riddonjurjuid goddima ovddas.
Göölemendirektoraate Saemiedigkien haestemem dåeriedamme jïh gaahpode govledimmiem uvtelassen muhteste tjïrrehtamme mij væjroemierieh jïh gaedtienåerviej reeremem jaepien 2012 dæjpa, jïh hååneskinie ahte refusjovnem vedtiegåetiejibie gaedtienåerviej buvvemen åvteste.
Økologiija – stárravuvddiid ođđasis šaddan
*Økologiija – *stárravuvddiid ikth vielie sjïdteme
Mearradutkaninstituhtta lea ásahan ođđa gieddestašuvnna Finnmárkui, mii lea Porsáŋgguvuonas oarjjabealde.
Mearoedotkemeinstituhte orre ïentjestasjovnem Finnmaarhkese tseegkeme, mij Porsáŋgguvuotnesne *oarjjabealde.
Mearradutkama mihttomearrin lea bisuhit rikkis guollenáliid Davvi Norgga vuonain.
Mearoedotkemen ulmine lea tjöödtjestehtedh ræjhkoes gueliemaadtoej noerhte Nöörjem voenine.
Dán oktavuođas lea Porsáŋggu vuotna válljejuvvon čuozahatguovlun.
Daennie gaskesisnie Porsangeren voene veeljesovveme *čuozahatguovlun.
Sámediggi lea addán 500 000 ru doarjjan prošeavtta ” Guorba stárravuovddi šaddadeapmi - kálkenprošeakta” čađaheapmái.
Saemiedigkie vadteme 500 000 kr. dåarjojne prosjeektem ” *Guorba *stárravuovddi sjïdtehtimmie - *kálkenprošeakta” tjïrrehtæmman.
Ovttasbargu guolástusorganisašuvnnaiguin
Ektiebarkoe göölemenorganisasjovnigujmie
Sámedikki presideanttas lei čoahkkin Norgga Guolástussearvvi jođihangottiin miessemánus 2011:s.
Saemiedigkien presideenten lij tjåanghkoe Nöörjen göölemensiebrien juhtiehtimmiemoenehtsinie suehpeden 2011.
Fáttáid gaskkas maid birra lei sáhka ledje guolástushálddašeapmi oppalaččat ja beliid oaidnu Riddoguolástuslávdegotti evttohusaide.
Aamhtesi gaskesne maam bïjre lij håaleme lin göölemereereme ellieslaakan jïh bieliej vuajnoe Gaedtiegöölemenmoenehtsen uvtelasside.
Goappašat bealit leigga mielas bisuhit oktavuođa ja čilget nubbi nubbái áigeguovdilis guolástuspolitihkalaš áššiid birra.
Gåabpegh bielieh ligan mïelesne gaskesem tjöödtjestehtedh jïh #sinsitniem<prn><res><attr> sinsætnan boejhkelidh daaletje göölemenpolitihken aamhtesi bïjre.
Eanadoallu
Laanteburrie
Sámediggi lea addán cealkámuša eanadoallošiehtadallamiidda Eanadoallo- ja biebmodepartementii.
Saemiedigkie jiehtegem laanteburrieraarahtallemidie laanteburrie-jïhbeapmoedepartemeentese vadteme.
Sámediggi deattuhii erenoamážit ahte oažžut buoret gánnáhahttivuođa eanadoalus ja ahte eanadoallu ferte oažžut buoret dietnasa.
Saemiedigkie joekoenlaakan tjïelkesti ahte åadtjodh buerebe *gánnáhahttivuođa laanteburreste jïh ahte laanteburrie tjoevere buerebe dïenestem åadtjodh.
Sámediggi evttohii vuolidit dan alla iežas oasi beliin šaddovahágiin ja dálvevahágiin.
Saemiedigkie uvtedi dam jolle jïjtjse boelhkem badtehtidh bielijste sjædtoegoerpine jïh daelviegoerpine.
Sámi guovllut ledje beahttašuvvan eanadoallošiehtadusa bohtosa ektui.
Saemien dajvh lin *beahttašuvvan laanteburrielatjkoen illedahken muhteste.
Veaháš buoret dienaslassáneapmi šattai, muhto ii doarvái goluid laskama ektui.
Ånnetji buerebe dïenestelæssanimmie sjïdti, mohte ij nuekies maaksoej *laskama moenemetseahkan.
Ain leat stuorra erohusat dienaslassáneamis eanadoalu ja servodaga gaskka muđui.
Annje leah stoere joekehtsh dïenestelæssanimmesne laanteburrien jïh siebriedahken gaskemsh voen.
Ođđa doaibmavisttiid ruhtadeamis leat stuorra hástalusat eanadoalus.
Orre darjomegåetiej beetnehdåarjosne leah stoere haestemh laanteburresne.
Ruhtadanortnegat eai doala liigegoluide mat leat sámi guovlluin riikka máttaosiid ektui.
Eah beetnehdåarjoeöörnegh steerh *liigegoluide mah saemien dajvine rïjhken åarjelboelhki muhteste.
Sámediggi lea ruhtadan máŋga stuorra vistti, muhto hástalussan lea loahparuhtadeami oažžun máŋgga dáin huksenáššiid oktavuođas.
Saemiedigkie gellie stoere gåetieh laeviehtamme, mohte haestieminie minngiegietjienbeetnehdåarjoem åådtjeme gellien daejnie tseegkemeaamhtesi gaskesistie.
Deaŧalaš lea ahte dat doaibmavisttit main nuorat galget bargat, leat áiggi gáibádusaid mielde.
Vihkele lea ahte dah darjomegåetieh mejnie noerh edtjieh barkedh, leah tïjjen krïevenassi mietie.
Sámedikki mihttomearrin lea eanadoalu bisuheapmi sámi guovlluin.
Saemiedigkien ulmine lea saemien dajvine laanteburriem tjöödtjestehtedh.
Gáicaealáhus lea nuppástuvvan ja lea nuppástuvvamin dainna lágiin ahte stuorra oassi gáiccain Norggas galget sanerejuvvot, ja ulbmilin lea luottahuhttit muhtun dávddaid maid gáiccat ožžot.
#Gáica<np><top><cmp_sgnom><cmp>jieliemasse jorkesamme jïh dejnie vuekine jorkeseminie ahte stoere boelhke gaajhtsijste Nöörjesne edtjieh *sanerejuvvot, jïh ulmine lea #gïeje<n><der_huhtti><vblex><tv><inf> muvhtide fiejlide mejtie gaajhtsh åadtjoeh.
Sámediggi ballá erenoamážit daid doalloheaittihemiid geažil maid sanerenprošeakta mielddisbuktá ja deattuha ahte ferte álggahit ođđa doaibmabijuid mat sihkkarastet viidáset eallinfámolaš gáicaealáhusa.
Saemiedigkie joekoenlaakan bælla daj *doalloheaittihemiid dïete maam *sanerenprošeakta mealtan buakta jïh tjïelkeste ahte tjoevere orre råajvarimmieh aelkiehtidh mah gorredieh vijrebe jielemefaamoen gaajhtsejieliemassem.
Sámediggi lea ovttasbargguin Fylkkamanni eanadoalloossodagain, Finnmárkku fylkkagielddain ja Innovašuvdna Norggain láhčán diliid nu ahte oččodit jáhkku eanadollui Ávjovári álgoálbmotguovllus.
Saemiedigkie ektiebarkojne Fylhkenmunnie laanteburriegoevtesinie, Finnmaarhken fylhketjïeltine jïh Innovasjovne Nöörjine tsiehkieh dan laatjeme ahte åådtjedidh vuesiehtimmie laantebårran Ávjovárrijjen aalkoeåålmegendajveste.
Guoskevaš gielddat, Porsáŋgu, Kárášjohka ja Guovdageaidnu leat joatkán dáinna ja leat ráhkadan váldoprošeavtta dán áŋgiruššama várás.
Sjyöhtehke tjïelth, Porsanger, Karasjohke jïh Goevtegeajnoe daejnie jåarhkeme jïh åejvieprosjeektem dorjeme daan eadtjaldovvemen muhteste.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 180. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 180. bielie 379 bielesne
Gielddat leat láhčán golmma jagi prošeavtta.
Tjïelth golmen jaepien prosjeektem laatjeme.
Jos prošeavttain lihkostuvvet, de sáhttá das leat sirdinárvu eará guovlluide.
Jis prosjeektine lahkaskieh, dellie maahta desnie årrodh johtelohkeaarvoe jeatjah dajvide.
Boazodoallu
Båatsoe
Sámedikki cealkámuš 2012/2013 boazodoallošiehtadussii meannuduvvui dievasčoahkkimis skábmamánus 2011.
Saemiedigkien jiehtege jaepien 2012/2013 båatsoelatjkose dïevestjåanghkosne rahkan gïetedovvi 2011.
Dán cealkámušas deattuha Sámediggi ovttasbarggu ja konsultašuvnnaid departemeanttain boazodoallopolitihka ja dan hálddašeami, šiehtadusa váikkuhangaskaoapmeortnegiid, boazodoalu areálaid, boraspiriid, divadiid boazodoalus, dearvvašvuođa, dásseárvvu, vuovdalandili ja boazologu heiveheami.
Daennie jiehtiegisnie Saemiedigkie tjïelkeste ektiebarkoen jïh konsultasjovni departemeentine båatsoepolitihken jïh dan reeremen, latjkoen @váikkuhit<ex_vblex><iv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+tsavtshvierhtie<n><cmp_sgnom><cmp>+öörnege<n><pl><gen>, båatsoen goelpeneståaroej, juvri, *divadiid båatsosne, starnen, mïrrestallemen, doekemetsiehkien jïh bovtselåhkoen sjïehtedimmiem.
Sámediggi áigu čalmmustahttit cealkámuša šiehtadusbeliide Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvái ja stáhtii Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta bokte ođđajagis 2012.
Saemiedigkie edtja jiehtegem latjkoebielide Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaarvan jïh staatese vååjnesasse bïejedh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten baaktoe orrejaepesne 2012.
Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtonkonvenšuvdna regulere boazodoalu Norgga ja Ruoŧa gaskasaš rádjaguovllus.
Nöörjen jïh Sveerjen gasngesadtje bovtsegåatomekonvensjovne båatsoem reguleerie Nöörjen jïh Sveerjen gasngesadtje raastegisnie.
Sámediggái lea deaŧalaš sihkkarastit buori čovdosa boazodoalu ealáhusorganisašuvnnaide maidda konvenšuvdna guoská.
Saemiedægkan vihkele buerie tjoevtenjen båatsoem jieliemassenorganisasjovnide gorredidh mejtie konvensjovne dæjpa.
Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid presideanttaid gaskasaš čoahkkima vuođul, bivddii Norgga Sámediggi konsultašuvnnaid Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ášši birra.
Nöörjen jïh Sveerjen saemiedigkiej presideenti gasngesadtje tjåanghkoen mietie, Nöörjen Saemiedigkie maedtieji konsultasjovni Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentine aamhtesen bïjre.
Konsultašuvnnat departemeanttain dollojuvvojedje cuoŋománus 2011.
Konsultasjovnh departemeentijste voerhtjen steeresovvin 2011.
Konsultašuvnna fáddán lei bargu Norgga ja Ruoŧa gaskasaš boazoguohtonkonvenšuvnnain viidáseappot.
Konsultasjovnen aamhtesinie barkoe lij Nöörjen jïh Sveerjen gasngesadtje bovtsegåatomekonvensjovnine vijriebasse.
Sámediggi lea ságastallamin Ruoŧa Sámedikkiin, Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin ja Ruoŧa Sámiid Riikkaservviin dan birra ahte vejolaččat oažžut oktasaš evttohusa maid čalmmustit Norgga ja Ruoŧa ráđđehusaide.
Saemiedigkie Sveerjen Saemiedigkine soptsestalleminie, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervine jïh Sveerjen saemiej rïjhkensiebrine danbïjre ahte kaanne ektie uvtelassem aaj åadtjoejibie Nöörjem vååjnesasse bïejedh jïh Sveerjen reerenasside.
Dásseárvu boazodoalus
Mïrrestalleme båatsoste
Árbevirolaččat lea boazodoalus dásseárvu sohkabeliid gaskka, muhto dat lea ollu jagiid badjel geanohuvvan láhka- ja láhkaásahusreguleremiid bokte.
Aerpiesïejhmetji lea båatsosne mïrrestalleme slïektebieliej gaskemsh, mohte dïhte jïjnje jaepiej bijjelen *geanohuvvan laake- jïh laakenjoelkedassenreguleeremi baaktoe.
Sámediggi lea váldán ovdan dásseárvoáššiid ollu gerddiid boazodoallošiehtadallamiid oktavuođas.
Saemiedigkie fraamme mïrrestallemeaamhtesh jïjnji aejkiej båatsoeraarahtallemi gaskesistie vaalteme.
Boazodoallu dárbbaša ollu bargonávccaid, ja danne lea nissonolbmuin ja nuorain guovddáš sadji ealáhusoktavuođas.
Båatsoe jïjnjide barkoefaamojde daarpesje, jïh dannasinie lea nyjsenæjjine jïh noerine jarngen sijjien jieliemassengaskesisnie.
Sámediggeráđi 2009 dieđáhusas sámi boazodoalu birra, lea Sámediggi deattuhan ahte boazodoallu lea bearašvuđot ealáhus, gos nissonolbmuin lea guovddáš sadji bargofápmun, máhtolašvuođa gaskkusteaddjin ja máhtolašvuođa addin nuoraide.
Saemiedigkieraerien jaepien 2009 bïevnesisnie saemien båatsoen bïjre, Saemiedigkie tjïelkestamme ahte båatsoe #fuelhkie<n><cmp>våaromen jieliemasse, gusnie nyjsenæjjaj lea jarngen sijjie barkoefaamojne, maahtaldahkem åvtese buektiejinie jïh noeride maahtaldahkem vedtedh.
2010/2011 boazodoallošiehtadusa oktavuođas sohpe šiehtadusbealit ahte biddjojuvvo bargojoavku mii galggai geahčadit ja árvvoštallat daid čielggadusávdnasiid mat dál gávdnojit dásseárvvu birra boazodoalus, ja dasto evttohit doaibmabijuid ovddidan dihte dásseárvvu ealáhusas.
jaepien 2010/jaepien 2011 båatsoelatjkoen gaskesisnie latjkoenbielieh latjkajin ahte barkoedåehkie bïejesåvva mij edtji dejtie boejhkehtassenmaterijellide gïehtjedidh jïh vierhtiedalledh mah daelie mïrrestallemen bïjre båatsosne leah, jïh dehtie minngede råajvarimmieh evtiedimmien dïehre mïrrestallemen jieliemassesne uvtedidh.
Sámediggi buvttii árvalusaid bargojovkui Sámedikki barggu birra dásseárvvu ovddidemiin boazodoalus.
Saemiedigkie åssjelh barkoedåahkan buektieji Saemiedigkien barkoen bïjre mïrrestallemen evtiedimmine båatsosne.
Bargojoavku geigii raportta golggotmánus 2010.
Barkoedåehkie reektehtsem golken geelki 2010.
Sámediggi attii gulaskuddancealkámuša dán raportii mii geigejuvvui Eanadoallo- ja biebmodepartementii 2011:s.
Saemiedigkie govledimmiejiehtegem daanreektehtsasse vedtieji mij laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentese jaepien 2011 Geelkesovvi.
Sámedikki bargun dán ášši čuovvoleami oktavuođas lea fuolahit ahte bargojoavkku doaibmabidjoevttohusat vuoruhuvvojit ja čuovvoluvvojit.
Saemiedigkien barkojne daan aamhtesen dåeriedimmien gaskesisnie lea sujhtedh ahte barkoedåehkien råajvarimmieuvtelassh prijoriteradovvieh jïh dåeriedovvieh.
Boazodoallolága láhkaásahusat
Båatsoelaakem laakenjoelkedassh
Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain divatláhkaásahusa birra mii guoská doallonjuolggadusaid rihkkumii ja láhkaásahussii bággosáhku ektui.
Saemiedigkien orreme konsultasjovnh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentine *divatláhkaásahusa bïjre mij dæjpa *doallonjuolggadusaid miedtemem jïh laakenjoelkedassem *bággosáhku moenemetsiehkiem.
Konsultašuvnnain lea Sámediggi deattuhan beliid láhkaásahusas doallonjuolggadusaid rihkkuma oktavuođas.
Konsultasjovnine Saemiedigkie bieliej laakenjoelkedassesne tjïelkestamme *doallonjuolggadusaid miedtemen gaskesisnie.
Sámediggi ovddidii čuovvovačča: buhtadusgáibádus boazodoalus guoská njuolga dan boazodoallái geas lea ovddasvástádus, iige orohahkii nugo geavahus lea leamaš dán rádjai.
Saemiedigkie evtiedi #minngebe<adj><sg><acc>: refusjovnenkrïevenasse båatsoste dæjpa rïekte #dïhte<prn><dem><sg><acc><attr> bovtsesteerijem gïen lea dïedte, ij sïjtese goh åtnoe orreme daan raajan.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 181. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 181. bielie 379 bielesne
Sámediggi diehtá ahte departemeanta lea heivehan min oainnuid láhkaásahussii ja lea guorrasan daidda.
Saemiedigkie daajra ahte departemeente mijjen vuajnoeh laakenjoelkedassese sjïehtehtamme jïh dejtie latjkeme.
Proseassa ektui boazodoallohálddašeami rievdadusa ektui lea Sámediggi áiddostan ahte sáhttá leat eahpeoiddolaš bidjat fápmui ođđa sankšuvdnanjuolggadusaid boazodoalloláhkii, nu guhká go lea hui eahpesihkarvuohta das makkár boazodoallohálddašeapmi šaddá boahtteáiggis.
Prosessen muhteste båatsoereeremen jorkestimmien muhteste lea Saemiedigkie *áiddostan ahte maahta årrodh *eahpeoiddolaš faamose bïejedh orre *sankšuvdnanjuolggadusaid båatsoelaakese, dan guhkiem goh lea dan *eahpesihkarvuohta desnie magkere båatsoereereme båetijen aejkien sjædta.
Bealit nugo hálddašandássi ja doaimmat čuhcet láhkaásahusa sisdollui ja njuolggadusaid geavaheapmái.
Bielieh goh reeremedaltese jïh darjomh laakenjoelkedassen sisvegasse jïh njoelkedassi pråvhkose gaajesjieh.
Dieinna lágiin sáhttá šaddat vel stuorát eahpesihkarvuohta dan ektui ahte gii dat galgá geavahit daid ođđa láhkaásahusaid ja man guhkká.
Duejnie vuekine maahta annje sjïdtedh stoerebe *eahpesihkarvuohta dan muhteste ahte gie dïhte edtja dejtie orre laakenjoelkedassh jïh maam utnedh *guhkká.
Dát fuonida einnostanvejolašvuođa ja buktá eahpesihkarvuođa boazodolliide.
Daate #nåajtodh<vblex><tv><der_ht><n><cmp_sgnom><cmp>nuepiem heajjode jïh buakta *eahpesihkarvuođa bovtsesteerijidie.
Dat go Sámediggi liikká válljii guorrasit dáid láhkaásahusaide, boahtá das go min mielas lea deaŧalaš oažžut sadjái njuolggadusaid maid sáhttá geavahit jos doallonjuolggadusat rihkkojuvvojit.
Dah gosse Saemiedigkie lïjhke veelji daaj laakenjoelkedasside latjkedh, destie båata goh mijjen mïeleste vihkele sæjjan njoelkedassh mejtie åadtjodh maahta utnedh jis *doallonjuolggadusat meadtasuvvieh.
Dat lea deaŧalaš ealáhussii alccesis ja birrasii.
Dïhte vihkele jieliemassese jïjtsissie jïh byjresasse.
Erenoamáš deaŧalaš lea sihkkarastit boazodoalloorgánaide vejolašvuođa leat mielde dáid njuolggadusaid geavaheami oktavuođas.
Sjïere vihkele lea båatsoeorgaanide nuepien gorredidh mealtan årrodh daaj njoelkedassi pråvhkoen gaskesisnie.
Boazodoallohálddašeami rievdadeapmi
Båatsoereeremen jorkestimmie
Sámediggi lea ođasdieđáhusa bokte cuoŋománus 2011 Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta neahttasiidduin oaidnán ahte boazodoallohálddašeapmi galgá rievdaduvvot.
Saemiedigkie orrebïevnesinie voerhtjen 2011 Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten nehtebieline vuajneme ahte båatsoereereme edtja jarkestovvedh.
Rievdadusat lea ahte guovllustivrrat galget heaittihuvvot ja guovllukantuvrrat galget fárrehuvvot Fylkkamanni vuollái.
Jorkestimmieh lea ahte dajvenståvroeh edtjieh illesovvedh jïh dajvenkontovrh edtjieh juhtiehtovvedh Fylhkenmunnien nualan.
Sámediggái ii leat movtge dieđihuvvon ahte nu lea árvvoštallojuvvon dahkkojuvvot.
Saemiedægkan ij leah guktie gænnah bïeljelovveme ahte dan dorjesovvedh vierhtiedallesovveme.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta sáddii maŋŋá notáhta Sámediggái mas čilgejedje organiserema rievdadusaid birra.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente mænngan seedti *notáhta Saemiedægkan mesnie öörnemem jorkestimmiej bïjre boejhkelin.
Sámediggi manai ovttas Norgga Boazosápmelaččaid Riikkaservviin diehtojuohkinčoahkkimii miessemánus departemeantta mearrádusa birra.
Saemiedigkie ektesne Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervine bïevnesjoekedimmietjåanghkose mïnni suehpeden departemeentennænnoestahkenbïjre.
Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi muitaledje bealisteaset evttohusa birra lávdegoddái mii čielggada boazodoallohálddašeami organiserema.
Saemiedigkie jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie jïjtjshbielesne uvtelassenbïjre soptsestin moenehtsasse mij båatsoereeremen öörnemem tjïelkede.
Sohppojuvvui ahte Sámediggi galggai dievasčoahkkimis meannudit ášši ovdal go departemeanta barggai maidege viidáseappot.
Latjkasovvi ahte Saemiedigkie edtji dïevestjåanghkosne aamhtesen aarebi gïetedidh goh departemeente maamkh vijriebasse barki.
Sámediggi dagai mearrádusa áššis dievasčoahkkimis geassemánus 2011 mas boahtá ovdan ahte departemeantta mearrádus boazodoallohálddašeami rievdadeamis lei mearriduvvon almmá ahte dat lei dahkkojuvvon konsultašuvnnaid mielde daid konsultašuvdnaprosedyraid mielde mat leat Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskka.
Saemiedigkie nænnoestahken aamhtesisnie dïevestjåanghkosne ruffien 2011 darjoeji mesnie fraamme båata ahte departemeenten nænnoestahke båatsoereeremen jorkestimmesne lij namhtah nænnoestovveme ahte dïhte lij konsultasjovni mietie dorjesovveme dajkonsultasjovneprosedyjri mietie mah leah Saemiedigkien jïh staaten åejvieladtji gaskemsh.
Dás fuolakeahttá bovdejuvvui Sámediggi konsultašuvnnaide mii lei dušše dan birra mii guoská mearriduvvon rievdadusa čađaheapmái.
Daelie #hokse<n><der_keahtta><adv> Saemiedigkie konsultasjovnide bööresovvi mij lij ajve dan bïjre mij nænnoestovveme jorkestimmien tjïrrehtimmiem dæjpa.
Konsultašuvnnat juo mearriduvvon čađaheamis eai leat duohta konsultašuvnnat, danne ii sáhttán Sámediggi vuolgit diekkár čoahkkimii.
Konsultasjovnh joe nænnoestovveme tjïrrehtimmesne eah leah saetnies konsultasjovnh, dannasinie idtji maehtieh Saemiedigkie dagkeres tjåanghkose vuelkedh.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta sáddii čakčamánus evttohusa guovllustivrraid heaittiheamis gulaskuddamii.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente skïereden uvtelassem dajvenståvroej illemistie govledæmman seedti.
Dat meannuduvvui Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánus 2012.
Dïhte Saemiedigkien dïevestjåanghkosne goevten gïetedovvi 2012.
Boazodoallohálddašeami rievdadeapmi eaktuda dan sámepolitihka joatkima man ulbmilin lea ahte mearridanváldi áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii sirdojuvvo Sámediggái.
Båatsoereeremen jorkestimmie tsïhkestahta dam saemienpolitihken jåerhkemem man ulmine lea ahte nænnoestimmiereaktah aamhtesinie mah joekoenlaakan saemien åålmegem dijpieh Saemiedægkan sertieståvva.
Vuođđolága § 110a man vuođul galgá láhčit diliid nu ahte sámit go lea sierra álbmot sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset kultuvrra, giela ja servodateallima, bidjá čielga čanastagaid movt almmolaš boazodoallohálddašeapmi organiserejuvvo.
Maadthlaaken § 110:m man mietie edtja tsiehkieh dan laetjedh ahte saemieh goh lea sjïere åålmege maehtieh jïjtjsh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh, gïelem jïh siebriedahkejieledem, tjïelke baadtehtahkh beaja guktie byjjes båatsoereereme öörnesåvva.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 182. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 182. bielie 379 bielesne
Dán joatkimis čuovvu maiddái ahte álbmotrievttálaš geatnegasvuođat iešmearrideami, iešstivrema, searvama ja vuoruheami birra iežas ovdánahttimii biddjojuvvojit vuođđun árvvoštallamiin boazodoallohálddašeami rievdadeami oktavuođas.
Daennie jåerhkiemisnie aaj dåerede ahte åålmehreaktan #stillese<n><pl><nom> jïjtjereeremen, jïjtjereeremen, #mealtan<adv><der_nomact><n> jïh prijoriteradimmien bïjre jïjtjse evtiedæmman bïejesuvvieh våaroeminie vierhtiedimmine båatsoereeremen jorkestimmien gaskesisnie.
Guđege dáin beliin ii leat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta árvvoštallan ja bidjan vuođđun mearrádusaidis oktavuođas 2011:s.
Fïereguhtene aaj daejnie bieline ij leah Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente vierhtiedalleme jïh bïejeme våaroeminie jïjtjse nænnoestahkide gaskesisnie jaepien 2011.
ILO lea ollu oktavuođain dovddahan ahte proseassa ja sisdoallu gullet lávga oktii.
ILO jïjnjine gaskesinie jeahteme ahte prosesse jïh sisvege lïhke ikth guvlieh.
Duohta konsultašuvnnat buori jáhkuin dainna ulbmilin ahte olahit ovttamielalašvuođa, ja čovdosiid mat dávistit gustovaš sámepolitihkkii ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide sámiid guovdu dego álgoálbmot, lea mearrideaddji deaŧalaš dán ášši čuovvoleamis.
Saetnies konsultasjovnh buerie vuesiehtimmine dejnie ulmine ahte sïemesvoetem hinnieh, jïh tjoevtenjh mah svååroeh *gustovaš saemienpolitihkese jïh gaskenasjonaale #stillese<n><pl><ill> saemieh gaskoeh goh aalkoeåålmege, nænnoestæjja vihkele daan aamhtesen dåeriedimmesne.
Boraspiret
Juvrh
Sámediggi lea ovddidan ovtta ášši Sámi parlamentáralaš ráđi stivrii guohtonealliealáhusa vahágiid birra dan geažil go gávdnojit ráfáidahttojuvvon boraspiret.
Saemiedigkie aktem aamhtesem Saemien parlamentarihkeles raerien ståvrose evtiedamme gåatomejielijenjieliemassen goerpi bïjre dan dïete goh #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> juvrh leah.
Sámi parlamentáralaš ráđđi mearridii fakkastit dan Girkonjárgga 2011 julggaštussii, ja dasto álggahit sámeparlamentáralaš ovttasbarggu oažžun dihte nationála stáhtaid suodjalit sámi ealáhusaid guovlluin gos leat ollu boraspiret.
Saemien parlamentarihkeles raerie nænnoesti dam Girkonjárgam 2011 deklarasjovnese dibrehtidh, jïh dehtie minngede aelkiehtidh *sámeparlamentáralaš ektiebarkoen åadtjomen dïehre nasjonaale staath saemien jieliemassh dajvine vaarjelidh gusnie leah jïjnjh juvrh.
Boraspirepolitihkka sierra riikkain, Suomas, Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas, váikkuha ollu vuođđoealáhusaide ollu sámi guovlluin.
Juvrenpolitihke sjïere rïjhkine, Soemesne, Nöörjesne, Sveerjesne jïh Russlaantesne, jïjnjidevåaromejieliemasside jïjnje saemien dajvine dijpie.
Politihkka Eurohpá uniovnna siskkobealde bidjá čanastagaid nationála boraspirepolitihkkii min riikkas.
Politihke Europa *uniovnna sisnjelen baadtehtahkh nasjonaale juvrenpolitihkese mijjen rïjhkesne beaja.
Danne áigu Sámi parlamentáralaš ráđđi bargat dan ala vai Suopma ja Ruoŧŧa iežaset miellahttovuođa bokte, buoremus vejolaš vuogi mielde vuhtii váldet sámi beroštumiid dán áššesuorggis.
Dannasinie edtja Saemien parlamentarihkeles raerie dejnie barkedh vuj Soeme jïh Sveerje jïjtjemsh *miellahttovuođa gåaskoejin, bööremes nupies vuekien mietie #<adv> saemien ïedtjh daennie aamhtesensuerkeste seatadieh.
SPR deattuha ahte Eurohpáráđđi dat bidjá rámmaid lahttoriikkaid bargui olmmošvuoigatvuođaiguin.
SPR tjïelkeste ahte #Eurohpáráđđi<np><sg><nom> dïhte mierieh lïhtsegerïjhki barkose åålmehreaktajgujmie beaja.
Sihke Suopma, Ruoŧŧa, Norga ja Ruošša leat Eurohpáráđi lahttun, mii lea bidjan unnimus standárddaid olmmošvuoigatvuođaide ja bearráigeahččá ahte doahttaluvvojit go sierra konvenšuvnnat ja rekommandašuvnnat.
Dovne Soeme, Sveerjen, Nöörje jïh Russlaante #Eurohpáráđđi<np><sg><gen> lïhtseginie, mij unnemes standardh åålmehreaktide bïejeme jïh vuartesje ahte ussjedovvieh #<pcle> sjïere konvensjovnh jïh *rekommandašuvnnat.
Danne áigu SPR bargat dan ala ahte guoskevaš stáhtat čuovvolit iežaset geatnegasvuođaid mat guske sámi álbmogii.
Dannasinie edtja SPR:m dejnie barkedh ahte sjyöhtehke staath jïjtjsh #stillese<n><pl><nom> dåeriedieh mah saemien åålmegem dïjpin.
Sámi parlamentáralaš ráđđi áigu ásahit lávdegotti man bargun lea hábmet oktasaš boraspirepolitihka ja evttohit njuolggadusaid hálddašeapmái.
Saemien parlamentarihkeles raerie edtja moenehtsem tseegkedh man barkojne lea ektie juvrenpolitihkem hammoedidh jïh njoelkedassh reeremasse uvtedidh.
Eaktun lea ahte guoskevaš riikkat fuolahit geavatlaš hálddašeami ja čuvvot mearriduvvon njuolggadusaid.
Moenemetsiehkine lea ahte sjyöhtehke rïjhkh sujhtieh *geavatlaš reeremem jïh nænnoestovveme njoelkedassh dåeriedieh.
Muđui čujuha Sámi parlamentáralaš ráđđi Girkonjárgga julggaštussii (2011), erenoamážit 11.
Voen saemien parlamentarihkeles raerie #Girkonjárga<np><cog><sg><acc> deklarasjovnese Tjaatseste (jaepien 2011), joekoenlaakan 11.
čuoggái ja stáhtaid geatnegasvuhtii sihkkarastit ávnnaslaš kulturvuođu sámi álbmogii.
tseahkan jïh staati #stillese<n><sg><ill> materijellen kultuvrevåaromem saemien åålmegasse gorredibie.
Buhtadusortnegat bohccuid massima ovddas maid boraspiret borret
Refusjovneöörnegh bovtsi dassemen åvteste aaj juvrh byöpmedieh
Birasgáhttendepartemeanta (BD) lea ásahan prošeavtta man ulbmilin lea árvvoštallat ja vejolaččat evttohit rievdadusaid dáláš buhtadusortnegii bohccuid ovddas maid boraspiret goddet.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente (*BD) prosjeektem tseegkeme man ulmine lea vierhtiedalledh jïh kaanne jorkestimmieh daaletje refusjovnenöörnegasse bovtsi åvteste uvtedidh maam juvrh buvvieh.
Prošeavtta mandáhtan lei čielggadit, ja moht fertešii go dáláš buhtadusortnega bohccuid massima ovddas boraspiriide rievdadit.
Prosjeekten mandaatine lij tjïelkedidh, jïh *moht tjoevere gosse daaletje refusjovnenöörnegem bovtsi dassemen åvteste juvride jarkestibie.
Prošeaktajoavku galgá erenoamážit čielggadit málle riskavuđot buhtadusortnegii.
Prosjeektedåehkie edtja joekoenlaakan goerem tjïelkedidh *riskavuđot refusjovnenöörnegasse.
Sámediggi lea addán gaskaboddosaš cealkámuša prošeaktajovkui ja áigu čuovvolit ášši konsultašuvnnaid bokte Birasgáhttendepartemeanttain.
Saemiedigkie annjebodts jiehtegem prosjeektedåahkan vadteme jïh edtja aamhtesem konsultasjovnine byjresevaarjelimmiedepartemeentine dåeriedidh.
Jinjevaerie sámečearru
*Jinjevaerie *sámečearru
Jijnjevaerie sámečearru lea váldán oktavuođa Sámedikkiin oažžut veahki dan oktavuođas go Statkraft áiggošii hukset bieggafámu sin guohtoneatnamiidda.
*Jijnjevaerie *sámečearru gaskesem Saemiedigkine vaalteme viehkiem dennie gaskesistie åadtjodh gosse Statkraft edtja bïegkefaamoem sijjen gåatomeeatnamidie bigkedh.
Sámečearru lea vuostálastán bieggafápmoprošeavtta ja das lea leamaš advokáhtaveahkki.
*Sámečearru bïegkefaamoeprosjeektem gïrreme jïh desnie orreme advokaatenviehkie.
Sii leat dolvon ášši duopmostullui.
Dah aamhtesem dåapmoestovlese saahteme.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin Statkraft:in čielggadan dihte bieggafápmoprošeavtta ja movt dat leat láhtten sámečearuin.
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe *Statkraft:in tjïelkedimmien dïehre bïegkefaamoeprosjeektem jïh guktie dah dåemiedamme *sámečearuin.
Sámediggi lea maid váldán ášši bajás Olgoriikadepartemeanttain čoahkkimiin.
Saemiedigkie aaj aamhtesem bæjjese #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><pl><ela> tjåanghkojste vaalteme.
Ášši lea mannan ovtta vuoru duopmostuollovuogádagas Ruoŧas.
Aamhtese aktene våaroen dåapmoestovlesysteemesne Sveerjesne mïnneme.
Ášši meannuduvvui loahpalaččat Birasgáhttenduopmostuolus, gos duopmu celkojuvvui skábmamánus 2011.
Aamhtese minngiegietjesne Byjresevaarjelimmiedåapmoestovlesne gïetedovvi, gusnie dåapmoe rahkan jeahtasovvi 2011.
Sámečearru ii ožžon ulbmillaš doarjaga ahte dohkálaččat sihkkarastit sin boazoguohtoneatnamiid.
*Sámečearru idtji ulmies dåarjoem åadtjoeh ahte sjiehteleslaakan sijjen bovtsegåatomeeatnemh gorredidh.
Ášši ii leat vejolaš váidit maŋŋá go dat lea meannuduvvon Hoavvarievttis.
Ij aamhtese gåaredh mænngan gïelkerdidh goh dïhte gïetedovveme *Hoavvarievttis.
Sámedikkis lea leamaš oktilaš oktavuohta sámečearuin, ja dál bargojuvvo oažžun dihte ulbmillaš čovdosa ovddidit sámečearu beroštumiid sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis.
Saemiedigkien orreme *oktilaš gaskese *sámečearuin, jïh daelie åadtjomen dïehre barkesåvva ulmies tjoevtenjem evtiedidh *sámečearu ïedtjh dovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale daltesisnie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 183. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 183. bielie 379 bielesne
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma ja sámi mátkeealáhusat
*Lotnolasealáhusaid aarvoeskaepiedimmieprogramme jïh saemien fealadimmienjieliemassh
Sámediggi lea vuoruhan ásahuvvon fitnodagaid čuovvoleami 2011:s.
Saemiedigkie tseegkesovveme sïelti dåeriedimmiem jaepien 2011 prijoriteradamme.
Guokte čuovvolanprošeavtta leat čuovvoluvvon, nubbi máttasámi guovllus ja nubbi fas Lulli- ja Gaska-Romssas.
Gööktem dåeriedimmieprosjeekth dåeriedovveme, #mubpie<prn><ind><attr> åarjelsaemien dajvesne jïh mubpie viht Åarjel- jïh gåhkaldahke-Romsesne.
Goappašagat prošeavttat leat lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma ja sámi mátkeealáhusaid oasit.
Gåabpegh prosjeekth leah *lotnolasealáhusaid aarvoeskaepiedimmieprogramme jïh saemien fealadimmiejieliemassi boelhkh.
Olahusjoavkun ledje sámi ásaheaddjit mat leat ásahan fitnodaga maŋimuš viđa jagis.
*Olahusjoavkun lin saemien tseegkijh mah sïeltem tseegkeme minngebe vïjhtene jaepesne.
Čuovvoleapmi lea dáhpáhuvvan golmma čoagganeami bokte 2 beaivvi háválassii sierra guovlluin.
Dåeriedimmie golmen tjåanghkenimmine 2 biejjieh sjugniehtovveme *háválassii sjïere dajvine.
Sámediggi válddii VINN ja Norges Vel čuovvolit ásaheddjiid máttasámi guovllus.
Saemiedigkie vaeltieji *VINN jïh Norgesne Annje tseegkijh åarjelsaemien dajvesne dåeriedidh.
Čuovvoleapmi čađahuvvui ovttas Norlándda fylkkasuohkaniin.
Dåeriedimmie ektesne Nordlaanten fylhketjïeltine tjïrrehtovvi.
12 olbmo 8 fitnodagas serve.
12 almetjh 8 sïelteste mealtan.
Čuovvoleapmi lea váikkuhan stuorát fuomášumi fitnodatovddideapmái.
Dåeriedimmie stoerebe åssjalommesen sïeltenevtiedimmiem dijpeme.
Maŋimuš čoagganeamis sohpe njeallje fitnodaga plánet márkanovttasbarggu 2012 rájes, dainna ulbmilin ahte juksat stuorát márkaniidda, oažžut buoret gávpejođu ja gánnáhahttivuođa.
#Minngebe<adj><sg><nom> tjåanghkenidh njieljie sïelth soejkesjidh latjkajin sjeltienektiebarkoen 2012:n raejeste, dejnie ulmine ahte stoerebe sjeltide jaksijibie, åadtjodh buerebe *gávpejođu jïh *gánnáhahttivuođa.
Lulli- ja Gaska-Romssas serve 10 fitnodaga.
Åarjel- jïh gåhkaldahke-Romsesne #10<num><sg><nom> sïelth mealtan.
Sin gaskkas ledje 9 nissonolbmo, mii lea 90 % oasseváldiin.
Daj gaskesne lin 9 nyjsenæjjah, mij 90 proseenth mealtan.
PricewaterhouseCoopers AS Romssas lei ovddasvástádus dán čuovvoleamis.
*PricewaterhouseCoopers AS:m/as:m Romseste lij dïedte daennie dåeriedimmesne.
Guovddážis lea leamaš movt galggašii duddjot identitehta ja sihkkarastit badjelbáhcaga fitnodagas, ja dieinna lágiin bidjat vuođu fitnodahkii viidáseappot.
Jarngesne orreme guktie edtja identiteetem vytnesjidh jïh gorredidh *badjelbáhcaga sïeltesne, jïh duejnie vuekine våaromem bïejijibie sïeltese vijriebasse.
Ruovttoluotta diehtu oasseváldiin lea leamaš ahte prográmma lea lihkostuvvan hui bures go guoská sin dárbbuide easkaálgin.
Bååstede daajroe mealtan orreme ahte programme lahkaskamme dan hijven goh sijjen daerpiesvoeth dæjpa *easkaálgin.
Erenoamážit go sii oppa áiggi konkrehta barget iežaset fitnodaga ovddidemiin, ja ahte proseassajođiheddjiid ja plána bokte muđui buktet oidnosii eará ásaheddjiid vásihusaid ja hástalusaid, gessojuvvojit ovdan givrodahkan.
Joekoenlaakan gosse dah abpe tïjjem konkreeten jïjtjsh sïelten evtiedimmine berkieh, jïh ahte prosessejuhtiehtæjjaj jïh soejkesjinie voen vååjnesasse jeatjah tseegkiji dååjrehtsh jïh haestemh buektieh, fraamme geasasuvvieh faamojne.
Sámediggi lea leamaš mielde proseassas ođđa strategiijaid ráhkadanbarggus Davvi-Norgga mátkeealáhusaid ovddideami oktavuođas.
Saemiedigkie orreme mealtan prosessesne orre strategiji darjomebarkosne Noerhte-Nöörjen fealadimmiejieliemassi evtiedimmien gaskesisnie.
Sii leat doallan golbma čoagganeami.
Dah golmem tjåanghkenimmieh steereme.
Strategiijas galgá leat ávki váikkuhangaskaoapmeapparáhta vuoruhemiide mátkeealáhusaid áŋgiruššama oktavuođas davvin.
Strategijesne galka årrodh nåhtoe *váikkuhangaskaoapmeapparáhta prijoriteradimmide fealadimmiejieliemassi eadtjaldovvemen gaskesisnie noerhtene.
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma ja sámi mátkeealáhusaid forumis lea leamaš čoahkkin borgemánus 2011.
*Lotnolasealáhusaid aarvoeskaepiedimmieprogramme jïh saemien fealadimmiejieliemassi forumesne orreme tjåanghkoe mïetsken 2011.
Sihke ealáhusorganisašuvnnaid ovddasteaddjit ja almmolaš beales serve čoahkkimii ja adde doaibmabidjocealkámuša jagiide 2012 ja 2013.
Dovne jieliemassenorganisasjovni saadthalmetjh jïh byjjes bielesne tjåanghkosne mealtan jïh råajvarimmiejiehtegem vedtiejin jaepide 2012 jïh 2013.
Dán cealkámuša vuođul lea Sámediggi mearridan ođđa prográmmačilgehusa.
Daan jiehtegen mietie Saemiedigkie orre programmentjïelkestimmiem nænnoestamme.
Duodji
Vætnoe
Duoji šiehtadusbealit sohpe 2010:s ahte vuđolaččat geahčadit duojáriid doaibmadoarjjaortnega.
Vætnoen latjkoenbielieh jaepien 2010 latjkajin ahte #våaromes<adj><pl><nom> vytnesjæjjaj darjomedåarjoeöörnegem gïehtjedieh.
Ortnega bearráigeahččan álggahuvvui 2011:s.
Öörnegemvuartasjidh jaepien 2011 aelkiehtovvi.
Dan ulbmilin lea kvalitehta dáfus sihkkarastit ortnega ja dan duođaštusa maid ohccit bidjet ovdan doaibmadoarjjaohcama vuođđun.
Dan ulmine lea kvaliteeten dïehre öörnegem jïh dam jååhkesjimmiem gorredidh maam ohtsijh fraamme biejieh darjomedåarjoeohtsemen våaroeminie.
21 duojára geat ožžo doaibmadoarjaga 2010:s gessojuvvojedje bearráigeahččama várás.
21 vytnesjæjjah gïeh darjomedåarjoem jaepien 2010 åadtjoejin vuartasjæmman geasasovvin.
Rehketdoallofitnodat Consis galgá ráhkadit raportta daid gávdnosiid birra mat dahkkojuvvojit bearráigeahččamis, ja bargu galgá loahpahuvvot 2012:s.
Ryöknemesïelte *Consis edtja reektehtsem darjodh daj vueptiej bïjre mah vuartasjimmesne dorjesuvvieh, jïh barkoe edtja jaepien 2012 illesovvedh.
Asplan Viak lea ráhkadan ekonomalaš raportta duodjeealáhusa ovdáneamis.
Asplan Viak ekonomeles reektehtsen vætnoejieliemassem evtiedimmesne dorjeme.
Raporta galgá geavahuvvot šiehtadallamiin ealáhusšiehtadusa hárrái.
Reektehts edtja #raarahtalledh<vblex><iv><actio><com> åtnasovvedh jieliemassenlatjkoen gaavhtan.
Asplan Viak deattuha ahte 47 vástádusa leat menddo unnán luohtehahtti konklušuvnnaid geassimii ovdáneami birra jagis jahkái.
Asplan Viak tjïelkeste ahte #47<num><sg><nom> vaestiedassh årrodh ååpsen vaenie stinkes konklusjovni giesiemasse evtiedimmien bïjre jaepeste jaapan.
Vástideddjiid gaskkas leat 75 % nissonolbmo.
Vaestiedæjjaj gaskesne #75<num><sg><nom> proseenth leah nyjsenæjjah.
Rehketdoallojahki 2009 lea dán raportta vuođđun.
Ryöknemejaepie jaepien 2009 lea daan reektehtsen våaroeminie.
Raporta čájeha ahte vuovdindienas duojára nammii ii leat rievdan jagis 2008 jahkái 2009.
Reektehts vuesehte ahte doekemedïeneste vytnesjæjjan nommem ij leah jaepesne 2008 jaapan jorkestovveme 2009.
Doaibmaboađus lea duođai njiedjan 108 581ruvnnus 83 684 ruvdnui dien áigodagas.
Darjomeilledahke darhkan luajhtadamme *108 581ruvnnus 83 684 kråvnese duennie boelhkesne.
Váldosivvan dasa sáhttet leat lassánan golut ealáhusas, muhto muhtun oktavuođain sáhttet leat eará sivat.
Åejviesjïekine dïsse maehtieh årrodh læssanamme maaksoeh jieliemassesne, mohte muvhtene gaskesisnie maehtieh årrodh jeatjah sjïekh.
Duoji ekonomalaš lávdegoddi lea doallan guokte čoahkkima áigodagas.
Vætnoen ekonomeles moenehtse göökte tjåanghkoeh boelhkesne åtneme.
Ekonomalaš lávdegoddi siđašii vuđoleabbo raportta ja buoret raporterema duojáriid bealis.
Ekonomeles moenehtse #våaromes<adj><comp><attr> reektehtsem jïh buerebe reektemem vytnesjæjjah bielesne sæjhta.
Šiehtadusat ođđa duodješiehtadusa birra álggahuvvojedje borgemánus 2011.
Latjkoeh orre vætnoelatjkoen bïjre mïetsken aelkiehtovvin 2011.
Šiehtadusbealit leat Sámiid duodji, Duojáriid ealáhussearvi ja Sámediggi.
Latjkoenbielieh saemiej vætnoe, Vytnesjæjjaj jieliemassesiebrie jïh Saemiedigkie.
Bealit sohpe šiehtadusrámman 9,4 miljon
Bielieh latjkoemierine 9,4 latjkajin millijovne
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 184. siidu 379 siiddus ruvnnu.
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 184. bielie 379 bielesne kråvnam.
3,0 miljon ruvnnu várrejuvvui investeren- ja ovddidandoaibmabijuide, 0,33 miljon ruvnnu gelbbolašvuođa bajideapmái ja 3,6 miljon ruvnnu doaibmadoarjjan.
3,0 millijovne kråvnah bïedtesovvi investeereme- jïh evtiedimmieråajvarimmide, #0,33<num><sem_phonenr><sg><nom> millijovnekråvnah maahtaldahken bijjiedæmman jïh 3,6 millijovne kråvnah darjomedåarjojne.
Duodjestipeandaortnet viiddiduvvui nu ahte dál guoská maiddái allaskuvlaohppui joatkkaskuvllaid lassin.
Vætnoestipendeöörnege dan vijriedovvi ahte daelie aaj jïlleskuvlelearoem dæjpa jåarhkeskuvli lissine.
Doarjjaortnet duodjegávppiide heaittihuvvui ja sadjái bođii prošeaktadoarjja vuovdima ovdánahttima doaibmabijuide.
Dåarjoeöörnege vætnoebovride illesovvi jïh sæjjan prosjeektedåarjoe doekemen evtiedimmien råajvarimmide båetieji.
Nugo ovddit jagiin ge de várrejuvvui 1,56 miljon ruvnnu guovtti duodjeorganisašuvdnii.
Goh övtebe jaepine aaj dellie bïedtesovvi #1,56<num><sem_phonenr><sg><nom> millijovne kråvnah göökten vætnoeorganisasjovnese.
Duodješiehtadusa siskkobealde álggahuvvo vuovdin- ja márkanfievrridan prošeakta ja vel okta mearkagálvoovddideamis.
Vætnoelatjkoen sisnjelen aelkiehtåvva doekeme- jïh *márkanfievrridan prosjeekte jïh annje akte væhtaeekeevtiedimmesne.
Ohccit mat ožžon doaibmadoarjaga bearráigehččojuvvojit maiddái 2012:s.
Ohtsijh mah darjomedåarjoem åadtjoejim aaj jaepien 2012 vuartasjovvieh.
Sámediggi lea geatnegahttojuvvon čielggadit momssas luvvema duodjeealáhusas.
Saemiedigkie dïedtem utnedh tjïelkedidh *momssas *luvvema vætnoejieliemassesne.
Duodjeealáhusa ovddasteaddjit válde álgaga 2011:s doallat čoahkkima Sámedikkiin duodjebáji ásaheamis Kárášjohkii ja Porsáŋgui.
Vætnoejieliemassen saadthalmetjh vaeltiejin *álgaga jaepien 2011 tjåanghkoem Saemiedigkine utnedh *duodjebáji tseegkemisnie Karasjohkese jïh Porsangerasse.
Čoahkkima vuolggaheaddjit válde ovdan hástalusaid dan ektui ahte duodjebirrasis eai leat doarvái buori eavttut duodjebirrasa ovddideapmái dán guovtti gielddas.
Tjåanghkoen seedtijh fraamme haestemh dan muhteste vaeltiejin ahte vætnoebyjresisnie eah nuekies leah buerien moenemetsiehkieh vætnoebyjresen evtiedæmman daejnie göökte tjïeltine.
Sámediggi lea ruhtadan ovttajagáš duodjeprošeavtta julevsámi guovllus.
Saemiedigkie laeviehtamme *ovttajagáš vætnoeprosjeektem julevsaemien dajvesne.
Prošeavttaid ulbmilin lea movttiidahttit eambbogiid álgit bargat dujiin ja oažžut ovttasbarggu duojáriid gaskka.
Prosjeekti ulmine lea jïjnjebidie eadtjaldehtedh aelkedh vætnojne barkedh jïh ektiebarkoem vytnesjæjjaj gaskemsh åadtjodh.
Duodjeinstituhtta lea njulgen ekonomalaš beliid vuođđudusa oktavuođas.
Vætnoeinstituhte lea *njulgen ekonomeles bieliej *vuođđudusa gaskesisnie.
Sámediggi lea ožžon stivralahtu Duodjeinstituhttii, muhto Duojáriid ealáhussearvi ii leat vel ge ožžon makkárge saji stivrras.
Saemiedigkie ståvroelïhtsegem Vætnoeinstituhtasse åådtjeme, mohte Ij leah vytnesjæjjaj jieliemassesiebrie annje aaj naan sijjiem ståvrosne åådtjeme.
Fidnooahppiortnet duojis
Lïerehtæjjanöörnegen vætnosne
Sámediggi lea ožžon Boazodoalu ja duoji oahppokantuvrra hálddašit duoji fidnooahppiortnega.
Saemiedigkie båatsoem Åådtjeme jïh vætnoen learoekontovrem vætnoen lïerehtæjjanöörnegem reeredh.
2011:s lei kantuvrras soahpamuš 15 fidnoohppiin, geaid gaskkas 14 ledje nieiddat.
jaepien 2011 lij kontovresne latjkoe #15<num><sem_phonenr><sg><nom> lïerehtæjjine, giej gaskesne #14<num><sg><nom> lin nïejth.
Bealli lea eret Guovdageainnus ja loahppa eará báikkiin Finnmárkkus, Romssas ja Davvi-Trøndelágas.
Bielie Goevtegeajnoste jïh minngiegietjie jeatjah sijjine Finnmaarhkesne, Romsesne jïh Noerhte-Tröndelaagesne.
Guokte fidnooahppi gearggaiga soahpamušáigodagas ja guovttis celkkiiga eret fidnooahppisoahpamuša.
Göökte lïerehtæjjah latjkoeboelhkesne galhkajigan jïh gööktesh destie lïerehtæjjalatjkoem jiehtiejigan.
Hástalussan 2011:s lea leamaš ahte ollugiin ii leat doarvái teoriija go ohcet sisaváldima.
Haestieminie jaepien 2011 orreme ahte jïjnjesi ij nuekies leah teorije goh tsaekemem uhtsieh.
Nissonolbmot fitnodateaiggádin ja ealáhusdoallin
Nyjsenæjjah sïeltenaajhterinie jïh jieliemassensteerijinie
Dat go ollu nissonolbmot leat searvan sihke go guoská ásaheddjiide Romssas ja duoji fidnooahppiortnegis lea mielde ollašuhttimin mihttomeari oažžut eanet nissoniid ealáhusaide.
Dah goh jïjnjh nyjsenæjjah mealtan dovne goh tseegkijidie Romsesne dæjpa jïh vætnoen lïerehtæjjanöörnegisnie mealtan ulmiem tjïrrehtidh jeenjebe nyjsenæjjaj jieliemassh åadtjodh.
Duoji ekonomalaš raporta čájeha maiddái ahte sii geat leat mielde iskkadeamis, leat 75 % nissonolbmot.
Vætnoen ekonomeles reektehts aaj vuesehte ahte dah gïeh mealtan goerehtimmesne, #75<num><sg><nom> proseenth leah nyjsenæjjah.
Muđui leat sullii 3 % guolásteddjiin nissonolbmot, eanadoalus lea nissonoassi birrasii 20 % ja boazodoalus 13 %.
Voen medtie 3 proseenth leah göölijinie nyjsenæjjah, laanteburresne lea nyjsenæjjanboelhke byjresasse 20 proseenth jïh båatsosne 13 proseenth.
Struktuvrralaš bealit, nugo lágat ja njuolggadusat, ja garra fysálaš bargu dagaha hehttehusaid oažžut stuorát nissonoasi dáin vuođđoealáhusain.
Struktuvren bielieh, goh laakh jïh njoelkedassh, jïh garre fysihkeles barkoe dorje dåeriesmoerh stoerebe nyjsenæjjanboelhkem daejnie våaromejieliemassijste åadtjodh.
Guovddáš eiseválddiin leat stuorát vejolašvuođat rievdadit struktuvrralaš beliid go maid Sámediggi sáhttá dahkat.
Jarngen åejvieladtjine leah stoerebh nuepieh struktuvren bielieh jarkestidh goh maam Saemiedigkie maahta darjodh.
Ohcanvuđot doarjagat ealáhusovdánahttimii
Ohtsemevåaromen dåarjoeh jieliemassenevtiedæmman
Sámedikki doarjjarámma oktiibuot ealáhusovdánahttimii lei 2011:s 35 063 000 ru.
Saemiedigkien dåarjoemierie ektiegaajhke jieliemassenevtiedæmman lij jaepien 2011 #35 063 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr.
Dát ruđat vuoruhuvvojedje juohkelágan ealáhusaide, mariidnaealáhusaide, eanadollui, lotnolasealáhusaide ja sámi mátkeealáhusaide ja duodjái.
Daah beetnegh ovmessielaaketje jieliemasside prijoriteradovvin, marijnejieliemasside, laantebårran, *lotnolasealáhusaide jïh saemien fealadimmienjieliemasside jïh vætnose.
2011:s ledje Sámedikkis ollu ohcamat guolástusulbmiliidda, stuorra optimismma geažil ja go ain leat buorit vejolašvuođat buoridit doaibmaekonomiija ja árvoháhkama ealáhusas.
Ledje doarjjaohcamat sihke fanasinvesteremiidda ja eana- ja mearrarusttegiidda.
Lin dåarjoeohtsemh dovne vïnhtseinvesteeremidie jïh eatneme- jïh mearoebægkojde.
Dan bokte go juolludit doarjaga fatnasiid investeremiidda ja ođđaáigásaš vuostáiváldin- ja mearrarusttegiid ođasmahttimii leat mii lihkostuvvan háhkat buriid ekonomalaš rámmaeavttuid fanasođastemiide, guollevuostáiváldinrusttegiid bisuhemiide báikkálaččat ja ođđasis rekrutterema nannemii guolástusámmáhii.
Dejnie goh dåarjoen vïnhtsh investeeremidie laeviehtibie jïh daaletje dåastove- jïh mearoebægkoej orrestehtemasse mijjieh skååffedh lahkaskamme buerie ekonomeles mieriekrïevemidie vïnhtseorrestimmide, gueliedåastovebægkoej tjöödtjestehtiemidie byjreskisnie jïh ikth vielie dåårrehtimmien nænnoestæmman göölemenfunksjovnese.
Bušeahttarámma 2011:s mariidnasuorgái lei 4 165 000 ru.
Beetnehsoejkesjemierie jaepien 2011 marijnesuarkan lij #4 165 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr.
Dat geavahuvvui badjelmeari 2 158 909 ru dan sivas go ledje nu ollu ohccit.
Dïhte åtnasovvi *badjelmeari 2 158 909 kr. dennie sjïekesne gosse lin dan jïjnjh ohtsijh.
2011:s juolluduvvui doarjja lagabui 30 fanasinvesteremii, mas lei maid doarjja 5 ođđavistái nuorra aktevrraide ealáhusas.
jaepien 2011 dåarjoe lïhkebe laeviehtovvi 30 vïnhtseinvesteeremasse, mesnie lij aaj dåarjoe 5 orregåatan noere aktööride jieliemassesne.
Dát váikkuha ođasmahttima ja fanasođasteami dovdomassii eanadieđalaš suorggi siskkobealde gos leat boarráset fatnasat.
Daate dijpie orrestehtemen jïh vïnhtseorrestimmien tjarki *eanadieđalaš suerkien sisnjelen gusnie leah båarasåbpoeh vïnhtsh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 185. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 185. bielie 379 bielesne
Vuostáiváldima oktavuođas lea Sámediggi addán doarjaga sihke báikkálaš vuostáiváldinrusttegiid divodeapmái ja mearrarusttegiid buorideapmái nugo bruggahuksemii ja govdunbrukkaid ásaheapmái.
Dåastoven gaskesisnie Saemiedigkie dåarjoem vadteme dovne dajvendåastovebægkoej#staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_nomact><n><sg><ill> jïh mearoebægkoej bueriedæmman goh *bruggahuksemii jïh *govdunbrukkaid tseegkemasse.
Dát váikkuha mealgat vuovdin- ja leahkinbeliide báikkálaš riddo- ja vuotnafatnasiidda.
Daate dijpie *mealgat doekeme- jïh årromebielieh dajven gaedtie- jïh voenevïnhtsh.
Sámediggi oaidná ahte leat ollu ohcamat sámi mátkeealáhusaid ovdánahttimii.
Saemiedigkie vuajna ahte leah jïjnjhohtsemh saemien fealadimmiejieliemassi evtiedæmman.
Davvi Siida lea okta aktevrrain márkanis masa juolluduvvui investerendoarjja 2011:s.
Noerhte Sïjte akte aktöörijste sjeltesne mïsse investeeremedåarjege jaepien 2011 laeviehtovvi.
Fitnodaga doaibma lea váldoáššis Davvisiiddas ja fállá “Hurtigruten” turisttaide mátki Gilevuonas Donjevutnii, goas turisttat besset vásihit veaháš sámi kultuvrra ja eallinvuogi.
Sïelten darjome åejvieaamhtesisnie noerhtesïjtesne jïh faala “Hurtigruten” *turisttaide fealadimmiem Gilevuotneste Donjevuotnese, gåessie *turisttat åadtjoeh ånnetji saemien kultuvrem jïh jielemevuekiem dååjrehtalledh.
Oktiibuot juolluduvvui 4 579 950 ru lotnolasealáhusaide ja čielggadanprošeavttaide ja eará doaibmabijuide.
Ektiegaajhke 4 579 950 kr. laeviehtovvi *lotnolasealáhusaide jïh tjïelkedimmieprosjeektide jïh jeatjah råajvarimmide.
Sámediggi lea joatkán duodjeáŋgiruššamiiguin ealáhusšiehtadusa bokte, mii lei 2011:s 9 400 000 ru.
Saemiedigkie vætnoeeadtjaldovvemigujmie jieliemassenlatjkojne jåarhkeme, mij lij jaepien 2011 #9 400 000<num><sem_phonenr><sg><nom> kr.
Doarjja juolluduvvui analysa čađaheapmái duodjeealáhusas, danne vai oččošeimmet eanet dieđuid man ollu duodji buvttaduvvo, jođihit go duojárat gálvvuideaset vuovdimassii ja makkár márkanat jearahit buktagiid.
Dåarjoe joekehtimmien tjïrrehtæmman vætnoejieliemassesne laeviehtovvi, dannasinie vuj jeenjebh daajroeh åadtjoejibie man jïjnje vætnoe dorjesåvva, mietiedieh gosse vytnesjæjjah jïjtjsh eekide doekijendassijasse jïh magkeres sjeltieh dorjesh gihtjehtieh.
Dán analysa vuođul áiggošeimmet álggahit doaibmabijuid ja árvvoštallat lea go vuođđu álggahit prošeavtta mearkagálvohuksemis duojis.
Daan joekehtimmien mietie edtjijibie råajvarimmieh aelkiehtidh jïh vierhtiedalledh mejtie #<pcle> våarome prosjeektem væhtaeeketseegkemisnie vætnosne aelkiehtidh.
Sámediggi juolludii 457 200 ru prošektii maid duodjeorganisašuvnnat galget čađahit.
Saemiedigkie 457 200kr. prosjeektese laeviehti maam vætnoeorganisasjovnh edtjieh tjïrrehtidh.
Oktiibuot juolludii Sámediggi ealáhusruđaid 32 748 290 ru jagis 2011.
Ektiegaajhke Saemiedigkie jieliemassenbeetnegh 32 748 290 kr. jaepesne laeviehti 2011.
Govvosis vuolábealde oidno movt doarjagat juohkásit nissonolbmuide, almmáiolbmuide ja fitnodagaide; ealáhusovddideamis, lotnolasealáhusain ja duodješiehtadusas, ja doarjagat oktiibuot.
Guvveben vuelielisnie guktie vååjnoe dåarjoeh *juohkásit nyjsenæjjide, almide jïh sïeltide; jieliemasseevtiedimmesne, *lotnolasealáhusain jïh vætnoelatjkosne, jïh dåarjoeh ektiegaajhke.
Kárta vuolábealde čájeha movt juolluduvvon doarjagat 2011:s juohkásit gielddaid gaskka, dás lea sáhka ohcanvuđot ortnegiin ealáhusaide.
Kaarhte vuelielisnie vuesehte guktie laeviehtovveme dåarjoeh jaepien 2011 *juohkásit tjïelti gaskemsh, daelie lea håaleme ohtsemevåaromen öörnegijstie jieliemasside.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 187. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 187. bielie 379 bielesne
6 Areálat, birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 188. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 188. bielie 379 bielesne
Sámedikki váldoulbmilin barggus areálaiguin, birasgáhttemiin ja kultursuodjalemiin lea sihkkarastit areálaid ja resurssaid ceavzilis ávkkástallama sámi guovlluin sámi historjjá ja sámi árvvuid vuođul.
Saemiedigkien åejvietsiehkine barkosne goelpeneståaroejgujmie, byjresevaarjelimmine jïh kultuvrevaarjelimmine lea goelpeneståaroeh jïh vierhtiej gaarsje nåhtadimmiem saemien dajvine gorredidh saemien vaajesen jïh saemien aarvoej mietie.
Dáid guovlluid ja resurssaid hálddašeapmi galgá leat vuođđuduvvon sámi vuoigatvuođaide.
Daajdajvi jïh vierhtiej reereme galka saemien reaktide tseegkesovveme.
Ceavzilis ja guhkes áiggi perspektiiva galgá deattuhuvvot.
Gaarsje jïh guhkiem perspektijve edtja tjïelkestovvedh.
Sámedikki areálaáššiid barggus lea sáhka das ahte sámi beroštumit galget gozihuvvot dalle go mearrádusat areálageavaheamis dahkkojuvvojit.
Saemiedigkien goelpeneståaroeaamhtesi barkosne lea håaleme destie ahte saemien ïedtjh edtjieh geehtedovvedh dellie goh nænnoestahkh goelpeneståaroenpråvhkoste dorjesuvvieh.
Sámi kulturmuittut geavahuvvojit sámi leahkima duođašteapmái sámi guovlluin.
Saemien kultuvremojhtesh saemien årromen jååhkesjæmman saemien dajvine åtnasuvvieh.
Sámediggi lea gulaskuddanásahussan kulturmuitobarggus plánaáššiin ja stuorát huksenáššiin.
Saemiedigkie govledimmieinstitusjovnine kultuvremojhtesebarkosne soejkesjenaamhtesinie jïh stoerebe tseegkemeaamhtesinie.
Dán oktavuođas registrerejuvvojit ollu sámi kulturmuittut.
Daennie gaskesisnie jïjnje saemien kultuvremojhtesh registreeresuvvieh.
Areálat
Goelpeneståaroeh
Plána- ja huksenlága čuovvoleapmi
Soejkesje-jïhtseegkemelaaken dåeriedimmie
2008:s dohkkehuvvui ođđa plána- ja huksenláhka.
jaepien 2008 dåhkasjehti orre soejkesje- jïh tseegkemelaake.
Láhka bođii fápmui 01.07.09.
Laake aelkieji juhtedh 01.07.09.
Lágas oaččui Sámediggi ođđa rolla sihke stuorát válddiin, ja stuorát bagadallanovddasvástádusain.
Laakeste Saemiedigkie orre råållam åadtjoeji dovne stoerebe *válddiin, jïh stoerebe bïhkedimmiedïedtine.
Dáid rievdadusaid geažil lea leamaš dárbu konkretiseret daid rámmaid, maid siskkobealde Sámediggi galgá bargat plánaáššiin, ja dárbu gaskkustit dan eará eiseválddiide ja álbmogii.
Daaj jorkestimmiej dïete orreme daerpies dejtie mieride tjïelkestidh, mej sisnjelen Saemiedigkie edtja soejkesjenaamhtesinie barkedh, jïh daerpies dam jeatjah åejvieladtjide jïh åålmegasse åvtese buektedh.
Geassemánus 2010 bođii Sámedikki plánaveahkki.
Ruffien2010 Saemiedigkien soejkesjenviehkie båetieji.
Mannan jagi lei plánaveahkki buorre reaidun midjiide sihke ollašuhttimis min rolla plána- ja huksenlága ektui, ja min bargui muđui plánaáššiiguin.
Mïnneme jaepien soejkesjenviehkie lij buerie dïrreginie mijjese dovne tjïrrehtimmesne mijjen råållan soejkesje- jïh tseegkemelaaken muhteste, jïh mijjen barkose voen soejkesjenaamhtesigujmie.
Guokte deaŧalaš ášši váldit dás ovdan:
göökte vihkeles aamhtesh daelie fraamme vaeltiejibie:
Bargu Álttá suohkana 2011-2030 areálaosiin.
Barkoe Áltán tjïelten jaepiej 2011-2030 goelpeneståaroenboelhkine.
Sámediggi vuosttaldii álggus juo areálahálddašeami njealji deaŧalaš suorggis.
Saemiedigkie aalkoevisnie joe vuastali goelpeneståaroereeremem njieljien vihkeles suerkesne.
Gulahallama ja buori ovttasbarggu bokte čoavdašuvai ášši nu ahte Sámediggi sáhtii geassit ruovttoluotta buot vuosttaldemiid.
Gaskesadtemen jïh buerien ektiebarkojne *čoavdašuvai aamhtese dan ahte Saemiedigkie maehtieji bååstede gaajhkidevuastalimmide giesedh.
Nationála vuordámušat regionála ja gielddalaš plánemii.
Nasjonaale vuartoeh regionaale jïh tjïelten soejkesjæmman.
Plána- ja huksenlága ođđa plánaoassi deattasta ahte Gonagas juohke njealját jagi ráhkada nationála vuordámušaid regionála ja gielddalaš plánemii.
Soejkesje-jïhtseegkemelaaken orre soejkesjenboelhke tjïerteste ahte Gånka #fïerhte<prn><ind><attr>nealjedejaepien nasjonaale vuartoeh dorje regionaale jïh tjïelten soejkesjæmman.
Vuosttaš vuordámušreive ovddiduvvui suoidnemánus 2011.
Voestes vuartoenprievie snjaltjen evtiedovvi 2011.
Konsultašuvnnaid bokte Birasgáhttendepartemeanttain sihkkarasttii Sámediggi ahte vuordámušreivves gáibiduvvo ahte regionála ja gielddalaš plánen maiddái galgá sihkkarastit sámi beroštusaid nu mo lea eaktuduvvon plána- ja huksenlágas.
Konsultasjovnine byjresevaarjelimmiedepartemeentine Saemiedigkie gorredi ahte vuartoenprieveste krïevesåvva ahte regionaale jïh tjïelten soejkesjimmie aaj edtja saemien ïedtjh gorredidh #<adv> goh soejkesje- jïh tseegkemelaakesne #tsïhkestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Mii doaivut ahte plánaveahkki lea leamaš čuvgehussan eará eiseválddiide ja álbmogii ge.
Mijjieh håhkesjibie ahte soejkesjenviehkie orreme bïevnesinie jeatjah åejvieladtjide jïh åålmegasse aaj.
Áššemeannudanproseassain ja eará oktavuođain mii leat čujuhan plánaveahkkái.
Aamhtesh gïetedallemeprosessine jïh jeatjah gaskesinie mijjieh soejkesjenveahkan tjaatsestamme.
Mii leat maiddái juohkán olggos plánaveahki heivvolaš oktavuođain.
Mijjieh aaj olkese soejkesjenviehkiem sjiehteles gaskesinie juakeme.
Maiddái boahtteáiggis áigut mii Sámedikkis joatkit evaluerema ja buoridit diehtojuohkima ja iežamet rutiinnaid plána- ja areálaáššiin.
Aaj båetijen aejkien edtjijibie mijjieh Saemiedigkesne vuarjasjimmiem jåerhkedh jïh bïevnesjoekedimmiem jïh jïjtjemh rutijnh soejkesje- jïh goelpeneståaroenaamhtesinie bueriedidh.
Finnmárkkuopmodat
#Finnmárkkuopmodat<np><sg><nom>
Finnmárkkuopmodat, Finnmárkku fylkkagielda ja Sámediggi dollet 2 jahkásaš politihkalaš gulahallančoahkkima.
#Finnmárkkuopmodat<np><sg><nom>, Finnmaarhken fylhketjïelte jïh Saemiedigkie 2 steerieh fïerhtenjaapetje politihkeles gaskesadtemetjåanghkoeh.
Čoahkkimiid ulbmil lea láhčit diliid buori ovttasdoaibmamii áššeoasálaččaid gaskkas.
Tjåanghkoej ulmie lea laetjedh tsiehkiej buerien *ovttasdoaibmamii #aamhtese<n><cmp_sggen><cmp>#boelhke<n><adj><pl><gen> gaskesne.
Čoahkkimat leat maiddái čuovvolančuokkis Finnmárkku fylkkagieldda ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargošiehtadusas.
Tjåanghkoeh aaj dåeriedimmietsiehkie Finnmaarhken fylhketjïelten jïh Saemiedigkien gasngesadtje ektiebarkoelatjkosne.
Áššeoasálaččat leat 2011:s hálddahuslaš dásis digaštallagoahtán mo galgá geavahit badjebáhcaga.
#Aamhtese<n><cmp_sggen><cmp>#boelhke<n><adj><pl><nom> jaepien 2011 reerije daltesisnie digkiedallegåateme guktie edtja utnedh *badjebáhcaga.
Dan geažil lea čohkkejuvvon hálddahuslaš ovttasbargojoavku mii galgá viidáseappot árvvoštallat mo galgá Finnmárkkuopmodaga badjebáhcaga geavahit.
Vuođđudus Protect
#Tseegkedh<vblex><tv><imp><p3><sg> *Protect
Nogga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ja Ruoŧa Sámiid Riikkasearvi leat Sámedikki doarjagiin 2011:s evttohan vuođđudusa Protect.
*Nogga Båatsoesaemiej rïjhkensiebrie jïh Sveerjen saemiej rïjhkensiebrie Saemiedigkien dåarjojne jaepien 2011 uvtedamme *vuođđudusa *Protect.
Proteck galgá vuođđuduvvot vuosttaš jahkebealis 2012.
*Proteck edtja voestes bieliejaepesne tseegkesovvedh 2012.
Protect šaddá sorjjasmeahttun, eahpegávppálaš vuođđudus mii galgá veahkehit sámi vuoigatvuođaeaiggádiid fuolahit iežaset areálaberoštusaid, eana- ja resursavuoigatvuođaid ja ovdánanvejolašvuođaid.
*Protect sjædta *sorjjasmeahttun, *eahpegávppálaš #tseegkedh<vblex><tv><imp><p3><sg> mij edtja viehkiehtidh saemien reaktanaajhterh jïjtjsh goelpeneståaroenïedtjh sujhtedh, eatneme- jïh vierhtienreaktah jïh evtiedimmienuepieh.
Protect:s galgá leat guovddáš norbmaaddi rolla eiseválddiid ja ealáhusdoaimmaheddjiid barggus sámi guovlluin.
*Protect:s. galka årrodh jarnge normevedtije råållam åejvieladtji jïh jieliemasseredaktööri barkosne saemien dajvine.
Protect galgá maiddái váikkuhit dasa ahte ásahuvvo fitnolaš ovttasbargu ja čorges šiehtadallamat go árbevirolaš sámi ealáhusat/vuoigatvuođaeaiggádat ja ođđa ealáhusdoaimmaheaddjit ráhkadit plánaid ja doaibmabijuid mat dávjá leat areálagáibideaddjit.
*Protect edtja aaj dam dijpedh ahte gïehtelimmien ektiebarkoe tseegkesåvva jïh raarahtallemh sjeakosth gosse aerpiesïejhme saemien jieliemassh/reaktanaajhterh jïh orre jieliemasseredaktöörh soejkesjh jïh råajvarimmieh darjoeh mah daamhtah goelpeneståaroenkrïevijh.
Dat lea danne vai buohkaide lea álkit einnostit ja fuolahit buoremus čovdosiid eanet berošteddjiid várás.
Dïhte dannasinie vuj gaajhkesidie aelhkebe nåajtodh jïh bööremes tjoevtenjh jeenjebe aabparæjjaj muhteste sujhtedh.
Sámediggi lea juolludan 1 miljon ru 2012 várás Protect:ii.
Saemiedigkie laeviehtamme 1 millijovne kr. 2012:se *Protect:ij.
Ođđa ealáhusdoaimmaheaddjit sámi guovlluin leat dál jo dovddahan ahte sii áigot doarjut ekonomalaččat.
Orre jieliemasseredaktöörh saemien dajvine daelie *jo jeahteme ahte dah edtjieh ekonomeleslaakan dåarjodh.
Sámediggi vuordá ahte stáhta eiseválddit maiddái servet ekonomalaš doarjagiin.
Saemiedigkie vuarta ahte staaten åejvieladtjh aaj ekonomeles dåarjojne mealtan.
Fápmohuksen
Faamoetseegkeme
Máŋgga sajis Sámis leat buorit bieggaresurssat.
Gelline sijjesne saemesne leah buerie bïegkevierhtieh.
Danne lea bieggafámu ásaheapmi miellagiddevaš.
Dannasinie bïegkefaamoen tseegkeme murrede.
Lea maid eanet ja eanet beroštupmi hukset smávit fápmorusttegiid.
Lea maam #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> jïh jeenjelaakan ïedtje unnebe faamoebægkoeh bigkedh.
Go earret eará ođđa fápmogáldut váldojuvvojit atnui, de ferte maiddái fápmofierpmádaga ođasmahttit, vai sáhttá fievrridit ođđa fámu mii buvttaduvvo geavaheddjiide.
Gosse gaskem jeatjah orre faamoegaaltijh åtnose vaaltasuvvieh, dellie tjoevere aaj faamoevearmadahkem orrestidh, vuj maahta orre faamoem foeresjidh mij utnijidie dorjesåvva.
Sámediggi lea 2011:s meannudan badjelaš 200 fápmui guoskevaš ášši.
Saemiedigkie jaepien 2011 åabrelen gïetedamme 200 faamose sjyöhtehke aamhtesen.
Bieggafápmorusttegiid huksen sáhttá leat buorre dálkkádatpolitihkka.
Bïegkefaamoebægkoej tseegkeme maahta årrodh buerie daelhkienpolitihke.
Prinsihpalaččat Sámediggi doarju dálkkádatgássaid luoitima vuolideami ja áŋgiruššama ođasmuvvi energiijain váidudeaddji doaibmabidjun, vaikke vel bieggafápmu iešalddis várra ii goassege sáhte buhttet dakkár energiijabuvttadeami mas leat CO2 luoitimat.
#Prinsïhpe<n><adj><der_aadv><adv> Saemiedigkie dåårje daelhkiengaassi biestemen badtehtimmien jïh eadtjaldovvemen *ođasmuvvi energijine *váidudeaddji råajvarimmine, jalhts annje bïegkefaamoe oktegh kaanne ij gåessie gænnah maehtieh *buhttet dagkeres energijendarjomem mesnie leah CO2:n biestemh.
Sámediggi čujuha dattetge dasa ahte guoskevaš huksenareálat eai leat áibbas geavatkeahtes guovlluin dál, dat geavahuvvojit ealáhusdoaimmaide seammás go dat leat maiddai kultureanadagat.
Saemiedigkie tjaatseste darhkan dïsse ahte eah sjyöhtehke tseegkemegoelpeneståaroeh leah aejvie #utnedh<vblex><tv><der_geahtes><adj><attr> dajvine daelie, dah jieliemassendarjoemidie seammasïenten åtnasuvvieh goh dah aaj kultuvreeatnemh.
Guoskevaš guovllut bieggafápmohuksema várás leat seammás dakkár guovllut main eai leat stuorra teknihkalaš sisabahkkemat, dát guoská earret eará sullii 37 % Finnmárkku areálain.
Sjyöhtehke dajvh bïegkefaamoetseegkemen muhteste leah seammasïenten dagkeres dajvh mejnie eah leah stoere teknihkeles *sisabahkkemat, daate gaskem jeatjah dæjpa medtie 37 proseenth Finnmaarhken goelpeneståarojne.
Dakkár luondduguovllut, erenoamážit stuorra joatkevaš guovllut vuonas várrái, lea vátneresursa Norggas ja Eurohpás ja lea mávssolaš vuođđu dan luonddušláddjivuhtii maid mii galgat fievrridit viidáseappot boahtte bulvii.
Dagkereseatnemendajvh, joekoenlaakan stoere *joatkevaš dajvh voeneste tjahkese, lea *vátneresursa Nöörjesne jïh Europesne jïh lea vihkeles våarome dam *luonddušláddjivuhtii maam mijjieh edtjijibie vijriebasse båetijen boelvese foeresjidh.
Danne lea deaŧalaš Sámediggái oažžut čielggaduvvot plánejuvvon fápmohuksema váikkuhusaid sámi kultuvrii, ealáhusaide ja servodateallimii, vai vásttolaš eiseválddiin galgá leat nu buorre mearridanvuođđu go vejolaš ovdalgo mearrádus dahkkojuvvo.
Dannasinie vihkele Saemiedægkan åadtjodh tjïelkedovvedh soejkesjovveme faamoetseegkemen dïedth saemien kultuvrese, jieliemasside jïh siebriedahkejieledese, vuj #tjåadtjoehtæjja<adj><attr> åejvieladtjine galka årrodh dan buerie nænnoestimmievåarome goh gåarede aarebi nænnoestahke dorjesåvva.
Sámedikki mielas lea maid hui deaŧalaš ahte areálat ja resurssat Sámis geavahuvvojit dakkár vugiin mii ii hedjonahte sámi kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima.
Saemiedigkien mïeleste lea aaj dan vihkele ahte goelpeneståaroeh jïh vierhtieh Saemeste dagkeres vuekine åtnasuvvieh mij ij *hedjonahte saemien kultuvren, jieliemassi jïh siebriedahkejieleden.
Sihke dán fágasuorggi váldomihttomearri ja guokte oassemihttomeari dorjot dan.
Dovne daan faagegievlien åejvieulmiemierie jïh gööktem boelhkeulmieh dam dåarjoeh.
Vásttolaš konsešuvdnaeiseváldi lea Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhta (NČE).
#Tjåadtjoehtæjja<adj><attr> #konsesjovne<n><cmp_sgnom><cmp>#åejvieladtjh<n><sg><nom> lea Nöörjen abradahke-jïhenergijedirektoraaten (NČE).
Dakkár mearrádusat go konsešuvdnamearrádusat, gullet Sámedikki ja stáhta eiseválddiid gaskasaš konsultašuvdnaprosedyraide.
Dagkeres nænnoestahkh gosse konsesjovnenænnoestahkh, Saemiedigkiem guvlieh jïh staaten åejvieladtji gasngesadtje konsultasjovneprosedyjride.
Dasa lassin lea Sámediggi dahkan sierra šiehtadusa NČE:in mii galgá čielggasmahttit konsultašuvdnaprosedyraid aiddo fal konsešuvdnaáššiin.
Dïsselissine Saemiedigkie sjïere latjkoem NČE:ine dorjeme mij edtja *čielggasmahttit konsultasjovneprosedyjri aadtjege jaavoe konsesjovneaamhtesinie.
Sámediggi lea 2011:s čađahan máŋga konsultašuvnna hálddahuslaš dásis NČE:in bieggafápmoprošeavttaid oktavuođas iešguđet muttuin konsešuvdnaproseassas.
Saemiedigkie jaepien 2011 gelliekonsultasjovnh reerije daltesisnie NČE:ine tjïrrehtamme bïegkefaamoeprosjeekti gaskesisnie ovmessie tïjjine konsesjovneprosessesne.
Konsultašuvnnat čielggadanprográmma birra
Konsultasjovnh tjïelkedimmieprogrammen bïjre
Konsultašuvnnat váikkuhusčielggadanprográmmaid hábmema birra Čoargašnjárgga, Fálesrášša ja Fálesnuori bieggafápmorusttegiid várás Finnmárkkus ja Sjonfjellet I ja II, Seiskallåfjellet, Kvalhovudet, Kovfjellet ja Stortuva bieggafápmorusttegiid várás Nordlánddas loahpahuvvojedje 2011:s.
Konsultasjovnh dïedtentjïelkedimmieprogrammi hammoen bïjre *Čoargašnjárgga, Fálesráššan jïh Fálesnuorrin bïegkefaamoebægkoej muhteste Finnmaarhkesne jïh Sjonfjelleten I jïh II, Seiskallåfjelleten, Kvalhovudet, Kovfjelleten jïh Stortuvan bïegkefaamoebægkoej muhteste Nordlaantesne jaepien 2011 illesovvin.
Go guoská váikkuhusčielggadanprográmmaid hábmemii, de soabai Sámediggi NČE:in sánádeami meahccegeavaheami váikkuhusčielggadeami oktavuođas ja mo galgá čielggadit váikkuhusaid boazodollui.
Goh dæjpa dïedtesalkehtimmieprogrammi hammoem, dellie Saemiedigkie NČE:ine latjkaji *sánádeami miehtjiepråvhkoen dïedtesalkehtimmien gaskesisnie jïh guktie edtja dïedth båatsose tjïelkedidh.
Dattetge eai sohppojuvvon čielggadusdilit ja sánádeamit boazologu vejolaš vuolideami hárrái plánejuvvon doaibmabiju geažil, árbedieđu geavaheapmi vuohkin, ja áigi goas dat kulturmuitoiskkadeamit galget čađahuvvot, maid kulturmuitoláhka gáibida.
Darhkan idtjin skööph boejhkehtassentsiehkieh jïh *sánádeamit bovtselåhkoen nupies badtehtimmien gaavhtan soejkesjovveme råajvarimmien dïete, aerpiedaajroen pråvhkoe vuekine, jïh tïjje gåessie dah kultuvremojhtesegoerehtimmieh edtjieh tjïrrehtovvedh, maam kultuvremojhteselaake kreava.
Mii bivddiimet ahte dat galggai čilgejuvvot mearriduvvon váikkuhusčielggadanprográmmaid duogášnotáhtain.
Mijjieh maedtiejimh dïhte edtji boejhkelovvedh nænnoestovveme dïedtesalkehtimmieprogrammi *duogášnotáhtain.
Mii guoská boazodoalloberoštusaide, de lea Sámediggái deaŧalaš ahte ráhkaduvvojit ollislaš váikkuhusčielggadusat mat čájehit sihke ovddeš ja plánejuvvon sisabahkkemiid guovllus.
Mij båatsoeïedtjh dæjpa, dellie lea Saemiedægkan vihkele ahte ellies dïedtenboejhkehtassh dorjesuvvieh mah vuesiehtieh dovne ovtetje jïh soejkesjovveme *sisabahkkemiid dajvesne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 189. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 189. bielie 379 bielesne
Dutnjesvuona bieggafápmorusttet
Dutnjesvuotnan bïegkefaamoebægkoe
Dutnjesvuona bieggafápmorusttega oktavuođas čujuhii Sámediggi konsešuvdnaohcama gulaskuddancealkámušas ahte bieggafápmorusttet lea plánejuvvon boazojohtolahkii, ja ahte guoskevaš orohat ballá ahte bieggafápmorusttet sáhttá leat hehttehussan bohccuide.
Dutnjesvuotnan bïegkefaamoebægkoen gaskesisnie Saemiedigkie konsesjovneohtsemem govledimmiejiehtiegisnie tjaatsesti ahte bïegkefaamoebægkoe bovtsejåhtadahkese soejkesjovveme, jïh ahte sjyöhtehke sïjte bælla ahte bïegkefaamoebægkoe maahta årrodh dåeriesmoerine bovtside.
Sámediggi oaivvilda ahte ferte árvvoštallat vejolašvuođa rievdadit johtingeainnu.
Saemiedigkien mïelen mietie tjoevere nuepiem jarkestidh johtelohkegeajnoem vierhtiedalledh.
Viidáseappot čujuheimmet ohcama headjuvuhtii ahte dat ii válddat sámi meahccegeavaheami dahje eará sámi servodatberoštusaid.
Vijriebasse ohtsemem geervevoetese tjaatsestimh dïhte ij saemien miehtjiepråvhkoem buerkesth jallh jeatjahsaemien siebriedahkenïedtjh.
Gulaskuddancealkámuša maŋŋá dieđihuvvui Sámediggái ahte dál lea šiehtadus doaibmabiddji ja guoskevaš orohaga gaskkas mii earret eará váldá ovdan johtolaga.
Govledimmiejiehtegen mænngan Saemiedægkan bïeljelovvi ahte daelie lea latjkoe darjomebïejije jïh sjyöhtehke sïjten gaskesne mij gaskem jeatjah fraamme jåhtadahkem vaalta.
Konsultašuvdnačoahkkimis ledje Sámedikkis dattetge eahpádusat Dutnjesvuona bieggafápmorusttega plánaide.
Konsultasjovnetjåanghkosne lin Saemiedigkesne darhkan *eahpádusat Dutnjesvuotnan bïegkefaamoebægkoen soejkesjidie.
Erenoamážit árvvoštallat mii plánaguovllu sajusteami erenoamáš unohassan boazodollui.
Joekoenlaakan mijjieh vierhtiedallijibie soejkesjendajven *sajusteami sjïere *unohassan båatsose.
Mii diehtit dattetge ahte lea dahkkojuvvon šiehtadus gaskal guoskevaš orohaga ja doaibmabiddji plánaid duohtandahkama ektui.
Mijjieh daejriejibie darhkan ahte dorjesovveme latjkoe sjyöhtehke sïjtem gaskesne jïh darjomebïejije soejkesji *duohtandahkama moenemetseahkan.
Mii diehtit maiddái ahte boazodoalu guovlostivra lea vuosttaldan bajábealde namuhuvvon plánaid.
Mijjieh aaj daejriejibie ahte båatsoen dajveståvroe bijjelen moenesovveme soejkesjh vuastalamme.
Dan vuođul bivddii Sámediggi ahte guovlostivrra vuosttaldahkii berre biddjojuvvo deaddu go NČE meannuda ohcama.
Dan mietie Saemiedigkie maedtieji ahte dajveståvroen *vuosttaldahkii byöroe leavloe bïejesåvva goh NČE ohtsemem gïetede.
Konsultašuvnnat eai lea loahpahuvvon formálalaččat, muhto eai leat ge dieđuhuvvon eanet konsultašuvdnačoahkkimat lagamus boahtteáiggis.
Eah konsultasjovnh lea illh byjjeslaakan, mohte eah leah aaj #daajroe<n><der_huvva><vblex><iv><imp><p1><sg> jeenjebe konsultasjovnetjåanghkoeh lïhkemes båetijen aejkien.
Hámmanoaivvi bieggafápmorusttet
*Hámmanoaivvi bïegkefaamoebægkoe
Hámmanoaivvi bieggafápmorusttega oktavuođas lea Sámediggi ovddidan cealkámuša reviderejuvvon konsešuvdnaohcamii ja konsultašuvnnat leat loahpahuvvon formálalaččat.
*Hámmanoaivvi bïegkefaamoebægkoen gaskesisnie Saemiedigkie jiehtegem revideeresovveme konsesjovneohtsemasse evtiedamme jïh konsultasjovnh byjjeslaakan illesovveme.
Doaibmabiddji lea Finnmárk kraft, mii lea váldán badjelasas dán prošeavtta ovddeš doaibmbaiddjis Statoil ASA.
Darjomebïejije Finnmark *kraft, mij bijjeli daam prosjeektem vaalteme ovtetje *doaibmbaiddjis Statoilen ASAm/Asam.
Huksen lea plánejuvvon guovtti ceahkis.
Tseegkeme soejkesjovveme gööktene tsiehkie.
Riiddu geažil guovllu sámi kulturmuittuid alde ja ášši ovddeš konsultašuvnnaid geažil lea huksenguovlu uhciduvvon álgoplánaid ektui.
Ræjtoen dïete dajven saemien kultuvremojhtesi nelhtie jïh aamhtesen ovtetje konsultasjovni dïete lea tseegkemedajve unniedovveme aalkoesoejkesji muhteste.
Danne ii guoskka huksen njuolgga ovtta ge ovdalis registrerejuvvon sámi kulturmuitui.
Dannasinie ij dïjph rïekte aktem bigkeme aaj åvtelisnie registreeresovveme saemien kultuvremojhtesasse.
Muhto máŋga kulturmuittu/kulturmuitobáikki guoskkahuvvojit visuálalaččat huksemii.
Danne lea Sámediggi evttohan ahte dat bieggaturbiinnat, mat leat plánejuvvon lagamusat guoskevaš kulturbirrasiidda, váldojuvvojit eret plánas.
Dannasinie Saemiedigkie uvtedamme ahte dah bïegkejårrehtsh, mah soejkesjovveme gietskemes sjyöhtehke kultuvrebyjresidie, soejkesjistie vaaltasuvvieh.
Jus dat dahkkojuvvo, de árvvoštallá Sámediggi dohkálažžan váikkuhusaid sámi kulturmuittuide ja kulturbirrasiidda.
Jis dïhte dorjesåvva, dellie Saemiedigkie #dåahka<n><adj><ess> dïedth saemien kultuvremojhtesidie jïh kultuvrebyjresidie vierhtiedalla.
Sámediggi kulturmuitoeiseváldin lea dán vuođul dohkkehan ahte doaibmabidju sáhttá čađahuvvot reviderejuvvon konsešuvdnaohcama vuođul.
Saemiedigkie kultuvremojhteseåejvieladtjine lea daan mietie dåhkasjahteme ahte råajvarimmie maahta tjïrrehtovvedh revideeresovveme konsesjovneohtsemen mietie.
Sámediggi lea cealkámušas bidjan vuođđun ahte guoskevaš orohat dohkkeha plánejuvvon huksema.
Saemiedigkie jiehtiegisnie våaroeminie bïejeme ahte sjyöhtehke sïjte soejkesjovveme tseegkemem dåhkasjahta.
Jus huksenkonsešuvdna juolluduvvo, de čujuhii Sámediggi maiddái dasa ahte konsešuvdnaeavttut fertejit geatnegahttit huksejeaddji soahpat čovdosa 7.
Jis tseegkemekonsesjovne laeviehtåvva, dellie Saemiedigkie aaj dïsse tjaatsesti ahte konsesjovnemoenemetsiehkieh tjoeverieh stilledh bigkijem tjoevtenjem latjkedh 7.
orohagain das mo dakkár ođđa infrastruktuvrra go geainnuid ja eará ráhkkanusaid, galgá geavahit go bieggafápmorusttet doaibmagoahtá
sïjtine desnie guktie dagkeres orre infrastruktuvrem gosse geajnoeh jïh jeatjebem *ráhkkanusaid, edtja utnedh gosse bïegkefaamoebægkoe juhtiegåata
Raudfjellet bieggafápmorusttet
Raudfjelleten bïegkefaamoebægkoe
Sámediggi lea álggahan konsultašuvnnaid NČE:in Norsk Miljøkraft Raudfjell AS konsešuvdnaohcama birra, bieggafápmorusttega ásaheami birra Raudfjellet:ii Sálliris Romssa suohkanis.
Saemiedigkie konsultasjovnh NČE:ine aelkiehtamme Norsk Miljøkraften Raudfjell AS/as konsesjovneohtsemen bïjre, bïegkefaamoebægkoen tseegkemen bïjre Raudfjelletasse Sállirisnie Romsan tjïeltesne.
Konsultašuvnnaid guovddážis lea leamaš Raudfjellet bieggafápmorusttega ásaheami váikkuhusat boazodollui.
Konsultasjovni jarngesne orreme Raudfjellet bïegkefaamoebægkoen tseegkemen dïedth båatsose.
Raudfjellet pláneduvvon bieggafápmorusttegis leat gitta 48 bieggaturbiinna main lea oktibuot 144 MW beaktu.
Raudfjelleten #soejkesjidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> bïegkefaamoebægkosne leah öövre #48<num><sg><nom> bïegkejårrehtsh mejnie lea ektiegaajhke 144:n MW:n effekte.
Lea juo addojuvvon konsešuvdna hukset bieggafápmorusttega Kvitfjellii mii lea sullii 3 km eret Raudfjellet plánaguovllus.
Joe vadtasovveme konsesjovne bïegkefaamoebægkoem Kvitfjellese bigkedh mij lea medtie 3 *km destie Raudfjelleten soejkesjendajvesne.
Guoskevaš orohat lea birrajagi orohat mas leat guokte siidaoasi oktiibuot 600 bohccuin.
Sjyöhtehke sïjte lea *birrajagi sïjte mesnie leah göökte sïjteboelhkh ektiegaajhke #600<num><sg><nom> bovtsine.
Orohat lea soahpan doaibmabiddjiin bieggafápmorusttega ásaheami birra Raudfjellii ja sii leat vel dahkan šiehtadusa Norsk Miljøkraft Raudfjell AS:in ovttageardde buhtadusa birra daid hehttehusaid ovddas maid fápmorusttet dagaha.
Sïjte darjomebïejijinie latjkeme bïegkefaamoebægkoen tseegkemen bïjre Raudfjellese jïh dah annje latjkoem Norsk Miljøkraften Raudfjellen AS:ine/as:ine dorjeme *ovttageardde refusjovnen bïjre daj dåeriesmoeri åvteste maam faamoebægkoe dorje.
Boazodoalu guovlostivra lea dattetge vuosttaldan konsešuvnna addima.
Båatsoen dajveståvroe darhkan konsesjovnen vedtemem vuastalamme.
Sii čujuhit dasa ahte guovllus leat juo ollu sisabahkkemat huksemiid geažil ja sii bivdet ahta ráhkaduvvo ollislaš plána bieggafámu dáfus Romssas.
Dah dïsse tjaatsestieh ahte dajvesne årrodh joe jïjnje *sisabahkkemat tseegkemi dïete jïh dah maedtieh ahte ellies soejkesje dorjesåvva bïegkefaamoen dïehre Romsesne.
Konsultašuvdnaproseassa ii leat vel loahpahuvvon.
Ij leah konsultasjovneprosesse annje illesovveme.
132 kV fápmolágideapmi Lulli-Helgelánddas
132 #kV<n><abbr> faamoeöörneme #Åarjel<n><cmp_sgnom><cmp><guio>#Helgelánda<np><top><sg><ela>
Sámediggi lea 2011:s maiddái čađahan loahpalaš konsultašuvnnaid Oljo- ja energiijadepartemeanttain (OED) váiddaáššis 132 kV fápmolágideami oktavuođas Lulli-Helgelánddas.
Saemiedigkie jaepien 2011 aaj minngemes konsultasjovnh Ålja- jïh energijendepartemeentine tjïrrehtamme (OED) klååkemeaamhtesisnie 132 #kV<n><abbr> faamoeöörnemen gaskesisnie #åarjel<n><cmp_sgnom><cmp><guio>#Helgelánda<np><top><sg><ine>.
Doaibmabiddji lea Helgeland Kraft.
Darjomebïejije Helgeland Kraft.
Konsultašuvnnain ii šaddan ovttamielalašvuohta gaskal Sámedikki ja OED namahuvvon fápmolinnjá molssaeavttuid válljemis.
Konsultasjovnine idtji sjïdth sïemesvoete Saemiedigkien jïh OED:n gaskesne #nomme<n><der_huvva><vblex><iv><imp><p1><sg> faamoelinje alternatijvi veeljemisnie.
OED lea maŋŋá nannen NČE ovddeš mearrádusa áššis.
OED lea mænngan NČE:m ovtetje nænnoestahken aamhtesisnie nænnoestamme.
Sámediggi lea oppa áiggi oaivvildan ahte fápmolinnjá berre huksejuvvot eará molssaeavttu vuođul mas min mielas oktiibuot leat uhcit váikkuhusat sihke sámi beroštusaide ja luonddubirrasii.
Saemiedigkie abpe tïjjem jeahteme ahte faamoelinje byöroe bigkesovvedh jeatjah alternatijven mietie mesnie mijjen mïeleste ektiegaajhke leah unnebh dïedth dovne saemien ïedtjide jïh eatnemenbyjresasse.
Konsultašuvnnaid boađusin OČD mearrádusa oktavuođas mearriduvvoje guokte ođđa konsešuvdnaeavttu.
Konsultasjovni illedahkine *OČD nænnoestahken gaskesisnie göökte nænnoestovvin orre konsesjovnemoenemetsiehkieh.
Nubbi eaktu lei ahte doaibmabiddji geatnegahttojuvvo, nu guhkás go departemeanta dan gávnnaha govttolažžan, máksit guoskevaš orohaga dárbbašlaš goluid juridihkalaš- ja boazodoallofágalaš veahkkái šiehtadallamiid oktavuođas fievrridus- ja rusttetplánaid birra, oktan ráhkkaneapmái dan oktavuođas.
Mubpie moenemetsiehkie lij ahte darjomebïejije stillesåvva, dan gåhkese goh departemeente dam guajhtsede *govttolažžan, sjyöhtehke sïjtem maeksedh daerpies maaksoej juridihkeles- jïh båatsoefaagen veahkan raarahtallemh gaskesisnie #foeresjidh<vblex><tv><imp><p3><sg>- jïh bægkoensoejkesji bïjre, oktegh ryöjredæmman dennie gaskesisnie.
Nubbi eaktu dadjá ahte doaibmabiddji geatnegahttojuvvo gokčat guoskevaš orohaga vejolaš goluid liigebargiid láigoheapmái johtima oktavuođas.
Mubpie moenemetsiehkie jeahta ahte darjomebïejije gaptjedh stillesåvva sjyöhtehke sïjten nupies maaksoeh *liigebargiid leejjemasse johtelohken gaskesisnie.
Dát dakkár áigodahkii mii lea ráddjejuvvon 2 jahkái rusttetáigodaga loahpa rájes.
Daah dagkeres boelhkese mij 2 jaapan gaertjiedovveme bægkoenboelhken minngiegietjien raejeste.
Dasa lassin ferte doaibmabiddji máksit vejolaš goluid dárbbašlaš teknihkalaš veahkkeneavvuide dalle go liigebargit eai lea doarvái dasa ahte čađahit johtima.
Dïsselissine tjoevere darjomebïejije nupies maaksoeh daerpies teknihkeles viehkievierhtide maeksedh dellie goh *liigebargit eah lea nuekies nehkelh ahte johtelohkem tjïrrehtibie.
Departemeantta mearrádus dán áššis lei loahpalaš ii ge dan sáhttán váidit.
Departemeenten nænnoestahke daennie aamhtesisnie lij minngemes ij aaj dan maehtieh gïelkerdidh.
Regionála bieggafápmoplána Finnmárkku várás
Regionaale bïegkefaamoesoejkesjem Finnmaarhkese
Oktanaga dálá dieđáhusaiguin ja konsešuvdnaohcamiiguin bieggafámu ásaheami oktavuođas Finnmárkkus lea Finnmárkku fylkkagielda ráhkadeamen regionála bieggafápmoplána fylkka várás.
*Oktanaga daaletje bïevnesigujmie jïh konsesjovneohtsemigujmie bïegkefaamoen tseegkemen gaskesisnie Finnmaarhkesne Finnmaarhken fylhketjïelte darjoeminie regionaale bïegkefaamoesoejkesjem fylhkese.
Sámedikki mielas lea plána vuosttažettiin ealáhusovddidanplána mii galgá leat láidesteaddjin huksejeddjiide, gielddaide ja guovddáš eiseválddiide.
Saemiedigkien mïeleste lea soejkesje voestegh jieliemasseevtiedimmiesoejkesjem mij galka årrodh *láidesteaddjin bigkijidie, tjïeltide jïh jarngen åejvieladtjide.
Sámediggi lea ovdal máŋgga oktavuođas čujuhan dasa ahte lea dárbu nannet regionála plánema ja geavahit regionála plánaid reidun sámi váikkuhanfámu sihkkarastimii.
Saemiedigkie lea aarebi gelline gaskesisnie dïsse tjaatsestamme ahte lea daerpies regionaale soejkesjimmiem nænnoestidh jïh utnedh regionaale soejkesji *reidun saemien soptsestimmien gorredæmman.
Doarvái kapasitehta fievrridanjođđasiin dat buori muddui dál stivre ođđa elektrihkalaš fápmorusttegiid huksema ja sajusteami, nu go bieggafámu.
Nuekies kapasiteeten *fievrridanjođđasiin dah buerie tïjjese daelie stuvrie orre *elektrihkalaš faamoebægkoej tseegkemen jïh *sajusteami, dan gosse bïegkefaamoem.
Dat, ja dat ahte stáhta lea geatnegahttojuvvon meannudit buot guoskevaš huksenohcamii, dagaha ahte dávjá lea “ovddemusas millui-prinsihppa” mii mearrida dakkár fápmobuvttadeami.
Dah, jïh dah ahte staate dïedtem utnedh gïetedidh gaajhke sjyöhtehke tseegkemeohtsemasse, dorje ahte daamhtah lea “*ovddemusas *millui-prinsïhpe” mij dagkeres faamoedarjomem nænnoste.
Dakkár vuohki šaddá álkit vuostálagaid dainna áigumušain ahte hálddašit guovllu ollislašvuođa vuođul, ja sáhttá maiddái rihkkut dan álbmotrievttálaš prinsihpa ahte suodjalit sámi kultuvrra.
Dagkeres vuekie sjædta aelhkebe tjaavtesi dejnie aajkojne ahte dajvem elliesvoeten mietie reerijibie, jïh maahta aaj dam åålmehreaktan prinsïhpem miedtedh ahte saemien kultuvrem vaarjelibie.
Danne lea Sámediggi positiiva dasa ahte ráhkaduvvo dakkár plána.
Dannasinie Saemiedigkie positijve dïsse ahte dagkeres soejkesje dorjesåvva.
Lea iešvuosttildeapmin ahte álgoálbmotguovllut davvin leat dat guovllut maidda dálkkádatrievdamat čuhcet ovddimusat, seammás go dát guovllut leat dat mat fertejit gierdat stuorámus nođiid plánejuvvon dálkkádatdoaibmabijuid geažil.
Lea *iešvuosttildeapmin ahte aalkoeåålmegendajvh noerhtene dah dajvh mejtie daelhkiejorkestovvemh övtemeslaakan gaajesjieh, seammasïenten goh daah dajvh dah mah tjoeverieh stoeremes maajsoeh töölledh soejkesjovveme daelhkienråajvarimmiej dïete.
Danne lea Sámediggi čujuhan dasa ahte bieggafápmoplánas berre árvvoštallat molssaektosaš energiijagáldut bieggafápmui, árvvoštallojuvvon CO2 luoitimiid ektui.
Dannasinie Saemiedigkie dïsse tjaatsestamme ahte bïegkefaamoesoejkesjisnie byöroe vierhtiedalledh *molssaektosaš energijengaaltijh bïegkefaamose, vierhtiedallesovveme #cO2<n><acr><sg><nom> biestemi muhteste.
Sámediggi áigu searvat Finnmárkku bieggafápmoplána váldoprošeavtta bargojovkui.
Saemiedigkie edtja Finnmaarhken mealtan bïegkefaamoesoejkesjen åejvieprosjeektem barkoedåehkesne.
Dán bargojovkui oassálastet muđui NČE, Finnmárkku fylkkamánni, FeFo, Boazodoallohálddahusa, NHO Finnmárkku, LO Finnmárkku ja Innovašuvdna Norgga ovddasteaddjit.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 191. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 191. bielie 379 bielesne
Mineráladoaimmat
Mineraaledarjoemassh
Sámediggi oassálasttii minerálakonferánsii PDAC 2011 Kanadas ovttas daid orohagaid ovddasteddjiiguin, maiguin Sámediggi lea dahkan šiehtadusa Sámedikki minerálaplánaveahki vuođul.
Saemiedigkie mineraalenkonferaansesne mealtan PDAC 2011 Kanadesne ektesne daj sïjti saadthalmetjigujmie, mejgujmie Saemiedigkie latjkoem dorjeme Saemiedigkien mineraalensoejkesjenviehkien mietie.
Dán jagi ledje PDAC 2011 konferánssas sierra álgoálbmotsešuvnnat, maid fáddán lei mineráladoaimmat álgoálbmotguovlluin Kanadas.
Daan jaepien PDAC lin 2011 konferaansesne sjïere aalkoeåålmegensesjovnh, mej aamhtesinie mineraaledarjoemassh lij aalkoeåålmegendajvine Kanadesne.
Sis geat háliidit álggahit mineráladoaimmaid sámi guovlluin, leat eará hástalusat go Kanadas.
Daj gïeh sijhtieh mineraaledarjoemassh saemien dajvine aelkiehtidh, leah jeatjah haestemh gosse Kanadesne.
Okta stuorámus erohusain lea sámi boazodoalu vuhtiiváldin.
Akte dejstie stoeremes joekehtsijstie lea saemien båatsoem seatadidh.
Dakkár álgoálbmotealáhus ii leat kanadalaš álgoálbmogiin.
Dagkeres aalkoeåålmegenjieliemasse ij leah *kanadalaš aalkoeåålmeginie.
Deaŧalažžan lea ahte Sámediggi ja sámi servodat lea čielggas ja konkrehta das guđe gáibádusaid ferte bidjat boahtteáiggi mineráladoaimmaide sámi guovlluin.
Vihkielinie lea ahte Saemiedigkie jïh saemien siebriedahke tjïelkes jïh konkreete desnie guhtem krïevenassh tjoevere båetijen aejkien mineraaledarjoemasside saemien dajvine bïejedh.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte minerálasearvvit ja váldeorgánat dovdet min oainnu dakkár áššiin mat gusket minerálaohcamii ja –roggamii sámi guovlluin.
Saemiedægkan vihkele ahte mineraalensiebrieh jïh *váldeorgánat mijjen vuajnoem dagkeres aamhtesinie debtieh mah mineraaleohtsemem dijpieh jïh –kroehkemem saemien dajvine.
Danne lea Sámedikkis leamaš sáhkavuorru čoahkkimis NHO-stivrrain Finnmárkkus, Finnmárkku fylkkagieldda fáddáčoahkkimis minerálaávkkástallama birra, ja semináras Oslos davveguovloáŋggiruššama ja mineráladoaimmaid birra.
Dannasinie Saemiedigkien orreme lahtestimmie tjåanghkosne *NHO-ståvrojne Finnmaarhkesne, Finnmaarhken fylhketjïelten aamhtesetjåanghkosne mineraalennåhtadimmien bïjre, jïh seminaaresne Oslovisnie *davveguovloáŋggiruššama jïh mineraaledarjoemassi bïjre.
Seminára Oslos lei Olgoriikadepartemeantta ja Sámedikki oktasaš álgga, ja čađahuvvui Norsk Bergindustri jahkečoahkkima oktavuođas.
Seminaare Oslovistie lij #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><sg><gen> jïh Saemiedigkien #ektie<adj><sg><nom> *álgga, jïh Norsken #Berg<np><cmp_sgnom><cmp>industrije jaepietjåanghkoen gaskesisnie tjïrrehtovvi.
Doppe bođii ovdan ahte ráđđehus áigu ráhkadit strategiija minerálaid hálddašeami várás.
Debpene fraamme båetieji ahte reerenasse edtja strategijem mineraali reeremen muhteste darjodh.
Sámediggi áigu čuovvolit dán barggu ja bivdit dollojuvvot konsultašuvnnaid jus ráhkaduvvojit doaibmabijuid mat sáhttet váikkuhit sámi beroštusaid njuolgga.
Saemiedigkie edtja daambarkoem dåeriedidh jïh maedtiejibie konsultasjovnh steeresovvedh jis råajvarimmieh dorjesuvvieh mah maehtieh saemien ïedtji rïekte dijpedh.
Sámediggi lea šiehtadallamin Store Norske Gull AS:in sin minerálaohcandoaimmaid birra Kárášjogas, Sámedikki minerálaplánaveahki vuođul.
Saemiedigkie raarahtalleminie *Store Norske Gull AS:in daj mineraalenohtsemedarjomi bïjre Karasjohkesne, Saemiedigkien mineraalensoejkesjenviehkien mietie.
Sámediggi lea dahkan dakkár šiehtadusaid Arctic Gold AS:in ja Nussir ASA:in, ja vuordá ahte šiehtadus Store Norske Gull AS:in lea gárvvis 2012 vuosttaš jahkebealis.
Saemiedigkie dagkeres latjkojde Arctic Golden AS:ine/as:ine dorjeme jïh Nussiren ASA:im, jïh vuarta ahte latjkoe *Store Norske Gull AS:in lea gaervies jaepien 2012 voestes bieliejaepesne.
Birasgáhtten
Byjresevaarjelimmie
Biologalaš šláddjivuođakonvenšuvdna
#Biolååge<n><adj><sg><nom> *šláddjivuođakonvenšuvdna
Sámediggi oassálasttii Norgga sáttagottis čihččet bargočoahkkimii biologaš šláddjivuođakonvenšuvnnas (CBD), artihkal 8j árbedieđuid birra Montrealas.
Saemiedigkie Nöörjen saadtehmoenehtsisnie tjïjhtjede barkoetjåanghkosne mealtan biolåågetjen *šláddjivuođakonvenšuvnnas (*CBD), artihkele *8j aerpiedaajroej bïjre Montrealesne.
Čoahkkimis lei Sámedikkis sáhkavuorru vugiid birra mo álgoálbmogat sáhttet beaktileappot oassálastit CBD bargui ja mii leimmet mielde digaštallamin ekovuogátvuđot hálddašeami, ekovuogátbálvalusaid ja suodjalanguovlluid.
Tjåanghkosne lij Saemiedigkien lahtestimmie vuekiejbïjre guktie aalkoeåålmegh maehtieh eadtjoehkåbpoelaakan mealtan *CBD barkosne jïh mijjieh limh mealtan digkiedalledh *ekovuogátvuđot reeremem, *ekovuogátbálvalusaid jïh vaarjelimmiedajvh.
Digaštallanrapporttas bohtet ovdan Sámedikki konsultašuvdnaortnegat mat čatnasit suodjalanguovlluide ja álbmotmehciid báikkálaš hálddašeapmái.
Digkiedimmiereektehtsistie fraamme båetieh Saemiedigkien konsultasjovneöörnegh mah vaarjelimmiedajvide jïh åålmegemiehtjiej/åålmehmiehtjiej dajven reeremasse gårrelgieh.
Raporttas namuhuvvojit maiddái hástalusat mat čatnasit proseassaide Finnmárkku loahppasuodjalanguovlluid oktavuođas, giđđaloddemii ja luossahálddašeapmái mearas ja jogain.
Reektehtsisnie aaj moenesuvvieh haestemh mah prosesside gårrelgieh Finnmaarhken minngiegietjievaarjelimmiedajvi gaskesisnie, gïjrelidtemasse jïh loesereeremasse mearosne jïh johkine.
Sámediggi lážii dili dasa ahte Ávjovári álgoálbmotguovlu ja Sámi bivdo- ja meahcástansearvi sáhtte oalgelágideamis muitalit árbevirolaš giđđaloddema birra Guovdageainnus.
Saemiedigkie tsiehkiem laetjieji dïsse ahte Ávjovárrijjen aalkoeåålmegendajve jïh Saemien væjroe- jïh *meahcástansearvi maehtiejin åelkieöörnemisnie aerpiesïejhmegïjrelidtemenbïjre Goevtegeajnosne soptsestidh.
Sii muitaledje maid giđđalodden mearkkaša Guovdageainnu álbmogii.
Dah soptsestin maam gïjrelidteme Goevtegeajnoen åålmegasse lea.
Sámediggi fas muitalit oppalaččat Sámedikki birra, ja dan birra guđe njuolggadusat gustojit giđđaloddemii dál.
Saemiedigkie viht ellieslaakan Saemiedigkien bïjre soptsestieh, jïh dan bïjre guhtene njoelkedassh gïjrelidtemasse daelie davvoeh.
Muđui váldojuvvui ovdan dat ođđa gelbbolašvuohta máŋggajahkásaš bargoprográmmas suodjalit ja movttiidahttit biologalaš resurssaid (artihkal 10c) boaresvirolaš geavaheami, mii čuovvu guoddevašvuođaprinsihpa.
Voen fraamme vaaltasovvi dïhte orre maahtaldahke #gellie<num><cmp_sggen><cmp> #jaepie<n><der_sasj><adj><attr> barkoeprogrammeste vaarjelidh jïh eadtjaldehtedh biolåågen vierhtiej (artihkele *10c) båeriesvuekien pråvhkoem, mij dåerede *guoddevašvuođaprinsihpa.
Viidáseappot váldojuvvojedje ovdan árbedieđu mihtilmasvuođat, árbedieđu suodjaleami ja ruovttoluottafievrrideami vuogádagat ja ON álgoálbmotáššiid bistevaš foruma rávvagat.
Vijrebh fraamme vaaltasovvin aerpiedaajroen *mihtilmasvuođat, aerpiedaajroen vaarjelimmien jïh gåetiengïejenjuhtemen systeemh jïh ON:n aalkoeåålmehaamhtesi vihties forumen bïhkedimmieh.
Sámedikki oassálastin dáidda 8j bargočoahkkimiidda maid ON lágida, lea ávkin Sámedikki árbediehtobargui.
Saemiedigkien mealtan årromen daejtie *8j barkoetjåanghkojde aaj ON öörnie, nåhtojne Saemiedigkien aerpiedaajroebarkose.
Dat guoská sihke daidda hálddašanbargguide main Sámediggi oaivvilda ferte váldit buorebut vuhtii árbedieđu, ja politihkkahábmen dasa mo mii duođaštit ja gaskkustit árbedieđu.
Dïhte dæjpa dovne dejtie reeremebarkojde mejnie Saemiedigkie jeahta tjoevere buerebelaakan #<adv> aerpiedaajroem vaeltedh, jïh politihkehammoen dïsse guktie mijjieh jååhkesjibie jïh aerpiedaajroem åvtese buektiejibie.
Muhtumin go mii oassálastit Norgga sáttagoddái čoahkkimiin, de suvvet guovddáš eiseválddit min ovddidit dakkár evttohusaid mat midjiide leat deaŧalaččat.
Muvhtine goh mijjieh Nöörjen saadtehmoenehtsisnie tjåanghkojne mealtan, dellie jarngen åejvieladtjh mijjem luhpiedieh dagkeres uvtelasside evtiedidh mah mijjese vihkele.
Muhto lea seamma deaŧalaš ahte doppe lea dakkár deaivvadansadji mas mii beassat gullat maid norgga eiseválddit, eará riikkaid eiseválddit, eará álgoálbmogat ja eará joavkkut oaivvildit árbedieđu birra ja dan birra mo árbediehtu berre gieđahallojuvvot.
Mohte lea seamma vihkele ahte debpene lea dagkeres gaavnesjimmiesijjie mesnie mijjieh åadtjoejibie govledh maam nöörjen åejvieladtjh, jeatjah rïjhki åejvieladtjh, jeatjah aalkoeåålmegh jïh jeatjah dåehkieh jiehtieh aerpiedaajroen bïjre jïh dan bïjre guktie aerpiedaajroe byöroe gïetedallesovvedh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 192. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 192. bielie 379 bielesne
ON dálkkádatkonvenšuvdna
ON:n daelhkienkonvensjovne
Sámediggeráđđi oassálasttii Norgga sáttagoddái oasálaščoahkkimis, COP 17, ON dálkkádatkonvenšuvnnas juovlamánu 2011 Durbanis Lulli-Afrihkás.
Saemiedigkieraerie Nöörjen saadtehmoenehtsisnie #boelhke<n><adj><cmp_attr><cmp>tjåanghkosne mealtan, COP 17, ON daelhkienkonvensjovnesne goeven #2011<num><arab><sg><nom><attr> Durbanisnie åarjel-Afrihkesne.
Biras- ja ovddidanministtar Erik Solheim jođihii sáttagotti.
Byjrese- jïh evtiedimmieministere Eriken Solheim saadtehmoenehtsem mietiedi.
Dálkkádatkonvenšuvnna bajimus mihttomearri lea uhcidit máilmmiviidosaš liegganeami dainna lágiin ahte uhcidit dálkkádatgássaluoitimiid.
Daelhkienkonvensjovnen bijjemes ulmie lea unniedidh eatnemevijries *liegganeami dejnievuekine ahte daelhkiengaassenbiestemh unniedibie.
Dálkkádatpáhkka Durbanis mearkkaša plána mo oažžut buot riikkaid dohkkehit boahttevaš juridihkalaš dálkkádatšiehtadusa.
Daelhkienpaahke Durbanistie soejkesje lea guktie åadtjoejibie gaajhkide rïjhkide båetije juridihkeles daelhkienlatjkoem dåhkasjehtedh.
Dat galgá leat šiehtaduvvon ovdal 2015 ja doaibmagoahtit 2020 rájes.
Dïhte galka nååhtedovveme 2015:n aarebi jïh 2020:n raejeste juhtiegåetiejibie.
Kyotoprotokolla guhkiduvvo viđain jagiin ja ruoná foanda ásahuvvo dálkkádatdoaibmabijuid ruhtadeami várás ovdáneaddji riikkain.
#Kyoto<np><top><cmp_sgnom><cmp>buertiegærja vïjhtine jaepine guhkiedåvva jïh kruana fåante tseegkesåvva daelhkienråajvarimmiej beetnehdåarjoen muhteste åvtenæjja rïjhkine.
Eará osiin leat earret eará njuolggadusat mo gozihit ja hálddašit luoitimiid, suodjalit arvevuvddiid, teknologiijafievrrideapmi ovdáneaddji riikkaide ja dálkkádatheiveheapmi.
Jeatjah boelhkine leah gaskem jeatjah njoelkedassh guktie geehtedieh jïh biestemh reerieh, såafoeh vaarjelidh, teknologijejuhteme åvtenæjja rïjhkide jïh daelhkiensjïehtedimmie.
Dálkkádatrievdamat čuhcet hui garrasit álgoálbmogiidda go álgoálbmogiin lea dávjá hui lagas oktavuohta luondduin ja nu sii leat lagamusat dálkkádatrievdamiid.
Daelhkiejorkestovvemh gaajesjieh dan garrebe aalkoeåålmegidie goh aalkoeåålmegi lea daamhtah dan gietskies gaskese eatnaminie jïh dan dah gietskemes daelhkiejorkestovvemi.
Dát guoská erenoamážit sápmelaččaide, ja eará álgoálbmogiidda Árktisis gos dálkkádagat rivdet johtilepmosit.
Daate joekoenlaakan saemieh dæjpa, jïh jeatjah aalkoeåålmegh Árktisisnie gusnie daelhkieh jorkestuvvieh *johtilepmosit.
Bjerkenes dálkkádatdutkanguovddáža ođđa meroštallamat čájehit 4-6 lieggaceahki liegganeami Árktisis 2050:s jus CO2 luoitimat eai uhciduvvo.
*Bjerkenes daelhkiendotkemejarngen orre aerviedimmieh 4-6:m bïjvelesdaltesh vuesiehtieh *liegganeami Árktisisnie jaepien 2050 jis CO2:n biestemh eah unnedh.
Danne lei šállošahtti go álgoálbmotoaidnu ii boahtán baljo ovdan ge COP 17 mearrádusain.
Dannasinie lij *šállošahtti gosse ij aalkoeåålmegenvuajnoe båateme *baljo fraamme aaj COP #17<num><sem_phonenr><sg><nom> nænnoestahkijste.
Doppe leat dušše eahpečielga ja uhccán geatnegahtti čujuhusat álgoálbmogiidda mearrádusain mat čatnasit dálkkádatheivehemiide ja ruoná dálkkádatfondii.
Debpene leah ajve ovtjïelke jïh onnen stillije årromesijjieh aalkoeåålmegidie nænnoestahkine mah daelhkiensjïehtedimmide jïh kruana daelhkienfåantese gårrelgieh.
COP 17 mearrádusat vuovdeálgaga REDD+ oktavuođas leat dattetge ain fámus.
COP:n 17 nænnoestahkh *vuovdeálgaga *REDD+ gaskesisnie leah darhkan annje faamosne.
Das lea sáhka sihkkarastinvugiin álgoálbmogiid vuoigatvuođaid, árbedieđuid ja ollesárvosaš álgoálbmotoassálastima ektui.
Desnie lea håaleme gorredimmievuekine aalkoeåålmegi reaktaj, aerpiedaajroej jïh *ollesárvosaš aalkoeåålmegenmealtan årromen muhteste.
Bievlavuodjin Finnmárkkus
Bïevlevuejeme Finnmaarhkeste
Birasgáhttendepartemeantta prošeakta bievlavuodjima birra Finnmárkkus loahpahuvvui juovlamánus 2010.
Byjresevaarjelimmiedepartemeenten prosjeekte bïevlevuejemen bïjre Finnmaarhkesne goeven illesovvi 2010.
Sámediggi oassálasttii prošektii dakko bokte ahte lei mielde stivrenjoavkkus ovttas Luondduhálddašandirektoráhtain, Finnmárkku fylkkagielddain ja Finnmárkku fylkkamánniin.
Saemiedigkie prosjeektesne mealtan daagkoe gåaskoejin ahte lij mealtan stuvremedåehkesne ektesne Eatnemenreeremedirektoraatine, Finnmaarhken fylhketjïeltine jïh Finnmaarhken fylhkemaennine.
Stivrenjovkui lei deaŧalaš ahte referánsajoavkkus ledje mielde buohkat geain sáhtii lea beroštupmi ja oaivilat dán fáttás.
Stuvremedåahkan lij vihkele ahte referaansedåehkien lin mealtan gaajhkesh giejnie maehtieji ïedtje jïh aarvoeh daennie aamhtesisnie.
Earret buot sámi organisašuvnnaid ja politihkkárat mat ledje mielde, de lea Sámediggi erenoamážit duhtavaš go maiddái sámi nissonorganisašuvdna Sáráhkká ja Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi/SNPL ledje mielde prošeavttas.
Bielelen gaajhke saemien organisasjovni jïh polijtikerh mah lin mealtan, dellie Saemiedigkie lea joekoenlaakan madtjele gosse aaj saemien nyjsenæjjanorganisasjovne Sáráhkká jïh Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse/SNPL:n lin mealtan prosjeektesne.
Sihkkarastin dihtii stuorra doarjaga Sámedikki áirasiid bealis, lágidii Sámediggi sierra seminára dán fáttá birra Sámedikki guovvamánu dievasčoahkkima oktavuođas 2011:s.
Gorredimmien dïehre stoere dåarjoem Saemiedigkien saadthalmetji bielesne, Saemiedigkie öörni sjïere seminaaren daan aamhtesen bïjre Saemiedigkiem goevten dïevestjåanghkoen gaskesisnie jaepien 2011.
Sámediggi čuovvola prošeaktajoavkku evttohan doaibmabijuid.
Saemiedigkie dåerede prosjeektedåehkiem uvtedamme råajvarimmieh.
Dat dahkkojuvvo konsultašuvnnain Luondduhálddašandirektoráhtain ja Birasgáhttendirektoráhtain.
Dïhte konsultasjovnine eatnemenreeremedirektoraatine jïh byjresevaarjelimmiedirektoraatine dorjesåvva.
Kultursuodjalus
Kultuvrevaarjelimmie
Statistihkka mii čájeha doaimmaid
Statistihke mij darjomh vuesehte
Sámediggi meannuda areálaáššiid plána- ja huksenlága, ja kulturmuitolága, vuođul.
Saemiedigkie goelpeneståaroenaamhtesh gïetede soejkesje- jïh tseegkemelaaken, jïh kultuvremojhteselaaken, mietie.
Sámediggi lea hálddašaneiseváldin geatnegahttojuvvon ollašuhttit iskkadangeatnegasvuođa kulturmuitolága vuođul.
Saemiedigkie reeremeåejvieladtjine dïedtem utnedh #goerehtimmie<n><cmp_sgnom><cmp>#stillese<n><sg><acc> tjïrrehtidh kultuvremojhteselaaken mietie.
Danne čađaha Sámediggi báikediđoštallamiid doppe gos plánejuvvojit huksemat.
Dannasinie Saemiedigkie tjïrrehte *báikediđoštallamiid debpene gusnie tseegkemh soejkesjovvieh.
Jagi mielde mii meannudit ollu muddenplánaid ja gieldaplánaid lassin máŋgga duhát eaŋkiláššái, maid gaskkas leat ollu huksenáššit.
Jaepien mietie mijjieh jïjnjide staeriedimmiesoejkesjidie gïetedibie jïh tjïeltesoejkesji lissine gellien stoerretjuetien aelhkienaamhtesasse, maam gaskesne leah jïjnjh tseegkemeaamhtesh.
Sámedikkis sámi kulturmuittuid hálddašaneiseváldin leat ollu doaimmat, maid kulturmuitosuodjalusa doaibmastatistihkka 2011:s čájeha: 6489 dokumeantta vuostáiváldojuvvon, 2481 dokumeantta sáddejuvvon ja 211 čađahuvvon báikediđoštallamat.
Saemiedigkesne saemien kultuvremojhtesi reeremeåejvieladtjine leah jïjnjh darjomh, mejtie kultuvremojhtesevaarjelimmien darjomestatistihke jaepien 2011 vuesehte: 6489tjaatsegh dåastoehtovveme, jaepien 2481 tjaatsegen seedtesovvem jïh 211 tjïrrehtovvem *báikediđoštallamat.
744 eaŋkil kulturmuittu leat biddjojuvvon Askeladdenii 2011:s.
744 aelhkien kultuvremojhtesh Askeladdenasse jaepien 2011 bïejesovveme.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 193. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 193. bielie 379 bielesne
Báikediđoštallamat
*Báikediđoštallamat
2011:s dieđihii ja čađahii Sámediggi vuosttaš geardde báikediđoštallama Møre og Romsdalas.
jaepien 2011 bïeljeli jïh Saemiedigkie voestes aejkien tjïrrehti *báikediđoštallama Mørem *og Romsdalesne.
Báikediđoštallan guoskkai bartaguvlui Rindal suohkanis.
*Báikediđoštallan hahtjoedajvem Rindalen tjïeltesne dïjpi.
Sivvan manne dieđihuvvui báikediđoštallan, lei ahte eará sajiin Rindal suohkanis leat registrerejuvvon sámi kulturmuittut, mat čatnasit Trollheimenii.
Sjïekine minnien bïeljelovvi *báikediđoštallan, lij ahte jeatjah sijjine Rindalen tjïelten registreeresovveme saemien kultuvremojhtesh, mah Trollheimenasse gårrelgieh.
Mii háliideimmet iskat stuorát guovllu gos Sámediggi ii leat ovdal leamaš registrereme.
Mijjieh sïjhtimh stoerebe dajvem goerehtidh gusnie ij leah Saemiedigkie aarebi orreme registreereminie.
Báikediđoštallamis eai dahkkojuvvon registreremat.
*Báikediđoštallamis idtjin darjoeh registreeremh.
Mii guoská áitojuvvon kulturmuittuide, de lea čađahuvvon báikediđoštallan Skarpdalenis Tyldalas dárkkistan, registreren ja ođđa registreren dihtii kulturmuittuid dakkár guovllus maid Saanti Sijte geavahit.
Mij aajhtasovveme kultuvremojhtesh dæjpa, dellie tjïrrehtovveme *báikediđoštallan *Skarpdalenis Tyldalesne vååksjeme, registreereme jïh orre registreeremen dïehre kultuvremojhtesi dagkeres dajvesne maam Saanti Sïjtem utnedh.
Goahtesadji árvvoštallojuvvui leat hui áitojuvvon go dat lei aiddo johtolagas Saanti Sijte boazogárdái.
Derhviegåetiesijjie årrodh dan vierhtiedallesovvi aajhtasovveme gosse dïhte lij aadtjege jåhtadahkesne Saanti Sïjte *boazogárdái.
Dat lea dieđihuvvon Dieđamuseii vejolaš sihkkarastinroggamii 2012 geasi.
Dïhte daajroemuseumese nupies gorredimmiekroehkemasse jaepien 2012 giesien Bïeljelovveme.
Guovllus leat ollu sámi kulturmuittut, ja olles guovllus berrešii čađahit dárkileappot registreremiid.
Dajvesne leah jïjnje saemien kultuvremojhtesh, jïh abpe dajvesne byöroe eensigåbpoelaakan registreeremh tjïrrehtidh.
Dasa lassin dieđihuvvui geasset oaffaruššansadji Reevhtse lahka Aarbortes mii áitojuvvui billistuvvot dulvadeami geažil.
Dïsse lissine giesege bïeljelovvi sjïeledimmiesijjie Reevhtsen lïhke Aarportesne mij beajstasovvedh deememen dïete aajhtasovvi.
Dan rádjai leat boahtán ovdan ruovde-, dákte- ja čoarvegávdnosat mat gártet guhkkelebbui ja guhkkelebbui čáhcái.
Danraajan fraamme båateme ruevtie-, *dákte- jïh tjåervievueptieh mah sjidtieh *guhkkelebbui jïh *guhkkelebbui tjaatsan.
Danne lea sadji dieđihuvvon Dieđamuseii vejolaš sihkkarastinroggamii 2012:s.
Dannasinie lea sijjie bïeljelovveme daajroemuseumese nupies gorredimmiekroehkemasse jaepien 2012.
Geasset 2011 fuomášuhttojuvvui Sámediggi oaiveskálžžu birra mii gávdnui Skrovkjosenis Divttasvuona suohkanis.
Giesede jaepien 2011 Saemiedigkie #vuaptastehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> åejjieskiblien bïjre mij lij *Skrovkjosenis Divttasvuotnan tjïeltesne.
2009:s ráhkadii Sámediggi, Riikkaantikvára ruhtademiin, dikšunplána fuolahan dihtii ovdalis registrerejuvvon dološhávdesaji guovllus.
jaepien 2009 Saemiedigkie darjoeji, Rïjhkeantikvarijen beetnehdåarjojne, gïetedallemesoejkesje sujhtemendïehre åvtelisnie registreeresovveme #dæjpeladtje<adj><cmp_sgnom><cmp>#groepte<n><cmp_sgnom><cmp>sijjiem dajvesne.
Dát oaiveskálžu bođii Divttasvuona leansmánnekantuvrii, gosa dat vurkejuvvo dassážiigo Sámediggi, Romssa musea ja Riikkaantikvára sohpet mo dan galgá áimmahuššat.
Daateåejjieskiblie Divttasvuotnan lienhtsiekontovrese båetieji, gosse dïhte vöörhkesåvva gosk Saemiedigkie, Romsan museume jïh Rïjhkeantikvarije skööpieh guktie dam edtja voebnesjidh.
Sámediggi áigu dán ášši vuoruhit maiddái 2012:s vai sáhtášii buori láhkai fuolahit Skrovkjosena dološhávdesaji.
Saemiedigkie edtja daam aamhtesem aaj jaepien 2012 prijoriteradidh vuj maahta buerie vuakan sujhtedh *Skrovkjosena dæjpeladtjegroeptesijjiem.
Bargu dahkkojuvvo lagaš fágalaš ovttasráđiin Romssa museain ja Riikkaantikvárain.
Barkoe dorjesåvva gietskies faageles *ovttasráđiin Romsan museumine jïh rïjhkeantikvarijine.
Plánaprográmma ođđa ruvkedoaimma ásaheami várás Biedjovággái
Soejkesjeprogrammen orre *ruvkedoaimma tseegkemasse Biedjovággan
Sámediggi lea 2011:s addán cealkámuša plánaprográmmii ođđa ruvkedoaimma ásaheami várás Biedjovággái Guovdageainnus.
Saemiedigkie jaepien 2011 vadteme jiehtegem soejkesjenprogrammese orre *ruvkedoaimma tseegkemasse Biedjovággan Goevtegeajnosne.
Plánaprográmma ja plánabarggu álggaheapmi guoská veaike- ja golleroggamiidda guovlluin boares Biedjovákki ruvkkiid lahka.
Soejkesjeprogrammen jïh soejkesjenbarkoen aelkiehtimmie kåahpere- jïh gullienkroehkemh dajvine båeries Biedjovággijjen dæjpa *ruvkkiid #lïhkes<adj>.
Plánaguvlui gullet areálat sihke Guovdageainnu ja Ráisa suohkaniin.
Soejkesjendajvese goelpeneståaroeh guvlieh dovne Goevtegeajnoem jïh Ráisa tjïeltine.
Doaibmabiddji lea ruoŧa prospekteren- ja ruvkeovddidanfitnodat Arctic Gold AB.
Darjomebïejije lea svïenske *prospekteren- jïh *ruvkeovddidanfitnodat #Arctic Gold AB<np><sg><nom>.
2011 geasi ja čavčča čađahii Sámediggi kulturmuitoiskkadeami plánaguovllus kulturmuitolága vuođul.
jaepien 2011 giesien jïh tjaktjen Saemiedigkie kultuvremojhtesegoerehtimmiem soejkesjendajvesne tjïrrehti kultuvremojhteselaaken mietie.
32 kulturmuitobáikki registrerejuvvojedje oktiibuot 51 eaŋkilmuittuin mat leat plánaguovllus dahje hui lahka plánaguovllu.
32 kultuvremojhtesesijjieh registreeresovvin ektiegaajhke 51 aelhkienmojhtesinie mah soejkesjendajvesne jallh dan lïhke soejkesjendajven.
Dáin leat 40 eaŋkilmuittu mat árvvoštallojuvvojit leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitolága mearrádusaid vuođul.
Daaj leah #40<num><sg><nom> aelhkienmojhtesh mah årrodh automaatelaaketjelaakan vierhtiedallesovvieh #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhteselaaken nænnoestahki mietie.
Doaibmabiju ja gaskaboddasaš areálahálddašeami válddahusa vuođul orru leamen nu ahte dat lea njuolgga vuostálagaid ovttain dahje máŋggain kulturmuitobáikkiin.
Råajvarimmien jïh annjebodts goelpeneståaroereeremen *válddahusa mietie vååjnoe årroeminie dan dïhte lea rïekte tjaavtesi aktine jallh gelline kultuvremojhtesesijjine.
Danne válddaheimmet iežamet plánaprográmmas golbma sierranas vuogi mo dán sáhttá gieđahallat viidáset proseassas.
Dannasinie jïjtjemem soejkesjenprogrammesne buerkiestimh golme ovmessie vuekieh guktie daam maahta vijrebe prosessesne gïetedalledh.
De vuos sáhttá Sámediggi dieđihit ja vejolaččat ovddidit vuosttaldeami plánaevttohussii.
Dellie voestegh maahta Saemiedigkie bïeljelidh jïh kaanne vuastalimmiem soejkesjenuvtelassese evtiedidh.
Ja de sáhttá doalahit plánaevttohusa dainna sávaldagain ahte addojuvvo sierralohpi duohtadit daid kulturmuittuid maidda plána guoská kulturmuitolága § 8 njealját lađđasa vuođul.
Jïh dellie maahta soejkesjenuvtelassem dejnie sjaavnjojne utniehtidh ahte sjïereluhpie vadtasåvva dejtie kultuvremojhtesidie damtehtidh mejtie soejkesje dæjpa kultuvremojhteselaaken § 8 nealjede lïhtsh mietie.
Goalmmádassii sáhttet doaibmabiddji ja plánaeiseváldi árvvoštallat bidjat doaibmabiju eará sadjái plánaguovllus, nu ahte dat ii gártta vuostálagaid kulturmuitobáikkiiguin, dás ovdamearkka dihtii buhtes eatnanvuloš doaimma dakkár roggamiin mii ii leat vuostálagaid kulturmuitolágain.
Gåalmahtsasse maehtieh darjomebïejije jïh #soejkesje<n><cmp_sggen><cmp>#åejvieladtjh<n><sg><nom> vierhtiedalledh råajvarimmiem jeatjeben sijjeste soejkesjendajvesne bïejedh, dan dïhte ij tjaavtesi kultuvremojhtesesijjiejgujmie sjïdth, daelie vuesiehtimmien dïehre raejnies *eatnanvuloš darjomen dagkeres kroehkeminie mij ij tjaavtesi kultuvremojhteselaakine leah.
Sámediggi áigu dahkat loahpalaš oaivila dáidda gažaldagaide go oažžut dárkilet muddenplánaevttohusa oktan válljejuvvon areálahálddašemiiguin plánejuvvon ruvkedoaimma várás.
Saemiedigkie edtja minngemes aarvoem daejtiegyhtjelasside darjodh gosse åadtjodh eensigåbpoe @muddet<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+soejkesje<n><cmp_sggen><cmp>+uvtelasse<n><sg><acc> oktegh veeljesovveme goelpeneståaroereeremigujmie soejkesjovveme *ruvkedoaimma muhteste.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 194. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 194. bielie 379 bielesne
Ođđa 420 kV-fápmolinnjá gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta:
Orre 420 #kV<n><abbr>-faamoelinje Báhccavuotnan jïh Hammerfesten gaskesne:
Statnett ođđa kv420-fápmolinjá konsešuvdnaohcama oktavuođas gaskal Báhccavuona ja Hámmárfeastta čađahuvvui 2010:s prošeakta čielggadit váikkuha go ja man muddui váikkuha vejolaš huksen automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittuid.
Statnett orre *kv420-faamoelinje konsesjovneohtsemen gaskesisnie Báhccavuotnan jïh Hammerfesten gaskesne jaepien 2010 tjïrrehtovvi prosjeekte tjïelkedidh dijpie #<pcle> jïh man tïjjem nupies tseegkeme automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesi dijpie.
Vuosttaš gieddeáigodat čađahuvvui 2010:s.
Voestes ïentjeboelhke jaepien 2010 tjïrrehtovvi.
2011:s jotkojuvvui gieddebargu ja dán áigodagas diđoštuvvojedje buot linnjáspáittut.
jaepien 2011 ïentjebarkoe #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> jïh daennie boelhkesne *diđoštuvvojedje #gaajhke<prn><ind><nom> *linnjáspáittut.
Čujuhuvvojedje máŋga saji gokko huksema lea váttis čađahit almmá dan haga ahte billistit dahje vaháguhttit kulturmuittuid/kulturbirrasiid.
Gelliesijjieh tjaatsestovvin gogkoe tseegkemen geerve namhtah dan namhtah tjïrrehtidh ahte biejstedh jallh *vaháguhttit kultuvremojhtesi/kultuvrebyjresh.
2011:s registrerejuvvojedje 522 kulturmuittu.
jaepien 2011 #522<num><sg><nom> kultuvremojhtesh registreeresovvin.
Dat leat lassin mannanjagáš registreremiidda.
Dah lissine mïnnemejaapetjen registreeremidie.
Nu leat registrerejuvvon lagabui 900 kulturmuittu dán guovtti gieddeáigodagas.
Dan lïhkebe 900kultuvremojhtesh daam registreeresovveme gööktene ïentjeboelhkesne.
Sullii goalmmádas kulturmuittuin adnojuvvojit leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuitolága vuođul.
Medtie gåalmehts kultuvremojhtesijstie årrodh åtnasuvvieh automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhteselaaken mietie.
Daid kulturmuittuid suodjalanstáhtus, mat vel báhcet, ii juogo čielggaduvvon dahje dat leat ođđaset áiggis.
Daj kultuvremojhtesi vaarjelimmiestaatusem, mah annje baetsieh, ij jåakoen tjïelkh jallh dah orrebe tïjjen.
Sáhttit namuhit dakkár kulturmuittuid go árran, iešguđet lágan vuorkkát, čilat, boazoáiddit geađggis, állit ja bearjasat, mielkevuorkkát eatnama siste, geađgeoapmanat, bivdorokkit, hávddit, goahtesajit, urat, bihkkaboaldinhávddit (vuollegis vuovdeguovlluin), sieiddit ja oaffarsajit.
Maehtiejibie dagkeres kultuvremojhtesidie moenedh goh aernie, ovmessie dagkeres våarhkoeh, *čilat, gaertieh gierkesne, *állit jïh bïerjesh, mielhkievåarhkoeh eatnemen sistie, gierkievuebnieh, væjroehaevtieh, groepth, derhviegåetiesijjieh, *urat, derviebuelemegroepth (*vuollegis skåakedajvine), *sieiddit jïh *oaffarsajit.
Máŋgga sajit leat registrerejuvvon geađgekonstrukšuvnnat maid doaibma ii leat čielggas.
Gellien sijjieh registreeresovveme *geađgekonstrukšuvnnat maam ij darjome leah tjïelkes.
Máŋga registrerejuvvon kulturmuittu, erenoamážit badjosiin, leat ovddešáiggiid boazodoalu áigodatássansajiid ja iešguđet dološ boazodoallodoaimmaid bázahasat.
gellie registreeresovveme kultuvremojhtesh, joekoenlaakan *badjosiin, leah ovtetjetïjji båatsoen boelhkeårromedajvi jïh ovmessie dæjpeladtje båatsoedarjomi beetsuvh.
Ođđa 420 kV-fápmolinnjá gaskal Ofuohta ja Báhccavuona
Statnett ođđa kv420-fápmolinjá konsešuvdnaohcama oktavuođas gaskal Ofuohta ja Báhccavuona čađahuvvui 2011:s gieddebargu čielggadit gártá go plánejuvvon spáitu vuostálagaid automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon kulturmuittuiguin.
Statnett orre *kv420-faamoelinje konsesjovneohtsemen gaskesisnie Ofuohtan jïh Báhccavuotnan gaskesne jaepien 2011 tjïrrehtovvi ïentjebarkoe tjïelkedidh sjædta #<pcle> soejkesjovveme *spáitu tjaavtesi automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhtesigujmie.
Linnjáspáittut ja fievrridangeainnut diđoštallojuvvojedje ollásit ja oktiibuot sullii 350 kulturmuittu registrerejuvvojedje guoskkahuvvon guđa gielddas.
*Linnjáspáittut jïh juhtemegeajnoeh *diđoštallojuvvojedje dïevebe jïh ektiegaajhke medtie #350<num><sg><nom> kultuvremojhtesh registreeresovvin sjåavoehtovveme govhtene tjïeltesne.
Dain leat 117 automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittu, 100 leat ođđa áiggis dahje daid stáhtus ii leat čielggas ja 133 leat soahtemuittu mat buori muddui čatnasit soahtái Narviikkas 1940:s.
Daj #117<num><sg><nom> automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesem, 100:n årrodh orre tïjjen jallh ij daj staatuse leah tjïelkes jïh #133<num><sg><nom> årrodh dåaroemojhtesem mah buerie tïjjese dåarose Narviikesne jaepien 1940 gårrelgieh.
Kulturmuitoregistreremiidda lassin čađahuvvojedje gieddeáigodagas badjel 50 jearahallama main leat ožžon hui mávssolaš dieđuid sámi geavaheami ja leahkima birra davit Nordlánddas, ja Lulli- ja Gaska-Romssas.
Kultuvremojhteseregistreeremidie lissine ïentjeboelhkesne aatsolen tjïrrehtovvin 50 byjrehtimmieh mejstie åådtjeme dan vihkeles daajroeh saemien pråvhkoen jïh årromenbïjre noerhtebe Nordlaanteste, jïh Åarjel- jïh gåhkaldahke-Romseste.
Prošeavttaid bokte leat mii ožžon eanet máhtu sihke sámi boazodoalu ja márkasámi historjjá birra dakkár guovlluin maid mii leat uhccán iskkadan ovdal.
Prosjeektine mijjieh leah åådtjeme jeenjebe maahtoen dovne saemien båatsoen jïh marhkesaemien vaajesen bïjre dagkeres dajvine mej mijjieh libie onnem aarebi #goerehtidh<vblex><der_d><vblex><prfprc>.
Gaskaboddasaš árvvoštallamat čájehit ahte lea leamaš uhccán njuolgga riiddut gaskal kulturmuittut ja plánejuvvon huksema.
Annjebodts vierhtiedimmieh vuesiehtieh ahte orreme onne rïekte ræjtoeh gaskesne kultuvremojhtesh jïh tseegkemem soejkesjovveme.
2011/2012 dálvvi áigut bargat hui lahkalagaid Statnettain ja Nordlándda ja Romssa fylkkasuohkaniiguin gávdnat čovdosiid mat suodjalit kulturmuittuid vahágiid vuostá sihke linnjahuksema ja boahtteáiggi linnjačorgema oktavuođas.
jaepien 2011/jaepien 2012 daelvien edtjijibie dan barkedh *lahkalagaid Statnettine jïh Nordlaanten jïh Romsan fylhketjïeltigujmie tjoevtenjh gaavnedh mah kultuvremojhtesh goerpi vuestie vaarjelieh dovne linjetseegkemen jïh båetijen aejkien linjesjeakomen gaskesisnie.
Prošeavtta loahpparaporta geigejuvvon cuoŋománus 2012.
Prosjeekten minngiegietjiereektehts geelkesovveme voerhtjen 2012.
Vuosttaldeamit kulturmuitoláhkii ja dan rihkkumat
Vuastalimmieh kultuvremojhteselaakese jïh dan miedtemh
Finnmárkkus leat ovddiduvvon 3 vuosttaldeami plánaáššiide kulturmuitolága vuođul.
Finnmaarhkesne evtiedovveme 3 vuastalimmieh soejkesjenaamhtesidie kultuvremojhteselaaken mietie.
Dat leat Nussir ruvkedoaimma muddenplánii Fálesnuoris, Sáltesáivosullo muddenplánii Davvesiiddas ja Čáhcesullo gieldda gielddaplána areálaoassái.
Dah leah Nussiren *ruvkedoaimma staeriedimmiesoejkesjasse Fálesnuorresne, *Sáltesáivosullo staeriedimmiesoejkesjasse Davvesiidesne jïh Čáhcesuolun tjïelten tjïeltensoejkesjen goelpeneståaroenboelhkese.
Vuosttaldeapmi Sáltesáivosullo muddenplánii ja Čáhcesullo gieldda gielddaplána areálaoassái leat maŋŋá gessojuvvon ruovttoluotta.
Vuastalimmie *Sáltesáivosullo staeriedimmiesoejkesjasse jïh Čáhcesuolun tjïelten tjïeltensoejkesjen goelpeneståaroenboelhkese leah mænngan bååstede geasasovveme.
Romssas lea ovddiduvvon vuosttaldeapmi Pikstein fápmorusttega vuostá Romssas.
Romsesne evtiedovveme vuastalimmie *Pikstein faamoebægkoen vuestie Romsesne.
Sámediggi lea 2011:s váidán kulturmuitolága rihkkuma Láhpi suohkanis.
Saemiedigkie jaepien 2011 gïelkerdamme kultuvremojhteselaaken miedtemem Láhppijjen tjïeltesne.
Láhkarihkkun lei dahkkojuvvon dainna lágiin ahte báikái gos ledje automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi kulturmuittut, lei vuojihuvvon deavddamássa mássavuorkká ásaheami oktavuođas.
Laakemiedteme lij dejnie vuekine dorjesovveme ahte sæjjan gusnie lin automaatelaaketjelaakan #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesh, lij vuejiehtovveme *deavddamássa *mássavuorkká tseegkemen gaskesistie.
Vuorkkás lei sullii gaskal 800 ja 1000 m2 eana, geađgi ja darfi.
Våarhkosne lij medtie 800:n jïh 1000:n gaskesne #m2<n><abbr> eatneme, gierkie jïh derhvie.
Kulturmuitobáiki lea Cuovccovuonjoga gáttis – Sandbakken Cuovccovuonas Láhpi suohkanis.
Kultuvremojhtesesijjie lea *Cuovccovuonjoga gaedtesne – Sandbakkenen *Cuovccovuonas Láhppijjen tjïeltesne.
Báikkis ledje ovdal registrejuvvon čieža goahtesaji mat leat boarráset go 100 jagi.
Sijjesne lin aarebi *registrejuvvon tjïjhtjen derhviegåetiesijjien mah båarasåbpoe gosse 100 jaepieh.
Vurkejuvvon deavddamássat gokčet osiid kulturmuitobáikkis, okta goahtesadji lea ollásit gokčojuvvon ja okta goahtesadji lea belohahkii gokčojuvvon.
Vöörhkesovveme *deavddamássat boelhkh geptjieh kultuvremojhtesesijjeste, akte derhviegåetiesijjie ellieslaakan gaptjesovveme jïh akte derhviegåetiesijjie lea *belohahkii gaptjesovveme.
Sii geain lei ovddasvástádus deavddamássavuorkkás leat maŋŋá váldán ovddasvástádusa ja čorgen eret olles mássavuorkká ja čorgen ja ožžon guovllu fas seammalágánin go ovdal.
Dah giej lij dïedte *deavddamássavuorkkás årrodh mænngan dïedtem vaalteme jïh destie sjeakoem abpe *mássavuorkká jïh sjyökeme jïh åådtjeme dajvem viht seammalaaketjinie gosse aarebi.
Dattetge ii leat Sámedikkis leamaš vejolašvuohta čađahit báikediđoštallama dan maŋŋá, nu ahte mii eat áibbas dieđe mo dat loahpalaččat šattai.
Darhkan ij leah Saemiedigkien orreme nuepie tjïrrehtidh *báikediđoštallama dan mænngan, dan ahte ibie mijjieh aejvie daejrieh guktie dïhte minngiegietjesne sjïdti.
Daid dieđuid vuođul maid mii leat ožžon, de lea čorgenbargu lihkostuvvan ja mássavuorkká ásaheapmi ii leat dagahan bistevaš vahága kulturmuitobáikái.
Daj daajroej mietie aaj mijjieh åådtjeme, dellie sjeakomebarkoe lahkaskamme jïh *mássavuorkká ij leah tseegkeme vihties goerpem kultuvremojhtesesæjjan dorjeme.
Muđui ii leat Sámediggi gullan maidege váiddaeiseválddis min váidima birra.
Voen ij leah Saemiedigkie maamkh #klååkeme<n><cmp_sgnom><cmp>#åejvieladtjh<n><sg><ine> mijjen gïelkerdimmien bïjre govleme.
Vistesuodjalus ja dikšun
#Viste<np><top><cmp_sgnom><cmp>vaarjelimmie jïh gïetedalleme
Sámediggi lea álggahan prošeavtta Automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon sámi visttiid registreren.
Saemiedigkie prosjeektem Automaatelaaketjelaakan aelkiehtamme #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien gåetieh registreereme.
Guokte olbmo leat bálkáhuvvon ja bargan registreremiid ráhkkanemiin.
Göökte almetjh leejjesovveme jïh registreeremi #ryöjredidh<vblex><iv><actio><com> barkeme.
Riikkaantikvára lea váldán prošeavtta mielde iežaset ovddidanplánii ja prošeakta ruhtaduvvon Riikkaantikvára bušeahtas.
Rïjhkeantikvarije lea vaalteme prosjeektem mealtan jïjtjsh evtiedimmiesoejkesjasse jïh prosjeekte laeviehtovveme rïjhkeantikvarijen beetnehsoejkesjisnie.
Dán barggu oktavuođas lea Birasgáhttendepartemeanta várren guokte miljon liigeruvnnu 2012 bušehttii automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi visttiid ovddešteapmái.
Daanbarkoen gaskesisnie byjresevaarjelimmiedepartemeente bïedteme göökte millijovne *liigeruvnnu 2012 beetnehsoejkesjasse automaatelaaketjelaakan #raeffiedovvedh<vblex><der_h><vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien gåetiej *ovddešteapmái.
Sirpmá vistesuodjalusprošeakta lea jotkojuvvon dán jagi ja jotkojuvvo maiddái boahtte jagi.
#Sirma<np><top><sg><gen> gåetievaarjelimmienprosjeekte daan jaepien #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> jïh aaj båetijen jaepien #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Dán rádjai leat 5 vistti divvojuvvon ja guđát ceggejuvvo fas iežas vistesadjái boahtte geasi.
Guokte jagi leat guokte duojára bargan prošeavttain.
Göökte jaepieh leah gööktevytnesjæjjah barkeme prosjeektine.
Soai leaba maiddái gealbudeamen ovddeštanduojáriid.
Dah guaktah aaj *gealbudeamen *ovddeštanduojáriid.
Nuortalaš siidda muddenplána lea gárvvis ja sáddejuvvon Mátta-Várjjat gildii dohkkeheapmái.
*Nuortalaš sïjten staeriedimmiesoejkesje lea gaervies jïh åarjel-Várjjaten tjïeltese jååhkesjæmman Seedtesovveme.
Gielda lea dieđihan ahte dat galgá gárvásit meannuduvvot ođđajagimánus 2012.
Tjïelte bïeljelamme dïhte edtja gaervieslaakan tsïengelen gïetedovvedh 2012.
Sámediggi lea ráhkadahttán párkensaji rusttetplána nuortalaš siiddas.
Saemiedigkie #darjodh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><prfprc> *párkensaji bægkoensoejkesjem *nuortalaš sïjtesne.
Halonenvisti nuortalaš siiddas lea gárvásit ovddeštuvvon ja ovddeštanbarggut leat čađahuvvon guovtti smávit visttis doppe.
#Halonen<np><cmp_sgnom><cmp>gåetie *nuortalaš sïjtesne #gaervies<adj><comp><sg><nom> *ovddeštuvvon jïh *ovddeštanbarggut göökten unnebe gåetesne debpene tjïrrehtovveme.
Hávdemuittuid ovddešteapmi Sandeng girkogárddis Kåfjordas lea jotkojuvvon maiddái dán jagi.
Groeptemojhtesi *ovddešteapmi *Sandeng *girkogárddis Kåfjordesne aaj daan jaepien #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Sámediggi lea čađahan dikšuma nuortalaš siidda ja Ceavccageađggi kulturmuitoguovlluin.
Saemiedigkie tjïrrehtamme gïetedallemen *nuortalaš sïjtem jïh *Ceavccageađggi kultuvremojhtesedajvine.
Dat dahkkojuvvo doarjagiiguin Várjjat Sámi Musea ja Nuortasámi musea bušeahtain.
Dïhte dåarjoejgujmie dorjesåvva Várjjaten saemien museumen jïh Luvliesaemien museumen beetnehsoejkesjinie.
Museain lea geavatlaš ovddasvástádus dikšumis.
Museumi lea *geavatlaš dïedte gïetedallemisnie.
2009:s jugiimet 2 miljon ru stáhta barggolašvuođadoarjagis, mas guhtta doaibmabiddji ožžo doarjaga.
Dain leat guovttis čuovvoluvvon 2011:s, mas Várjjat sámi musea oaččui liigeruđaid Ceavccageađgeguovllu dikšumii.
Daj gööktesh jaepien 2011 dåeriedovveme, mestie Várjjaten saemien museume åadtjoeji *liigeruđaid *Ceavccageađgeguovllu gïetedallemasse.
Sámediggi lea ožžon 35 000 ruvdnosaš doarjaga Riikkaantikváras bálgá ja báktesárgunbáikki dikšumii ja láhčimii Aldon bassi váris Várjavuonas Unjárgga gielddas.
Saemiedigkie åådtjeme 35 000:m *ruvdnosaš dåarjoeh Rïjhkeantikvarijeste baalkan jïh baektieguvviedimmiesijjien gïetedallemasse jïh *láhčimii *Aldon aejlies tjahkeste Várjavuonneste Nessebyen tjïelteste.
Sámediggi lea oastán dihkáid Unjárgga gielddas ja bálkáhan valáštallansearvvi dihkkádit bálgá Aldonai, čorget doabbariid, čorget vuovddi bálgá guoras ja báktesárgoguovllus.
Saemiedigkie åasteme *dihkáid Nessebyen tjïeltesne jïh svïhtjemesiebriem leejjeme *dihkkádit baalkan *Aldonai, sjeakoejibie *doabbariid, skåakem baalkan bealesne sjeakodh jïh *báktesárgoguovllus.
Bálggis Aldonai lea gieldda ássiide bivnnuhis bálggis ja Sámediggi oaidná positiivan ahte báikkálaš searvvit leat mielde fuolaheamen iežaset historjjá.
Baalka *Aldonai lea tjïelten årroejidie byögkeles baalka jïh Saemiedigkie positijvine vuajna ahte dajven siebrieh mealtan jïjtjsh vaajesem sujhtedh.
Suoidnemánus 2011 rahppojuvvui Husjordøya láhčin Lodegiid suohkanis.
Snjaltjen 2011 geehpehtovvi *Husjordøya laetjemen Lodegaten tjïeltesne.
Husjordøya lea áidnalunddot kulturbiras mas leat sihke sámi ja norrøna kulturmuittut, man goahtesajit ja guhkesvisti leat áigemeroštallojuvvon 1100-lohkui maŋŋá Kristusa riegádeami.
*Husjordøya lea *áidnalunddot kultuvrebyjrese mesnie leah dovne saemien jïh *norrøna kultuvremojhtesh, man derhviegåetiesijjieh jïh guhkiesgåetie tïjjeaerviedovveme 1100-låhkose Kristusen baersieldimmiem mænngan.
Áramus mearkkat olbmuid geavaheamis leat áigemeroštallojuvvon 400-lohkui ovdal Kristusa riegádeami.
Aaremes væhtah almetji pråvhkosne tïjjeaerviedovveme 400-låhkose Kristusen baersieldimmiem aarebi.
Nordlándda fylkkasuohkan, Sámediggi ja Stáhta geaidnodoaimmahat leat ovttasbargan láhčimiin.
Nordlaanten fylhketjïelte, Saemiedigkie jïh Staaten #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp>#darjome<n><der_car><adj><comp><sg><nom> #laetjedh<vblex><tv><actio><com> laavenjosteme.
Meavrresgári, gievrie, bázahasat buktojuvvojedje borgemánus gávnnussajis.
Gievrien, *gievrie, beetsuvh mïetsken vueptiesijjesne buaktasovvin.
Gievrie dolvojuvvui álggos Raavrevijhke guovddážii vai olbmot besse dan oaidnit.
*Gievrie aalkoelisnie Raavrhvijhken jarngese saahtasovvi vuj almetjh åadtjoejin dam vuejnedh.
Maŋŋá dat dolvojuvvui Snoasai gos maid čájehuvvui ovdalgo dolvojuvvui Troandimii konserveremii.
Mænngan dïhte Snåasese saahtasovvi gusnie aaj aarebi vuesiehtovvi Tråantese saahtasovvi *konserveremii.
Gievrie galgá dolvojuvvot ruovttoluotta Saemien Sijtii go ođđa musea lea gárvvis.
*Gievrie edtja bååstede Saemien Sïjtese saahtasovvedh goh orre museume gaervies.
Čakčamánus dollojuvvui Gievrie-seminára Raavrevijhkes gos guovttis Sámedikkis oassálaste.
Skïereden steeresovvi *Gievrie-seminaare Raavrhvijhkesne gusnie gööktesh Saemiedigkeste mealtan.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 196. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 196. bielie 379 bielesne
Ođđasis hávdádeapmi Nuortalaš siidii
Ikth vielie jöörteme *Nuortalaš sïjtese
Sámediggi lea oassálastán bargojovkui maid Oslo universitehta nammadii ráhkkanan dihtii ođđasis hávdádit 94 indiviidda Nuortalaš siidda hávdesadjái.
Saemiedigkie barkoedåehkesne mealtan maam Osloven universiteete ryöjredimmien dïehre ikth vielie nommehti 94:m jöörtedh *indiviidda *Nuortalaš sïjth groeptesæjjan.
Ášši vuolggahii Norgga ortodoksa girku.
Aamhtese seedti Nöörjen *ortodoksa gærhkoe.
Girku ja báikkálaš ovddasteaddjit leat maid leamaš mielde joavkkus.
Gærhkoen jïh dajven saadthalmetjh aaj orreme mealtan dåehkesne.
Sámediggi lea juolludan ruđaid lágideapmái ođđasis hávdádeami oktavuođas.
Saemiedigkie beetnegh laeviehtamme öörnemasse ikth vielie jöörtemen gaskesisnie.
Ođđasis hávdádeapmi dáhpáhuvai 25.9.2011.
Ikth vielie jöörteme sjugniehtovvi 25.9.2011.
Sámedikki presideanta doalai sártni lágideamis.
Saemiedigkien presideente prïejhkem öörnemisnie steeri.
Ceavccageađgi máilmmiárbelisttas
Ceavccageađgijjen eatnemenaerpielæstosne
Sámediggi lea nammadan bargojoavkku mii galgá evttohit Ceavccageađggi máilmmiárbelistui.
Saemiedigkie barkoedåehkiem nommehtamme mij edtja uvtedidh *Ceavccageađggi eatnemenaerpielæstose.
Joavkkus lea Romssa universitehta, Bioforsk Nord, Finnmárkku fylkkagieldda ja Sámedikki ovddasteaddjit.
Dåehkien lea Romsan universiteetem, Bioforsk Norden, Finnmaarhken fylhketjïelten jïh Saemiedigkien saadthalmetjh.
Dasa lassin lea Riikkaantikvára mielde dárkojeaddjin.
Dïsselissine lea Rïjhkeantikvarijen mietie gïehtjedæjjine.
Unjárgga gieldda/Várjjat Sámi Musea ovddasteaddji lea čállin.
Nessebyen tjïelten/Várjjaten saemien Museumen saadthalmetje tjaeleme.
Bargojoavkku bargamuššan lea ráhkadit strategiija, ákkaid, diehtojuohkin- ja promoterendoaibmabijuid ja evttohit guovllu viidáset ovddideami.
Barkoedåehkien #barkedh<vblex><tv><der_muš><n><ess> lea strategijem darjodh, *ákkaid, bïevnesjoekedimmie- jïh *promoterendoaibmabijuid jïh dajvem uvtedidh vijrebe evtiedimmiem.
Joavku galgá viidáseappot vuolggahit synergiijabeavttu gaskal máilmmiárbebarggu ja barggu Várnjárgga ođđa álbmotmehciin, dás maiddái árvvoštallat galget go ja mo galget Várnjárgga bivdomuittut leat mielde máilmmiárbebarggus.
Dåehkie edtja vijriebasse seedtedh *synergiijabeavttu gaskesne eatnemenaerpiebarkoen jïh barkoem Várnjárgan orre åålmegenmiehtjine, daelie aaj vierhtiedalledh edtjieh #<pcle> jïh guktie edtjieh Várnjárgan væjroemojhtesh mealtan årrodh eatnemenaerpiebarkosne.
Bargojoavku lea earret eará fitnan diđoštallamin guoskevaš báikkiid.
Barkoedåehkie gaskem jeatjah mïnneme *diđoštallamin sjyöhtehke sijjiej.
Lea maid dollojuvvon čoahkkin mas Unjárgga gieldda sátnejođiheaddji, ovttas Sámediggeráđiin, bovdejedje Birasgáhttendepartemeantta ja Riikkaantikvára diehtojuohkin- ja promoterenčoahkkimii.
Aaj åtnasovveme tjåanghkoe mesnie Nessebyen tjïelten baakoejuhtiehtæjjan, ektesne Saemiedigkieraerine, byjresevaarjelimmiedepartemeentem jïh rïjhkeantikvarijem Böörin bïevnesjoekedimmie- jïh *promoterenčoahkkimii.
Norgga UNESCO-kommišuvnna galledeami oktavuođas Finnmárkkus biddjojuvvui semináras Álttá museas ovdan dat áigumuš ahte evttohit Ceavccgeađggi máilmmiárbelistui.
Nöörjen UNESCO-KOMMISJOVNEN goevlelimmien gaskesisnie Finnmaarhkesne seminaaresne Áltán museumesne fraamme bïejesovvi dïhte aajkoe ahte uvtedidh *Ceavccgeađggi eatnemenaerpielæstose.
Árktalaš ráđđi lea nammadan áššedovdijoavkku mii galgá válljet muhtun áidnalunddot kulturbáikkiid Árktisas.
Arktihken raerie aamhtesendabtijendåehkiem nommehtamme mij edtja veeljedh #muvhte<prn><ind><attr> *áidnalunddot kultuvresijjieh Árktisisnie.
Sámediggi oassálasttii Sámiráđi evttohusa vuođul.
Saemiedigkie mealtan #Sámiráđđi<np><sg><gen> uvtelassen mietie.
Sámiráđđi lea evttohan ahte Ceavccageađgi váldojuvvo mielde dán listui.
#Sámiráđđi<np><sg><nom> uvtedamme ahte Ceavccageađgi mealtan daanlæstose vaaltasåvva.
Geahččalanprošeakta gaskaboddasaš válddi fápmudeami birra kulturmuitolága vuođul
Pryövenasseprosjeekte #annjebodts<adj><sg><nom> vaeltien *fápmudeami bïjre kultuvremojhteselaaken mietie
Birasgáhttendepartemeanta lea 2011:s bovden Sámedikki ja buot fylkkagielddaid searvat geahččalanprošektii mas váldi mearridit sierralohpeáššiid kulturmuitolága 8.
Byjresevaarjelimmiedepartemeente jaepien 2011 bööreme Saemiedigkien jïh gaajhkide fylhketjïeltide pryövenasseprosjeektese mealtan mesnie stillemem nænnoestidh sjïereluhpieaamhtesi kultuvremojhteselaaken 8.
§ vuosttaš, nuppi ja njealját lađđasiid vuođul, gaskaboddasaččat fápmuduvvo regionála kulturmuitohálddašeapmái.
§ voestes, #mubpie<adj><ord><sg><ill><attr> jïh nealjede lïhtsi mietie, #annjebodts<adj><pl><nom> *fápmuduvvo regionaale kultuvremojhtesereeremasse.
Dat guoská ohcamiidda oažžut lobi jávkadit dihto kulturmuitošlájaid dihto eavttuid vuođul.
Dïhte ohtsemidie åadtjodh dæjpa luhpiem nåhkehtidh såemies kultuvremojhtesesåarhth såemiesmoenemetsiehkiejmietie.
Nu ahte gaskaboddasaš váldi lea ráddjejuvvon.
Dan ahte annjebodts stilleme gaertjiedovveme.
Iešalddis lea buorre go regionála kulturmuitohálddašeapmi oažžu viiddiduvvon válddi kulturmuitolága vuođul.
Oktegh buerie gosse regionaale kultuvremojhtesereereme åadtjoje vaeltien vijriedovveme kultuvremojhteselaaken mietie.
Seammás lea eahpádus das man ollu lassebargu dat buvttiha Sámediggái ja lea maid eahpesihkarvuohta das makkár buhtadusa Sámediggi sáhttá vuordit dán lassebarggu ovddas.
Seammasïenten lea *eahpádus desnie man jïjnje lissiebarkoe dïhte Saemiedægkan buektehte jïh lea aaj *eahpesihkarvuohta desnie magkeres refusjovnem Saemiedigkie maahta vuertedh daan lissiebarkoen åvteste.
Ja vel lea Sámedikki dievasčoahkkin mearridan áššis 37/07 ahte Sámediggi ferte oažžut válddi njuolgga kulturmuitolágas sámi kulturmuittuid hálddašeamis.
Jïh annje lea Saemiedigkien dïevestjåanghkoe nænnoestamme aamhtesisnie 37/#07<num><sg><nom> ahte Saemiedigkie tjoevere vaeltien rïekte kultuvremojhteselaakeste åadtjodh saemien kultuvremojhtesh reeremistie.
Dat gaskaboddasaš ortnet mii mis lea odne, fápmuduvvon válddi čađaheaddjin, gáržžida Sámedikki doaimma álbmotválljen parlameantan.
Dïhte annjebodts öörnege mij mijjen lea daenbiejjien, *fápmuduvvon vaeltien tjïrrehtæjjine, Saemiedigkien darjomem åålmehveeljesovveme parlameentine gaertjede.
Min oainnu mielde dat ii guorras álbmotriektái.
Mijjen vuajnoen mietie dïhte ij åålmehreaktese latjkah.
Dán vuođul dieđihii Sámediggi Birasgáhttendepartementii ahte mii eat háliit searvat vel ovtta gaskaboddasaš hálddašanortnegii.
Daanmietie Saemiedigkie byjresevaarjelimmiedepartemeentese Bïeljeli ahte ibie sïjhth mijjieh mealtan annje akten annjebodts reeremeöörnegisnie.
Mii leat baicce čielgasit dovddahan Birasgáhttendepartementii ahte berre álggahuvvot konsultašuvdnaproseassa gaskal Sámedikki ja stáhta, man áigumuš lea soahpat bistevaš hálddašanortnega sámi kulturmuittuid hálddašeamis.
Mijjieh buerebh tjïelkeslaakan byjresevaarjelimmiedepartemeentese Jeahteme ahte byöroe aelkiehtovvedh konsultasjovneprosesse Saemiedigkien jïh staaten gaskesne, man aajkoe lea vihties reeremeöörnegem saemien kultuvremojhtesi reeremisnie latjkedh.
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámedikkis ja Riikkaantikváras lea jeavddalaš gulahallan guoskevaš áššiid birra.
Saemiedigkesne jïh rïjhkeantikvarijesne lea *jeavddalaš gaskestalleme sjyöhtehke aamhtesi bïjre.
Dán jagi lea Sámediggi oččodan davvisámegiela Askeladden kulturmuitodiehtovuođu ođđa veršuvdnii, mii galgá rahppojuvvot ođđajagimánus 2012.
Sámediggi lea addán cealkámuša Riikkaantikvára gulaskuddamii stáhta kulturhistorjjálaš visttiid ráfáiduhttima birra ja bivdán konsultašuvnnaid láhkaásahusa 1.
Saemiedigkie jiehtegen rïjhkeantikvarijen govledæmman vadteme staaten kultuvrehistovrijeladtje gåetiej #raeffiedovvedh<vblex><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><sg><gen> bïjre jïh maadteme konsultasjovni laakenjoelkedassen 1.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 197. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 197. bielie 379 bielesne
§ hábmema oktavuođas.
§ hammoen gaskesisnie.
Konsultašuvnnat čađahuvvojedje ja min oaidnu váldojuvvui vuhtii.
Konsultasjovnh tjïrrehtovvin jïh mijjen vuajnoe #<adv> seatadovvi.
Sámediggi lea maid addán cealkámušaid Riikkaantikvára jagi 2011 vuoruhanreivii.
Saemiedigkie aaj jiehtegi rïjhkeantikvarijem vadteme jaepien 2011 prijoriteradimmiepreavan.
Ovttasbargu Finnmárkku fylkkagielddain Finnmárkku oktasaš regionála kulturmuitoplána birra álggahuvvui 2011 vuosttaš jahkebealis.
Ektiebarkoe Finnmaarhken fylhketjïeltine Finnmaarhken ektie regionaale kultuvremojhtesesoejkesjen bïjre jaepien2011 voestes bieliejaepesne aelkiehtovvi.
Earret eará lágiduvvojedje diehtojuohkin- ja evttohusčoahkkimat máŋgga gielddain.
Gaskem jeatjah bïevnesjoekedimmie- jïh uvtelassetjåanghkoeh gellien tjïeltine öörnesovvin.
Finnmárkku fylkkagielddas lea bargoaddiovddasvástádus prošeaktajođiheamis.
Finnmaarhken fylhketjïelten lea barkoevedtijendïedte prosjeektemietiedimmesne.
Vurdojuvvo ahte prošeakta loahpahuvvo gaskkamuttus 2013 ja plána doaibmaáigodat muddejuvvo dan mielde.
Vuartasåvva ahte prosjeekte gåhkaldahkentïjjesne jaepien2013 illesåvva jïh soejkesjen darjomeboelhke dan mietie staeriedåvva.
Sámedikkis lea jeavddalaš gulahallan fylkkagielddain.
Saemiedigkesne lea *jeavddalaš fylhketjïeltine gaskestalleme.
Sámediggi lea mielde fylkkagieldda areálaplánaforumas ja bargá ovttas beaivválaš áššemeannudeamis.
Saemiedigkie mealtan fylhketjïelten goelpeneståaroensoejkesjeforumesne jïh ektesne fïerhtenbeajjetje aamhtesh gïetedallemisnie barka.
Lullisámi guovllus leat earret eará čađahuvvon oktasaš báikediđoštallamat Opplándda, Davvi-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkasuohkaniiguin.
Åarjelsaemien dajvesne gaskem jeatjah tjïrrehtovveme ektie *báikediđoštallamat #Opplánda<np><top><sg><gen>, Noerhte-Tröndelaagen jïh Hedmarhken fylhketjïeltigujmie.
Viimmat čađahuvvui ovttasbargočoahkkin Nordlánddas gaskal Sámedikki ja Nordlándda fylkkasuohkana ovttasbargošiehtadusa vuođul.
*Viimmat laavenjostoetjåanghkoe Nordlaantesne tjïrrehtovvi Saemiedigkien jïh Nordlaanten gaskesne fylhketjïelten ektiebarkoelatjkoen mietie.
Sámedikkis lea oktilis ovttasbargu Norgga kulturmuitofoanddain.
Saemiedigkien lea *oktilis ektiebarkoe Nöörjen kultuvremojhtesefåantine.
Sámediggi addá cealkámušaid guoskevaš ohcamiidda maid foanda oažžu ja dárkkista antikváralaččat čađahuvvon bargguid.
Saemiedigkie jiehtegh sjyöhtehke ohtsemidie vadta mejtie fåante åådtje jïh vååksje *antikváralaččat tjïrrehtovveme barkoeh.
Ohcanvuđot doarjagat kulturmuitosuodjalussii
Ohtsemevåaromen dåarjoeh kultuvremojhtesevaarjelæmman
2011 várás lei várrejuvvon 2 000 000 ru.
2011:se lij 2 000 000 kr. bïedtesovveme
Oktiibuot juogaduvvui 2 583 000 ru prošeavttaide kulturmuitosuodjalusas 2011:s.
Ektiegaajhke 2 583 000 kr. prosjeektide kultuvremojhtesevaarjelimmesne jaepien 2011 joekedovvi.
Dan lei vejolaš dahkat go gessojuvvojedje ruovttoluotta earret eará ruđat ovddeš jagiin mat eai lean atnon.
Dan gåarede darjodh gosse bååstede gaskem jeatjah geasasovvin beetnegh ovtetje jaepine mah idtjin leah jïjtjen åtnoe.
Leat ožžon 32 ohcama ja 26 ohcama leat ožžon lohpádusa.
Ortnega ohcansubmi lea oktiibuot 3 681 547 ru.
Öörnegen ohtsemebeetnehveahka lea ektiegaajhke #3 681 547<num><sg><nom> kr.
Dán áigodagas leat 12 prošeavtta álggahuvvon, ja 31 prošeavtta leat fas loahpahuvvon.
Daennie boelhkesne #12<num><sg><nom> prosjeekth aelkiehtovveme, jïh #31<num><sg><nom> prosjeekth viht illesovveme.
Dás mii namuhit máŋga prošeavtta maid Bådåddjo suohkan Skjerstad vistesuodjalusprošeavtta bokte lea čađahan.
Daelie mijjieh gellie prosjeekth moenijibie mej #Bådåddjo<np><top><sg><gen> tjïelten Skjerstadem gåetievaarjelimmienprosjeekten baaktoe tjïrrehtamme.
Arnstein Brekke lea leamaš áŋgiruššin ja antikváralaš ovddešteaddjin.
Arnsteinen Brekke orreme #eadtjaldovvedh<vblex><der_nomag><n><ess> jïh *antikváralaš *ovddešteaddjin.
2011:s son oaččui Nordlándda kultureanadatbálkkašumi earret eará go son lea deattuhan sámi vistehistorjjá bihtánsámi guovllus.
jaepien 2011 dïhte åadtjoeji Nordlaanten kultuvreeatnemenåasam gaskem jeatjah goh dïhte tjïelkestamme saemien gåetievaajesen pijtesaemien dajvesne.
Sámediggi lea dorjon máŋga su prošeavttain.
Saemiedigkie gelliem dan prosjeektine dåårjeme.
Dán jagi ožžot golbma prošeavtta doarjaga duođaštit bihtánsámi historjjá, guokte registrerenprošeavtta ja okta ovddeštanprošeakta.
Daan jaepien golme prosjeekth dåarjoen åadtjoeh pijtesaemien vaajesem jååhkesjidh, gööktem registreeremeprosjeektem jïh akte *ovddeštanprošeakta.
Mo dat ohcamat, mat leat ožžon lohpádusa, juohkásit guovlluide ja vuoruhemiide 2011:s:
Guktie dah ohtsemh, mah dååjvehtsem åådtjeme, *juohkásit dajvide jïh prijoriteradimmide jaepien 2011:
Guovlu Registreren Dikšu Ovddešteapmi Buohkanassii Davvisámi Julevsámi Lullisámi Buohkanassii
Dajve Skïemtjesåjhterem Registreerem *Ovddešteapmi *Buohkanassii Noerhtesaemien julevsaemien åarjelsaemien *Buohkanassii
Julevsámi guovllus lea addojuvvon lohpádus 1 ovddeštanprošektii ja 2 registrerenprošektii mat čatnasit bihtánsámi guvlui.
Julevsaemien dajvesne vadtasovveme dååjvehts 1 *ovddeštanprošektii jïh 2 registreeremeprosjeektese mah pijtesaemien dajvese gårrelgieh.
Ovddeštanprošeavttaid gaskkas lea máŋga smávva ovddeštanprošeavtta davvisámi guovllus ja máŋga stuorra ovddeštanprošeavtta julevsámi guovllus.
*Ovddeštanprošeavttaid gasngese gellie onne *ovddeštanprošeavtta noerhtesaemieh dajvesne jïh gellie stoere *ovddeštanprošeavtta julevsaemieh dajvesne.
2 lohpádusa vulget ovddeš lohpádusain ráhkadit antikváralaš ovddeštanplánaid 2010 várás.
2 dååjvehtsh ovtetje dååjvehtsijstie darjodh vuelkieh *antikváralaš *ovddeštanplánaid 2010:se.
Ain lea nu ahte ovddeš jagiid ásahusvuđot ovddeštanbarggut julevsámi guovllus jotkojuvvojit main Árran julevsámi guovddáš ja Bådåddjo suohkan leat mielde.
Ain dan ahte ovtetje jaepiej institusjovnenvåaromen *ovddeštanbarggut julevsaemien dajvesne #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl> mejnie Árranen julevsaemien jarngen jïh #Bådåddjo<np><top><sg><gen> tjïelte mealtan årrodh.
Mii mihttet maiddái ahte eanet go bealli lohpádusain lea addojuvvon davvisámi guvlui, muhto ahte juolluduvvon submi buohkanassii lea stuorát julevsámi guvlui.
Mijjieh *mihttet aaj ahte jeenjelaakan goh bielie dååjvehtsinie noerhtesaemien dajvese vadtasovveme, mohte ahte laeviehtovveme beetnehveahka *buohkanassii lea stoerebe julevsaemien dajvese.
Lullisámi guovllus lea ohcciid lohku uhci eará guovlluid ektui ja danne lea lohpádusaid lohku ja submi uhcit.
Åarjelsaemien dajvesne lea ohtsiji låhkoe onnen jeatjah dajvi muhteste jïh dannasinie lea dååjvehtsi låhkoe jïh beetnehveahka onnelaakan.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 198. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 198. bielie 379 bielesne
7 Dearvvašvuohta, sosiála ja fuolahus
7 starne, sosijaales jïh hokse
Sámedikki váldomihttomearrin lea sihkkarastit ovttadássásaš dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusbálvalusaid sámi álbmogii.
Saemiedigkien åejvieulmiemierine lea gorredidh seammavyörtegs starnen-, sosijaale- jïh hoksendïenesjh saemien åålmegasse.
Bálvalusaid vuolggasadjin galgá leat sámi giella ja kultuvra.
Dïenesji feelemefïjledimmie galka årrodh saemien gïele jïh kultuvre.
Dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusfálaldagat fertejit heivehuvvot sámi álbmoga dárbbuide.
Starnen-, sosijaale- jïh hoksenfaalenassh tjoeverieh saemien åålmegen daerpiesvoetide sjïehtelovvedh.
Dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusbargiide miehtá riikka ferte addit oahpahusa sámi gielas ja kultuvrras.
Starnen-, sosijaale- jïh hoksenbarkijidie abpe rïjhkem tjoevere ööhpehtimmiem saemien gïelesne jïh kultuvresne vedtedh.
Sámediggi bargá máŋgga láhkai olahan dihte dáid mihttomeriid.
Gulahallama ja ovttasbarggu bokte guovddáš eiseválddiiguin ja eará aktevrraiguin, bargá Sámediggi dan ala ahte sihkkarastit Sámedikki váikkuhanfámu dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusbálvalusaid hábmemii sámi álbmoga várás.
Gaskesadtemen jïh goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> jarngen åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie, Saemiedigkie dejnie barka ahte gorredidh Saemiedigkien soptsestimmien starnen-, sosijaale- jïh hoksedïenesji hammose saemienåålmegenmuhteste.
Mii gozihit earret eará sámi mánáid vuoigatvuođaid mánáidsuodjalusbálvalusain deaivvadeamis, veahkehit heivehit rihkusfuolahusa sámi fáŋggaid dárbbuide ja ovddidit sámi boarrásiid- ja fuolahusfálaldaga.
Mijjieh gaskem jeatjah saemien maanaj reaktah maanavaarjelimmiendïenesjinie geehtedibie gaavnesjidh, viehkiehtieh meadtoehoksem sjïehtehtidh saemien *fáŋggaid daerpiesvoetide jïh saemiem evtiedidh #båeries<adj><cmp_plgen><cmp_splitr> jïh hoksenfaalenassem.
Dasa lassin addit mii doarjaga sierra dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide.
Dïsse lissine vedtiejibie mijjieh dåarjoen sjïere starnen- jïh sosijaaleprosjeektide.
Ovttasbargu
Ektiebarkoe
Sámediggi nationála álbmotválljen orgánan lea eanemus guovddáš eavttuid biddji eiseválddiid guovdu ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ovddideami oktavuođas sámi álbmogii, ja dat ferte danne gessojuvvot mielde proseassaide main lea njuolga mearkkašupmi sámi álbmogii.
Saemiedigkie nasjonaale åålmehveeljesovveme orgaanine lea jeenjemes jarngen moenemetsiehkiej bïejije åejvieladtji gaskoeh seammavyörtegs starnen- jïh sosialdïenesji evtiedimmien gaskesisnie saemien åålmegasse, jïh dïhte tjoevere dannasinie mealtan prosesside geasasovvijibie mejnie lea rïekte mïerhkesjimmie saemien åålmegasse.
Sámediggi gulahallá guovddáš eiseválddiiguin, gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin, ja eará aktevrraiguin barggus dearvvašvuođa-, sosiála- ja mánáidsuodjalusfálaldaga sihkkarastimis sámi álbmoga várás.
Saemiedigkie jarngen åejvieladtjigujmie gaskestalla, tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie, jïh jeatjah aktöörigujmie barkosne starnen-, sosijaale- jïh maanavaarjelimmienfaalenassen gorredimmesne saemien åålmegen muhteste.
Earret eará čađahit mii konsultašuvnnaid eiseválddiiguin dan oktavuođas go gustovaš lágat ja dahje láhkaásahusat rievdaduvvojit dahje ođastuvvojit, main lea njuolga mearkkašupmi dearvvašvuođa-, sosiála- ja mánáidsuodjalusfálaldahkii sámi álbmoga várás.
Gaskem jeatjah mijjieh konsultasjovnh åejvieladtjigujmie denniegaskesisnie tjïrrehtieh gosse *gustovaš laakh jïh jallh laakenjoelkedassh jarkestuvvieh jallh orrestuvvieh, mejnie lea rïekte mïerhkesjimmie starnen-, sosijaale- jïh maanavaarjelimmienfaalenassese saemien åålmegen muhteste.
Sámediggi addá maiddái čálalaš cealkámušaid dieđáhusbargui ja čielggadusaide.
Saemiedigkie aaj tjaaleldh jiehtegh bïevnesenbarkose jïh boejhkehtasside vadta.
Lávgadeappo ovttasbargu fágainstánssaiguin ja earáiguin, gelbbolašvuođa buorideami dihte, ja dasto leat maiddái oainnusmahttindárbu ja bálvalusaid ovddideapmi deaŧalaččat.
*Lávgadeappo ektiebarkoe faageninstansigujmie jïh jeatjebigujmie, maahtaldahken bueriedimmien dïehre, jïh dehtie minngede leah aaj #vååjnesasse bïejedh<vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>daerpies jïh vihkeleslaakan dïenesjidie evtiedidh.
Ovttasdoaibmanođastus lea deaŧalaš dearvvašvuođaođastus sámi pasieanttaide.
*Ovttasdoaibmanođastus lea vihkeles *dearvvašvuođaođastus saemien skïemtjijidie.
Sámediggi lea konsultašuvnnaid bokte Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain geahččalan oainnusmahttit sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid ja dárbbu lágain ja guovddáš stivrendokumeanttain.
Saemiedigkie konsultasjovnine #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> voejhkelamme saemien skïemtjiji reaktah jïh daerpiesvoetem laakine jïh jarngen stuvremetjaatseginie vååjnesasse bïejedh.
Sámi ovddastus dearvvašvuođadoaimmahagaid stivrrain
Saemien dïedte *dearvvašvuođadoaimmahagaid ståvrojste
Sámedikkis lea riekti evttohit evttohasaid dan njealji regionála dearvvašvuođadoaimmahaga stivrraide ja muhtun vuollásaš doaimmahagaid stivrraide.
Saemiedigkien lea reaktoe uvtedidh *evttohasaid dam njieljien regionaale *dearvvašvuođadoaimmahaga ståvrojde jïh #muvhte<prn><ind><attr> vuelegs *doaimmahagaid ståvrojde.
ILO- konvenšuvnna nr 169 art.
ILO- konvensjovnen nr. 169 *art.
25 artihkkalis daddjojuvvo ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta hábmet iežaset dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa.
25 artihkelistie jeahtasåvva ahte aalkoeåålmegi lea reakta jïjtjemsh starnen- jïh sosialdïenesjem hammoedidh.
Danne áigu Sámediggi searvat sámi ovddasteddjiid nammadeapmái regionála ja vuollásaš dearvvašvuođadoaimmahaga stivrraide.
Dannasinie edtja Saemiedigkie saemien saadthalmetji nommehtimmesne mealtan regionaale jïh vuelegs *dearvvašvuođadoaimmahaga ståvrojne.
Sámediggi lea bivdán konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ášši birra.
Saemiedigkie konsultasjovnh #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> maadteme aamhtesen bïjre.
Sámi mánáid vuoigatvuođat mánáidsuodjalusbálvalusas
Saemien maanaj reaktah maanavaarjelimmiendïenesjistie
Sámedikki mihttomearrin lea ahte sámi mánát galget beassat deaivvadit mánáidsuodjalusain man vuolggasadjin lea sámi giella ja kultuvra.
Saemiedigkien ulmine lea ahte saemien maanah edtjieh åadtjodh maanavaarjelimmine gaavnesjidh man feelemefïjledimmie saemien gïele jïh kultuvre.
Dat ahte sámi mánáin leat vuoigatvuođat oažžut dakkár mánáidsuodjalusbálvalusa mas lea gelbbolašvuohta gielas ja kultuvrras čuovvu Mánáidkonvenšuvnna ja mánáidsuodjaluslága.
Dah ahte saemien maanaj leah reaktah dagkeres maanavaarjelimmiendïenesjem åadtjodh mesnie lea maahtaldahke gïelesne jïh kultuvresne maanajkonvensjovnem jïh maanavaarjelimmienlaakem Dåerede.
Dasto gusket sámi mánáide sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde sámelága njuolggadusat.
Dehtie minngede saemien maanah saemiengïelen reeremedajven sisnjelen dijpieh saemienlaaken njoelkedassh.
Dát mearkkaša dan ahte sámi mánáin dáin gielddain lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusa sámegillii mánáidsuodjalanbálvalusas, maiddái dalle go biddjojuvvojit institušuvdnii dahje biebmoruktui olggobealde ruovttugieldda.
Daate dïhte lea ahte saemien maanine daejnie tjïeltine lea reakta dïenesjem saemiengïelese maanajvaarjelimmiedïenesjistie åadtjodh, aaj dellie goh institusjovnese jallh jieliehtimmiegåatan bïejesuvvieh årrometjïelten ålkolen.
Sámediggái lea deaŧalaš oainnusmahttit mánáid rivttiid ja ahte dát rievttit gozihuvvojit mánáidsuodjalusbálvalusas.
Saemiedægkan vihkele maanaj reaktoeh vååjnesasse bïejedh jïh ahte daah reaktoeh maanavaarjelimmiendïenesjisnie geehtedovvieh.
Ollu áššit sámi mánáid ektui mánáidsuodjalusas maiguin Sámediggi lea bargan 2011:s, leat dakkár áššit maiguin Sámediggi lea bargan juo guhkit áiggi.
Jïjnjh aamhtesh saemien maanaj muhteste maanavaarjelimmien mejgujmie Saemiedigkie jaepien 2011 barkeme, dagkeres aamhtesh mejgujmie Saemiedigkie joe guhkiem barkeme.
Dás lea sáhka earret eará áššis láhkaásahusa rievdadeamis bearráigeahčus mii guoská biebmoruovttuide ja mánáidsuodjalusásahusaide, áššis sámi mánáid goziheamis Mánáidviesus ja gelbbolašvuođa buoridanbarggus mánáidsuodjalusbálvalusas.
Daelie lea håaleme gaskem jeatjah aamhtesisnie laakenjoelkedassen jorkestimmesne vaaksjoemisnie mij jieliehtimmiegåetide jïh maanavaarjelimmieninstitusjovnh dæjpa, aamhtesisnie saemien maanaj geehtedimmesne Maanajgåetesne jïh maahtaldahken bueriedimmiebarkosne maanavaarjelimmiendïenesjisnie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 199. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 199. bielie 379 bielesne
Sámediggi lea 2010:s álggahan konsultašuvnnaid Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain dan ektui ahte rievdadahttit láhkaásahusa biebmoruovttu ja mánáidsuodjalusásahusaid bearráigeahču birra.
Saemiedigkie jaepien 2010 aelkiehtamme konsultasjovnh Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentine dan muhteste ahte laakenjoelkedassem #jarkestidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf> jieliehtimmiegåetien jïh maanavaarjelimmieninstitusjovni vaaksjomen bïjre.
Sámedikki mihttomearrin lea ahte sámi mánáid vuoigatvuohta suodjaluvvot giela ja kultuvrra dáfus galgá jerrojuvvot árjjalaččat dalle go gártet ásahussii ja biebmoruktui.
Saemiedigkien ulmine lea ahte saemien maanaj reakta vaarjelovvedh gïelen jïh kultuvren dïehre edtja eadtjohkelaakan gihtjesovvedh dellie goh institusjovnese jïh jieliehtimmiegåatan sjidtieh.
Maŋŋá konsultašuvnnaid sáddejuvvui láhkaásahusa rievdadusevttohus gulaskuddamii.
mænngan konsultasjovnide laakenjoelkedassen jorkestimmienuvtelasse govledæmman seedtesovvi.
Gulaskuddanvástádusain oidno ahte Sámediggi lea ožžon doarjaga dán oidnui dán áššis.
Govledimmievaestiedassine vååjnoe ahte Saemiedigkie dåarjoem daan vuajnose daennie aamhtesistie åådtjeme.
Dainna lea Sámediggi duhtavaš, ja dat čájeha maiddái ahte leat rivttes bálgá alde.
Dejnie Saemiedigkie madtjele, jïh dïhte aaj vuesehte ahte årrodh rïektes baalkan nelhtie.
Sámediggi ja Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta jotket dainna bargguin 2012:s.
Saemiedigkie jïh Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente dejnie barkojne jaepien 2012 jåerhkieh.
Mánáidviessu lea fálaldat mánáide ja sin oapmahaččaide geat deaivvadit riekteásahusain maŋŋá go leat gártan gillát veahkaválddi dahje seksuála vearredaguid.
Maanajgåetie faalenasse maanide jïh dejtie *oapmahaččaide gïeh reaktoeinstitusjovnine mænngan gaavnesjieh goh sjïdteme töölledh *veahkaválddi jallh *seksuála *vearredaguid.
Sámi mánáid vuoigatvuođaid dihte ferte Mánáidviesus leat gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras go galget gažadit sámi mánáid.
Saemien maanaj reaktaj dïehre tjoevere Maanajgåetesne årrodh maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne goh edtjieh *gažadit saemien maanaj.
Danne lea Sámediggi konsulteren Justiisa- ja politiijadepartemeanttain go guoská sámi mánáid vuoigatvuođaid goziheapmái Mánáidviesus.
Dannasinie Saemiedigkie konsulteereme #Justiisa<np><cmp_sgnom><cmp_splitr> jïh polijsendepartemeentine goh dæjpa saemien maanaj reaktaj geehtedæmman Maanajgåetesne.
Dál lea Politiijadirektoráhtas ovddasvástádus bargat dáinna áššiin viidáseappot.
Daelie lea Polijsendirektoraaten dïedte daejnie aamhtesinie vijriebasse barkedh.
Dat leat doallan čoahkkima Sámedikkiin, SANAG:in ja sámegielat politiijabálvváiguin mas konklušuvdnan lei earret eará ahte Romssa Mánáidviesus ferte leat nationála ovddasvástádus sámi mánáin.
Dah tjåanghkoem Saemiedigkine åtneme, SÁNAGinie jïh saemiengïeleh polijsentjeanerigujmie mesnie konklusjovnine lij gaskem jeatjah ahte Romsan maanajgåetesne tjoevere årrodh nasjonaale dïedte saemien maanine.
Politiijadirektoráhta áigu dál evttohit dán Justiisa- ja politiijadepartementii.
Polijsendirektoraate edtja daelie uvtedidh daam #Justiisa<np><cmp_sgnom><cmp_splitr> jïh polijsendepartemeentese.
Sámediggi áigu bargat viidáseappot áššiin nu ahte mii oažžut ovtta Mánáidviesu mas lea nationála ovddasvástádus sámi mánáin.
Saemiedigkie edtja vijrebe aamhtesinie dan barkedh ahte mijjieh aktem maanajgåetiem åadtjoejibie mesnie lea nasjonaale dïedte saemien maanine.
Oainnusmahttin dihte sámi mánáid dárbbu ja vuoigatvuođaid oažžut ovttaárvosaš mánáidsuodjalanbálvalusa, lágidii Sámediggi sámi mánáidsuodjaluskonferánssas Álttás.
Vååjnesasse bïejemen dïehre saemien maanaj daerpiesvoeten jïh reaktah åadtjodh seammavyörtegs maanajvaarjelimmiedïenesjem, Saemiedigkie saemien maanavaarjelimmienkonferaansesne Áltesne öörni.
Konferánsa lágiduvvui ovttasráđiid Norlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkamanniiguin, Buf-ossodagain regiovdna davvi ja Finnmárkku allaskuvllain.
Konferaanse ektine öörnesovvi Nordlaanten, Romsan jïh Finnmaarhken fylhkenmunniejgujmie, *Buf-goevtesinie regijovne noerhte jïh Finnmaarhken jïlleskuvline.
Konferánssa fáddán lei “mánáidsuodjalus buoremusat ávkin sámi mánáide” .
Konferaansen aamhtesinie lij “maanavaarjelimmie bööremeslaakan nåhtojne saemien maanide” .
Sámediggi lea duhtavaš konferánssain, ja lea ožžon buriid dieđuid ruovttoluotta sihke oasseváldiin ja sáhkavuorrodolliin dan birra ahte konferánssas loktejuvvojedje guovddáš ja deaŧalaš fáttát mánáidsuodjalusa siskkobealde mat gusket sámi mánáide.
Saemiedigkie madtjeles konferaansine, jïh buerie daajroeh bååstede åådtjeme dovne mealtan jïh lahtestimmiesteerijijstie dan bïjre ahte konferaansesne jarnge jïh vihkeles aamhtesh maanavaarjelimmien sisnjelen lutnjesovvin mah saemien maanah dijpieh.
Ráđđehusa plánejuvvon stuorradiggedieđáhusa oktavuođas mánáidsuodjalusa birra, lea biddjojuvvon panela mas leat fágabirrasat ja olbmot geain leat vásihusat mánáidsuodjalusas ja dan birra, ja dat lea Mánáidsuodjaluspanela.
Reerenassen soejkesjovveme stoerredigkiebïevnesen gaskesisnie maanavaarjelimmien bïjre, bïejesovveme paneele mesnie leah faagebyjresh jïh almetjh giej leah dååjrehtsh maanavaarjelimmesne jïh dan bïjre, jïh dïhte maanavaarjelimmienpaneele.
Sámedikkis lei čoahkkin mánáidsuodjaluspanelain geassemánus 2011.
Saemiedigkien lij tjåanghkoe maanavaarjelimmienpaneeline ruffien 2011.
Čoahkkima fáddán ledje sámi mánáid vuoigatvuođat mánáidsuodjalusbálvalusa oktavuođas, dárbu ahte mánáidsuodjalusbálvalusas lea giella ja kulturáddejupmi, ja hástalusat maid sámi mánát ja bearrašat ožžot deaivvademiin mánáidsuodjalusbálvalusain.
Tjåanghkoem aamhtesinie saemien maanaj reaktah lin maanavaarjelimmiendïenesjem gaskesisnie, daerpies ahte maanavaarjelimmiendïenesjisnie lea gïele jïh kultuvregoerkese, jïh haestemh mejtie saemien maanah jïh fuelhkieh #gaavnesjidh<vblex><tv><actio><com> maanavaarjelimmiendïenesjinie åadtjoeh.
Mánáidsuodjaluspanela lea addán raportta mii galgá addit rávvagiid politihkkáriidda ahte maid berrešii dahkat buoridan dihte mánáidsuodjalusa jagiin ovddasguvlui.
Maanavaarjelimmienpaneele reektehtsem vadteme mij edtja bïhkedimmieh polijtikeridie vedtedh ahte aaj byöroe bueriedimmien dïehre maanavaarjelimmiem jaepine darjodh rïektes raadtan.
Sámediggi lea duhtavaš go fokus mánáidsuodjaluspanelas lea sámi mánáid vuoigatvuođaid ektui go deaivvadit mánáidsuodjalusain.
Saemiedigkie madtjele goh fokuse maanavaarjelimmienpaneeleste lea saemien maanaj reaktaj muhteste goh maanavaarjelimmine gaavnesjibie.
Deaŧalaš eaktun jos galggaš oažžut ovttaárvosaš mánáidsuodjalusbálvalusa sámi mánáide lea ahte bargiin lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras.
Vihkeles moenemetsiehkine jis edtja seammavyörtegs maanavaarjelimmiendïenesjem saemien maanide åadtjodh lea ahte barkiji lea maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne.
Danne lea Sámediggi vuoruhan searvat sihke referánsajovkui mii lea ásahuvvon Stuorradiggedieđáhusa várás oahpahusa birra čálgobálvalusaide ja referánsajovkui plánejuvvon masteroahpu várás mánáidsuodjalusas Romssa universitehtas.
Dannasinie Saemiedigkie prijoriteradamme mealtan dovne referaansedåahkan mij tseegkesovveme Stoerredigkiebïevnesen muhteste ööhpehtimmienbïjre murriedïenesjidie jïh referaansedåahkan soejkesjovveme *masteroahpu muhteste maanavaarjelimmesne Romsan universiteetesne.
Sámedikki cealkámušat goappašiid dáid bargguide leat leamaš ahte kulturáddejupmi ferte biddjojuvvot vuođđun dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa buot oahpuide.
Saemiedigkien jiehtegh #gåabpegh<prn><ind><pl><ill><attr> daaj barkojde orreme ahte kultuvregoerkese tjoevere bïejesovvedh våaroeminie starnen- jïh sosialdïenesjen gaajhkide learojde.
Sihkkarastin dihte ahte sámi mánáid vuoigatvuođat gozihuvvojit deaivvadeamis mánáidsuodjalusain.
Gorredimmien dïehre ahte saemien maanaj reaktah gaavnesjidh maanavaarjelimmine geehtedovvieh.
Psykalaš dearvvašvuohta
Psykeles starne
Sámi servodat deaivida hástalusaiguin mat sáhttet addit dearvvašvuođa dáfus váikkuhusaid.
Saemien siebriedahke haestemigujmie deahpede mah maehtieh starnen dïehre dïedth vedtedh.
Deaŧalaš lea ahte dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusas lea máhtolašvuohta dáid birra ja váikkuhusaid birra mat dain sáhttet leat ovttaskas olbmo dearvvašvuhtii.
Vihkele lea ahte starnen- jïh sosialdïenesjisnie lea maahtaldahke daajbïjre jïh dïedti bïjre mah dejnie maehtieh årrodh oktegs almetjen starnese.
Árbevirolaš sámi ealáhusat barget garra deattu vuolde servodaga ektui olggobealde.
Aerpiesïejhme saemien jieliemassh garre leavloen nuelesne siebriedahken muhteste berkieh bæjngolen.
Areáladuohtadeamit, riiddut ja boraspirevahágat leat dušše oassi dain hástalusain maiguin sii maid rahčet.
Goelpeneståaroendamtehtimmieh, ræjtoeh jïh juvregoerph ajve boelhke dejnie haestieminie mejgujmie dah aaj daamkoeh.
Dát bealit váikkuhit maid ealáhusdolliid fysalaš ja psykalaš dearvvašvuhtii.
Daah bielieh aaj dijpieh jieliemassesteeriji fysihkeles jïh psykeles starnem.
Doallit leat oppa áiggi huššadilis, go leat fuolas sin iežaset ja ealáhusa boahtteáiggi geažil.
Steerijh abpe tïjjem *huššadilis, goh leah hoksesne daj jïjtjsh jïh jieliemassen båetijen aejkien dïete.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 200. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 200. bielie 379 bielesne
Dan go fertejit bealuštit ealáhusa vuoigadahttojumi dovdet sii noađđin.
Dam goh tjoeverieh jieliemassem vaarjelidh *vuoigadahttojumi dah maajsojne debtieh.
Dasto lea dutkan gieskat čájehan ahte ollu olbmot sámi álbmoga beales dieđihit ahte sii vealahuvvojit, ja ahte dat čuohcá sin dearvvašvuođadillái.
Dehtie minngede goerehtamme *gieskat vuesiehtamme ahte jïjnjh almetjh saemien åålmegen bielesne bïeljelieh ahte dah nållasuvvieh, jïh dïhte sijjen starnentseahkan tsavtsa.
Konsultašuvnnain Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain ođđa álbmotdearvvašvuođalága ektui lea Sámediggi čujuhan makkár hástalusat árbevirolaš sámi ealáhusain leat.
Konsultasjovnine #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> orre åålmegenstarnenlaaken muhteste Saemiedigkie tjaatsestamme magkeres haestemh aerpiesïejhme saemien jieliemassine leah.
Seamma cealkámuša leat mii buktán Stuorradikki dearvvašvuođa- ja fuolahuslávdegoddái, dalle go dat galggai meannudit evttohusa ođđa álbmotdearvvašvuođalága birra.
Seamma jiehtegem mijjieh buakteme Stoerredigkien starnen- jïh hoksenmoenehtsasse, dellie goh dïhte edtji uvtelassem gïetedidh orre åålmegenstarnenlaaken bïjre.
Guovddáš eiseválddit fertejit bidjat johtui doaibmabijuid eastadan dihte dávddaid dan geažil go ovttaskas dolliin lea váttis dilli.
Jarngen åejvieladtjh tjoeverieh #<n> råajvarimmiej heerredimmien dïehre fiejliej aelkiehtidh dan dïete gosse oktegs steerijinie lea geerve tsiehkie.
Danne lea Sámediggi cealkámušas jagiid 2012 – 2013 boazodoallošiehtadussii čujuhan man deaŧalaš lea dutkat sámi dearvvašvuođa, erenoamážit daid stuorra hástalusaid ektui mat boazodoalus leat ovddabealde.
Dannasinie Saemiedigkie jiehtiegisnie jaepiej 2012 – 2013 båatsoelatjkose tjaatsestamme maam vihkele lea saemien starnem goerehtidh, joekoenlaakan daj stoere haestemi muhteste mah båatsosne leah åvtelisnie.
Earret eará dan geažil go sis lea dárbu suodjalit guohtoneatnamiid, go leat ollu boraspiret ja masset ollu elliid ja beaggin lea heittot.
Gaskem jeatjah dan dïete goh daj lea daerpies gåatomeeatnemh vaarjelidh, goh leah jïjnjh juvrh jïh jïjnjide dyjride dessieh jïh såaltje dasmoes.
Buoridan dihte min iežamet gelbbolašvuođa iešsoardimiid birra, lea Sámediggi doallan vuosttašveahkkekurssa iešsoardimiid birra Sámedikki politihkkariidda ja hálddahussii.
Bueriedimmien dïehre mijjen jïjtjemh maahtaldahken *iešsoardimiid bïjre, Saemiedigkie #voestes<adj><ord><cmp_sggen><cmp>#viehkie<n><cmp_sgnom><cmp>kursem steereme *iešsoardimiid bïjre Saemiedigkien polijtikeridie jïh reeremasse.
Kursa dollojuvvui Vivat olis mii lea riikaviidosaš oahpahusprográmma maid Davvi-Norgga universitehta buohcciviessu lea ásahan 2000:s.
Kurse vïjvh Dïere steeresovvi mij lea *riikaviidosaš ööhpehtimmienprogramme maam Noerhte-Nöörjen universiteeten skïemtjegåetie jaepien 2000 tseegkeme.
Gárrendilli
*Gárrendilli
Sámediggi oaivvilda ahte sámi gárrenmirkkuid boasttogeavaheddjiin lea riekti ja dárbu gulahallat sámegielain ja deaividit kulturgelbbolašvuođa sihke divššus ja maŋŋesuodjalusas.
Saemiedigkien mïelen mietie saemien krodti *boasttogeavaheddjiin reaktoe jïh daerpies saemiengïeline gaskestalledh jïh kultuvremaahtaldahkem deahpadidh dovne såjhtosne jïh *maŋŋesuodjalusas.
Ráđđehus galgá bidjat ovdan stuorradiggedieđáhusa gárrenávnnaspolitihka birra 2012:s.
Reerenasse edtja fraamme stoerredigkiebïevnesem bïejedh *gárrenávnnaspolitihka bïjre jaepien 2012.
Sihkkarastin dihte ahte sámi gárrenávnnas boasttogeavaheddjiid vuoigatvuođat ja dárbbut gozihuvvojit dán dieđáhusas, lea Sámediggi álggahan konsultašuvnnaid Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain dán dieđáhusbarggu birra.
Bargu dáinna dieđáhusain jotkojuvvo 2012:s.
Barkoe daejnie bïevnesinie jaepien 2012 #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Jos galggaš oažžut buorre fálaldaga sámi gárrenávnnas boasttogeavaheddjiid dillái, de lea maiddái deaŧalaš oažžut buoret ovttasbarggu riikarájáid rastá.
Jis edtja åadtjodh buerie faalenassem saemien krodth *boasttogeavaheddjiid tseahkan, dellie lea aaj vihkele buerebe ektiebarkoem åadtjodh rïjhkenraasti rastah.
Danne lea Sámediggi searvan seminárii maid Blåe Bånd, Suomas ja Blå Kors, Norggas lágidedje.
Dannasinie lea Saemiedigkie #mealtan<adv><prfprc> seminaarese maam *Blåe *Bånd, Soemesne jïh Blå Korsen, Nöörjesne öörnin.
Seminára mihttomearrin lei gulahallan olbmuiguin rádjaguovllus Suomas/ Norggas geat barget ja beroštit barggus gárrenávdnasiid ja gárrenávnnasáššečuolmmaid dán guovllus.
Seminaaren ulmine lij almetjigujmie raastegisnie Soemesne/ Nöörjesne gaskestalleme gïeh berkieh jïh barkoste aabparieh krodti jïh *gárrenávnnasáššečuolmmaid daennie dajveste.
Ovttasdoaibmanođastus
*Ovttasdoaibmanođastus
Ovttasdoaibmanođastusas lea Ráđđehusa oaivila mielde čoahkkáigessojuvvon dat deaŧaleamos dearvvašvuođa hástalusat mat leat dálá servodagas: Stuorát dárbu eastadeaddji bargui, dárbu oažžut viidodatgelbbolašvuođa ja ollislaš bálvalusaid, ja ceavzilis dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid sihkkarastin boahtteáiggi álbmotčoahkkádusa ja dávdagova ektui.
*Ovttasdoaibmanođastusas lea Reerenassen aarvoen mietie tjåanghkan geasasovveme dah vihkielommes starnen haestemh mah daaletje siebriedahkesne: Stoerebe daerpies heerredæjja borki, daerpies goelpeneståaroenmaahtaldahkem jïh ellies dïenesjh åadtjodh, jïh gaarsje starnen- jïh hoksedïenesji gorredimmien båetijen aejkien *álbmotčoahkkádusa jïh fiejlieguvvien muhteste.
Stuorradiggi mearridii Ovttasdoaibmanođastusa njukčamánus 2010.
Stoerredigkie nænnoesti *Ovttasdoaibmanođastusa njoktjen 2010.
Ođastusa guovddáš jurddan lea ahte dearvvašvuođaveahkki galgá addojuvvot nu lahka pasieantta go vejolaš, ja ahte gielddat ožžot stuorát ovddasvástádusa pasieanttaid ollislaš dikšumis.
*Ođastusa jarngen åssjalommesinie lea ahte starnenviehkie edtja dan vadtasovvedh skïemtjijen lïhke goh gåarede, jïh ahte tjïelth stoerebe dïedten skïemtjijh ellies gïetedallemistie åadtjoeh.
Gielddat ávžžuhuvvojit lagabui ovttasbargat sierra dikšunmálliid ektui.
Tjïelth lïhkebe haastasuvvieh laavenjostedh sjïere gïetedallemegoeri muhteste.
Giđđat 2011 mearridii Stuorradiggi ođđa álbmotdearvvašvuođalága, lága gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusain ja Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána.
Gïjrege jaepien2011 Stoerredigkie nænnoesti orre åålmegenstarnenlaakem, laakem tjïelten starnen- jïh hoksendïenesjinie jïh Nasjonaale starnen- jïh hoksesoejkesjen.
Sámediggái lea leamaš deaŧalaš sihkkarastit ahte ovttasdoaibman doaibmabijuid vuoruheapmi ja ortnegat mat dahkkojuvvojit galget addit buriid čuozahusaid maiddái sámi álbmogii, dakko bokte ahte sámi álbmoga vuoigatvuohta ovttaárvosaš bálvalusaide jerrojuvvo ja gozihuvvo guovddáš dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkalaš áŋgiruššamiin.
Saemiedægkan orreme vihkele gorredidh ahte *ovttasdoaibman råajvarimmide prijoriteradidh jïh öörnegh mah dorjesuvvieh edtjieh vedtedh bueride *čuozahusaid aaj saemien åålmegasse, daagkoe gåaskoejin ahte saemien åålmegen reakta seammavyörtegs dïenesjidie gihtjesåvva jïh geehtedåvva jarngen starnen- jïh sosijaalepolitihken eadtjaldovveminie.
Ovttasdoaibmanođastusa čuovvoleamis ovddidii Ráđđehus evttohusa ođđa nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplánii, ođđa álbmotdearvvašvuođa lága, ja ođđa gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvaluslága.
*Ovttasdoaibmanođastusa dåeriedimmesne reerenasse Uvtelassem evtiedi orre nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesjasse, orre åålmegestarnen/åålmehstarnen laaken, jïh orre tjïelten starnen- jïh hoksendïenesjenlaakem.
Sámediggi searvvai rabas gulaskuddamii Stuorradikkis Ovttasdoaibmanođastusa birra ja ovddidii evttohusa rievdadusaid ođđa álbmotdearvvašvuođa láhkii ja gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusláhkii.
Saemiedigkie mealtan gaahpode govledimmesne Stoerredigkesne *Ovttasdoaibmanođastusa bïjre jïh uvtelassen jorkestimmieh orre åålmegestarnen/åålmehstarnen laakese evtiedi jïh tjïelten starnen- jïh hoksenlaakese.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 201. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 201. bielie 379 bielesne
Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána
Nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesje
Sámedikki áigumuššan lea ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána galgá válddahit hástalusaid, strategiijaid ja doaibmabijuid addin dihte sámi pasieanttaide dakkár dearvvašvuođabálvalusa mas sámi giella ja kultuvra leat lunddolaš sajis.
Saemiedigkien aajkojne lea ahte Nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesje edtja haestemh buerkiestidh, strategiji jïh råajvarimmiej vedtemendïehre saemien skïemtjijidie dagkeres starnendïenesjem mesnie saemien gïele jïh kultuvre årrodh iemie sijjesne.
Ođđa láhka álbmotdearvvašvuođas
Orre laake åålmegenstarneste
Boahtteáiggi dearvvašvuođabálvalusaid ovddideami oktavuođas biddjojuvvo stuorra fuomášupmi álbmotdearvvašvuhtii.
Båetijen aejkien verviesvoetendïenesji evtiedimmien gaskesisnie stoere åssjalommes åålmegenstarnese bïejesåvva.
Dan julggaštusa vuođul ahte dearvvašvuohta ii vuolgge vuosttažettiin dearvvašvuođasuorggis, muhto eallindili, eallineavttuid ja eallindábiid bokte.
Dan deklarasjovnen mietie ahte ij starne voestegh verviesvoetensuerkeste vuelkieh, mohte jielemetsiehkien, jielememoenemetsiehkiej jïh jielemevuekine.
Eastadeapmi ja álbmotdearvvašvuođabargu galgá danne dahkkojuvvot surggiid ja hálddašandásiid rastá.
Heerredimmie jïh åålmegenstarnenbarkoe dannasinie edtja dorjesovvijibie suerkiej jïh reeremedaltesi rastah.
Máhtolašvuohta birasmirkkuid leavvamis, lea áinnas áigeguovdilis ášši sámi álbmogii Norggas.
Maahtaldahke byjresedaalhkesi *leavvamis, lea maaje daaletje aamhtese saemien åålmegasse Nöörjesne.
Dutkan čájeha ahte álbmot Árktisas oažžu iežas sisa birasmirkkuid vuosttažettiin biebmu ja juhkamuša bokte, muhto maiddái áimmus.
Dotkeme vuesehte ahte åålmege Árktisistie jïjtjse sïjse byjresedaalhkesh voestegh åådtje beapmoe jïh jovkemassine, mohte aaj elmesne.
Báikkálaš industriija nuoskkideapmi mii luoitá rišša ja lossametállaid, ja dasto báikkálaččat váralaš bázahusaid guođđin guovlluin davvin lea váraleamos guhkit áiggi vuollái, go dat sáhttá addit hormonvigiid, ohkevigiid, borasdávdavára ja dávdavuostálastinvigiid.
Dajven industrijem deerjedh mij fæjroem beasta jïh *lossametállaid, jïh dehtie minngede byjreskisnie yskeres/ïskeres beetsuvidie laehpedh dajvine noerhtene lea yskerommes/ïskerommes guhkebe aejkien nualan, goh dïhte maahta vedtedh *hormonvigiid, jiemiefiejlieh, *borasdávdavára jïh fiejliegïrremefiejlieh.
Dát birasmirkkot levvet, ja sáhttet leat áittan álgoálbmogiidda maiddái Norgga bealde.
Daah byjreskrodtide *levvet, jïh maehtieh årrodh aajhtojne aalkoeåålmegidie aaj Nöörjenbieleste.
Álgoálbmogiid eallindáhpedávddat leat hástalussan ja dat gáibidit erenoamáš gelbbolašvuođa.
Aalkoeåålmegi jielemevuekiefiejlieh haestieminie jïh dah sjïere maahtaldahkem krievieh.
Deaŧalaš álbmotdearvvašvuođadoaibmabidju lea gelbbolašvuođa buorideapmi álbmotdearvvašvuođabarggu siskkabealde sámi álbmoga ektui.
Vihkeles åålmegenstarnenråajvarimmie lea maahtaldahkem bueriedidh åålmegeverviesvoetenbarkoen/åålmehverviesvoetenbarkoen saemien åålmegem sjisjnjielisnie muhteste.
Stuorra álbmotdávddaid árrat fuomášeami oktavuođas nugo gárrendili, psykalaš váttuid, geahpesdávddaid, badjelmeari deattu, sohkardávdda ja váibmodávddaid oktavuođas, ferte olbmuid deaividit kultuvrralaččat heivehuvvon málliiguin ja lahkonanvugiiguin.
Stoere åålmegefiejliej/åålmehfiejliej aarehken aajhtsemen gaskesisnie goh *gárrendili, psykeles skaaraj, *geahpesdávddaid, *badjelmeari leavloen, dïjnehkefiejlien jïh vaajmoefiejliej gaskesisnie, tjoevere almetji kulturellelaakan sjïehtelovveme goerigujmie jïh geatskanimmievuekiejgujmie deahpadidh.
Sámiid álbmotdearvvašvuođadilli lea unnán dutkojuvvon, ja unnán lea dutkojuvvon maiddái dat movt boahtteáiggi hástalusat sámi árbevirolaš ealáhusain sáhttet váikkuhit álbmotdearvvašvuhtii.
Saemiej åålmegenstarnentsiehkie vaenie goerehtovveme, jïh vaenie aaj goerehtovveme dah guktie båetijen aejkien haestemh saemien aerpiesïejhme jieliemassine maehtieh åålmegenstarnem dijpedh.
Diehtit ahte sierra etnalaš joavkkuide sáhttá leat dárbu geavahit sierralágan lahkonanvugiid álbmotdearvvašvuođabarggu/ diehtojuohkinbarggu oktavuođas, sihke gielalaččat ja kultuvrralaččat.
Daejriejibie ahte sjïere etnihken dåehkide maahta årrodh daerpies utnedh ovmessie geatskanimmievuekiej åålmegeverviesvoetenbarkoen/åålmehverviesvoetenbarkoen/ bïevnesjoekedimmiebarkoen gaskesisnie, dovne #gïele<n><adj><der_aadv><adv> jïh kulturellelaakan.
Go galggaš juksat etnalaš veahádagaid, nugo sápmelaččaid, ja eará nationála minoritehtaid, de ferte álbmotdearvvašvuođabarggu erenoamážit heivehit dáid joavkkuide, sihke gielalaččat ja kultuvrralaččat.
Gosse edtja jaksedh etnihken *veahádagaid, goh saemiej, jïh jeatjah nasjonaale minoriteeti, dellie tjoevere åålmegenstarnenbarkoem joekoenlaakan daaj dåehkide sjïehtehtidh, dovne #gïele<n><adj><der_aadv><adv> jïh kulturellelaakan.
Dutkan lea vealtameahttun deaŧalaš dan oktavuođas go galgá árvvoštallat dárbbašlaš gaskaomiid gielddaid ja fylkkagielddaid bargui álbmotdearvvašvuođain sámi álbmoga várás.
Dotkeme lea daerpies vihkele dennie gaskesisnie goh edtja daerpies tsavtshvierhtieh vierhtiedalledh tjïelti jïh fylhketjïelti barkose åålmegenstarnine saemien åålmegen muhteste.
Dán vuođul bivddii Sámediggi ahte čuovvovaš sátnehápmi biddjojuvvošii ođđa álbmotdearvvašvuođaláhkii: ” Kommunen skal i sin planstrategi sikre at den samiske befolkning blir ivaretatt.”
Daanmietie Saemiedigkie maedtieji ahte minngebe baakoehaamoe bïejesåvva orre åålmegenstarnenlaakese: ” *Kommunen s.*kal i. daj *planstrategi *sikre *at dellien. *samiske *befolkning *blir *ivaretatt.”
Stuorradiggi ii čuovvolan dán evttohusa.
Idtji stoerredigkie daam uvtelassem dåeredh.
Sámediggi áigu joatkit barggu sámi álbmotdearvvašvuođa hástalusaid oainnusmahttimiin.
Saemiedigkie edtja barkoem jåerhkedh saemien åålmegestarnen/åålmehstarnen haestemi vååjnesasse bïejedh.
Gielddalaš- ja fuolahusbálvalusláhka
#Tjïelte<n><adj><cmp_attr><cmp_splitr> jïh hoksendïenesjenlaake
Gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid láhka lea guovddáš láhka sámi pasieanttaid várás.
Tjïelten starnen-jïhhoksedïenesji laake jarngen laake saemien skïemtjiji muhteste.
Gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusfálaldat lea deaŧalaš oassi dearvvašvuođa- ja fuolahusfálaldagain sámi pasieanttaide.
Tjïelten starnen- jïh hoksenfaalenasse vihkeles boelhke starnen- jïh hoksenfaalenassine saemien skïemtjijidie.
Sámediggái lea leamaš deaŧalaš konsultašuvnnain Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain sihkkarastit sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid ja dárbbuid ođđa lágas.
Saemiedægkan orreme vihkele konsultasjovnine #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> saemien skïemtjiji reaktah jïh daerpiesvoeth orre laakesne gorredidh.
Sámi pasieanttain sámegiela hálddašanguovllus, lea vuoigatvuohta geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain, ja dat lea mearriduvvon sámelágas.
Saemien skïemtjijinie saemiengïelen reeremedajvesne, lea reakta saemiengïelem starnen- jïh sosialdïenesjinie utnedh, jïh dïhte saemienlaakesne nænnoestovveme.
Sámi pasieanttain olggobealde sámegiela hálddašanguovllu lea maiddái dárbu oažžut dakkár bálvalusaid main sámi giella ja kultuvra váldojuvvo vuhtii.
Sámediggi livččii háliidan dovddahit lága hámis ahte sámi pasieanttain sihke siskkabealde ja olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, lea gáibádus ahte láhččojuvvon bálvalusat deattuhuvvojit bálvalusaid hábmedettiin.
Saemiedigkie sïjhteme laakem haamosne jiehtedh ahte saemien skïemtjijinie dovne sjisjnjielisnie jïh saemiengïelen reeremedajvem ålkolen, krïevenasse ahte laatjasovveme dïenesjh tjïelkestuvvieh dïenesjh hammodeminie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 202. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 202. bielie 379 bielesne
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ii sáhttán vuhtii váldit dán gáibádusa, muhto evttohii ođđa čuoggá gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahusláhkaevttohussii, mii lea ná: ” Kommuner innenfor forvaltningsområdet for samisk språk, skal i tillegg til det som fremgår av første og andre ledd, sørge for at samiske pasienters eller brukeres behov for tilrettelagte tjenester blir vektlagt ved utforming av tjenesten.
idtji #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom> #<adv> maehtieh daam krïevenassem seatadidh, mohte orre tsiehkiem uvtedi tjïelten starnen- jïh hoksenlaakeuvtelassese, mij naemhtie: ” *Kommuner *innenfor *forvaltningsområdet *for saemien*sk *språk, s.*kal i. *tillegg *til *det *som *fremgår *av *første *og *andre *ledd, *sørge *for *at *samiske *pasienters *eller *brukeres *behov *for *tilrettelagte *tjenester *blir *vektlagt v.*ed *utforming *av *tjenesten.
Dette gjelder også den enkeltes utvidede rett til bruk av samisk språk i helse- og omsorgstjenesten etter sameloven § 3-5.” Lága mearkkašumiin dovddahuvvui ahte sámi pasieanttaid geat ásset sámegiela hálddašanguovllu olggobealde, berre guldalit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid hábmema oktavuođas.
*Dette *gjelder *også dellien. *enkeltes *utvidede *rett *til *bruk *av saemien*sk *språk i. *helse- *og *omsorgstjenesten *etter *sameloven § 3-5.” Laaken mïerhkesjimmine jeahtasovvi ahte saemien skïemtjijh gïeh saemiengïelen reeremedajven ålkolen veasoeh, byöroe goltelidh starnen- jïh sosialdïenesji hammoem gaskesisnie.
Sámediggi áigu ain joatkit barggu dan ektui ahte sámi pasieanttain siskkabealde ja olggobealde sámegiela hálddašanguovllu, galget leat seammalágan vejolašvuođat oažžut dakkár dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusaid main lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta.
Saemiedigkie edtja annje barkoem dan muhteste jåerhkedh ahte saemien skïemtjijinie sjisjnjielisnie jïh saemiengïelen reeremedajvem ålkolen, gelkieh årrodh seammalaaketje nuepieh dagkeres starnen- jïh hoksendïenesjh åadtjodh mejnie lea saemien gïele- jïh kultuvremaahtaldahke.
Kvalitehta ja pasieantasihkarvuohta
Kvaliteete jïh skïemtjijevihtiesvoete
Ovttasdoaibmanođastusa čuovvoleapmin ovddidii ráđđehus Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána (2011-2015) 2011:s.
*Ovttasdoaibmanođastusa dåeriedimmine reerenasse evtiedi Nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesjem (jaepiej 2011-2015) jaepien 2011.
Das daddjojuvvui ahte ráđđehus áigu 2012:s ovddidit stuorradiggedieđáhusa kvalitehta ja pasieantasihkarvuođa birra.
Desnie jeahtasovvi ahte reerenasse edtja jaepien 2012 stoerredigkiebïevnesem evtiedidh kvaliteeten jïh skïemtjijevihtiesvoeten bïjre.
Dieđáhusas galgá biddjojuvvot vuođđun viiddis kvalitehtadoaba ja movt dan sáhttá láhčit ávkin vai pasieanta/geavaheaddji ieš sáhtášii árjjalaččat searvat iežas dikšui/fuolahussii.
Bïevnesisnie galka bïejesovvedh våaroeminie vijries kvaliteetenlahtese jïh guktie dam maahta nåhtojne laetjedh vuj skïemtjije/utnijen jïjtje maahta eadtjohkelaakan jïjtjse skïemtjesåjhterisnie/hoksesne mealtan.
Sámediggi lea searvan cealkámuščoahkkimii gos dieđáhusa áigeguovdilis fáttát čalmmustuvvojedje, ja gos čilgejuvvui movt proseassa dieđáhusbargguin galgá leat.
Saemiedigkie jiehtegentjåanghkosne mealtan gusnie bïevnesen daaletje aamhtesh vååjnesasse bïejesovvin, jïh gusnie boejhkelovvi guktie prosesse bïevnesenbarkojne galka årrodh.
Sámedikki bealis lea deattuhuvvon earret eará sámi giella ja kultuvra kvalitehta ja pasieantasihkarvuođa beallin.
Saemiedigkien bielesne gaskem jeatjah tjïelkestovveme saemien gïele jïh kultuvre kvaliteeten jïh skïemtjijevihtiesvoeten bieline.
Sámedikki oaivila mielde fuonida sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa váilun sámi pasieanttaid pasieantasihkarvuođa ja dearvvašvuođafálaldagaid kvalitehta.
Saemiedigkien aarvoen mietie saemien gïelem heajjode jïh saemien skïemtjiji skïemtjijevihtiesvoetem jïh starnenfaalenassi kvaliteetem kultuvren maahtaldahkem fååtesidh.
Kvalitehta ja pasieantasihkarvuođa eaktun lea ahte pasieanta ja divššárat áddehallet gaskaneaset.
Kvaliteeten jïh skïemtjijevihtiesvoeten moenemetsiehkine lea ahte skïemtjije jïh såjhterh #aerviedidh<vblex><tv><der_halla><vblex><indic><pres><p3><pl> *gaskaneaset.
Dát bidjá vuođu diehtojuohkinlonuhallamii mii lea dárbbašlaš jos galgá sáhttit addit buoremus ja rivttes divššu.
Daate våaromem beaja bïevnesjoekedimmiem låtnodh mij daerpies jis edtja maehtedh vedtedh bööremes jïh rïektes såjhtoem.
Sámediggi oaivvilda ahte sámi pasieanttaid kvalitehta ja sihkarvuohta sin divššus dávjá lea gitta sámi giela ja kultuvrra máhtolašvuođas.
Saemiedigkien mïelen mietie saemien skïemtjiji kvaliteete jïh vihtiesvoete sijjen såjhtosne daamhtah lea öövre saemien gïelen jïh kultuvren maahtaldahkesne.
Danne lea deaŧalaš addit stuorát fuomášumi gulahallamii ja gillii kvalitehta ja pasieantasihkarvuođa mihtideamis.
Dannasinie vihkele stoerebe åssjalommesem gaskesadtemasse jïh gïelese vedtedh kvaliteeten jïh skïemtjijevihtiesvoeten möölemisnie.
Sámediggi lea ožžon diehtit ahte dát čuovvoluvvo guovddáš dearvvašvuođaeiseválddiid bealis.
Saemiedigkie åådtjeme daejredh daate jarngen verviesvoetenåejvieladtji bielesne dåeriedåvva.
Sámediggi bargá viidáseappot fáttáin maiddái min jahkásaš konsultašuvnnaid oktavuođas Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttain guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaid barggahandokumeanttaid hárrái.
Saemiedigkie vijrebe aamhtesinie aaj barka mijjen fïerhtenjaapetje konsultasjovni gaskesisnie #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><pl><ine> regionaales *dearvvašvuođadoaimmahagaid #barkedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>tjaatsegi gaavhtan.
Sámediggi áigu leat mielde viidáseappot dieđáhusbarggus, ja earret eará loktejuvvo fáddá Sámedikki dievasčoahkkimii meannudeapmái.
Saemiedigkie edtja mealtan årrodh vijrebe bïevnesenbarkosne, jïh gaskem jeatjah aamhtese Saemiedigkien dïevestjåanghkose lutnjesåvva gïetedæmman.
Nationála bioteknologiijastrategiija
Nasjonaale bioteknologijenstrategije
Sámediggi lea addán cealkámuša ráđđehusa bargui nationála bioteknologiija ektui.
Saemiedigkie jiehtegem reerenassen barkose vadteme nasjonaale bioteknologijen muhteste.
Sámedikki mielas lea bargu nationála strategiijain bioteknologiija ektui deaŧalaš ja das lea mearkkašupmi sámi álbmogii.
Saemiedigkien mïeleste lea barkoe nasjonaale strategijine bioteknologijen muhteste vihkele jïh desnie lea mïerhkesjimmie saemien åålmegasse.
Sámediggi čujuha cealkámušas ahte Sámediggi, ovttas máŋggain departemeanttain, lea searvan proseassaide main lea mearkkašupmi bargui nationála strategiijain bioteknologiija ektui.
Saemiedigkie jiehtiegisnie tjaatseste ahte Saemiedigkie, ektesne gelline departemeentine, prosessine mealtan mejnie lea mïerhkesjimmie barkose nasjonaale strategijine bioteknologijen muhteste.
Earret eará čujuhuvvo bargui luondduvalljivuođalágain 2009 rájes ja Nagoya-protokollii 2010 rájes biologalaš eatnatgeardáivuođa konvenšuvnna vuolde.
Gaskem jeatjah barkose tjaatseståvva *luondduvalljivuođalágain 2009:n raejeste jïh Nagoya-buertiegærjese 2010:n raejeste #biolååge<n><adj><sg><nom> *eatnatgeardáivuođa konvensjovnen nuelesne.
Dán barggus leat ráhkaduvvon njuolggadusat genehtalaš resurssaid oažžumii ja govttolaš ja ovttaárvosaš juogadeapmái mii čuovvu dán lágan resurssaid ávkkástallama.
Daennie barkosne leah dorjesovveme njoelkedassh *genehtalaš vierhtiej åadtjoemasse jïh *govttolaš jïh seammavyörtegs joekedæmman mij daam #dagkeres<adj><sg><gen> vierhtiej nåhtadimmiem dåerede.
Sámediggi vuordá ahte dát heivehuvvo nationála strategiijai bioteknologiija ektui.
Saemiedigkie vuarta daate nasjonaale strategijese bioteknologijen muhteste sjïehtelåvva.
Sámediggi čujuha maiddái álgoálbmogiid vuoigatvuođaide, gč.
Saemiedigkie aaj aalkoeåålmegh reaktide tjaatseste, *gč.
ILO-konvenšuvnna nr 169 ja ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa.
#ILO-konvensjovne<np><sg><gen> nr. 169 jïh ON:n aalkoeåålmehreaktaj deklarasjovnem.
Sámediggi čujuha dasto cealkámušastis ahte Nationála strategiija bioteknologiija ektui lea mielde dahkamin rivttes válljejumiid áššiin makkár dutkama mii dárbbašit ja mainna lágiin min servodat galgá hálddašit dan máhtolašvuođa maid dutkan addá midjiide.
Saemiedigkie dehtie minngede jïjtjse jiehtiegisnie tjaatseste ahte Nasjonaale strategijen bioteknologijen muhteste mealtan rïektes veeljemh aamhtesinie darjodh magkeres dotkemem mijjieh daarpesjibie jïh mejnie vuekine mijjen siebriedahke edtja dammaahtaldahkem reeredh maam dotkeme mijjese vadta.
Dan oktavuođas lea dalle sámi álbmogis veaháš erenoamáš hástalusat.
Sámi genaávdnasiin ollu surggiin leat erohusat majoritehta genaávdnasiid ektui Norggas, ja danne sáhttet leat miellagiddevaččat dutkanoktavuođas.
Saemien geenenmaterijelline jïjnjine suerkine joekehtsh leah majoriteeten geenenmaterijelli muhteste Nöörjesne, jïh dannasinie maehtieh årrodh murriedåbpoe dotkemegaskesisnie.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 203. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 203. bielie 379 bielesne
Sámediggi diehtá ahte genaávdnasat dál eai registrerejuvvo etnalaš dovdomearkkaiguin.
Saemiedigkie daajra ahte geenematerijellh daelie eah etnihken domtesevæhtajgujmie registreerh.
Muhto ovttaskas guovlluin Norggas ii leat váttis nannet ahte genaávdnasat dán guovllus vulget sámi álbmogis.
Mohte oktegs dajvine Nöörjesne ij leah geerve nænnoestidh ahte geenematerijellh daennie dajveste saemien åålmegistie vuelkieh.
Sámediggi lea bidjan merkii ahte Nationála dearvvašvuođa- ja fuolahusplána rahpá vejolašvuođa rievdadit njuolggadusaid ja geavahusa go guoská dearvvašvuođaregistariid ja bio-báŋkkuid ovddideapmái.
Saemiedigkie væhtese bïejeme ahte Nasjonaale starnen- jïh hoksensoejkesje nuepiem jarkestidh njoelkedassh geehpehte jïh åtnoem goh dæjpa *dearvvašvuođaregistariid jïh *bio-baanghki evtiedimmiem.
Háliidit oaneheappo gaskka dihtorávdnasiidda mat leat nationála registariin ja biobáŋkkuin.
Dát bargu guoská juo eandalii juste sámi álbmogii.
Daate barkoe joe dæjpa *eandalii dastegh saemien åålmegem.
Sámediggi lea ožžon signálaid Bioteknologiijalávdegottis ahte sámi genat leat miellagiddevaččat boahtteáiggi dutkamis.
Saemiedigkie signaalh Bioteknologijenmoenehtsistie åådtjeme ahte saemien geenh murrede båetijen aejkien dotkemisnie.
Eaiggátvuohta genaresurssaide ja buriid dutkanprošeavttaid hábmen, lea politihkalaš ášši mii barggaha Sámedikki.
Aajhterevoete geenenvierhtide jïh buerie dotkemeprosjeektide hammodem, politihkeles aamhtese mij Saemiedigkiem fassehte.
Nationála strategiija bioteknologiija várás galgá ráhkaduvvot 2011:s.
Dasto galgá bioteknologiijaláhka ođasmahttojuvvot.
Dehtie minngede edtja bioteknologijenlaake orrestovvedh.
Sámediggi háliida searvat dán bargui, ja bivdá danne beassat searvat prosessii viidáseappot.
Saemiedigkie sæjhta daennie barkosne mealtan, jïh dannasinie maadta åadtjoejibie prosessesne mealtan vijriebasse.
Sámi álbmogis lea vuoigatvuohta searvat proseassaide mat gusket sin boahtteáigái.
Saemien åålmegen lea reakta prosessine mealtan mah sijjen #båetije aejkie<n><sg><acc> dijpieh.
Nu lea maiddái áššis mii guoská etihkalaš standárddaid hábmemii ja eaiggátvuhtii bioteknologalaš áššiin.
Dan lea aaj aamhtesisnie mij etihken standardi hammoem jïh aajhterevoetem dæjpa *bioteknologalaš aamhtesinie.
Heahtedieđihanbálvalus
#Neavroe<n><cmp_sgnom><cmp>#daejredh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>dïenesje
Sámediggi lea 2011:s konsulteren Justiisadepartemeanttain sámi geavaheddjiid ovdduid goziheamis heahtedieđihanbálvalusas.
Saemiedigkie jaepien 2011 konsulteereme justisdepartemeentine saemien utnejh *ovdduid geehtedimmesne #neavroe<n><cmp_sgnom><cmp>#daejredh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>dïenesjisnie.
Čuovvu Sámelága giellanjuolggadusaid ahte sámi geavaheddjiin sámegiela hálddašanguovllu siskkabealde lea vuoigatvuohta bálvaluvvot sámegillii heahtedieđihanbálvalusas.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh Dåerede ahte saemien utnijinie saemiengïelen reeremedajven sjisjnjielisnie lea reakta saemiengïelesne #neavroe<n><cmp_sgnom><cmp>#daejredh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>dïenesjisnie hoksehtovvedh.
Sámi geavaheddjiin lea seamma stuorra dárbu, sihke siskkabealde ja olggobealde hálddašanguovllu, beassat gulahallat eatnigillii heahtediliin.
Saemien utneji lea seamma stoere daerpies, dovne sjisjnjielisnie jïh reeremedajven ålkolen, åadtjoejibie ietniengïelese neavroetsiehkine gaskestalledh.
Justiisadepartemeanta lea gulahallan hálddašanguovllu gielddaiguin ášši birra.
Justisdepartemeente reeremedajven tjïeltigujmie aamhtesen bïjre gaskestalleme.
Sámediggi vuordá dán čilgema, ja áigu de konsulteret viidáseappot ášši birra.
Saemiedigkie daam boejhkehtassem vuarta, jïh edtja dellie vijriebasse aamhtesen bïjre konsulteerijibie.
Ohcanvuđot doarjagat dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusprošeavttaide
Ohtsemevåaromen dåarjoeh starnen-, sosijaale- jïh hoksenprosjeektide
Sámediggi hálddaša ohcanvuđot váikkuhangaskaomiid main addojuvvo doarjja dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide maid mihttomearrin lea bargat buoret dearvvašvuođa-, sosiála- ja fuolahusbálvalusaid láhčimiin sámi geavaheddjiid várás.
Saemiedigkie ohtsemevåaromen dïedtetsavtshvierhtieh reerie mejnie dåarjoe starnen- jïh sosijaaleprosjeektide vadtasåvva mej ulmine lea barkedh buerebe starnen-, sosijaale- jïh hoksedïenesji #laetjedh<vblex><tv><actio><com> saemien utneji muhteste.
Jagi 2011 bušeahtas lei várrejuvvon 2 850 000,- ru dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide.
Jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme 2 850 000,- kr. starnen- jïh sosijaaleprosjeektide.
Ohcamiid submi oktiibuot lei 8 290 935,- ru.
Ohtsemi beetnehveahka ektiegaajhke lij #8 290 935<num><sg><nom>,- kr.
15 prošektii juolluduvvui 3 118 160,- ru.
15 prosjeektese 3 118 160 laeviehtovvi,- kr.
Dán jagáš juolludusas lea eanaš prošeavttaid mihttomearrin leamaš ovddidit máhtolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras dálá dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldagain.
Daan jaapetje *juolludusas jeenjemes prosjeekti ulmine orreme maahtaldahkem saemien gïelesne jïh kultuvresne evtiedidh daaletje starnen- jïh sosijaalefaalenassine.
Dát dávista doarjjaortnega váldomihttomearrái, ja lea mielde sihkkarastimin ovttaárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámi álbmoga várás.
Daate dåarjoeöörnegem åejvieulmiemearan svååroe, jïh mealtan seammavyörtegsstarnen-jïhsosialdïenesjh saemien åålmegen muhteste gorredidh.
Dasa lassin leat mii válljen addit doarjaga ovdaprošeavttaide maid mihttomearrin lea leamaš ovddidit dutkanjurdagiid ja prošeaktaevttohusaid.
Dïsse lissine leah mijjieh veeljeme dåarjoem åvteprosjeektide vedtedh mej ulmine orreme dotkemeåssjalommesh jïh prosjeekteuvtelassh evtiedidh.
Go dát prošeavttat gárvánit de addet daid bohtosat Sámediggái ávkkálaš máhtu dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka viidáseappot ovddideapmái sámi álbmoga guovdu.
Goh daahprosjeekth dorjesuvvieh dellie daj illedahkh Saemiedægkan vedtieh aevhkies soekse starnen- jïh sosijaalepolitihken vijrebe evtiedæmman saemien åålmegen gaskoeh.
8 Regionálaovddideapmi
8 #Regionaale<adj><indecl><cmp_attr><cmp>evtiedimmie
Sámedikki váldomihttomearrin regionálaovddideamis lea ealli sámi kultuvrra, giela ja servodateallima bisuheapmi ja ovddideapmi dain surggiin maidda ovttasbargošiehtadusat, mat leat Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka gusket.
Saemiedigkien åejvieulmiemierine #regionaale<adj><indecl><cmp_attr><cmp>evtiedimmesne lea dyjre saemien kultuvren, gïelen jïh siebriedahkejieledem tjöödtjestehtedh jïh evtiedimmie dejniesuerkine mejtie ektiebarkoelatjkoeh, mah leah Saemiedigkien jïh fylhketjïelti gaskemsh dijpieh.
Geatnegahtti ovttasbargu Sámedikki ja stáhta ja regionála eiseválddiid gaskka váikkuha sámi giela, kultuvrra ja servodateallima nannema ja oainnusmahttima.
Stillije ektiebarkoe Saemiedigkien jïh staaten jïh #regionaale<adj><indecl><attr>åejvieladtjigaskemsh dijpie saemien gïelen, kultuvrem jïh siebriedahkejieleden nænnoestimmiem jïh vååjnesasse bïejemem.
Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin leat deaŧaleamos gaskaoamit maiguin juksat mihttomeriid dán bargosuorggis.
Ektiebarkoelatjkoeh fylhketjïeltigujmie vihkielommes tsavtshvierhtieh mejgujmie ulmieh daennie barkoesuerkesne jaksijibie.
Bealit dollet čoahkkimiid jeavddalaččat, ja šiehtadusaid doaibmabijuid birra raporterejuvvo.
Bielieh tjåanghkoeh jaabnan utnieh, jïh latjkoej råajvarimmiej bïjre reektesåvva.
Sámedikkis lea maiddái sierra doarjjapoasta mainna ruhtadit ovttasbargodoaibmabijuid Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskka.
Saemiedigkien lea aaj sjïere dåarjoepåaste mejnie ektiebarkoeråajvarimmieh laeviehtieh Saemiedigkien jïh fylhketjïelti gaskemsh.
Guovttegielalašvuođadoarjaga oktavuođas lea Sámediggi ráhkadan individuála ovttasbargošiehtadusaid juohke gielddain ja fylkkagielddain sierra go guoská dasa movt dat galget ovdánahttit, nannet ja ovddidit sámi gielaid.
Gööktengïelehvoetendåarjoen gaskesisnie Saemiedigkie individuelle ektiebarkoelatjkoeh fïerhtinetjïeltine jïh fylhketjïeltine dorjeme sjïere goh dam dæjpa guktie dah edtjieh evtiedidh, saemien gïelh nænnoestidh jïh evtiedidh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 204. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 204. bielie 379 bielesne
Regionála ja báikkálaš ovttasbargu
Regionaale jïh dajven ektiebarkoe
Sámediggi lea 2011:s bidjan ovdan čilgehusa regionála ja báikkálaš ovttasbarggu birra.
Čilgehusa ulbmilin lei geahčadit vejolašvuođaid ja hástalusaid dán barggus, ja movt dán ovttasbarggu sáhtášii ovddidit viidáseappot.
Tjïelkestimmien ulmine lij nuepieh jïh haestemh daennie barkosne gïehtjedidh, jïh guktie daam ektiebarkoem maahta vijriebasse evtiedidh.
Sámedikkis leat ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin Hedmárkku rájes davás guvlui.
Saemiedigkien leah ektiebarkoelatjkoeh fylhketjïeltigujmie Hedmarhken raejeste noerhtese dajvese.
Ovttasbargošiehtadusaid bokte šihttojuvvo makkár ovddasvástádus regionála eiseválddiin galgá leat go guoská sámi gillii, kultuvrii ja servodatovddideapmái.
Ektiebarkoelatjkojne sjïehtesåvva magkeres dïedte regionaale åejvieladtji galka årrodh goh saemien gïelem dæjpa, kultuvrem jïh siebriedahkenevtiedimmiem.
Ollu buorit bohtosat leat boahtán dán ovttasbarggus.
Jïjnje buerie illedahkh daennie ektiebarkoste båateme.
Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte ovttasbargu fylkkagielddaiguin galgá leat eanet ulbmildiđolaš ja ahte bealit berrejit bidjat stuorát fuomášumi politihkalaš ovttasbargui.
Darhkan Saemiedigkie jeahta ahte ektiebarkoe fylhketjïeltigujmie galka årrodh jeenjelaakan #ulmie<n><cmp_sgnom><cmp>#daajroe<n><adj><sg><nom> jïh ahte bielieh byöroeh stoerebe åssjalommesem politihkeles ektiebarkose bïejedh.
Ovttasbarggus sierra fylkkagielddaiguin háliida danne Sámediggi vuđolaččat geahčadit buot ovttasbargošiehtadusaid, ja revideret šiehtadusteavsttaid dađi mielde.
Ektiebarkosne sjïere fylhketjïeltigujmie dannasinie sæjhta Saemiedigkie veele gaajhkide ektiebarkoelatjkojde gïehtjedidh, jïh latjkoenteeksth revideerijibie *dađi mealtan.
Gielddat leat Sámedikki politihka deaŧaleamos vuolggaheddjiid searvvis go guoská servodatsurggiide nugo oahpahus, mánáidgárddit, giella, kultuvra, areálahálddašeapmi ja ealáhusat.
Tjïelth leah Saemiedigkien politihken vihkielommes seedtiji siebresne goh siebredhsuerkide dæjpa goh ööhpehtimmie, maanagïerth, gïele, kultuvre, goelpeneståaroereereme jïh jieliemassh.
Sámedikkis lea dál unnán formaliserejuvvon ovttasbargu gielddaiguin.
Saemiedigkien daelie vaenie vihtiestovveme ektiebarkoe tjïeltigujmie.
Dasto ii leat mis kapasitehta eaige resurssat viidát bargat ovttas.
Dehtie minngede ij mijjesne leah kapasiteete eah vierhtieh vijrebe ektesne barkedh.
Danne signalisere Sámediggi regionála ja báikkálaš čilgehusas ahte mii áigut oažžut buoret vásihusaid ovttasbarggus gielddaiguin dihto áššesurggiin.
Dannasinie *signalisere Saemiedigkie regionaale jïh dajven tjïelkestimmesne ahte mijjieh edtjijibie buerebh dååjrehtsh ektiebarkoste tjïeltigujmie åadtjodh såemies aamhtesensuerkijste.
Dát bargu lea álggahuvvon ovttasbargošiehtadusaid bokte guovttegielalašruđaid oktavuođas.
Daate barkoe ektiebarkoelatjkojne gööktengïelehbeetnegi gaskesisnie aelkiehtovveme.
Ovttasbargošiehtadus Finnmárkku fylkkagielddain
Ektiebarkoelatjkoe Finnmaarhken fylhketjïeltine
Sámedikkis ja Finnmárkku fylkkagielddas lea jagis 2011 leamaš politihkalaš čoahkkin gos čađahuvvon doaibmabijut geahčaduvvojedje ja makkár doaibmabijut galget čađahuvvot 2011:s.
Saemiedigkien jïh Finnmaarhken fylhketjïelten lea jaepien 2011 orreme politihkeles tjåanghkoe gusnie tjïrrehtovveme råajvarimmieh gïehtjedovvin jïh magkeres råajvarimmieh edtjieh jaepien 2011 tjïrrehtovvedh.
Jagi 2011 várás leat Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda ráhkadan gaskaraporterema mas geahčadit makkár doaibmabijut leat čađahuvvon 2011:s ja makkár doaibmabijut leat báhcán.
Jaepien 2011 muhteste Saemiedigkie jïh Finnmaarhken fylhketjïelte dorjeme gåhkaldahkereektemem mesnie gïehtjedieh magkeres råajvarimmieh jaepien 2011 tjïrrehtovveme jïh magkeres råajvarimmieh baatseme.
Jagi 2012 álggus galget geahčaduvvot buot jagi 2011 doaibmabijut politihkalaš čoahkkimis beliid gaskka.
Jaepien 2012 aalkoevisnie gelkieh gaajhken jaepien gïehtjedovvedh jaepien 2011 råajvarimmieh politihkeles tjåanghkosne bieliejgaskemsh.
Finnmárkku fylkkagielda ja Sámediggi leat ovttaoaivilis ahte ovttasbargu doaibmá bures daid resurssaid vuođul mat leat geavahusas.
Finnmaarhken fylhketjïelte jïh Saemiedigkie sïemes ahte ektiebarkoe hijven jåhta daj vierhtiej mietie mah åtnosne.
Ovttasbargošiehtadus váikkuha sámi giela, kultuvrra ja servodateallima oainnusmahttima.
Ektiebarkoelatjkoe dijpie saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden vååjnesasse bïejemen.
Bealit leat ságaškuššan ovttasbargošiehtadusa hámi birra ja leat ovttaoaivilis ahte revideregoahtit šiehtadusteavstta.
Bielieh ektiebarkoelatjkoem haamoen bïjre digkiedamme jïh leah sïemes ahte latjkoenteekstem revideeregåetiejibie.
9 Riikkaidgaskasaš ja sámi ovttasbargu
9 Gaskenasjonaale jïh saemien ektiebarkoe
Sámedikki mihttomearri iežamet riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiin lea ahte álgoálbmogat galget beassat mearridit iežaset ovdáneami ja iežaset beroštumiin váldit vára riikkaidgaskasaččat.
Saemiedigkien ulmie jïjtjemh gaskenasjonaale eadtjaldovveminie lea ahte aalkoeåålmegh edtjieh åadtjodh jïjtjsh evtiedimmiem jïh jïjtjemsh ïedtjine nænnoestidh vaahram gaskenasjovnaale daltesisnie vaeltedh.
Mii háliidit viiddis ovttasbarggu sápmelaččaid gaskkas riikkarájáid rastá.
Mijjieh vijries ektiebarkoem saemiej gaskesne sïjhtijibie rïjhkenraasti rastah.
Seammás galgá Sámediggi leat iešheanalaš aktevra ovttasbarggus earáiguin riikkaidgaskasaš doaimmain.
Seammasïenten edtja Saemiedigkie årrodh stinkes aktööre ektiebarkosne jeatjebigujmie gaskenasjonaale darjoeminie.
Sámediggi áŋgiruššá maid buoridit álgoálbmogiidda riikkaidgaskasaš riekteovdáneami
Saemiedigkie eadtjaldåvva maam aalkoeåålmegidie gaskenasjonaale reaktoeevtiedimmiem bueriedibie
Sámediggi njulge iežas riikkaidgaskasaš bargguid našunála ja riikkaidgaskasaš forain ja arenain mat gusket ON:i, davviguovllupolitihkkii, Sámi Parlamentáralaš ráđđái, Barentsovttasbargui, davviriikkaid ovttasbargui, Árktalaš ovttasbargui, Interreg ja Davit dimenšuvdna (EU) olahan dihte dáid mihttomeriid.
Saemiedigkie *njulge jïjtjse gaskenasjonaale barkoej nasjonaale jïh gaskenasjonaale forumine jïh sijjine mah ON:m dijpieh, noerhtedajvenpolitihkem, Saemien parlamentarihkeles raeriem, #Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkoem, noerhterïjhki ektiebarkoem, Arktihken ektiebarkoem, Interregen jïh Noerhth #dimesjovne<n><sg><nom> (*EU) hïnnemen dïehre daaj ulmiej.
Sámedikki riikkaidgaskasaš áŋgiruššan
Saemiedigkien gaskenasjonaale eadtjaldovveme
Eai leat dušše našunála áššit mat gusket sámi álbmogii Norggas.
Eah leah ajve nasjonaale aamhtesh mah saemien åålmegem Nöörjesne dijpieh.
Riikkaidgaskasaš politihkalaš proseassat gusket eanet ja eanet njuolga sámi servodahkii.
Gaskenasjonaale politihkeles prosessh #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> dijpieh jïh jeenjelaakan rïekte saemien siebriedahkem.
Jus Sámediggi galgá sáhttit vuhtiiváldit sámi álbmoga beroštumiid ja vuoigatvuođaid, de ferte maiddái Sámedikkis áŋgiruššan riikkaidgaskasaččat.
Jis Saemiedigkie edtja maehtedh saemien åålmegen ïedtjh jïh reaktah seatadidh, dellie tjoevere aaj Saemiedigkesne eadtjaldovveme gaskenasjovnaale daltesisnie.
Dáinna vuođuin lea Sámediggi nannen iežas riikkaidgaskasaš áŋgiruššama, earret eará go lea ođđasisorganiseren hálddahusa ja go politihkalaččat lea nammadan riikkaidgaskasaš áirasa.
Daejnie våaroeminie Saemiedigkie jïjtjemse gaskenasjonaale eadtjaldovvemen nænnoestamme, gaskem jeatjah goh lea *ođđasisorganiseren reeremem jïh goh politihkeleslaakan gaskenasjonaale saadthalmetjem nommehtamme.
Sámediggeráđđi lea dieđihan ahte ođđa riikkaidgaskasaš dieđáhus ráhkaduvvo, mii galgá leat vuođđun min viidáset bargui riikkaidgaskasaččat.
Saemiedigkieraerie bïeljelamme ahte orre gaskenasjonaale bïevnese dorjesåvva, mij galka årrodh våaroeminie mijjen vijrebe barkose gaskenasjovnaale daltesisnie.
Sámedikki riikkaidgaskasaš áirras galgá váldit vára ja ovddidit Sámedikki beroštumiid ja oainnu riikkaidgaskasaš áššiin ja proseassain mat leat áigeguovdilat Sámediggái, Sámedikki otná politihka mielde.
Saemiedigkien gaskenasjonaale saadthalmetje edtja vaahram vaeltedh jïh Saemiedigkien ïedtjh jïh vuajnoem gaskenasjonaale aamhtesinie jïh prosessine evtiedidh mah #daaletje<adj><sg><nom> Saemiedægkan, Saemiedigkien daanbeajjetje politihken mietie.
Sámediggi hálddaša prinsihpalaš oaiviliid iešguđet lágan riikkaidgaskasaš arenain.
Saemiedigkie prinsïhpen aarvoeh reerie ovmessie dagkeres gaskenasjonaale sijjine.
Dehálaš lea maiddái ahte álgoálbmotdimenšuvdna vuhtiiváldojuvvo našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat, ja ahte áššit main lea mearkkašupmi álgoálbmogiidda ovddiduvvojit sihke riikkadásis ja riikkaidgaskasaččat.
Vihkele lea aaj ahte aalkoeåålmehdimensjovne nasjonaalelaakan seatadåvva jïh gaskenasjovnaale daltesisnie, jïh ahte aamhtesh mejnie lea mïerhkesjimmie aalkoeåålmegidie evtiedovvieh dovne rïjhkendaltesisnie jïh gaskenasjovnaale daltesisnie.
Sámediggi atná dehálažžan gulahallama ja oktavuođafierpmádaga huksema, bargguin riikkaidgaskasaš arenain.
Saemiedigkie vihkielinie gaskesadtemem jïh gaskesenvearmadahken tseegkemem åtna, barkojne gaskenasjonaale sijjine.
2011:s leat mii danin oasálastán čoahkkimiin ja eará arenain gos álgoálbmotvuoigatvuođat dahje sámiid vuoigatvuođat leat leamaš áigeguovdilis fáttát.
Čoahkkimat guovddáš eiseválddiiguin
Tjåanghkoeh jarngen åejvieladtjigujmie
Sámedikkis leat guokte konsulterenčoahkkima jagis Olgoriikadepartemeanttain.
Saemiedigkien leah göökte konsulteeremetjåanghkoeh jaepesne #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><pl><ine>.
Čoahkkimiid sisdoallu lea leamaš Sámedikki riikkaidgaskasaš barggut ja oktiiheiveheapmi departemeanttaiguin dán oktavuođas.
Tjåanghkoej sisvege orreme Saemiedigkien gaskenasjonaale barkoeh jïh iktedimmie departemeentigujmie daennie gaskesisnie.
Áššit mat leat digaštallojuvvon leat vuosttažettiin leamaš áššit mat gusket davviriikkapolitihkkii, dása gullet ealáhusovdáneapmi ja minerálabohkan sámi guovlluin, Barentsovttasbargu, Arktalaš Ráđđi ja olmmošvuoigatvuođagažaldagat ja álgoálbmotáššit ON:s.
Aamhtesh mah voestegh digkiedallesovveme orreme aamhtesh mah noerhterïjhkenpolitihkem dijpieh, daam jieliemassenevtiedimmie jïh mineraalebååremdimmie saemien dajvine guvlieh, #Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkoe, Arktihken raerie jïh åålmehreaktangyhtjelassh jïh aalkoeåålmegenaamhtesh ON:sne.
Sámediggi lea buktán cealkámuša stuoradiggedieđáhussii davviguovlluid birra, mii geigejuvvui skábmamánu 2011.
Saemiedigkie jiehtegem stoerredigkiebïevnesasse buakteme noerhtedajvi bïjre, mij rahkan geelkesovvi 2011.
Cealkámušas lea Sámediggi deattuhan earret eará ahte álgoálbmotvuoigatvuođat fertejit ovddiduvvot ja doahttaluvvot ja ahte álgoálbmogat galget sihkkarastojuvvot iešmearrideami ja váikkuheami davviguovlluid ovdáneamis.
Jiehtiegisnie Saemiedigkie gaskem jeatjah tjïelkestamme ahte aalkoeåålmegenreaktah tjoeverieh evtiedovvedh jïh ussjedovvedh jïh ahte aalkoeåålmegh edtjieh gorredovvedh jïjtjereeremen jïh dïedten noerhtedajvi evtiedimmesne.
Álgoálbmogat fertejit maiddái oažžut ekonomalaš resurssaid vai sáhttet searvat friddja ja iešheanalaš aktevran riikaidgaskasaš mearridanproseassain ja ovttasbargoorgánain mat gusket davviguovlluide.
Aalkoeåålmegh tjoeverieh aaj ekonomeles vierhtieh åadtjodh vuj maehtieh mealtan frijje jïh stinkes aktöörine gaskenasjonaale nænnoestimmieprosessine jïh ektiebarkoeorgaanine mah noerhtedajvh dijpieh.
Sámediggi lea duhtavaš gulahallamiin Olgoriikadepartemeanttain ja go eanet Sámedikki cealkámušain leat váldon mielde dieđáhussii.
Saemiedigkie madtjeles gaskesadteminie #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><pl><ine> jïh goh jeenjebe Saemiedigkien jiehtiegijstie mealtan bïevnesasse våålteme.
Sámediggi lea buktán cealkámuša ođđa stuoradiggedieđáhussii stáhtalaš eaiggátvuođa birra.
Saemiedigkie jiehtegem orre stoerredigkiebïevnesasse buakteme staateles aajhterevoeten bïjre.
Cealkámušas deattuhuvvui ehtalaš njuolggadusaid dehálašvuohta ja ealáhuseallima servodatovddasvástádus álgoálbmotguovlluin.
Jiehtiegisnie tjïelkestovvi *ehtalaš njoelkedassi vihkelesvoete jïh jieliemassenjielemen siebriedahkendïedte aalkoeåålmegendajvine.
Davvi dimenšuvdna (EO)
Noerhte #dimesjovne<n><sg><nom> (*EO)
Sámediggi ovddida áššiid EO:i, earret eará Davvi dimenšuvnna bokte.
Saemiedigkie aamhtesh evtede *EO:#i<n><abbr><sg><acc>, gaskem jeatjah Noerhte #dimesjovne<n><sg><com>.
Davvi dimenšuvdna lea doaibmaguoibmevuohta mas EO, Ruošša, Islánda ja Norga leat searvvis.
Noerhte #dimesjovne<n><sg><nom> lea *doaibmaguoibmevuohta mesnie *EO, Russlaanten, Jïengelaante jïh Nöörje årrodh siebresne.
Dálkkádat, kultuvra, dearvvašvuohta ja fievrrideapmi davviguovlluin leat áŋgiruššansuorggit.
Daelhkie, kultuvre, starne jïh juhteme noerhtedajvijste barkoesuerkieh.
Doaibmaguoibmevuođa Parlamentarihkkárkonferánssas Romssas 2011:s deattuhii Sámediggi ahte álgoálbmogat davvin fertejit vuhtiiváldojuvvot ja gullojuvvot go mearrádusat main lea dadjamuš sidjiide, dahkkojit.
*Doaibmaguoibmevuođa Paramentarihkerenkonferaansesne Romsesne jaepien 2011 Saemiedigkie tjïelkesti ahte aalkoeåålmegh noerhtene tjoeverieh seatadovvedh jïh govlesovvedh goh nænnoestahkh mejnie lea #jiehtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> dejtie, dorjoeh.
Sámediggi oaivvilda maiddái ahte ferte ásahuvvot sierra bargojoavku álgoálbmogiid várás Davvidimenšuvnna rámmaid siskkobealde.
Saemiedigkie aaj jeahta ahte tjoevere tseegkesovvedh sjïere barkoedåehkie aalkoeåålmegidie #Noerhte<n><cmp_sgnom><cmp>#dimesjovne<n><sg><gen> mieriej sisnjelen.
Dát lea ovdal evttohuvvon Raipon álgoálbmotorganisašuvnnas.
Daate lea aarebi uvtedovveme *Raipon aalkoeåålmegenorganisasjovnesne.
Sámediggi lea danin duhtavaš go álgoálbmogiid beroštupmi lea sisaváldojuvvon konferánssa loahppajulggaštussii.
Saemiedigkie dannasinie madtjele goh aalkoeåålmegi ïedtje lea *sisaváldojuvvon konferaansen minngiegietjiedeklarasjovnese.
Loahppajulggaštusas bivdojuvvojit ráđđehusat bealálašriikkain Davit dimenšuvnnas ovttasbargat álgoálbmogiiguin hábmendihti vuogádaga mii nanne álgoálbmogiid searvama Davit dimenšuvnna politihkas.
Minngiegietjiedeklarasjovnesne reerenassh #bielie<n><adj><cmp_attr><cmp>rïjhkine noerhtebe #dimesjovne<n><sg><ine> maadtasuvvieh aalkoeåålmegigujmie laavenjostedh *hábmendihti systeemem mij nænnoste aalkoeåålmegi #mealtan<adv><der_nomact><n> noerhtebe #dimesjovne<n><sg><gen> politihkesne.
Barentsovttasbargu
#Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkoe
Sámediggi lea addán 100 000 ruvdnosaš doarjaga Barentsčállingotti álgoálbmotbargái, geahča rámmašiehtadusa Olgoriikadepartemeanttain.
Saemiedigkie vadteme 100 000:m *ruvdnosaš dåarjoem Barentsčállingoddijjen aalkoeåålmehbarkijasse, gïehtjedh mierienlatjkoem #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><pl><ine>.
Olgoriikadepartemeanta ja Sámediggi leat 2011:s joatkán álgoálbmotbargivirggi ovttain jagiin, ja áigot 2012.s árvvoštallat joatkima maiddái 2013 rádjai.
#Ålkoerïjhkedepartemeente<np><sg><nom> jïh Saemiedigkie jaepien 2011 jåarhkeme aalkoeåålmehbarkijebarkoen aktine jaepine, jïh edtjieh 2012.#s<n><abbr><sg><acc> jåerhkemem aaj 2013:n raajan vierhtiedalledh.
Sámediggepresideanta oassálasttii go Norga válddii badjelasas Barentsráđi ovdagotti golggotmánus 2011.
Saemiedigkiepresideente mealtan gosse Nöörje bijjeli #Barentsráđđi<np><sg><acc> vaeltieji *ovdagotti golken 2011.
Sámediggepresideanta oassálasttii Norgga sáttagoddái ja oaččui moadde minuhta Norgga olgoriikaministara sárdnunáiggis.
Saemiedigkiepresideente Nöörjen saadtehmoenehtsisnie mealtan jïh naan minuhth åadtjoeji Nöörjen ålkoerïjhkenministeren saarnometïjjen.
Sártnis deattuhii sámediggepresideanta ahte álgoálbmotovddastus Barentsovttasbarggus ferte ovddiduvvot viidáseappot.
Prïejhkesne saemiedigkiepresideente tjïelkesti ahte aalkoeåålmegendïedte #Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkosne tjoevere vijriebasse evtiedovvedh.
Son rámidii Barentsráđi go sii leat háhkan álgoálbmotoainnuid Joint Comminque nr 25 oktavuođas.
Dïhte #Barentsráđđi<np><sg><acc> girmi goh dah aalkoeåålmegenvuajnoeh skååffeme *Joint *Comminque nr. 25 gaskesisnie.
Viidáseappot deattuhii ahte stáhtat fertejit váldit mielde daid ON rávvagiid, mat earret eará bohtet ovdan ON erenoamášdieđiheaddji Anaya raporttas sápmelaččaid birra Suomas, Norggas ja Ruoŧas, ON erenoamášdieđiheaddji Anaya jahkásaš raporttain industriijadoaimmaid birra álgoálbmotguovlluin dahje daid lahka ja ON erenoamášáirasa Ruggie láidesteaddji prinsihpain industriijadoaimmaid ja olmmošvuoigatvuođaid birra.
Vijriebasse tjïelkesti ahte staath tjoeverieh mealtan vaeltedh dejtie ON:n bïhkedimmieh, mah gaskem jeatjah fraamme båetieh ON:n sjïerebïeljelæjjan Anayan reektehtsistie saemiej bïjre Soemeste, Nöörjeste jïh Sveerjeste, ON:n sjïerebïeljelæjjan Anayan fïerhtenjaapetje reektehtsinie industrijendarjomi bïjre aalkoeåålmegendajvijste jallh daj lïhke jïh ON:n sjïeresaadthalmetjen *Ruggie *láidesteaddji prinsïhpine industrijendarjomi jïh åålmehreaktaj bïjre.
Sámediggi deattuhii ahte go váldá vuhtii dákkár rávvagiid, de sáhttá gávdnat buriid čovdosiid stáhtaide, álgoálbmogiidda ja industriijadoaimmaide Barentsguovllus.
Saemiedigkie tjïelkesti ahte goh #<adv> dagkeresbïhkedimmide seatede, dellie maahta buerie tjoevtenjh staatide gaavnedh, aalkoeåålmegidie jïh industrijendarjoemidie Barentsguovlusne.
Árktalaš ráđđi
Arktihken raerie
Sámediggi lea oassálastán Árktalaš ráđi ministtarčoahkkimii Ruonáeatnamis.
Saemiedigkie arktihken raerien ministeretjåanghkosne Ruonáeanesne Mealtan.
Čoahkkimis deattuhii Sámediggi man deaŧalaš ovttasbargu Árktisas lea álgoálbmogiidda davvin, ja čujuhii dasa ahte dat máhttovuođđu maid Árktalaš ráđđi háhká, lea deaŧalaš Sámedikki mearrádusaide.
Tjåanghkosne Saemiedigkie tjïelkesti man vihkeles ektiebarkoe Árktisistie lea aalkoeåålmegidie noerhtene, jïh dïsse tjaatsesti ahte dïhte maahtoevåarome aaj Arktihken raerie skååffoe, lea vihkeles Saemiedigkien nænnoestahkide.
Vuosttaš juridihkalaččat čadni šiehtadus Árktalaš ráđi bokte, ohcama ja gádjuma birra Árktisas, mearriduvvui ministtarčoahkkimis.
Voestes juridihkeleslaakan gårredæjja latjkoe Arktihken raerine, ohtsemen jïh beerkemen bïjre Árktisisnie, ministeretjåanghkosne nænnoestovvi.
Sohppojuvvui bargat viidáseappot ođđa čadni šiehtadusaiguin dás duohko.
Barkedh latjkasovvi vijrebe orre gårredæjja latjkoejgujmie daelie *duohko.
Viidáseappot mearriduvvui ahte bistevaš čállingoddi ráđđái galgá ásahuvvot Romsii.
Vijriebasse nænnoestovvi ahte vihties sekretarijaate raaran edtja Romsese tseegkesovvedh.
Sámediggái lea deaŧalaš ahte čállingottis lea gelbbolašvuohta álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja beroštusaid birra.
Saemiedægkan vihkele ahte sekretarijaaten lea maahtaldahke aalkoeåålmegi reaktaj jïh ïedtjibïjre.
Dát lei okta eavttuin dasa ahte Ruoŧa, Norgga ja Suoma sámedikkit dorjo čállingotti ásaheami Romsii.
Daate lij akte moenemetsiehkijste dïsse ahte Sveerjen, Nöörjem jïh Soemen saemiedigkieh sekretarijaaten tseegkemem Romsese dåarjoejin.
Oassálastin Norgga ja Kanada gaskasaš bistevaš bilaterála gulahallančoahkkimii
Mealtan årromen Nöörjen jïh Kanada gasngesadtje vihties bilateraale gaskesadtemetjåanghkose
Sámediggi oassálasttii Norgga sáttagoddái Norgga ja Kanada gaskasaš bistevaš bilaterála gulahallančoahkkimii davviguovlluid birra.
Saemiedigkie Nöörjen saadtehmoenehtsisnie mealtan Nöörjen jïh Kanadan gasngesadtje vihties bilateraale gaskesadtemetjåanghkosne noerhtedajvi bïjre.
Čoahkkima fáddán ledje mearrahálddašeapmi ekovuogádaga vuođul ja olju ja gássa Árktisas.
Tjåanghkoen aamhtesinie mearoereereme lin *ekovuogádaga mietie jïh ålja jïh gaasse Árktisisnie.
Sámediggi lea duhtavaš go lea oassálastán.
Saemiedigkie madtjele goh mealtan.
Mii beasaimet guoskevaš, riikkaidgaskasaš foras vejolašvuođa muitalit Sámedikki barggu ja oainnu birra mii guoská sápmelaččaide erenoamážit deaŧalaš áššiide ja hástalusaide, ja árktalaš guvlui oppalaččat.
Mijjieh åadtjoejimh sjyöhtehke, gaskenasjonaale forumesne nuepiem Saemiedigkiem soptsestidh barkoen jïh vuajnoen bïjre mij saemide dæjpa joekoenlaakan vihkeles aamhtesh jïh haestiemidie, jïh arktihken dajvem ellieslaakan.
Danne lea dákkár oassálastin mielde čalmmustahttimin Sámedikki barggu riikkaidgaskasaččat, ja maiddá buorideamen oktavuođa Árktisa eará álgoálbmogiiguin.
Dannasinie dagkeres mealtan årromen mietie Saemiedigkien barkoem gaskenasjovnaale daltesisnie vååjnesasse bïejeminie, jïh aaj gaskesem bueredeminie Árktisen jeatjah aalkoeåålmegigujmie.
Sáttagoddi galledeamen Ruonáeatnama
Saadtehmoenehtse Ruonáeanam goevleleminie
Sámediggepresideanta oassálasttii stáhtačálli Erik Lahnsteina sáttagoddái galledit Ruonáeatnama golggotmánus.
Saemiedigkiepresideente staatetjaelije Erik mealtan Lahnsteinen saadtehmoenehtsisnie Ruonáeanam golken goevlelidh.
Áigumuš Sámedikki oassálastimiin lei oččodit lagat ovttasbarggu ealáhusovddidemiin álgoálbmotguovlluin.
Aajkoe Saemiedigkien mealtan årroeminie lij lïhkebe ektiebarkoem jieliemassenevtiedimmine aalkoeåålmegendajvijste åådtjedidh.
Presideanttas lei sáhkavuorru semináras Ruonáeana – Norga Lihtolaččat davvin, álgoálbmogiid beroštumiid birra ja mo dat fuolahuvvojit.
Presideenten lij lahtestimmie seminaaresne #Ruonáeana<np><cog><sg><nom> – Nöörje #Latjkoe<n><adj><comp><sg><nom> noerhtene, aalkoeåålmegi ïedtji bïjre jïh guktie dah sujhtesuvvieh.
Presideanta deattuhii sakka man deaŧalaš lea hálddašit luondduriggodagaid guoddevaččat ja evttohii ahte ferte ráhkadit njuolggadusaid dasa mo luondduriggodagaid galgá geavahit árktalaš guovlluin.
Presideente alme tjïelkesti maam vihkele lea eatnemenræjhkoesvoeth reeredh *guoddevaččat jïh uvtedi ahte tjoevere njoelkedassh dïsse darjodh guktie eatnemenræjhkoesvoeth edtja arktihken dajvine utnedh.
Presideanttas lei maid čoahkkin Ruonáeatnama riikadikki (landstinget) ovdagottiin ja oassálasttii čoahkkimiidda ealáhus- ja álgoávnnasministariin, finánsaministariin ja oahpahus- ja dutkanministariin.
Presideentesne lij maam tjåanghkoem Ruonáeanan rïjhkendigkiem (*landstinget) *ovdagottiin jïh tjåanghkojne mealtan jieliemasse- jïh aalkoematerijelleministerinie, finanseministerinie jïh ööhpehtimmie- jïh dotkemeministerinie.
Eará álgoálbmogat guossin
Jeatjah aalkoeåålmegh guessine
Guatemala mayaálbmoga ovddasteaddjit fitne galledeamen Sámedikki.
Guatemalan *mayaálbmoga saadthalmetjh goevleleminie mïnnin Saemiedigkiem.
Čoahkkima fáddán lei oktiigullevašvuohta ja Sámedikki riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargu.
Tjåanghkoen aamhtesinie lij *oktiigullevašvuohta jïh Saemiedigkien gaskenasjonaale aalkoeåålmegenbarkoe.
Sámediggi, álgoálbmotparlameantan, lea deaŧalaš ovdagovvan mayaálbmogii.
Saemiedigkie, aalkoeåålmehparlameentine, lea vihkele åvteguvvine *mayaálbmogii.
Guatemala ambassadevra Norggas lei maid mielde dán čoahkkimis.
Guatemala *ambassadevra Nöörjesne lij aaj mealtan daennie tjåanghkosne.
Chile mapucheálbmoga ovddasteaddjit fitne maid galledeamen Sámedikki.
Chilen *mapucheálbmoga saadthalmetjh aaj goevleleminie mïnnin Saemiedigkiem.
Čoahkkima fáddán lei oktiigullevašvuohta ja Sámedikki riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargu.
Tjåanghkoen aamhtesinie lij *oktiigullevašvuohta jïh Saemiedigkien gaskenasjonaale aalkoeåålmegenbarkoe.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 207. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 207. bielie 379 bielesne
Sámediggepresideanta Chiles
Saemiedigkiepresideente Chileste
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 208. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 208. bielie 379 bielesne
Sámediggepresideanta finai Chiles hállamin ILO-konvenšuvnna nr.
Saemiedigkiepresideente Chilesne soptsesteminie mïnni #ILO-konvensjovne<np><sg><acc> nr.
169 ja álgoálbmogiid konsulterenvuoigatvuođa birra.
169 jïh aalkoeåålmegi konsulteeremereaktan bïjre.
Presideanta muitalii sápmelaččaid vásáhusaid birra kultuvrraid rastásaš ovttasdoaibmamiin Norggas ja Davviriikkain, ja Sámedikki vásáhusaid birra konsultašuvdnašiehtadusain.
Presideente saemiej vaesehtsi bïjre soptsesti kultuvri *rastásaš *ovttasdoaibmamiin Nöörjesne jïh Noerhtelaantine, jïh Saemiedigkien vaesehtsi bïjre konsultasjovnelatjkojne.
Sáhkavuorustis deattuhii presideanta ahte konsultašuvdnavuoigatvuohta lea deaŧalaš reaidun oažžut stáhtaid iežaset politihkkahábmemis árvvusatnit álgoálbmogiid sierra oainnuid ja beroštusaid álbmogin.
Konsultašuvdnaortnet lea mielde nannemin álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid.
Konsultasjovneöörnege mealtan aalkoeåålmegi åålmehreaktah nænnoestidh.
Dán mátkkis finai presideanta galledeamen mapucheservodaga Araucanías.
Daennie fealadimmesne presideente mïnni goevleleminie *mapucheservodaga *Araucanías.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
Saemien parlamentarihkeles raerie
Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid gaskasaš parlamentáralaš ovttasbargoorgána.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) lea Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen saemiedigkiej gasngesadtje parlamentarihkeles ektiebarkoeorgaane.
Ruoššabeale sámit lea bistevaš oasseváldit ráđis.
Russlaantebieliem saemieh vihties mealtan raeresne.
SPR galgá fuolahit sápmelaččaid beroštumiid riikkarájiid rastá ja lea sámi jietna riikkaidgaskasaččat.
SPR edtja saemiej ïedtjh sujhtedh rïjhkenraejiej rastah jïh lea saemien tjoeje gaskenasjovnaale daltesisnie.
Sámediggái juolluduvvo 500 000 ru SPRii stáhtabušeahta bokte.
Saemiedægkan 500 000 kr. SPR:se staatenbeetnehsoejkesjisnie laeviehtåvva.
Juolludeapmi manná dan sámediggái mas lea ráđi čállingoddi.
Dievtie dan saemiedægkan mænna mesnie lea raerien sekretarijaate.
Iešguđet sámedikkit mákset sáttagottiid čoahkkin- ja ovddastangoluid.
Ovmessie saemiedigkieh saadtehmoenehtsh maeksieh tjåanghkoe- jïh *ovddastangoluid.
Sámi parlamentáralaš ráđđi lea mearridan ođđa doaibmaplána mii bistá 2013 jahkemolsumii.
Saemien parlamentarihkeles raerie orre dahkoesoejkesjem nænnoestamme mij 2013 jaepiemolsesovvemasse ryöhkoe.
SPR mihttomearri lea nannet ráđi ovttasbarggu ja rámmaeavttuid.
SPR:n ulmie lea raerien ektiebarkoem jïh mieriekrïevemh nænnoestidh.
SPR áigu maiddái nannet sámegielaid geavaheami ja sámegieloahpahusa vuođđoskuvllas.
SPR edtja aaj saemiengïeli pråvhkoem jïh saemienööhpehtimmiem maadthskuvlesne nænnoestidh.
Okta doaibmabijuin mii galgá čađahuvvot, lea evttohit oktasaš oahppoplána sámegielas ja duojis buot davviriikkain.
Akte råajvarimmine mij edtja tjïrrehtovvedh, lea ektie learoesoejkesjem saemiengïelesne jïh vætnosne gaajhkene noerhterïjhkesne uvtedidh.
SPR galgá ain bargat dainna ahte ásahuvvo sierra sámi universitehta.
SPR edtja annje dejnie barkedh ahte sjïere saemien universiteete tseegkesåvva.
Maiddái dat bargu ahte oažžut buot davviriikkaid dohkkehit davviriikkalaš sámekonvenšuvnna, galgá jotkojuvvot.
Aaj dïhte barkoe ahte åadtjoejibie gaajhkide noerhterïjhkide noerhtelaanti saemienkonvensjovnem dåhkasjehtedh, edtja #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf>.
Norgga beale Sámediggi válddii skábmamánus 2011 badjelasas Sámi parlamentáralaš ráđi jođiheami 16 mánu áigodahkii.
Nöörjen bieliem Saemiedigkie rahkan 2011 bijjeli vaeltieji Saemien parlamentarihkeles raerien mietiedimmien 16 askh boelhkese.
Sámeparlamentarihkkáriid konferánsa Girkonjárggas
Saemienparamentarihkeri konferaanse Girkonjárgeste
Norgga beale Sámediggi lágidii goalmmát sámeparlamentarihkkáriid konferánssa, mii dán jagi lei Girkonjárggas.
Nöörjen bieliem Saemiedigkie gåalmede saemienparamentarihkeri konferaansem öörni, mij daan jaepien lij Girkonjárgesne.
Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkit oassálaste, ja Sámi/Kola Suobbar (Ruošša beale sámit) ledje bovdejuvvon ja oassálaste konferánsii.
Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bielien saemiedigkieh mealtan, jïh Saemien/Kola *Suobbar (Russlaanten bieliem saemieh) lin bööresovveme jïh konferaansesne mealtan.
Olles 72 parlamentarihkkára oassálaste konferánsii.
Abpe 72paramentarihkerh konferaansesne mealtan.
Sámeparlamentarihkkáriid konferánssa boađusin lei 24 artihkkala sturrosaš loahppajulggaštus mii dorjojuvvui measta ovttajienalaččat.
Saemienparamentarihkeri konferaansen illedahkine lij 24:n artihkelen *sturrosaš minngiegietjiedeklarasjovne mij dåårjesovvi dallahmasten aktenraeresne.
Julggaštus čuovvola ollu fáttáid mat ledje guovtti ovddit julggaštusain.
Deklarasjovne jïjnjide aamhtesidie dåerede mah lin göökten övtebe deklarasjovnine.
Julggaštus lea maid sierra teakstaoassi Ruošša beale sápmelaččaid birra.
Deklarasjovne aaj sjïere teeksteboelhke Russlaanten bieliem saemiej bïjre.
Parlamentarihkkárat leat fuolastuvvan Ruošša stáhta álgoálbmotpolitihka geažil ja mo dat gieđahallá Ruošša beale sápmelaččaid.
Paramentarihkerh strerkiestamme Russlaanten staaten aalkoeåålmegenpolitihken dïete jïh guktie dïhte Russlaanten bieliem gïetedalla saemieh.
Danne sii bivdet Norgga, Ruoŧa ja Suoma ovttas ovddidit Ruošša beale sápmelaččaid dili álgoálbmotpolitihkaset bokte.
Dannasinie dah Nöörjem maedtieh, Sveerjen jïh Soemem ektesne Russlaanten bieliem evtiedidh saemiej tsiehkien aalkoeåålmegenpolitihken baaktoe.
Konferánssa fáddán lei árbediehtu.
Konferaansen aamhtesinie aerpiedaajroe lij.
Loahppajulggaštusas deattuhuvvui ahte stáhtat leat geatnegahttojuvvon árvvusatnit ja sihkkarastit sámi álbmoga vuoigatvuođa beassat hálddašit iežas árbedieđu ja iežaset árbevirolaš kulturovdanbuktima.
Minngiegietjiedeklarasjovnesne tjïelkestovvi ahte staath dïedtem utnedh seahkaridh jïh saemien åålmegen reaktam åadtjodh gorredidh jïjtjse aerpiedaajroem jïh jïjtjsh aerpiesïejhme kultuvreåvtese buektemem reeredh.
ON
ON
Proseassat ovdal ON álgoálbmogiid máilmmikonferánssa 2014
Prosessh aarebi ON:m aalkoeåålmegi eatnemenkonferaansem 2014
Sámediggi oassálasttii ON Álgoálbmotáššiid bistevaš forumii 2011.
Saemiedigkie ON mealtan Aalkoeåålmehaamhtesi vihties forumesne 2011.
Bistevaš forumis bovdii Sámediggi álgoálbmogiid ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánsii 2013 Áltái, ovdal ON Máilmmikonferánssa 2014.
Vihties forumesne Saemiedigkie aalkoeåålmegi ryöjredæjja aalkoeåålmegenkonferaansese 2013 Áltese bööri, ON:n aarebi Eatnemenkonferaansen 2014.
Presideantta bovdehusa duogáš lei ahte ON bealis ii lean jurddašuvvon lágidit formálalaš ráhkkaneami máilmmikonferánsii.
Presideenten *bovdehusa duekie lij ahte ON bielesne idtji leah öörnedh ussjedovveme byjjes ryöjredimmiem eatnemenkonferaansese.
Seammas leat álgoálbmogat ovddastuvvon juohkehaš iežas riikka bokte dán konferánssas.
Seammasïenten aalkoeåålmegh leah *ovddastuvvon fïereguhte jïjtjse rïjhken baaktoe daennie konferaansesne.
Danne livččii váttis álgoálbmogiidda oažžut sáni saji máilmmikonferánssas.
Dannasinie lea geerve aalkoeåålmegidie baakoen sijjien eatnemenkonferaanseste åadtjodh.
Ráhkkaneaddji konferánsa galgá addit álgoálbmogiidda vejolašvuođa digaštallat áššiid ja oktiiordnet árvalusaid ovdal máilmmikonferánssa.
Ryöjredæjja konferaanse edtja aalkoeåålmegidie nuepiem digkiedalledh aamhtesh vedtedh jïh *oktiiordnet åssjelh aarebi eatnemenkonferaansem.
Erenoamáš deaŧalaš lea ahte geahččala ollašuhttit álgoálbmotjulggaštusa ulbmiliid, ja ahte álgoálbmogiid ulbmilat ja áigumušat bohtet ovdan Máilmmi álgoálbmotkonferánssa 2014 loahppadokumeanttas.
Sjïere vihkele lea ahte voejhkele aalkoeåålmegendeklarasjovnen ulmieh tjïrrehtidh, jïh ahte aalkoeåålmegi ulmieh jïh aajkoeh fraamme båetieh Eatnemen aalkoeåålmegenkonferaansen jaepien 2014 minngiegietjietjaatsegistie.
Bistevaš foruma 2011 raporttas sávvojuvvo Sámedikki bovdehus ráhkkaneaddji konferánsii 2013 Áltái.
Vihties forumen jaepien 2011 reektehtsisnie vaajtelåvva Saemiedigkiem #bööredh<vblex><tv><der_h><vblex><imp><p3><sg> ryöjredæjja konferaansese 2013 Áltese.
Maŋŋá leat sihke ON álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanisma (EMRIP) ja ON olmmošvuoigatvuođaidráđđi (HRC) dahkan dan seammá.
Mænngan dovne ON aalkoeåålmehreaktaj aamhtesendabtijenmekanisme (EMRIP) jïh ON:m åålmehreaktajraerie (*HRC) dam #seamma<prn><ind><sg><acc> dorjeme.
Dál leat ráhkkaneamit Máilmmi álgoálbmotkonferánsii 2014 álggahuvvon.
Daelie ryöjredimmieh Eatnemen aalkoeåålmegenkonferaansese jaepien2014 aelkiehtovveme.
Lea evttohuvvon ahte álgoálbmogat čađahit regionála proseassaid, ja dan maŋŋá oktasaš proseassa masa regiovnnaid álgoálbmogat oassálastet.
Uvtedovveme ahte aalkoeåålmegh regionaale prosessh tjïrrehtieh, jïh dan mænngan ektie prosessem mïsse regijovnh aalkoeåålmegh mealtan.
Viidáseappot evttohuvvui ahte nammaduvvo oktiiordnenlávdegoddi 2013 ja 2014 várás, mii berrešii ovddastit buot 7 álgoálbmotregiovnna, ja mas galgá leat ovddasvástádus das ahte hábmet oktasaš strategiijaid ja oainnuid.
Vijriebasse uvtedovvi ahte nommehtåvva *oktiiordnenlávdegoddi jaepien 2013 jïh 2014:se, mij byöroe *ovddastit gaajhke 7 aalkoeåålmegenregijovnh, jïh mesnie galka årrodh dïedte desnie ahte ektie strategijh jïh vuajnoeh hammodh.
2011 EMRIP-sešuvnnas lágidii Sámediggi mállásiid, mas digaštallojuvvui álgoálbmogiid ráhkkaneapmi ovdal Máilmmikonferánssa 2014.
jaepien2011 EMRIP-sesjovnesne Saemiedigkie joptsh öörni, mesnie digkiedallesovvi aalkoeåålmegi ryöjredimmie aarebi Eatnemenkonferaansen 2014.
7 álgoálbmotregiovnna álgoálbmogat oassálaste.
7 aalkoeåålmegenregijovnh aalkoeåålmegh mealtan.
Boađusin sohpe ráhkadit evttohusdokumeantta, masa earret eará álgoálbmotráhkkaneami strategiijaevttohus váldojuvvo mielde.
Illedahkine darjodh skööpin uvtelassentjaatsegem, mïsse gaskem jeatjah aalkoeåålmegenryöjredimmien strategijenuvtelasse mealtan vaaltasåvva.
Dát evttohus váldojuvvui ovdan beaivvi maŋŋá, ja das mieđihuvvui čađahit evttohusdokumeantta evttohuvvon proseassa.
Daate uvtelasse fraamme biejjien mænngan vaaltasovvi, jïh desnie tjïrrehtidh nortesovvi uvtelassentjaatsegem uvtedovveme prosessen.
Okta dain strategiijain lea ahte Sámediggi čađaha ráhkkaneaddji álgoálbmotkonferánssa Álttás 2013:s.
Akte dejniestrategijijste lea ahte Saemiedigkie ryöjredæjja aalkoeåålmegenkonferaansem Áltesne jaepien 2013 tjïrrehte.
Sámediggi lea ovttas IWGIA:in (International Working Group for Indigenous Affairs) ja Ruonáeatnama ruovttustivrrain bovden čoahkkimii máilmmikonferánssa birra ođđajagimánus 2012, masa buot 7 álgoálbmotregiovnna čoahkkinoassálastit bovdejuvvojit searvat.
Saemiedigkie ektesne *IWGIA:im (International *Working Groupen *for In*digenous Affairsen) jïh Ruonáeanan gåetienståvrojne tjåanghkose böörh eatnemenkonferaansen bïjre tsïengelen 2012, mïsse gaajhke 7:n aalkoeåålmegenregijovnen #tjåanghkoe<n><cmp_sggen><cmp>#mealtan<adv><der_nomag><n> bööresuvvieh mealtan.
Čoahkkin dollojuvvo Københavnas.
Tjåanghkoe Københavnesne åtnasåvva.
Sámi parlamentáralaš ráđi stivra lea nammadan áirasa ovddastit Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sámedikkiid álgoálbmogiid máilmmiviidosaš ráhkkananproseassain, mat čađahuvvojit ovdal ON álgoálbmogiid máilmmikonferánssa 2014:s.
Saemien parlamentarihkeles raerien ståvroe saadthalmetjem nommehtamme *ovddastit Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bielien saemiedigkiej aalkoeåålmegi eatnemevijries ryöjredimmieprosessine, mah aarebi tjïrrehtovvieh ON:m aalkoeåålmegi eatnemenkonferaansen jaepien 2014.
ON Álgoálbmotjulggaštus
ON:n aalkoeåålmegendeklarasjovne
ON julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid birra dohkkehuvvui 2007:s.
ON:n deklarasjovne aalkoeåålmegenreaktaj bïjre jaepien 2007 dåhkasjehti.
Máŋga álgoálbmotjulggaštusa artihkkaliin leat juo boahtán fápmui eará čadni juridihkalaš instrumeanttaid bokte, nu go ovdamearkka dihtii ILO konvenšuvnna nr.
Gelliem aalkoeåålmegendeklarasjovnh artihkelijstie joe aalkemejuhtedh jeatjah gårredæjja juridihkeles *instrumeanttaid gåaskoejin, dan gosse vuesiehtimmien dïehre ILO konvensjovnen nr.
169, ON siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid konvenšuvnna ja ON ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš konvenšuvnna vuoigatvuođaid bokte, dahje dakkár nationála lágaid bokte go Vuođđolága ja olmmošvuoigatvuođalága.
169, ON sivijle jïh politihkeles reaktaj konvensjovnen jïh ON ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle konvensjovnen reaktaj baaktoe, jallh dagkeres nasjonaale laakine gosse Maadthlaakem jïh åålmehreaktanlaakem.
Dasa lassin boahtá álgoálbmotjulggaštusas ovdan riikkaidgaskasaš virolašvuohta, masa lea máilmmiviidosaččat ovttamielalašvuohta ja maid dalle ferte atnit čadni norbman olles máilmmiservodahkii.
Dïsse lissine aalkoeåålmegendeklarasjovneste fraamme båata gaskenasjonaale #vuekie<n><adj><der_vuota><n><sg><nom>, mïsse lea eatnemevijrieh sïemesvoete jïh maam dellie tjoevere gårredæjja normine abpe eatnemensiebriedahkese utnedh.
Stáhtat leat geatnegahttán iežaset ovddidit julggaštusa mearrádusaid dievaslaš čađaheami.
Staath stilleme jïjtjemsh deklarasjovnen nænnoestahkh evtiedidh ellies tjïrrehtimmiem.
Sámedikkis lea sierra ovddasvástádus das ahte oainnusmahttit álgoálbmotjulggaštusa ja oažžut dan geavahuvvot juridihkalaččat láidesteaddji ja dohkkehuvvon reaidun.
Saemiedigkien lea sjïere dïedte desnie ahte aalkoeåålmegendeklarasjovnem vååjnesasse bïejedh jïh dam åadtjoejibie juridihkeleslaakan åtnasovvedh *láidesteaddji jïh dåhkasjahteme dïrreginie.
Sámediggi oaivvilda ahte ON álgoálbmotjulggaštusa sisdoallu dávista ja ovddasta álgoálbmotrievtti rievttálaš ovdáneami.
Saemiedigkien mïelen mietie ON:n aalkoeåålmegendeklarasjovnen sisvege svååroe jïh *ovddasta aalkoeåålmegenreaktoen reaktoen evtiedimmiem.
Sámediggi oaivvilda ahte ON álgoálbmotjulggaštusa implementerema ferte čalmmustahttit.
Saemiedigkien mïelen mietie ON aalkoeåålmegendeklarasjovnen *implementerema tjoevere vååjnesasse bïejedh.
Julggaštusa mearrádusaid nationála ferte čuovvolit riikka lágain ja hálddahuslaš dásis.
Deklarasjovnen nænnoestahki nasjonaales tjoevere rïjhken laakine jïh reerije daltesisnie dåeriedidh.
Sámediggi oaidná ahte dárbbašuvvo dieđihit man muddui duođaid bargojuvvo álgoálbmotjulggaštusa artihkkaliid čađahemiin nationála dásis.
Saemiedigkie vuajna ahte bïeljelidh daarpesjåvva man tïjjese #saetnies<adj><pl><gen> aalkoeåålmegendeklarasjovnen artihkeli tjïrrehtimmine nasjonaale daltesisnie barkesåvva.
Álgoálbmotjulggaštusa erenoamáš čuovvolanvuogit leat biddjojuvvon ON Álgoálbmogiid bistevaš forumii, ON álgoálbmogiid erenoamášdieđiheaddjái ja ON Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismii, ja daidda ON-orgánaide muđui mat barget álgoálbmotáššiiguin.
Aalkoeåålmegendeklarasjovnen sjïere dåeriedimmievuekieh leah bïejesovveme ON:m Aalkoeåålmegi vihties forumese, ON:m aalkoeåålmegi sjïerebïeljelæjjese jïh ON:n aalkoeåålmehreaktaj aamhtesendabtijenmekanismese, jïh dejtie ON-orgaanide voen mah aalkoeåålmegenaamhtesigujmie berkieh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 209. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 209. bielie 379 bielesne
ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya raporta sápmelaččaid birra Suomas, Norggas ja Ruoŧas
ON:n sjïerebïeljelæjja Jamesen Anayan reektehts saemiej bïjre Soemeste, Nöörjesne jïh Sveerjesne
Árrat jagis 2011 bijai ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya ovdan raportta Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sápmelaččaid birra.
Aarehken#jaepie<n><sg><loc>2011 ON bïeji sjïerebïeljelæjja James Anaya fraamme reektehtsem Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bieliem saemiejbïjre.
Okta su rávvagiin lea ahte Suopma ja Ruoŧŧa dohkkehit ILOkonvenšuvnna nr.
Akte dan bïhkedimmijste lea ahte Soeme jïh Sveerje dåhkasjehtedh #ILO<n><acr><cmp>konvensjovnen nr.
169.
169.
Son lea duhtavaš dainna ahte davviriikkalaš sámekonvenšuvnna šiehtadallamat jotkojuvvojit fas 2011:s, ja son rávve davviriikkaid joatkit ja áŋgiruššat garraseappot dainna ahte oažžut sámi álbmoga iešmearrideami čađahuvvot.
Dïhte madtjele dejnie ahte noerhtelaanti saemienkonvensjovnen raarahtallemh viht jaepien 2011 #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl>, jïh dïhte noerhterïjhkh nihtetjæsta jåerhkedh jïh garrebelaakan dejnie eadtjaldovvedh ahte saemien åålmegen jïjtjereeremen åadtjoejibie tjïrrehtovvedh.
Anaya čujuhan raporttas ahte dat oahppu maid sámi mánát ožžot davviriikkain, lea menddo headju.
Anayan reektehtsisnie tjaatsestem ahte dïhte learoe aaj saemien maanah noerhterïjhkijste åadtjoeh, lea ååpsen geerve.
Son rávve davviriikkaid ja sámeparlameanttaid ovttasbargat doaibmabijuid nannemin ođđasis ealáskahttimin sámegiela ja nannemin prográmmaid sámi giela ja kultuvrra oahpaheami várás.
Dïhte nihtetjæsta noerhterïjhki jïh saemienparlameenth laavenjostedh råajvarimmieh ikth vielie nænnosteminie saemiengïelem jealajehtieminie jïh programmh nænnosteminie saemien gïelen jïh kultuvren ööhpehtimmien muhteste.
Norga rávvejuvvo váldit vuhtii Riddoguolástuslávdegotti loahppajurdagiid ja čađahit beaktilis doaibmabijuid sihkkarastin dihtii guolástanvuoigatvuođaid sámi riddoálbmogii.
Nöörje seatadidh #<adv> #nihtetjistedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> Gaedtiegöölemenmoenehtsen minngiegietjieåssjalommesh jïh tjïrrehtidh eadtjohke råajvarimmiej gorredimmien dïehre göölemereaktah saemien gaedtieåålmegasse.
Erenoamášdieđiheaddji deattuha viidáseappot ahte lágaaddin ja hálddahuslaš doaibmabijut mat addet vejolašvuođa ávkkástallat luondduriggodagaiguin sámi guovlluin, berrejit dávistit relevánta riikkaidgaskasaš standárddaide.
Sjïerebïeljelæjja vijriebasse tjïelkeste ahte laakevedtemen jïh reerije råajvarimmieh mah nuepiem vedtieh eatnemenræjhkoesvoetigujmie saemien dajvine nåhtadibie, byöroeh relevaante gaskenasjonaale standardide svååredh.
Viidáseappot dovddahii erenoamášdieđiheaddji ahte davviriikkat berrejit, ovttasráđiid sámi parlameanttaiguin, nannet doaibmabijuid maid bokte sáhttá váldit ovdan dálkkádatrievdamiid negatiiva váikkuhusaid sámi álbmogii, ja ahte davviriikkat berrejit geahččalit doalahit boraspiremáddodagaid boazoguohtunguovlluin, dakkár dásis maid boazodoalloservodagat sáhttet gierdat, ja sii berrejit buhtadit ollásit boazodolliide boraspirevahágiid ovddas.
Vijriebasse sjïerebïeljelæjjam jiehtieji ahte noerhterïjhkh byöroeh, ektine saemien parlameentigujmie, råajvarimmieh nænnoestidh mejgujmie maahta fraamme daelhkienjorkestovvemh negatijve dïedth vaeltedh saemien åålmegasse, jïh ahte noerhterïjhkh byöroeh voejhkelidh juvrenmaadtoeh bovtsegåatomedajvine utniehtidh, dagkeres daltesisnie maam båatsoesiebriedahkh maehtieh töölledh, jïh dah byöroeh *buhtadit ellieslaakan bovtsesteerijidie juvrengoerpi åvteste.
ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya raporta Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sápmelaččaid birra biddjojuvvui ovdan ON olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
ON:n sjïerebïeljelæjja Jamesen Anayan reektehts Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bieliem saemiej bïjre fraamme bïejesovvi ON åålmehreaktanraerien 18.
sešuvnnas.
sesjovnesne.
2011:s lea leamaš vuogas geavahit raportta dakkár dokumeantan masa sáhttá čujuhit ja maid sáhttá geavahit maiddái eará oktavuođain, nu go ovdamearkka dihtii sierra artihkalin Sámi parlamentarihkkáriid Girkonjárggajulggaštusas.
jaepien 2011 orreme sjiehtele reektehtsem dagkeres tjaatseginie utnedh mïsse maahta tjaatsestidh jïh maam maahta aaj jeatjah gaskesinie utnedh, dan gosse vuesiehtimmien dïehre sjïere artihkelinie Saemien paramentarihkeri Gærhkoenjaarkendeklarasjovnesne.
Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanisma
Aalkoeåålmegenreaktaj aamhtesendabtijenmekanisme
Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanisma (EMRIP) doallá jahkásaš sešuvnnaid masa Sámediggi oassálastá.
Aalkoeåålmegenreaktaj aamhtesendabtijenmekanisme (EMRIP) fïerhtenjaapetje sesjovnh steerie mïsse Saemiedigkie mealtan.
2011 váldofáttát ledje EMRIP guorahallan álgoálbmogiid vuoigatvuođa birra beassat searvat mearrádusproseassaide ja ON álgoálbmotjulggaštussii.
jaepien 2011 åejvieaamhtesh lin EMRIP:m aalkoeåålmegh reaktanbïjre goerehtalleme åadtjodh nænnoestahkenprosessine mealtan jïh ON aalkoeåålmegendeklarasjovnesne.
EMRIP loahpalaš raporta dohkkehuvvui sešuvnnas.
EMRIP:n minngemes reektehts sesjovnesne dåhkasjehti.
Das boahtá ovdan EMRIP evttohus Olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
Destie fraamme båata EMRIP uvtelasse Åålmehreaktanraerien 18.
sešuvdnii.
sesjovnese.
Čuovvovaš golmma evttohusas lea njuolgga mearkkašupmi Sámedikki riikkaidgaskasaš bargui ovddasguvlui:
Minngebe golmene uvtelassesne lea rïekte mïerhkesjimmie Saemiedigkien gaskenasjonaale barkose rïektes raadtan:
Boahtte jági guorahallama evttohuvvon fáttát ledje joatkit geahčadit álgoálbmogiid vuoigatvuođa oassálastit mearridanproseassaide, muhto dalle daid industriijadoaimmaid oktavuođas mat leat vuođđuduvvon resursaávkkástallamii/ovddideapmái.
Båetijen jaepien salkehtimmien uvtedovveme aamhtesh lin jåerhkedh gïehtjedidh aalkoeåålmegi reaktam nænnoestimmieprosesside mealtan, mohte dellie daj industrijedarjomi gaskesisnie mah vierhtiennåhtadæmman tseegkesovveme/evtiedæmman.
Viidáseappot evttohii EMRIP ahte Olmmošvuoigatvuođaráđđi ávžžuha Váldočoahkkima farggamusat nannet álgoálbmogiid vuoigatvuođa beassat oassálastit ONii, mas earret eará álgoálbmotparlameanttat (nu go Sámediggi) oažžot uhcimusat seamma stáhtusa go NGOat ON vuogádagas.
Vijriebasse EMRIP:m uvtedi ahte Åålmehreaktanraerie åejvietjåanghkoem Haasta *farggamusat aalkoeåålmegi reaktam åadtjodh nænnoestidh ON:sne mealtan, mestie gaskem jeatjah aalkoeåålmegenparlameenth (dan gosse Saemiedigkie) unnemeslaakan seamma staatusen åadtjodh gosse *NGOat ON systeemeste.
EMRIP ávžžuha Olmmošvuoigatvuođaráđi dohkkehit Norgga beale Sámedikki evttohusa ahte lágidit ráhkkanankonferánssa 2013:s Álttás ja bivdá ahte Váldočoahkkin ja stáhtat sihkkarastet ahte dakkár konferánssa loahppajurdagat váldojuvvojit mielde ON Máilmmikonferánssa 2014 bohtosii.
EMRIP haasta Åålmehreaktanraeriem Nöörjen bieliem Saemiedigkien uvtelassem dåhkasjehtedh ahte ryöjredimmiekonferaansem jaepien 2013 Áltesne öörnijibie jïh maadta ahte Åejvietjåanghkoe jïh staath gorredieh ahte dagkeres konferaansen minngiegietjieåssjalommesh mealtan vaaltasuvvieh ON Eatnemenkonferaansen 2014 illedahkese.
Sámedikkis lei sáhkavuorru mas mii dovddaheimmet doarjaga EMRIP loahpparaportii.
Saemiedigkien lij lahtestimmie mesnie mijjieh dåarjoen EMRIP:m minngiegietjiereektehtsasse jiehtiejimh.
Sáhkavuorus ávžžuhii Sámediggi Norgga geassit ruovttoluotta dan jienastanvárrehusa maid dat lei bidjan álgoálbmotjulggaštusa mearrideami oktavuođas.
Lahtestimmesne Saemiedigkie Nöörjem haestieji bååstede damgïelevedtemevæhtam maam giesedh dïhte lij aalkoeåålmegendeklarasjovnen nænnoestimmien gaskesisnie bïejeme.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 210. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 210. bielie 379 bielesne
Olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
Åålmehreaktanraerien 18.
sešuvdna
sesjovne
Olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
Åålmehreaktanraerien 18.
sešuvdna dollojuvvui čakčat ja Sámediggi lei mielde go álgoálbmotáššit ON Álgoálbmotvuoigatvuođaid áššedovdimekanismma (EMRIP) ja ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya raportta oktavuođas meannuduvvojedje.
sesjovne tjaktjege steeresovvi jïh Saemiedigkie lij mealtan gosse aalkoeåålmegenaamhtesh ON Aalkoeåålmehreaktaj aamhtesendabtijenmekanismen (EMRIP) jïh ON:n sjïerebïeljelæjja Jamesen Anayan reektehtsen gaskesisnie gïetedovvin.
Norgga sáttagoddi, masa Sámediggi oassálasttii, bijai ovdan guokte oktasaš sáhkavuoru sáttagottis, mas nubbi sáhkavuorru lei vuosttažettiin erenoamášdieđiheaddji barggu birra 2011:s ja nubbi lei dan birra mo álgoálbmogiid giella ja kultuvra lea deaŧalaš dasa ahte suodjalit álgoálbmogiid identitehta ja čálggu.
Nöörjen saadtehmoenehtse, mïsse Saemiedigkie mealtan, fraamme göökte ektie lahtestimmien saadtehmoenehtsinie bïeji, mesnie mubpie lahtestimmie lij voestegh sjïerebïeljelæjja barkoen bïjre jaepien 2011 jïh mubpie lij dan bïjre guktie aalkoeåålmegi gïele jïh kultuvre vihkele dïsse ahte aalkoeåålmegi identiteetem jïh murriem vaarjelidh.
ON erenoamášdieđiheaddji James Anaya bijai ovdan iežas jahkásaš raportta mii lei industriijafitnodagaid doaimmaid birra álgoálbmotguovlluin dahje dain guovlluin mat gusket álgoálbmotguovlluide.
ON:n sjïerebïeljelæjja Jamesen Anaya fraamme jïjtjse fïerhtenjaapetje reektehtsem bïeji mij lij industrijensïelti darjomi bïjre aalkoeåålmegendajvine jallh dejniedajvine mah aalkoeåålmegendajvh dijpieh.
Erenoamášdieđiheaddji áigu joatkit barggus dán suorggis, masa son 2013.s galgá leat ráhkadan njuolggadusaid dahje prinsihpaid dán suorggi birra.
Sjïerebïeljelæjjam edtja barkosne daennie suerkesne jåerhkedh, mïsse dïhte 2013.s. galka dorjeme njoelkedassi jallh prinsïhpi daan suerkien bïjre.
Viidáseappot bijai erenoamášdieđiheaddji ovdan raporttas Suoma, Norgga ja Ruoŧa beale sápmelaččaid birra.
Vijriebasse sjïerebïeljelæjjam fraamme reektehtsisnie bïeji Soemen, Nöörjen jïh Sveerjen bieliem saemiej bïjre.
Dađibahábut ii šaddan dat oalgelágideapmi dollojuvvot maid Sámiráđđi lei plánen sivas go Olmmošvuoigatvuođaráđi áigeplána rievdaduvvui.
*Dađibahábut idtji sjïdth dïhte åelkieöörneme steeresovvedh maam #Sámiráđđi<np><sg><nom> lij sjïekesne soejkesjamme gosse Åålmehreaktanraerien tïjjesoejkesje jarkestovvi.
Mii leat maŋŋá ožžon dan dieđu ahte dat galgá čađahuvvot goas nu maŋŋá.
Mijjieh libie mænngan dam daajroem åådtjeme ahte dïhte edtja gåessie dan mænngan tjïrrehtovvedh.
Olmmošvuoigatvuođaráđđi ávžžuhii ON-čállingotti ráhkkanahttit dokumeantta daid vugiid birra mo searvvahit álgoálbmotáirasiid oassálastit ON vuogádahkii dain áššiin mat gusket sidjiide.
Åålmehreaktanraerie haestieji ON-sekretarijaatem tjaatsegem båårestidh daj vuekiej bïjre guktie aalkoeåålmegensaadthalmetjh mealtan ON mealtan systeemesne dejnie aamhtesinie mah dejtie dijpieh.
Vurdojuvvo ahte dán barggus lea njuolgga mearkkašupmi Sámediggái ja ahte Sámedikkis lea beroštus dasa, go dát guoská boahtteáiggi oassálastimii ON-orgánain ja iešheanalaš konsultašuvdnastáhtusii.
Vuartasåvva ahte daenniebarkosne lea rïekte mïerhkesjimmie Saemiedægkan jïh ahte Saemiedigkien lea ïedtje dïsse, goh daate båetijen aejkien mealtan årromem ON-orgaanine jïh stinkes konsultasjovnestaatusem dæjpa.
Dát ovdáneapmi dávista Sámedikki mielas ollásit ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa mearrádusaide, mas earret eará deattastuvvo ahte dárbbašlaš doaibmabijut galget čađahuvvot sihkkarastin dihtii álgoálbmogiid oassálastima daidda riikkaidgaskasaš proseassaide mat gusket sidjiide.
Daate evtiedimmie Saemiedigkien mïeleste dïevebe ON:n aalkoeåålmegenreaktah deklarasjovnen nænnoestahkide svååroe, mesnie gaskem jeatjah tjïerteståvva ahte daerpies råajvarimmieh edtjieh gorredimmien dïehre tjïrrehtovvedh aalkoeåålmegi mealtan årromen dejtie gaskenasjonaale prosesside mah dejtie dijpieh.
Ráhkkananproseassa plánejuvvon ráhkkanankonferánssa oktavuođas Álttás 2013:s ovdal Máilmmikonferánssa 2014 ii leat namuhuvvon sierra Olmmošvuoigatvuođaráđi 18.
Ryöjredimmieprosesse soejkesjovveme ryöjredimmiekonferaansen gaskesisnie Áltesne jaepien 2013 aarebi Eatnemenkonferaansen jaepien 2014 ij leah moenesovveme sjïere åålmehreaktanraerien 18.
sešuvnna resolušuvdnateavsttas, muhto sii sávvet álgoálbmotoassálastima buresboahtin Máilmmikonferánsii 2014 ja ráhkkananprosessii.
sesjovnen resolusjovneteekstesne, mohte dah aalkoeåålmegenmealtan årromem vaajtelieh *buresboahtin Eatnemenkonferaansese jaepien 2014 jïh ryöjredimmieprosessese.
Sámedikki hálddahus
Saemiedigkien reereme
Sámedikki hálddahusas leat váldoáššis golbma sierra rolla álbmotválljejuvvon olbmuide ja álbmogii: Sámedikki parlameantahálddašeapmi Sámediggeráđi politihkalaš čállingoddi Hálddašanáššiid ráhkkaneapmi Sámedikki sierra politihkalaš mearridanorgánaide
Saemiedigkien reeremen leah åejvieaamhtesisnie golme sjïere råållah åålmehveeljesovveme almetjidie jïh åålmegasse: Saemiedigkien parlameentereereme Saemiedigkieraerien politihkeles sekretarijaate Reeremeaamhtesi ryöjredimmie Saemiedigkien sjïere politihkeles nænnoestimmieorgaanide
Sámedikkis lea sihke parlameanta, politihkalaš jođiheapmi ja hálddašeapmi čohkkejuvvon ovtta organisašuvdnii.
Saemiedigkien dovne parlameente, politihkeles mietiedimmie jïh reereme akten organisasjovnese tjöönghkesovveme.
Sámedikki hálddahusas lea 2011:s čađahuvvon viiddis ođđasisorganiseren.
Saemiedigkien reeremen jaepien 2011 tjïrrehtovveme vijries *ođđasisorganiseren.
Hálddahusas leat dál 7 fágaossodaga ja 2 stába:
Reeremen leah daelie 7 faagengoevtesh jïh 2 *stába:
Giellaossodat (GlE) Bajásšaddan- ja oahpahusossodat (BOA) Ealáhus-, kultur- ja dearvvašvuođaossodat (EKD) Vuoigatvuođa- ja riikkaidgaskasašossodat (VUOR) Kulturmuito-, areála- ja birasossodat (KAB) Hálddahusossodat (HÁL) Gulahallanossodat (GUL) Direktevrra bargoveahka (DIR) Dievasčoahkkinbargoveahka (DIS)
Gïelegoevtese (*GLE) Byjjenimmie-jïhööhpehtimmiegoevtese (BOEN) Jieliemasse-, kultuvre- jïh starnengoevtese (*EKD) Reaktan- jïh gaskenasjonaalegoevtese (*VUOR) Kultuvremojhtese-, goelpeneståaroe- jïh byjresegoevtese (*KAB) Reeremengoevtese (*HÁL) Gaskesadtemegoevtese (*GUL) Direktöören barkoefaamoe (*DIR) Dïevestjåanghkoenbarkoefaamoe (DIJJESTE)
Ossodagat barget áššemeannudemiin ja fállet bálvalusaid sihke politihkalaš eiseválddiide ja álbmogii.
Goevtesh berkieh aamhtesh gïetedalledh jïh dïenesjh faelieh dovne politihkeles åejvieladtjide jïh åålmegasse.
Juohke ossodagas lea erenoamáš ovddasvástádus fágapolitihkalaš čállingoddin Sámediggeráđđái.
Fïerhten goevtesen lea sjïere dïedte faagenpolitihken sekretarijaatine Saemiedigkieraaran.
Dievasčoahkkinbargoveagas lea ovddasvástádus lávdegodde- ja dievasčoahkkimiin ja áirasiidda láhčimis.
Dïevestjåanghkoebarkoefaamoen lea dïedte moenehtse- jïh dïevestjåanghkojne jïh saadthalmetjidie laetjedh.
Dievasčoahkkinbargoveahka lea oassi Sámedikki hálddahusas, muhto politihkalaččat gullá dievasčoahkkinjođiheaddji vuollásažžan, iige sámediggeráđi.
Dïevestjåanghkoenbarkoefaamoe boelhke Saemiedigkien reeremisnie, mohte politihkeleslaakan dïevestjåanghkoenjuhtiehtæjja gåvla vueleginie, ij saemiedigkieraeriem.
Dievasčoahkkinbargoveagas lea hálddahuslaš ovddasvástádus Sámedikki parlamentáralaš doaimmas, maiddái lávdegodde- ja dievasčoahkkimiid plánemis ja čađaheamis.
Dïevestjåanghkoebarkoefaamoen lea reerije dïedte Saemiedigkien parlamentarihkeles darjoemisnie, aaj moenehtse- jïh dïevestjåanghkoej soejkesjimmesne jïh tjïrrehtimmesne.
Dievasčoahkkinbargoveagas leat golbma bargi ja danne fertejit lávdegodde- ja dievasčoahkkimiid oktavuođas oažžut veahki eará ossodagain namuhuvvon čoahkkimiid čállinbálvalusaide, jorgalanbálvalusaide jna.
Dïevestjåanghkoebarkoefaamosne leah golme barkijh jïh dannasinie tjoeverieh moenehtse- jïh dïevestjåanghkoej gaskesistie åadtjoejibie viehkien jeatjah goevtesinie moenesovveme tjåanghkoej tjaelemedïenesjidie, jarkoestimmiedïenesjidie jnv.
Sámedikkis leat kánturbáikkit Snoasas, Ájluovttas, Evenáššis, Olmmáivákkis, Guovdageainnus, Kárášjogas ja Unjárggas.
Saemiedigkien leah kontovresijjieh Snåasesne, Ájluoktesne, Evenesesne, Olmmáivággijjesne, Goevtegeajnosne, Karasjohkesne jïh Nessebyesne.
Strategiijat 2011 bušeahtas addet gova doaimmas iešguđege politihkka- ja hálddašanguovllus.
Strategijh jaepien 2011 beetnehsoejkesjisnie guvviem darjoemisnie vedtieh ovmessie politihke- aaj jïh reeremedajvesne.
Bargu áššiid politihkalaččat ovddidemiin ja čuovvolemiin, lassánan hálddašandoaimmat ja vuordámušat servodagas gáibidit kapasitehta ja alla fágalaš gelbbolašvuođa ollu surggiin.
#Barkedh<vblex><tv><imp><p1><du> aamhtesi politihkeleslaakan evtiedidh jïh dåeriedidh, læssanamme reeremedarjomh jïh vuartoeh siebriedahkeste kapasiteetem jïh jolle faageles maahtaldahkem jïjnjijste suerkijste krievieh.
Jagi 2011 reviderejuvvon bušeahtas lei várrejuvvon 90 560 000 ru hálddahusa dási doaibmagoluide.
Jaepien 2011 revideeresovveme beetnehsoejkesjisnie lij bïedtesovveme 90 560 000 kr. reeremen daltesen darjomemaaksojde.
31.12.2011 nammii ledje Sámedikki hálddahusas 137 jahkedoaimma.
31.12.2011 nommese lin Saemiedigkien reeremen 137 jaepiedarjomh.
Tabeallas vuolábealde oidno man ollu leat bargit ja movt dat juohkásit nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka.
Tabelleben vuelielisnie vååjnoe man jïjnjen barkijh jïh guktie dah *juohkásit nyjsenæjjaj jïh almaj gaskemsh.
31.12.2009
31.12.2009
31.12.2010
31.12.2010
31.12.2011
31.12.2011
Jođih.
*Jođih.
Jahkedoaibma oktiibuot
Jaepiedarjome ektiegaajhke
Jođih.
*Jođih.
Jahkedoaibma oktiibuot
Jaepiedarjome ektiegaajhke
Jođih.
*Jođih.
Jahkedoaibma oktiibuot Almmáiolbmot Nissonolbmot Oktiibuot
Jaepiedarjome ektiegaajhke almah Nyjsenæjjah Ektiegaajhke
Nissonproseanta 65,9
Nyjsenæjjanproseente 65,9
41,7 61,2
41,7 61,2
55,5 63,5 Almmáiproseanta 34,1
55,5 63,5 Almaproseente 34,1
58,3 38,8
58,3 38,8
44,5 36,5
44,5 36,5
Bealit Sámedikkis, bargoaddi ja bargiidorganisašuvnnat, leat ovttasráđiid ásahan Sámedikki bargiid- ja bálkápolitihka, mii earret eará guoská oktavuhtii beliid gaskka.
Bielieh Saemiedigkesne, barkoevedtije jïh barkijiorganisasjovnh, ektine tseegkeme Saemiedigkien barkiji- jïh baalhkapolitihkem, mij gaskem jeatjah gaskesem bieliej gaskemsh dæjpa.
Báikkálaš bálkášiehtadallamiid bokte leat bealit buktán albmosii ja dássen bálkáerohusaid nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka, iešguđege virgejoavkkuid siskkobealde.
Dajven baalhkaraarahtalleminie bielieh byjjesasse buakteme jïh *dássen baalhkajoekehtsh nyjsenæjjaj jïh almaj gaskemsh, ovmessie barkoedåehkiej sisnjelen.
Sámediggi lea nu gohčoduvvon “IA-bedrift” ja čuovvu daid njuolggadusaid mat leat mearriduvvon šiehtadusas čáhkkilis bargoeallima birra.
Saemiedigkie dan gohtjesovveme “*IA-*bedrift” jïh dejtie njoelkedasside dåerede mah latjkosne nænnoestovveme *čáhkkilis barkoejielemen bïjre.
Bargit geain leat láhčindárbbut bargosaji ja bargguid ektui ožžot fálaldaga das.
Barkijh giej leah *láhčindárbbut barkoesijjien jïh barkoejmuhteste faalenassem destie åadtjoeh.
Dat lokálat maid Sámediggi geavaha galget hábmejuvvot nu ahte olbmot geain lea fuotnánan doaibmanávccat váldojuvvojit vuhtii.
Dïhte *lokálat maam Saemiedigkie åtna edtjieh dan hammoedovvedh ahte almetjh giej lea *fuotnánan darjomefaamoeh #<adv> seatadovvieh.
Bargiidpolitihkalaš mihttomearrin lea dássedettolaš ahke- ja sohkabeallečoahkkádus, ja olbmuid rekrutteren geain lea minoritehta- ja álgoálbmotduogáš.
Barkijipolitihken ulmine lea dalteseleavloen aaltere- jïh *sohkabeallečoahkkádus, jïh almetjh dåårrehtem giej minoriteete- jïh aalkoeåålmegenduekie lea.
Dát váldojuvvo vuhtii buot almmuhemiid ja bargiid rekrutterema oktavuođas.
Daate #<adv> seatadåvva gaajhki bæjjoehtimmiej jïh barkiji dåårrehtimmien gaskesistie.
Áššehivvodat Sámedikkis lea lassánan jagis jahkái.
Aamhtesenveahka Saemiedigkien jaepeste jaapan læssanamme.
Dasa lassin go duohtavuođas lea dokumeantalohku lassánan, de leat maid ollu áššit, maid Sámediggi meannuda viidon ja váttásmuvvan sakka maŋimuš jagiid.
Dïsselissine goh rïektesisnie tjaatsegelåhkoe læssanamme, dellie leah aaj jïjnjh aamhtesh, mejtie Saemiedigkie gïetede væjranamme jïh *váttásmuvvan alme minngebe jaepiej.
Govvosat vuolábealde čájehit man ollu dokumeanttat, maid Sámediggi jahkásaččat meannuda journálavuogádaga bokte, leat lassánan ja man ollu áššit meannuduvvojit doarjjahálddašeamis.
Guvvieh vuelielisnie vuesiehtieh man jïjnjh tjaatsegh, mejtie Saemiedigkie fïerhten jaepien gïetede *journálavuogádaga gåaskoejin, læssanamme jïh man jïjnjh aamhtesh dåarjoereeremisnie gïetedovvieh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 212. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 212. bielie 379 bielesne
40 000
40 000
Dokumeantalohku
Tjaatsegelåhkoe
33 368
33 368
32 887
32 887
35 000
35 000
29 327
29 327
27 19025 44326 421
27 19025 44326 421
32 288
32 288
30 000
30 000
22 673 19 09219 693
22 673 19 09219 693
23 830
23 830
25 000
25 000
17 95918 933
17 95918 933
20 000
20 000
15 000
15 000
10 000
10 000
5 000
5 000
Dokumeantalohku
Tjaatsegelåhkoe
TS ja DS áššiid ovdáneapmi
*TS jïh *DS aamhtesi evtiedimmie
1 400
1 400
1 278 1 198
1 278 1 198
1 200
1 200
1 126
1 126
1 0061 020
1 0061 020
1 000
1 000
Hástalusat
Haestemh
Sámediggi ásahuvvui dan dihte vai sámiide sihkkarastojuvvošii ovttadássásaš meannudeapmi.
Saemiedigkie dan dïehre tseegkesovvi vuj saemide seammavyörtegs gïetedimmie gorredåvva.
Sámi giella ja kultuvrra leat leamaš álggu rájes Norggas, ja danne das leat seamma vuoigatvuohta suodjaluvvot ja ovddiduvvot go dáža kultuvra ja dárogiella.
Saemien gïele jïh kultuvren orreme aalkoen raejeste Nöörjesne, jïh dannasinie desnie årrodh seamma reakta vaarjelovvedh jïh evtiedovvedh gosse daaroen kultuvre jïh daaroengïele.
Dan 20 jagis maid Sámediggi lea doaibman, leat mii olahan ollu.
Dejnie 20 jaepine aaj Saemiedigkie jåhteme, årrodh mijjieh hïnneme jïjnjem.
Riekteovdáneapmi lea positiivvalaččat ovdáneamen ollu surggiin.
Reaktoeevtiedimmie lea positijvebe jïjnjine suerkine åvteneminie.
Sámi giella ja kultuvra leat ožžon buoret stáhtusa.
Saemien gïele jïh kultuvre buerebe staatusem åådtjeme.
Sámi mánát leat ožžon vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
Saemien maanah reaktam åadtjodh ööhpehtimmiem saemiengïeleste jïh saemiengïelese åådtjeme.
Dattetge leat mis ollu hástalusat.
Darhkan leah mijjen jïjnjh haestemh.
Vuoigatvuođadilli lea buorránan, muhto go Sámedikki doaibmamunni čuovvolit dáid vuoigatvuođaid geavatlaš politihkas measta ii oppa leatge, de jotkojuvvo sámi álbmoga vealaheapmi Norggas.
Reaktantsiehkie buaranamme, mohte gosse Saemiedigkiem *doaibmamunni daejtie reaktide dåeriedidh *geavatlaš politihkesne dallahmasten ij abpe leah, dellie saemien åålmegen joekehtsgïetedimmie Nöörjesne #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 213. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 213. bielie 379 bielesne
Sámedikkis ferte leat friijavuohta bidjat eavttuid, hábmet ja hálddašit sámepolitihka Norggas.
Saemiedigkien tjoevere frïjjevoete moenemetsiehkieh bïejedh, saemienpolitihkem Nöörjesne hammoedidh jïh reeredh.
Ovttasdoaibmanprosedyrat Stuorradikki, ráđđehusa ja Sámedikki gaskka galget sihkkarastit ahte Sámediggi sáhttá gozihit dan rolla.
*Ovttasdoaibmanprosedyrat Stoerredigkien, reerenassen jïh Saemiedigkien gaskemsh edtjieh gorredidh ahte Saemiedigkie maahta dam råållam geehtedidh.
Konsultašuvdnašiehtadus Sámedikki ja Ráđđehusa gaskka váikkuha dan ahte ovttasdoaibman oassebeliid gaskka lea buorre.
Konsultasjovnelatjkoe Saemiedigkien jïh Reerenassen gaskemsh dam dijpie ahte *ovttasdoaibman boelhkebieliej gaskemsh lea buerie.
Dattetge lea deaŧalaš ahte goappašat bealit dollet konsultašuvdnašiehtadusa, ja vai beliin lea oktasaš áddejupmi movt konsultašuvdnašiehtadus galgá geavahuvvot geavahusas.
Darhkan vihkele ahte gåabpegh bielieh konsultasjovnelatjkoem steerieh, jïh vuj bieline lea ektie goerkese guktie konsultasjovnelatjkoe edtja åtnosne åtnasovvedh.
Sámediggái livčče erenoamáš dárbu oažžut friijavuođa bušeahta dáfus sihkkarastin dihte dan ahte Sámedikkis livčče autoritehta ja álggahanvuoigatvuohta sámepolitihkas.
Saemiedægkan lea sjïere daerpies frïjjevoetem beetnehsoejkesjen dïehre åadtjodh gorredimmien dïehre dam ahte Saemiedigkien lea *autoritehta jïh aelkiehtimmiereakta saemienpolitihkesne.
Dán sihkkarastima dihte lea dárbu oažžut sadjái bušeahttaprosedyraid ja jahkásaš bušeahttarámmaid mat dávistit Sámedikki rollii sámepolitihkas.
Mii vásihit ahte Sámedikki oassi nationála áŋgiruššamiin ii dávis eará lasáhusaide Stáhtabušeahtas ja lasáhusaide mat čatnasit nationála ođastusaide.
Mijjieh dååjrehtallijibie ahte Saemiedigkien boelhke nasjonaale eadtjaldovvemijstie ij jeatjah lisside staatenbeetnehsoejkesjisnie jïh lisside svåårh mah gårrelgieh nasjonaalen *ođastusaide.
Dát lea čuohcan erenoamážit sámi kultuvrii, museaođastussii ja Kulturloktemii ovdamearkka dihte.
Daate joekoenlaakan saemien kultuvrese tsavtseme, *museaođastussii jïh Kultuvrelutnjemasse vuesiehtimmien dïehre.
Sámi kulturbargu lea mielde addimin gullevašvuođa, loaktima, identitehta ja eallinkvalitehta.
Saemien kultuvrebarkoe mealtan ektiedimmiem vedtedh, murriedimmiem, identiteetem jïh jielemekvaliteetem.
Dasa lassin addet dat deaŧalaš bargosajiid smávva servodagain.
Dïsse lissine dah vihkeles barkoesijjieh vedtieh onne siebriedahkine.
Danne lea kultuvra vuoruhuvvon bajás Sámedikkis.
Dannasinie kultuvre bæjjese Saemiedigkesne prijoriteradovveme.
Sámediggi vuorjašuvvá dainna go ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbingiellan ain njiedjá.
Saemiedigkie dejnie vaajva goh learohkelåhkoe giej lea saemiengïele mubpiengïeline annje luajhtede.
Oahppit geain lea sámegiella nubbin giellan eai oahpa giela doarvái bures nu ahte šattašedje doaibmi guovttegielagin, ja leat ollu hástalusat mat čatnasit sámegiela oahpahussii, mii dagaha dan ahte ollu oahppit atnet dan liigenoađđin skuvlaárgabeaivvis.
Learohkh giej lea saemiengïele mubpine gïeline eah gïelem nuekies lïerh hijven dan ahte sjidtieh funksjovnelle guektiengïeleguedtiejinie, jïh jïjnjh haestemh mah saemiengïelen ööhpehtæmman gårrelgieh, mij dam dorje ahte jïjnjh learohkh dam utnieh *liigenoađđin skuvleaarkebiejjien.
Sámediggi háliida jorgalahttit dán ovdáneami earret eará oahpahusmálliid geahčadeami bokte fágas sámegiella nubbingiellan.
Saemiedigkie sæjhta daam evtiedimmiem gaskem jeatjah #jarkoestidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf> ööhpehtimmiengoeri gïehtjedimmien baaktoe faagesne saemiengïele mubpiengïeline.
Olmmošlohku sámi guovlluin njiedjá ain.
Almetjelåhkoe saemien dajvine annje luajhtede.
Erenoamážit nuorra nissonolbmot fárrejit eret.
Joekoenlaakan noere nyjsenæjjah destie juhtieh.
Danne lea deaŧalaš fievrridit dakkár politihka mii geasuhišgoahtá eanet nissonolbmuid sámi guovlluide.
Dannasinie vihkele dagkeres politihkem foeresjidh mij jeenjebh nyjsenæjjah saemien dajvide giesiegåata.
Okta sivva manne olbmot háliidit ássat sámi ássanguovlluin, lea oktavuohta sohkii ja sámi gillii ja kultuvrii.
Akte sjïeke almetjh sïjhtedh mïnnin saemien årromedajvine veasodh, lea gaskese slïektese jïh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Olbmuin ferte dattetge maiddái leat juoga mainna birget.
Almetji tjoevere darhkan aaj årrodh naakene mejnie bïerkenibie.
Eanet áŋgiruššan sámi ealáhusain buktá ássama giliide.
Jeenjebe eadtjaldovveme saemien jieliemassine veasomem voenide buakta.
Barggolašvuođa oassi vuođđoealáhusain lea njiedjan, seammás leat unnit ođđa ásaheamit ealáhusovddidandoaibmaguovllus.
#Barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><gen> boelhke våaromejieliemassijste luajhtadamme, seammasïenten leah unnebe orre tseegkemh jieliemassenevtiedimmievierhkiedajvesne.
Sámedikki ealáhuspolitihkas deattuhuvvo eanet báikegottiid ovddideapmi, ođđaháhkan, gelbbolašvuođa ovddidandoaibmabijut ja ealáhushutkan.
Saemiedigkien jieliemassenpolitihkesne jeenjebe sijjiegedtiej evtiedimmie tjïelkeståvva, orreskååffeme, maahtaldahken evtiedimmieråajvarimmieh jïh jieliemassehæhtadimmie.
Sámi guovlluin ferte movttiidahttit ásahemiide.
Saemien dajvine tjoevere tseegkemidie eadtjaldehtedh.
Seammás ferte vuođđoealáhusaide sihkkarastit buriid rámmaeavttuid.
Seammasïenten tjoevere våaromejieliemasside buerie mieriekrïevemh gorredidh.
Sámiid eana- ja resursavuoigatvuođaid lága bokte nannen ja vuoigatvuohta ealáhusbargui mearkkaša ollu ássamii sámi guovlluin, sámi kultuvrii ja kulturovddideapmái.
Saemiej eatneme- jïh vierhtienreaktaj laakine nænnoestimmie jïh reakta jieliemassenbarkose jïjnje veasoemasse saemien dajvine lea, saemien kultuvrese jïh kultuvreevtiedæmman.
Danne leat Sámedikkis stuorra vuordámušat viidáset bargui Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvolemiin ja Riddoguolástuslávdegotti čuovvolemiin.
Dannasinie leah Saemiedigkien stoere vuartoeh vijrebe barkose Saemien reaktanmoenehtsen II dåeriedidh jïh Gaedtiegöölemenmoenehtsen dåeriedidh.
Sámi servodat lea rievdamin.
Saemien siebriedahke jorkestovveminie.
Eanet ja eanet sápmelaččat válljejit ásaiduvvat gávpogiidda ja čoahkkebáikkiide.
#Jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> jïh jeenjelaakan saemieh veeljieh staaride jïh tjåahkesijjide orrijidh.
Danne ferte Sámediggi maiddái bargat dan ala ahte šaddet oadjebas ja buorit ássan- ja eallineavttut sámiide gávpogiin, ja ovddidit daid.
Dannasinie tjoevere Saemiedigkie aaj dejnie barkedh ahte jearsoes sjidtieh jïh buerie veasome- jïh jielememoenemetsiehkieh saemide staarine, jïh dejtie evtiedieh.
Dát gáibida árjjalaš ja heivehuvvon politihka, ja gáibida buori gulahallama báikkálaš eiseválddiiguin.
Daate kreava eadtjohke jïh sjïehtelovveme politihkem, jïh buerie gaskesadtemem dajven åejvieladtjigujmie kreava.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 23.02.12 dii. 11.00.
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. illesovvi 11.00.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
214. siidu 379 siiddus
214. bielie 379 bielesne
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-06-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-06-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak PFL 002/12
Aamhtesen/*Sak PFL 002/12
Ášši/Sak DC 006/12
Aamhtesen/*Sak DC 006/12
Ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja Stáhtavuvddiid gaskka
Ektiebarkoelatjkoe Saemiedigkien jïh Staatenskåaki gaskemsh
Arkiivaáššenr..
Arkijveaamhtesnr..
10/618906 / 25 - 58
10/#618906<num><sg><nom> / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Sámediggeráđđi 17.01.12 SR 011/12 Plána- ja finánsalávdegoddi 20.–21.02.12 PFL 002/12 Sámedikki dievasčoahkkin 22.–24.02.12 DC 006/12
Saemiedigkieraerie 17.01.12 SR:n 011/12 Soejkesje- jïh finansemoenehtse 20.–21.02.12 PFL 002 #12<n><pl><nom> Saemiedigkien dïevestjåanghkoen 22.–24.02.12 DC 006/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 23.02.12 dii. 11.00
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. aelkiehtovvi 11.00
I Mildosat
I Lissiepaehperh
Nr. Beaivi Geas/Geasa Namahus
Nr. Biejjie Giestie/Gïese Lahtese
17.01.12 Sámediggeráđdi/Sametingsrådet Ášši/Sak 011/12 Ovttasbargoeišhtadus gaskal Sámedikki ja Statskog SF / Samarbeidsavtale mellom Sametinget og Statskog SF
17.01.12 *Sámediggeráđdi/Sametingsrådeten aamhtese/*Sak 011/12 *Ovttasbargoeišhtadus Saemiedigkien jïh Statskogen gaskesne SF:n/Sf:n / *Samarbeidsavtale *mellom Saemiedigkien *og Statskogen SF:n/Sf:n
20.01.12 Sámediggepresideanta Egil Olli ja Statskog SF stivrajođiheaddji Marit Arnstad / Sametgingspresiden Egil Olli og styreleder i Statskog SF Marit Arnstad
20.01.12 Saemiedigkiepresideente Egilen Olli jïh Statskogen SF/Sf ståvroejuhtiehtæjja Marijjh Arnstad / *Sametgingspresiden Egilen Ollijjen *og *styreleder i. Statskogen SF/Sf Marijjh Arnstad
Ovttasbargoeišhtadus gaskal Sámedikki ja Statskog SF/Samarbeidsavtale mellom Sametinget og Statskog SF
*Ovttasbargoeišhtadus SaemiedigkienjïhStatskogengaskesne SF:n/Sf:n/*Samarbeidsavtale *mellom Saemiedigkien *og Statskogen SF:n/Sf:n
Sámediggi/Sametinget/Statskog SF Komeantaoassi Ovttasbargoeišhtadussii gaskal Sámedikki ja Statskog SF/ Kommentardel til Samarbeidsavtale mellom Sametinget og Statskog SF
Saemiedigkie/Saemiedigkien/Statskogen SF/Sf *Komeantaoassi *Ovttasbargoeišhtadussii Saemiedigkien jïh Statskogen gaskesne SF:n/Sf:n/ *Kommentardel *til *Samarbeidsavtale *mellom Saemiedigkien *og Statskogen SF:n/Sf:n
Sámediggi / Sametinget Ášši 21/10 Sámedikki minerálaplánaveahkki minerálaresurssaid iskkadeapmái ja doaimmaheapmái/Sak 21/10 Sametinget mineralveileder for undersøkelser og drift på mineralressurser 17.06. 2010 Sámedikkis Statskog SF:ii/ Sametinget til Statskog SF Sámedikki minerálaplánaveahkki minerálaresurssaid iskkadeapmái ja doaimmaheapmái / Sametingets mineralveileder for undersøkelser og drift på mineralressurser
Saemiedigkie / Saemiedigkien aamhtese 21 #10<n><pl><nom> Saemiedigkien mineraalensoejkesjenviehkie mineraalevierhtiej goerehtæmman jïh #darjome<n><der_car><adj><sg><ill>/*Sak 21/10 Saemiedigkien *mineralveileder *for *undersøkelser *og *drift *på *mineralressurser 17.06. 2010 Saemiedigkesne Statskogen SF:se/Sf:se/ Saemiedigkien *til Statskogen SF:m/Sf:m Saemiedigkien mineraalensoejkesjenviehkie mineraalevierhtiej goerehtæmman jïh #darjome<n><der_car><adj><sg><ill> / *Sametingets *mineralveileder *for *undersøkelser *og *drift *på *mineralressurser
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele:
Sámediggi dohkkeha ovttasbargošiehtadusa gaskal Sámedikki ja Statskog SF maid sámediggepresideanta Egil Olli ja Statskog SF stivrajođiheaddji Marit Arnstad soabaiga ođđajagimánu 20. b. 2012.
Saemiedigkie ektiebarkoelatjkoem dåhkasjahta Saemiedigkien jïh Statskogen gaskesne SF:n/Sf:n maam saemiedigkiepresideente Egilen Olli jïh Statskogen SF:n/Sf:n ståvroejuhtiehtæjja Marijjh Arnstad tsïengelen 20. b. latjkajigan 2012.
Plána- ja finánsalávdegotti árvalus
Soejkesje- jïh finansemoenehtsen åssjele
Álgu
Aalkoe
Sámediggeráđđi ja Statsskog SF leat šiehtadallan ovttasbargošiehtadusa areálahálddašanáššiid oktavuođas.
Saemiedigkieraerie jïh Statsskogen SF/Sf raarahtalleme ektiebarkoelatjkoen goelpeneståaroereeremeaamhtesi gaskesisnie.
Dát šiehtadus ovddiduvvo dál Sámediggái dohkkeheapmái.
Daate latjkoe daelie Saemiedægkan jååhkesjæmman evtiedåvva.
Evttohusat
Uvtelassh
Evttohus 1
Uvtelasse 1
Evttohus Norgga sámiid riikkasearvvis (NSR):
Uvtelasse Nöörjen Saemiej Rihjkesiebreste (NSR):
Lasseevttohus ráđi evttohusa ektui:
#Lasse<np><ant><m><cmp_sgnom><cmp>uvtelasse raerien uvtelassen muhteste:
Sámediggi lea guhkit áiggi moaitán ollu Statsskoga vuođđohálddašemiid, erenoamážit daid mat mearkkašit eahpemáhcahahtti sisabahkkemiid daidda guovlluide gos sámi vuoigatvuođat eai leat vel čielgasat.
Saemiedigkie guhkiem jïjnje Statsskogen våaromereeremh laajhteme, joekoenlaakan dejtie mah leah *eahpemáhcahahtti *sisabahkkemiid dejtiedajvide gusnie saemien reaktah eah annje leah tjïelkes.
Go ovttasbargošiehtadus gaskal Sámedikki ja Statsskog SF dahkkojuvvui, de deattuhii Sámediggi čuovvovačča:
Gosse ektiebarkoelatjkoe Saemiedigkien jïh Statsskogen gaskesne SF:n/Sf:n dorjesovvi, dellie Saemiedigkie tjïelkesti #minngebe<adj><sg><acc>:
Sámediggi šálloša go váilevaš ovdáneapmi Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvoleamis dahká dárbbašlažžan gávdnat gaskaboddasaš čovdosiid mat eai mearkkaš sámi vuoigatvuođaid dohkkeheami.
Saemiedigkie gaatelassja gosse fååtesæjja evtiedimmie Saemien reaktanmoenehtsen II dåeriedimmesne daerpies dorje annjebodts tjoevtenjh gaavnedh mah eah saemien reaktaj jååhkesjimmie leah.
Vuoigatvuođaid ja hálddašeami čielggadeami ovdáneapmi sámi guovlluid várá Romssa fylkka rájes máttás guvlui ferte vuoruhuvvot bajás sihke Sámedikki ja Ráđđehusa bealis.
Reaktaj jïh reeremen salkehtimmien evtiedimmie saemien dajvi *várá Romsan fylhken raejeste *máttás dajvese tjoevere bæjjese prijoriteradovvedh dovne Saemiedigkien jïh Reerenassen bielesne.
Dán ovttasbargošiehtadusa dahkan ii galgga man ge láhkai áddejuvvot molssaeaktun vuoigatvuođadohkkeheapmái..
Daan ektiebarkoelatjkoen ij darjome edtjh man gænnah vuakan #aerviedidh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p1><pl> alternatijvine reaktanjååhkesjæmman..
Sámediggi atná moaittehahttin go Statsskog čađaha daid opmodagaid arronderenvuovdimiid maid dat odne hálddaša, muhto gos vuoigatvuođadilit eai leat loahpalaččat čielggaduvvon.
Saemiedigkie åtna *moaittehahttin goh Statsskog dejtie eegide tjïrrehte *arronderenvuovdimiid mejtie dïhte daenbiejjien reerie, mohte gusnie eah leah reaktantsiehkieh minngiegietjesne tjïelkedovveme.
Ferte deattuhit ahte Sámedikkis eai leat fápmudusat konsulteret areálahálddašemiid birra ja vejolaččat mieđihit daidda, guoskevaš guovlluid vejolaš vuoigatvuođaeaiggádiid ektui.
Tjoevere tjïelkestidh ahte Saemiedigkien eah leah stillemh konsulteeredh goelpeneståaroereeremi bïjre jïh kaanne dejtie nårtodh, sjyöhtehke dajvh nupies reaktanaajhteri muhteste.
Dán oktavuođas deattuhuvvo maiddái ahte oasit dain eatnamiin maid Statsskog hálddaša, leat areálat main lea rádjerasttideaddji boazodoallu.
Daennie gaskesisnie aaj tjïelkeståvva ahte boelhkh dejnie eatnaminie aaj Statsskogen reerie, goelpeneståaroeh mejnie lea *rádjerasttideaddji båatsoe.
Go galgá árvvoštallat rievdaduvvon areálageavaheami váikkuhusaid, de galget biddjojuvvot vuođđun dat Sámedikki njuolggadusat mat gusket dasa mo galgá árvvoštallat sámi beroštusaid vuhtiiváldima rievdaduvvon meahccegeavaheami oktavuođas Finnmárkkus, dannego sámi vuoigatvuođain ii galgga leat heajut riektesuodjalus guovlluin máttabealde Finnmárkku go Finnmárkkus.
Goh edtja jarkestovveme goelpeneståaroepråvhkoem dïedti vierhtiedalledh, dellie edtjieh bïejesovvedh våaroeminie dah Saemiedigkien njoelkedassh mah dam dijpieh guktie edtja vierhtiedalledh saemien ïedtji seatadimmien jarkestovveme miehtjiepråvhkoen gaskesisnie Finnmaarhkesne, dannasinie saemien reaktine ij galkh årrodh geervebe reaktoevaarjelimmie dajvine *máttabealde Finnmaarhken gosse Finnmaarhkesne.
Šiehtadus ii sáhte man ge láhkai gáržžidit Sámedikki vejolašvuođa vuosttaldit plánaáššiid Plána- ja huksenlága vuođul.
Ij latjkoe maehtieh man gænnah vuakan Saemiedigkien nuepiem vuastalidh gaertjiedibie soejkesjenaamhtesh Soejkesje- jïh tseegkemelaaken mietie.
Šiehtadus ii čilge áššejođu dakkár diliin go Sámediggi ii mieđa areálahálddašemiide.
Livččii buorre sihke Sámediggái ja Statsskogii ahte dakkár diliin lea oktasaš áddejupmi das mo áššit galget meannuduvvot viidáseappot.
Buerie dovne Saemiedægkan jïh Statsskogese ahte dagkeres tsiehkine lea ektie goerkese desnie guktie aamhtesh edtjieh vijriebasse gïetedovvedh.
Ii šiehtadus ii ge ášši ollislaččat muital makkár vuođđu konsultašuvnnain galgá leat siskkáldasat Sámedikkis.
Ij ij latjkoe gænnah aamhtesem ellieslaakan soptsesth magkeres våarome konsultasjovnine galka årrodh #sisnjelds<adj><sg><nom> Saemiedigkesne.
Dasa ferte gávdnat čovdosa ovdalgo šiehtadus boahtá fápmui.
Dïsse tjoevere tjoevtenjenaarebi gaavnedh latjkoe aalka juhtedh.
Lávdegotti ráva
Moenehtsen bïhkedimmie
Lávdegottis eai leat eanet mearkkašumit dahje evttohusat ja rávve Sámedikki mearridit čuovvovačča:
Moenehtsen eah leah jeenjebh mïerhkesjimmieh jallh uvtelassh jïh Saemiedigkiem nihtetjæsta nænnoestidh #minngebe<adj><sg><gen>:
Sámediggi doarju muđui Sámediggeráđi árvalusevttohusa.
Saemiedigkie voen saemiedigkieraerien åssjelenuvtelassem dåårje.
Johttisápmelaččaidlisttu Per A. Bær evttohus:
@Johtit<ex_vblex><iv><der_nomag><n><cmp_sggen><cmp>+saemie<n><cmp_plgen><cmp>+læstoe<n><sg><gen> Per a. Bæren uvtelasse:
Ášši maŋiduvvo boahtte dievasčoahkkimii.
Aamhtese båetijen dïevestjåanghkose soejmehtåvva.
Evttohus gessojuvvui ruovttoluotta.
Uvtelasse bååstede geasasovvi.
NSR áirras Aili Keskitalo evttohus:
NSR:n saadthalmetje Ailijjen Keskitalon uvtelasse:
Jienasteapmi maŋiduvvo bearjadahkii 24.02.12.
Gïelevedteme bearjadahkese soejmehtåvva 24.02.12.
Áigemearri ovddidit mearkkašumiid/evttohusaid maŋiduvvui bearjadahkii 24.02.12.
Tïjjemierie mïerhkesjimmiej/uvtelassi evtiedidh bearjadahkese soejmehtovvi 24.02.12.
Mearradus:
*Mearradus:
Jienasteapmi maŋiduvvo bearjadahkii 24.02.12.
Gïelevedteme bearjadahkese soejmehtåvva 24.02.12.
Áigemearri ovddidit mearkkašumiid/evttohusaid maŋiduvvui bearjadahkii 24.02.12 dii. 08.30
Tïjjemierie mïerhkesjimmiej/uvtelassi evtiedidh bearjadahkese 24.02.12 ts. soejmehtovvi 08.30
Evttohus 2 Áirras Geir Tommy Pedersen, NSR/SáB, BB:a sámediggiejoavku, Árjá, Samer bosatt i Sør-Norge, Åarjel-Saemiej Gïelh evttohus:
Uvtelasse 2 saadthalmetje Geir Tommyn Pedersen, NSR/*SÁB, *BB:a. *sámediggiejoavku, *Árjá, *Samer *bosatt i. Sør-Norge, #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gïelh uvtelasse:
Ođđa lasseevttohus:
Orre lissieuvtelasse:
Sámediggi ii leat dohkkehan Statsskog SF vuoigatvuođa hálddašit eatnamiid máttabealde Finnmárkku, muhto Sámediggi diehtá ahte Stuorradiggi Stuorradikki eanetlohkomearkkašumis Innst. 153 S (20102011) Om kapitalforhøyelse og statlig lån til Statsakog SF addá ráđđehussii vejolašvuođa árvvoštallat bieđggus mihtádusaid arronderenvuovdima Nordlánddas ja Romssa fylkkas.
Ij leah saemiedigkie dåhkasjahteme Statsskogen SF/Sf reaktam eatnemh reeredh *máttabealde Finnmaarhken, mohte Saemiedigkie daajra ahte Stoerredigkie Stoerredigkien gellientaalemïerhkesjimmesne *Innst. 153 s. (20102011:m) *Om *kapitalforhøyelse *og *statlig *lån *til *Statsakog SF/Sf reerenassese nuepiem vadta vierhtiedalledh barras *mihtádusaid *arronderenvuovdima Nordlaantesne jïh Romsan fylhkesne.
Sámediggi lea guhkit áiggi moaitán ollu Stáhtavuvddiid eanahálddašemiid, erenoamážit go sisabahkkemiid ii sáhte máhcahit dakkár guovlluin gos sámi vuoigatvuođat eai vel leat čielgasat.
Saemiedigkie guhkiem laajhteme Jïjnji staatenskåaki eatnemereeremh, joekoenlaakan gosse *sisabahkkemiid ij maehtieh dagkeres dajvine jarkahtidh gusnie saemien reaktah eah annje leah tjïelkes.
Ođđajagi 20. b. 2012 mannosaš ovttasbargošiehtadusa oktavuođas gaskal Sámedikki ja Statsskog SF deattuhii Sámediggi čuovvovačča:
Orrejaepien 20. b. jaepien 2012 asketje ektiebarkoelatjkoen gaskesisnie Saemiedigkien jïh Statsskogen gaskesne SF:n/Sf:n Saemiedigkie tjïelkesti #minngebe<adj><sg><gen>:
Sámediggi čujuha dasa ahte ovdáneapmi vuoigatvuođaid ja hálddašeami čielggadeamis sámi guovllus máttabealde Finnmárkku ferte vuoruhuvvot hui bajás, sihke Sámedikki ja Ráđđehusa bealis.
Saemiedigkie dïsse tjaatseste ahte evtiedimmie reaktaj jïh reeremen salkehtimmesne saemien dajvesne *máttabealde Finnmaarhken tjoevere prijoriteradovvedh dan bæjjese, dovne Saemiedigkien jïh Reerenassen bielesne.
Sámediggi šálloša go váilevaš ovdáneapmi Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvoleamis.
Saemiedigkie gaatelassja gosse fååtesæjja evtiedimmie Saemien reaktanmoenehtsem II dåeriedimmesne.
Dát addá dakkár dárbbu ahte gávdnat gaskaboddasaš čovdosiid eanahálddašemiid oktavuođas, ja ođasmuvvi resurssaid geavaheami oktavuođas dain guovlluin.
Daate dagkeres daerpiesvoetem vadta ahte annjebodts tjoevtenji eatnemereeremh gaskesisnie gaavnijibie, jïh *ođasmuvvi vierhtiej pråvhkoen gaskesisnie dejnie dajvine.
Sámediggi áiddostahttá ahte vejolaš mieđiheapmi Statsskog SF eanahálddašemiide ii sáhte áddejuvvot sámi vuoigatvuođaid čielggadeapmin.
Saemiedigkie *áiddostahttá ahte nupies nårtome Statsskogen SF/Sf eatnemereeremidie ij maehtieh aerviedovvedh saemien reaktaj salkehtimmine.
Čujuhuvvo dán oktavuođas maiddái EBD aiddostahttimiidda (EBD neahttasiiddut 03.06.2011) ahte vuovdima oktavuođas dakkár guovlluin mat gusket Sámi vuoigatvuođalávdegotti 2:ii galgá dahkkojuvvot čielggasin oastái ahte daidda vuoigatvuođaide mat das ležžet vuovdemihtádussii, ii gusto vuovdin, ja ahte Statskog ii sáhte váldit ovddasvástádusa dain vejolaš hehttehusain maid dát mielddisbuktá oastái boahtteáiggis.
Daennie gaskesisnie aaj tjaatseståvva *EBD tjïertestimmide (*EBD nehtebielieh 03.06.2011) ahte doekemen gaskesisnie dagkeres dajvine mah dijpieh Saemien reaktanmoenehtsen 2:m edtja dorjesovvedh tjïelkesinie åestiejasse ahte dejtie reaktide mah desnie leah *vuovdemihtádussii, ij doekemen davvoeh, jïh ahte ij maehtieh Statskog dïedtem dejnie nupies dåeriesmoerijste vaeltedh mejtie daate åestiejasse båetijen aejkien mealtan buakta.
Ferte deattuhit ahte Sámedikkis ii leat váldi dahkat šiehtadusaid mat gáržžidit dahje hilgot vuoigatvuođaeaiggádiid doaimmaid guoskevaš guovlluin.
Tjoevere tjïelkestidh ahte Saemiedigkien ij leah stilleme latjkoeh darjodh mah gaertjiedieh jallh reaktanaajhteri darjomh sjyöhtehke dajvine beelhkieh.
Deattuhuvvo maiddái ahte osiin dain eatnamiin maid Statsskog hálddaša, doaimmahuvvo rájiidrasttideaddji boazodoallu.
Aaj tjïelkeståvva ahte boelhkine dejnie eatnaminie aaj Statsskogen reerie, åtnasåvva *rájiidrasttideaddji båatsoe.
Go guoská dan árvvoštallamii váikkuhusaid areálaid rievdaduvvon geavaheamis, de ii galgga sámi vuoigatvuođain guovlluin máttabealde Finnmárkku leat heajut riektesuodjalus go guovlluin Finnmárkkus.
Goh #dïhte<prn><dem><sg><acc><attr> vierhtiedimmiem dïedti goelpeneståaroej jarkestovveme pråvhkoste dæjpa, dellie ij edtjh saemien reaktine dajvine *máttabealde Finnmaarhken årrodh geervebe reaktoevaarjelimmie gosse dajvine Finnmaarhkesne.
Šiehtadus ii sáhte man ge láhkai gáržžidit Sámedikki vejolašvuođa vuosttaldit plánaáššiid Plána- ja huksenlága vuođul.
Ij latjkoe maehtieh man gænnah vuakan Saemiedigkien nuepiem vuastalidh gaertjiedibie soejkesjenaamhtesh Soejkesje- jïh tseegkemelaaken mietie.
Berre čielggaduvvot mo vejolaš konsultašuvnnaid bohtosat galget dieđihuvvot Sámediggái.
Byöroe tjïelkedovvedh guktie nupies konsultasjovni illedahkh edtjieh Saemiedægkan bïeljelovvedh.
Šiehtadus ii čilge áššejođu dakkár diliin go Sámediggi ii mieđa areálahálddašemiide.
Ij latjkoe boejhkelh *áššejođu dagkeres tsiehkine gosse ij Saemiedigkie håånesken goelpeneståaroereeremidie.
Livččii buorre sihke Sámediggái ja Statsskogii ahte dakkár diliin lea oktasaš áddejupmi das mo áššit galget meannuduvvot viidáseappot.
Buerie dovne Saemiedægkan jïh Statsskogese ahte dagkeres tsiehkine lea ektie goerkese desnie guktie aamhtesh edtjieh vijriebasse gïetedovvedh.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 37 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #37<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Evttohus 1 gessojuvvui ruovttoluotta.
Uvtelasse 1 bååstede geasasovvi.
Evttohus 2 - Ođđa lasseevtohus mearriduvvui 34 jienain 3 jiena vuostá.
Uvtelasse 2 - Orre *lasseevtohus #34<num><sg><nom> tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
Plána- ja finánsalávdegotti ráva mearriduvvui 34 jienain 3 jiena vuostá.
Soejkesje-jïhfinansemoenehtsen bïhkedimmie 34 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Aili Keskitalo, áššejođiheaddji
Lahtestimmie Replihke 1 Ailijjen Keskitalon, aamhtesenjuhtiehtæjja
2 Willy Ørnebakk Aili Keskitalo Geir Tommy Pedersen Willy Ørnebakk
2 Willyn Ørnebakkem Ailijjen Keskitalo Geir Tommyn Pedersen Willyn Ørnebakk
3 Geir Tommy Pedersen Ronny Wilhelmsen Ann-Mari Thomassen Willy Ørnebakk Geir Tommy Pedersen
3 Geiren Tommyn Pedersen Ronnyn Wilhelmsen Ann-Marien Thomassen Willyn Ørnebakkem Geir Tommyn Pedersen
4 Randi A. Skum Geir Tommy Pedersen Randi A. Skum
4 Randijjen A./a. Skum Geir Tommyn Pedersen Randi a. Skum
5 Per Andersen Bæhr Geir Tommy Pedersen Per Andersen Bæhr
5 Peren Andersen Bæhr Geir Tommyn Pedersen Peren Andersen Bæhr
6 Ragnhild Melleby Aslaksen Geir Tommy Pedersen Jørn Are Gaski Anders Somby jr. Ragnhild Melleby Aslaksen
6 Ragnhilden Melleby Aslaksen Geir Tommyn Pedersen Jørn Aren Gaski Andersen Sombyn jr. Ragnhilden Melleby Aslaksen
7 Jarle Jonassen Aili Keskitalo Geir Tommy Pedersen Willy Ørnebakk Jarle Jonassen
7 Jarlen Jonassen Ailijjen Keskitalo Geir Tommyn Pedersen Willyn Ørnebakkem Jarlen Jonassen
8 Egil Olli
8 Egilen Ollijjen
9 Willy Ørnebakk
9 Willyn Ørnebakken
10 Arthur Tørfoss
10 Arthuren Tørfossen
11 Toril Bakken Kåven
11 Torilen Bakken Kåven
12 Geir Tommy Pedersen
12 Geiren Tommyn Pedersenen
13 Toril Bakken Kåven
13 Torilen Bakken Kåven
14 Per Andersen Bæhr Willy Ørnebakk, čoahkkinortnegii Willy Ørnebakk, čoahkkinortnegii Aili Keskitalo, čoahkkinortnegii Per Andersen Bæhr, čoahkkinortnegii Aili Keskitalo, áššejođiheaddji Jarle Jonassen, čoahkkinortnegii Willy Ørnebakk, čoahkkinortnegii
14 Peren Andersen Bæhr Willyn Ørnebakk, tjåanghkoenöörnegasse Willyn Ørnebakk, tjåanghkoenöörnegasse Ailijjen Keskitalon, tjåanghkoenöörnegasse Peren Andersen Bæhren, tjåanghkoenöörnegasse Ailijjen Keskitalo, aamhtesenjuhtiehtæjja Jarlen Jonassenen, tjåanghkoenöörnegasse Willyn Ørnebakk, tjåanghkoenöörnegasse
Geir Tommy Pedersen, čoahkkinortnegii
Geir Tommyn Pedersenen, tjåanghkoenöörnegasse
15 Aili Keskitalo, áššejođiheaddji
15 Ailijjen Keskitalon, aamhtesenjuhtiehtæjja
16 Willy Ørnebakk
16 Willyn Ørnebakken
17 Per Andersen Bæhr
17 Peren Andersen Bæhr
18 Alf Isaksen
18 Alfen Isaksenen
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Sámediggi dohkkeha ovttasbargošiehtadusa gaskal Sámedikki ja Statskog SF maid sámediggepresideanta Egil Olli ja Statskog SF stivrajođiheaddji Marit Arnstad soabaiga ođđajagimánu 20. b. 2012.
Saemiedigkie ektiebarkoelatjkoem dåhkasjahta Saemiedigkien jïh Statskogen gaskesne SF:n/Sf:n maam saemiedigkiepresideente Egilen Olli jïh Statskogen SF:n/Sf:n ståvroejuhtiehtæjja Marijjh Arnstad tsïengelen 20. b. latjkajigan 2012.
Sámediggi ii leat dohkkehan Statsskog SF vuoigatvuođa hálddašit eatnamiid máttabealde Finnmárkku, muhto Sámediggi diehtá ahte Stuorradiggi Stuorradikki eanetlohkomearkkašumis Innst. 153 S (20102011) Om kapitalforhøyelse og statlig lån til Statsakog SF addá ráđđehussii vejolašvuođa árvvoštallat bieđggus mihtádusaid arronderenvuovdima Nordlánddas ja Romssa fylkkas.
Ij leah saemiedigkie dåhkasjahteme Statsskogen SF/Sf reaktam eatnemh reeredh *máttabealde Finnmaarhken, mohte Saemiedigkie daajra ahte Stoerredigkie Stoerredigkien gellientaalemïerhkesjimmesne *Innst. 153 s. (20102011:m) *Om *kapitalforhøyelse *og *statlig *lån *til *Statsakog SF/Sf reerenassese nuepiem vadta vierhtiedalledh barras *mihtádusaid *arronderenvuovdima Nordlaantesne jïh Romsan fylhkesne.
Sámediggi lea guhkit áiggi moaitán ollu Stáhtavuvddiid eanahálddašemiid, erenoamážit go sisabahkkemiid ii sáhte máhcahit dakkár guovlluin gos sámi vuoigatvuođat eai vel leat čielgasat.
Saemiedigkie guhkiem laajhteme Jïjnji staatenskåaki eatnemereeremh, joekoenlaakan gosse *sisabahkkemiid ij maehtieh dagkeres dajvine jarkahtidh gusnie saemien reaktah eah annje leah tjïelkes.
Ođđajagi 20. b. 2012 mannosaš ovttasbargošiehtadusa oktavuođas gaskal Sámedikki ja Statsskog SF deattuhii Sámediggi čuovvovačča:
Orrejaepien 20. b. jaepien 2012 asketje ektiebarkoelatjkoen gaskesisnie Saemiedigkien jïh Statsskogen gaskesne SF:n/Sf:n Saemiedigkie tjïelkesti #minngebe<adj><sg><gen>:
Sámediggi čujuha dasa ahte ovdáneapmi vuoigatvuođaid ja hálddašeami čielggadeamis sámi guovllus máttabealde Finnmárkku ferte vuoruhuvvot hui bajás, sihke Sámedikki ja Ráđđehusa bealis.
Saemiedigkie dïsse tjaatseste ahte evtiedimmie reaktaj jïh reeremen salkehtimmesne saemien dajvesne *máttabealde Finnmaarhken tjoevere prijoriteradovvedh dan bæjjese, dovne Saemiedigkien jïh Reerenassen bielesne.
Sámediggi šálloša go váilevaš ovdáneapmi Sámi vuoigatvuođalávdegotti II čuovvoleamis.
Saemiedigkie gaatelassja gosse fååtesæjja evtiedimmie Saemien reaktanmoenehtsem II dåeriedimmesne.
Dát addá dakkár dárbbu ahte gávdnat gaskaboddasaš čovdosiid eanahálddašemiid oktavuođas, ja ođasmuvvi resurssaid geavaheami oktavuođas dain guovlluin.
Daate dagkeres daerpiesvoetem vadta ahte annjebodts tjoevtenji eatnemereeremh gaskesisnie gaavnijibie, jïh *ođasmuvvi vierhtiej pråvhkoen gaskesisnie dejnie dajvine.
Sámediggi áiddostahttá ahte vejolaš mieđiheapmi Statsskog SF eanahálddašemiide ii sáhte áddejuvvot sámi vuoigatvuođaid čielggadeapmin.
Saemiedigkie *áiddostahttá ahte nupies nårtome Statsskogen SF/Sf eatnemereeremidie ij maehtieh aerviedovvedh saemien reaktaj salkehtimmine.
Čujuhuvvo dán oktavuođas maiddái EBD aiddostahttimiidda (EBD neahttasiiddut 03.06.2011) ahte vuovdima oktavuođas dakkár guovlluin mat gusket Sámi vuoigatvuođalávdegotti 2:ii galgá dahkkojuvvot čielggasin oastái ahte daidda vuoigatvuođaide mat das ležžet vuovdemihtádussii, ii gusto vuovdin, ja ahte Statskog ii sáhte váldit ovddasvástádusa dain vejolaš hehttehusain maid dát mielddisbuktá oastái boahtteáiggis.
Daenniegaskesisnie aaj tjaatseståvva *EBD tjïertestimmide (*EBD nehtebielieh 03.06.2011) ahte doekemen gaskesisnie dagkeres dajvine mah dijpieh Saemien reaktanmoenehtsen 2:m edtja dorjesovvedh tjïelkesinie åestiejasse ahte dejtie reaktide mah desnie leah *vuovdemihtádussii, ij doekemen davvoeh, jïh ahte ij maehtieh Statskog dïedtem dejnie nupies dåeriesmoerijste vaeltedh mejtie daate åestiejasse båetijen aejkien mealtan buakta.
Ferte deattuhit ahte Sámedikkis ii leat váldi dahkat šiehtadusaid mat gáržžidit dahje hilgot vuoigatvuođaeaiggádiid doaimmaid guoskevaš guovlluin.
Tjoevere tjïelkestidh ahte Saemiedigkien ij leah stilleme latjkoeh darjodh mah gaertjiedieh jallh reaktanaajhteri darjomh sjyöhtehke dajvine beelhkieh.
Deattuhuvvo maiddái ahte osiin dain eatnamiin maid Statsskog hálddaša, doaimmahuvvo rájiidrasttideaddji boazodoallu.
Aaj tjïelkeståvva ahte boelhkine dejnie eatnaminie aaj Statsskogen reerie, åtnasåvva *rájiidrasttideaddji båatsoe.
Go guoská dan árvvoštallamii váikkuhusaid areálaid rievdaduvvon geavaheamis, de ii galgga sámi vuoigatvuođain guovlluin máttabealde Finnmárkku leat heajut riektesuodjalus go guovlluin Finnmárkkus.
Goh #dïhte<prn><dem><sg><acc><attr> vierhtiedimmiem dïedti goelpeneståaroej jarkestovveme pråvhkoste dæjpa, dellie ij edtjh saemien reaktine dajvine *máttabealde Finnmaarhken årrodh geervebe reaktoevaarjelimmie gosse dajvine Finnmaarhkesne.
Šiehtadus ii sáhte man ge láhkai gáržžidit Sámedikki vejolašvuođa vuosttaldit plánaáššiid Plána- ja huksenlága vuođul.
Ij latjkoe maehtieh man gænnah vuakan Saemiedigkien nuepiem vuastalidh gaertjiedibie soejkesjenaamhtesh Soejkesje- jïh tseegkemelaaken mietie.
Berre čielggaduvvot mo vejolaš konsultašuvnnaid bohtosat galget dieđihuvvot Sámediggái.
Byöroe tjïelkedovvedh guktie nupies konsultasjovni illedahkh edtjieh Saemiedægkan bïeljelovvedh.
Šiehtadus ii čilge áššejođu dakkár diliin go Sámediggi ii mieđa areálahálddašemiide.
Ij latjkoe boejhkelh *áššejođu dagkeres tsiehkine gosse ij Saemiedigkie håånesken goelpeneståaroereeremidie.
Livččii buorre sihke Sámediggái ja Statsskogii ahte dakkár diliin lea oktasaš áddejupmi das mo áššit galget meannuduvvot viidáseappot.
Buerie dovne Saemiedægkan jïh Statsskogese ahte dagkeres tsiehkine lea ektie goerkese desnie guktie aamhtesh edtjieh vijriebasse gïetedovvedh.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 24.02.12 dii. 10.10
Aamhtesem gïetedidh 24.02.12 ts. illesovvi 10.10
Vuođđogiella: Norsk
Våaromegïele: Norsk
pseudo_tmx_data/SP-08-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-08-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak EKL 001/12 Ášši/Sak DC 008/12
Aamhtesen/*Sak EKL 001 12:n aamhtesh/*Sak DC:n 008/12
Rievdadusat boazodoallohálddašeamis – vuođđu ja eavttut
Jorkestimmieh båatsoereeremistie – våarome jïh moenemetsiehkieh
Arkiivaáššenr..
Arkijveaamhtesnr..
11/249806 / 25 - 58
11/#249806<num><sg><nom> / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Sámediggeráđđi 17.01.12 SR 012/12 Ealáhus- ja kulturlávdegoddi 20.–21.02.12 EKL 001/12 Sámedikki dievasčoahkkin 22.–24.02.12 DC 008/12
Saemiedigkieraerie 17.01.12 SR:n 012/12 Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtse 20.–21.02.12 EKL 001 #12<n><pl><nom> Saemiedigkien dïevestjåanghkoen 22.–24.02.12 DC 008/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 23.02.12 dii. 18.30
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. aelkiehtovvi 18.30
I Mildosat
I Lissiepaehperh
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele:
Sámedikki mielas berrešii boazodoalu almmolaš hálddašeapmi buoriduvvot ja nannejuvvot.
Saemiedigkien mïeleste byöroe båatsoen byjjes reereme bueriedovvedh jïh nænnoestovvedh.
Danne lea Sámediggi gearggus konsulteret dáid rievdadusaid birra, nu mo ráđđehus lea mearridan.
Dannasinie Saemiedigkie klaeries konsulteeredh daaj jorkestimmiej bïjre, #<adv> goh reerenasse nænnoestamme.
Dat hálddašanstruktuvra maid Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta evttoha, guovlostivrraid heaittihemiin ja seammás guovlokantuvrraid sirdimiin fylkkamánnii viđa davimus fylkkain, ii sáhte čađahuvvot.
Dïhte reeremestruktuvre aaj Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente uvtede, dajveståvroej illeminie jïh seammasïenten dajvekontovri johtelohkine fylhkemaannan vïjhten noerhtemes fylhkine, ij maehtieh tjïrrehtovvedh.
Sámediggi deattuha ahte konsultašuvnnat boazodoalu almmolaš hálddašeami rievdadusaid birra sáhttet dušše čađahuvvot dan eavttu vuođul ahte iešguđet ortnegiid ja čovdosiid galgá sáhttit árvvoštallat.
Saemiedigkie tjïelkeste ahte konsultasjovnh båatsoen byjjes reeremen jorkestimmiej bïjre maehtieh ajve tjïrrehtovvedh dan moenemetsiehkien mietie ahte ovmessie öörnegh jïh tjoevtenjh edtja maehtedh vierhtiedalledh.
Sámediggi čujuha dasa ahte dán áššis: Lea beagginiskkadeami mandáhta ja boazodoallohálddahusa evaluerema bargojoavkku mandáhta ja čoahkádus ráhkaduvvon ja mearriduvvon almmá dan haga ahte Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta lea geahččalan boahtit ovttaoaivilii Sámedikkiin, nu mo boahtá ovdan konsultašuvdnaprosedyraid 8. čuoggás Čielggadusat/máhttovuođđu.
Saemiedigkie dïsse tjaatseste ahte daennie aamhtesisnie: Såaltjegoerehtimmien mandaaten jïh båatsoereeremen vuarjasjimmiem barkoedåehkien mandaaten jïh *čoahkádus namhtah dan namhtah dorjesovveme jïh nænnoestovveme ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente voejhkelamme aktenraeresne Saemiedigkine båetedh, #<adv> goh fraamme konsultasjovneprosedyjri 8. tsiehkeste båata Boejhkehtassh/maahtoevåarome.
Lea hálddašanstruktuvrra mearrideapmi dáhpáhuvvan almmá dan haga ahte lea geahččaluvvon juksat ovttamielalašvuođa konsultašuvdnaprosedyraid čuoggá 1 Ulbmilat vuođul, ja almmá dan haga ahte lea geahččaluvvon čađahit konsultašuvnnaid buori dáhtu mielde konsultašuvdnaprosedyraid čuoggá 6 Oppalaš mearrádusat vuođul.
Reeremestruktuvren nænnoestimmie namhtah dan namhtah sjugniehtovveme ahte jaksedh voejhkelovveme sïemesvoeten konsultasjovneprosedyjri tsiehkien 1 ulmieh mietie, jïh namhtah dan namhtah ahte tjïrrehtidh voejhkelovveme konsultasjovni buerien vajtelen mietie konsultasjovneprosedyjri tsiehkien 6 *Oppalaš nænnoestahkh mietie.
Eai leat addojuvvon makkárge dieđut hálddašanstruktuvrra rievdadusaid árvvoštallama birra ovdalgo mearrádus lea dahkkojuvvon.
Eah leah vadtasovveme naan daajroeh gænnah reeremestruktuvren jorkestimmiej vierhtiedimmien bïjre aarebi nænnoestahke dorjesovveme.
Eaktun lea biddjojuvvon ahte dievaslaš diehtojuohkin galgá dáhpáhuvvat ášši meannudeami buot dásiin konsultašuvdnaprosedyraid čuoggá 3 Diehtojuohkin vuođul.
Moenemetsiehkine bïejesovveme ahte ellies bïevnesjoekedimmie edtja sjugniehtovvedh aamhtesen gïetedimmien gaajhkene daltesisnie konsultasjovneprosedyjri tsiehkien 3 bïevnesjoekedimmieh mietie.
Lea Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta čuoččuhan ahte gažaldagat guovlokantuvrraid doaibmasirdin Boazodoallohálddahusas fylkkamánniide eai gula konsultašuvdnaprosedyraid čuoggái 2 Doaibmaguovlu, mii lea boastut.
Lea Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente bagkesamme ahte gyhtjelassh dajvekontovri darjomejohtelohken Båatsoereeremistie fylhkemaennide eah konsultasjovneprosedyjrh tseahkan 2 vierhkiedajve govlh, mij båajhtede.
Dat mii mearrida man birra galgá konsulterejuvvot, lea dat ahte sáhttá go doaibmabidju váikkuhit sámi beroštusaid njuolgga.
Dïhte mij nænnoste man bïjre edtja konsulteeresovvedh, dïhte ahte maahta #<pcle> råajvarimmie saemien ïedtji rïekte dijpedh.
Sámediggi gávnnaha ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta dán rádjai dán áššis ii leat vuhtii váldán daid mearrádusaid mat leat ráđđehusa mearridan konsultašuvdnaprosedyrain gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki.
Saemiedigkie guajhtsede ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente daan raajan daennie aamhtesistie ij leah #<adv> dejtie nænnoestahkide seatadamme mah reerenassem konsultasjovneprosedyjrine nænnoestamme staaten åejvieladtjide gaskesne jïh Saemiedigkien.
Sámediggi čujuha dasa ahte departemeantta bovdehus Sámediggái nu gohčoduvvon konsultašuvdnačoahkkimiidda ođđa hálddašanstruktuvrra čađaheami birra, ii mearkkaš konsultašuvdnaprosedyraid ollašuhttima.
Saemiedigkie dïsse tjaatseste ahte departemeentem #bööredh<vblex><tv><der_h><vblex><imp><p3><sg> Saemiedægkan dan gohtjesovveme konsultasjovnetjåanghkojde orre reeremestruktuvren tjïrrehtimmien bïjre, ij konsultasjovneprosedyjri tjïrrehtimmie leah.
Danne ii leat riekta ahte Sámediggi ii leat háliidan konsulteret departemeanttain, nu mo eanandoallo- ja biebmoministtar lea dieđihan Sámediggái.
Dannasinie ij leah reaktoe ahte ij leah Saemiedigkie sïjhteme departemeentine konsulteeredh, #<adv> goh laanteburrie- jïh beapmoeministere Saemiedægkan bïeljelamme.
Sámediggi deattuha ahte konsultašuvdnaprosedyrat leat váilevaččat čuvvojuvvon dán rádjai dán áššis.
Saemiedigkie tjïelkeste ahte konsultasjovneprosedyjrh leah *váilevaččat daan raajan daennie aamhtesisnie dåeriedovveme.
Dat okto gáibida ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta gulaskuddamiid čuovvoleamis ferte láhčit dilálašvuođaid duohta konsultašuvnnaide.
Dïhte oktegh kreava ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente govledimmiej dåeriedimmesne tjoevere nuepieh saetnies konsultasjovnide laetjedh.
Dakkár konsultašuvnnain ferte addojuvvo vejolašvuohta árvvoštallat iešguđet hálddašanortnegiid daid proseassaiguin mat dárbbašuvvojit dan oktavuođas.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta gulaskuddanevttohusas leat ollu árvvoštallamat main ii leat vuođđu dan vuođđodokumeanttas masa čujuhuvvo.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten govledimmieuvtelassesne leah jïjnjh vierhtiedimmieh mejnie ij leah våarome dennie våarometjaatsegisnie mïsse tjaatseståvva.
Sámediggi ii sáhte doarjut dan čuoččuhusa ahte: Dálá hálddašanortnet lea sirrejuvvon, uhccán bevttolaš, ja das váilu legitimitehta servodagas muđui.
Ij maehtieh saemiedigkie dam dåarjodh *čuoččuhusa ahte: Daaletje reeremeöörnege lea *sirrejuvvon, onne #effekte<n><adj><sg><nom>, jïh desnie legitimiteeten siebriedahkesne fååtese voen.
Rievdaduvvon hálddašanstruktuvra, nu mo departemeanta evttoha, váikkuhivččii hálddahuslaš dárpmi.
Jarkestovveme reeremestruktuvre, #<adv> goh departemeente uvtede, dijpie reerije *dárpmi.
Sivvan eahpečielga earuide gaskal boazodoalu ja almmolaš hálddašeami lea dálá hálddašanstruktuvra.
Sjïekine ovtjïelke juakadimmide båatsoen gaskesne jïh byjjes reeremen lea daaletje reeremestruktuvre.
Hálddahusas leat stuorra bealátvuođahástalusat, earret eará ráŋggáštusaid geavaheami oktavuođas.
Reeremisnie leah stoere *bealátvuođahástalusat, gaskem jeatjah bysvehtsi pråvhkoen gaskesisnie.
Boazodoallu deaŧalaš servodatoassálastin ferte gullat stáhtalaš regionála hálddašeapmái.
Båatsoe vihkeles siebriedahkenmealtan årrome tjoevere staateles regionaale reeremasse govledh.
Boazodoalu mearkkašupmi sámi kultuvrii, ja stáhta riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat dan ektui, eaktuda nannoset stáhtalaš regionála hálddašeami.
Båatsoen mïerhkesjimmie saemien kultuvrese, jïh staaten gaskenasjonaale #stillese<n><pl><nom> danmuhteste, nænnebe staateles regionaale reeremem tsïhkestahta.
Sámediggi čuoččuha ahte jagi 2011 beagginiskkadeapmi addá buori vuođu dulkot dan láhkai ahte: Hálddahuslaš dárbmi vuosttažettiin čatnasa dan kapasitehtii ja daidda resurssaide mat boazodoallohálddahusas leat.
Saemiedigkie bagkese ahte jaepien2011 såaltjegoerehtimmie buerie våaromem doelhkestidh vadta dan nemhtie ahte: Reerije *dárbmi voestegh dankapasiteetese jïh dejtie vierhtide gårrelge mah båatsoereeremen leah.
Dat áddejupmi ahte boazodoalu ja hálddašeami earru lea eahpečielggas, boahtá nuppi bealis Stuorradikki dáhttojuvvon politihka ahte doaibmi boazodoallit galget leat mielde stivrenorgánain, ja nuppi bealis fas Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta doabageavaheamis mii eahpečielggasmahttá erohusa gaskal priváhtarievttálaš ja almmolašrievttálaš diliid.
Dïhtegoerkese ahte båatsoen jïh reeremen juakadimmie ovtjïelkes, mubpene bieleste Stoerredigkien #sïjhtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> politihkem båata ahte funksjovnelle bovtsesteerijh gelkieh mealtan årrodh stuvremeorgaanine, jïh mubpene bielesne viht Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten lahtesepråvhkosne mijjieh *eahpečielggasmahttá joekehtsen gaskesne privaatereaktoen jïh byjjesreaktoen tsiehkiej.
Moaitámuš boazodoallohálddahusa váilevaš ollislašvuođajurddašeami ja legitimitehta vuostá dovddaha eará eanaberošteddjiid dárbbu hedjonahttit boazodoalu resursa- ja vuoigatvuođavuođu, ja muitala ahte dáža servodagas lea uhccán máhttu dan birra ahte boazodoallu ovddasta minoritehta- ja álgoálbmotkultuvrra.
#Laejhtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> båatsoereeremen fååtesæjja elliesvoetenussjedimmien jïh legitimiteeten vuestie jeahta jeatjah eatnemeaabparæjjaj daerpiesvoeten *hedjonahttit båatsoen vierhtie- jïh reaktanvåaromem, jïh soptseste ahte daaroen siebriedahkesne lea onnen maahtoe dan bïjre ahte båatsoe *ovddasta minoriteete- jïh aalkoeåålmegenkultuvrem.
Stáhta geatnegasvuohta suodjalit boazodoalu sámi kultuvran bealušta sámi iešmearrideami ja iešstivrema ovdáneami áššesuorggis.
Staaten #stillese<n><sg><nom> båatsoem saemien kultuvrine vaarjelidh saemien jïjtjereeremem jïh jïjtjereeremen evtiedimmiem aamhtesensuerkesne vaarjele.
Sámediggi gávnnaha ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta gulaskuddanevttohusainis geahččala rievdadit dan mii lea leamaš gustovaš sámepolitihkka sámelága mearrideami rájes 1987:s.
Saemiedigkie guajhtsede ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente govledimmieuvtelassine voejhkele dam jarkestidh mij orreme *gustovaš saemienpolitihke saemienlaaken nænnoestimmien raejeste jaepien 1987.
Sámepolitihkalaš ulbmil lea ahte mearridanváldi dakkár áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii, galgá sirdojuvvot Sámediggái.
Saemienpolitihken ulmie lea ahte nænnoestimmiereaktah dagkeres aamhtesinie mah joekoenlaakan saemien åålmegem dijpieh, edtja Saemiedægkan sertiestovvedh.
Dán áššis lea Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta áigumuš garrasit hedjonahttit sámi stivrejumi ja boazodoallofágalaš váikkuheami almmolaš boazodoallohálddašeapmái.
Daennie aamhtesisnie lea Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten aajkoe garrelaakan *hedjonahttit saemiem *stivrejumi jïh båatsoefaagen dïedten byjjes båatsoereeremasse.
Boazodoallopolitihkka lea eanet go ealáhuspolitihkka dahje resursahálddašanpolitihkka.
Båatsoepolitihke jeenjelaakan gosse jieliemassenpolitihke jallh vierhtienreeremepolitihke.
Dat lea sámepolitihkka, ja danne eaktuduvvo ahte dat guorrasa dan sámepolitihkalaš ovdáneapmái mas lea leamaš stuorra ovttamielalašvuohta Stuorradikkis ja Sámedikkiin fargga 25 jagi.
Dïhte saemienpolitihke, jïh dannasinie #tsïhkestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> dïhte dan saemienpolitihken evtiedæmman latjkoe mesnie orreme stoere sïemesvoete Stoerredigkesne jïh Saemiedigkine rætnoe 25 jaepieh.
Sámediggi gávnnaha ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta gulaskuddanevttohusastis ii leat árvvoštallan olmmošrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui álgoálbmogin.
Saemiedigkie guajhtsede ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente govledimmieuvtelassesne ij leah almetjerïektes #stillese<n><pl><nom> saemiej muhteste aalkoeåålmeginie vierhtiedalleme.
Go boahtteáiggi almmolaš boazodoallohálddašanstruktuvra mearriduvvo, de ferte bidjat olmmošrievttálaš geatnegasvuođaid vuođđu.
Gosse båetijen aejkien byjjes båatsoereeremestruktuvre nænnoeståvva, dellie tjoevere bïejedh almetjerïektes #stillese<n><pl><gen> våarome.
Dat mearkkaša ahte: Sápmelaččaid vuoigatvuohta iešmearrideapmái ja iešstivremii ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkkalis 1 ja ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa artihkkalat 3 ja 4 bealuštit dan ahte Sámediggái ferte addojuvvot mearrideaddji ja deaŧalaš rolla boazodoalu hálddašeamis.
Dïhte nimhtie ahte: Saemiej reakta jïjtjereeremasse jïh jïjtjereeremasse ON konvensjovnen mietie sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre artihkelisnie 1 jïh ON:n aalkoeåålmehreaktaj deklarasjovnen artihkelh 3 jïh 4 dam vaarjelieh ahte Saemiedægkan tjoevere vadtasovvedh nænnoestæjja jïh vihkeles råållan båatsoen reeremisnie.
Dás čujuhuvvo maiddái ON álgoálbmogiid erenoamášdieđiheaddji 11.01.11 mannosaš raportii mas son rávve Norgga konsulteret Sámedikki mearridanválddi sirdima birra Sámediggái dakkár áššiin mat gusket sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaide.
Daelie aaj tjaatseståvva ON aalkoeåålmegi sjïerebïeljelæjja 11.01.11 asketje reektehtsasse mesnie dïhte nihtetjæsta Nöörjem Saemiedigkiem nænnoestimmiereaktajjohtelohkenbïjre Saemiedægkan dagkeres aamhtesinie konsulteeredh mah saemiej aerpiesïejhme jieliemassh dijpieh.
Sápmelaččaid vuoigatvuohta mearridit iežaset vuoruhemiid dakkár áššiin mat gusket sin eallimiid ja eatnamiidda ja hálddašit min iežamet ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ILOkonvenšuvnna nr.
Saemiej reakta jïjtjsh prijoriteradimmieh dagkeres aamhtesinie nænnoestidh mah dijpieh sijjen jielemi jïh eatnamidie jïh mijjem reerieh jïjtjemh ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle evtiedimmien #ILO<n><acr><cmp>konvensjovnen nr.
169 artihkkala 7 vuođul, bealušta dan ahte Sámediggái addojuvvo deaŧalaš rolla boazodoalu politihkkahábmemis ja hálddašeamis.
169 artihkelh 7:n mietie, dam vaarjele ahte Saemiedægkan vihkeles råålla båatsoen politihkehammosne jïh reeremisnie vadtasåvva.
Viidáseappot bealušta ILO artihkal 15 ahte sápmelaččaid vuoigatvuohta oassálastit boazodoalu hálddašeapmái, galgá sihkkarastojuvvot.
Vijriebasse ILO vaarjele artihkele 15 ahte saemiej reakta båatsoen reeremisnie mealtan, edtja gorredovvedh.
Stáhta geatnegasvuohta sihkkarastit ávnnaslaš kulturvuđđosa ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid artihkkalis 27 mearkkaša maiddái ahte mii sápmelaččat galgat ieža beassat stivret ja hálddašit dakkár kulturvuđot sámi ealáhusa go boazodoalu.
Staaten #stillese<n><sg><nom> gorredidh materijellen *kulturvuđđosa ON:m konvensjovnen mietie sivijle jïh politihkeles reaktaj artihkelisnie 27 aaj lea ahte mijjieh saemieh edtjijibie jïjtjh åadtjodh stuvredh jïh dagkeres kultuvrevåaromem saemien jieliemassen reerieh gosse båatsoem.
Dán dadjá maiddái Vuođđolága § 110a, namalassii ahte gullá stáhtii láhčit dilálašvuođaid dasa ahte sámi giella, kultuvra ja servodateallin nannejuvvo ja ovddiduvvo.
Daam aaj jeahta Maadthlaaken § 110:n, nommenlæssan ahte staatese gåvla nuepieh dïsse laetjedh ahte saemien gïele, kultuvre jïh siebriedahkejielede nænnoeståvva jïh evtiedåvva.
Sámediggi mihtte ahte eanaš politihkalaš instánssat ja fágainstánssat main lea oktavuohta boazodoallohálddašemiin, ja buot orohagat mat leat ovddidan cealkámuša ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi, vuosttaldit garrasit Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta gulaskuddanevttohusa.
Saemiedigkie *mihtte ahte jeenjemes politihkeles instansh jïh faageninstansh mejnie lea gaskese båatsoereereminie, jïh gaajhkh sïjth mah jiehtegem evtiedamme jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie, vuastalidh garrebe Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten govledimmieuvtelassem.
Sámediggi vuordá ahte dása biddjojuvvo mearrideaddji deaddu.
Saemiedigkie vuarta ahte daase nænnoestæjja leavloe bïejesåvva.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta váilevaš konsultašuvnnat, ovddalgihtii mearriduvvon árvvoštallamat, ja váilevaš árvvoštallamat evttohusa gaskavuođas gustovaš sámepolitihkkii ja olmmošrievttálaš geatnegasvuođaide, dagahit ahte evttohusa ii sáhte čađahit.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten fååtesæjja konsultasjovnh, åvtelhbodti nænnoestovveme vierhtiedimmieh, jïh fååtesæjja vierhtiedimmieh uvtelassen *gaskavuođas *gustovaš saemienpolitihkese jïh almetjerïektes #stillese<n><pl><ill>, darjoeh ahte uvtelassem ij maehtieh tjïrrehtidh.
Jus nu, de dat mielddisbuvttášii dakkár almmolaš hálddašeami masa boazodoalus, Sámedikkis ja dalle sámi servodagas ii leat áddejupmi, jáhkku dahje luohttámuš.
Jis dan, dellie dïhte dagkeres byjjes reeremem mealtan buakta mïsse båatsosne, Saemiedigkien jïh dellie saemien siebriedahken ij leah goerkese, vuesiehtimmie jallh *luohttámuš.
Dakkár hálddašeapmi dagahivččii dakkár dili mas buot guoskevaš bealit boazodoalus, sámi servodagat, stáhta eiseválddit, plánaeiseválddit ja eará ealáhusat leat vuoittahallit.
Dagkeres reereme dagkerestsiehkiem dorje mesnie gaajhke sjyöhtehke bielieh båatsosne, saemien siebriedahkh, staaten åejvieladtjh, soejkesjenåejvieladtjh jïh jeatjah jieliemassh leah *vuoittahallit.
Jus departemeantta evttohus čađahuvvo, de dat dagaha ahte: Sámediggái lea váttis nammadit áirasiid Boazodoallostivrii, go dat ovddastivččii dakkár hálddašeami man Sámediggi ii doarjjo.
Jis departemeenten uvtelasse tjïrrehtåvva, dellie dïhte dorje ahte: Saemiedægkan geerve saadthalmetji båatsoeståvrose nommehtidh, gosse dah *ovddastivččii dagkeres reeremem maam ij Saemiedigkie dåarjoeh.
Sámediggi ferte árvvoštallat vuoruhit sierra ovttasbarggu boazodoaluin Sámedikki váldečađaheami oktavuođas plána- ja huksenlága vuođul.
Saemiedigkie tjoevere vierhtiedalledh sjïere ektiebarkoem båatsojne prijoriteradidh Saemiedigkien *váldečađaheami gaskesisnie soejkesje-jïhtseegkemelaaken mietie.
Sámediggi ferte, Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi mieđihemiin, árvvoštallat nammadit lávdegotti mii galgá čielggadit boazodoallohálddašeami boahtteáiggi organiserema.
Saemiedigkie tjoevere, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervien nårtoeminie, vierhtiedalledh moenehtsem nommehtidh mij edtja båatsoereeremen båetijen aejkien öörnemem tjïelkedidh.
Sámediggi eaktuda ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta maŋŋá iežas evttohusa gulaskuddama láhčá dilálašvuođa rivttes ja čoavddusvuđot gulaskuddamiidda almmolaš boazodoallohálddašeami boahtteáiggi hálddašanstruktuvrii.
Saemiedigkie tsïhkestahta ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente jïjtjse uvtelassem mænngan govledimmien nuepiem laatja rïektes jïh tjoevtenjevåaromen govledimmide byjjes båatsoereeremen båetijen aejkien reeremestruktuvrese.
Dat mearkkaša dan vejolašvuođa ahte iešguđet ortnegat árvvoštallojuvvojit ja ahte eará čovdosat válljejuvvojit go dan maid departemeanta evttoha.
Dïhte dïhte nuepie lea ahte ovmessieöörnegh vierhtiedallesovvieh jïh ahte jeatjah tjoevtenjh veeljesuvvieh #<pcle> dam maam departemeente uvtede.
Sámediggi bidjá vuođđun ahte čuovvovaš eavttut galget čuvvojuvvot čuovvolan konsultašuvnnain: Rámmaeavttuid hábmen boazodoalu várás ja boazodoalu almmolaš hálddašeami organiseren galget čuovvut Vuođđolága § 110a ja galget leat čielgasit Norgga olmmošrievttálaš geatnegasvuođaid siskkobealde sápmelaččaid ektui álgoálbmogin.
Saemiedigkie våaroeminie beaja ahte minngebe moenemetsiehkieh edtjieh dåeriedamme konsultasjovnine dåeriedovvedh: Mieriekrïevemh hammoedamme båatsoen muhteste jïh båatsoen byjjes reeremen öörnemen edtjieh dåeriedidh Maadthlaaken § 110:m jïh gelkieh årrodh tjïelkeslaakan Nöörjen almetjerïektes #stillese<n><pl><gen> sisnjelen saemiej muhteste aalkoeåålmeginie.
Dasa gullet iešmearrideapmi, iešstivren, oassálastin ja vuoruheamit iežas ovdáneamis.
Dïsse jïjtjereereme guvlieh, jïjtjereereme, mealtan årrome jïh prijoriteradimmieh jïjtjse evtiedimmesne.
Boazodoalu almmolaš hálddašeami organiseren gullá sámepolitihkkii, ja galgá gustot gustovaš sámepolitihkalaš ulbmiliidda.
Båatsoen byjjes reeremen öörneme saemienpolitihkese gåvla, jïh edtja davvodh *gustovaš saemienpolitihken ulmide.
Boazodoalu almmolaš hálddašeami organiseren galgá váikkuhit beaktilis, dárpmolaš hálddašeami mas lea viiddes luohttámuš, doarjja ja legitimitehta, erenoamážit boazodoalu ja sámi servodaga bealis.
Båatsoen byjjes reeremen öörneme edtja dijpedh eadtjohke, *dárpmolaš reeremem mesnie lea vijries *luohttámuš, dåarjoe jïh legitimiteete, joekoenlaakan båatsoen jïh saemien siebriedahken bielesne.
Ealáhus- ja kulturlávdegotti árvalus
Jieliemasse-jïhkultuvremoenehtsen åssjele
Álggahus
Aalkoe
Sámediggi meannuda dán áššis evttohusa mii guoská rievdadusaide boazodoallohálddašeamis - vuođđu ja eavttut.
Saemiedigkie daennie aamhtesisnie uvtelassem gïetede mij jorkestimmide båatsoereeremisnie dæjpa - våarome jïh moenemetsiehkieh.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ovddida rievdadusaid hálddašanstruktuvrras, nu ahte guovllustivrrat heaittihuvvojit ja guovllukantuvrrat sirdojuvvojit fylkkamánni vuollásažžan viđa davimus fylkkas.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente jorkestimmieh reeremestruktuvresne evtede, dan ahte dajvenståvroeh illesuvvieh jïh dajvenkontovrh sertiestuvvieh fylhkemaennien vueleginie vïjhten noerhtemes fylhkeste.
Sámediggi eaktuda ahte Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta maŋŋá iežas evttohusa gulaskuddama láhčá albma ja čoavddusvuđot konsultašuvnnaid boahtteáiggi hálddašanstruktuvrra birra almmolaš boazodoallohálddašeamis.
Saemiedigkie tsïhkestahta ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente jïjtjse uvtelassem mænngan govledimmien laatja eensi jïh tjoevtenjevåaromen konsultasjovni båetijen aejkien reeremestruktuvren bïjre byjjes båatsoereeremisnie.
Dát mearkkaša dan ahte sii leat rahpasat árvvoštallat sierra lágan ortnegiid ja ahte eará čovdosat go departemeantta evttohus válljejuvvojit.
Daate dïhte lea ahte dah leah *rahpasat sjïere dagkeres öörnegh vierhtiedalledh jïh ahte jeatjah tjoevtenjh gosse departemeenten uvtelasse veeljesuvvieh.
Mearkkašumit
Mïerhkesjimmieh
Lávdegotti unnitlohku, Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) lahtut Geir Tommy Pedersen, Mathis Nilsen Eira ja Randi A. Skum ja Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) /Sámeálbmotbellodaga (Sáb) lahttu Gunn-Britt Retter, Johttisámiid listta lahttu Per A. Bæhr oaivvildit ahte áigi lea láddan ollislaččat geahčadit boazodoallohálddašeami organiserema.
Moenehtsen unnebelåhkoe, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien (NSR:n) lïhtsegh Geir Tommyn Pedersen, Mathis Nilsen Eira jïh Randi a. Skum jïh Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien (NSR:n) /Saemienåålmegenkrirrien (*Sáb) lïhtsege Gunn-Britten Retter, Juhtijensaemiej læstoen lïhtsege Per a. Bæhren jiehtieh ahte tïjje njoetseldh ellieslaakan båatsoereeremen öörnemem gïehtjedidh.
Dát ferte dahkkojuvvot lávga gulahallamiin ealáhusain ja Sámedikkiin, juste danne go boazodoallu lea erenoamáš sámi ealáhus.
Daate tjoevere lïhke gaskesadteminie jieliemassine jïh Saemiedigkine dorjesovvedh, dastegh dannasinie goh båatsoe sjïere saemien jieliemasse.
Dán geahčadeami oktavuođas lea maiddái lunddolaš árvvoštallat makkár rolla Sámedikkis galgá leat boahtteáiggi hálddašeami oktavuođas.
Daan gïehtjedimmien gaskesisnie lea aaj iemie vierhtiedalledh magkeres råålla Saemiedigkien galka årrodh båetijen aejkien reeremen gaskesisnie.
Lávdegotti unnitlohku šálloša go Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ii leat čađahan duohta konsultašuvnnaid Sámedikkiin ja NBR:in dán áššis, ja oaivvilda ahte almmá dán proseassa haga lea mearrádusvuođđu ođđasis organiseremii ja guovllustivrraid heaittiheapmái menddo váilevaš.
Moenehtsen unnebelåhkoe gaatelassja gosse Ij leah laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente saetnies konsultasjovnh Saemiedigkine jïh NBR:ine daennie aamhtesisnie tjïrrehtamme, jïh jeahta ahte namhtah daan prosessen namhtah lea nænnoestahkenvåarome ikth vielie öörnemasse jïh dajvenståvroej illemasse ååpsen fååtesæjja.
Unnitlohku cuiggoda dan go evttohuvvo sirdit boazodoalu guovllukantuvrraid fylkkamanniid vuollái, earret eará danne go dát háddje deaŧalaš fágabirrasiid ja hehtte sámi ealáhusa ollislaš hálddašeami mii lea deaŧalaš giella- ja kulturguoddi.
Unnebelåhkoe dam åajvahtahta gosse sertiestidh uvtedåvva båatsoem dajvenkontovri fylhkenmunniej nualan, gaskem jeatjah dannasinie gosse daah *háddje vihkeles faagebyjresh jïh saemien jieliemassem ellies reeremem aara mij vihkeles gïele- jïh kultuvreguedtije lea.
Dasa lassin sáhttá leat várra ahte massit divrras boazodoallofágalaš gelbbolašvuođa.
Dïsse lissine maahta årrodh vaahra ahte dovre båatsoefaagen maahtaldahkem dassijibie.
Lávdegotti unnitlohku cuiggoda guovllustivrraid heaittiheami danne go ii oro árvvoštallojuvvon movt boazodoalu ovddastus guovlulaččat ja báikkálaččat galgá gozihuvvot iešmearridanperspektiivvas, ja movt guovllustivrraid doaibma oktavuohtalađasin boazodoalu ja hálddašeami gaskka galgá gozihuvvot.
Moenehtsen unnebelåhkoe dajvenståvroej illemem dannasinie åajvahtahta gosse ij årroeh vierhtiedallesovveme guktie båatsoen dïedte regionaalelaakan jïh byjreskisnie edtja jïjtjereeremeperspektijvesne geehtedovvedh, jïh guktie dajvenståvroej darjome *oktavuohtalađasin båatsoen jïh reeremen gaskemsh edtja geehtedovvedh.
Unnitlogu oaivila mielde "árjjalaš" áššemeannudeapmi ii sáhte leat losit ágga demokratiija ektui ja boazosámi máhtu ektui hálddašanoktavuođas.
Unnebelåhkoen aarvoen mietie "eadtjohke" ij maehtieh aamhtesh gïetedalleme årrodh leevlebe *ágga demokratijen muhteste jïh båatsoesaemien maahtoen muhteste reeremegaskesisnie.
Lávdegotti unnitlohku vuorjašuvvá maiddái boazodoalloorohagaid ja siiddaid kapasitehta geažil čuovvolit plána- ja areálaáššiid, ja oaivvilda ahte evttohuvvon ortnet ii sáhte váldojuvvot atnui almmá ahte dát kapasitehta nannejuvvo ja ahte sihkkarastojuvvo boazosámi mielde váikkuheapmi mearrádusproseassain guovlulaš ja báikkálaš dási áššiin.
Moenehtsen unnebelåhkoe aaj vaajva båatsoesïjti jïh sïjti kapasiteeten dïete soejkesje- jïh goelpeneståaroenaamhtesh dåeriedidh, jïh jeahta ahte uvtedovveme öörnege ij maehtieh åtnose namhtah vaaltasovvedh ahte daate kapasiteete nænnoeståvva jïh ahte båatsoesaemien mietie gorredåvva dïedte nænnoestahkenprosessine regionaale jïh dajven daltesen aamhtesinie.
Dasa gullá maiddái dat ahte boazodoalus mielde váikkuheami bokte hálddašeamis guovlulaš dásis ferte leat vuostálastinváldi.
Nehkelh aaj gåvla dïhte ahte båatsosne mealtan goh #dïedte<vblex><indic><pres><p3><sg> reeremisnie regionaale daltesisnie tjoevere årrodh gïrremestilleme.
Lávdegotti unnitlohku lea fuolastuvvan go vuostálastinváldi mii guovllustivrrain lea leamaš jagi 1978 rájes lea jurddašuvvon sirdojuvvot Fylkkamánni vuollásažžan, earret eará danne go fylkkamánnis leat ollu rollat areálaáššiin.
Moenehtsen unnebelåhkoe strerkiestamme gosse gïrremestilleme mij dajvenståvroej orreme jaepien 1978 raejeste sertiestovvedh ussjedovveme Fylhkemaennien vueleginie, gaskem jeatjah dannasinie goh fylhkemaennien leah jïjnjh råållah goelpeneståaroenaamhtesinie.
Lávdegotti unnitlogu oaivila mielde ferte álggahit ođđa proseassa man bokte čilget boahtteáiggi organiserema ja Sámedikki rolla, mas NBR ja Sámediggi leat mielde álggu rájes.
Moenehtsen unnebelåhkoen aarvoen mietie tjoevere orre prosessem aelkiehtidh mejnie båetijen aejkien öörnemem jïh Saemiedigkien råållam boejhkelidh, mesnie NBR jïh Saemiedigkie mealtan årrodh aalkoen raejeste.
Vuorddedettiin dán čilgehusa, sáhtášii bidjat gaskaboddosaš čovdosiid nu guhká go dain váldojuvvojit vuhtii namuhuvvon bealit nugo ollislaš hálddašeapmi, sámi iešmearrideapmi ja boazodoalu kapasitehta areálaáššiin.
Vuertieminie daam tjïelkestimmiem, maahta annjebodts tjoevtenjh bïejedh dan guhkiem gosse dejstie #<adv> seatadovvieh moenesovveme bielieh goh ellies reereme, saemien jïjtjereereme jïh båatsoen kapasiteeten goelpeneståaroenaamhtesijstie.
Nordkalottfolket lahttu, Toril Bakken Kåven ovddidii čuovvovaš mearkkašumi: Ođđa boazodoalloláhka bođii fápmui 2007:s, ja das leat ollu gaskaoamit boazodoalu hálddašeapmái.
Nordkalottfolketen lïhtsege, Torilen Bakken Kåven minngebe mïerhkesjimmiem evtiedi: Orre båatsoelaake jaepien 2007 aelkieji juhtedh, jïh desnie leah jïjnjh tsavtshvierhtieh båatsoen reeremasse.
Earret eará leat addojuvvon nannoseappo sankšuvdnavejolašvuođat lága bokte, go mii ovdal lei.
Gaskem jeatjah vadtasovveme nænnebem *sankšuvdnavejolašvuođat laakine, gosse mij aarebi lij.
Berre dohkkehuvvot ahte manná áigi heivehit ođđa lága ealáhusa várás.
Byöroe dåhkasjehtedh ahte tïjje sjïehtehtidh mænna orre laakem jieliemassese.
Boazolohku muhtun orohagain Finnmárkkus lea guhká leamaš badjin, ja gullo dávjá ahte láhka rihkkojuvvo alimus lobálaš boazologu ektui, guohtonrájit eai doahttaluvvo, guohtonáigemearrádusat jna rihkkojuvvojit.
Bovtselåhkoe muvhtene sïjtesne Finnmaarhkesne guhkiem orreme bijjene, jïh daamhtah govlesåvva ahte laake meadtasåvva jollemes luhpien bovtselåhkoen muhteste, eah gåatomeraejieh ussjedh, #gåatome<n><sem_act><cmp_sgnom><cmp>#tïjje<n><cmp_sgnom><cmp>nænnoestahkh jnv. meadtasuvvieh.
Ođđa boazodoallolága bokte regulerejuvvo boazolohku juohke ovttaskas orohagas, ja dál eai leat šat ollu mat eai leat mearridan boazologu.
Orre båatsoelaakine bovtselåhkoe #fïerhte<prn><ind><attr> oktegs sïjtesne reguleeresåvva, jïh daelie eah vielie leah jïjnje mah eah leah bovtselåhkoem nænnoestamme.
Guovllustivrrat leat stáhta gaskaoamit boazodoalu hálddašeamis.
Dajvenståvroeh staaten tsavtshvierhtieh båatsoen reeremisnie.
Guovllustivrrain lea deaŧalaš doaibma.
Dajvenståvroej lea vihkeles darjome.
Dan bokte go guovllustivrrain leat olbmot geain lea boazodoallofágalaš duogáš ja olbmot muđui servodagas, lea vejolašvuohta oažžut luohttámuša ja legitimitehta sihke boazodoalus, sámi servodagas oppalaččat ja ii-sámi servodagas.
Dejnie goh dajvenståvrojne leah almetjh giej lea båatsoefaagen duekie jïh almetjh voen siebriedahkesne, lea nuepie åadtjodh *luohttámuša jïh legitimiteetem dovne båatsoste, saemien siebriedahkeste ellieslaakan jïh ij-saemien siebriedahkesne.
Rámiidit go Eanadoallodepartemeanta geahččala čovdosiid mat sáhttet beavttálmahttit boazodoalu ja -hálddašeami eanet ja ahte lea sávaldat váikkuhit dan ahte hálddašeamis livččii nana legitimitehta sihke ealáhusas ja servodagas muđui.
Girmijibie goh Laanteburriedepartemeente tjoevtenjh voejhkele mah maehtieh *beavttálmahttit båatsoen jïh -reeremen jeenjebe jïh ahte sjaavnjoe dam dijpedh ahte reeremisnie lea nænnoes legitimiteete dovne jieliemassesne jïh siebriedahkesne voen.
Muhto dahkat rievdadusaid ná árrat maŋŋá go boazodoalloláhka lea boahtán fápmui, orru mu mielas unnán jurddašuvvon.
Mohte jorkestimmieh naemhtie aarehken mænngan darjoejibie goh båatsoelaake aalkeme juhtedh, orre mov mïeleste vaenie ussjedovveme.
Dan sadjái sáhtášii ohcat eará doaibmabijuid maid bokte eanet beavttálmahttit boazodoallolága fápmui boahtima, ja boazodoalu hálddašeami Norggas.
Dan sijjeste maahta jeatjah råajvarimmieh mejgujmie ohtsedh jeenjebe *beavttálmahttit båatsoelaaken faamose båetemen, jïh båatsoen reeremem Nöörjesne.
Molssaektosaš čovdosat hástalusaide boazodoalus livčče:
*Molssaektosaš tjoevtenjh haestiemidie båatsosne leah:
1. Guovllustivrrat bisuhuvvojit nugo odne 3-5 jagi áigodagas viidáseappot.
1. dajvenståvroeh #tjöödtjestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl> goh daenbiejjien 3-5 jaepieh boelhkesne vijriebasse.
Dát attášii guovllustivrraide áiggi heivehit ođđa boazologuid ja čoavdit eará hástalusaid mat leat ealáhusas.
Daate dajvenståvrojde tïjjen vadta orre bovtselåhkoeh sjïehtehtidh jïh jeatjah haestemh tjuevtedh mah jieliemassesne.
2. Evalueren čađahuvvo 3-5 jagi sisa, geahčadan dihte maid eanet sáhtášii buoridit, vejolaš ođđasis organiseren čájeha ahte dáláš organiseren ii doaimma dohkálaččat.
2. vuarjasjimmie 3-5 jaepesne tjïrrehtåvva, gïehtjedimmien dïehre maam jeenjelaakan maahta bueriedidh, gåaredh ikth vielie öörneme vuesehte ahte daaletje öörneme ij sjiehteleslaakan juhtieh.
Evalueremis berrejit leat mielde sihke boazodoalu ja eará luondduealáhusaid (eanadoallu, meahcceealáhusat jna) ovddasteaddjit lassin Eanadoallo- ja biebmodepartementii ja Sámediggái.
Vuarjasjimmesne byöroeh mealtan årrodh dovne båatsoen jïh jeatjah eatnemenjieliemassi (laanteburrie, miehtjiejieliemassh jnv.) saadthalmetjh lissine Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentese jïh Saemiedægkan.
3. Boazodoallohálddašeapmi bidjá guovddážii dan a) ahte leat ulbmillaš, johtilis ja čielga sankšuvnnat jos ealáhus ii čuovo rámmaeavttuid ja gáibádusaid mat leat mearriduvvon, ja b) sihkkarastá dohkálaš diehtojuohkima sihke boazodollui ja servodahkii muđui.
3. båatsoereereme jarngese dam #a<n><abbr><sg><acc> beaja) ahte årrodh #ulmies<adj><sg><nom>, *johtilis jïh tjïelke *sankšuvnnat jis ij jieliemasse mieriekrïevemh jïh krïevenassh dåeredh mah nænnoestovveme, jïh b.) dåhkasjamme bïevnesjoekedimmiem gorrede dovne båatsose jïh siebriedahkese voen.
Buori diehtojuohkima sihkkarastin lea vealtameahttun deaŧalaš jos galggaš lihkostuvvat das ahte ođđa boazodoalloláhka doahttaluvvo, ja sihkkarastit luohttámuša dasa ahte proseassat dáhpáhuvvet buori vuogi mielde.
Buerien bïevnesjoekedimmiem gorredidh lea daerpies vihkele jis edtja desnie lahkaskidh ahte orre båatsoelaake ussjedåvva, jïh gorredibie *luohttámuša dïsse ahte prosessh buerien vuekien mietie sjugniehtuvvieh.
Dát sáhttá maiddái váikkuhit buoret legitimitehta sihke boazodoalus ja servodagas muđui.
Daate maahta aaj dijpedh buerebe legitimiteeten dovne båatsosne jïh siebriedahkesne voen.
4. Ásahuvvo sorjjasmeahttun bearráigeahččanorgána mii galgá bearráigeahččat ahte boazodoallu ja hálddašeapmi doaimmahuvvo daid rámmaeavttuide dávistettiin mat leat mearriduvvon.
4. Tseegkesåvva *sorjjasmeahttun vuartasjimmieorgaanem mij edtja vuartasjidh ahte båatsoe jïh reereme daj mieriekrïevemidie svååreminie åtnasåvva mah nænnoestovveme.
Bearráigeahččanorgána berre sáhttit bearráigeahččat buot beliid boazodoalus; dárkkistit boazolohkamiid, lohkat dan oktavuođas jos jahkásaččat dieđihuvvojit spiehkastagat, čuovvut guohtonáigemearrádusaid ja guohtonrájiid, boraspirevahágiid jna.
Vuartasjimmieorgaane byöroe maehtedh gaajhkide bielide båatsosne vuartasjidh; bovtselohkemh vaaksjodh, dennie gaskesisnie jiehtedh jis fïerhten jaepien bïeljelovvieh *spiehkastagat, gåatometïjjenænnoestahkh jïh gåatomeraejieh dåeriedidh, juvrengoerph jnv.
Ealáhusas leat ollugat juo guhkit áiggi bivdán sorjjasmeahttun bearráigeahččanorgána.
Jieliemassesne jïjnjesh joe guhkiem maadteme *sorjjasmeahttun vuartasjimmieorgaanem.
Dát sáhttá váikkuhit dan ahte eambbogat ožžot luohttámuša vuogádahkii eanet jáhkehahttivuođa boazodoalus.
Daate maahta dam dijpedh ahte jïjnjebh åadtjoeh *luohttámuša systeemese jeenjelaakan *jáhkehahttivuođa båatsoste.
Evttohusat
Uvtelassh
Evttohus Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus (Bb) Knut Store, Inga-Lill Sundset, Heidi Persdatter Greiner Haaker, Margit Eli Anti Oskal ja Inger Jørstad, Norgga Sámiid Riikkasearvvis (NSR) Geir Tommy Pedersen, Mathis Nilsen Eira ja Randi A. Skum, Norgga Sámiid Riikkasearvvi/Sámeálbmotbellodaga (Sáb) lahtus GunnBritt Retter, Árjas Olaf Eliassen ja Johttisámiid listtas (JSL) Per A. Bæhr
Uvtelasse Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkeste (*Bb) Knuten Storem, Inga-Lill Sundset, Heidi Persdatter Greiner Haakeren, Margit Eli Anti Oskal jïh Ingeren Jørstad, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebresne (NSR) Geir Tommyn Pedersenen, Mathis Nilsen Eira jïh Randi A./a. Skumen, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien/Saemienåålmegenkrirrien (*Sáb) lïhtsegisnie *GunnBritt Retteren, Árjesne Olafen Eliassen jïh Juhtijensaemiej læstosne (*JSL) Per a. Bæhr
Evttohus 1
Uvtelasse 1
Čuokkis 1: Goalmmát cealkka sirdojuvvo ođđa maŋimuš cealkkan čuoggá guokte vuolde ja rievdaduvvo leat ná: Danne ii leat vejolaš čađahit Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta evttohusa ahte heaittihit guovllustivrraid ja seammás sirdit guovllustivrraid fylkkamánni vuollásažžan viđa davimus fylkkas dan hámis go dat dál leat.
Tsiehkie 1: Gåalmede raajese orre minngebe raajesinie sertieståvva tsiehkien göökte nuelesne jïh årrodh jarkeståvva naemhtie: Dannasinie ij gåaredh tjïrrehtidh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten uvtelassem ahte dajvenståvroeh illedh jïh seammasïenten dajvenståvroej fylhkemaenniem vueleginie vïjhten noerhtemes fylhkeste dennie haamoste sertiestidh goh dah daelie leah.
Čuokkis 6, vuosttaš teakstaoassi: Ođđa nubbi cealkka: Sámediggi ii sáhte earret eará guorrasit čuoččuhusaide ahte: Viđát ja guđat kuvlačuokkis sihkkojuvvojit.
Tsiehkie 6, voestes teeksteboelhke: Orre mubpie raajese: Ij maehtieh saemiedigkie gaskem jeatjah latjkedh *čuoččuhusaide ahte: Vïjhtede jïh govhth *kuvlačuokkis gajhkesovvieh.
Čuokkis 7: Nubbi kuvlačuokkis sihkkojuvvo.
Tsiehkie 7: Mubpie *kuvlačuokkis gajhkesåvva.
Čuokkis 9: Vuosttaš kuvlačuokkis rievdaduvvo leat ná: Sápmelaččaid vuoigatvuohta iešmearrideapmái ja iešstivremii ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkkalis 1 ja ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa artihkkalat 3 ja 4 biddjojuvvojit vuođđun.
Tsiehkie 9: Voestes *kuvlačuokkis årrodh jarkeståvva naemhtie: Saemiej reakta jïjtjereeremasse jïh jïjtjereeremasse ON konvensjovnenmietie sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre artihkelisnie 1 jïh ON:n aalkoeåålmehreaktaj deklarasjovnen artihkelh 3 jïh 4 våaroeminie bïejesuvvieh.
Nubbi kuvlačuokkis rievdaduvvo leat ná: Sápmelaččaid vuoigatvuohta mearridit iežaset vuoruhemiid dakkár áššiin mat gusket sin eallimii ja eatnamiidda ja hálddašit min iežamet ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ILO konvenšuvnna 169 artihkkala 7 vuođul.
Mubpie *kuvlačuokkis årrodh jarkeståvva naemhtie: Saemiej reakta jïjtjsh prijoriteradimmieh dagkeres aamhtesinie nænnoestidh mah sijjen jielemem jïh eatnamidie dijpieh jïh mijjem reerieh jïjtjemh ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle evtiedimmiem ILO konvensjovnen 169 artihkelh 7:n mietie.
Artihkkalis 7.3 čuožžu ahte: "Ráđđehusat berrejit sihkkarastit, ahte jurddašuvvon ovddidandoaimmaid vejolaš sosiála, vuoiŋŋalaš, kultuvrralaš ja birasváikkuhusat dutkojuvvojit veahkkálagaid ja ovttasráđiid dáiguin álbmogiiguin álo go dasa lea dárbu.
Artihkelisnie 7.3 tjåådtje ahte: "Reerenassh byöroeh gorredidh, ahte ussjedovveme evtiedimmiedarjomi nupies sosijaales, aajmoen, kulturelles jïh byjresedïedth goerehtovvieh *veahkkálagaid jïh daaj ektine åålmegigujmie iktesth goh dïsse lea daerpies.
Dáid dutkamiid bohtosat galget leat deháleamos vuođđun go mearriduvvo daid doaimmaid ollašuhttima hárrái."
Daaj dotkemi illedahkh gelkieh årrodh vihkielommes våaroeminie gosse nænnoeståvva daj darjomi tjïrrehtimmien gaavhtan."
Goalmmát kuvlačuokkis rievdaduvvo leat ná: Stáhtas lea geatnegasvuohta sihkkarastit ávnnaslaš kulturvuđđosa ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid artihkkala 27 mielde.
Gåalmede *kuvlačuokkis årrodh jarkeståvva naemhtie: Staaten lea #stillese<n><sg><nom> gorredidh materijellen *kulturvuđđosa ON konvensjovnen mietie sivijle jïh politihkeles reaktaj artihkelen 27 mealtan.
Stáhtas lea maiddái geatnegasvuohta láhčit diliid nu ahte sámi giela, kultuvrra ja servodateallima sáhttá sihkkarastit ja ovddidit, geahča Vuođđolága § 110a.
Staaten lea aaj #stillese<n><sg><nom> tsiehkieh dan laetjedh ahte saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden maahta gorredidh jïh evtiedidh, gïehtjedh Maadthlaaken § 110:m.
Čuokkis 11: Goalmmát kuvlačuokkis rievdaduvvo leat ná: Sámediggi ferte, Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ovttasráđiid nammadit lávdegotti mii galgá čielggadit boazodoallohálddašeami boahtteáiggi organiserema.
Tsiehkie 11: Gåalmede *kuvlačuokkis årrodh jarkeståvva naemhtie: Saemiedigkie tjoevere, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervine jïh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentine ektine moenehtsem nommehtibie mij edtja båatsoereeremen båetijen aejkien öörnemem tjïelkedidh.
Čuokkis 13: Nubbi kuvlačuokkis rievdaduvvo leat ná: Boazodoalu almmolaš hálddašeami organiseren gullá sámepolitihkkii.
Tsiehkie 13: Mubpie *kuvlačuokkis årrodh jarkeståvva naemhtie: Båatsoen byjjes reeremen öörneme saemienpolitihkese gåvla.
Danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvut gustovaš boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid juksan dihte ollislaš sámepolitihka.
Dannasinie vihkele ahte mijjieh dåeriedibie *gustovaš båatsoepolitihken ulmieh jaksemen dïehre ellies saemienpolitihkem.
Evttohus Ovddádusbellodagas Selmer Johansen bokte
Uvtelasse #Ovddádusbellodat<np><sg><ela> Selmer Johanseninie
Evttohus 2
Uvtelasse 2
Sámediggeráđi mearrádusárvalusa sihkkojuvvo ja sadjái biddjojuvvo dát:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjelen gajhkesåvva jïh sæjjan bïejesåvva daate:
Sámediggi oaivvilda ahte boazodoalu hálddašeapmi galgá leat stáhta vuollásaš boazodoalu hálddašeapmi.
Saemiedigkien mïelen mietie båatsoen reereme galka årrodh staaten vuelegs båatsoen reereme.
Sámediggi oaivvilda ahte boazodoalu bearráigeahččan- ja váiddaorgána berre leat Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta.
Saemiedigkien mïelen mietie båatsoen vuartasjimmie- jïh klååkemeorgaane byöroe årrodh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente.
Evttohus - Nordkalottfolket (NKF) Toril Bakken Kåven
Uvtelasse - Nordkalottfolket (*NKF) Torilen Bakken Kåven
Evttohus 3
Uvtelasse 3
Sámediggeráđi mearrádusárvalusa sihkkojuvvo ja sadjái biddjojuvvo dát:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjelen gajhkesåvva jïh sæjjan bïejesåvva daate:
Šállošit go Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ii leat konsulteren dán áššis ovdagihtii, ja rahpan vejolašvuođa árvvoštallat molssaektosaš čovdosiid.
Gaatelassjijibie gosse Ij leah laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente daennie aamhtesisnie åvtelhbodti konsulteereme, jïh nuepiem geehpehtamme vierhtiedalledh *molssaektosaš tjoevtenjh.
Buoret proseassa oktavuođas livčče várra šaddan viidát áddejupmi nubbi nuppi oainnuide, ja dieinna lágiin livčče šaddan buoret legitimitehta evttohuvvon rievdadusaide, beroškeahttá das makkár rievdadusat dal bohtet.
Buerebe prosessen gaskesisnie kaanne sjïdteme vijrebe goerkese #sinsitniem<prn><res><attr> #sinsitniem<prn><res><sg><ine><attr> vuajnojde, jïh duejnie vuekine buerebe legitimiteeten uvtedovveme jorkestimmide sjïdteme, saaht destie magkeres jorkestimmieh hågkh båetieh.
Danne lea váttis doarjut boazodoallohálddašeami ođđa organiserema.
Dannasinie geerve båatsoereeremen orre öörnemem dåarjodh.
Sámediggi konstatere ahte boazodoallu ja boazodoallohálddašeamis leat ollu hástalusat, earret eará menddo alla boazologu geažil muhtun orohagain, guohtonnjuolggadusaid, guohtonrájiid doahttaleamis, lassin hástalusaide mat leat sihke bealátkeahtesvuođa, luohttámuša ja integritehta ektui.
Saemiedigkie *konstatere ahte båatsoe jïh båatsoereeremisnie leah jïjnjhhaestemh, gaskem jeatjah ååpsen jolle bovtselåhkoen dïete muvhtene sïjtesne, #gåatome<n><sem_act><cmp_sgnom><cmp>njoelkedassi, gåatomeraejiej ussjedimmesne, haestiemidie lissine mah leah dovne *bealátkeahtesvuođa, *luohttámuša jïh *integritehta moenemetseahkan.
Dasa lassin bohtet vel hástalusat mat gusket buvttaovddideapmái ja bohccobierggu vuovdaleapmái.
Dïsse lissine annje båetieh haestemh mah dorjeseevtiedimmiem jïh bovtsenbearkoen doekemem dijpieh.
Guovlluidstivrraid heaittiheami bokte ii soaitte rievdat dilli mii lea.
Dajviståvroej illemen baaktoe ij sååjhth jorkestovvedh tsiehkie mij lea.
Jagi 2007 boazodoalloláhka lea doaibman menddo oanehis áiggi ahte buot váikkuhangaskaoamit ja sankšuvdnavejolašvuođat lága ektui livčče dohkálaččat heivehuvvon ja geavahuvvon geavatlaš hálddašeamis.
Jaepien 2007 båatsoelaake jåhteme ååpsen åenehks tïjjem ahte gaajhkh dïedtetsavtshvierhtieh jïh *sankšuvdnavejolašvuođat laaken muhteste leah sjiehteleslaakan sjïehtelovveme jïh åtnasovveme *geavatlaš reeremisnie.
Seammás go boazodoalloláhka ja guovllustivrrat berrejit doaibmat guhkit áigodaga, ferte biddjojuvvot sorjjasmeahttun bearráigeahččanorgána mii sáhttá bearráigeahččat dan ahte boazodoallu doaimmahuvvo dávistettiin daid rámmaeavttuide mat leat mearriduvvon.
Seammasïenten gosse båatsoelaake jïh dajvenståvroeh byöroeh guhkebe boelhken juhtedh, tjoevere bïejesovvedh *sorjjasmeahttun vuartasjimmieorgaanem mij maahta dam vuartasjidh ahte båatsoe svååreminie dejtie mieriekrïevemidie åtnasåvva mah nænnoestovveme.
Lávdegotti ráva
Moenehtsen bïhkedimmie
Lávdegottis eai leat eanet mearkkašumit dahje evttohusa ja rávve Sámedikki mearridit čuovvovaččat:
Moenehtsen eah leah jeenjebh mïerhkesjimmieh jallh uvtelassem jïh Saemiedigkiem nihtetjæsta minngebelaakan nænnoestidh:
Muđui doarju Sámediggi Sámediggeráđi mearrádusárvalusa.
Voen Saemiedigkie saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjelem Dåårje.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 36 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #36<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Evttohus 3 hilgojuvvui 35 jienain.
Uvtelasse 3 #35<num><sem_phonenr><sg><nom> tjoejine beelhkesovvi.
1 jienasti beali.
1 *jienasti bieliem.
Evttohus 2 hilgojuvvui 33 jienain.
Uvtelasse 2 #33<num><sem_phonenr><sg><nom> tjoejine beelhkesovvi.
3 jienastedje beali.
3 bieliem gïelem vedtiejin.
Evttohus 1 mearriduvvui 32 jienain 4 jiena vuostá.
Ealáhus- ja kulturlávdegotti ráva mearriduvvui 32 jienain 4 jiena vuostá.
Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtsen bïhkedimmie 32 tjoejine 4:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Per Andersen Bæhr, áššejođiheaddji 2 Selmer Johansen Mariann Wollmann Magga Geir Tommy Pedersen, čoahkkinortnegii 3 Randi A. Skum 4 Inga-Lill Sundset 5 Aili Keskitalo 6 Mathis Nilsen Eira Alf Isaksen 7 Marit Kirsten Anti Gaup Anders Somby jr.
Lahtestimmie Replihke 1 Peren Andersen Bæhr, aamhtesenjuhtiehtæjja 2:n Selmeren Johansen Mariann Wollmann Magga Geir Tommyn Pedersenen, tjåanghkoenöörnegasse 3:n Randijjen a. Skum 4:n Inga-Lillen Sundseten 5:n Ailijjen Keskitalon 6 Mathis Nilsen Eira Alfen Isaksen 7 Marit Kirstenen Anti Gaup Andersen Sombyn jr.
Olaf Eliassen Trond Are Anti Marit Kirsten Anti Gaup 8 Mariann Wollmann Magga Aili Keskitalo Anders Somby jr.
Olafen Eliassen Trond Aren Anti Marit Kirstenen Anti Gaup 8:n Mariannen Wollmann Magga Ailijjen Keskitalo Andersen Sombyn jr.
Mariann Wollmann Magga 9 Per Andersen Bæhr Marit Kirsten Anti Gaup 10 Toril Bakken Kåven Mariann Wollmann Magga Anders Somby jr.
Mariann Wollmann Magga 9:n Peren Andersen Bæhr Marit Kirstenen Anti Gaup 10:n Torilen Bakken Kåven Mariann Wollmann Magga Andersen Sombyn jr.
Toril Bakken Kåven 11 Anne-Marit Eira 12 Olaf Eliassen Marit Kirsten Anti Gaup Anders Somby jr.
Torilen Bakken Kåven 11 Anne-Marit Eira 12:n Olafen Eliassen Marit Kirstenen Anti Gaup Andersen Sombyn jr.
Olaf Eliassen 13 Ellinor Marita Jåma Per Andersen Bæhr, áššejođiheaddji
Olafen Eliassen 13 Ellinor Maritan Jåma Peren Andersen Bæhr, aamhtesenjuhtiehtæjja
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Sámedikki mielas berrešii boazodoalu almmolaš hálddašeapmi buoriduvvot ja nannejuvvot.
Saemiedigkien mïeleste byöroe båatsoen byjjes reereme bueriedovvedh jïh nænnoestovvedh.
Danne lea Sámediggi gearggus konsulteret dáid rievdadusaid birra, nu mo ráđđehus lea mearridan.
Dannasinie Saemiedigkie klaeries konsulteeredh daaj jorkestimmiej bïjre, #<adv> goh reerenasse nænnoestamme.
Sámediggi deattuha ahte konsultašuvnnat boazodoalu almmolaš hálddašeami rievdadusaid birra sáhttet dušše čađahuvvot dan eavttu vuođul ahte iešguđet ortnegiid ja čovdosiid galgá sáhttit árvvoštallat.
Saemiedigkie tjïelkeste ahte konsultasjovnh båatsoen byjjes reeremen jorkestimmiej bïjre maehtieh ajve tjïrrehtovvedh dan moenemetsiehkien mietie ahte ovmessie öörnegh jïh tjoevtenjh edtja maehtedh vierhtiedalledh.
Danne ii leat vejolaš čađahit Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta evttohusa ahte heaittihit guovllustivrraid ja seammás sirdit guovllustivrraid fylkkamánni vuollásažžan viđa davimus fylkkas dan hámis go dat dál leat.
Dannasinie ij gåaredh tjïrrehtidh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten uvtelassem ahte dajvenståvroeh illedh jïh seammasïenten dajvenståvroej fylhkemaenniem vueleginie vïjhten noerhtemes fylhkeste dennie haamoste sertiestidh goh dah daelie leah.
Sámediggi čujuha dasa ahte dán áššis: Lea beagginiskkadeami mandáhta ja boazodoallohálddahusa evaluerema bargojoavkku mandáhta ja čoahkádus ráhkaduvvon ja mearriduvvon almmá dan haga ahte Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta lea geahččalan boahtit ovttaoaivilii Sámedikkiin, nu mo boahtá ovdan konsultašuvdnaprosedyraid 8. čuoggás Čielggadusat/máhttovuođđu.
Saemiedigkie dïsse tjaatseste ahte daennieaamhtesisnie: Såaltjegoerehtimmien mandaaten jïh båatsoereeremen vuarjasjimmiem barkoedåehkien mandaaten jïh *čoahkádus namhtah dannamhtah dorjesovveme jïh nænnoestovveme ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente voejhkelamme aktenraeresne Saemiedigkine båetedh, #<adv> goh fraamme konsultasjovneprosedyjri 8. tsiehkeste båata Boejhkehtassh/maahtoevåarome.
Lea hálddašanstruktuvrra mearrideapmi dáhpáhuvvan almmá dan haga ahte lea geahččaluvvon juksat ovttamielalašvuođa konsultašuvdnaprosedyraid čuoggá 1 Ulbmilat vuođul, ja almmá dan haga ahte lea geahččaluvvon čađahit konsultašuvnnaid buori dáhtu mielde konsultašuvdnaprosedyraid čuoggá 6 Oppalaš mearrádusat vuođul.
Reeremestruktuvren nænnoestimmie namhtah dan namhtah sjugniehtovveme ahte jaksedh voejhkelovveme sïemesvoeten konsultasjovneprosedyjri tsiehkien 1 ulmieh mietie, jïh namhtah dan namhtah ahte tjïrrehtidh voejhkelovveme konsultasjovni buerien vajtelen mietie konsultasjovneprosedyjri tsiehkien 6 *Oppalaš nænnoestahkh mietie.
Eai leat addojuvvon makkárge dieđut hálddašanstruktuvrra rievdadusaid árvvoštallama birra ovdalgo mearrádus lea dahkkojuvvon.
Eah leah vadtasovveme naan daajroeh gænnah reeremestruktuvren jorkestimmiej vierhtiedimmien bïjre aarebi nænnoestahke dorjesovveme.
Eaktun lea biddjojuvvon ahte dievaslaš diehtojuohkin galgá dáhpáhuvvat ášši meannudeami buot dásiin konsultašuvdnaprosedyraid čuoggá 3 Diehtojuohkin vuođul.
Moenemetsiehkine bïejesovveme ahte ellies bïevnesjoekedimmie edtja sjugniehtovvedh aamhtesen gïetedimmien gaajhkene daltesisnie konsultasjovneprosedyjri tsiehkien 3 bïevnesjoekedimmieh mietie.
Lea Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta čuoččuhan ahte gažaldagat guovlokantuvrraid doaibmasirdin Boazodoallohálddahusas fylkkamánniide eai gula konsultašuvdnaprosedyraid čuoggái 2 Doaibmaguovlu, mii lea boastut.
Lea Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente bagkesamme ahte gyhtjelassh dajvekontovri darjomejohtelohken Båatsoereeremistie fylhkemaennide eah konsultasjovneprosedyjrh tseahkan 2 vierhkiedajve govlh, mij båajhtede.
Dat mii mearrida man birra galgá konsulterejuvvot, lea dat ahte sáhttá go doaibmabidju váikkuhit sámi beroštusaid njuolgga.
Dïhte mij nænnoste man bïjre edtja konsulteeresovvedh, dïhte ahte maahta #<pcle> råajvarimmie saemien ïedtji rïekte dijpedh.
Sámediggi gávnnaha ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta dán rádjai dán áššis ii leat vuhtii váldán daid mearrádusaid mat leat ráđđehusa mearridan konsultašuvdnaprosedyrain gaskal stáhta eiseválddiid ja Sámedikki.
Saemiedigkie guajhtsede ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente daan raajan daennie aamhtesistie ij leah #<adv> dejtie nænnoestahkide seatadamme mah reerenassem konsultasjovneprosedyjrine nænnoestamme staaten åejvieladtjide gaskesne jïh Saemiedigkien.
Sámediggi čujuha dasa ahte departemeantta bovdehus Sámediggái nu gohčoduvvon konsultašuvdnačoahkkimiidda ođđa hálddašanstruktuvrra čađaheami birra, ii mearkkaš konsultašuvdnaprosedyraid ollašuhttima.
Saemiedigkie dïsse tjaatseste ahte departemeentem #bööredh<vblex><tv><der_h><vblex><imp><p3><sg> Saemiedægkan dan gohtjesovveme konsultasjovnetjåanghkojde orre reeremestruktuvren tjïrrehtimmien bïjre, ij konsultasjovneprosedyjri tjïrrehtimmie leah.
Danne ii leat riekta ahte Sámediggi ii leat háliidan konsulteret departemeanttain, nu mo eanandoallo- ja biebmoministtar lea dieđihan Sámediggái.
Dannasinie ij leah reaktoe ahte ij leah Saemiedigkie sïjhteme departemeentine konsulteeredh, #<adv> goh laanteburrie- jïh beapmoeministere Saemiedægkan bïeljelamme.
Sámediggi deattuha ahte konsultašuvdnaprosedyrat leat váilevaččat čuvvojuvvon dán rádjai dán áššis.
Saemiedigkie tjïelkeste ahte konsultasjovneprosedyjrh leah *váilevaččat daan raajan daennie aamhtesisnie dåeriedovveme.
Dat okto gáibida ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta gulaskuddamiid čuovvoleamis ferte láhčit dilálašvuođaid duohta konsultašuvnnaide.
Dïhte oktegh kreava ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente govledimmiej dåeriedimmesne tjoevere nuepieh saetnies konsultasjovnide laetjedh.
Dakkár konsultašuvnnain ferte addojuvvo vejolašvuohta árvvoštallat iešguđet hálddašanortnegiid daid proseassaiguin mat dárbbašuvvojit dan oktavuođas.
Dagkeres konsultasjovnine tjoevere nuepie vadtasåvva ovmessie reeremeöörnegh dej prosessigujmie vierhtiedalledh mah dennie gaskesisnie daarpesjovvieh.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta gulaskuddanevttohusas leat ollu árvvoštallamat main ii leat vuođđu dan vuođđodokumeanttas masa čujuhuvvo.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten govledimmieuvtelassesne leah jïjnjh vierhtiedimmieh mejnie ij leah våarome dennie våarometjaatsegisnie mïsse tjaatseståvva.
Sámediggi ii sáhte earret eará guorrasit čuoččuhusaide ahte: Dálá hálddašanortnet lea sirrejuvvon, uhccán bevttolaš, ja das váilu legitimitehta servodagas muđui.
Ij maehtieh saemiedigkie gaskem jeatjah latjkedh *čuoččuhusaide ahte: Daaletje reeremeöörnege lea *sirrejuvvon, onne #effekte<n><adj><sg><nom>, jïh desnie legitimiteeten siebriedahkesne fååtese voen.
Rievdaduvvon hálddašanstruktuvra, nu mo departemeanta evttoha, váikkuhivččii hálddahuslaš dárpmi.
Jarkestovveme reeremestruktuvre, #<adv> goh departemeente uvtede, dijpie reerije *dárpmi.
Sivvan eahpečielga earuide gaskal boazodoalu ja almmolaš hálddašeami lea dálá hálddašanstruktuvra.
Sjïekine ovtjïelke juakadimmide båatsoen gaskesne jïh byjjes reeremen lea daaletje reeremestruktuvre.
Hálddahusas leat stuorra bealátvuođahástalusat, earret eará ráŋggáštusaid geavaheami oktavuođas.
Reeremisnie leah stoere *bealátvuođahástalusat, gaskem jeatjah bysvehtsi pråvhkoen gaskesisnie.
Sámediggi čuoččuha ahte jagi 2011 beagginiskkadeapmi addá buori vuođu dulkot dan láhkai ahte: Hálddahuslaš dárbmi vuosttažettiin čatnasa dan kapasitehtii ja daidda resurssaide mat boazodoallohálddahusas leat.
Saemiedigkie bagkese ahte jaepien 2011 såaltjegoerehtimmie buerie våaromem doelhkestidh vadta dan nemhtie ahte: Reerije *dárbmi voestegh dan kapasiteetese jïh dejtie vierhtide gårrelge mah båatsoereeremen leah.
Moaitámuš boazodoallohálddahusa váilevaš ollislašvuođajurddašeami ja legitimitehta vuostá dovddaha eará eanaberošteddjiid dárbbu hedjonahttit boazodoalu resursa- ja vuoigatvuođavuođu, ja muitala ahte dáža servodagas lea uhccán máhttu dan birra ahte boazodoallu ovddasta minoritehta- ja álgoálbmotkultuvrra.
#Laejhtedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> båatsoereeremen fååtesæjja elliesvoetenussjedimmien jïh legitimiteeten vuestie jeahta jeatjah eatnemeaabparæjjaj daerpiesvoeten *hedjonahttit båatsoen vierhtie- jïh reaktanvåaromem, jïh soptseste ahte daaroen siebriedahkesne lea onnen maahtoe dan bïjre ahte båatsoe *ovddasta minoriteete- jïh aalkoeåålmegenkultuvrem.
Stáhta geatnegasvuohta suodjalit boazodoalu sámi kultuvran bealušta sámi iešmearrideami ja iešstivrema ovdáneami áššesuorggis.
Staaten #stillese<n><sg><nom> båatsoem saemien kultuvrine vaarjelidh saemien jïjtjereeremem jïh jïjtjereeremen evtiedimmiem aamhtesensuerkesne vaarjele.
Sámediggi gávnnaha ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta gulaskuddanevttohusainis geahččala rievdadit dan mii lea leamaš gustovaš sámepolitihkka sámelága mearrideami rájes 1987:s.
Saemiedigkie guajhtsede ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente govledimmieuvtelassine voejhkele dam jarkestidh mij orreme *gustovaš saemienpolitihke saemienlaaken nænnoestimmien raejeste jaepien 1987.
Sámepolitihkalaš ulbmil lea ahte mearridanváldi dakkár áššiin mat erenoamážit gusket sámi álbmogii, galgá sirdojuvvot Sámediggái.
Saemienpolitihken ulmie lea ahte nænnoestimmiereaktah dagkeresaamhtesinie mah joekoenlaakan saemien åålmegem dijpieh, edtja Saemiedægkan sertiestovvedh.
Dán áššis lea Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta áigumuš garrasit hedjonahttit sámi stivrejumi ja boazodoallofágalaš váikkuheami almmolaš boazodoallohálddašeapmái.
Daennieaamhtesisnie lea Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten aajkoe garrelaakan *hedjonahttit saemiem *stivrejumi jïh båatsoefaagen dïedten byjjes båatsoereeremasse.
Boazodoallopolitihkka lea eanet go ealáhuspolitihkka dahje resursahálddašanpolitihkka.
Båatsoepolitihke jeenjelaakan gosse jieliemassenpolitihke jallh vierhtienreeremepolitihke.
Dat lea sámepolitihkka, ja danne eaktuduvvo ahte dat guorrasa dan sámepolitihkalaš ovdáneapmái mas lea leamaš stuorra ovttamielalašvuohta Stuorradikkis ja Sámedikkiin fargga 25 jagi.
Dïhte saemienpolitihke, jïh dannasinie #tsïhkestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> dïhte dan saemienpolitihken evtiedæmman latjkoe mesnie orreme stoere sïemesvoete Stoerredigkesne jïh Saemiedigkine rætnoe 25 jaepieh.
Sámediggi gávnnaha ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta gulaskuddanevttohusastis ii leat árvvoštallan olmmošrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui álgoálbmogin.
Saemiedigkie guajhtsede ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente govledimmieuvtelassesne ij leah almetjerïektes #stillese<n><pl><nom> saemiej muhteste aalkoeåålmeginie vierhtiedalleme.
Go boahtteáiggi almmolaš boazodoallohálddašanstruktuvra mearriduvvo, de ferte bidjat olmmošrievttálaš geatnegasvuođaid vuođđu.
Gosse båetijen aejkien byjjes båatsoereeremestruktuvre nænnoeståvva, dellie tjoevere bïejedh almetjerïektes #stillese<n><pl><gen> våarome.
Dat mearkkaša ahte:
Dïhte nimhtie ahte:
Sápmelaččaid vuoigatvuohta iešmearrideapmái ja iešstivremii ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra artihkkalis 1 ja ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusa artihkkalat 3 ja 4 biddjojuvvojit vuođđun.
Saemiej reakta jïjtjereeremasse jïh jïjtjereeremasse ON konvensjovnen mietie sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre artihkelisnie 1 jïh ON:n aalkoeåålmehreaktaj deklarasjovnen artihkelh 3 jïh 4 våaroeminie bïejesuvvieh.
Sápmelaččaid vuoigatvuohta mearridit iežaset vuoruhemiid dakkár áššiin mat gusket sin eallimii ja eatnamiidda ja hálddašit min iežamet ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdáneami ILO konvenšuvnna 169 artihkkala 7 vuođul.
Saemiej reakta jïjtjsh prijoriteradimmieh dagkeres aamhtesinie nænnoestidh mah sijjen jielemem jïh eatnamidie dijpieh jïh mijjem reerieh jïjtjemh ekonomeles, sosijaale jïh kulturelle evtiedimmiem ILO konvensjovnen 169 artihkelh 7:n mietie.
Artihkkalis 7.3 čuožžu ahte: "Ráđđehusat berrejit sihkkarastit, ahte jurddašuvvon ovddidandoaimmaid vejolaš sosiála, vuoiŋŋalaš, kultuvrralaš ja birasváikkuhusat dutkojuvvojit veahkkálagaid ja ovttasráđiid dáiguin álbmogiiguin álo go dasa lea dárbu.
Artihkelisnie 7.3 tjåådtje ahte: "Reerenassh byöroeh gorredidh, ahte ussjedovveme evtiedimmiedarjomi nupies sosijaales, aajmoen, kulturelles jïh byjresedïedth goerehtovvieh *veahkkálagaid jïh daaj ektine åålmegigujmie iktesth goh dïsse lea daerpies.
Dáid dutkamiid bohtosat galget leat deháleamos vuođđun go mearriduvvo daid doaimmaid ollašuhttima hárrái."
Daaj dotkemi illedahkh gelkieh årrodh vihkielommes våaroeminie gosse nænnoeståvva daj darjomi tjïrrehtimmien gaavhtan."
Stáhtas lea geatnegasvuohta sihkkarastit ávnnaslaš kulturvuđđosa ON konvenšuvnna vuođul siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid artihkkala 27 mielde.
Staaten lea #stillese<n><sg><nom> gorredidh materijellen *kulturvuđđosa ON konvensjovnen mietie sivijle jïh politihkeles reaktaj artihkelen 27 mealtan.
Stáhtas lea maiddái geatnegasvuohta láhčit diliid nu ahte sámi giela, kultuvrra ja servodateallima sáhttá sihkkarastit ja ovddidit, geahča Vuođđolága § 110a.
Staaten lea aaj #stillese<n><sg><nom> tsiehkieh dan laetjedh ahte saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden maahta gorredidh jïh evtiedidh, gïehtjedh Maadthlaaken § 110:m.
Sámediggi mihtte ahte eanaš politihkalaš instánssat ja fágainstánssat main lea oktavuohta boazodoallohálddašemiin, ja buot orohagat mat leat ovddidan cealkámuša ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi, vuosttaldit garrasit Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta gulaskuddanevttohusa.
Saemiedigkie *mihtte ahte jeenjemes politihkeles instansh jïh faageninstansh mejnie lea gaskese båatsoereereminie, jïh gaajhkh sïjth mah jiehtegem evtiedamme jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie, vuastalidh garrebe Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten govledimmieuvtelassem.
Sámediggi vuordá ahte dása biddjojuvvo mearrideaddji deaddu.
Saemiedigkie vuarta ahte daase nænnoestæjja leavloe bïejesåvva.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta váilevaš konsultašuvnnat, ovddalgihtii mearriduvvon árvvoštallamat, ja váilevaš árvvoštallamat evttohusa gaskavuođas gustovaš sámepolitihkkii ja olmmošrievttálaš geatnegasvuođaide, dagahit ahte evttohusa ii sáhte čađahit.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten fååtesæjja konsultasjovnh, åvtelhbodti nænnoestovveme vierhtiedimmieh, jïh fååtesæjja vierhtiedimmieh uvtelassen *gaskavuođas *gustovaš saemienpolitihkese jïh almetjerïektes #stillese<n><pl><ill>, darjoeh ahte uvtelassem ij maehtieh tjïrrehtidh.
Jus nu, de dat mielddisbuvttášii dakkár almmolaš hálddašeami masa boazodoalus, Sámedikkis ja dalle sámi servodagas ii leat áddejupmi, jáhkku dahje luohttámuš.
Jis dan, dellie dïhte dagkeres byjjes reeremem mealtan buakta mïsse båatsosne, Saemiedigkien jïh dellie saemien siebriedahken ij leah goerkese, vuesiehtimmie jallh *luohttámuš.
Dakkár hálddašeapmi dagahivččii dakkár dili mas buot guoskevaš bealit boazodoalus, sámi servodagat, stáhta eiseválddit, plánaeiseválddit ja eará ealáhusat leat vuoittahallit.
Dagkeresreereme dagkeres tsiehkiem dorje mesnie gaajhkesjyöhtehkebielieh båatsosne, saemien siebriedahkh, staaten åejvieladtjh, soejkesjenåejvieladtjh jïh jeatjah jieliemassh leah *vuoittahallit.
Jus departemeantta evttohus čađahuvvo, de dat dagaha ahte: Sámediggái lea váttis nammadit áirasiid Boazodoallostivrii, go dat ovddastivččii dakkár hálddašeami man Sámediggi ii doarjjo.
Jis departemeenten uvtelasse tjïrrehtåvva, dellie dïhte dorje ahte: Saemiedægkan geerve saadthalmetji båatsoeståvrose nommehtidh, gosse dah *ovddastivččii dagkeres reeremem maam ij Saemiedigkie dåarjoeh.
Sámediggi ferte árvvoštallat vuoruhit sierra ovttasbarggu boazodoaluin Sámedikki váldečađaheami oktavuođas plána- ja huksenlága vuođul.
Sámediggi ferte, Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttain ovttasráđiid nammadit lávdegotti mii galgá čielggadit boazodoallohálddašeami boahtteáiggi organiserema.
Saemiedigkie tjoevere, Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervine jïh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentine ektine moenehtsem nommehtibie mij edtja båatsoereeremen båetijen aejkien öörnemem tjïelkedidh.
Sámediggi eaktuda ahte Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta maŋŋá iežas evttohusa gulaskuddama láhčá dilálašvuođa rivttes ja čoavddusvuđot gulaskuddamiidda almmolaš boazodoallohálddašeami boahtteáiggi hálddašanstruktuvrii.
Saemiedigkie tsïhkestahta ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente jïjtjse uvtelassem mænngan govledimmien nuepiem laatja rïektes jïh tjoevtenjevåaromen govledimmide byjjes båatsoereeremen båetijen aejkien reeremestruktuvrese.
Dat mearkkaša dan vejolašvuođa ahte iešguđet ortnegat árvvoštallojuvvojit ja ahte eará čovdosat válljejuvvojit go dan maid departemeanta evttoha.
Dïhte dïhte nuepie lea ahte ovmessie öörnegh vierhtiedallesovvieh jïh ahte jeatjah tjoevtenjh veeljesuvvieh #<pcle> dam maam departemeente uvtede.
Sámediggi bidjá vuođđun ahte čuovvovaš eavttut galget čuvvojuvvot čuovvolan konsultašuvnnain: Rámmaeavttuid hábmen boazodoalu várás ja boazodoalu almmolaš hálddašeami organiseren galget čuovvut Vuođđolága § 110a ja galget leat čielgasit Norgga olmmošrievttálaš geatnegasvuođaid siskkobealde sápmelaččaid ektui álgoálbmogin.
Saemiedigkie våaroeminie beaja ahte minngebe moenemetsiehkieh edtjieh dåeriedamme konsultasjovnine dåeriedovvedh: Mieriekrïevemh hammoedamme båatsoen muhteste jïh båatsoen byjjes reeremen öörnemen edtjieh dåeriedidh Maadthlaaken § 110:m jïh gelkieh årrodh tjïelkeslaakan Nöörjen almetjerïektes #stillese<n><pl><gen> sisnjelen saemiej muhteste aalkoeåålmeginie.
Dasa gullet iešmearrideapmi, iešstivren, oassálastin ja vuoruheamit iežas ovdáneamis.
Dïsse jïjtjereereme guvlieh, jïjtjereereme, mealtan årrome jïh prijoriteradimmieh jïjtjse evtiedimmesne.
Boazodoalu almmolaš hálddašeami organiseren gullá sámepolitihkkii.
Båatsoen byjjes reeremen öörneme saemienpolitihkese gåvla.
Danne lea deaŧalaš ahte mii čuovvut gustovaš boazodoallopolitihkalaš mihttomeriid juksan dihte ollislaš sámepolitihka.
Dannasinie vihkele ahte mijjieh dåeriedibie *gustovaš båatsoepolitihken ulmieh jaksemen dïehre ellies saemienpolitihkem.
Boazodoalu almmolaš hálddašeami organiseren galgá váikkuhit beaktilis, dárpmolaš hálddašeami mas lea viiddes luohttámuš, doarjja ja legitimitehta, erenoamážit boazodoalu ja sámi servodaga bealis.
Båatsoen byjjes reeremen öörneme edtja dijpedh eadtjohke, *dárpmolaš reeremem mesnie lea vijries *luohttámuš, dåarjoe jïh legitimiteete, joekoenlaakan båatsoen jïh saemien siebriedahken bielesne.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 23.02.12 dii. 19.50.
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. illesovvi 19.50.
Vuođđogiella:Dárogiella
Våaromegïele:Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-09-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-09-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak PFL 003/12 Ášši/Sak DC 009/12
Aamhtesen/*Sak PFL 003 12:n aamhtesh/*Sak DC:n 009/12
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat 2012 - čoahkkinplána
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh jaepien 2012 - tjåanghkoensoejkesjh
Arkiivaáššenr.. 12/27906 / 25 - 58
Arkijveaamhtesnr.. 12/#27906<num><sg><nom> / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr. Dievasčoahkkinjođihangoddi 01.02.12 DCJ 001/12 Plána- ja finánsalávdegoddi 20.–21.02.12 PFL 003/12 Sámedikki dievasčoahkkin 22.–24.02.12 DC 009/12
Politihkeles daltese Biejjie #Aamhtesenummere<n><attr> dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtse 01.02.12 *DCJ 001/12 Soejkesje-jïhfinansemoenehtse 20.–21.02.12 PFL 003 #12<n><pl><nom> Saemiedigkien dïevestjåanghkoen 22.–24.02.12 DC 009/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 23.02.12 dii. 19.50
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. aelkiehtovvi 19.50
I Mildosat
I Lissiepaehperh
Nr. Beaivi Geas/Geasa Namahus
Nr. Biejjie Giestie/Gïese Lahtese
01.02.12 Plenumsledelsen Ášši/Sak DCJ 001/12 Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat 2012 – čoahkkinplána/Møteplan for Sametingets komité- og plenumsmøter 2012
01.02.12 *Plenumsledelsen Aamhtesen/*Sak *DCJ 001/12 Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh jaepien 2012 – tjåanghkoensoejkesjh/*Møteplan *for *Sametingets *komité- *og *plenumsmøter 2012
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Dievasčoahkkinjođihangotti mearrádusárvalus
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen nænnoestahkenåssjele
Sámediggi mearrida čuovvovaš čoahkkinplána jahkái 2012:
Saemiedigkie minngebe tjåanghkoesoejkesjem nænnoste jaapan2012:
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat vuosttas jahkebeali 2012:
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh voestes bieliejaepien jaepien 2012:
vahkku 8: guovvamánu 20.–24. b. vahkku 23: geassemánu 4.–8. b.
våhkoe 8: goevten 20.–24. b. våhkoe 23: ruffien 4.–8. b.
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat nuppi jahkebeali 2012:
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh mubpienbieliejaepien jaepien 2012:
vahku 39: čakčamánu 24.–28. b. vahku 48: skábmamánu 26. b. – 30. b.
våhkoen 39: skïereden 24.–28. b. våhkoen 48: rahkan 26. b. – 30. b.
Plána- ja finánsalávdegotti árvalus
Soejkesje- jïh finansemoenehtsen åssjele
Álgu
Aalkoe
Dán ášši duogáš lea ahte Sámediggi meannudettiin 2012 bušeahta lea mearridan ahte galget leat 4 dievasčoahkkima 2012:s, seammás go ovddežis mearriduvvon čoahkkinplánii leat biddjojuvvon 5 čoahkkima 2012:s.
Daan aamhtesen duekie lea ahte Saemiedigkie gïetedeminie jaepien 2012 beetnehsoejkesjem nænnoestamme ahte gelkieh årrodh 4 dïevestjåanghkoeh jaepien 2012, seammasïenten gosse #ovtetje<adj><sg><ine> nænnoestovveme tjåanghkoensoejkesjasse årrodh bïejesovveme 5 tjåanghkoeh jaepien 2012.
Evttohusat
Uvtelassh
Evttohus 1
Uvtelasse 1
Bargiidbellodaga sámediggejoavkku (Bb), Norgga sámiid riikasearvvi (NSR), Árja ja Sámit Mátta-Norggas:
Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkien (*Bb), Nöörjen saemiej rïjhkensiebrien (NSR), Árja jïh Saemieh Åarjel-Nöörjeste:
Boahtá dievasčoahkkinjođihangotti evttohusa sadjái:
Båata dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen uvtelassen sijjeste:
Sámediggi doalaha dan čoahkkinplána mii lea juo mearriduvvon 2012 várás.
Saemiedigkie dam tjåanghkoensoejkesjem utnehte mij joe 2012:se nænnoestovveme.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 35 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #35<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Evttohus 1 mearriduvvui 33 jienain 2 jiena vuostá.
Uvtelasse 1 33 tjoejine 2:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Ronny Wilhelmsen, áššejođiheaddji
Lahtestimmie Replihke 1 Ronnyn Wilhelmsenen, aamhtesenjuhtiehtæjja
2 Aili Keskitalo Willy Ørnebakk
2 Ailijjen Keskitalo Willyn Ørnebakk
3 Anders Somby jr.
3 Andersen Sombyn #jr<n><abbr><sg><gen>
4 Rolf Johansen Willy Ørnebakk Ronny Wilhelmsen, áššejođiheaddji Rolf Johansen, čoahkkinortnegii
4 Rolfen Johansen Willyn Ørnebakkem Ronnyn Wilhelmsen, aamhtesenjuhtiehtæjja Rolfen Johansenen, tjåanghkoenöörnegasse
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Sámediggi doalaha dan čoahkkinplána mii lea juo mearriduvvon 2012 várás.
Saemiedigkie damtjåanghkoensoejkesjem utnehte mij joe 2012:se nænnoestovveme.
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat vuosttas jahkebeali 2012:
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh voestes bieliejaepien jaepien 2012:
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat nuppi jahkebeali 2012:
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh mubpien bieliejaepien jaepien 2012:
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 23.02.12 dii. 20.05.
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. illesovvi 20.05.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
349. siidu 379 siiddus
349. bielie 379 bielesne
pseudo_tmx_data/SP-10-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-10-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak PFL 004/12 Ášši/Sak DC 010/12
Aamhtesen/*Sak PFL 004 12:n aamhtesh/*Sak DC:n 010/12
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat 2013 - čoahkkinplána
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh jaepien 2013 - tjåanghkoensoejkesjh
Arkiivaáššenr. 12/27906 / 25 - 58
Arkijveaamhtesnr. 12/27906 / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Dievasčoahkkinjođihangoddi 01.02.12 DCJ 002/12 Plána- ja finánsalávdegoddi 20.–21.02.12 PFL 004/12 Sámedikki dievasčoahkkin 22.–24.02.12 DC 010/12
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtse 01.02.12 *DCJ 002/12 Soejkesje- jïh finansemoenehtse 20.–21.02.12 PFL 004 #12<n><pl><nom> Saemiedigkien dïevestjåanghkoen 22.–24.02.12 DC 010/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 23.02.12 dii. 20.05
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. aelkiehtovvi 20.05
I Mildosat
I Lissiepaehperh
Nr.
Nr.
Beaivi Geas/Geasa Namahus
Biejjie Giestie/Gïese Lahtese
Kaleandar 2013
*Kaleandar 2013
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Dievasčoahkkinjođihangotti mearrádusárvalus
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen nænnoestahkenåssjele
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat vuosttas jahkebeali 2013:
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh voestes bieliejaepien jaepien 2013:
Vahkku 9: guovvamánu 25 b. – njukčamánu 01. b.
Våhkoe 9: goevten 25 b. – njoktjen 01. b.
Vahkku 17: cuoŋománu 22. b.–26. b.
Våhkoe 17: voerhtjen 22. b.–26. b.
Vahkku 23: geassemánu 3. b. – 7. b.
Våhkoe 23: ruffien3.b. – 7. b.
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat nuppi jahkebeali 2013:
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh mubpien bieliejaepien jaepien 2013:
Ođđa Sámedikki rahpan.
Orre Saemiedigkiem geehpehtidh.
Dáhton golggotmánus ii leat vuos mearriduvvon.
Daatoe golken ij leah voestegh nænnoestovveme.
Vahkku 49: juovlamánu 02. b. – 06. b.
Våhkoe 49: goeven 02. b. – 06. b.
Plána- ja finánsalávdegotti árvalus
Soejkesje- jïh finansemoenehtsen åssjele
Álgu
Aalkoe
Čoahkkinplána lea dat dokumeanta mii stivre goas Sámediggi galgá čađahit iežas čoahkkimii 2013:s.
Tjåanghkoensoejkesje dïhte tjaatsege mij stuvrie gåessie Saemiedigkie edtja jïjtjse tjåanghkose jaepien 2013 tjïrrehtidh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 350. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 350. bielie 379 bielesne
Evttohusat
Uvtelassh
Evttohus 1
Uvtelasse 1
Bargiidbellodaga sámediggejoavkku (Bb), Norgga sámiid riikasearvvi (NSR), Ovddádusbellodaga Sámit Mátta-Norggas evttohus:
Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkien (*Bb), Nöörjen saemiej rïjhkensiebrien (NSR), #Ovddádusbellodat<np><sg><gen> saemieh Åarjel-Nöörjeste uvtelasse:
Čoahkkinplána dárogielveršuvnnas čuožžu: vahku 17: geassemánu 3.-7. b., mii lea boastut ja rievdaduvvo ná: vahku 23: geassemánu 3.-7. b.
Tjåanghkoensoejkesje daaroengïeleversjovneste tjåådtje: våhkoen 17: ruffien 3.-7. b., mij båajhtede jïh naemhtie jarkeståvva: våhkoen 23: ruffien 3.-7. b.
Lávdegotti ráva
Moenehtsen bïhkedimmie
Lávdegottis eai leat eanet mearkkašumit dahje evttohusat ja rávve Sámedikki mearridit čuovvovačča:
Moenehtsen eah leah jeenjebh mïerhkesjimmieh jallh uvtelassh jïh Saemiedigkiem nihtetjæsta nænnoestidh #minngebe<adj><sg><gen>:
Sámediggi doarju muđui dievasčoahkkinjođihangotti árvalusevttohusa.
Saemiedigkie dåårje voen dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen åssjelenuvtelassem.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 34 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #34<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Evttohus 1 mearriduvvui 32 jienain 2 jiena vuostá.
Lávdegotti ráva mearriduvvui ovttajienalaččat.
Moenehtsen bïhkedimmie aktenraeresne nænnoestovvi.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Ronny Wilhelmsen, áššejođiheaddji 2 Geir Tommy Pedersen Willy Ørnebakk 3 Anders Somby jr.
Lahtestimmie Replihke 1 Ronnyn Wilhelmsenen, aamhtesenjuhtiehtæjja 2:n Geiren Tommyn Pedersen Willyn Ørnebakk 3 Andersen Sombyn #jr<n><abbr><sg><gen>
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat vuosttas jahkebeali 2013:
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh voestes bieliejaepien jaepien 2013:
Vahkku 9: guovvamánu 25. b. – njukčamánu 01. b.
Våhkoe 9: goevten25.b. – njoktjen01.b.
Vahkku 17: cuoŋománu 22. b.–26. b. Vahkku 23: geassemánu 3. b. – 7. b.
Sámedikki lávdegodde- ja dievasčoahkkimat nuppi jahkebeali 2013:
Saemiedigkien moenehtse- jïh dïevestjåanghkoeh mubpien bieliejaepien jaepien 2013:
Ođđa Sámedikki rahpan.
OrreSaemiedigkiemgeehpehtidh.
Dáhton golggotmánus ii leat vuos mearriduvvon.
Daatoe golken ij leah voestegh nænnoestovveme.
Vahkku 49: juovlamánu 02. b. – 06. b.
Våhkoe 49: goeven 02. b. – 06. b.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 23.02.12 dii. 20.10.
Aamhtesem gïetedidh 23.02.12 ts. illesovvi 20.10.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Mienna
351. siidu 379 siiddus
351. bielie 379 bielesne
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-11-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-11-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak EKL 002/12 Ášši/Sak DC 011/12
Aamhtesen/*Sak EKL 002 12:n aamhtesh/*Sak DC:n 011/12
Cealkámuš 2012 eanadoallošiehtadallamiidda
Jiehtege jaepien 2012 laanteburrieraarahtallemidie
Arkiivaáššenr. 11/542306 / 25 - 58
Arkijveaamhtesnr. 11/542306 / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Sámediggeráđđi 17.01.12 SR 007/12 Ealáhus- ja kulturlávdegoddi 20.–21.02.12 EKL 002/12 Sámedikki dievasčoahkkin 22.–24.02.12 DC 011/12
Saemiedigkieraerie 17.01.12 SR:n 007/12 Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtse 20.–21.02.12 EKL 002 #12<n><pl><nom> Saemiedigkien dïevestjåanghkoen 22.–24.02.12 DC 011/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 24.02.12 dii. 08.55
Aamhtesem gïetedidh 24.02.12 ts. aelkiehtovvi 08.55
I Mildosat
I Lissiepaehperh
Nr. Beaivi Geas/Geasa Namahus
Nr. Biejjie Giestie/Gïese Lahtese
17.01.12 Sámediggeráđi/Sametingsrådet Ášši/Sak 007/12 - Cealkámuš 2012 eanadoallošiehtadallamiidda/Innspill til jordbruksforhandlingene 2012 16.12.11 Troms bondelag Innspill til jordbruksforhandlingene 2012 09.01.12 Sametinget Rapportering om Sametingets tilskudd til jordbruk i
17.01.12 Saemiedigkieraerien/Sametingsrådeten aamhtesen/*Sak 007/12 - Jiehtege jaepien 2012 laanteburrieraarahtallemidie/*Innspill *til *jordbruksforhandlingene 2012 16.12.11:n Tromsen *bondelag *Innspill *til *jordbruksforhandlingene 2012 09.01.12:n Saemiedigkien *Rapportering *om *Sametingets *tilskudd *til *jordbruk #i<n><abbr><sg><gen>
10.11.12 Deanu gielda Landbrukspolitisk uttalelse fra Tana kommunestyre 06.12.11 Jon-Harald Nedrum Landbruk 24.11.11 Lyngen bondelag Lyngen bondelag ber om at Sametinget støtter denne uttalelsen
10.11.12 Deatnun tjïelte *Landbrukspolitisk *uttalelse *fra Tana *kommunestyre 06.12.11 Jon-Haralden *Nedrum Landbruk 24.11.11 Lyngenen *bondelag Lyngenen *bondelag *ber *om *at Saemiedigkie *støtter *denne *uttalelsen
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele:
Eanadoallu sámi guovlluin lea leamaš deaŧalaš vuođđoávdnasiidbuvttadeaddjin, barggolašvuhtii ja vuođđun ássamii sámi guovlluin.
Laanteburrie saemien dajvine orreme vihkele maadthhammoejdarjoejinie, #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><ill> jïh våaroeminie veasoemasse saemien dajvine.
Eanadoalus lea ain dát rolla, muhto dat rolla lea geahnohuvvamin.
Laanteburresne lea annje daate råålla, mohte dïhte råålla lea *geahnohuvvamin.
Eanadoallu lea deaŧalaš maiddái sámi giela ja kulturárbevieruid gaskkusteapmái.
Laanteburrie vihkele aaj saemien gïelen jïh kultuvretradisjovni åvtese buektiemasse.
Sámedikki mielas lea mávssolaš ahte eanadoalus leat buorit rámmaeavttut doibmii ja ovddideapmái.
Saemiedigkien mïeleste vihkele ahte laanteburresne leah buerie mieriekrïevemh darjoemasse jïh evtiedæmman.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta ovddidii stuorradiggedieđáhusa ođđa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra 2011:s.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente stoerredigkiebïevnesem evtiedi orre laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre jaepien 2011.
Dieđáhusa bajimuš ulbmilin lea borramušgálvosihkarvuohta, eanadoallu galgá leat miehtá riikka, eanet árvoháhkan ja ceavzilis eanadoallu.
Bïevnesen bijjemes ulmine beapmoeneekevihtiesvoete lea, laanteburrie galka årrodh abpe rïjhkem, jeenjebe aarvoeskaepiedimmien jïh gaarsje laanteburrie.
Eanadoalus lea maŋimuš jagiin leamaš hárehis ovdáneapmi sámi guovlluin.
Laanteburresne minngebe jaepine orreme *hárehis evtiedimmie saemien dajvine.
Finnmárkku fylkkas lea doaluid lohku njiedjan čielgasit jagi 2004 rájes 2011 rádjai, 438 eanadoallofitnodagas leat báhcán 352.
Finnmaarhken fylhken arrangemeenten låhkoe tjïelkeslaakan luajhtadamme jaepien 2004 raejeste 2011:n raajan, 438 laanteburriesïelteste baatseme 352.
Njiedjan lea badjel 20 %.
Aatsolen luajhtadamme 20 proseenth.
Romssas leat vel eanet geahppánan doalut 2004:s ledje 1462 doalu ja 2010:s vel 1083 doalu, njiedjan 26 %.
Romsesne leah annje jeenjebe nåhkeme arrangemeente jaepien 2004 lin jaepien 1462 *doalu jïh jaepien 2010 annje jaepien 1083 *doalu, 26 proseentigujmie luajhtadamme.
Máŋgga gielddas lea eanadoallu nu vátnon ahte áibbas moadde doalu leat vel báhcán.
Gelline tjïelten lea laanteburrie dan *vátnon ahte aejvie naan *doalu annje baatseme.
Nubbi eará bealli lea dat go persovnnalaš doallit leat boarásmuvvan.
Mubpie jeatjah bielie dïhte gosse persovneles steerijh båarastovveme.
Finnmárkkus ledje 18 % dolliin badjel 60 jagi 2004:s ja juo 25 % 2011:s.
Finnmaarhkesne #18<num><sg><nom>proseenth lin steerijinie aatsolen 60 jaepieh jaepien 2004 jïh joe 25 proseentigujmie jaepien2011.
Romssas lea ovdáneapmi seammalágan – gos seamma logut leat 18 % 2004:s ja 26 % 2011:s.
Romsesne evtiedimmie seammalaaketje – gusnie seamma låhkoeh 18 proseenth jaepien 2004 jïh 26 proseenth jaepien 2011.
Barggolašvuođa doalaheapmi lea okta daid stuorámus hástalusain sámi guovlluin.
#Barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> utniehtidh lea akte #dïhte<prn><dem><pl><ela><attr> stoeremes haestiemijstie saemien dajvine.
Sámediggi lea iskan ealáhusovdáneami 22 dihto sámi gielddain.
Saemiedigkie jieliemasseevtiedimmiem 22 såemies saemien tjïeltine goerehtamme.
Dát čájeha ahte barggolašvuohta guolásteamis ja eanadoalus lea njiedjan 200:n jagiin 2009 ja 2010.
Daate vuesehte ahte #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><nom> göölemisnie jïh laanteburresne luajhtadamme #200<num><arab><sg><ess> #jaepie<n><pl><loc> 2009 jïh 2010.
Dát njiedjan lea 8,6 %.
Daateluajhtadimmie 8,6 proseenth.
Ássanrievdan čájeha negatiiva tendeanssa sámi guovlluin.
Veasomejorkestovveme vuesehte negatijve *tendeanssa saemien dajvine.
Doallologu njiedjan lea liigeeanet balddihahtti dan sivas go eanadoallobirrasat sámi guovlluin leat juo unnit go buohtastahttá eanadoaluin riikadásis.
Eanadoalu vel eanet goarráneapmi hástala danne sámi ealáhuseallima ja áitá ealáhusa mávssolaš kultur- ja giellaarenan.
Laanteburrien annje jeenjebe ovmurriedimmie dannasinie saemien jieliemassenjielemem haasta jïh jieliemassem vihkeles kultuvre- jïh gïelesijjine aajhta.
Geahppáneapmi čuohcá negatiivvalaččat maiddái borramušbuvttadeapmái, meieriijaide, njuovahagaide, nállašuhttin rusttegiidda ja gávpeealáhussii sámi ássanguovlluin.
Nåhkeme negativjelaakan aaj tsavtsa beapmoendarjoemasse, meierijide, *njuovahagaide, *nállašuhttin bægkojde jïh bovrejieliemassese saemien årromedajvine.
Ealli gilit dáhkidit buoremusat sámi kultuvrii ja gillii sihkkaris boahtteáiggi.
Jieleden voenh bööremeslaakan saemien kultuvrese jïh gïelese tjirkieh vihties båetijen aejkien.
Dáláš doallostruktuvrra sihkkarastin ja barggolašvuođa bisuheapmi ealáhusas ja gánnáhahttivuođa buorideapmi leat vealtameahttun deaŧalaččat ealli giliid bisuheapmái.
Daaletje *doallostruktuvrra gorredimmien jïh #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> tjöödtjestehtedh jieliemassesne jïh *gánnáhahttivuođa bueriedimmie leah daerpies vihkelh dyjrem voeni tjöödtjestehtiemasse.
Danne lea Sámediggái deaŧalaš gievrudahttit sámi eanadoalu doaibmavuođu.
Dannasinie lea Saemiedægkan vihkeles *gievrudahttit saemien laanteburrien darjomevåaromen.
Sámedikki guhkes áiggi mihttomearrin lea nannet barggolašvuođa ja buvttadeami ealáhusas.
Saemiedigkien guhkies aejkiem ulmine lea #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> jïh darjomem jieliemassesne nænnoestidh.
Okta váikkuhangaskaoapmi mii Sámedikkis lea, lea doarjja investeremiidda ja sierra doaibmabijuide – golahus maŋimuš jagiin lea rievddadan 4 ja 5 miljon ruvnnu gaskka eanadoalu ulbmiliidda.
Akte dïedtetsavtshvierhtie mij Saemiedigkien lea, dåarjoe investeeremidie jïh sjïere råajvarimmide – #gaatodh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><imp><p3><sg> minngebe jaepine #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><prfprc> 4:n jïh 5:n millijovne kråvnah gaskemsh laanteburrien ulmide.
Doarjagat leat eanaš juolluduvvon investeren-, ovddidan- ja ovttasbargodoaibmabijuide eanadoalus.
Dåarjoeh leah jeenjemes laeviehtovveme investeereme-, evtiedimmie- jïh ektiebarkoeråajvarimmide laanteburresne.
Eanadoallodieđáhusas lea erenoamáš áŋgiruššansuorgin árktalaš eanadoallu.
Laanteburriebïevnesisnie sjïere barkoesuerkine arktihken laanteburrie.
Árktalaš eanadoalu buktagiin lea stuorra potensiála sihke dasa mii guoská kvalitehtii ja árktalašguovlluid mearkagálvun.
Arktihken laanteburrien dorjesinie lea stoere potensiaale dovne dïsse mij kvaliteetem dæjpa jïh *árktalašguovlluid væhtaeekine.
Dáid doahpagiid ferte heivehit boahttevaš eanadoallošiehtadusaide – ferte láhččit diliid nu ahte sáhttá čalmmustahttit ja vuovdalit árktalaš eanadoalu.
Daejtie lahtesidie tjoevere båetije laanteburrielatjkojde sjïehtehtidh – tjoevere laetjijh tsiehkiej dan ahte maahta vååjnesasse bïejedh jïh arktihken laanteburriem duekieh.
Dálkkádat dagaha ahte mis lea oaneheabbo šaddoáigodat, ja dasto eana mii ii šaddat johtilit, dagaha ahte mii dárbbašit stuorra areálaid ja leat alla doaibmagolut.
Daelhkie dorje ahte mijjen åeniehkåbpoe sjædtoeboelhke, jïh dehtie minngede eatneme mij ij sjïdtehth juhtielidh, dorje ahte mijjieh stoere goelpeneståaroeh daarpesjibie jïh leah jolle darjomemaaksoeh.
Gaskamearálaš doallosturrodat lea 270 mihtu Finnmárkkus, 227 mihtu Romssas ja 219 mihtu muđui riikkas.
#Gåhkaldahke<n><cmp_sgnom><cmp>#mierie<n><adj><sg><nom> *doallosturrodat #270<num><sg><nom> vuepsieh Finnmaarhkesne, #227<num><sg><nom> vuepsieh Romsesne jïh #219<num><sg><nom> vuepsieh voen rïjhkesne.
Areála sturrodat addá boasttu gova go galgá čájehit eanadoallobuvttadeami viidodaga.
Goelpeneståaroen ståaroe vadta *boasttu guvviem goh edtja laanteburriedarjomen goelpeneståaroem vuesiehtidh.
Areáladárbu juohke ealli nammii lea eambbo go duppal geardde stuorát davvin go daid buoremus eanadoalloguovlluin riikkas.
#Goelpeneståaroe<n><cmp_sggen><cmp>daerpies fïerhte dyjre nommese jeenjebe gosse guektiengiertien aejkien stoerebe noerhtene gosse dejnie bööremes laanteburriedajvine rïjhkesne.
Dat go lea okta láddjen geasis davvi guovlluin mielddisbuktá ahte areáladárbu gártá leat duppal geardde stuorát dáin guovlluin.
Dah goh akte *láddjen giesesne noerhte dajvine mealtan buakta ahte #goelpeneståaroe<n><cmp_sggen><cmp>daerpies sjædta årrodh guektiengiertien aejkien stoerebe daejnie dajvine.
Dát maiddái dagaha stuorát investeremiid juohke ealli nammii go buohtastahttá máttit guovlluin riikkas.
Daate aaj stoerebh investeeremh #fïerhte<prn><ind><attr> dyjren nommese dorje goh mohtede *máttit dajvine rïjhkesne.
Dasto lea árktalaš dálkkádat givrodahkan danne go dakkár oktavuođas ii dárbbaš geavahit cirgguhanávdnasiid šattuide, ja dan geažil oažžut kvalitehta, buhtis ja sihkkaris biebmu.
Dehtie minngede arktihken daelhkie faamojne dannasinie gosse dagkeres gaskesisnie ij daarpesjh utnedh *cirgguhanávdnasiid sjædtojde, jïh dan dïete kvaliteetem åadtjodh, raejnies jïh vihties beapmoe.
Nubbi positiivalaš bealli lea ahte hárve lea váttisvuohta gávnnat areálaid muhkkiide davvin dan sivas go davvin lea stuorát areálat juohke ealli nammii go máddelis.
#Mubpie<prn><ind><attr>positijvebielie lea ahte vaenie lea dåeriesmoere goelpeneståaroeh gaavnh *muhkkiide noerhtene dennie sjïekesne goh noerhtene stoerebh goelpeneståaroeh fïerhte dyjre nommese gosse *máddelis.
Dálkkádatrievdamat buktet stuorámus váikkuhusaid árktalaš ja vuolleárktalaš guovlluin.
Daelhkiejorkestovvemh stoeremes dïedth buektieh arktihken jïh *vuolleárktalaš dajvijste.
Mii leat juo vásihan guhkit šaddosesoŋŋa.
Mijjieh joe guhkieslaakan dååjrehtalleme *šaddosesoŋŋa.
Váikkuhusaid lea váttis einnostit, muhto guhkit sesoŋŋa buktá vejolašvuođaid gilvit ođđa šattuid.
Dïedti geerve nåajtodh, mohte guhkebe *sesoŋŋa nuepieh seejedh orre sjædtoeh buakta.
Dasto sáhttet dálkkádatrievdamat buktit hástalusaid ođđa dávddaid, vahátboatkadivrriid ja amas šattuid ihtimii ektui.
Dehtie minngede maehtieh daelhkiejorkestovvemh haestemh buektedh orre fiejliej, *vahátboatkadivrriid jïh ammes sjædtoej *ihtimii moenemetseahkan.
Eanadoalu mearkkašupmi sámi kultuvrra bisuheapmái ja ovddideapmái ollu sámi guovlluin, ja go ealáhusas lea fuones ovdáneapmi, mearkkaša ahte ferte álggahit máŋga doaibmabiju maiguin erenoamážit nannet eanadoalu vejolašvuođaid ja vuođu sámi guovlluin.
Laanteburrien mïerhkesjimmie saemien kultuvren tjöödtjestehtiemasse jïh evtiedæmman jïjnje saemien dajvine, jïh goh jieliemassesne lea geerve evtiedimmie, nimhtie ahte tjoevere gellie råajvarimmieh aelkiehtidh mejgujmie joekoenlaakan laanteburrien nuepieh jïh våaromem saemien dajvine nænnosth.
Danne árvvoštallat ahte dát cealkámuš doaibmabijuid ektui eanadoallošiehtadallamiin lea hui deaŧalaš sámi servodahkii, sihke servodat- ja ealáhuspolitihkalaččat.
Dannasinie vierhtiedallijibie ahte daate jiehtege råajvarimmiej muhteste laanteburrieraarahtalleminie lea dan vihkeles saemien siebriedahkese, dovne siebriedahke- jïh #jieliemasse<n><cmp_sggen><cmp>#politihke<n><adj><comp><sg><nom>.
Sámediggi háliida oažžut vejolašvuođa váikkuhit eanadoalu rámmaeavttuid sihkkarastima, ja dieinna lágiin váikkuhit ealli sámi birrasiid ja giliid bisuheami.
Saemiedigkie sæjhta nuepiem dijpedh laanteburrien mieriekrïevemi gorredimmiem åadtjodh, jïh duejnie vuekine dyjrem saemien byjresh jïh voeni tjöödtjestehtemem dijpijibie.
Sámediggi čujuha Soria Moria julggaštussii gos earret eará čuožžu ahte:
Saemiedigkie Soria Moriam deklarasjovnese tjaatseste gusnie gaskem jeatjah tjåådtje ahte:
”Regjeringen ønsker å bidra til gode rammevilkår både for tradisjonelle næringer og moderne arbeidsplasser knyttet til kultur og teknologi i samiske bosettingsområder.” (Ráđđehus háliida addit buriid rámmaeavttuid sihke árbevirolaš ealáhusaide ja ođđaáigásaš bargosajiide kultuvrra ja teknologiija oktavuođas sámi ássanguovlluin.)
”Regjeringenen *ønsker *å *bidra *til *gode *rammevilkår *både *for *tradisjonelle *næringer *og *moderne *arbeidsplasser *knyttet *til *kultur *og teknologije i. *samiske *bosettingsområder.” (Reerenasse sæjhta buerie mieriekrïevemh vedtedh dovne aerpiesïejhme jieliemasside jïh daaletje barkoesijjide kultuvren jïh teknologijen gaskesisnie saemien årromedajvine.)
Dasto čuožžu ahte:
Dehtie minngede tjåådtje ahte:
”Regjeringen vil sikre et landbruk med en variert bruksstruktur over hele landet gjennom en klar distriktsprofil, og videreføre styrking av det grasbaserte husdyrholdet” (Ráđđehus áigu sihkkarastit dakkár eanadoalu mas lea máŋggalágan doallostruktuvra miehtá riikka čielga distriktaprofiila bokte, ja viidáseappot nannet suoidnevuđot oapmedoalu.)
”Regjeringenen *vil *sikre *et *landbruk *med e.n. *variert *bruksstruktur *over *hele *landet *gjennom e.n. *klar *distriktsprofil, *og *videreføre *styrking *av *det *grasbaserte *husdyrholdet” (Reerenasse edtja dagkeres laanteburriem gorredidh mesnie #gelliesåarts<adj><sg><nom> *doallostruktuvra abpe rïjhkem tjïelke distrikteprofïjline, jïh vijriebasse suejnievåaromem nænnosth *oapmedoalu.)
Sámediggi ovddida čuovvovaš cealkámuša eanadoallošiehtadallamiidda 2012:
Saemiedigkie minngebe jiehtegem laanteburrieraarahtallemidie evtede jaepien 2012:
1. Gánnáhahttivuohta
1. *Gánnáhahttivuohta
Eanadoalu leahkimii ja ovddideapmái lea áibbas deaŧalaš eaktu ahte eanadoalus lea buorre gánnáhahttivuohta ja ahte dat nagoda gilvalit eará ámmáhiid ektui.
Laanteburrien årroemasse jïh evtiedæmman lea aejvie vihkeles moenemetsiehkie ahte laanteburresne lea buerie *gánnáhahttivuohta jïh dïhte gaegnede gaahtjedidh jeatjah funksjovni muhteste.
Nu ii leat dál ja dat vuhtto ealáhusas go ohpihii heaittihuvvojit doalut ja rekrutteren ealáhussii váilu.
Dan ij daelie leah jïh dïhte jieliemassesne #vuehtedh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> gosse *ohpihii arrangemeente illesuvvieh jïh dåårrehtimmie jieliemassese fååtesæjja.
Jos ovttasge galggaš leat beroštupmi bargat boandan eará ámmáhiid sajis, de ferte dat leat ekonomalaččat miellagiddevaš.
Jis ektesne aaj galka ïedtje båantine jeatjah funksjovni sijjesne barkedh, dellie tjoevere dïhte årrodh ekonomeleslaakan murrede.
Šállošahtti lea go dienaserohusat eanadoalu ja eará joavkkuid gaskka servodagas leat menddo stuorrát.
*Šállošahtti lea gosse dïenestejoekehtsh laanteburrien jïh jeatjah dåehkiej gaskemsh siebriedahkesne leah ååpsen stoere.
2012 eanadoallošiehtadusas ferte hui sakka loktet dietnasa dan dássái ahte boanddas lea dakkár dienasvuođđu mii dávista bargohivvodahkii.
jaepien 2012 laanteburrielatjkosne tjoevere dan alme dïenestem dan daltesasse lutnjedh ahte båantan lea dagkeres dïenestevåarome mij barkoeveahkese svååroe.
Ferte unnidit dan stuorra dienaserohusa mii lea eanadoalu ja eará joavkkuid gaskka.
Tjoevere dam stoere dïenestejoekehtsem unniedidh mij lea laanteburrien jïh jeatjah dåehkiej gaskemsh.
Dienasvuođu ferte nannet nu ahte lea vejolaš bissut dušše boandaámmáhis ja oažžut das dohkálaš dietnasa.
Dïenestevåaromem tjoevere dan nænnoestidh ahte gåarede ajve båantafunksjovnesne årrodh jïh destie åadtjodh dåhkasjamme dïenestem.
Dát geasuhivččii nuorra olbmuid ealáhussii ja livčče mearkkašahtti deaŧalaš nuoraid rekrutteremii boandan.
Daate noere almetji jieliemassese geasa jïh lea *mearkkašahtti vihkele noeri dåårrehtæmman båantine.
Eanadoallodieđáhusas lea jurdda vuoruhit roavvafuođarvuđot buvttadusa.
Laanteburriebïevnesisnie lea åssjalommes prijoriteradidh *roavvafuođarvuđot produksjovnem.
Dákkár politihkka dávistivčče dan ovdáneapmái maid Sámediggi sávvá.
Dagkeres politihke dam evtiedæmman svååroeh maam Saemiedigkie vaajtele.
Mielkebuvttadus ja sávzadoallu dat guddet sámi guovlluid eanadoalu.
Mielhkieproduksjovne jïh sïrveburrie dah saemien dajvi laanteburriem guedtieh.
Sávzadoallu geavaha meahci divdna ja dasa ferte sihkkarastojuvvot positiivvalaš ekonomalaš ovdáneapmi 2012:s.
Sïrveburrie miehtjiem åtna *divdna jïh dïsse tjoevere gorredovvedh positijve ekonomeles evtiedimmie jaepien 2012.
Buvttadandoarjagis lea mearrideaddji váikkuhus gánnáhahttivuhtii.
Darjomedåarjosne lea nænnoestæjja dïedte *gánnáhahttivuhtii.
Vaikko vel Romssas ja Finnmárkkus leat stuorát máksomearit go muđui riikkas, de heaittihuvvojit eanet ja eanet doalut.
Jalhts annje Romsesne jïh Finnmaarhkesne leah stoerebe maaksoemierieh gosse voen rïjhkesne, dellie #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> illesuvvieh jïh jeenjelaakan arrangemeente.
Buorre gánnáhahttivuohta dagašii eanadoalus eanet geasuheaddji ealáhusa.
Buerie *gánnáhahttivuohta jïjtjse laanteburriem jeenjelaakan dorje giesije jieliemassem.
Juo dán eanadoallošiehtadusas ferte doarjjamáksomeriid areálaide, mielkái ja birgui bajidit Romssas ja Finnmárkkus.
Joe daennie laanteburrielatjkosne tjoevere dåarjoemaaksoemieriej goelpeneståarojde, mealhkan jïh bearkose Romsesne jïh Finnmaarhkesne bijjiedibie.
Buvttadanlasáhusaid fertešii ain juo muddet haddegoarkŋuma ektui eanadoalus.
Darjomelissieh tjoevere annje joe staeriedidh *haddegoarkŋuma moenemetseahkan laanteburresne.
Eanadoallodieđáhusas oidno ahte departemeanta áigu geahčadit buvttadandoarjagiid distriktaprofiila.
Laanteburriebïevnesisnie vååjnoe ahte departemeente edtja gïehtjedidh darjomedåarjoej distrikteprofïjlem.
Sámediggi rehkenastá beassat leat mielde dán barggus.
Saemiedigkie ryöknoe mealtan åadtjodh årrodh daennie barkosne.
Spiinnebiergobuvttadusa geahppáneapmi Romssas lea suorggahahtti.
Snurkenbearkoeproduksjovnen nåhkeme Romseste lea *suorggahahtti.
Jagi 2000 rájes jahkái 2010 njidje ealihanspiinnit 870 rájes 578 rádjai fylkkas – njiedjan lei 33 %.
Jaepien 2000 raejeste jaapan 2010 #jieledh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>snurkh 870:n raejeste 578:n raajan luajhtadin fylhkesne – luajhtadimmie lij #33<num><sg><nom> proseenth.
Doaluid lohku unnui beliin 25 dollui jagis 2010.
Arrangemeenten låhkoe *unnui bieline 25 jaepesne #steeredh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> 2010.
Buvttadanbiras lea unnon dan geažil go eai leat šat nu ollu buvttadeaddjit.
Darjomebyjrese lea *unnon dan dïete gosse eah vielie leah dan jïjnjhdarjojh.
Spiinnebierggu buvttadeami geahppáneapmi sáhttá maiddái buktit váttisvuođaid njuovahagaide ja viidáset nállašuhttimii Málatvuomi njuovahagas.
Snurkenbearkoen darjomen nåhkeme maahta aaj dåeriesmoerh buektedh *njuovahagaide jïh vijrebe *nállašuhttimii Málatvuopmijjen *njuovahagas.
Spiinnebierggu buvttadeami sáhtášii nannet jos lasihivččii distriktadoarjaga spiinnebirgui.
Snurkenbearkoen darjomem maahta nænnoestidh jis distriktedåarjoem snurkenbearkose lissehte.
Buoret ekonomiija sihkkarastášii dasto buvttadusa boahtteáiggis Málatvuomi njuovahagas.
Buerebe ekonomijen *sihkkarastášii dehtie minngede produksjovnen #båetije aejkie<n><sg><ela> Málatvuopmijjem *njuovahagas.
2. Investeremat
2. investeeremh
Investerengoluid lassáneapmi eanadoalus ja stuorát doaluid huksen mearkkaša ahte investerendoarjja ortnegiid ferte rievdadit.
Investeerememaaksoej læssanimmie laanteburresne jïh stoerebe arrangemeenten tseegkeme nimhtie ahte investeeremedåarjege öörnegh tjoevere jarkestidh.
Dát guoská dávjá erenoamážit nuorra álggaheddjiide geat eai nagot čohkket iežas kapitála.
Daate daamhtah dæjpa joekoenlaakan noere aelkiehtæjjah gïeh eah gaegnedh jïjtjemse tjöönghkedh *kapitála.
Doarjjameari nuoraide ferte loktet nu ahte dat lea 10 % eanet sámi guovlluin otnáža ektui.
Dåarjoemierien noeride tjoevere dan lutnjedh ahte dïhte 10 proseenth jeenjebe saemieh dajvine #daanbeajjetje<adj><sg><gen> muhteste.
Eanadoalus lea ovdalis áiggiid leamaš vejolašvuohta eanadoalu foandasajušteapmái mii galggai geavahuvvot boahtteáiggi hukseninvesteremiidda.
Laanteburresne lea åvtelisnie tïjji orreme nuepie laanteburriem *foandasajušteapmái mij edtji båetijen aejkien tseegkemeinvesteeremidie åtnasovvedh.
Dát ferte fas ođđasis váldojuvvot atnui.
Daate tjoevere viht ikth vielie åtnose vaaltasovvedh.
Foandasajušteapmi attášii vejolašvuođa plánet boahtteáiggi investeremiid buoret vuogi mielde.
*Foandasajušteapmi nuepiem soejkesjidh båetijen aejkien investeeremh buerebe vuekien mietie vadta.
Dasto attašii dat einnostanvejolašvuođa vearroplánemis.
Dehtie minngede *attašii dah#nåajtodh<vblex><tv><der_ht><n><cmp_sgnom><cmp>nuepien skaehtiesoejkesjimmesne.
Muđuid ferte eanadoalu investerenortnegiid bisuhit vai boanddaide sihkkarastojuvvo einnostanvejolašvuohta.
Voen tjoevere laanteburrien investeeremeöörnegh tjöödtjestehtedh vuj båantide #nåajtodh<vblex><tv><der_ht><n><cmp_sgnom><cmp>nuepie gorredåvva.
Huksendoaimmat rievddadit jagis jahkái.
Tseegkemedarjomh jaepeste jaapan #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><pl>.
Jos sámi guovlluin galggašedje leat áiggi mielde huksejuvvon visttit, de ferte addojuvvo vejolašvuohta oažžut investerendoarjaga maiddái doaibmavistti bajásdoallamii.
Jis saemien dajvine gelkieh årrodh aejkien mietie bigkesovveme gåetieh, dellie tjoevere nuepie vadtasåvva investeeremedåarjegem aaj darjomegåetien åadtjodh *bajásdoallamii.
Dát geasuhivččii nuoraid eanet váldit badjelasaset doalu.
Daate geasa noerh jeenjelaakan bijjeli vaeltedh *doalu.
Dilli lea odne nu ahte ollu doalut heaittihuvvojit danne go daid fertešii divodit ja go doalut leat boaresáigásaččat.
Tsiehkie daenbiejjien dan ahte jïjnje arrangemeente dannasinie illesuvvieh gosse dejtie tjoevere #staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><inf> jïh goh arrangemeente leah *boaresáigásaččat.
3. Álggahanbáhkat nuoraide
3. aelkiehtimmieaeskieh noeride
Njealjádasoassi Romssa ja Finnmárkku boanddain leat badjel 60 jagi.
*Njealjádasoassi Romsan jïh Finnmaarhken båantaj leah aatsolen 60 jaepieh.
Danne lea stuorra dárbu ođđa rekrutteremii eanadollui, jos doaluid lohku ii galggaš ollu geahppánit.
Dannasinie lea stoere daerpies orre dåårrehtæmman laantebårran, jis arrangemeenten låhkoe ij edtjh jïjnje nåhkedh.
Mihttomearrin ferte leat oažžut gaskamearálaš agi bodnelii, muhto eaktun dasa lea ahte gánnáhahttivuohta eanadoalus loktejuvvo.
Ulmine tjoevere gåhkaldahkemierien aalterem åadtjodh *bodnelii, mohte moenemetsiehkine dïsse lea ahte *gánnáhahttivuohta laanteburresne lutnjesåvva.
Ealáhussii rekrutteren gáibida dasto buriid gelbbolašvuođa- ja oahppofálaldagaid.
Jieliemassese dåårrehtimmie dehtie minngede kreava bueride maahtaldahken- jïh ööhpehtimmiefaalenassh.
Movttiidahttin dihte nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid, sihkkarastin dihte rekrutterema.
Eadtjaldehtemen dïehre noeri laanteburrine aelkedh tjoevere aelkiehtidh ekonomeles råajvarimmiej, gorredimmien dïehre dåårrehtimmiem.
Ferte ásahuvvot mielkeearreortnet nuorra álggaheddjiide geat áigot álgit bargat doaluin.
Tjoevere tseegkesovvedh mielhkiemierieöörnege noere aelkiehtæjjide gïeh edtjieh aelkedh arrangemeentesne barkedh.
Sii fertejit dávjá oastit buvttadanareálaid, šibihiid, reaidduid ja visttiid.
Dah tjoeverieh daamhtah darjomegoelpeneståaroeh åestedh, kreekh, dïrregh jïh gåetieh.
Muhtumat válljejit oastit eanadoalloopmodagaid.
Muvhth veeljieh laanteburrie-eegh åestedh.
Go sii dasa lassin fertejit oastit mielkeeari stáhta haddái (3,50 ru lihttera nammii) dahje priváhta márkanis, de lea váttis nuoraide birget ekonomalaččat.
Goh dah dïsse lissine tjoeverieh mielhkiemieriem staaten åasese åestedh (3,50 kr. lijhteren nommese) jallh privaate sjeltesne, dellie lea geerve noeride ekonomeleslaakan bïerkenidh.
Rekrutterema sihkkarastima dihte ferte ásahit oiddoleappo ortnegiid nuoraide geat háliidit álgit eanadoaluin bargat – nuvttá mielkeeriid daidda nuoraide sámi guovlluin, geat leat vuollel 35 jagi ja háliidit álgit bargat doaluin dahje viiddidit dan.
Dåårrehtimmiengorredimmiendïehre tjoevere tseegkedh *oiddoleappo öörnegh noeride gïeh sijhtieh aelkedh laanteburrine barkedh – namhtah mielhkiemierieh dejtie noeride saemien dajvine, gïeh vueleli 35 jaepieh jïh sijhtieh aelkedh arrangemeentesne barkedh jallh dam vijriedidh.
4. Mielkeearit
4. mielhkiemierieh
Sihkkarastin dihte máŋggalágan doallostruktuvrra, de ferte daid unnimus dolliid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas.
Gorredimmien dïehre #gelliesåarts<adj><sg><nom> *doallostruktuvrra, dellie tjoevere dejtie unnemes steerijh mielhkiemieriej lissien gaskesisnie prijoriteradidh.
Mielkeeari lasiheapmi buoridivččii dáid doaluid ekonomalaš vuođu.
Mielhkiemierien lissie buerede daaj arrangemeenten ekonomeles våaromem.
Dat lea mielde sihkkarastimin eanadoalu sámi guovlluin.
Dïhte mealtan laanteburriem saemien dajvine gorredidh.
5. Geasehandoarjja
5. *Geasehandoarjja
Mielkebuvttadandoaluid logu unnun lea buktán digaštallama ekonomalaš vuođu birra njuovahagaid ja meieriijaid bisuheami oktavuođas.
Mielhkiedarjomearrangemeenten låhkoen *unnun buakteme digkiedimmien ekonomeles våaromen bïjre *njuovahagaid jïh meieriji tjöödtjestehtemen gaskesisnie.
Unnit hivvodat ovttaskas eanadoallobuvttadeaddjis buvttiha stuorát geasehan- ja buvttadangoluid ovttadaga nammii.
Vaenebe veahka oktegs laanteburriedarjoejisnie stoerebe giesien buektehte- jïh darjomemaaksoeh ektievoeten nommese.
Viidáset nállašuhttinfitnodagat, mat dávjá leat ovttasdoaibmafitnodagat, leat maiddái sorjavaččat gánnáhahttivuođain doaibmamis.
Vijrebe *nállašuhttinfitnodagat, mah daamhtah leah *ovttasdoaibmafitnodagat, leah aaj jearohke *gánnáhahttivuođain juhtiemisnie.
Dáid goarideapmi leat dán rádjai dagahan doallái stuorát geasehangoluid.
Daejtie *goarideapmi libie daan raajan steerijasse dorjeme stoerebe *geasehangoluid.
Njuovahagaid heaittiheapmi buvttiha guhkit geasehangaskkaid ja nie divrudahttá geasehangoluid.
*Njuovahagaid illeme guhkieslaakan buektehte *geasehangaskkaid jïh naemhtie *divrudahttá *geasehangoluid.
Doallologu njiedjan dagaha maiddái ahte šaddá guhkit gaska doaluid gaskka ja dan geažil lassánit maiddái geasehangolut.
*Doallologu luajhtadimmie aaj dorje ahte guhkebe gåhkaldahke arrangemeenten gaskemsh sjædta jïh dan dïete aaj læssanidh *geasehangolut.
Dán ferte máksit movt nu.
Daam tjoevere guktie maeksedh dan.
Dienasovdáneapmi biergovuovdimis ii leat čuvvon geasehangoluid ovdáneami njuovahahkii.
Dïenesteevtiedimmie bearkoedoekemisnie ij leah dåeriedamme *geasehangoluid evtiedimmiem *njuovahahkii.
Dan geažil lea dárbu oažžut stuorát doarjaga geaseheami ovddas.
Dan dïete lea daerpies stoerebe dåarjoem #giesie<n><der_car><adj><sg><gen> åvteste åadtjodh.
Seamma guoská maiddái dahkkofuođđariid ja fápmofuođđariid geasehangoluide, go fápmofuođar dárbu lea lassánan mealgat dađi mielde go gusat leat eanet bahčigoahtán mielkki.
Seamma aaj dæjpa *dahkkofuođđariid jïh *fápmofuođđariid *geasehangoluide, gosse *fápmofuođar daerpies læssanamme *mealgat *dađi mealtan goh govsh leah jeenjelaakan mielhkiem buhtjiegåateme.
Geasehandoarjaga rievdadeapmi galggašii dássidahttit buvttadeaddji hatti sorjjakeahttá geasehangaskkain.
*Geasehandoarjaga jorkestimmie edtja *dássidahttit darjoje åasan *sorjjakeahttá *geasehangaskkain.
6. Boraspiriid geahpedeapmi buoridan dihte sávzadoalu ekonomiija
6. juvride måjkoedidh bueriedimmien dïehre sïrveburrien ekonomije
Sávzadoallu ealáhussan gáibida ollu areálaid man oktavuođas meahci geavaheapmi lea leamaš vealtameahttun deaŧalaš ekonomalaš bohtosii.
Sïrveburrie jieliemassine jïjnjide goelpeneståarojde kreava man gaskesisnie miehtjien pråvhkoe orreme daerpies vihkeles ekonomeles illedahkese.
Váidudeaddji doaibmabijut maid boraspirehálddašeapmi lea bidjan johtui unnidan dihtii vahágiid maid ráfáidahtton boraspiret leat dagahan, leat dagahan dan ahte sávzadoallit earret eará leat ferten geahpedit meahci geavaheami ja bidjat sávzzaid gittiide.
*Váidudeaddji råajvarimmieh aaj juvrereereme #<n> unniedimmiendïehre goerph aelkiehtamme mejtie #raeffiedehtedh<vblex><der_passs><vblex><iv><prfprc> juvrh dorjeme, årrodh dam dorjeme ahte sïrvesteerijh gaskem jeatjah tjoeveramme miehtjien pråvhkoem måjkoedidh jïh sïrvh ïentjide bïejedh.
Eanet gittiid geavaheapmi ollu oktavuođain bajida goluid go ferte eanet gilvit ja bargat eatnamiin ja áidut.
Jeenjebe ïentji pråvhkoe jïjnjine gaskesinie maaksoeh bijjede goh tjoevere jeenjelaakan eatnaminie seejedh jïh barkedh jïh *áidut.
Dán lágan geavaheapmi sáhttá maiddái buktit stuorát parasihtta- ja infekšuvdnavára (ollu sávzzat ovtta sajis).
Daan dagkeres pråvhkoe maahta aaj buektedh stoerebe *parasihtta- jïh *infekšuvdnavára (jïjnjh sïrvh aktene sijjesne).
Váidudeaddji doaibmabijut divrudit sávzadoalu ja hehttejit dolliid geavaheamis meahci nu ollu go vejolaš.
*Váidudeaddji råajvarimmieh *divrudit sïrveburriem jïh steerijh utnedh aerieh miehtjiem dan jïjnjem goh gåarede.
Vaikko sávzalohku maid boraspiret leat goddán 2011:s leage unnon, de hehtte alla boraspirelohku sávzadoalu positiivvalaš ovdáneami.
Jalhts sïrvelåhkoe aaj juvrh jaepien 2011 båvveme lea *unnon, dellie jolle juvrenlåhkoe sïrveburrien positijve evtiedimmiem aara.
Eanadoalus lea dárbu geahččat guhkes áiggi badjel ja oažžut einnostanvejolašvuođa doarjjaortnegiid ektui maiguin sihkkarastit ahte omiid sáhttá luoitit meahccái guohtut.
Laanteburresne lea daerpies guhkies aejkien bijjelen gïehtjedidh jïh #nåajtodh<vblex><tv><der_ht><n><cmp_sgnom><cmp>nuepiem dåarjoeöörnegi muhteste åadtjodh mejgujmie gorredibie ahte eegh maahta meahtjan biestedh gåatodh.
Boraspirepolitihkka váikkuha njuolga sávzadoalu ekonomalaš bohtosa.
Juvrenpolitihke rïekte sïrveburrien ekonomeles illedahken dijpie.
Boraspiresoabahus mearkkaša ahte riikkas galget leat sihke guohtoneallit ja boraspiret.
*Boraspiresoabahus nimhtie ahte rïjhken gelkieh årrodh dovne gåatomedyjrh jïh juvrh.
Sámedikki oainnu mielde ii sáhte dáid mihttomeriid oppage bidjat oktii.
Saemiedigkienvuajnoenmietie ij maehtieh daejtie ulmide abpe ikth bïejedh.
7. Riidoeastadeaddji doaibmabijut
7. ræjtoeheerredæjja råajvarimmieh
Boazoáiddiid huksen lea lossat ekonomalaččat, muhto dat lea investeren máŋgga jahkái ovddasguvlui.
Gaertiej tseegkeme leevles ekonomeleslaakan, mohte dïhte gellien jaapan rïektes raadtan investeereme.
Áiddiid huksemiin sáhttá eanadoallu maŋit áiggis seastit iežas liigebarggus, seammás go šattut sihkkarastojuvvojit.
Haakeni tseegkeminie maahta laanteburrie soejmehth tïjjen jïjtjemse njoetedh *liigebarggus, seammasïenten gosse sjædtoeh gorredovvieh.
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid.
Saemiedigkien mïeleste daerpies ahte staaten åejvieladtjh barkoem ræjtoeheerredæjja råajvarimmiejgujmie prijoriteradieh bueriedimmien dïehre goerkesen #mubpie<prn><ind><sg><ill><attr> jieliemassese jïh aktese veesmemen dïehre sjïere utnijenïedtjh.
Diehtojuohkin earáid ealáhusaid birra lea deaŧalaš oassi riidoeastadeaddji doaibmabijuin.
Bïevnesjoekedimmie jeatjebijieliemassi bïjre lea vihkeles boelhke ræjtoeheerredæjja råajvarimmine.
Dát lea deaŧalaš vai sáhttá eastadit riidduid lassáneamis.
Daate vihkele vuj maahta ræjtoeh læssanidh heerredidh.
Dat psykososiála deaddu sáhttá guhkit áiggi badjel dagahit vahágiid guoskevaš beliide.
Dïhte *psykososiála leavloe maahta guhkiem bijjelen goerph sjyöhtehke bielide darjodh.
Sámediggi evttoha ahte ásahuvvošedje gulahallanarenat maid ulbmilin lea lonuhallat oainnuid ja čilget nubbi nubbái doaibmadili birra.
Saemiedigkie uvtede ahte gaskesadtemesijjieh tseegkesuvvieh mej ulmine lea vuajnoeh #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf> jïh #sinsitniem<prn><res><attr> sinsætnan boejhkelidh darjometsiehkien bïjre.
Dán lágan arena sáhtášii leat positiivvalaš doaibmabidju mainna eastadit riidduid šaddamis ja sáhtášii leat álkit gávdnat konstruktiivvalaš čovdosiid.
Daan dagkeres sijjie maahta årrodh positijve råajvarimmie mejnie ræjtoeh sjïdtemisnie heerredieh jïh maahta årrodh aelhkieslaakan gaavnedh *konstruktiivvalaš tjoevtenjh.
Dáinna lágiin sáhtášii buoridit olmmošgaskavuođaid beliid gaskka.
Daejnie vuekine maahta bueriedidh *olmmošgaskavuođaid bieliej gaskemsh.
Dál lea unnán máhttu biologalaš dili birra guovlluin gos sávzzat ja bohccot guhtot fárrolaga.
Daelie lea vaenie maahtoe biolåågentsiehkienbïjre dajvine gusnie sïrvh jïh bovtsh ektesne gåatoeh.
Danne háliida ge Sámediggi eanet máhttu ja dutkama guohtonminstariid birra biotohpa geavaheami ektui.
Dannasinie sæjhta aaj Saemiedigkie jeenjelaakan maahtoe jïh dotkemen gåatomegoeri bïjre biotovpen pråvhkoen muhteste.
Dárbu lea maiddái oažžut eanet máhttu dávddaid njoammumis elliid gaskka mat guhtot meahcis.
Daerpies lea aaj åadtjodh jeenjebe maahtoe fiejlieh goegkerdimmeste dyjri gaskemsh mah miehtjesne gåatoeh.
Muhtun oktavuođain sáhttá leat áigeguovdil áidut sisa stuorát guovlluid.
Muvhtenegaskesisnie maahta årrodh #daaletje<adj><sg><gen> *áidut sïjse stoerebe dajvi.
Dás sáhttá leat sáhka dakkár areálain main lea juo lunddolaš rádji eatnamis, huksehusain jna.
Daelie maahta årrodh håaleme dagkeres goelpeneståarojste mejnie lea joe iemie raejie eatnamisnie, bægkojne jnv.
Berrešii leat vejolašvuohta juolludit doarjaga maiddái dán lágan riidoeastadeaddji doaibmabijuide.
Byöroe årrodh nuepie dåarjoem aaj daan laakine laeviehtidh ræjtoeheerredæjja råajvarimmide.
Dát eaktuda soabalašvuođa beliid gaskka.
Daate tsïhkestahta *soabalašvuođa bieliej gaskemsh.
8. Gittiid guorban dálvet ja šaddovahágat
8. ïentji *guorban daelvege jïh sjædtoegoerph
Eanadoalus leat guokte ortnega vahágiid várás maid dálkkádat dagaha – dálvevahágiin lea oktavuohta beliide mat dáhpáhuvvet dálveáigodagas ja šaddováttisvuohta giđđat.
Laanteburresne leah göökte öörnegh goerpide maam daelhkie dorje – daelviegoerpine lea gaskese bielide mah daelvieboelhkesne sjugniehtuvvieh jïh sjædtoedåeriesmoere gïjrege.
Eanadoallu lea árktalaš man oktavuođas sáhttet šaddat vahágat sihke dálvit ja šaddováttisvuohta šaddoáigodagas, ovtta ja seamma jagis nugo dáhpáhuvai Romssas 2010:s.
Laanteburrie lea arktihken man gaskesisnie maehtieh sjïdtedh goerph dovne daelvege jïh sjædtoedåeriesmoere sjædtoeboelhkesne, akten jïh seamma jaepesne goh Romsesne jaepien 2010 sjugniehtovvi.
Gieddevahátbuhtadanortnegat eai leat heivehuvvon Romsii ja Finnmárkui.
*Gieddevahátbuhtadanortnegat eah leah Romsese jïh Finnmaarhkese sjïehtelovveme.
Eatnašat sáhttet láddjet eanet go oktii jagis dálkkádaga geažil.
*Eatnašat maehtiejih *láddjet jeenjelaakan gosse ikth jaepesne daelhkien dïete.
Dáin guovlluin lea dasto eanadoalus ollu láigoeana, eanabihtát leat bieđgguid ja bihtáid gaskka lea dávjá guhkes gaska.
Daejnie dajvine lea dehtie minngede laanteburresne jïjnje *láigoeana, eatnemebiehkieh bårrode jïh biehkiej gaskemsh lea daamhtah guhkies gåhkaldahke.
Dán lágan vahágat buktet stuorra hástalusaid dalle go gittiid ferte ođđasis fas gilvit.
Daan dagkeres goerph stoere haestemh buektieh dellie goh ïentjh tjoevere ikth vielie viht seejedh.
Buhtadusortnegat dálvevahágiid ovddas bohtet fápmui easkka dalle go vahágat leat eanet go 20 % areálain ja go dat leat divvojuvvon.
Máksomearri lea seamma miehtá riikka.
Maaksoemierie seamma abpe rïjhkem.
Buhtadan dihte dan stuorra areáladárbbu ja dálkkádat diliid, de ferte Romssas ja Finnmárkkus unnidit iežas oasi 10 prosentii dálvevahágiid ovddas.
*Buhtadan dam stoere goelpeneståaroendaerpiesvoetem daejriejin jïh daelhkie tsiehkiej, dellie tjoevere Romsesne jïh Finnmaarhkesne jïjtjse boelhkem unniedidh 10 proseentese daelviegoerpi åvteste.
Šaddovahágiin lea iežas oassi 30 %.
Sjædtoegoerpine jïjtjse boelhke lea 30 proseenth.
Nugo dálvevahágiid ovddas gittiin lea seamma proseantamearri miehtá riikka.
Goh daelviegoerpi åvteste ïentjine lea seamma proseentemierie abpe rïjhkem.
Dát lea eahpeoiddolaš sámi guovlluid eanadollui.
Daate lea *eahpeoiddolaš saemien dajvi laantebårran.
Earret hástalusaid geažil mat leat namahuvvon bajábealde, de ii sáhte eanadoalli davvin rehkenastit gilvit eatnama vahátjagi ja seamma jagi oažžut šattu oppanassii ge.
bielelen haestiemidie dïete mah libie #nomme<n><der_huvva><vblex><iv><imp><p1><sg> bijjelen, dellie ij maehtieh laanteburriem noerhtene ryöknedh eatnemem goerpenjaepien jïh seamma jaepien seejedh sjædtoem åadtjodh *oppanassii aaj.
Molssaeaktun lea juogo njuovvat omiid dahje oastit dálvebiebmu.
Alternatijvine lea jåakoen eegh gahtjehtidh jallh åestedh daelviebeapmoe.
Iežas oasi dálvevahágiin sámi guovlluin fertešii unnidit beliin 15 prosentii.
Jïjtjse boelhkem daelviegoerpijste saemien dajvine tjoevere bieline 15 proseentese unniedidh.
9. Sámedikki doarjjaortnegat ealáhusovddideapmái
9. Saemiedigkien dåarjoeöörnegh jieliemassenevtiedæmman
Sámedikki doaibma siskkilda daid guovlluid riikkas gos sámit ásset.
Saemiedigkien darjome *siskkilda daj dajvi rïjhkesne gusnie saemieh veasoeh.
Oassi Sámedikki cealkámušain eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas leat vuhtii váldojuvvon maŋimuš jagiin, muhto dat leat ráddjejuvvon guoskat Finnmárkku fylkii.
Boelhke Saemiedigkien jiehtiegijstie laanteburrieraarahtallemi gaskesistie #<adv> minngebe jaepijste seatadovveme, mohte dah dïjpedh gaertjiedovveme Finnmaarhken fylhkese.
Sihke areálarájiid rievdadeamis doarjaga ektui ja eanet mielkeearit leat boahtán ávkin sámi álbmogii, muhto ii buohkaide.
Dovne goelpeneståaroeraejiej jorkestimmesne dåarjoenmuhteste jïh jeenjebe mielhkiemierieh nåhtojne saemien åålmegasse båateme, mohte ij gaajhkesidie.
Leat ollu guovllut olggobealde Finnmárkku gos ásset sámit geat barget eanadoaluin – dat guoská erenoamážit Romsii ja davit osiide Norlánddas.
Leah jïjnjh dajvh Finnmaarhken ålkolen gusnie saemieh veasoeh gïeh laanteburrine berkieh – dïhte joekoenlaakan Romsam jïh noerhtebe boelhkh dæjpa Nordlaanteste.
Ekonomalaš doaibmabijut mat biddjojuvvojit johtui sámi guovlluin galget guoskat stuorát guovlluide go dušše Finnmárkui.
Ekonomeles råajvarimmieh mah #<n> saemien dajvine aelkiehtovvieh gelkieh stoerebe dajvh dïjpedh gosse ajve Finnmaarhkem.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta juolludus Sámedikki ealáhusovddidandoarjjaortnegii lea 2,0 miljon ruvnnu.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten #laeviehtidh<vblex><tv><imp><p3><sg> Saemiedigkien jieliemassenevtiedimmiedåarjoeöörnegese 2,0 lea millijovne kråvnah.
Ruđat eai leat loktejuvvon máŋgga jahkái.
Eah leah beetnegh gellien jaapan lutnjesovveme.
Golut visttiide ja eará doaibmabijuide eanadoalus leat lassánan jagis jahkái.
Maaksoeh gåetide jïh jeatjah råajvarimmide laanteburresne jaepeste jaapan læssanamme.
Sámediggi lea maiddái viiddidan ortnega doaibmaguovllu seamma áigodagas.
Saemiedigkie aaj öörnegem vijriedamme vierhkiedajven seamma boelhkesne.
Eanadoalu geahppáneapmi sámi guovlluin dagaha dasto dárbbašlažžan rahpat movttiidahttin doaibmabijuid ruhtadeami várás sihkkarastin dihte rekrutterema eanadollui ja sihkkarastin dihte eanadoalu dáin guovlluin.
Laanteburrien nåhkeme saemien dajvine dehtie minngede daerpies dorje geehpehtidh eadtjaldehtemen råajvarimmiej beetnehdåarjoen muhteste gorredimmien dïehre dåårrehtimmien laantebårran jïh gorredimmien dïehre laanteburrien daejnie dajvine.
Ruđaid ferte lasihit nu ahte dat leat 4,0 miljon ruvnnu.
Ealáhus- ja kulturlávdegotti árvalus
Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtsen åssjele
Álggahus
Aalkoe
Sámedikki dievasčoahkkin láve jahkásaččat buktit cealkámuša eanadoallošiehtadallamiidda.
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe provhkoe fïerhten jaepien jiehtegem laanteburrieraarahtallemidie buektedh.
Sámediggi oaidná ahte eanadoalus leat ovddabealde stuorra hástalusat boahtteáiggis ja dat gusket erenoamážit eanadoallostruktuvrii maid ollugat leat gohčodišgoahtán árktalaš guovlun.
Saemiedigkie vuajna ahte laanteburresne leah åvtelisnie stoere haestemh båetijen aejkien jïh dah joekoenlaakan laanteburriestruktuvrem dijpieh maam jïjnjesh arktihken dajvine gåhtjoegåateme.
Sámediggi lea maiddái bidjan merkii ahte ráđđehus lea ovddidan Stuorradiggái bajimuš dási dieđáhusa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra.
Saemiedigkie aaj væhtese bïejeme ahte reerenasse Stoerredægkan evtiedamme bijjemes daltesen bïevnesen laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre.
Evttohus
Uvtelasse
Evttohus Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus Knut Store, Inga-Lill Sundset, Heidi Persdatter Greiner Haaker, Margit Eli Anti Oskal ja Inger Jørstad, Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) lahtuin Geir Tommy Pedersen, Mathis Nilsen Eira ja Randi A. Skum ja Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) /Sámeálbmotbellodaga (Sáb) lahtus Gunn-Britt Retter, Árja lahtus Olaf Eliassen, Johttisámiid listta lahtus Per A.
Uvtelasse Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkeste Knuten Storem, Inga-Lill Sundset, Heidi Persdatter Greiner Haakeren, Margit Eli Anti Oskal jïh Ingeren Jørstad, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien (NSR) lïhtseginie Geir Tommyn Pedersenen, Mathis Nilsen Eira jïh Randi A./a. Skum jïh Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien (NSR) /Saemienåålmegenkrirrien (*Sáb) lïhtsegistie Gunn-Britten Retteren, Árjan lïhtsegisnie Olafen Eliassenen, Juhtijensaemiej læstoen lïhtsegisnie Peren #a<n><abbr><sg><gen>
Bæhr ja Nordkalottfolket (NKF) lahtus Toril Bakken Kåven
Bæhr jïh Nordkalottfolketen (*NKF) lïhtsegistie Torilen Bakken Kåven
Evttohus 1
Uvtelasse 1
Vuosttaš cealkaga sadjái vuosttaš teakstaoasis:
Voestes raajesen sijjeste voestes teeksteboelhkesne:
Eanadoallu lea leamaš ja lea ain deaŧalaš vuođđun šibitfuođđariid ja borramušgálvvuid buvttadeapmái, barggaheaddjin, kulturguoddin ja ássama vuođđun sámi guovlluin.
Laanteburrie orreme jïh lea annje vihkeles våaroeminie *šibitfuođđariid jïh beapmoe-eeki darjoemasse, fassehtæjjine, kultuvreguedtiejinie jïh veasomen våaroeminie saemien dajvine.
Nubbi teakstaoassi sihkkojuvvo .
Mubpie teeksteboelhke gajhkesåvva .
Goalmmát teakstaoasi sadjái biddjojuvvo čuovvovaš: Eanadoalus lea maŋimuš jagiin leamaš hárehis ovdáneapmi sámi guovlluin.
Gåalmede teeksteboelhken sijjeste bïejesåvva minngebe: Laanteburresne minngebe jaepine orreme *hárehis evtiedimmie saemien dajvine.
Finnmárkku fylkkas lea doaluid lohku njiedjan čielgasit jagi 2004 rájes 2011 rádjai, 438 eanadoallofitnodagas leat báhcán 352.
Finnmaarhken fylhken arrangemeenten låhkoe tjïelkeslaakan luajhtadamme jaepien 2004 raejeste 2011:n raajan, 438 laanteburriesïelteste baatseme 352.
Njiedjan lea badjel 20 %.
Aatsolen luajhtadamme 20 proseenth.
Romssas leat vel eanet geahppánan doalut 2004:s ledje 1462 doalu ja 2010:s vel 1083 doalu, njiedjan 26 %.
Romsesne leah annje jeenjebe nåhkeme arrangemeente jaepien 2004 lin jaepien 1462 *doalu jïh jaepien 2010 annje jaepien 1083 *doalu, 26 proseentigujmie luajhtadamme.
Doallologu njiedjan ii leat buorre erenoamážit danne go eanadoallobirrasat sámi guovlluin leat unnit go buohtastahttá daid eanadoaluin riikadásis ja ollu gielddain sámi guovlluin lea eanadoallu nu unnon ahte eai leat báhcán šat nu galle buvttadeaddji.
*Doallologu ij luajhtadimmie leah buerie joekoenlaakan dannasinie gosse laanteburriebyjresh saemien dajvine onne goh dejnie laanteburrine rïjhkendaltesisnie jïh jïjnjine tjïeltine saemien dajvine mohtede lea laanteburrie dan *unnon ahte eah leah vielie dan baatseme gellie darjoje.
Doaluid geahppáneapmi buktá fuones váikkuhusaid biebmobuvttadeapmái, meieriijáide, njuovahagaide, nállašuhttinrusttegiidda ja gávppiide sámi ássanguovlluin.
Arrangemeenten nåhkeme geerve dïedth beapmoedarjoemasse buakta, meierijide, *njuovahagaide, *nállašuhttinrusttegiidda jïh bovride saemien årromedajvine.
Eanadoalu ain eanet unnun hástala danne sámi ealáhuseallima ja áitá ealáhusa deaŧalaš kultur- ja giellaarenan.
Laanteburriem annje jeenjebe *unnun dannasinie saemien jieliemassenjielemem haasta jïh jieliemassem vihkeleskultuvre-jïhgïelesijjine aajhta.
Nubbin maŋimuš cealkka goalmmát teakstaoasis sihkkojuvvo ja biddjojuvvo čuovvovaš teakstaoassin ja rievdaduvvo leat ná:
Mubpine minngebe raajese gåalmede teeksteboelhkesne gajhkesåvva jïh bïejesåvva minngebe teeksteboelhkine jïh årrodh jarkeståvva naemhtie:
Nubbi eará bealli lea dat go persovnnalaš doallit leat boarásmuvvan.
Mubpie jeatjah bielie dïhte gosse persovneles steerijh båarastovveme.
Finnmárkkus ledje 18 % dolliin badjel 60 jagi 2004:s ja juo 25 % 2011:s.
Finnmaarhkesne #18<num><sg><nom>proseenth lin steerijinie aatsolen 60 jaepieh jaepien 2004 jïh joe 25 proseentigujmie jaepien 2011.
Romssas lea ovdáneapmi seammalágan - gos seamma logut leat 18 % 2004:s ja 26 % 2011:s.
Romsesne evtiedimmie seammalaaketje - gusnie seamma låhkoeh 18 proseenth jaepien 2004 jïh 26 proseenth jaepien 2011.
Viđát teakstaoassi sihkkojuvvo.
Vïjhtede teeksteboelhke gajhkesåvva.
Čihččet teakstaoasi, vuosttaš cealkka rievdaduvvo leat ná: Ollugat geavahit doahpaga árktalaš eanadoallu ja Sámediggi háliida erenoamážit áŋgiruššat árktalaš eanadoaluin.
Tjïjhtjede teeksteboelhken, voestes raajese årrodh naemhtie jarkeståvva: Jïjnjesh lahtesem utnieh arktihken laanteburrie jïh Saemiedigkie sæjhta joekoenlaakan arktihken laanteburrine eadtjaldovvedh.
Vuosttaš cealkka goalmmát teakstaoasi čuoggá 1 vuolde, Gánnáhahttivuohta, rievdaduvvo leat ná: Sámediggi oaivvilda ahte roavvafuođarvuđot buvttadus galgá vuoruhuvvot erenoamážit davvi guovlluin.
Voestes raajese gåalmede teeksteboelhken tsiehkien 1 nuelesne, *Gánnáhahttivuohta, årrodh jarkeståvva naemhtie: Saemiedigkien mïelen mietie *roavvafuođarvuđot produksjovne edtja prijoriteradovvedh joekoenlaakan noerhte dajvine.
Nubbi cealkka goalmmát teakstaoasi čuoggá 1 vuolde Gánnáhahttivuohta sihkkojuvvo.
Mubpie raajese gåalmede teeksteboelhken tsiehkien 1 nuelesne *Gánnáhahttivuohta gajhkesåvva.
Maŋimuš cealkka goalmmát teakstaoasi čuoggá 1 vuolde Gánnáhahttivuohta sihkkojuvvo.
Minngebe raajese gåalmede teeksteboelhken tsiehkien 1 nuelesne *Gánnáhahttivuohta gajhkesåvva.
Njealját teakstaoassi rievdaduvvo leat ná: Dalle go departemeanta áigu geahčadit buvttadandoarjagiid distriktaprofiila, rehkenastá Sámediggi beassat leat mielde dán barggus.
Nealjede teeksteboelhke årrodh naemhtie jarkeståvva: Dellie goh departemeente edtja gïehtjedidh darjomedåarjoej distrikteprofïjlem, Saemiedigkie ryöknoe mealtan åadtjodh årrodh daennie barkosne.
Njealját čuoggá bajilčála rievdaduvvo leat dát:
Nealjede tsiehkien bijjiebaakoe årrodh jarkeståvva daate:
4. Mielkebuvttadeapmi
4. mielhkiedarjome
Ođđa nubbi teakstaoassi čuoggá 4 vuollái:
Orre mubpie teeksteboelhke tsiehkien 4 voelijasse:
Gáicaealáhus lea leamaš ja lea viidát nuppástuhttojuvvomin gáicadikšuma ektui Norggas, ja mihttomearrin lea oažžut eret muhtun dávddaid mat bohtet gáiccaide.
#Gáica<np><top><cmp_sgnom><cmp>jieliemasse orreme jïh lea vijrebe jarkoestehtieminie gaajhtsegïetedallemen muhteste Nöörjesne, jïh ulmine lea destie muvhtide fiejlide åadtjodh mah gaajhtside båetieh.
Sámediggi lea erenoamážit fuolas dan geažil go doalut heaittihuvvojit dikšunprošeavtta geažil ja deattuha ahte álggahuvvojit ođđa doaibmabijut eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas maiguin sihkkarastojuvvo ain ceavzilis gáicaealáhus.
Saemiedigkie joekoenlaakan hoksesne dandïete gosse arrangemeente illesuvvieh gïetedallemeprosjeekten dïete jïh tjïelkeste ahte orre råajvarimmieh laanteburrieraarahtallemi gaskesisnie aelkiehtovvieh mejgujmie annje gorredåvva gaarsje gaajhtsejieliemasse.
Viđát čuoggá vuolde rievdaduvvo nubbin maŋimuš cealkka ja dat galgá leat ná:
Vïjhtedetsiehkiennuelesne jarkeståvva mubpine minngebe raajese jïh dïhte galka årrodh naemhtie:
Dat seamma guoská maiddái gieddegilvagiid ja šibitjáffuid geasehangoluide, go dárbu šibitjáffuide lea lassánan mealgat dađi mielde go mielkebuvttadeaddji gusat ealli nammii leat eanet bahčigoahtán.
Dah seamma aaj dæjpa *gieddegilvagiid jïh kreekenjaavvoeh *geasehangoluide, goh daerpies kreekenjaavvoeh læssanamme *mealgat *dađi mealtan gosse mielhkiedarjoje govsh dyjre nommese leah jeenjelaakan buhtjiegåateme.
Ođđa guđát čuokkis: Buolvvas bulvii leat sámit ávkkástallan mehciin; lotnolagaid sierra ealáhusaid gaskka, nugo eanadoalu, meahcceealáhusaid ja mearrabivddu gaskka.
Orre govhtede tsiehkie: Boelveste boelvese leah saemieh nåhtadamme miehtjine; *lotnolagaid sjïere jieliemassi gaskemsh, goh laanteburrien, miehtjiejieliemassi jïh mearoevæjroen gaskemsh.
Áinnas lea leamaš váldodienas eanadoalus, muhto vižže dietnasa maiddái eará ealáhusain.
Maaje orreme åejviedïeneste laanteburresne, mohte dïenestem aaj jeatjah jieliemassine veedtjin.
Dat leat leamaš sáivaguollebivdu, murjjiid ja urtasiid čoaggin, meahccedoallu ja eará.
Dah orreme *sáivaguollebivdu, muerjiej jïh *urtasiid bihkeme, *meahccedoallu jïh jeatjebe.
Meahcceealáhus lei ovdal nanus miehtá riikka, muhto várra nannoseamos davvin, gos ollu olbmot barge meahcceealáhusaiguin almmá ahte livčče čadnojuvvon eanadollui muđui.
Miehtjiejieliemasse lij aarebi nænnoes abpe rïjhkem, mohte vaahra nænnemes noerhtene, gusnie jïjnjh almetjh miehtjiejieliemassigujmie namhtah barkin ahte laantebårran gårredovveme voen.
Dálkkádaga ja guhkes gaskkaid geažil fertejedje olbmot lonuhallat ávkkástallama, ja sierra lasseealáhusaid bokte ožžo oktiibuot doarvái dietnasa birgejupmái jahkeáigodagain.
Daelhkien jïh guhkies gåhkaldahki dïete tjoeverin almetjh nåhtadimmiem #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf>, jïh sjïere lissiejieliemassine ektiegaajhke nuekies dïenestem åadtjoejin bïerkenæmman jaepieboelhkijste.
Meahcceealáhusat, sihke eanadoalu oalgeealáhussan ja iešheanalis ealáhussan leat ain deaŧalaš sámi kulturguoddit davvi guovlluin, muhto rahčet stuorra hástalusaiguin.
Miehtjiejieliemassh, dovne laanteburrien åelkiejieliemassine jïh *iešheanalis jieliemassine leah annje vihkeles saemien kultuvreguedtijh noerhte dajvine, mohte stoere haestemigujmie daamkoeh.
Sámi eanadoalu nannema oktavuođas ferte bidjat guovddážii maiddái meahcceealáhusaid; dát sáhttet addit deaŧalaš ja gánnáhahtti lasseealáhusa.
Saemien laanteburrien nænnoestimmien gaskesisnie tjoevere jarngese aaj miehtjiejieliemassi bïejedh; daah maehtieh vedtedh vihkeles jïh *gánnáhahtti lissiejieliemassem.
Erenoamážit berre bidjat guovddážii ovddidanbarggu sáivaguollebivddu, murjjiid ja urtasiid čoaggima siskkobealde.
Joekoenlaakan byöroe jarngese bïejedh evtiedimmiebarkoen *sáivaguollebivddu, muerjiej jïh *urtasiid bihkemen sisnjelen.
Guđát čuokkis rievdá čihččet čuokkisin.
Govhtede tsiehkie tjïjhtjede tsiehkine jorkeståvva.
Nubbi teakstaoassi Sámediggeráđi mearrádusárvalusa guđát čuoggás sihkkojuvvo ja sadjái biddjojuvvo dát:
Mubpie teeksteboelhke Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjelen govhtede tsiehkesne gajhkesåvva jïh sæjjan bïejesåvva daate:
Sámediggi lea bidjan merkii ahte boraspiriid goddán sávzalohku lea unnon 2011:s, ja fuomášuhttá ahte sivvan dasa sáhttá leat go sávzadoalut leat geahppánan guovlluin gos leat ollu boraspiret.
Saemiedigkie væhtese bïejeme ahte juvri båvveme sïrvelåhkoe lea *unnon jaepien 2011, jïh vuaptastahta ahte sjïekine dïsse maahta #<pcle> sïrveburrieh dajvine nåhkeme gusnie leah jïjnjh juvrh.
Alla boraspirelohku hehtte positiivvalaš ovdáneami sávzadoalus ja guohtonguovllut eai galggašii mannat boraspiriide doaluid heaittihemiid geažil.
Jolle juvrenlåhkoe positijve evtiedimmiem sïrveburresne aara jïh eah gåatomedajvh edtja juvride arrangemeenten illemi dïete mïnnedh.
Eanadoallu dárbbaša guhkes áiggi ja einnostahtti doarjjaortnegiid maiguin sihkkarastojuvvo dat ahte oamit sáhttet guohtut meahcit.
Laanteburrie guhkiem daarpesje jïh nåajtoehtæjja dåarjoeöörnegh mejgujmie gorredåvva dïhte ahte eegh maehtieh gåatodh miehtjieh.
Boraspirepolitihkka váikkuha njuolga sávzadoaluid ekonomalaš bohtosii.
Juvrenpolitihke rïekte sïrveburriej ekonomeles illedahkem dijpie.
Boraspiresoabahusain oaivvilduvvo ahte galget leat sihke guohtoneallit ja boraspiret meahcis.
*Boraspiresoabahusain jeahtasåvva ahte gelkieh årrodh dovne gåatomedyjrh jïh juvrh miehtjesne.
Sámedikki oaivila mielde buktá dát mihttomearri váttisvuođaid muhtun guohtonguovlluide.
Saemiedigkien aarvoen mealtan daate ulmie buakta dåeriesmoeri muvhtide gåatomedajvide.
Čihččet čuokkis rievdá gávccát čuoggán.
Tjïjhtjede tsiehkie jorkeståvva gaaktsede tsiehkie.
Teakstaosiid ráidu čihččet čuoggás Sámediggeráđi mearrádusárvalusas rievdaduvvo ja dat šaddá ná:
Teeksteboelhkh raajroe tjïjhtjede tsiehkesne saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjelisnie jarkeståvva jïh dïhte naemhtie sjædta:
Sámediggi evttoha ahte ásahuvvošedje gulahallanarenat maid ulbmilin lea lonuhallat oainnuid ja čilget nubbi nubbái doaibmadili birra.
Saemiedigkie uvtede ahte gaskesadtemesijjieh tseegkesuvvieh mej ulmine lea vuajnoeh #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf> jïh #sinsitniem<prn><res><attr> sinsætnan boejhkelidh darjometsiehkien bïjre.
Dán lágan arena sáhtášii leat positiivvalaš doaibmabidju mainna eastadit riidduid šaddamis ja sáhtášii lea álkit gávdnat konstruktiivvalaš čovdosiid.
Daan dagkeres sijjie maahta årrodh positijve råajvarimmie mejnie ræjtoeh sjïdtemisnie heerredieh jïh aelhkebe maahta gaavnedh *konstruktiivvalaš tjoevtenjh.
Dáinna lágiin sáhtášii buoridit olmmošgaskavuođaid beliid gaskka.
Daejnievuekine maahta bueriedidh *olmmošgaskavuođaid bieliej gaskemsh.
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid.
Saemiedigkien mïeleste daerpies ahte staaten åejvieladtjh barkoem ræjtoeheerredæjja råajvarimmiejgujmie prijoriteradieh bueriedimmien dïehre goerkesen #mubpie<prn><ind><sg><ill><attr> jieliemassese jïh aktese veesmemen dïehre sjïere utnijenïedtjh.
Diehtojuohkin earáid ealáhusaid birra lea deaŧalaš oassi riidoeastadeaddji doaibmabijuin.
Bïevnesjoekedimmie jeatjebi jieliemassi bïjre lea vihkeles boelhke ræjtoeheerredæjja råajvarimmine.
Dát lea deaŧalaš vai sáhttá eastadit riidduid lassáneamis.
Daate vihkele vuj maahta ræjtoeh læssanidh heerredidh.
Dat psykososiála deaddu sáhttá guhkit áiggi badjel dagahit vahágiid guoskevaš beliide.
Dïhte *psykososiála leavloe maahta guhkiem bijjelen goerph sjyöhtehke bielide darjodh.
Boazoáiddiid huksen lea lossat ekonomalaččat, muhto dat lea investeren máŋgga jahkái ovddasguvlui.
Gaertiej tseegkeme leevles ekonomeleslaakan, mohte dïhte gellien jaapan rïektes raadtan investeereme.
Áiddiid huksemiin sáhttá eanadoallu maŋit áiggis seastit iežas liigebarggus, seammás go njuovvaneallit sihkkarastojuvvojit.
Haakeni tseegkeminie maahta laanteburrie soejmehth tïjjen jïjtjemse njoetedh *liigebarggus, seammasïenten gosse gahtjehtimmiedyjrh gorredovvieh.
Muhtun oktavuođain sáhttá leat áigeguovdil áidut sisa stuorát guovlluid.
Muvhtene gaskesisnie maahta årrodh #daaletje<adj><sg><gen> *áidut sïjse stoerebe dajvi.
Dás sáhttá leat sáhka dakkár areálain main lea juo lunddolaš rádji eatnamis, huksehusain jna.
Daelie maahta årrodh håaleme dagkeres goelpeneståarojste mejnie lea joe iemie raejie eatnamisnie, bægkojne jnv.
Berrešii leat vejolašvuohta juolludit doarjaga maiddái dán lágan riidoeastadeaddji doaibmabijuide.
Byöroe årrodh nuepie dåarjoem aaj daan laakine laeviehtidh ræjtoeheerredæjja råajvarimmide.
Dát eaktuda soabalašvuođa beliid gaskka.
Daate tsïhkestahta *soabalašvuođa bieliej gaskemsh.
Dál lea unnán máhttu biologalaš dili birra guovlluin gos sávzzat ja bohccot guhtot fárrolaga.
Daelie lea vaenie maahtoe biolåågen tsiehkien bïjre dajvine gusnie sïrvh jïh bovtsh ektesne gåatoeh.
Danne háliida ge Sámediggi eanet máhttu ja dutkama guohtonminstariid birra biotohpa geavaheami ektui.
Dannasinie sæjhta aaj Saemiedigkie jeenjelaakan maahtoe jïh dotkemen gåatomegoeri bïjre biotovpen pråvhkoen muhteste.
Dárbu lea maiddái oažžut eanet máhttu dávddaid njoammumis elliid gaskka mat guhtot meahcis.
Daerpies lea aaj åadtjodh jeenjebe maahtoe fiejlieh goegkerdimmeste dyjri gaskemsh mah miehtjesne gåatoeh.
Čuokkis 8 rievdaduvvo leat čuokkis 9.
Tsiehkie 8 årrodh jarkeståvva tsiehkie 9.
Čuokkis 9 rievdaduvvo leat čuokkis 10.
Tsiehkie 9 årrodh jarkeståvva tsiehkie 10.
Vuosttaš teakstaoassi Sámediggeráđi mearrádusárvalusa ovccát čuoggás rievdaduvvo leat ná:
Voestes teeksteboelhke Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjelen åktsede tsiehkesne årrodh jarkeståvva naemhtie:
Sámedikki doaibma siskkilda daid guovlluid riikkas gos sámit ásset.
Saemiedigkien darjome *siskkilda daj dajvi rïjhkesne gusnie saemieh veasoeh.
Oassi Sámedikki cealkámušain eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas leat vuhtii váldojuvvon maŋimuš jagiin, muhto dat leat geográfalaččat ráddjejuvvon.
Boelhke Saemiedigkien jiehtiegijstie laanteburrieraarahtallemi gaskesistie #<adv> minngebe jaepijste seatadovveme, mohte dah leah geograafeleslaakan gaertjiedovveme.
Sihke areálarájiid rievdadeamis doarjaga ektui ja eanet mielkeearit leat boahtán ávkin sámi álbmogii, muhto ii buohkaide.
Dovne goelpeneståaroeraejiej jorkestimmesne dåarjoen muhteste jïh jeenjebe mielhkiemierieh nåhtojne saemien åålmegasse båateme, mohte ij gaajhkesidie.
Leat ollu guovllut olggobealde gos ásset sámit geat barget eanadoaluin erenoamážit Romssas ja davit osiin Norlánddas.
Leah jïjnjh dajvh bæjngolen gusnie saemieh veasoeh gïeh laanteburrine joekoenlaakan Romsesne jïh noerhtebe boelhkine berkieh Nordlaanteste.
Ekonomalaš doaibmabijut mat biddjojuvvojit johtui sámi guovlluin galget guoskat stuorát geográfalaš guovlluide.
Ekonomeles råajvarimmieh mah #<n> saemien dajvine aelkiehtovvieh gelkieh stoerebe geograafeles dajvh dïjpedh.
Nubbi teakstaoassi Sámediggeráđi mearrádusárvalusa ovccát čuoggás rievdaduvvo leat ná:
Mubpie teeksteboelhke Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjelen åktsede tsiehkesne årrodh jarkeståvva naemhtie:
Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta juolludus Sámedikki ealáhusovddidandoarjjaortnegii lei 2,0 miljon ruvnnu 2001:s.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten #laeviehtidh<vblex><tv><imp><p3><sg> Saemiedigkien jieliemassenevtiedimmiedåarjoeöörnegese 2,0 lij millijovne kråvnah 2001:sne.
Ruđat eai leat heivehuvvon máŋgga jahkái.
Eah leah beetnegh gellien jaapan sjïehtelovveme.
Ođđa goalmmát teakstaoassi: Sámediggi lea oaidnán ahte Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta lea ovddidan stuorradiggedieđáhusa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra, stuorradiggedieđáhus 9, man namma lea "velkommen til bords" (2011-2012).
Orre gåalmede teeksteboelhke: Saemiedigkie vuajneme ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente stoerredigkiebïevnesem evtiedamme laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre, stoerredigkiebïevnese 9, man nomme lea "*velkommen *til *bords" (jaepiej 2011-2012).
Dieđáhusas leat bajimuš mihttomearit nugo earret eará borramušgálvosihkarvuohta, eanadoallu miehtá riikka, buoret árvoháhkan ja ceavzilis eanadoallu.
Bïevnesisnie leah bijjemes ulmieh goh gaskem jeatjah beapmoeneekevihtiesvoete, laanteburrie abpe rïjhkem, buerebe aarvoeskaepiedimmien jïh gaarsje laanteburrie.
Dieđáhusa Stuorradikkis meannudeapmi lea vuođđun eanadoallopolitihkkii ovddasguvlui ja Sámediggi háliida leat deaŧalaš eavttuid biddji sihkkarastin ja nannen dihtii eanadoalu rámmaeavttuid sámi guovlluin.
Bïevnesem Stoerredigkesne gïetedimmie våaroeminie laanteburriepolitihkese rïektes raadtan jïh Saemiedigkie sæjhta årrodh vihkele moenemetsiehkiej bïejije gorredæjjine jïh nænnoestimmien dïehre laanteburrien mieriekrïevemh saemien dajvine.
Evttohus Norgga Sámiid Riikasearvvis Geir Tommy Pedersen, Mathis Nilsen Eira og Randi A. Skum, Norgga Sámiid Riikasearvvis (NSR) /Sámeálbmotbellodagas (Sáb) Gunn-Britt Retter ja Árjas Olaf Eliassen
Uvtelasse Nöörjen Saemiej Rihjkesiebreste Geir Tommyn Pedersenen, Mathis Nilsen Eira *og Randi A./a. Skumen, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebresne (NSR) /Saemienåålmegekrirreste/Saemienåålmehkrirreste (*Sáb) Gunn-Britten Retter jïh Árjesne Olafen Eliassen
Evttohus 2
Uvtelasse 2
Ođđa maŋimuš teakstaoassi:
Orre minngebe teeksteboelhke:
Sámediggi lea oaidnán ahte Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta lea ovddidan stuorradiggedieđáhusa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra, stuorradiggedieđáhus 9, man namma lea "velkommen til bords" (2011-2012).
Saemiedigkie vuajneme ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente stoerredigkiebïevnesem evtiedamme laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre, stoerredigkiebïevnese 9, man nomme lea "*velkommen *til *bords" (jaepiej 2011-2012).
Sámedikki mielas lea lunddolaš ahte dán stuorradiggedieđáhusa meannudeami oktavuođas nannejuvvo Sámedikki rolla eanadoallopolitihkas.
Saemiedigkien mïeleste iemie ahte daanstoerredigkiebïevnesen gïetedimmien gaskesisnie Saemiedigkien råålla laanteburriepolitihkesne nænnoeståvva.
Sámediggi ferte oažžut viidábuš rollaid sierra sámi fágasurggiid siskkobealde, ja vuordá ahte eanadoalu várás ovddiduvvo konsultašuvdnašiehtadus.
Saemiedigkie tjoevere #vijries<adj><comp><der_dimin><adj><pl><nom> råållah åadtjodh sjïere saemien faagegievliej sisnjelen, jïh vuarta ahte laantebårran konsultasjovnelatjkoe evtiedåvva.
Sámediggi háliida oažžut vejolašvuođa váikkuhit dan ahte eanadoalu rámmaeavttut sihkkarastojuvvojit ja nannejuvvojit, ja dieinna lágiin čuovvolit geatnegasvuođaid ealáhusa guovdu, earret eará ovddasvástádusa mii Sámedikkis lea ealli sámi giliid ektui.
Saemiedigkie sæjhta nuepiem dijpedh dam åadtjodh ahte laanteburrien mieriekrïevemh gorredovvieh jïh nænnoestuvvieh, jïh duejnie vuekine #stillese<n><pl><nom> jieliemassen gaskoeh dåeriedidh, gaskem jeatjah dïedtem mij Saemiedigkien lea dyjre saemien voeni muhteste.
Sámediggi gáibida ahte eanadoallošiehtadusa šiehtadallaninstituhtta ođasmahttojuvvo nu ahte dat dávista álbmotrievttálaš ovddideapmái.
Saemiedigkie kreava ahte laanteburrielatjkoen raarahtallemeinstituhte dan orreståvva dïhte åålmehreaktan evtiedæmman svååroe.
Sámediggi berre oažžut buot dieđuid ja berre searvat buot dásiin mearrádusproseassain, ja galgá sáhttit addit ovdagihtii miehtama doaibmabidjoevttohusaide ja ekonomalaš rámmaide ja ahte sin oainnut ja árvvoštallamat bohtet ovdan das maid eará departemeanttat lohket ja proposišuvnnas Stuorradiggái.
Dát mearkkaša dan ahte Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galget soahpat bargovugiid go guoská sierra proseassaide mat loahpalaččat buvttihit eanadoallošiehtadusa.
Daate dïhte lea ahte Saemiedigkie jïh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente edtjieh barkoevuekieh latjkedh goh sjïere prosessh dæjpa mah minngiegietjesne laanteburrielatjkoem buektiehtieh.
Dasto bivdá Sámediggi ahte maiddái eanadoallošiehtadusa šiehtadallaninstituhtta árvvoštallojuvvo, maiddái beliid gaskasaš šiehtadallamiin Sámedikki, Norgga Boanddaidsearvvi, Norgga Boanddaid ja Smávvadálolaččaid searvvi ja stáhta gaskka.
Dehtie minngede Saemiedigkie maadta ahte aaj laanteburrielatjkoen raarahtallemeinstituhte vierhtiedallesåvva, aaj bieliej gasngesadtje #raarahtalledh<vblex><iv><actio><com> Saemiedigkien, Nöörjen båantajsiebrien, Nöörjen båantaj jïh #Onne<adj><cmp_attr><cmp>#gåetie<n><adj><pl><gen> siebrien jïh staaten gaskemsh.
Nugo struktuvra dál lea earret eará eanadoallošiehtadallamiin, de ii dávis dat Sámedikki oainnu mielde álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat Norggas leat sámiid guovdu go dat lea álgoálbmot.
Goh struktuvre daelie lea gaskem jeatjah laanteburrieraarahtalleminie, dellie ij svåårh dah Saemiedigkien vuajnoen mietie åålmehreaktan #stillese<n><pl><ill> mah Nöörjesne leah saemiej gaskoeh goh dïhte aalkoeåålmege.
Evttohus Norgga Sámiid Riikasearvvis Geir Tommy Pedersen, Mathis Nilsen Eira og Randi A.
Uvtelasse Nöörjen Saemiej Rihjkesiebreste Geir Tommyn Pedersenen, Mathis Nilsen Eira *og Randijjen #a<n><abbr><sg><gen>
Skum, Norgga Sámiid Riikasearvvis (NSR) /Sámeálbmotbellodagas (Sáb) Gunn-Britt Retter, Ovddádusbellodagas Selmer Johansen, Johttisámiid listtas Per A. Bæhr ja Nordkalottfolket (NKF) lahtus Toril Bakken Kåven
Skum, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebresne (NSR) /Saemienåålmegekrirreste/Saemienåålmehkrirreste (*Sáb) Gunn-Britten Retteren, #Ovddádusbellodat<np><sg><ine> Selmer Johansenen, Juhtijensaemiej læstosne Per A./a. Bæhr jïh Nordkalottfolketen (*NKF) lïhtsegistie Torilen Bakken Kåven
Evttohus 3
Uvtelasse 3
Sámediggi áigu meannudit Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ovddidan stuorradiggedieđáhusa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra, stuorradiggedieđáhus 9, man namma lea "velkommen til bords" (2011-2012), boahtte dievasčoahkkimis.
Saemiedigkie edtja gïetedidh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentem evtedem stoerredigkiebïevnesen laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre, stoerredigkiebïevnese 9, man nomme lea "*velkommen *til *bords" (jaepiej 2011-2012), båetije dïevestjåanghkosne.
Evttohus Ovddádusbellodagas Selmer Johansen bokte
Uvtelasse #Ovddádusbellodat<np><sg><ela> Selmer Johanseninie
Evttohus 4
Uvtelasse 4
Sámediggeráđi mearrádusárvalus sihkkojuvvo ja sadjái biddjojuvvo čuovvovaš:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele gajhkesåvva jïh sæjjan bïejesåvva #minngebe<adj><sg><nom>:
Eanadoallošiehtadallanortnet lea doaibman 1950 logu rájes .
Laanteburrieraarahtallemeöörnege jaepien 1950 låhkoenraejeste jåhteme .
Eanadoallošiehtadusas regulerejuvvo earret eará gortni, mielkki, maniid ja spiinne- ja lábbábierggu haddi buvttadandoarjaga juohku geográfalaččat boanddaid dienas ja dasto buvttadanmihttu
Laanteburrielatjkosne gaskem jeatjah reguleeresåvva gernien, mielhkien, munniej jïh snurken- jïh laampenbearkoen åasa darjomedåarjoen jåakoe geograafeleslaakan båantaj dïeneste jïh dehtie minngede darjomevuepsie
Juovlamánu 2. b. 2011 ovddiduvvui ođđa stuorradiggedieđáhus eanadoalu várás.
Goeven 2. b. 2011 orre stoerredigkiebïevnese laantebårran evtiedovvi.
Dan rájes lei gollan logi jagi dan rájes go ovddit eanadoallopolitihkalaš dieđáhus lei meannuduvvon.
Dan raejeste lij luhkien jaepien dan raejeste gååteme gosse övtebe laanteburriepolitihken bïevnese lij gïetedovveme.
Dán áigodagas leat leamaš stuorra rievdadusat Norgga eanadoalus.
Daennieboelhkesne orreme stoere jorkestimmieh Nöörjen laanteburresne.
Juohke jagi heaittihuvvojit lagabui 1 000 doalu (measta 2-3 doalu beaivvis), ja badjel 36 000 doalu leat gurrosat.
Fïerhtenjaepien lïhkebe 1 000 illesuvvieh *doalu (dallahmasten 2-3 *doalu biejjesne), jïh aatsolen 36 000 *doalu #gåaroes<adj><comp><sg><nom>.
Veaháš badjelaš 44 000 doalu ohce buvttadandoarjaga 2011:s; nu ahte leat birrasii 53 000 bargi vuođđobuvttadusas.
Ånnetji åabrelen 44 000 *doalu darjomedåarjoem jaepien 2011 ohtsin; dan ahte leah byjresasse 53 000 barkijh våaromeproduksjovnesne.
Dattetge lea nu ahte váile 13-14 proseantta dáin duođai barget eanadoaluin olles áiggi, badjel 2/3 viežžá váldodietnasa olggobealde ealáhusa.
Darhkan lea dan ahte *váile 13-14 proseenth daejnie darhkan laanteburrine abpe tïjjem berkieh, aatsolen 2/3 veedtjie åejviedïenesten bæjngolen jieliemassen.
Dát addá dakkár gova ahte mii buvttadit borramuša Norggas lotnolasbargun.
Daate dagkeres guvviem vadta ahte mijjieh beapmoem Nöörjesne darjoejibie *lotnolasbargun.
Maŋimuš áiggiin lea leamaš áigeguovdil oktavuohta márkana stivrejeddjiide Tine, Nortura ja Norske Felleskjøp go mis lea leamaš stuorra dárbu duhtadit jearaldagaid riikka siste vuođđoborramušgálvvuid ektui nugo šibitbiergu, spiinnebiergu, sávzzabiergu, mielki ja vuodja, ja ii heive vajálduhttit gortni borramuša várás ja fuođđarbuvttadusa.
Minngebe tïjji orreme #daaletje<adj><sg><gen> gaskese sjeltien stuvrijidie Tine, Nortura jïh Norske *Felleskjøp goh mijjen orreme stoere daerpies *duhtadit gyhtjelassh rïjhken sistie våaromebeapmoeneeki muhteste goh kreekenbearkoe, snurkenbearkoe, sïrvenbearkoe, mielhkie jïh voeje, jïh ij soelkedidh sååjhth gernien beapmoen muhteste jïh *fuođđarbuvttadusa.
Mis odne lea dakkár vuogádat mii sihkkarastá iežamet atnui váile 41-44 proseantta vuođđoborramušgálvvuin Norgga eanadoalus.
Mijjen daenbiejjien lea dagkeres systeeme mij jïjtjemem åtnose gorrede *váile 41-44 proseenth våaromebeapmoe-eekine Nöörjen laanteburresne.
Ja seammás fievrridit mii badjel 17 miljárdda ruvnnu jahkásaččat eanadollui.
Jïh seammasïenten mijjieh aatsolen 17 foeresjieh *miljárdda kråvnah fïerhten jaepien laantebårran.
Sullii 61 proseantta boandda jahkedietnasis boahtá almmolaš ruhtadeamis.
Medtie 61:n proseenten båantan jaepiedïenestistie byjjes beetnehdåarjoste båata.
Dasto vuovdit mii eará vuođđoealáhusain; namalassii guolástusas ja mearrageavahusas lagabui 55 miljárdda ruvnnu ovddas jahkásaččat, mii dahká birrasii 38 miljovnna guollebiebmu olbmo nammii juohke beaivvi.
Dehtie minngede mijjieh jeatjah våaromejieliemassine doekijibie; nommenlæssan göölemisnie jïh mearoeåtnosne lïhkebe 55 *miljárdda kråvnanåvteste fïerhten jaepien, mij byjresasse dorje 38 millijovnh gueliebeapmoe almetjen nommese fïerhten biejjien.
Dát ii lohkkojuvvo mielde iežas atnui geavahussii, muhto Sámedikki oaivila mielde lea guolli maid borramuš.
Daate ij mealtan jïjtjse åtnose åtnose jiehtieh, mohte Saemiedigkien aarvoen mietie lea guelie aaj beapmoe.
Gitta jagi 2005 rádjai lei maiddái guolástusain hui moalkás regulerenvuogádat nugo eanadoalus lea, muhto ođđaregulerema maŋŋá lea ealáhus ieš oaidnán vejolašvuođaidis gánnáhahttivuođa árvvoštallamiid bokte ja geahččala oppa áiggi hutkat ođđa ja viiddidit buvttadusa.
Öövre jaepien 2005 raajan lij aaj gööleminie dan *moalkás reguleeremesysteeme goh laanteburresne lea, mohte orrereguleeremen mænngan jieliemasse jïjtje jïjtjse nuepide vuajneme *gánnáhahttivuođa vierhtiedimmine jïh abpe tïjjem voejhkele gaavnehtidh orre jïh produksjovnem vijriedidh.
Dál mis lea gávpesuođđan Ruŧŧii lagabui 11 miljárdda ru ovddas jahkásaččat Statistihkalaš Guovddáš doaimmahaga dieđuid mielde, mas sullii bealli sáhttet leat borramušgálvvut.
Daelie mijjen lea *gávpesuođđan Sveerjese lïhkebe 11 *miljárdda #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste fïerhten jaepien Statistihkeles jarngen #juhtedh<vblex><iv><vabess> daajroej mietie, mesnie medtie bielie maehtieh årrodh beapmoeneekh.
Dát čuohcá erenoamážit eanadoallo- ja ealáhusávnnasbuvttadeapmái Østlánddas.
Daate tsavtsa joekoenlaakan laanteburrie- jïh jieliemassenmaterijelledarjoemasse #Østlánda<np><top><sg><ine>.
Sámediggi oaivvilda ahte dáláš eanadoallopolitihkka lea eanet go láddan rievdadusaide ja áigu nu ollu go lea vejolaš bidjat guovddážii láhčima ahte sii geat háliidit bargat eanadoalus olles áiggi galget oažžut buoremus rámmaeavttuid vai nagodit dan.
Saemiedigkien mïelen mietie daaletje laanteburriepolitihke lea jeenjelaakan gosse jorkestimmide njoetseme jïh edtja dan jïjnjem goh gåarede jarngese bïejedh *láhčima ahte dah gïeh sijhtieh laanteburresne abpe tïjjem barkedh edtjieh bööremes mieriekrïevemh åadtjodh vuj dam gaegniedidh.
Sámedikki oaivila mielde lea deaŧaleamos láhčit diliid nu ahte eanadoalus lea gánnáhahttivuohta ja baicce duvdilit dobbelii distriktapolitihkalaš beroštumiid sihkkarastin dihte ássama birrasiin.
Saemiedigkienaarvoenmietie vihkielommes tsiehkieh dan laetjedh ahte laanteburresne lea *gánnáhahttivuohta jïh buerebh #nehkiehtidh<vblex><tv><der_l><vblex><indic><pres><p1><pl> *dobbelii distriktepolitihken ïedtjh gorredimmien dïehre veasomen byjresinie.
Sámediggi oaivvilda ahte go galgat juksat dáid mihttomeriid de ferte ođđasis reguleret eanadoalu sihkkarastin dihte ealáhusbargiide duohta ja juridihkalaš stivrejumi iežaset opmodaga badjel ja váldit eret buvttaduscakkiid nugo dáláš earremeari geažil.
Saemiedigkien mïelen mietie goh edtjijibie daejtie ulmide jaksedh dellie tjoevere ikth vielie laanteburriem gorredimmien dïehre jieliemassenbarkijidie reguleeredh #saetnies<adj><sg><nom> jïh juridihkeles *stivrejumi jïjtjsh eegen bijjelen jïh destie produksjovnendoedtijh vaeltedh goh daaletje mieriemierien dïete.
Jos mis Norggas galgá sáhttit leat gánnáhahtti eanadoallu ja mii sáhttá gilvalit min lagamus ránnjáriikkaiguin, de ferte eanadoallopolitihka rievdadit hui ollu ja dan ferte dahkat dál.
Jis mijjesne Nöörjesne edtja maehtedh årrodh *gánnáhahtti laanteburrie jïh mij maahta mijjen lïhkemes graannanrïjhkigujmie gaahtjedidh, dellie tjoevere laanteburriepolitihkem jarkestidh dan jïjnje jïh dam tjoevere daelie darjodh.
Ollu buoret lea go mii ieža álggahit dán proseassa dan sadjái go midjiide earát muitalit movt mii galgat dahkat, go oaidnit ovdáneami EO:s ja go jurddašit WTO šiehtadallamiid.
Jïjnje buerebe lea goh mijjieh jïjtjh daamprosessem dan sijjeste aelkiehtibie goh mijjese jeatjebh soptsestieh guktie mijjieh edtjijibie darjodh, goh evtiedimmiem vuejniejibie *EO:#s<n><abbr><sg><acc> jïh goh ussjedibie *WTO raarahtallemh.
Dán vuođul ovddida Sámediggi čuovvovaš cealkámuša 2012 eanadoallošiehtadallamiidda:
Daan mietie Saemiedigkie minngebe jiehtegem evtede jaepien 2012 laanteburrieraarahtallemidie:
Eanadoallošiehtadusa áigodat muddejuvvo čuovvut kaleanddarjagi, ja ahte šiehtadallamat bohtet sisa oassin bušeahttaproseassas.
Laanteburrielatjkoen boelhke dåeriedidh staeriedåvva *kaleanddarjagi, jïh ahte raarahtallemh sïjse båetieh boelhkine beetnehsoejkesjeprosesseste.
Buoret rámmaeavttut boanddaide geat háliidit áŋgiruššat iešheanalis ealáhusdoallin olles áiggi Evttohit dárbbašlaš láhkarievdadusaid nu ahte ássan- ja doaibmageatnegasvuođa ja eanadoalloopmodaga hadderegulerema sáhttá heaittihit.
Buerebh mieriekrïevemh båantide gïeh sijhtieh eadtjaldovvedh *iešheanalis jieliemassensteerijinie abpe tïjjem Daerpies laakejorkestimmieh dan uvtedidh ahte veasome- jïh #darjome<n><cmp_sgnom><cmp>#stillese<n><sg><acc> jïh laanteburrie-eegen åasareguleeremem maahta illedh.
Rievdadit eanalága mearrádusaid juohkingildosa.
Eatnemelaaken nænnoestahkh jarkestidh *juohkingildosa.
Viiddidit vejolašvuođa válljet friija organisašuvdnavugiid eanadoalu siskkobealde (eanadoallu ja meahccedoallu) doaimma ektui.
Nuepiem veeljedh frïjje organisasjovnevuekieh laanteburrien sisnjelen vijriedidh (laanteburrie jïh *meahccedoallu) darjomen muhteste.
Rievdadit buvttadandoarjaga mii lea šibihiid várás dáláš ceahkkálastojuvvon dásis nu ahte buvttadandoarjja šaddá seamma stuoris ealli nammii.
Darjomedåarjoem jarkestidh mij kreekide daaletje *ceahkkálastojuvvon daltesisnie dan ahte darjomedåarjoe sjædta seamma stoere dyjre nommese.
Rievdadit ovttasdoaimma njuolggadusaid, nu ahte šattašii stuorát dávggasvuohta ja ahte livččii buoret vejolašvuohta oažžut máŋggabealat ja juohkelágan doallostruktuvrra.
Jarkestidh *ovttasdoaimma njoelkedassh, dan ahte stoerebe sjædta *dávggasvuohta jïh ahte lea buerebe nuepie åadtjodh #gelliesåarts<adj><sg><acc> jïh ovmessielaaketjem *doallostruktuvrra.
Heaittihit geográfalaš ráddjemiid ja oasseváldilogu ovttasdoibmii searvama oktavuođas.
Geograafeles gaertjiedimmieh jïh #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>låhkoem illedh *ovttasdoibmii #mealtan<adv><der_nomact><n> gaskesisnie.
Heaittihit bajimuš earredási buvttadusas Addit lobi doallat čájáhusvuovdimiid ja guossohit galledemiid oktavuođas buvttadanlokálain dahje daid oktavuođas.
Bijjemes mieriedaltesem produksjovnesne illedh Luhpiem steeredh vuasahtallemendoekemh vedtedh jïh goevlelimmieh gaskesisnie gåassoehtidh *buvttadanlokálain jallh daj gaskesisnie.
Váikkuhit dan ahte bargu dihtomárkan- ja erenoamášbuktagiid ovddidemiin eanadoalus ja dasto daid vuovdalemiin, beavttálmahttojuvvo.
Dam dijpedh ahte barkoe #såemies<prn><ind><cmp_attr><cmp>sjeltie- jïh sjïeredorjesi evtiedimmine laanteburresne jïh dehtie minngede dejniedoekeminie, *beavttálmahttojuvvo.
Eanet áŋgiruššat bio-energiijain eanadoalu siskkobealde.
Jeenjelaakan eadtjaldovvijibie *bio-energijine laanteburriensisnjelen.
Lávdegotti ráva
Moenehtsen bïhkedimmie
Lávdegottis eai leat eanet mearkkašumit dahje evttohusat ja rávve Sámedikki mearridit čuovvovaččat:
Moenehtsen eah leah jeenjebh mïerhkesjimmieh jallh uvtelassh jïh Saemiedigkiem nihtetjæsta minngebelaakan nænnoestidh:
Muđui doarju Sámediggi Sámediggeráđi mearrádusárvalusa.
Voen Saemiedigkie saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjelem Dåårje.
Mearkašumit Norgga Sámiid Riikasearvvi (NSR) ja Sámeálbmotbellodat (Sáb) ovddidit čuovvovaš mearkkašumi:
Mïerhkesjimmieh Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien (NSR:m) jïh Saemienåålmegenkrirrie (*Sáb) minngebe mïerhkesjimmiem evtiedieh:
Sámediggi lea oaidnán ahte Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta lea ovddidan stuorradiggedieđáhusa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra, stuorradiggedieđáhus 9, man namma lea "velkommen til bords" (2011-2012).
Saemiedigkie vuajneme ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente stoerredigkiebïevnesem evtiedamme laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre, stoerredigkiebïevnese 9, man nomme lea "*velkommen *til *bords" (jaepiej2011-2012).
Sámedikki mielas lea lunddolaš ahte dán stuorradiggedieđáhusa meannudeami oktavuođas nannejuvvo Sámedikki rolla eanadoallopolitihkas.
Saemiedigkien mïeleste iemie ahte daan stoerredigkiebïevnesen gïetedimmien gaskesisnie Saemiedigkien råålla laanteburriepolitihkesne nænnoeståvva.
Sámediggi gáibida ahte eanadoallošiehtadusa šiehtadallaninstituhtta ođasmahttojuvvo nu ahte dat dávista álbmotrievttálaš ovddideapmái.
Saemiedigkie kreava ahte laanteburrielatjkoen raarahtallemeinstituhte dan orreståvva dïhte åålmehreaktanevtiedæmman svååroe.
Sámediggi berre oažžut buot dieđuid ja berre searvat buot dásiin mearrádusproseassain, ja galgá sáhttit addit ovdagihtii miehtama doaibmabidjoevttohusaide ja ekonomalaš rámmaide ja ahte sin oainnut ja árvvoštallamat bohtet ovdan das maid eará departemeanttat lohket ja proposišuvnnas Stuorradiggái.
Saemiedigkie byöroe gaajhkide daajrojde åadtjodh jïh byöroe gaajhkene daltesisnie nænnoestahkenprosessine mealtan, jïh edtja maehtedh åvtelhbodti vedtedh *miehtama råajvarimmieuvtelasside jïh ekonomeles mieride jïh ahte sijjen vuajnoeh jïh vierhtiedimmieh fraamme destie båetieh maam jeatjah departemeenth jiehtieh jïh proposisjovneste Stoerredægkan.
Dát mearkkaša dan ahte Sámediggi ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta galget soahpat bargovugiid go guoská sierra proseassaide mat loahpalaččat buvttihit eanadoallošiehtadusa.
Daate dïhte lea ahte Saemiedigkie jïh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente edtjieh barkoevuekieh latjkedh goh sjïere prosessh dæjpa mah minngiegietjesne laanteburrielatjkoem buektiehtieh.
Dasto bivdá Sámediggi ahte maiddái eanadoallošiehtadusa šiehtadallaninstituhtta árvvoštallojuvvo, maiddái beliid gaskasaš šiehtadallamiin Sámedikki, Norgga Boanddaidsearvvi, Norgga Boanddaid ja Smávvadálolaččaid searvvi ja stáhta gaskka.
Dehtie minngede Saemiedigkie maadta ahte aaj laanteburrielatjkoen raarahtallemeinstituhte vierhtiedallesåvva, aaj bieliej gasngesadtje #raarahtalledh<vblex><iv><actio><com> Saemiedigkien, Nöörjen båantajsiebrien, Nöörjen båantaj jïh #Onne<adj><cmp_attr><cmp>#gåetie<n><adj><pl><gen> siebrien jïh staaten gaskemsh.
Evttohus 5, áirras Geir Tommy Pedersen, NSR:a sámediggejoavku.
Uvtelasse 5:m, saadthalmetje Geir Tommyn Pedersenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie.
Buktán sisa maŋŋil áigemearri ja dohkkejuvvon dievasčoahkkimis.
Buakteme sïjse mænngan tïjjemierie jïh dajpesovveme dïevestjåanghkosne.
Ođđa teakstaoassi čuoggá 4 vuollái maŋŋil vuosttaš teakstaoasi
Orre teeksteboelhke tsiehkien 4 voelijasse mænngan voestes teeksteboelhken
Villasávzadoallu lea maŋimuš jagiid lassánan garrasit, ja muhtun guovlluin leat bidjan ollu barggu viidáseappot nállašuhttimii ja buvttaovddideapmái mas vuolggasadjin leat villasávzzat/olgosávzzat.
#Villa<np><top><cmp_sgnom><cmp>sïrveburrie minngebe jaepiej garrelaakan læssanamme, jïh muvhtene dajvesne jïjnjem barkoem vijriebasse bïejeme *nállašuhttimii jïh dorjeseevtiedæmman mesnie feelemesijjine gedtiesïrvh leah/*olgosávzzat.
Ollugiidda lea dát mearkkašan dan ahte váldit atnui fas daid sávzanáliid mat “lunddolaččat” gullet dihto guvlui.
Jïjnjesidie daate dïhte #lea<vblex><iv><prfprc> ahte åtnose viht dejtie sïrvemaadtojde vaeltedh mah “iemielaakan” såemies dajvese guvlieh.
Dát sávzanálli orru bures birgemin ja heivemin davviguovlluide.
Daatesïrvemaadtoe orre hijven noerhtedajvide bïerkeneminie jïh sååjhteminie.
Seammás go dát nálli buorebut birge guohtumin go dábálaš sávzzat, de lea dain gal unnit deaddu ealli nammii.
Seammasïenten goh daate maadtoe buerebelaakan bïerkene gåatoeminie gosse sïejhme sïrvh, dellie lea dejnie gujht unnebe leavloe dyjre nommese.
Guohtonelliid heiveheapmi lea deaŧalaš boahtteáiggi eanadoalus, ja berre álggahit doaibmabijuid maid bokte ovddidit villasávzzaid duohta ja gánnáhahtti molssaeaktun doppe gosa dát sávzanálli orru heivemin erenoamáš bures.
Gåatomedyjri sjïehtedimmie vihkele båetijen aejkien laanteburresne, jïh byöroe råajvarimmieh aelkiehtidh mejgujmie gedtiesïrvh evtiedibie saetnies jïh *gánnáhahtti alternatijvine debpene gosse daate sïrvemaadtoe vååjnoe sååjhteminie sjïeren hijven.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 37 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #37<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebevuekienmietie dorjesovvi:
Evttohus 5 mearriduvvui ovttajienalaččat.
Uvtelasse 5 aktenraeresne nænnoestovvi.
Evttohus 4 hilgojuvvui 34 jienain.
Uvtelasse 4 #34<num><sem_phonenr><sg><nom> tjoejine beelhkesovvi.
3 jienastedje beali.
3 bieliem gïelem vedtiejin.
Evttohus 1 mearriduvvui 34 jienain 3 jiena vuostá.
Uvtelasse 1 34 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
Evttohus 2 mearriduvvui 34 jienain 3 jiena vuostá.
Uvtelasse 2 34 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
Oasit evttohusas rievdaduvvo mearkkaášupmin.
Boelhkh uvtelasseste jarkeståvva *mearkkaášupmin.
Evttohus 3 mearriduvvui ovttajienalaččat.
Uvtelasse 3 aktenraeresne nænnoestovvi.
Čuovvovaš cealkka sihkkojuvvo evttohusas: “boahtte dievasčoahkkimis” .
Minngebe raajese uvtelassesne gajhkesåvva: “båetijedïevestjåanghkosne” .
Ealáhus- ja kulturlávdegotti ráva mearriduvvui 34 jienain 3 jiena vuostá.
Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtsen bïhkedimmie 34 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Geir Tommy Pedersen, áššejođiheaddji Olaf Eliassen
Lahtestimmie Replihke 1 Geiren Tommyn Pedersenen, aamhtesenjuhtiehtæjja Olafen Eliassen
Willy Ørnebakk, čoahkkinortnegii Geir Tommy Pedersen 2 Selmer Johansen Olaf Eliassen Geir Tommy Pedersen Willy Ørnebakk 3 Geir Tommy Pedersen 4 Heidi Persdatter Greiner Haaker 5 Per Andersen Bæhr 6 Gunn-Britt Retter 7 Willy Ørnebakk Geir Tommy Pedersen Olaf Eliassen Alf Isaksen 8 Mathis Nilsen Eira 9 Olaf Eliassen 10 Marianne Balto Olaf Eliassen Alf Isaksen Geir Tommy Pedersen Marianne Balto 11 Geir Tommy Pedersen Willy Ørnebakk Geir Tommy Pedersen 12 Per Andersen Bæhr 13 Anne-Marit Eira Geir Tommy Pedersen, áššejođiheaddji
Willyn Ørnebakk, tjåanghkoenöörnegasse Geir Tommyn Pedersen 2:n Selmeren Johansen Olafen Eliassen Geir Tommyn Pedersen Willyn Ørnebakk 3 Geiren Tommyn Pedersenen 4:n Heidijjen Persdatter Greiner Haaker 5:n Peren Andersen Bæhr 6:n Gunn-Britten Retteren 7:n Willyn Ørnebakkem Geir Tommyn Pedersen Olafen Eliassen Alfen Isaksen 8 Mathis Nilsen Eira 9:n Olafen Eliassenen 10:n Mariannen Balto Olafen Eliassen Alfen Isaksen Geir Tommyn Pedersen Mariannen Balto 11:n Geiren Tommyn Pedersen Willyn Ørnebakkem Geir Tommyn Pedersen 12:n Peren Andersen Bæhr 13 Anne-Marit Eiran Geir Tommyn Pedersen, aamhtesenjuhtiehtæjja
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Eanadoallu lea leamaš ja lea ain deaŧalaš vuođđun šibitfuođđariid ja borramušgálvvuid buvttadeapmái, barggaheaddjin, kulturguoddin ja ássama vuođđun sámi guovlluin.
Laanteburrie orreme jïh lea annje vihkeles våaroeminie *šibitfuođđariid jïh beapmoe-eeki darjoemasse, fassehtæjjine, kultuvreguedtiejinie jïh veasomen våaroeminie saemien dajvine.
Eanadoalus lea ain dát rolla, muhto dat rolla lea geahnohuvvamin.
Laanteburresne lea annje daate råålla, mohte dïhte råålla lea *geahnohuvvamin.
Eanadoallu lea deaŧalaš maiddái sámi giela ja kulturárbevieruid gaskkusteapmái.
Laanteburrie vihkele aaj saemien gïelen jïh kultuvretradisjovni åvtese buektiemasse.
Sámedikki mielas lea mávssolaš ahte eanadoalus leat buorit rámmaeavttut doibmii ja ovddideapmái.
Saemiedigkien mïeleste vihkele ahte laanteburresne leah buerie mieriekrïevemh darjoemasse jïh evtiedæmman.
Eanadoalus lea maŋimuš jagiin leamaš hárehis ovdáneapmi sámi guovlluin.
Laanteburresne minngebe jaepine orreme *hárehis evtiedimmie saemien dajvine.
Finnmárkku fylkkas lea doaluid lohku njiedjan čielgasit jagi 2004 rájes 2011 rádjai, 438 eanadoallofitnodagas leat báhcán 352.
Finnmaarhken fylhken arrangemeenten låhkoe tjïelkeslaakan luajhtadamme jaepien 2004 raejeste 2011:n raajan, 438 laanteburriesïelteste baatseme 352.
Njiedjan lea badjel 20 %.
Aatsolen luajhtadamme 20 proseenth.
Romssas leat vel eanet geahppánan doalut 2004:s ledje 1462 doalu ja 2010:s vel 1083 doalu, njiedjan 26 %.
Romsesne leah annje jeenjebe nåhkeme arrangemeente jaepien 2004 lin jaepien 1462 *doalu jïh jaepien 2010 annje jaepien 1083 *doalu, 26 proseentigujmie luajhtadamme.
Doallologu njiedjan ii leat buorre erenoamážit danne go eanadoallobirrasat sámi guovlluin leat unnit go buohtastahttá daid eanadoaluin riikadásis ja ollu gielddain sámi guovlluin lea eanadoallu nu unnon ahte eai leat báhcán šat nu galle buvttadeaddji.
*Doallologu ij luajhtadimmie leah buerie joekoenlaakan dannasinie gosse laanteburriebyjresh saemien dajvine onne goh dejnie laanteburrine rïjhkendaltesisnie jïh jïjnjine tjïeltine saemien dajvine mohtede lea laanteburrie dan *unnon ahte eah leah vielie dan baatseme gellie darjoje.
Doaluid geahppáneapmi buktá fuones váikkuhusaid biebmobuvttadeapmái, meieriijáide, njuovahagaide, nállašuhttinrusttegiidda ja gávppiide sámi ássanguovlluin.
Arrangemeenten nåhkeme geerve dïedth beapmoedarjoemasse buakta, meierijide, *njuovahagaide, *nállašuhttinrusttegiidda jïh bovride saemien årromedajvine.
Eanadoalu ain eanet unnun hástala danne sámi ealáhuseallima ja áitá ealáhusa deaŧalaš kultur- ja giellaarenan.
Laanteburriem annje jeenjebe *unnun dannasinie saemien jieliemassenjielemem haasta jïh jieliemassem vihkeles kultuvre- jïh gïelesijjine aajhta.
Nubbi eará bealli lea dat go persovnnalaš doallit leat boarásmuvvan.
Mubpie jeatjah bielie dïhte gosse persovneles steerijh båarastovveme.
Finnmárkkus ledje 18 % dolliin badjel 60 jagi 2004:s ja juo 25 % 2011:s.
Finnmaarhkesne #18<num><sg><nom> proseenth lin steerijinie aatsolen 60 jaepieh jaepien 2004 jïh joe 25 proseentigujmie jaepien 2011.
Romssas lea ovdáneapmi seammalágan - gos seamma logut leat 18 % 2004:s ja 26 % 2011:s.
Romsesne evtiedimmie seammalaaketje - gusnie seamma låhkoeh 18 proseenth jaepien 2004 jïh 26 proseenth jaepien 2011.
Barggolašvuođa doalaheapmi lea okta daid stuorámus hástalusain sámi guovlluin.
#Barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> utniehtidh lea akte #dïhte<prn><dem><pl><ela><attr> stoeremes haestiemijstie saemien dajvine.
Sámediggi lea iskan ealáhusovdáneami 22 dihto sámi gielddain.
Saemiedigkie jieliemasseevtiedimmiem 22 såemies saemien tjïeltine goerehtamme.
Dát čájeha ahte barggolašvuohta guolásteamis ja eanadoalus lea njiedjan 200:n jagiin 2009 ja 2010.
Daate vuesehte ahte #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><nom> göölemisnie jïh laanteburresne luajhtadamme #200<num><arab><sg><ess> #jaepie<n><pl><loc> 2009 jïh 2010.
Ássanrievdan čájeha negatiiva tendeanssa sámi guovlluin.
Veasomejorkestovveme vuesehte negatijve *tendeanssa saemien dajvine.
Ealli gilit dáhkidit buoremusat sámi kultuvrii ja gillii sihkkaris boahtteáiggi.
Jieleden voenh bööremeslaakan saemien kultuvrese jïh gïelese tjirkieh vihties båetijen aejkien.
Dáláš doallostruktuvrra sihkkarastin ja barggolašvuođa bisuheapmi ealáhusas ja gánnáhahttivuođa buorideapmi leat vealtameahttun deaŧalaččat ealli giliid bisuheapmái.
Daaletje *doallostruktuvrra gorredimmien jïh #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> tjöödtjestehtedh jieliemassesne jïh *gánnáhahttivuođa bueriedimmie leah daerpies vihkelh dyjrem voeni tjöödtjestehtiemasse.
Danne lea Sámediggái deaŧalaš gievrudahttit sámi eanadoalu doaibmavuođu.
Dannasinie lea Saemiedægkan vihkeles *gievrudahttit saemien laanteburrien darjomevåaromen.
Sámedikki guhkes áiggi mihttomearrin lea nannet barggolašvuođa ja buvttadeami ealáhusas.
Saemiedigkien guhkies aejkiem ulmine lea #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> jïh darjomem jieliemassesne nænnoestidh.
Okta váikkuhangaskaoapmi mii Sámedikkis lea, lea doarjja investeremiidda ja sierra doaibmabijuide – golahus maŋimuš jagiin lea rievddadan 4 ja 5 miljon ruvnnu gaskka eanadoalu ulbmiliidda.
Akte dïedtetsavtshvierhtie mij Saemiedigkien lea, dåarjoe investeeremidie jïh sjïere råajvarimmide – #gaatodh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><imp><p3><sg> minngebe jaepine #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><prfprc> 4:n jïh 5:n millijovne kråvnah gaskemsh laanteburrien ulmide.
Doarjagat leat eanaš juolluduvvon investeren-, ovddidan- ja ovttasbargodoaibmabijuide eanadoalus.
Dåarjoeh leah jeenjemes laeviehtovveme investeereme-, evtiedimmie- jïh ektiebarkoeråajvarimmide laanteburresne.
Ollugat geavahit doahpaga árktalaš eanadoallu ja Sámediggi háliida erenoamážit áŋgiruššat árktalaš eanadoaluin.
Jïjnjesh lahtesem utnieh arktihken laanteburrie jïh Saemiedigkie sæjhta joekoenlaakan arktihken laanteburrine eadtjaldovvedh.
Árktalaš eanadoalu buktagiin lea stuorra potensiála sihke dasa mii guoská kvalitehtii ja árktalašguovlluid mearkagálvun.
Arktihken laanteburrien dorjesinie lea stoere potensiaale dovne dïsse mij kvaliteetem dæjpa jïh *árktalašguovlluid væhtaeekine.
Dáid doahpagiid ferte heivehit boahttevaš eanadoallošiehtadusaide – ferte láhččit diliid nu ahte sáhttá čalmmustahttit ja vuovdalit árktalaš eanadoalu.
Daejtie lahtesidie tjoevere båetije laanteburrielatjkojde sjïehtehtidh – tjoevere laetjijh tsiehkiej dan ahte maahta vååjnesasse bïejedh jïh arktihken laanteburriem duekieh.
Dálkkádat dagaha ahte mis lea oaneheabbo šaddoáigodat, ja dasto eana mii ii šaddat johtilit, dagaha ahte mii dárbbašit stuorra areálaid ja leat alla doaibmagolut.
Daelhkie dorje ahte mijjen åeniehkåbpoe sjædtoeboelhke, jïh dehtie minngede eatneme mij ij sjïdtehth juhtielidh, dorje ahte mijjieh stoere goelpeneståaroeh daarpesjibie jïh leah jolle darjomemaaksoeh.
Gaskamearálaš doallosturrodat lea 270 mihtu Finnmárkkus, 227 mihtu Romssas ja 219 mihtu muđui riikkas.
#Gåhkaldahke<n><cmp_sgnom><cmp>#mierie<n><adj><sg><nom> *doallosturrodat #270<num><sg><nom> vuepsieh Finnmaarhkesne, #227<num><sg><nom> vuepsieh Romsesne jïh #219<num><sg><nom> vuepsieh voen rïjhkesne.
Areála sturrodat addá boasttu gova go galgá čájehit eanadoallobuvttadeami viidodaga.
Goelpeneståaroen ståaroe vadta *boasttu guvviem goh edtja laanteburriedarjomen goelpeneståaroem vuesiehtidh.
Areáladárbu juohke ealli nammii lea eambbo go duppal geardde stuorát davvin go daid buoremus eanadoalloguovlluin riikkas.
#Goelpeneståaroe<n><cmp_sggen><cmp>daerpies fïerhte dyjre nommese jeenjebe gosse guektiengiertien aejkien stoerebe noerhtene gosse dejnie bööremes laanteburriedajvine rïjhkesne.
Dat go lea okta láddjen geasis davvi guovlluin mielddisbuktá ahte areáladárbu gártá leat duppal geardde stuorát dáin guovlluin.
Dah goh akte *láddjen giesesne noerhte dajvine mealtan buakta ahte #goelpeneståaroe<n><cmp_sggen><cmp>daerpies sjædta årrodh guektiengiertien aejkien stoerebe daejnie dajvine.
Dát maiddái dagaha stuorát investeremiid juohke ealli nammii go buohtastahttá máttit guovlluin riikkas.
Daate aaj stoerebh investeeremh #fïerhte<prn><ind><attr> dyjren nommese dorje goh mohtede *máttit dajvine rïjhkesne.
Dasto lea árktalaš dálkkádat givrodahkan danne go dakkár oktavuođas ii dárbbaš geavahit cirgguhanávdnasiid šattuide, ja dan geažil oažžut kvalitehta, buhtis ja sihkkaris biebmu.
Dehtie minngede arktihken daelhkie faamojne dannasinie gosse dagkeres gaskesisnie ij daarpesjh utnedh *cirgguhanávdnasiid sjædtojde, jïh dan dïete kvaliteetem åadtjodh, raejnies jïh vihties beapmoe.
Nubbi positiivalaš bealli lea ahte hárve lea váttisvuohta gávnnat areálaid muhkkiide davvin dan sivas go davvin lea stuorát areálat juohke ealli nammii go máddelis.
#Mubpie<prn><ind><attr> positijve bielie lea ahte vaenie lea dåeriesmoere goelpeneståaroeh gaavnh *muhkkiide noerhtene dennie sjïekesne goh noerhtene stoerebh goelpeneståaroeh fïerhte dyjre nommese gosse *máddelis.
Dálkkádatrievdamat buktet stuorámus váikkuhusaid árktalaš ja vuolleárktalaš guovlluin.
Daelhkiejorkestovvemh stoeremes dïedth buektieh arktihken jïh *vuolleárktalaš dajvijste.
Mii leat juo vásihan guhkit šaddosesoŋŋa.
Mijjieh joe guhkieslaakan dååjrehtalleme *šaddosesoŋŋa.
Váikkuhusaid lea váttis einnostit, muhto guhkit sesoŋŋa buktá vejolašvuođaid gilvit ođđa šattuid.
Dïedti geerve nåajtodh, mohte guhkebe *sesoŋŋa nuepieh seejedh orre sjædtoeh buakta.
Dasto sáhttet dálkkádatrievdamat buktit hástalusaid ođđa dávddaid, vahátboatkadivrriid ja amas šattuid ihtimii ektui.
Dehtie minngede maehtieh daelhkiejorkestovvemh haestemh buektedh orre fiejliej, *vahátboatkadivrriid jïh ammes sjædtoej *ihtimii moenemetseahkan.
Eanadoalu mearkkašupmi sámi kultuvrra bisuheapmái ja ovddideapmái ollu sámi guovlluin, ja go ealáhusas lea fuones ovdáneapmi, mearkkaša ahte ferte álggahit máŋga doaibmabiju maiguin erenoamážit nannet eanadoalu vejolašvuođaid ja vuođu sámi guovlluin.
Laanteburrien mïerhkesjimmie saemien kultuvren tjöödtjestehtiemasse jïh evtiedæmman jïjnje saemien dajvine, jïh goh jieliemassesne lea geerve evtiedimmie, nimhtie ahte tjoevere gellie råajvarimmieh aelkiehtidh mejgujmie joekoenlaakan laanteburrien nuepieh jïh våaromem saemien dajvine nænnosth.
Danne árvvoštallat ahte dát cealkámuš doaibmabijuid ektui eanadoallošiehtadallamiin lea hui deaŧalaš sámi servodahkii, sihke servodat- ja ealáhuspolitihkalaččat.
Dannasinie vierhtiedallijibie ahte daate jiehtege råajvarimmiej muhteste laanteburrieraarahtalleminie lea dan vihkeles saemien siebriedahkese, dovne siebriedahke- jïh #jieliemasse<n><cmp_sggen><cmp>#politihke<n><adj><comp><sg><nom>.
Sámediggi háliida oažžut vejolašvuođa váikkuhit eanadoalu rámmaeavttuid sihkkarastima, ja dieinna lágiin váikkuhit ealli sámi birrasiid ja giliid bisuheami.
Saemiedigkie sæjhta nuepiem dijpedh laanteburrien mieriekrïevemi gorredimmiem åadtjodh, jïh duejnie vuekine dyjrem saemien byjresh jïh voeni tjöödtjestehtemem dijpijibie.
Sámediggi čujuha Soria Moria julggaštussii gos earret eará čuožžu ahte:
Saemiedigkie Soria Moriam deklarasjovnese tjaatseste gusnie gaskem jeatjah tjåådtje ahte:
”Regjeringen ønsker å bidra til gode rammevilkår både for tradisjonelle næringer og moderne arbeidsplasser knyttet til kultur og teknologi i samiske bosettingsområder.” (Ráđđehus háliida addit buriid rámmaeavttuid sihke árbevirolaš ealáhusaide ja ođđaáigásaš bargosajiide kultuvrra ja teknologiija oktavuođas sámi ássanguovlluin.)
”Regjeringenen *ønsker *å *bidra *til *gode *rammevilkår *både *for *tradisjonelle *næringer *og *moderne *arbeidsplasser *knyttet *til *kultur *og teknologije i. *samiske *bosettingsområder.” (Reerenasse sæjhta buerie mieriekrïevemh vedtedh dovne aerpiesïejhme jieliemasside jïh daaletje barkoesijjide kultuvren jïh teknologijen gaskesisnie saemien årromedajvine.)
Dasto čuožžu ahte:
Dehtie minngede tjåådtje ahte:
”Regjeringen vil sikre et landbruk med en variert bruksstruktur over hele landet gjennom en klar distriktsprofil, og videreføre styrking av det grasbaserte husdyrholdet” (Ráđđehus áigu sihkkarastit dakkár eanadoalu mas lea máŋggalágan doallostruktuvra miehtá riikka čielga distriktaprofiila bokte, ja viidáseappot nannet suoidnevuđot oapmedoalu.)
”Regjeringenen *vil *sikre *et *landbruk *med e.n. *variert *bruksstruktur *over *hele *landet *gjennom e.n. *klar *distriktsprofil, *og *videreføre *styrking *av *det *grasbaserte *husdyrholdet” (Reerenasse edtja dagkeres laanteburriem gorredidh mesnie #gelliesåarts<adj><sg><nom> *doallostruktuvra abpe rïjhkem tjïelke distrikteprofïjline, jïh vijriebasse suejnievåaromem nænnosth *oapmedoalu.)
Sámediggi ovddida čuovvovaš cealkámuša eanadoallošiehtadallamiidda 2012:
Saemiedigkie minngebe jiehtegem laanteburrieraarahtallemidie evtede jaepien2012:
1. Gánnáhahttivuohta
1. *Gánnáhahttivuohta
Eanadoalu leahkimii ja ovddideapmái lea áibbas deaŧalaš eaktu ahte eanadoalus lea buorre gánnáhahttivuohta ja ahte dat nagoda gilvalit eará ámmáhiid ektui.
Laanteburrien årroemasse jïh evtiedæmman lea aejvie vihkeles moenemetsiehkie ahte laanteburresne lea buerie *gánnáhahttivuohta jïh dïhte gaegnede gaahtjedidh jeatjah funksjovni muhteste.
Nu ii leat dál ja dat vuhtto ealáhusas go ohpihii heaittihuvvojit doalut ja rekrutteren ealáhussii váilu.
Dan ij daelie leah jïh dïhte jieliemassesne #vuehtedh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> gosse *ohpihii arrangemeente illesuvvieh jïh dåårrehtimmie jieliemassese fååtesæjja.
Jos ovttasge galggaš leat beroštupmi bargat boandan eará ámmáhiid sajis, de ferte dat leat ekonomalaččat miellagiddevaš.
Jis ektesne aaj galka ïedtje båantine jeatjah funksjovni sijjesne barkedh, dellie tjoevere dïhte årrodh ekonomeleslaakan murrede.
Šállošahtti lea go dienaserohusat eanadoalu ja eará joavkkuid gaskka servodagas leat menddo stuorrát.
*Šállošahtti lea gosse dïenestejoekehtsh laanteburrien jïh jeatjah dåehkiej gaskemsh siebriedahkesne leah ååpsen stoere.
2012 eanadoallošiehtadusas ferte hui sakka loktet dietnasa dan dássái ahte boanddas lea dakkár dienasvuođđu mii dávista bargohivvodahkii.
jaepien 2012 laanteburrielatjkosne tjoevere dan alme dïenestem dan daltesasse lutnjedh ahte båantan lea dagkeres dïenestevåarome mij barkoeveahkese svååroe.
Ferte unnidit dan stuorra dienaserohusa mii lea eanadoalu ja eará joavkkuid gaskka.
Tjoevere dam stoere dïenestejoekehtsem unniedidh mij lea laanteburrien jïh jeatjah dåehkiej gaskemsh.
Dienasvuođu ferte nannet nu ahte lea vejolaš bissut dušše boandaámmáhis ja oažžut das dohkálaš dietnasa.
Dïenestevåaromem tjoevere dan nænnoestidh ahte gåarede ajve båantafunksjovnesne årrodh jïh destie åadtjodh dåhkasjamme dïenestem.
Dát geasuhivččii nuorra olbmuid ealáhussii ja livčče mearkkašahtti deaŧalaš nuoraid rekrutteremii boandan.
Daate noere almetji jieliemassese geasa jïh lea *mearkkašahtti vihkele noeri dåårrehtæmman båantine.
Sámediggi oaivvilda ahte roavvafuođarvuđot buvttadus galgá vuoruhuvvot erenoamážit davvi guovlluin.
Saemiedigkien mïelen mietie *roavvafuođarvuđot produksjovne edtja prijoriteradovvedh joekoenlaakan noerhte dajvine.
Mielkebuvttadus ja sávzadoallu dat guddet sámi guovlluid eanadoalu.
Mielhkieproduksjovne jïh sïrveburrie dah saemien dajvi laanteburriem guedtieh.
Sávzadoallu geavaha meahci divdna ja dasa ferte sihkkarastojuvvot positiivvalaš ekonomalaš ovdáneapmi 2012:s.
Sïrveburrie miehtjiem åtna *divdna jïh dïsse tjoevere gorredovvedh positijve ekonomeles evtiedimmie jaepien 2012.
Buvttadandoarjagis lea mearrideaddji váikkuhus gánnáhahttivuhtii.
Darjomedåarjosne lea nænnoestæjja dïedte *gánnáhahttivuhtii.
Vaikko vel Romssas ja Finnmárkkus leat stuorát máksomearit go muđui riikkas, de heaittihuvvojit eanet ja eanet doalut.
Jalhts annje Romsesne jïh Finnmaarhkesne leah stoerebe maaksoemierieh gosse voen rïjhkesne, dellie #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> illesuvvieh jïh jeenjelaakan arrangemeente.
Buorre gánnáhahttivuohta dagašii eanadoalus eanet geasuheaddji ealáhusa.
Buerie *gánnáhahttivuohta jïjtjse laanteburriem jeenjelaakan dorje giesije jieliemassem.
Juo dán eanadoallošiehtadusas ferte doarjjamáksomeriid areálaide, mielkái ja birgui bajidit Romssas ja Finnmárkkus.
Joe daennie laanteburrielatjkosne tjoevere dåarjoemaaksoemieriej goelpeneståarojde, mealhkan jïh bearkose Romsesne jïh Finnmaarhkesne bijjiedibie.
Dalle go departemeanta áigu geahčadit buvttadandoarjagiid distriktaprofiila, rehkenastá Sámediggi beassat leat mielde dán barggus.
Dellie goh departemeente edtja gïehtjedidh darjomedåarjoej distrikteprofïjlem, Saemiedigkie ryöknoe mealtan åadtjodh årrodh daennie barkosne.
Spiinnebiergobuvttadusa geahppáneapmi Romssas lea suorggahahtti.
Snurkenbearkoeproduksjovnen nåhkeme Romseste lea *suorggahahtti.
Jagi 2000 rájes jahkái 2010 njidje ealihanspiinnit 870 rájes 578 rádjai fylkkas – njiedjan lei 33 %.
Jaepien 2000 raejeste jaapan2010 #jieledh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>snurkh 870:n raejeste 578:n raajan luajhtadin fylhkesne – luajhtadimmie lij #33<num><sg><nom>proseenth.
Doaluid lohku unnui beliin 25 dollui jagis 2010.
Arrangemeenten låhkoe *unnui bieline 25 jaepesne #steeredh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> 2010.
Buvttadanbiras lea unnon dan geažil go eai leat šat nu ollu buvttadeaddjit.
Darjomebyjrese lea *unnon dan dïete gosse eah vielie leah dan jïjnjh darjojh.
Spiinnebierggu buvttadeami geahppáneapmi sáhttá maiddái buktit váttisvuođaid njuovahagaide ja viidáset nállašuhttimii Málatvuomi njuovahagas.
Snurkenbearkoen darjomen nåhkeme maahta aaj dåeriesmoerh buektedh *njuovahagaide jïh vijrebe *nállašuhttimii Málatvuopmijjen *njuovahagas.
Spiinnebierggu buvttadeami sáhtášii nannet jos lasihivččii distriktadoarjaga spiinnebirgui.
Snurkenbearkoen darjomem maahta nænnoestidh jis distriktedåarjoem snurkenbearkose lissehte.
Buoret ekonomiija sihkkarastášii dasto buvttadusa boahtteáiggis Málatvuomi njuovahagas.
Buerebe ekonomijen *sihkkarastášii dehtie minngede produksjovnen #båetije aejkie<n><sg><ela> Málatvuopmijjem *njuovahagas.
2. Investeremat
2. investeeremh
Investerengoluid lassáneapmi eanadoalus ja stuorát doaluid huksen mearkkaša ahte investerendoarjja ortnegiid ferte rievdadit.
Investeerememaaksoej læssanimmie laanteburresne jïh stoerebe arrangemeenten tseegkeme nimhtie ahte investeeremedåarjege öörnegh tjoevere jarkestidh.
Dát guoská dávjá erenoamážit nuorra álggaheddjiide geat eai nagot čohkket iežas kapitála.
Daate daamhtah dæjpa joekoenlaakan noere aelkiehtæjjah gïeh eah gaegnedh jïjtjemse tjöönghkedh *kapitála.
Doarjjameari nuoraide ferte loktet nu ahte dat lea 10 % eanet sámi guovlluin otnáža ektui.
Dåarjoemierien noeride tjoevere dan lutnjedh ahte dïhte 10 proseenth jeenjebe saemieh dajvine #daanbeajjetje<adj><sg><gen> muhteste.
Eanadoalus lea ovdalis áiggiid leamaš vejolašvuohta eanadoalu foandasajušteapmái mii galggai geavahuvvot boahtteáiggi hukseninvesteremiidda.
Laanteburresne lea åvtelisnie tïjji orreme nuepie laanteburriem *foandasajušteapmái mij edtji båetijen aejkien tseegkemeinvesteeremidie åtnasovvedh.
Dát ferte fas ođđasis váldojuvvot atnui.
Daate tjoevere viht ikth vielie åtnose vaaltasovvedh.
Foandasajušteapmi attášii vejolašvuođa plánet boahtteáiggi investeremiid buoret vuogi mielde.
*Foandasajušteapmi nuepiem soejkesjidh båetijen aejkien investeeremh buerebevuekienmietie vadta.
Dasto attašii dat einnostanvejolašvuođa vearroplánemis.
Dehtie minngede *attašii dah #nåajtodh<vblex><tv><der_ht><n><cmp_sgnom><cmp>nuepien skaehtiesoejkesjimmesne.
Muđuid ferte eanadoalu investerenortnegiid bisuhit vai boanddaide sihkkarastojuvvo einnostanvejolašvuohta.
Voen tjoevere laanteburrien investeeremeöörnegh tjöödtjestehtedh vuj båantide #nåajtodh<vblex><tv><der_ht><n><cmp_sgnom><cmp>nuepie gorredåvva.
Huksendoaimmat rievddadit jagis jahkái.
Tseegkemedarjomh jaepeste jaapan #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><pl>.
Jos sámi guovlluin galggašedje leat áiggi mielde huksejuvvon visttit, de ferte addojuvvo vejolašvuohta oažžut investerendoarjaga maiddái doaibmavistti bajásdoallamii.
Jis saemien dajvine gelkieh årrodh aejkien mietie bigkesovveme gåetieh, dellie tjoevere nuepie vadtasåvva investeeremedåarjegem aaj darjomegåetien åadtjodh *bajásdoallamii.
Dát geasuhivččii nuoraid eanet váldit badjelasaset doalu.
Daate geasa noerh jeenjelaakan bijjeli vaeltedh *doalu.
Dilli lea odne nu ahte ollu doalut heaittihuvvojit danne go daid fertešii divodit ja go doalut leat boaresáigásaččat.
Tsiehkie daenbiejjien dan ahte jïjnje arrangemeente dannasinie illesuvvieh gosse dejtie tjoevere #staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><inf> jïh goh arrangemeente leah *boaresáigásaččat.
3. Álggahanbáhkat nuoraide
3. aelkiehtimmieaeskieh noeride
Njealjádasoassi Romssa ja Finnmárkku boanddain leat badjel 60 jagi.
*Njealjádasoassi Romsan jïh Finnmaarhken båantaj leah aatsolen 60 jaepieh.
Danne lea stuorra dárbu ođđa rekrutteremii eanadollui, jos doaluid lohku ii galggaš ollu geahppánit.
Dannasinie lea stoere daerpies orredåårrehtæmman laantebårran, jis arrangemeenten låhkoe ij edtjh jïjnje nåhkedh.
Mihttomearrin ferte leat oažžut gaskamearálaš agi bodnelii, muhto eaktun dasa lea ahte gánnáhahttivuohta eanadoalus loktejuvvo.
Ulmine tjoevere gåhkaldahkemierien aalterem åadtjodh *bodnelii, mohte moenemetsiehkine dïsse lea ahte *gánnáhahttivuohta laanteburresne lutnjesåvva.
Ealáhussii rekrutteren gáibida dasto buriid gelbbolašvuođa- ja oahppofálaldagaid.
Jieliemassese dåårrehtimmie dehtie minngede kreava bueride maahtaldahken- jïh ööhpehtimmiefaalenassh.
Movttiidahttin dihte nuoraid álgit eanadoaluin ferte álggahit ekonomalaš doaibmabijuid, sihkkarastin dihte rekrutterema.
Eadtjaldehtemen dïehre noeri laanteburrine aelkedh tjoevere aelkiehtidh ekonomeles råajvarimmiej, gorredimmien dïehre dåårrehtimmiem.
Ferte ásahuvvot mielkeearreortnet nuorra álggaheddjiide geat áigot álgit bargat doaluin.
Tjoevere tseegkesovvedh mielhkiemierieöörnege noere aelkiehtæjjide gïeh edtjieh aelkedh arrangemeentesne barkedh.
Sii fertejit dávjá oastit buvttadanareálaid, šibihiid, reaidduid ja visttiid.
Dah tjoeverieh daamhtah darjomegoelpeneståaroeh åestedh, kreekh, dïrregh jïh gåetieh.
Muhtumat válljejit oastit eanadoalloopmodagaid.
Muvhth veeljieh laanteburrie-eegh åestedh.
Go sii dasa lassin fertejit oastit mielkeeari stáhta haddái (3,50 ru lihttera nammii) dahje priváhta márkanis, de lea váttis nuoraide birget ekonomalaččat.
Goh dah dïsse lissine tjoeverieh mielhkiemieriem staaten åasese åestedh (3,50 kr. lijhteren nommese) jallh privaate sjeltesne, dellie lea geerve noeride ekonomeleslaakan bïerkenidh.
Rekrutterema sihkkarastima dihte ferte ásahit oiddoleappo ortnegiid nuoraide geat háliidit álgit eanadoaluin bargat – nuvttá mielkeeriid daidda nuoraide sámi guovlluin, geat leat vuollel 35 jagi ja háliidit álgit bargat doaluin dahje viiddidit dan.
Dåårrehtimmien gorredimmien dïehre tjoevere tseegkedh *oiddoleappo öörnegh noeride gïeh sijhtieh aelkedh laanteburrine barkedh – namhtah mielhkiemierieh dejtie noeride saemien dajvine, gïeh vueleli 35 jaepieh jïh sijhtieh aelkedh arrangemeentesne barkedh jallh dam vijriedidh.
4. Mielkebuvttadeapmi
4. mielhkiedarjome
Sihkkarastin dihte máŋggalágan doallostruktuvrra, de ferte daid unnimus dolliid vuoruhit mielkeeriid lasiheami oktavuođas.
Gorredimmien dïehre #gelliesåarts<adj><sg><nom> *doallostruktuvrra, dellie tjoevere dejtie unnemes steerijh mielhkiemieriej lissien gaskesisnie prijoriteradidh.
Mielkeeari lasiheapmi buoridivččii dáid doaluid ekonomalaš vuođu.
Mielhkiemierien lissie buerede daaj arrangemeenten ekonomeles våaromem.
Dat lea mielde sihkkarastimin eanadoalu sámi guovlluin.
Dïhte mealtan laanteburriem saemien dajvine gorredidh.
Gáicaealáhus lea leamaš ja lea viidát nuppástuhttojuvvomin gáicadikšuma ektui Norggas, ja mihttomearrin lea oažžut eret muhtun dávddaid mat bohtet gáiccaide.
#Gáica<np><top><cmp_sgnom><cmp>jieliemasse orreme jïh lea vijrebe jarkoestehtieminie gaajhtsegïetedallemen muhteste Nöörjesne, jïh ulmine lea destie muvhtide fiejlide åadtjodh mah gaajhtside båetieh.
Sámediggi lea erenoamážit fuolas dan geažil go doalut heaittihuvvojit dikšunprošeavtta geažil ja deattuha ahte álggahuvvojit ođđa doaibmabijut eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas maiguin sihkkarastojuvvo ain ceavzilis gáicaealáhus.
Saemiedigkie joekoenlaakan hoksesne dan dïete gosse arrangemeente illesuvvieh gïetedallemeprosjeekten dïete jïh tjïelkeste ahte orre råajvarimmieh laanteburrieraarahtallemi gaskesisnie aelkiehtovvieh mejgujmie annje gorredåvva gaarsje gaajhtsejieliemasse.
Villasávzadoallu lea maŋimuš jagiid lassánan garrasit, ja muhtun guovlluin leat bidjan ollu barggu viidáseappot nállašuhttimii ja buvttaovddideapmái mas vuolggasadjin leat villasávzzat/olgosávzzat.
#Villa<np><top><cmp_sgnom><cmp>sïrveburrie minngebe jaepiej garrelaakan læssanamme, jïh muvhtene dajvesne jïjnjem barkoem vijriebasse bïejeme *nállašuhttimii jïh dorjeseevtiedæmman mesnie feelemesijjine gedtiesïrvh leah/*olgosávzzat.
Ollugiidda lea dát mearkkašan dan ahte váldit atnui fas daid sávzanáliid mat “lunddolaččat” gullet dihto guvlui.
Jïjnjesidie daate dïhte #lea<vblex><iv><prfprc> ahte åtnose viht dejtie sïrvemaadtojde vaeltedh mah “iemielaakan” såemies dajvese guvlieh.
Dát sávzanálli orru bures birgemin ja heivemin davviguovlluide.
Daate sïrvemaadtoe orre hijven noerhtedajvide bïerkeneminie jïh sååjhteminie.
Seammás go dát nálli buorebut birge guohtumin go dábálaš sávzzat, de lea dain gal unnit deaddu ealli nammii.
Seammasïenten goh daate maadtoe buerebelaakan bïerkene gåatoeminie gosse sïejhme sïrvh, dellie lea dejnie gujht unnebe leavloe dyjre nommese.
Guohtonelliid heiveheapmi lea deaŧalaš boahtteáiggi eanadoalus, ja berre álggahit doaibmabijuid maid bokte ovddidit villasávzzaid duohta ja gánnáhahtti molssaeaktun doppe gosa dát sávzanálli orru heivemin erenoamáš bures.
Gåatomedyjri sjïehtedimmie vihkele båetijen aejkien laanteburresne, jïh byöroe råajvarimmieh aelkiehtidh mejgujmie gedtiesïrvh evtiedibie saetnies jïh *gánnáhahtti alternatijvine debpene gosse daatesïrvemaadtoe vååjnoe sååjhteminie sjïeren hijven.
5. Geasehandoarjja
5. *Geasehandoarjja
Mielkebuvttadandoaluid logu unnun lea buktán digaštallama ekonomalaš vuođu birra njuovahagaid ja meieriijaid bisuheami oktavuođas.
Mielhkiedarjomearrangemeenten låhkoen *unnun buakteme digkiedimmien ekonomeles våaromen bïjre *njuovahagaid jïh meieriji tjöödtjestehtemen gaskesisnie.
Unnit hivvodat ovttaskas eanadoallobuvttadeaddjis buvttiha stuorát geasehan- ja buvttadangoluid ovttadaga nammii.
Vaenebe veahka oktegs laanteburriedarjoejisnie stoerebe giesien buektehte- jïh darjomemaaksoeh ektievoeten nommese.
Viidáset nállašuhttinfitnodagat, mat dávjá leat ovttasdoaibmafitnodagat, leat maiddái sorjavaččat gánnáhahttivuođain doaibmamis.
Vijrebe *nállašuhttinfitnodagat, mah daamhtah leah *ovttasdoaibmafitnodagat, leah aaj jearohke *gánnáhahttivuođain juhtiemisnie.
Dáid goarideapmi leat dán rádjai dagahan doallái stuorát geasehangoluid.
Daejtie *goarideapmi libie daan raajan steerijasse dorjeme stoerebe *geasehangoluid.
Njuovahagaid heaittiheapmi buvttiha guhkit geasehangaskkaid ja nie divrudahttá geasehangoluid.
*Njuovahagaid illeme guhkieslaakan buektehte *geasehangaskkaid jïh naemhtie *divrudahttá *geasehangoluid.
Doallologu njiedjan dagaha maiddái ahte šaddá guhkit gaska doaluid gaskka ja dan geažil lassánit maiddái geasehangolut.
*Doallologu luajhtadimmie aaj dorje ahte guhkebe gåhkaldahke arrangemeenten gaskemsh sjædta jïh dan dïete aaj læssanidh *geasehangolut.
Dán ferte máksit movt nu.
Daam tjoevere guktie maeksedh dan.
Dienasovdáneapmi biergovuovdimis ii leat čuvvon geasehangoluid ovdáneami njuovahahkii.
Dïenesteevtiedimmie bearkoedoekemisnie ij leah dåeriedamme *geasehangoluid evtiedimmiem *njuovahahkii.
Dan geažil lea dárbu oažžut stuorát doarjaga geaseheami ovddas.
Dan dïete lea daerpies stoerebe dåarjoem #giesie<n><der_car><adj><sg><gen> åvteste åadtjodh.
Dat seamma guoská maiddái gieddegilvagiid ja šibitjáffuid geasehangoluide, go dárbu šibitjáffuide lea lassánan mealgat dađi mielde go mielkebuvttadeaddji gusat ealli nammii leat eanet bahčigoahtán.
Dah seamma aaj dæjpa *gieddegilvagiid jïh kreekenjaavvoeh *geasehangoluide, goh daerpies kreekenjaavvoeh læssanamme *mealgat *dađi mealtan gosse mielhkiedarjoje govsh dyjre nommese leah jeenjelaakan buhtjiegåateme.
Geasehandoarjaga rievdadeapmi galggašii dássidahttit buvttadeaddji hatti sorjjakeahttá geasehangaskkain.
*Geasehandoarjaga jorkestimmie edtja *dássidahttit darjoje åasan *sorjjakeahttá *geasehangaskkain.
6.
6.
Buolvvas bulvii leat sámit ávkkástallan mehciin; lotnolagaid sierra ealáhusaid gaskka, nugo eanadoalu, meahcceealáhusaid ja mearrabivddu gaskka.
Boelveste boelvese leah saemieh nåhtadamme miehtjine; *lotnolagaid sjïerejieliemassigaskemsh, goh laanteburrien, miehtjiejieliemassi jïh mearoevæjroen gaskemsh.
Áinnas lea leamaš váldodienas eanadoalus, muhto vižže dietnasa maiddái eará ealáhusain.
Maaje orreme åejviedïeneste laanteburresne, mohte dïenestem aaj jeatjah jieliemassine veedtjin.
Dat leat leamaš sáivaguollebivdu, murjjiid ja urtasiid čoaggin, meahccedoallu ja eará.
Dah orreme *sáivaguollebivdu, muerjiej jïh *urtasiid bihkeme, *meahccedoallu jïh jeatjebe.
Meahcceealáhus lei ovdal nanus miehtá riikka, muhto várra nannoseamos davvin, gos ollu olbmot barge meahcceealáhusaiguin almmá ahte livčče čadnojuvvon eanadollui muđui.
Miehtjiejieliemasse lij aarebi nænnoes abperïjhkem, mohte vaahra nænnemes noerhtene, gusnie jïjnjh almetjh miehtjiejieliemassigujmie namhtah barkin ahte laantebårran gårredovveme voen.
Dálkkádaga ja guhkes gaskkaid geažil fertejedje olbmot lonuhallat ávkkástallama, ja sierra lasseealáhusaid bokte ožžo oktiibuot doarvái dietnasa birgejupmái jahkeáigodagain.
Daelhkien jïh guhkies gåhkaldahki dïete tjoeverin almetjh nåhtadimmiem #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf>, jïh sjïere lissiejieliemassine ektiegaajhke nuekies dïenestem åadtjoejin bïerkenæmman jaepieboelhkijste.
Meahcceealáhusat, sihke eanadoalu oalgeealáhussan ja iešheanalis ealáhussan leat ain deaŧalaš sámi kulturguoddit davvi guovlluin, muhto rahčet stuorra hástalusaiguin.
Miehtjiejieliemassh, dovne laanteburrien åelkiejieliemassine jïh *iešheanalis jieliemassine leah annje vihkeles saemien kultuvreguedtijh noerhte dajvine, mohte stoere haestemigujmie daamkoeh.
Sámi eanadoalu nannema oktavuođas ferte bidjat guovddážii maiddái meahcceealáhusaid; dát sáhttet addit deaŧalaš ja gánnáhahtti lasseealáhusa.
Saemien laanteburrien nænnoestimmien gaskesisnie tjoevere jarngese aaj miehtjiejieliemassi bïejedh; daah maehtieh vedtedh vihkeles jïh *gánnáhahtti lissiejieliemassem.
Erenoamážit berre bidjat guovddážii ovddidanbarggu sáivaguollebivddu, murjjiid ja urtasiid čoaggima siskkobealde.
Joekoenlaakan byöroe jarngese bïejedh evtiedimmiebarkoen *sáivaguollebivddu, muerjiej jïh *urtasiid bihkemen sisnjelen.
7. Boraspiriid geahpedeapmi buoridan dihte sávzadoalu ekonomiija
7. juvride måjkoedidh bueriedimmien dïehre sïrveburrien ekonomije
Sávzadoallu ealáhussan gáibida ollu areálaid man oktavuođas meahci geavaheapmi lea leamaš vealtameahttun deaŧalaš ekonomalaš bohtosii.
Sïrveburrie jieliemassine jïjnjide goelpeneståarojde kreava man gaskesisnie miehtjien pråvhkoe orreme daerpies vihkeles ekonomeles illedahkese.
Váidudeaddji doaibmabijut maid boraspirehálddašeapmi lea bidjan johtui unnidan dihtii vahágiid maid ráfáidahtton boraspiret leat dagahan, leat dagahan dan ahte sávzadoallit earret eará leat ferten geahpedit meahci geavaheami ja bidjat sávzzaid gittiide.
*Váidudeaddji råajvarimmieh aaj juvrereereme #<n> unniedimmien dïehre goerph aelkiehtamme mejtie #raeffiedehtedh<vblex><der_passs><vblex><iv><prfprc> juvrh dorjeme, årrodh dam dorjeme ahte sïrvesteerijh gaskem jeatjah tjoeveramme miehtjien pråvhkoem måjkoedidh jïh sïrvh ïentjide bïejedh.
Eanet gittiid geavaheapmi ollu oktavuođain bajida goluid go ferte eanet gilvit ja bargat eatnamiin ja áidut.
Jeenjebe ïentji pråvhkoe jïjnjine gaskesinie maaksoeh bijjede goh tjoevere jeenjelaakan eatnaminie seejedh jïh barkedh jïh *áidut.
Dán lágan geavaheapmi sáhttá maiddái buktit stuorát parasihtta- ja infekšuvdnavára (ollu sávzzat ovtta sajis).
Daan dagkeres pråvhkoe maahta aaj buektedh stoerebe *parasihtta- jïh *infekšuvdnavára (jïjnjh sïrvh aktene sijjesne).
Váidudeaddji doaibmabijut divrudit sávzadoalu ja hehttejit dolliid geavaheamis meahci nu ollu go vejolaš.
*Váidudeaddji råajvarimmieh *divrudit sïrveburriem jïh steerijh utnedh aerieh miehtjiem dan jïjnjem gohgåarede.
Sámediggi lea bidjan merkii ahte boraspiriid goddán sávzalohku lea unnon 2011:s, ja fuomášuhttá ahte sivvan dasa sáhttá leat go sávzadoalut leat geahppánan guovlluin gos leat ollu boraspiret.
Saemiedigkie væhtese bïejeme ahte juvri båvveme sïrvelåhkoe lea *unnon jaepien 2011, jïh vuaptastahta ahte sjïekine dïsse maahta #<pcle> sïrveburrieh dajvine nåhkeme gusnie leah jïjnjh juvrh.
Alla boraspirelohku hehtte positiivvalaš ovdáneami sávzadoalus ja guohtonguovllut eai galggašii mannat boraspiriide doaluid heaittihemiid geažil.
Jolle juvrenlåhkoe positijve evtiedimmiem sïrveburresne aara jïh eah gåatomedajvh edtja juvride arrangemeenten illemi dïete mïnnedh.
Eanadoallu dárbbaša guhkes áiggi ja einnostahtti doarjjaortnegiid maiguin sihkkarastojuvvo dat ahte oamit sáhttet guohtut meahcit.
Laanteburrie guhkiem daarpesje jïh nåajtoehtæjja dåarjoeöörnegh mejgujmie gorredåvva dïhte ahte eegh maehtieh gåatodh miehtjieh.
Boraspirepolitihkka váikkuha njuolga sávzadoaluid ekonomalaš bohtosii.
Juvrenpolitihke rïekte sïrveburriej ekonomeles illedahkem dijpie.
Boraspiresoabahusain oaivvilduvvo ahte galget leat sihke guohtoneallit ja boraspiret meahcis.
*Boraspiresoabahusain jeahtasåvva ahte gelkieh årrodh dovne gåatomedyjrh jïh juvrh miehtjesne.
Sámedikki oaivila mielde buktá dát mihttomearri váttisvuođaid muhtun guohtonguovlluide.
Saemiedigkien aarvoen mealtan daate ulmie buakta dåeriesmoeri muvhtide gåatomedajvide.
8. Riidoeastadeaddji doaibmabijut
8. ræjtoeheerredæjja råajvarimmieh
Sámediggi evttoha ahte ásahuvvošedje gulahallanarenat maid ulbmilin lea lonuhallat oainnuid ja čilget nubbi nubbái doaibmadili birra.
Saemiedigkie uvtede ahte gaskesadtemesijjieh tseegkesuvvieh mej ulmine lea vuajnoeh #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf> jïh #sinsitniem<prn><res><attr> sinsætnan boejhkelidh darjometsiehkien bïjre.
Dán lágan arena sáhtášii leat positiivvalaš doaibmabidju mainna eastadit riidduid šaddamis ja sáhtášii lea álkit gávdnat konstruktiivvalaš čovdosiid.
Daan dagkeres sijjie maahta årrodh positijve råajvarimmie mejnie ræjtoeh sjïdtemisnie heerredieh jïh aelhkebe maahta gaavnedh *konstruktiivvalaš tjoevtenjh.
Dáinna lágiin sáhtášii buoridit olmmošgaskavuođaid beliid gaskka.
Daejnie vuekine maahta bueriedidh *olmmošgaskavuođaid bieliej gaskemsh.
Sámedikki mielas lea dárbbašlaš ahte stáhta eiseválddit vuoruhit barggu riidoeastadeaddji doaibmabijuiguin buoridan dihte áddejumi nuppi ealáhussii ja oktii ordnen dihte sierra geavaheaddjiberoštumiid.
Saemiedigkien mïeleste daerpies ahte staaten åejvieladtjh barkoem ræjtoeheerredæjja råajvarimmiejgujmie prijoriteradieh bueriedimmien dïehre goerkesen #mubpie<prn><ind><sg><ill><attr> jieliemassese jïh aktese veesmemen dïehre sjïere utnijenïedtjh.
Diehtojuohkin earáid ealáhusaid birra lea deaŧalaš oassi riidoeastadeaddji doaibmabijuin.
Bïevnesjoekedimmie jeatjebi jieliemassi bïjre lea vihkeles boelhke ræjtoeheerredæjja råajvarimmine.
Dát lea deaŧalaš vai sáhttá eastadit riidduid lassáneamis.
Daate vihkele vuj maahta ræjtoeh læssanidh heerredidh.
Dat psykososiála deaddu sáhttá guhkit áiggi badjel dagahit vahágiid guoskevaš beliide.
Dïhte *psykososiála leavloe maahta guhkiem bijjelen goerph sjyöhtehke bielide darjodh.
Boazoáiddiid huksen lea lossat ekonomalaččat, muhto dat lea investeren máŋgga jahkái ovddasguvlui.
Gaertiej tseegkeme leevles ekonomeleslaakan, mohte dïhte gellien jaapan rïektes raadtan investeereme.
Áiddiid huksemiin sáhttá eanadoallu maŋit áiggis seastit iežas liigebarggus, seammás go njuovvaneallit sihkkarastojuvvojit.
Haakeni tseegkeminie maahta laanteburrie soejmehth tïjjen jïjtjemse njoetedh *liigebarggus, seammasïenten gosse gahtjehtimmiedyjrh gorredovvieh.
Muhtun oktavuođain sáhttá leat áigeguovdil áidut sisa stuorát guovlluid.
Muvhtene gaskesisnie maahta årrodh #daaletje<adj><sg><gen> *áidut sïjse stoerebe dajvi.
Dás sáhttá leat sáhka dakkár areálain main lea juo lunddolaš rádji eatnamis, huksehusain jna.
Daelie maahta årrodh håaleme dagkeres goelpeneståarojste mejnie lea joe iemie raejie eatnamisnie, bægkojne jnv.
Berrešii leat vejolašvuohta juolludit doarjaga maiddái dán lágan riidoeastadeaddji doaibmabijuide.
Byöroe årrodh nuepie dåarjoem aaj daan laakine laeviehtidh ræjtoeheerredæjja råajvarimmide.
Dát eaktuda soabalašvuođa beliid gaskka.
Daate tsïhkestahta *soabalašvuođa bieliej gaskemsh.
Dál lea unnán máhttu biologalaš dili birra guovlluin gos sávzzat ja bohccot guhtot fárrolaga.
Daelie lea vaenie maahtoe biolåågen tsiehkien bïjre dajvine gusnie sïrvh jïh bovtsh ektesne gåatoeh.
Danne háliida ge Sámediggi eanet máhttu ja dutkama guohtonminstariid birra biotohpa geavaheami ektui.
Dannasinie sæjhta aaj Saemiedigkie jeenjelaakan maahtoe jïh dotkemen gåatomegoeri bïjre biotovpen pråvhkoen muhteste.
Dárbu lea maiddái oažžut eanet máhttu dávddaid njoammumis elliid gaskka mat guhtot meahcis.
Daerpies lea aaj åadtjodh jeenjebe maahtoe fiejlieh goegkerdimmeste dyjri gaskemsh mah miehtjesne gåatoeh.
9. Gittiid guorban dálvet ja šaddovahágat
9. ïentji *guorban daelvege jïh sjædtoegoerph
Eanadoalus leat guokte ortnega vahágiid várás maid dálkkádat dagaha – dálvevahágiin lea oktavuohta beliide mat dáhpáhuvvet dálveáigodagas ja šaddováttisvuohta giđđat.
Laanteburresne leah göökte öörnegh goerpide maam daelhkie dorje – daelviegoerpine lea gaskese bielide mah daelvieboelhkesne sjugniehtuvvieh jïh sjædtoedåeriesmoere gïjrege.
Eanadoallu lea árktalaš man oktavuođas sáhttet šaddat vahágat sihke dálvit ja šaddováttisvuohta šaddoáigodagas, ovtta ja seamma jagis nugo dáhpáhuvai Romssas 2010:s.
Laanteburrie lea arktihken man gaskesisnie maehtieh sjïdtedh goerph dovne daelvege jïh sjædtoedåeriesmoere sjædtoeboelhkesne, akten jïh seamma jaepesne goh Romsesne jaepien 2010 sjugniehtovvi.
Gieddevahátbuhtadanortnegat eai leat heivehuvvon Romsii ja Finnmárkui.
*Gieddevahátbuhtadanortnegat eah leah Romsese jïh Finnmaarhkese sjïehtelovveme.
Eatnašat sáhttet láddjet eanet go oktii jagis dálkkádaga geažil.
*Eatnašat maehtiejih *láddjet jeenjelaakan gosse ikth jaepesne daelhkien dïete.
Dáin guovlluin lea dasto eanadoalus ollu láigoeana, eanabihtát leat bieđgguid ja bihtáid gaskka lea dávjá guhkes gaska.
Daejnie dajvine lea dehtie minngede laanteburresne jïjnje *láigoeana, eatnemebiehkieh bårrode jïh biehkiej gaskemsh lea daamhtah guhkies gåhkaldahke.
Dán lágan vahágat buktet stuorra hástalusaid dalle go gittiid ferte ođđasis fas gilvit.
Daan dagkeres goerph stoere haestemh buektieh dellie goh ïentjh tjoevere ikth vielie viht seejedh.
Buhtadusortnegat dálvevahágiid ovddas bohtet fápmui easkka dalle go vahágat leat eanet go 20 % areálain ja go dat leat divvojuvvon.
Refusjovneöörnegh daelviegoerpi åvteste ieskien aelkieh juhtedh dellie goh goerph jeenjelaakan gosse 20 proseentigujmie goelpeneståarojne jïh goh dah staeriedovveme.
Máksomearri lea seamma miehtá riikka.
Maaksoemierie seamma abpe rïjhkem.
Buhtadan dihte dan stuorra areáladárbbu ja dálkkádat diliid, de ferte Romssas ja Finnmárkkus unnidit iežas oasi 10 prosentii dálvevahágiid ovddas.
*Buhtadan dam stoere goelpeneståaroendaerpiesvoetem daejriejin jïh daelhkie tsiehkiej, dellie tjoevere Romsesne jïh Finnmaarhkesne jïjtjse boelhkem unniedidh 10 proseentese daelviegoerpi åvteste.
Šaddovahágiin lea iežas oassi 30 %.
Sjædtoegoerpine jïjtjse boelhke lea 30proseenth.
Nugo dálvevahágiid ovddas gittiin lea seamma proseantamearri miehtá riikka.
Goh daelviegoerpi åvteste ïentjine lea seammaproseentemierie abperïjhkem.
Dát lea eahpeoiddolaš sámi guovlluid eanadollui.
Daate lea *eahpeoiddolaš saemien dajvi laantebårran.
Earret hástalusaid geažil mat leat namahuvvon bajábealde, de ii sáhte eanadoalli davvin rehkenastit gilvit eatnama vahátjagi ja seamma jagi oažžut šattu oppanassii ge.
bielelen haestiemidie dïete mah libie #nomme<n><der_huvva><vblex><iv><imp><p1><sg> bijjelen, dellie ij maehtieh laanteburriem noerhtene ryöknedh eatnemem goerpenjaepien jïh seamma jaepien seejedh sjædtoem åadtjodh *oppanassii aaj.
Molssaeaktun lea juogo njuovvat omiid dahje oastit dálvebiebmu.
Alternatijvine lea jåakoen eegh gahtjehtidh jallh åestedh daelviebeapmoe.
Iežas oasi dálvevahágiin sámi guovlluin fertešii unnidit beliin 15 prosentii.
Jïjtjse boelhkem daelviegoerpijste saemien dajvine tjoevere bieline 15 proseentese unniedidh.
10. Sámedikki doarjjaortnegat ealáhusovddideapmái
10. Saemiedigkien dåarjoeöörnegh jieliemassenevtiedæmman
Sámedikki doaibma siskkilda daid guovlluid riikkas gos sámit ásset.
Saemiedigkien darjome *siskkilda daj dajvi rïjhkesne gusnie saemieh veasoeh.
Oassi Sámedikki cealkámušain eanadoallošiehtadallamiid oktavuođas leat vuhtii váldojuvvon maŋimuš jagiin, muhto dat leat geográfalaččat ráddjejuvvon.
Boelhke Saemiedigkien jiehtiegijstie laanteburrieraarahtallemi gaskesistie #<adv> minngebe jaepijste seatadovveme, mohte dah leah geograafeleslaakan gaertjiedovveme.
Sihke areálarájiid rievdadeamis doarjaga ektui ja eanet mielkeearit leat boahtán ávkin sámi álbmogii, muhto ii buohkaide.
Dovne goelpeneståaroeraejiej jorkestimmesne dåarjoen muhteste jïh jeenjebe mielhkiemierieh nåhtojne saemien åålmegasse båateme, mohte ij gaajhkesidie.
Leat ollu guovllut olggobealde gos ásset sámit geat barget eanadoaluin erenoamážit Romssas ja davit osiin Norlánddas.
Leah jïjnjh dajvh bæjngolen gusnie saemieh veasoeh gïeh laanteburrine joekoenlaakan Romsesne jïh noerhtebe boelhkine berkieh Nordlaanteste.
Ekonomalaš doaibmabijut mat biddjojuvvojit johtui sámi guovlluin galget guoskat stuorát geográfalaš guovlluide.
Ekonomeles råajvarimmieh mah #<n> saemien dajvine aelkiehtovvieh gelkieh stoerebe geograafeles dajvh dïjpedh.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta juolludus Sámedikki ealáhusovddidandoarjjaortnegii lei 2,0 miljon ruvnnu 2001:s.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeenten #laeviehtidh<vblex><tv><imp><p3><sg> Saemiedigkien jieliemassenevtiedimmiedåarjoeöörnegese 2,0 lij millijovne kråvnah 2001:sne.
Ruđat eai leat heivehuvvon máŋgga jahkái.
Eah leah beetnegh gellien jaapan sjïehtelovveme.
Sámediggi lea oaidnán ahte Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta lea ovddidan stuorradiggedieđáhusa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra, stuorradiggedieđáhus 9, man namma lea "velkommen til bords" (2011-2012).
Saemiedigkie vuajneme ahte Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente stoerredigkiebïevnesem evtiedamme laanteburrie-jïhbeapmoepolitihken bïjre, stoerredigkiebïevnese 9, man nomme lea "*velkommen *til *bords" (jaepiej2011-2012).
Dieđáhusas leat bajimuš mihttomearit nugo earret eará borramušgálvosihkarvuohta, eanadoallu miehtá riikka, buoret árvoháhkan ja ceavzilis eanadoallu.
Bïevnesisnie leah bijjemes ulmieh goh gaskem jeatjah beapmoeneekevihtiesvoete, laanteburrie abpe rïjhkem, buerebe aarvoeskaepiedimmien jïh gaarsje laanteburrie.
Dieđáhusa Stuorradikkis meannudeapmi lea vuođđun eanadoallopolitihkkii ovddasguvlui ja Sámediggi háliida leat deaŧalaš eavttuid biddji sihkkarastin ja nannen dihtii eanadoalu rámmaeavttuid sámi guovlluin.
Bïevnesem Stoerredigkesne gïetedimmie våaroeminie laanteburriepolitihkese rïektes raadtan jïh Saemiedigkie sæjhta årrodh vihkele moenemetsiehkiej bïejije gorredæjjine jïh nænnoestimmien dïehre laanteburrien mieriekrïevemh saemien dajvine.
Sámedikki mielas lea lunddolaš ahte dán stuorradiggedieđáhusa meannudeami oktavuođas nannejuvvo Sámedikki rolla eanadoallopolitihkas.
Saemiedigkien mïeleste iemie ahte daan stoerredigkiebïevnesen gïetedimmien gaskesisnie Saemiedigkien råålla laanteburriepolitihkesne nænnoeståvva.
Sámediggi ferte oažžut viidábuš rollaid sierra sámi fágasurggiid siskkobealde, ja vuordá ahte eanadoalu várás ovddiduvvo konsultašuvdnašiehtadus.
Saemiedigkie tjoevere #vijries<adj><comp><der_dimin><adj><pl><nom> råållah åadtjodh sjïere saemien faagegievliej sisnjelen, jïh vuarta ahte laantebårran konsultasjovnelatjkoe evtiedåvva.
Sámediggi háliida oažžut vejolašvuođa váikkuhit dan ahte eanadoalu rámmaeavttut sihkkarastojuvvojit ja nannejuvvojit, ja dieinna lágiin čuovvolit geatnegasvuođaid ealáhusa guovdu, earret eará ovddasvástádusa mii Sámedikkis lea ealli sámi giliid ektui.
Saemiedigkie sæjhta nuepiem dijpedh dam åadtjodh ahte laanteburrien mieriekrïevemh gorredovvieh jïh nænnoestuvvieh, jïh duejnievuekine #stillese<n><pl><nom> jieliemassen gaskoeh dåeriedidh, gaskem jeatjah dïedtem mij Saemiedigkien lea dyjre saemien voeni muhteste.
Nugo struktuvra dál lea earret eará eanadoallošiehtadallamiin, de ii dávis dat Sámedikki oainnu mielde álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide mat Norggas leat sámiid guovdu go dat lea álgoálbmot.
Goh struktuvre daelie lea gaskem jeatjah laanteburrieraarahtalleminie, dellie ij svåårh dah Saemiedigkien vuajnoen mietie åålmehreaktan #stillese<n><pl><ill> mah Nöörjesne leah saemiej gaskoeh goh dïhte aalkoeåålmege.
Sámediggi áigu meannudit Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta ovddidan stuorradiggedieđáhusa eanadoallo- ja biebmopolitihka birra, stuorradiggedieđáhus 9, man namma lea "velkommen til bords" (2011-2012).
Saemiedigkie edtja gïetedidh Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeentem evtedem stoerredigkiebïevnesen laanteburrie- jïh beapmoepolitihken bïjre, stoerredigkiebïevnese 9, man nomme lea "*velkommen *til *bords" (jaepiej2011-2012).
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 24.02.12 dii. 09.55.
Aamhtesem gïetedidh 24.02.12 ts. illesovvi 09.55.
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-12-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-12-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak BFOL 002/12 Ášši/Sak DC 012/12
Aamhtesen/*Sak BFOL 002 12:n aamhtesh/*Sak DC:n 012/12
Gárrenmirkodikšu ja gárrenmirkogeavaheami easttadeapmi
*Gárrenmirkodikšu jïh *gárrenmirkogeavaheami *easttadeapmi
Arkiivaáššenr..
Arkijveaamhtesnr..
12/15606 / 25 - 58
12/#15606<num><sg><nom> / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Sámediggeráđđi 17.01.12 SR 013/12 Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi 20.–21.02.12 BFOL 002/12 Sámedikki dievasčoahkkin 22.–24.02.12 DC 012/12
Saemiedigkieraerie 17.01.12 SR:n 013/12 Byjjenimmie-, hokse- jïh studijemoenehtse 20.–21.02.12 BFOL 002 #12<n><pl><nom> Saemiedigkien dïevestjåanghkoen 22.–24.02.12 DC 012/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui 24.02.12 dii. 10.35
Aamhtesem gïetedidh 24.02.12 ts. aelkiehtovvi 10.35
I Mildosat
I Lissiepaehperh
Nr.
Nr.
Beaivi Geas/Geasa Namahus
Biejjie Giestie/Gïese Lahtese
17.01.12 Sámediggeráđdi/Sametingsrådet Ášši/Sak 013/12 Gárrenmirkodikšu ja
17.01.12 *Sámediggeráđdi/Sametingsrådeten aamhtese/*Sak 013/12 *Gárrenmirkodikšu jïh
gárrenmirkogeavaheami easttadeapmi / Rusbehandling og forebygging av rusmisbruk
*gárrenmirkogeavaheami *easttadeapmi / *Rusbehandling *og *forebygging *av *rusmisbruk
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele:
Easttadeapmi, dikšu ja maŋit áiggi dikšu (ettervern) leat golbma guovddáš fáttá mat leat hui dehálaččat go galgá hábmet ollislaš gárrenmirkodivššu.
*Easttadeapmi, skïemtjesåjhtere jïh soejmehth tïjjen skïemtjesåjhterem (*ettervern) årrodh golme jarngh aamhtesen mah leah dan vihkele goh edtja hammoedidh ellies *gárrenmirkodivššu.
Mii diehtit dál ahte gárrenmirkováttisvuođaid čoavdin lea čadnon kultuvrii, ja sáhttá leat iešguđetládje iešguđetlágan kultuvrrain.
Mijjieh daelie daejriejibie ahte *gárrenmirkováttisvuođaid tjuevteme kultuvrese #gårredidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><prfprc>, jïh maahta årrodh joekehtslaakan ovmessie kultuvrine.
Gárrenmirkkot ja gárrenmirkkuid geavaheapmi leat fáttát maid birra ii ságastallojuvvo sámi servodagas ja sáhttá dan dihte váttis olahit vehkiin.
Krodth jïh krodti pråvhkoe aamhtesh mej bïjre ij saemien siebriedahkesne soptsestallh jïh maahta dan dïehre geerve viehkine hïnnedh.
Dákkár jávohisvuohta sáhttá maid dahkat ahte váttisvuođat besset stuorrut ovdal go olbmot ožžot veahki.
Dagkeressjaevehtsvoete maahta aaj darjodh ahte dåeriesmoerh åadtjoeh aarebi stuerebe sjïdtedh goh almetjh viehkiem åadtjoeh.
Sámedikki mielas lea dehálaš deattuhit gárrenmirkkuid boasttogeavaheami eastadeami maiddái vai dát jávohisvuohta botkejuvvo.
Saemiedigkien mïeleste vihkele tjïelkestidh krodti *boasttogeavaheami heerredimmiem aaj vuj daate sjaevehtsvoete böörhkesåvva.
Otná dikšunvugiid lahkonanvuogit leat nu apmasat ahte sáhttet baldit ollu sámi pasieanttaid.
Daanbeajjetje gïetedallemevuekiej geatskanimmievuekieh leah dan ammes ahte maehtieh jïjnje saemien skïemtjijh beltedh.
Sámedikki mielas lea dehálaš geahččat movt sáhttá earáládje bargat vai olaha sápmelaččaid geain leat gárrenmirkováttisvuođat.
Saemiedigkien mïeleste vihkele gïehtjedidh guktie maahta jeatjahlaakan barkedh vuj saemieh hænna giejnie leah *gárrenmirkováttisvuođat.
Sámi pasieanttain lea riekti oažžut ovttadássásaš gárrenmirkodivššu mas sámegiella ja sámi kultuvra lea divššu vuođđun.
Saemien skïemtjiji lea reaktoe åadtjodh seammavyörtegs *gárrenmirkodivššu mesnie saemiengïele jïh saemien kultuvre såjhtoen våaroeminie.
Mii diehtit ahte odne rievddada gelbbolašvuohta.
Mijjieh daejriejibie ahte daenbiejjien maahtaldahke #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><sg>.
Sámedikki mielas ferte gárrenmirkofálaldagas sámi pasieanttaide leat našunála perspektiiva vai oažžu buori gárrenmirkodikšo-fálaldaga sámi pasieanttaide olles riikkas.
Saemiedigkien mïeleste tjoevere *gárrenmirkofálaldagas saemien skïemtjijidie årrodh nasjonaale perspektijve vuj åådtje bueriem *gárrenmirkodikšo-faalenassem saemien skïemtjijidie abpe rïjhkesne.
Psyhkalaš buozanvuohta ja gárrenmirkoboasttugeavaheapmi leat dávjá olbmuin oktanis.
Psykeles fiejlie jïh *gárrenmirkoboasttugeavaheapmi leah daamhtah almetjinie seammasïenten.
Go hukse sámegiel ja kulturgelbbolašvuođa gárrenmirkodivššus, de oaivvilda Sámediggi ahte gelbbolašvuohta mii juo lea huksejuvvon psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusas sáhttá leat mávssolaš gárrenmirkodikšui.
Goh bigkie saemiengïeleh jïh kultuvremaahtaldahkem *gárrenmirkodivššus, dellie Saemiedigkie jeahta ahte maahtaldahke mij joe psykeles verviesvoetendïenesjisnie bigkesovveme maahta årrodh vihkele *gárrenmirkodikšui.
Guovddáš eiseválddit fertejit bidjat resurssaid vai sáhttá hukset gárrenmirkodivššu mas lea gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras.
Jarngen åejvieladtjh tjoeverieh vierhtieh bïejedh vuj maahta bigkedh *gárrenmirkodivššu mesnie lea maahtaldahke saemiengïelesne jïh saemien kultuvresne.
Sámediggi vuordá ahte juolluduvvojit ruđat dutkamii ja ovdánahttimii.
Saemiedigkie vuarta ahte beetnegh dotkemasse laeviehtovvieh jïh evtiedæmman.
Lea dárbbašlaš háhkat bargiid geain lea gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras vai sámi pasieanttat ožžot buori gárrenmirkodivššu, ja ahte gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras bargiin buot dásiin veahkkeásahusain nannejuvvo.
Daerpies barkijh skååffedh giej lea maahtaldahke saemiengïelesne jïh saemien kultuvresne vuj saemien skïemtjijh bueriem åadtjoeh *gárrenmirkodivššu, jïh ahte maahtaldahke saemiengïelesne jïh saemien kultuvresne barkijinie gaajhkene daltesisnie viehkieinstitusjovnine nænnoeståvva.
Buori erenoamášdivššu ávki sáhttá áibbas jávkat jus pasieanttat eai oaččo buori maŋit áiggi divššu (ettervern) go bohtet ruoktot.
Buerien sjïeresåjhtoen nåhtoe maahta aejvie jaavoelidh jis eah skïemtjijh bueriem åadtjoeh soejmehth tïjjen såjhtoem (*ettervern) goh gåetide båetieh.
Buorre gárrenmirkodikšu sámi pasieanttaide sisttisdoallá maid buori maŋit áiggi divššu (ettervern) mas lea gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras.
Buerie *gárrenmirkodikšu saemien skïemtjijidie aaj åtna bueriem soejmehth tïjjen såjhtoem (*ettervern) mesnie lea maahtaldahke saemiengïelesne jïh saemien kultuvresne.
Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegotti árvalus:
Byjjenimmie-, hokse- jïh studijemoenehtsen åssjele:
Álgu
Aalkoe
Ráđđehus galgá 2012:s ovddidit dieđáhusa gárrenávnnaspolitihka birra.
Reerenasse edtja jaepien 2012 bïevnesem evtiedidh *gárrenávnnaspolitihka bïjre.
Stuorradiggedieđáhusas galget vásihusat dáláš ceahkkálastinplánain čoahkkáigessojuvvot, Stoltenberg-lávdegotti raportta čuovvoluvvot ja čujuhuvvot makkár váldohástalusat ja strategiijat galggašedje leat boahtteáiggi gárrenávnnaspolitihka várás.
Stoerredigkiebïevnesisnie gelkieh dååjrehtsh #daaletje<adj><sg><nom> *ceahkkálastinplánain tjåanghkan geasasovvedh, Stoltenberg-moenehtsen reektehtsen #dåeriedidh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p1><pl> jïh tjaatsestovvedh magkeres åejviehaestemh jïh strategijh gelkieh årrodh båetijen aejkien *gárrenávnnaspolitihka muhteste.
Sámediggi áigu buktit cealkámuša dan dieđáhussii.
Saemiedigkie edtja jiehtegem dan bïevnesasse buektedh.
Mearkkašumit
Mïerhkesjimmieh
Mearkkašupmi Norgga Sámiid Riikkasearvvis, Silje Karine Muotka, Kirsti Guvsám, Miriam Paulsen, Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus, Geir Johnsen, Mariann Wollmann Magga, Jørn Are Gaski ja Marit Kirsten A.
Mïerhkesjimmie Nöörjen Saemiej Rihjkesiebreste, Silje Karine Muotkam, Kirsti Guvsám, Miriam Paulsenen, Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkesne, Geir Johnsen, Mariann Wollmann Maggan, Jørn Are Gaski jïh Marit Kirstenen #a<n><abbr><sg><gen>
Gaup, Árjjas, Odd Iver Sara, Åarjel-Saemiej Gielhas, Leif Aksel Renfjell, Johttisápmelaččaid listus, Anders Somby jr.
Gaup, Árjesne, Odd Iver Sara, #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gielhas, Leif Aksel Renfjell, Juhtijesaemiej *listus, Anders Sombyn jr.
Gárihuhttinávnnasgeavaheapmi ja erenoamážit gárrenávdnasiid boasttogeavaheapmi lea unnán dokumenterejuvvon sámi servodagas.
@Gárri<ex_n><der_huhtti><ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+materijelle<n><cmp_sgnom><cmp>+pråvhkoe<n><sg><nom> jïh joekoenlaakan krodti *boasttogeavaheapmi vaenie saemien siebriedahkesne vihtiestovveme.
Logut mat gávdnojit leat logut mat bohtet ovdan SAMINORiskkadeamis mii čađahuvvui 2003-04, ja Ung i Nord-iskkadeamis mii čađahuvvui 1994/95 ja 1997/98.
Låhkoeh mah leah låhkoeh mah fraamme #SAMINOR<np><cmp_sgnom><cmp>goerehtimmeste båetieh mij jaepiej 2003-04 tjïrrehtovvi, jïh Ungen i. Nord-goerehtimmesne mij tjïrrehtovvi jaepien1994/95:n jïh jaepien 1997/98.
Goappašat iskkadeamit čájehit ahte sámiid gaskkas lea alkoholageavaheapmi unnit go dáččaid gaskkas.
Gåabpegh goerehtimmieh vuesiehtieh ahte saemiej gaskesne alkohovlenpråvhkoe unnebe gosse daaroej gaskesne.
SAMINOR-iskkadeapmi čájeha ahte oassi sámiin geat eai oaba jugage alkohola sihke sámi nissoniid ja dievdduid gaskkas lei veaháš stuorat go earáid gaskas.
#SAMINOR<np><cmp_sgnom><cmp><guio>goerehtimmie vuesehte ahte boelhke saemiej gïeh eah *oaba alkohovlem jovkh dovne saemien nyjsenæjjaj jïh almaj gaskesne lij ånnetji stoerebe gosse jeatjebi gasngesem.
Oassi sis geat adde dieđuid ahte juhke eambbo go guktii vahkkus lei unnit sámiid gaskkas go eará joavkkuid gaskkas.
Boelhke dejstie gïeh daajroeh vedtiejin ahte juekiejin jeenjebem gosse göökth våhkosne lij unnebe saemiej gaskesne gosse jeatjah dåehkiej gaskesne.
Iskosa minsttar čájeha ahte alkoholajuhkan lei čielgasit unnit sámi nissoniid gaskkas go sámi dievdduid gaskkas.
Pryövenassen goere vuesehte ahte alkohovlenjovkeme lij tjïelkeslaakan unnebe saemien nyjsenæjjaj gaskesne gosse saemien almaj gaskesne.
Stuorimus oassi sis geat eai oaba jugage alkohola ledje vuorrasit olbmot.
Stoeremes boelhke daj gïeh eah *oaba alkohovlem jovkh lin båarasåbpoeh almetjh.
Ung i Nord iskkadeapmi čájeha ahte sámi nuorat dego joavkun ledje unnit seahkanan alkoholajuhkamii go eará davvinorgga nuorat.
Ungen i. Norden goerehtimmie vuesehte ahte saemien noerh goh dåehkine lin onnh *seahkanan alkohovlenjovkemasse goh jeatjebe *davvinorgga noerh.
Orru nu ahte Læstadianisma su garra njuolggadusaiguin alkoholageavaheapmái lea váikkuhan dasa ahte sámiin maiddái odne lea unnit alkoholageavaheapmi go dáččain.
Dan orre ahte *Læstadianisma dan garre njoelkedassigujmie alkohovlenpråvhkose dam dijpeme ahte saemiej aaj daenbiejjien lea unnebe alkohovlenpråvhkoe goh daarojne.
Duhpáha bargguheapmes eai leat stuorra erohusat sámiid ja dáččaid gaskka.
Dågkan *bargguheapmes eah leah stoere joekehtsh saemiej jïh daaroej gaskemsh.
Go guoská dievdoolbmuide, de dievdoolbmot siseatnamis borgguhit veaháš eambbo go sii geat eai leat sápmelaččat.
Goh almide dæjpa, dellie almah *siseatnamis soevestehtieh ånnetji jeenjebem goh dah gïeh saemieh eah.
Čájehuvvo ahte sámi nuorat álget borgguhit nuorabun go dáčča nuorat.
Vuesiehtåvva ahte saemien noerh aelkieh soevestehtedh noerebinie gosse daaroen noerh.
Go guoská narkotihkkii, de leat dušše 4% sámi nuorain geahččalan narkotihkka, dan ektui go 11% davvinorgga nuora.
Goh dæjpa *narkotihkkii, dellie ajve4proseenth saemieh noerine voejhkelamme *narkotihkka, dan muhteste gosse 11 proseenth *davvinorgga noerh.
Dieid loguid čájeha Ung i Nord-iskadeapmii mii čađahuvvui 1994-1995 ja 1997/98.
Duejtie låhkojde Ung vuesehte i. Nord-goerehtimmiem mij jaepiej1994-1995 tjïrrehtovvi jïh jaepien 1997/98.
Diesa ferte lasihuvvot ahte narkotihkkaduogušteapmi lea lassánan hui olu dien rájes, ja nu leat maid narkotihkkavearredagu váidagat lassánan.
Doese tjoevere lissiehtovvedh ahte *narkotihkkaduogušteapmi læssanamme dan jïjnje doen raejeste, jïh dan aaj *narkotihkkavearredagu klååkemh læssanamme.
Dan dihte lea dehálaš ođasmahttit dieđuid narkotihkkaboasttogeavaheami birra sámiid gaskas.
Dan dïehre vihkele daajroeh orrestidh *narkotihkkaboasttogeavaheami bïjre saemiej gasngesem.
Go guoská sámi álbmogii de eai gávdno odne dieđut lobihis dálkkasgeavaheami ja gárihuhttima birra.
Goh saemien åålmegem dæjpa dellie eah daenbiejjien leah daajroeh ovluhpehts *dálkkasgeavaheami jïh #lihtie<n><der_huhtti><vblex><tv><der_nomact><n><sg><gen> bïjre.
Dát leat goappašagat boares iskkadeamit, ja mii dárbbašit ođasmahttojuvvon máhtu gárrenávnnasgeavaheami ja –boasttugeavaheami birra sámi servodagas.
Daah gåabpegh båeries goerehtimmieh, jïh mijjieh orrestovveme maahtoem daarpesjibie *gárrenávnnasgeavaheami jïh –*boasttugeavaheami bïjre saemien siebriedahkesne.
Mii dárbbašit sihke máhtu gárrenávdnasiid lávdama, geavaheami ja boasttugeavaheami birra, ja mii dárbbašit máhtu riskafáktoriid birra boasttugeavaheamis.
Mijjieh daarpesjibie dovne maahtoen krodth *lávdama, pråvhkoen jïh *boasttugeavaheami bïjre, jïh mijjieh maahtoem daarpesjibie *riskafáktoriid bïjre *boasttugeavaheamis.
Eará álgoálbmotguovlluin mii diehtit ahte álgoálbmogiin lea stuorát riska gárrenmirkkuid boasttugeavaheapmái go earáin.
Jeatjah aalkoeåålmegendajvine mijjieh daejriejibie ahte aalkoeåålmeginie lea stoerebe *riska krodti *boasttugeavaheapmái goh jeatjabinie.
Iskkadeapmái Ung i Nord ledje stuorra lullisámi guovllut báhcán go dat válddii mielde dušše Finnmárkku, Romssa fylkka ja Nordlándda.
Goerehtæmman Ungen i. Norden lin stoere åarjelsaemien dajvh baatseme gosse dïhte mealtan vaeltieji ajve Finnmaarhken, Romsan fylhkem jïh Nordlaantem.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 372. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 372. bielie 379 bielesne
Dasa lassin orrot gávpogiin ollu sápmelaččat geaid birra mis váilot dieđut.
Dïsse lissine staarine årroeh jïjnjh saemieh giej bïjre mijjesne daajroeh fååtesieh.
Romssa universitehta sámi dearvvašvuođadutkama guovddáš bargá dál SAMINOR 2:in mii lea dearvvašvuođa- ja eallindilleiskkadeapmi.
Romsan universiteeten saemien verviesvoetendotkemen jarnge daelie barka #SAMINOR<np><sg><nom> 2:ine mij lea starnen- jïh jielemetsiehkiegoerehtimmie.
Iskkademiid ulbmil lea háhkat eanet máhtu Davvi-Norgga ja Trøndelága fylkkaid álbmoga dearvvašvuođa, dávddaid ja eallindiliid birra.
Goerehtimmiej ulmie lea skååffedh jeenjebe soekse Noerhte-Nöörjen jïh Tröndelaagen fylhki åålmegen starnen, fiejliej jïh jielemetsiehkiej bïjre.
Dat kárte sihke riskafáktoriid ja iešguđet dávddaid gávdnosiid, ja psykihkalaš dearvvašvuođa ja gárrema.
Dïhte goerehtalla dovne *riskafáktoriid jïh ovmessie fiejliej vueptieh, jïh *psykihkalaš starnem jïh *gárrema.
Sámedikki mielas dat lea illudahtti.
Saemiedigkien mïeleste dïhte #aavoedidh<vblex><iv><der_caus><vblex><tv><der_nomag><n><sg><nom>.
Danne ávžžuha Sámediggi sámi álbmoga searat dáid iskkademiide.
Dannasinie Saemiedigkie haasta saemien åålmegen *searat daaj goerehtimmide.
Sámediggi lea maid addán doarjaga Romssa universitehta ovdaprošektii mii galgá davviriikkalaš vuođul dutkat sámi nuoraid dearvvašvuođa, eallindiliid ja hálddašeami: NUORRA/UNGT: Fra ung til voksen: helse i et utviklingsperspektiv (nuorravuođas rávesolmmožin: dearvvašvuohta ovdánanperspektiivvas).
Saemiedigkie aaj dåarjoem Romsan universiteeten åvteprosjeektese vadteme mij edtja noerhtelaanti mietie saemien noeri starnem goerehtidh, jielemetsiehkieh jïh reeremem: NOERE/*UNGT: *Fra u.*ng *til *voksen: *helse i. *et *utviklingsperspektiv (noerebaelesne geervealmetjinie: starne evtiedimmieperspektijvesne).
Dát iskkadeapmi galgá maid geahčadit gárrenmirkkogeavaheami.
Daate goerehtimmie edtja aaj gïehtjedidh *gárrenmirkkogeavaheami.
Eastadeapmi, dikšun ja fuolaheapmi maŋŋá dikšuma leat golbma hui deaŧalaš fáttá go ollislaš gárrenpolitihkka galgá hábmejuvvot.
Heerredimmie, gïetedalleme jïh ealjohke mænngan gïetedallemem golme dan vihkeles aamhtesem gosse ellies *gárrenpolitihkka edtja hammoedovvedh.
Mii diehtit dál juo ahte gárrenčuolbmačilgehusa gieđahallan sáhttá leat kulturvuđot, ja sáhttá ovdanbuktojuvvot iešguđet láhkai dađi mielde guđe kultuvrii mii gullat.
Mijjieh daelie joe daejriejibie ahte *gárrenčuolbmačilgehusa gïetedalleme maahta årrodh kultuvrevåaromem, jïh maahta åvtese buaktasovvedh ovmessie *dađi mealtan #guhte<prn><rel><sg><ill><attr> kultuvrese mijjieh govlijibie.
Dakkár fáttát go gárren ja gárremii gullevaš áššit leat tabu-áššit sámi servodagas, ja danne sáhttá šaddat váttis lihkostuvvat.
Dagkeres aamhtesh gosse *gárren jïh *gárremii *gullevaš aamhtesh leah *tabu-aamhtesh saemien siebriedahkesne, jïh dannasinie maahta sjïdtedh geerve lahkaskidh.
Dasa lassin lea lahkonanvuohki dain dikšohámiin mat dál fállojuvvojit, nu vierrásat ollu sámi buhcciide, ahte dat sáhttet surgehit.
Dïsse lissine lea geatskanimmievuekie dejnie såjhtoehaamojne mah daelie faalesuvvieh, dan #ammes<adj><comp><attr> jïjnje saemien skïemtjijidie, dah maehtieh *surgehit.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš čalmmustahttit dan mo sáhttá eará láhkai bargat vai juvssašii daid sápmelaččaid geain lea gárrenváttisvuohta.
Saemiedigkien mïeleste vihkele dam vååjnesasse bïejedh guktie maahta jeatjah vuakan barkedh vuj dejtie saemide jaksa giejnie lea *gárrenváttisvuohta.
Sámediggi oaivvilda ahte mii dárbbašit buorebut čalmmustahttit kvalitehta dan dikšofálaldagas mii addojuvvo sámi gárrenávnnasgeavaheddjiide.
Saemiedigkien mïelen mietie mijjieh buerebelaakan daarpesjibie kvaliteetem dennie såjhtoefaalenassesne vååjnesasse bïejedh mij saemien vadtasåvva *gárrenávnnasgeavaheddjiide.
Dan oktavuođas čujuha Sámediggi iežas meannudeapmái áššis 43/11 kvalitehta ja buhcciidsihkarvuođa birra sámi buhcciid várás, mas čujuhuvvo dasa ahte buhcciid giella ja kultuvra ferte leat mielde indikáhtorin go galgá mihtidit kvalitehta ja buhcciidsihkarvuođa.
Dennie gaskesisnie Saemiedigkie jïjtjse gïetedæmman aamhtesisnie tjaatseste 43/11 kvaliteeth jïh #dasmoes<adj><cmp_plgen><cmp>vihtiesvoeten bïjre saemien skïemtjiji muhteste, mesnie dïsse tjaatseståvva ahte skïemtjiji gïele jïh kultuvre tjoevere mealtan årrodh *indikáhtorin goh edtja kvaliteetem jïh #dasmoes<adj><cmp_plgen><cmp>vihtiesvoetem mööledh.
Gárrenfuolahusas mas hálešteamit gaskal buohcci ja divššára lea deaŧalaš oassi dikšunvuogis, dat lea erenoamáš deaŧalaš.
*Gárrenfuolahusas mesnie håalomh #dasmoes<adj><sg><gen> jïh såjhteren gaskesne lea vihkele boelhke gïetedallemevuekeste, dïhte lea sjïere vihkele.
Alla fágalaš gelbbolašvuohta lea deaŧalaš eaktun buot dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš bargui.
Jolle faageles maahtaldahke lea vihkele moenemetsiehkine gaajhke starnen- jïh sosijaalefaagen barkose.
Mii oaidnit ahte ain lea stuorra dárbu máhtolašvuhtii sámi giela ja kultuvrra birra, ja máŋggakultuvrralaš áddejupmái dearvvašvuođa- ja sosiálafágalaš bargiid gaskkas buot dásiin.
Mijjieh vuejniejibie ahte annje lea stoere daerpies maahtaldahkese saemien gïelen jïh kultuvren bïjre, jïh *máŋggakultuvrralaš goerkesasse starnen- jïh sosijaalefaagen barkiji gaskesne gaajhkene daltesisnie.
Finnmárkkuklinihkka – Finnmárkku dearvvašvuohta lea álggahan guovttejagáš prošeavtta man ulbmil lea registreret stáhtusa dan gárrendivššus mii fállojuvvo sámi buhcciide dál, ja čielggadit dárbbu iešguđet spesialiserejuvvon dikšodoaibmabijuide mat konkrehta sáhttet nannet fálaldaga sámi álbmogii.
#Finnmárkkuklinihkka<np><top><sg><nom> – Finnmaarhken starne aelkiehtamme *guovttejagáš prosjeektem man ulmie lea staatusem dam registreeredh *gárrendivššus mij saemien skïemtjijidie daelie faalesåvva, jïh daerpiesvoetem tjïelkedieh ovmessie *spesialiserejuvvon såjhtoeråajvarimmide mah konkreetem maehtieh faalenassem saemien åålmegasse nænnoestidh.
Dán iskkadeami gaskaboddasaš logut čájehit ahte uhca oasáš dain lágidemiin gárrendikšoklinihkkii lea sámi gielddain.
Daan goerehtimmien annjebodts låhkoeh vuesiehtieh ahte onne boelhketje dejnie öörneminie *gárrendikšoklinihkkii lea saemien tjïeltine.
Dušše 12 % sis geat ohcet veahki sámi gielddain, ohcet sisa lágideami, ja badjel 40 % sis geat ohcet veahki sámi gielddain, ohcet poliklinihkalaš čuovvoleami.
Ajve12proseenth dejnie gïeh viehkiem saemien tjïeltine uhtsieh, sïjse öörnemen uhtsieh, jïh aatsolen 40 proseentigujmie dejnie gïeh viehkiem saemien tjïeltine uhtsieh, uhtsieh *poliklinihkalaš dåeriedimmiem.
Dat sáhttá mearkkašit ahte sámi buohccit háliidit eará lágan fálaldaga go dáža buohccit.
Dïhte maahta nimhtie ahte saemien skïemtjijh jeatjah dagkeres faalenassem sijhtieh gosse daaroen skïemtjijh.
Dan ferte veahkkebálvalus váldit vuhtii go sii áigot veahkehit sámi buhcciid.
Dam tjoevere viehkiedïenesje #<adv> seatadidh goh dah edtjieh saemien skïemtjijh viehkiehtidh.
Gielddat mat leat mielde dán iskkadeamis, raporterejit maiddái ahte eai leat galle sápmelačča geat ohcet veahki gárrenváttisvuođaid geažil.
Tjïelth mah mealtan daennie goerehtimmesne, aaj reektieh ahte eah gellie saemiem leah gïeh viehkien uhtsieh *gárrenváttisvuođaid dïete.
Okta sivain sáhttá leat ahte leat uhccán sápmelaččat geain leat gárrenváttisvuođat.
Akte sjïekijste maahta årrodh ahte leah onne saemieh giej leah *gárrenváttisvuođat.
Dattetge oaivvilda Sámediggi ahte lea beroštahtti geahčadit mii dasa sáhttá leat sivvan.
Darhkan Saemiedigkie jeahta ahte lea #aabparidh<vblex><iv><der_caus><vblex><tv><der_nomag><n><sg><nom> mijjieh dïsse gïehtjedibie maahta årrodh sjïekine.
Sámediggi oaivvilda ahte dutkan lea deaŧalaš ja oaidná ahte dárbbašuvvo dakkár kárten sámi guovlluin olggobealde Finnmárkku.
Saemiedigkien mïelen mietie dotkeme vihkele jïh vuajna ahte dagkeres goerehtalleme saemien dajvine daarpesjåvva Finnmaarhken ålkolen.
Davvi Dearvvašvuohta kártii 2011:s spesialistadearvvašvuođabálvalusaid geavaheami sámegiela hálddašanguovllu gielddain.
Noerhte Starne jaepien 2011 goerehtalli *spesialistadearvvašvuođabálvalusaid pråvhkoem saemiengïelen reeremedajven tjïeltine.
Dan kártema vuođul orru leamen nu ahte sámi gárrenávnnasgeavaheaddjit leat boarráset go ohcet veahki.
Dan goerehtallemen mietie vååjnoe dan ahte saemien *gárrenávnnasgeavaheaddjit årrodh båarasåbpoe goh viehkiem uhtsieh.
Dat lea fuolastahtti go sivvan dasa ii dárbbaš leat dat ahte sámi gárrenávnnasgeavaheaddjit vurdet guhkit ovdalgo ohcet veahki.
Dïhte lea *fuolastahtti gosse sjïekine dïsse ij daerpiesvoete dïhte leah ahte saemien *gárrenávnnasgeavaheaddjit guhkieslaakan aarebi vuertieh viehkiem uhtsieh.
Lea duođaštuvvon ahte sápmelaččaid gaskkas lea heahpat hállat gárrenváttisvuođaid birra, ja fáddá lea tabu-ášši sápmelaččaid gaskkas.
Ovdamearkka dihtii lea juhkanvuohki dakkár fáddá mas hárve lea sáhka sámi servodagas.
Vuesiehtimmien dïehre jovkemevuekie dagkeres aamhtese mesnie vaenie lea håaleme saemien siebriedahkeste.
Sis lea dat vásihus ahte sámi gárrenávnnasgeavaheaddjit dávjá leat oassin servodagas, ja sii vásihit hárve olggušteami.
Daj lea dïhte dååjrehts ahte saemien *gárrenávnnasgeavaheaddjit daamhtah årrodh boelhkine siebriedahken, jïh dah vaenie dååjrehtellieh *olggušteami.
Muhto seammás fertet mii dovddastit ahte go lea gárrenváttisvuohta, ii ge oktage birrasis jearat eallinvuogi birra ja juhkanvuohki lea váttisvuohtan, de oažžu váttisvuohta bistit.
Mohte seammasïenten tjoeveribie mijjieh boejhkesjidh ahte goh lea *gárrenváttisvuohta, ij aaj akte byjresisnie gænnah jielemevuekien bïjre gihtjh jïh jovkemevuekie dåeriesmoerine, dellie dåeriesmoere åådtje ryöhkedh.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 373. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 373. bielie 379 bielesne
Go gárrenávnnasgeavaheapmi lea dakkár ášši man birra ii galgga eisege hállat, de ferte hállagoahtit dan birra.
Gosse *gárrenávnnasgeavaheapmi lea dagkeres aamhtese man bïjre ij edtjh *eisege soptsestidh, dellie tjoevere dan bïjre #soptsestidh<vblex><tv><der_inchl><vblex><inf>.
Dušše dainna lágiin sáhttá juksat rievdadusa mii guhkit áiggi vuollái sáhttá mielddisbuktit eanet rabasvuođa váttisvuođa birra, ja fas dagahit ahte eanebut ohcet veahki.
Ajve dejnie vuekine maahta jorkestimmiem jaksedh mij guhkiem maahta jeenjelaakan mealtan buektedh *rabasvuođa dåeriesmoerenbïjre, jïh viht darjoejibie ahte jeenjebh viehkiem uhtsieh.
Borgguheapmi buktá dearvvašvuođa váttuid ja ii sosiála váttisvuođaid.
Soevestehteme starnen skaarah buakta jïh ij sosijaale dåeriesmoerh.
Borgguheamis lea oktavuohta ollu dávddaide, nugo ovdamearkka dihte váibmodávddaide ja borasdávddaide.
Duhpát lea dat gárrenávnnas mii suoláda eanemusat dearvvaš eallinjagiid.
Dågka dïhte krodth mij jeenjemes vervies jielemejaepiej sualede.
Vaikko ovdal lea gávnnahuvvon ahte sámi álbmogis lea unnit váibmodávddat, de lea dárbu áigeguovdilastit loguid dán suorggis, ja dasto lea dárbu geahčadit dan ođđa áiggi eallindábiid ektui go maiddái sámit lihkadit unnán.
Jalhts aarebi guajhtsadovveme ahte saemien åålmegen lea unnebe vaajmoefiejlieh, dellie lea daerpies *áigeguovdilastit låhkoej daennie suerkesne, jïh dehtie minngede lea daerpies dam orre tïjjem gïehtjedidh jielemevuekiej muhteste goh aaj saemieh vaenie svihtjieh.
Mii diehtit ahte sámi nuorat álget árat borgguhit go dáčča nuorat.
Mijjieh daejriejibie ahte saemien noerh aelkieh aarehlaakan soevestehtedh gosse daaroen noerh.
Mii diehtit maiddái ahte sámi albmát siseatnamis borgguhit eanet go ii sámi albmát.
Mijjieh aaj daejriejibie ahte saemien almah *siseatnamis jeenjelaakan soevestehtieh gosse ij saemien almah.
Dát mearkkaša dan ahte eastadanbarggu ferte heivehit jos das galgá leat beaktu.
Daate dïhte lea ahte heerredimmiebarkoe tjoevere sjïehtehtidh jis desnie galka årrodh effekte.
Mii diehtit ovdamearkka dihte ahte Sis-Finnmárkkus leat ollu albmát geat barget vuođđoealáhusas.
Mijjieh vuesiehtimmien dïehre daejriejibie ahte Sis-Finnmárkusne jïjnjh almah gïeh våaromejieliemassesne berkieh.
Sidjiide sáhttá leat eahpelunddolaš ja geavatlaččat váttis searvat dábálaš borgguhan heaitinkursii.
Dejtie maahta årrodh *eahpelunddolaš jïh praktihkelaakan geerve mealtan sïejhme soevestahtam orrijimmiekursesne.
Dákko ferte láhčit nu ahte eastadeapmi heivehuvvo sin gillii ja eallindábiide.
Daagkoe tjoevere dan laetjedh ahte heerredimmie sijjen gïelese jïh jielemevuekide sjïehtelåvva.
Mii diehtit ahte iskkadeapmi ruoŧa bealde boazodolliid gaskkas čájeha ahte sis geain leat šlundivuođa váttut lea stuorát várra geavahišgoahtit boastut alkohola.
Mijjieh daejriejibie ahte goerehtimmie svïenske bieleste bovtsesteeriji gaskesne vuesehte ahte daj giej leah hujniesvoeten skaarah stoerebe kaanne båajhtede alkohovlem utniegåetedh.
Sámediggi lea ollu gerddiid váldán ovdan dili mii lea árbevirolaš sámi ealáhusbargiin.
Saemiedigkie jïjnji aejkiej fraamme tsiehkiem vaalteme mij aerpiesïejhme saemien jieliemassenbarkijinie.
Sii ellet garra deattu vuolde servodaga beales olggobealde.
Dah garre leavloen nuelesne siebriedahkenbielesne jielieh bæjngolen.
Dát bealit váikkuhit dolliid fysalaš ja psykalaš dearvvašvuhtii.
Daah bielieh dijpieh steeriji fysihkeles jïh psykeles starnem.
Boazodoallit vásihit ahte sii leat oppa áiggi huššadili, go leat fuolas sin ja ealáhusa boahtteáiggis.
Bovtsesteerijh dååjrehtellieh ahte dah abpe tïjjem *huššadili, goh leah hoksesne daj jïh jieliemassen båetijen aejkien.
Sii vásihit noađđin dan go fertejit bealuštit ealáhusa vuoigadahttojuvvoma.
Dah maajsojne dam dååjrehtellieh goh tjoeverieh jieliemassem vaarjelidh *vuoigadahttojuvvoma.
SANAG doalai seminára skábmamánus 2010, mas boazodolliid psykalaš dearvvašvuohta lei okta fáttáid gaskkas.
SÁNAG seminaarem rahkan 2010 steeri, mesnie bovtsesteeriji psykeles starne lij akte aamhtesi gaskesne.
Semináras bukte dutkit, divššárat ja boazodoallit čielga signálaid.
Seminaaresne dotkijh buektiejin, såjhterh jïh bovtsesteerijh tjïelke signaalh.
Boazodolliin leat mearkkašahtti dearvvašvuođa váttut.
Bovtsesteerijinie leah *mearkkašahtti starnen skaarah.
Dáid leat dagahan ollu bealit main ollislaččat lea stuorra váikkuhus dearvvašvuhtii.
Daejtie dorjeme jïjnjh bielieh mejnie ellieslaakan lea stoere dïedte starnese.
Danne áigu Sámediggi fas čujuhit dan dárbbu mii dán joavkkus lea oažžut liigefuomášumi go guoská dearvvašvuođa váttuid eastadeapmái.
Dannasinie edtja Saemiedigkie viht dam daerpiesvoetem tjaatsestidh mij daennie dåehkien lea åadtjodh *liigefuomášumi goh starnen skaaraj heerredimmiem dæjpa.
Sámediggi háliida ahte čađahuvvojit kampánjat oassin gárrenávnnaseastadeaddji doaibmabijuin sámi servodagas.
Saemiedigkie sæjhta ahte tjïrrehtovvieh *kampánjat boelhkine *gárrenávnnaseastadeaddji råajvarimmijste saemien siebriedahkesne.
Deaŧalaš lea ahte dat njuolga leat ráhkaduvvon sámi álbmogii buot ahkejoavkkuid várás, ja leat kultuvrii heivehuvvon ja leat sámegillii.
Vihkele lea dah rïekte årrodh dorjesovveme saemien åålmegasse gaajhki aalteredåehkiej muhteste, jïh kultuvrese sjïehtelovveme jïh leah saemiengïelese.
Sámediggi deattasta ahte lea deaŧalaš fállat eastadeaddji doaibmabijuid árrat eallimis, ja háliida ahte čađahuvvojit kampánjat mat njuolga leat ráhkaduvvon vuođđo- ja joatkkaskuvllaid nuoraid várás.
Saemiedigkie tjïerteste ahte vihkele faaledh heerredæjja råajvarimmiej aarehken jieliemisnie, jïh sæjhta ahte tjïrrehtovvieh *kampánjat mah rïekte årrodh dorjesovveme våarome-jïhjåarhkeskuvli noeride.
Dasto leat buorit aktivitehtafálaldagat nuoraide báikegottiin deaŧalaš oassin gárrenávnnaseastadanbarggus.
Dehtie minngede leah buerieh *aktivitehtafálaldagat noeride sijjiegedtine vihkeles boelhkine *gárrenávnnaseastadanbarggus.
Dikšu Sámi pasieanttain lea vuoigatvuohta oažžut ovttaárvosaš gárrenávnnasdivššu mii váldá vuolggasaji sámi gielas ja kultuvrras.
Skïemtjesåjhteren saemien skïemtjijinie reakta åadtjodh seammavyörtegs *gárrenávnnasdivššu mij feelemesijjiem saemien gïeleste jïh kultuvreste vaalta.
Odne mii diehtit ahte dát gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras lea máŋggalágan.
Daenbiejjien mijjieh daejriejibie ahte daate maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne lea #gelliesåarts<adj><sg><nom>.
Jos galgá oažžut áigái buori gárrenávnnasdivššu sámiide miehtá riikka de oaivvilda Sámediggi ahte gárrenávnnasdivššu sámi pasieanttaide ferte ovddidit riikkalaš perspektiivvas.
Jis edtja tïjjese åadtjodh buerien *gárrenávnnasdivššu saemide abpe rïjhkem dellie Saemiedigkie jeahta ahte *gárrenávnnasdivššu saemien skïemtjijidie tjoevere rïjhken perspektijvesne evtiedidh.
Psykalaš dearvvašvuođa váttisvuođat ja gárrenávnnasgeavaheapmi gullet dávjá oktii.
Psykeles starnen dåeriesmoerh jïh *gárrenávnnasgeavaheapmi daamhtah ikth guvlieh.
Dan sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa ovddideapmái gárrenávnnasfuolahusas, sáhtášii min oaivila mielde geavahuvvot dat gelbbolašvuohta mii dál lea ovddiduvvon psykalaš dearvvašvuođas sámi pasieanttaide, ja mii sáhttá leat hui mávssolaš gárrenávnnasdikšui maid.
Dansaemien gïele- jïh kultuvremaahtaldahken evtiedæmman *gárrenávnnasfuolahusas, maahta mijjen aarvoen mietie åtnasovvedh dïhtemaahtaldahke mij daelie psykeles starnesne saemien skïemtjijidie evtiedovveme, jïh mij maahta årrodh dan vihkele *gárrenávnnasdikšui aaj.
Gárrenávnnasgeavaheaddjit ieža leat dovddahan ahte háliidit dakkár fálaldaga man oktavuođas sáhttet geavahit luonddu eanet dahje ahte fálaldat livččii vuođđuduvvon oktasaš doaimmaide.
*Gárrenávnnasgeavaheaddjit jïjtjh jeahteme ahte dagkeres faalenassem sïjhtedh man gaskesisnie maehtieh eatnemem jeenjelaakan utnedh jallh ahte faalenasse ektie darjoemidie tseegkesovveme.
Dat ahte čohkkát kantuvrras ja dušše hállat lea eahpelunddolaš.
Dah ahte kontovresne tjahkesjh jïh ajve soptsestidh lea *eahpelunddolaš.
Jos lea olgun luonddus šaddá ságastallan eanet lunddolaš, ja sáhttá šaddat álkit rahpasit daid váttisvuođaid ektui mat sis leat.
Jis lea ålkene eatnamisnie sjædta soptsestalleme jeenjelaakan iemie, jïh maahta aelhkieslaakan sjïdtedh *rahpasit daj dåeriesmoeri muhteste mah daj leah.
Sihke gielddat ja spesialistadearvvašvuođabálvalus fertejit láhčit eanet kulturvuđot ja gielalaččat heivehuvvon dikšuma.
Dovne tjïelth jïh *spesialistadearvvašvuođabálvalus tjoeverieh jeenjelaakan kultuvrevåaromem laetjedh jïh #gïele<n><adj><der_aadv><adv> sjïehtelovveme gïetedallemem.
Ferte sáhttit geahčadit molssaektosaš vugiid movt bargat olahan dihte fálaldagaiguin nu ollugiid go lea vejolaš.
Tjoevere maehtedh gïehtjedidh *molssaektosaš vuekieh guktie hïnnemen dïehre faalenassigujmie dan barkijibie jïjnjesidie goh gåarede.
Ovdamearkka dihte sáhttá johtti poliklinihkalaš divššu ovddideapmi leat okta vuohki juksat eambbogiid.
Vuesiehtimmien dïehre maahta juhtije *poliklinihkalaš såjhtoem evtiedidh årrodh akte vuekie jïjnjebidie jaksedh.
Dát mearkkaša dan ahte veahkkeapparáhta dikšu geavaheddjiid doppe gos sii leat.
Daate dïhte lea ahte *veahkkeapparáhta skïemtjesåjhteren utneji debpene gusnie dah leah.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 374. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 374. bielie 379 bielesne
Dasa lassin ferte bidjat eanet resurssaid vai bearrašiid ja fierpmádaga sáhttá váldit mielde dikšumis nu árrat go lea vejolaš.
Dïsse lissine tjoevere jeenjelaakan vierhtieh vuj fuelhkieh bïejedh jïh vearmadahkem maahta mealtan gïetedallemistie vaeltedh dan aarehkem goh gåarede.
Go dainna galggaš lihkostuvvat de fertejit guovddáš eiseválddit bidjat resurssaid dakkár gárrenávnnasfuolahusa ovddideapmái mas lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras.
Gosse dejnie edtja lahkaskidh dellie tjoeverieh jarngen åejvieladtjh vierhtieh bïejedh dagkeres *gárrenávnnasfuolahusa evtiedæmman mesnie lea maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne.
Dalle ferte juolludit ruđaid dutkamii ja ovddideapmái.
Dellie tjoevere beetnegh dotkemasse laeviehtidh jïh evtiedæmman.
Ferte maiddái rekrutteret bargiid geain lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras gárrenávnnasdikšui, muhto maiddái gelbbolašvuođa nannemii sámegielas ja sámegiela ja sámi kultuvrra birra veahkkeapparáhta siskkobealde.
Tjoevere aaj barkijh dåårrehtidh giej lea maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne *gárrenávnnasdikšui, mohte aaj maahtaldahken nænnoestæmman saemiengïelesne jïh saemiengïelen jïh saemien kultuvren bïjre *veahkkeapparáhta sisnjelen.
Dán oktavuođas leat oahppoásahusat deaŧalaččat.
Daennie gaskesisnie learoeinstitusjovnh vihkele.
Kulturáddejupmi lea deaŧalaš gelbbolašvuohta mii addá buori vuođu kulturgelbbolašvuhtii.
Kultuvregoerkese vihkeles maahtaldahke mij buerie våaromem vadta kultuvremaahtaldahkese.
Mii oaidnit ahte eaktun čálgobálvalusa geavahusas lea ahte olbmuin geat dikšot lea kulturáddejupmi ja kulturgelbbolašvuohta sámi gielas ja servodateallimis.
Mijjieh vuejniejibie ahte moenemetsiehkine murriedïenesjen åtnosne lea ahte almetjinie gïeh jïjtjedh skïemtjesåjhtere kultuvregoerkese jïh kultuvremaahtaldahke saemien gïelesne jïh siebriedahkejieledesne.
Deaŧalaš lea ahte gelbbolašvuohta sámi gárrenávnnasdivššus psykalaš dearvvašvuođabálvalusas nannejuvvo ja fievrriduvvo dikšunásahusaide ja gielddaide, sihkkarastin dihte ahte sámi pasieanttat gozihuvvojit buori vuogi mielde.
Vihkele lea ahte maahtaldahke saemien *gárrenávnnasdivššus psykeles verviesvoetendïenesjisnie nænnoeståvva jïh gïetedallemeinstitusjovnide jïh tjïeltide foeresjåvva, gorredimmien dïehre ahte saemien skïemtjijh buerien vuekien mietie geehtedovvieh.
SANAG lea ollu jagiid bargan psykalaš dearvvašvuođa dikšumiin ja gárrenávnnasváttisvuođaiguin sámi giella- ja kulturperspektiivvas.
SÁNAG jïjnji jaepiej psykeles starnen gïetedalleminie barkeme jïh *gárrenávnnasváttisvuođaiguin saemien gïele- jïh kultuvreperspektijvesne.
Danne lea SANAG:is máhttu ja vásihusat mat leat mávssolaččat mii guoská sámi pasieanttaid gárrenávnnasfuolahussii.
Dannasinie lea SÁNAGen maahtoe jïh dååjrehtsh mah vihkele mij saemien skïemtjiji dæjpa *gárrenávnnasfuolahussii.
Ferte sihkkarastit ahte dat vásihusat ja máhttu fievrriduvvojit guoskevaš dikšunásahusaide, ja gielddaide mat barget eastadanbargguin ja joatkkadivššuin.
Tjoevere gorredidh ahte dah dååjrehtsh jïh maahtoe sjyöhtehke gïetedallemeinstitusjovnide foeresjovvieh, jïh tjïeltide mah heerredimmiebarkojne jïh jåarhkesåjhtojne berkieh.
Lihkostuvvamii lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte joatkkadikšunmállet váldet vuolggasaji sámi kultuvrras ja eallinvugiin, ja ahte daid sáhttá heivehit sierra ahkejoavkkuide.
Lahkaskæmman lea aejvie daerpies vihkele ahte jåarhkegïetedallemegoerh feelemesijjiem saemien kultuvreste jïh jielemevuekine vaeltieh, jïh ahte dejtie maahta sjïere aalteredåehkide sjïehtehtidh.
Sámediggi oaidná lunddolažžan ahte SANAG lea guovddážis go guoská gárrenávnnasfuolaheami ovddideapmái sámi pasieanttaid várás riikkalaš perspektiivvas.
Saemiedigkie iemine vuajna ahte SÁNAG jarngesne goh dæjpa *gárrenávnnasfuolaheami evtiedimmiem saemien skïemtjiji muhteste rïjhken perspektijvesne.
Guovddážis ferte maiddái leat ahte fálaldat maiddái sidjiide geat rahčet gárrenávnnashástalusaiguin ja psykalaš váttuiguin fárrolága sihkkarastojuvvo.
Jarngesne tjoevere aaj årrodh ahte faalenasse aaj dejtie gïeh daamkoeh *gárrenávnnashástalusaiguin jïh psykeles skaarajgujmie ektesne gorredåvva.
Sii geain lea dárbu oažžut gárrenávnnasdivššu seammás go sis leat psykalaš váttut sáhttet vásihit dan, ahte sii eai sáhte oažžut divššu gárrenávnnasváttisvuođaide psykalaš váttuid geažil, go sidjiide maiddái sáhttá biehttaluvvot addimis dikšunfálaldat psykiatriijas dainna ákkain go sii leat gárremin.
Dah giej lea daerpies åadtjodh *gárrenávnnasdivššu seammasïenten goh daj leah psykeles skaarah maehtieh dam dååjrehtalledh, ahte eah maehtieh dah såjhtoem åadtjodh *gárrenávnnasváttisvuođaide psykeles skaaraj dïete, goh dejtie aaj maahta vedtedh nyöjhkesovvedh gïetedallemefaalenasse psykiatrijesne dejnie *ákkain goh dah leah *gárremin.
Sámediggi oaidná ahte sáhttá leat hástalussan sámi pasieanttaid fálaldahkii dalle go struktuvrrat dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas rievdaduvvojit.
Saemiedigkie vuajna ahte maahta årrodh haestieminie saemien skïemtjiji faalenassese dellie goh struktuvrh starnen- jïh hoksendïenesjisnie jarkestuvvieh.
Ovttasdoaibmanođastusa mielde biddjojuvvo gárrenávnnasdikšu ja gárrenávdnasiid boastut geavaheddjiid čuovvoleapmi eanet ja eanet gielddaide.
*Ovttasdoaibmanođastusa mealtan bïejesåvva *gárrenávnnasdikšu jïh krodti båajhtede #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> utnijidie dåeriedidh jïh jeenjelaakan tjïeltide.
Sámediggi deattasta ahte gielddain lea ovddasvástádus addit sámi pasieanttaide fálaldaga mii lea gielalaččat ja kultuvrralaččat heivehuvvon, sorjjakeahttá das gullet go gielddat sámi giellahálddašanguvlui vai eai.
Saemiedigkie tjïerteste ahte tjïelti lea dïedte saemien skïemtjijidie faalenassem vedtedh mij #gïele<n><adj><der_aadv><adv> jïh kulturellelaakan sjïehtelovveme, *sorjjakeahttá desnie guvlieh gosse tjïelth saemien gïelereeremedajvese vuj eah.
Sámediggi vuorjašuvvá maiddái dainna go lea evttohuvvon ahte guovlupsykiatralaš guovddážat sámi guovlluin heaittihuvvojit, go dain áinnas lea viiddis fágagelbbolašvuohta dán suorggis.
Saemiedigkie aaj dejnie vaajva goh uvtedovveme ahte *guovlupsykiatralaš jarngh saemien dajvine illesuvvieh, goh dejnie maaje lea vijries faagemaahtaldahke daennie suerkesne.
Lávdegoddi deattasta ahte vejolaš heaittihemiid oktavuođas ferte sihkkarastit ahte gelbbolašvuohta ja resurssat sirdojuvvojit ja fievrriduvvojit viidáseappot ávkin sámi pasieanttaide.
Moenehtse tjïerteste ahte nupies illemi gaskesisnie tjoevere gorredidh ahte maahtaldahke jïh vierhtieh sertiestuvvieh jïh vijriebasse foeresjovvieh nåhtojne saemien skïemtjijidie.
Joatkkadikšu guovddážis Sámi geavaheaddjit dihtet muitalit ahte gielddain lea heajos ja váilevaš joatkkadikšu.
Jåarhkeskïemtjesåjhteren jarngesne Saemien utnejh daejrieh soptsestidh ahte tjïeltine lea geerve jïh fååtesæjja jåarhkesåjhtoe.
Buori spesialistafálaldaga beaktilvuohta sáhttá mannat áibbas duššás, jos geavaheaddji ii oaččo doaibmi joatkkadivššu maŋŋá go boahtá ruoktot.
Buerien *spesialistafálaldaga eadtjohkevoete maahta aejvie mïnnedh *duššás, jis ij utnije åadtjoeh funksjovnelle jåarhkesåjhtoen mænngan goh gåetide båata.
Dan mii lea buorre joatkkadikšu, fertejit geavaheaddjit dávjá ieža leat mielde meroštallamin.
Dam mij buerie jåarhkesåjhtoe, tjoeverieh utnejh daamhtah jïjtjh mealtan årrodh aerviedidh.
Mii diehtit ahte sámi geavaheddjiide lea deaŧalaš ahte gielddalaš veahkkeapparáhta diehtá makkár mearkkašupmi sámi gielas ja kultuvrras lea, dalle go geavaheaddji áiggošii álggahit gárrenávnnas friija eallima ruovttugielddas.
Mijjieh daejriejibie ahte saemien utnijidie vihkele ahte #tjïelte<n><adj><sg><nom> *veahkkeapparáhta daajra magkeres mïerhkesjimmie saemien gïelesne jïh kultuvresne lea, dellie goh utnije edtja aelkiehtidh krodth frïjje jielemem årrometjïeltesne.
Ollugiidda sáhttá maiddái leat deaŧalaš ahte bearaš ja fierpmádat leat mielde joatkkadivššus.
Jïjnjesidie maahta aaj årrodh vihkele ahte fuelhkie jïh vearmadahke mealtan årrodh jåarhkesåjhtosne.
Sámi giella ja kulturgelbbolašvuohta lea seamma deaŧalaš joatkkadivššus go dikšunfálaldagas ge.
Saemien gïele jïh kultuvremaahtaldahke lea seamma vihkeles jåarhkesåjhtosne gosse gïetedallemefaalenassesne aaj.
Danne lea deaŧalaš ahte gielddain lea dakkár bálvalus mas lea gelbbolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras.
Dannasinie vihkele ahte tjïelti lea dagkeres dïenesje mesnie lea maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne.
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 375. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 375. bielie 379 bielesne
Evttohusat
Uvtelassh
Evttohus 1
Uvtelasse 1
Evttohus Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus, Geir Johnsen, Mariann Wollmann Magga, Jørn Are Gaski ja Marit Kirsten A.
Uvtelasse Bargijekrirrien saemiedigkiedåehkeste, Geir Johnsen, Mariann Wollmann Maggan, Jørn Are Gaski jïh Marit Kirstenen #a<n><abbr><sg><gen>
Gaup Norgga Sámiid Riikkasearvvis Silje Karine Muotka, Kirsti Guvsám, Miriam Paulsen, Árjjas, Odd Iver Sara, Åarjel-Saemiej Gielhas, Leif Aksel Renfjell ja Johttisápmelaččaid listus, Anders Somby jr.
Gaup Nöörjen Saemiej Rihjkesiebreste Silje Karine Muotka, Kirsti Guvsám, Miriam Paulsen, Árjesne, Odd Iver Sara, #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gielhas, Leif Aksel Renfjell jïh Juhtijesaemiej *listus, Anders Sombyn jr.
Lasáhus maŋŋá maŋimuš teakstaoasi:
Lissie mænngan minngebe teeksteboelhken:
Sámediggi oaivvilda ahte buot sámi pasieanttain leat vuoigatvuođat geavahit sámegiela dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas, maiddái gielddain mat leat olggobealde sámegiela hálddašanguovllu.
Saemiedigkien mïelen mietie gaajhke saemien skïemtjiji leah reaktah saemiengïelem starnen- jïh hoksendïenesjisnie utnedh, aaj tjïeltine mah leah saemiengïelen reeremedajvem ålkolen.
Sámediggi oaivvilda ahte struktuvrraid ferte heivehit sámi pasieanttaide nu ahte sii ožžot heivehuvvon divššu juohke sajis.
Saemiedigkien mïelen mietie struktuvrh tjoevere saemien skïemtjijidie dan sjïehtehtidh ahte dah sjïehtelovveme såjhtoem fïerhtede sijjeste åadtjoeh.
Sámedikki oaivila mielde lea deaŧalaš ahte doaibmabijut leat njuolga heivehuvvon sámi gárrenfuolahussii nugo ovdamearkka dihte johtti poliklinihkalaš divššu ovddideapmi, ja dasto nannet DPS sámi guovlluin.
Saemiedigkien aarvoen mietie vihkele ahte råajvarimmieh rïekte sjïehtelovveme saemien *gárrenfuolahussii goh vuesiehtimmien dïehre juhtije *poliklinihkalaš såjhtoem evtiedidh, jïh dehtie minngede nænnosth *DPS saemien dajvine.
Evttohus 2
Uvtelasse 2
Ovddádusbellodaga evttohus, Hans Eriksen:
#Ovddádusbellodat<np><sg><gen> uvtelasse, Hans Eriksenem
Ovddádusbellodat doarju vuosttaš teakstaoasi, muhto háliida bidjat čuovvovaš teavstta dan sadjái:
#Ovddádusbellodat<np><sg><nom> voestes teeksteboelhkem dåårje, mohte sæjhta minngebe teekstem dan sijjeste bïejedh:
Dan sadjái go bidjat guovddážii etnihkalašvuođa, lea deaŧaleappo bidjat guovddážii dan ahte buohkat geat rahčet gárrenávnnassorjjasvuođain sorjjakeahttá etnihkalaš duogážis, de leat sis iešguđege lágan áššečuolmmat, sierralágan sivat manne gárihuhttit iežaset ja sis lea sierralágan dárbu oažžut divššu ja veahki.
Dan sijjeste gosse jarngese bïejedh *etnihkalašvuođa, lea vihkielåbpoen jarngese dam bïejedh ahte gaajhkesh gïeh daamkoeh *gárrenávnnassorjjasvuođain *sorjjakeahttá *etnihkalaš duekesne, dellie årrodh daj ovmessie dagkeres aamhtesentjoelmh, ovmessie sjïekh #lihtie<n><der_huhtti><vblex><tv><inf> mïnnin jïjtjemsh jïh daj lea ovmessie daerpies åadtjodh såjhtoen jïh viehkiem.
Danne lea áibbas vealtameahttun deaŧalaš ahte gárrendivššus leat máŋggalágan fálaldagat jos galgá lihkostuvvat.
Dannasinie lea aejvie daerpies vihkele ahte *gárrendivššus leah gelliesåarhts faalenassh jis edtja lahkaskidh.
Máŋggalágan fálaldagaid vuođul sáhttá buohkaide fállat veahki sin iežaset hástalusaid ja eavttuid mielde.
Gelliesåarhts faalenassi mietie maahta gaajhkesidie viehkiem faaledh daj jïjtjsh haestemi jïh moenemetsiehkiej mietie.
Buriid spesialistafálaldagaid beaktilvuohta sáhttá mannat áibbas duššás jos pasieanttaide ii fállojuvvo dakkár joatkkadikšu mii doaibmá go sii bohtet ruoktot.
Buorre gárrendikšui gullá maiddái buorre dikšu maŋŋá ja mas lea gelbbolašvuohta pasieantta gielas ja kultuvrras.
Buerie *gárrendikšui aaj gåvla buerie skïemtjesåjhterenmænngan jïh mesnie lea maahtaldahke skïemtjijen gïelesne jïh kultuvresne.
Lávdegotti ráva
Moenehtsen bïhkedimmie
Lávdegottis eai leat eanet mearkkašumit dahje evttohusat ja rávve Sámedikki mearridit čuovvovačča:
Moenehtsen eah leah jeenjebh mïerhkesjimmieh jallh uvtelassh jïh Saemiedigkiem nihtetjæsta nænnoestidh #minngebe<adj><sg><gen>:
Sámediggi doarju muđui sámediggeráđi árvalusevttohusa.
Saemiedigkie voen saemiedigkieraerien åssjelenuvtelassem dåårje.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 36 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #36<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebevuekienmietie dorjesovvi:
Evttohus 2 hilgojuvvui 33 jienain.
Uvtelasse 2 #33<num><sem_phonenr><sg><nom> tjoejine beelhkesovvi.
3 jienastedje beali.
3 bieliem gïelem vedtiejin.
Evttohus 1 mearriduvvui 33 jienain 3 jiena vuostá.
Uvtelasse 1 33 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
Bajásšaddan- fuolahus- ja oahppolávdegotti ráva mearriduvvui 33 jienain 3 jiena vuostá.
Byjjenimmie- hokse- jïh studijemoenehtsen bïhkedimmie 33 tjoejine 3:n tjoejen vuestie nænnoestovvi.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Marit Kirsten Anti Gaup, áššejođiheaddji Gunn-Britt Retter
Lahtestimmie Replihke 1 Marit Kirstenen Anti Gaup, aamhtesenjuhtiehtæjja Gunn-Britten Retter
Čoahkkingirjji čállit: Ellen Aina Eira/Ellen Mienna 376. siidu 379 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Ellen Aina Eira/Ellenen Miennan 376. bielie 379 bielesne
Silje Karine Muotka Anne-Marit Eira Marit Kirsten Anti Gaup 2 Miriam Paulsen Silje Karine Muotka 3 Hans J. Eriksen Silje Karine Muotka Geir Johnsen Kirsti Guvsám 4 Anders Somby jr.
Silje Karinen Muotkam Anne-Marit Eira Marit Kirstenen Anti Gaup 2:n Miriamen Paulsen Silje Karinen Muotka 3 Hansen J./j. Eriksen Silje Karinen Muotkam Geir Johnsen Kirstijjen Guvsám 4:n Andersen Sombyn #jr<n><abbr><sg><gen>
Marit Kirsten Anti Gaup Silje Karine Muotka Trond Are Anti Anders Somby jr.
Marit Kirstenen Anti Gaup Silje Karinen Muotkam Trond Aren Anti Andersen Sombyn jr.
5 Silje Karine Muotka Geir Tommy Pedersen Miriam Paulsen Rolf Johansen Silje Karine Muotka 6 Heidi Persdatter Greiner Haaker
5 Silje Karinen Muotkam Geir Tommyn Pedersen Miriamen Paulsen Rolfen Johansen Silje Karinen Muotka 6 Heidijjen Persdatter Greiner Haaker
Marit Kirsten Anti Gaup
Marit Kirsten Anti Gaup
Rolf Johansen Trond Are Anti Heidi Persdatter Greiner Haaker 7 Alf Isaksen 8 Ronny Wilhelmsen 9 Ragnhild Melleby Aslaksen 10 Egil Olli 11 Kirsti Guvsám 12 Stig Furu Marit Kister Anti Gaup, áššejođiheaddji
Rolfen Johansen Trond Aren Anti Heidijjen Persdatter Greiner Haaker 7:n Alfen Isaksenen 8:n Ronnyn Wilhelmsenen 9:n Ragnhilden Melleby Aslaksen 10:n Egilen Ollijjen 11:n Kirstijjen Guvsámen 12:n Stigen Furum Marijjh *Kister Anti Gaup, aamhtesenjuhtiehtæjja
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Easttadeapmi, dikšu ja maŋit áiggi dikšu (ettervern) leat golbma guovddáš fáttá mat leat hui dehálaččat go galgá hábmet ollislaš gárrenmirkodivššu.
*Easttadeapmi, skïemtjesåjhtere jïh soejmehth tïjjen skïemtjesåjhterem (*ettervern) årrodh golme jarngh aamhtesen mah leah dan vihkele goh edtja hammoedidh ellies *gárrenmirkodivššu.
Mii diehtit dál ahte gárrenmirkováttisvuođaid čoavdin lea čadnon kultuvrii, ja sáhttá leat iešguđetládje iešguđetlágan kultuvrrain.
Mijjieh daelie daejriejibie ahte *gárrenmirkováttisvuođaid tjuevteme kultuvrese #gårredidh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><prfprc>, jïh maahta årrodh joekehtslaakan ovmessie kultuvrine.
Gárrenmirkkot ja gárrenmirkkuid geavaheapmi leat fáttát maid birra ii ságastallojuvvo sámi servodagas ja sáhttá dan dihte váttis olahit vehkiin.
Krodth jïh krodti pråvhkoe aamhtesh mej bïjre ij saemien siebriedahkesne soptsestallh jïh maahta dan dïehre geerve viehkine hïnnedh.
Dákkár jávohisvuohta sáhttá maid dahkat ahte váttisvuođat besset stuorrut ovdal go olbmot ožžot veahki.
Dagkeres sjaevehtsvoete maahta aaj darjodh ahte dåeriesmoerh åadtjoeh aarebi stuerebe sjïdtedh goh almetjh viehkiem åadtjoeh.
Sámedikki mielas lea dehálaš deattuhit gárrenmirkkuid boasttogeavaheami eastadeami maiddái vai dát jávohisvuohta botkejuvvo.
Saemiedigkien mïeleste vihkele tjïelkestidh krodti *boasttogeavaheami heerredimmiem aaj vuj daate sjaevehtsvoete böörhkesåvva.
Otná dikšunvugiid lahkonanvuogit leat nu apmasat ahte sáhttet baldit ollu sámi pasieanttaid.
Daanbeajjetje gïetedallemevuekiej geatskanimmievuekieh leah dan ammes ahte maehtieh jïjnje saemien skïemtjijh beltedh.
Sámedikki mielas lea dehálaš geahččat movt sáhttá earáládje bargat vai olaha sápmelaččaid geain leat gárrenmirkováttisvuođat.
Saemiedigkien mïeleste vihkele gïehtjedidh guktie maahta jeatjahlaakan barkedh vuj saemieh hænna giejnie leah *gárrenmirkováttisvuođat.
Sámi pasieanttain lea riekti oažžut ovttadássásaš gárrenmirkodivššu mas sámegiella ja sámi kultuvra lea divššu vuođđun.
Saemien skïemtjiji lea reaktoe åadtjodh seammavyörtegs *gárrenmirkodivššu mesnie saemiengïele jïh saemien kultuvre såjhtoen våaroeminie.
Mii diehtit ahte odne rievddada gelbbolašvuohta.
Mijjieh daejriejibie ahte daenbiejjien maahtaldahke #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><sg>.
Sámedikki mielas ferte gárrenmirkofálaldagas sámi pasieanttaide leat našunála perspektiiva vai oažžu buori gárrenmirkodikšo-fálaldaga sámi pasieanttaide olles riikkas.
Saemiedigkien mïeleste tjoevere *gárrenmirkofálaldagas saemien skïemtjijidie årrodh nasjonaale perspektijve vuj åådtje bueriem *gárrenmirkodikšo-faalenassem saemien skïemtjijidie abpe rïjhkesne.
Psyhkalaš buozanvuohta ja gárrenmirkoboasttugeavaheapmi leat dávjá olbmuin oktanis.
Psykeles fiejlie jïh *gárrenmirkoboasttugeavaheapmi leah daamhtah almetjinie seammasïenten.
Go hukse sámegiel ja kulturgelbbolašvuođa gárrenmirkodivššus, de oaivvilda Sámediggi ahte gelbbolašvuohta mii juo lea huksejuvvon psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusas sáhttá leat mávssolaš gárrenmirkodikšui.
Goh bigkie saemiengïeleh jïh kultuvremaahtaldahkem *gárrenmirkodivššus, dellie Saemiedigkie jeahta ahte maahtaldahke mij joe psykeles verviesvoetendïenesjisnie bigkesovveme maahta årrodh vihkele *gárrenmirkodikšui.
Guovddáš eiseválddit fertejit bidjat resurssaid vai sáhttá hukset gárrenmirkodivššu mas lea gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras.
Jarngen åejvieladtjh tjoeverieh vierhtieh bïejedh vuj maahta bigkedh *gárrenmirkodivššu mesnie lea maahtaldahke saemiengïelesne jïh saemien kultuvresne.
Sámediggi vuordá ahte juolluduvvojit ruđat dutkamii ja ovdánahttimii.
Saemiedigkie vuarta ahte beetnegh dotkemasse laeviehtovvieh jïh evtiedæmman.
Lea dárbbašlaš háhkat bargiid geain lea gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras vai sámi pasieanttat ožžot buori gárrenmirkodivššu, ja ahte gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras bargiin buot dásiin veahkkeásahusain nannejuvvo.
Daerpies barkijh skååffedh giej lea maahtaldahke saemiengïelesne jïh saemien kultuvresne vuj saemien skïemtjijh bueriem åadtjoeh *gárrenmirkodivššu, jïh ahte maahtaldahke saemiengïelesne jïh saemien kultuvresne barkijinie gaajhkene daltesisnie viehkieinstitusjovnine nænnoeståvva.
Buori erenoamášdivššu ávki sáhttá áibbas jávkat jus pasieanttat eai oaččo buori maŋit áiggi divššu (ettervern) go bohtet ruoktot.
Buerien sjïeresåjhtoen nåhtoe maahta aejvie jaavoelidh jis eah skïemtjijh bueriem åadtjoeh soejmehth tïjjen såjhtoem (*ettervern) goh gåetide båetieh.
Buorre gárrenmirkodikšu sámi pasieanttaide sisttisdoallá maid buori maŋit áiggi divššu (ettervern) mas lea gelbbolašvuohta sámegielas ja sámi kultuvrras.
Buerie *gárrenmirkodikšu saemien skïemtjijidie aaj åtna bueriem soejmehth tïjjen såjhtoem (*ettervern) mesnie lea maahtaldahke saemiengïelesne jïh saemien kultuvresne.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 24.02.12 dii. 12.00.
Aamhtesem gïetedidh 24.02.12 ts. illesovvi 12.00.
Vuolláičállit leat lohkat čoahkkinbeavdegirjji, ja leat gávnnahan ahte čoahkkingirjái fievrriduvvon mearrádusat leat nu movt Sámediggi mearridii.
Nualan tjaelijh leah tjåanghkoenbuertiegærjam lohkedh, jïh årrodh guajhtsadamme ahte buertiegærjese foeresjovveme nænnoestahkh dan guktie Saemiedigkie nænnoesti.
Kárášjohka 14.03.2012
Karasjohke 14.03.2012
Dievasčoahkkinjođihangoddi
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtse
Jarle Jonassen Toril Bakken Kåven jođiheaddji
Jarlen Jonassen Torilen Bakken Kåvenen juhtiehtæjja
Jørn Are Gaski Hilde Anita Nyvoll
Jørn Are Gaski Hilde Anita Nyvoll
Mathis Nilsen Eira
Mathis Nilsen Eira
Čoahkkingirji 02/12
Buertiegærja 02/12
Ávjuvárgeaidnu 50, N-9730 Kárášjohka
Ávjovárgeaidnu 50, #N-9730<num><sg><nom> Karasjohke
Telefon +47 78 47 40 00
Telefovne +47 78 47 40 00
Telefaks +47 78 47 40 90
Telefaks +47 78 47 40 90
samediggi@samediggi.no
*samediggi@*samediggi.nov
www.samediggi.no
*www.*samediggi.nov
Áigi: 18.04.12 - 19.04.12 Báiki: Kárášjogas
Tïjje: 18.04.12 - 19.04.12 sijjie: Karasjohkesne
Áššelistu
Aamhtesenlæstoe
013/12Vuođđudeapmi 014/12Sámediggeráđi doaibmadieđáhus 015/12Gažaldagat Sámediggeráđđái 016/12Ođđa áššiid dieđiheapmi 017/12Sámi vuoigatvuođat bioteknologalaš ovddideamis 018/12Sámediggeráđi čilgehus sámi giella birra 019/12St.prop.
013/*12Vuođđudeapmi 014/*12Sámediggeráđi darjomebïevnese 015/*12Gažaldagat Saemiedigkieraaran 016/*12Ođđa aamhtesidie bïeljelidh 017/*12Sámi reaktah *bioteknologalaš evtiedimmeste 018/*12Sámediggeráđi tjïelkestimmie saemien gïele bïjre 019/*12St.*prop.
70L Rievdadusat oassálastinlágas, mearraresursalágas ja finnmárkolágas (riddoguolástuslávdegottis)
*70L Jorkestimmieh mealtan årromelaakeste, mearoevierhtielaakesne jïh *finnmárkolágas (gaedtiegöölememoenehtsisnie)
Čoahkkináiggit
Tjåanghkoentïjjh
18/12
18/12
pseudo_tmx_data/SP-14-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-14-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak DC014/12
Aamhtese/*Sak *DC014/12
Sámediggeráđi doaibmadieđáhus
Saemiedigkieraerien darjomebïevnese
Arkiiva
Arkijve
Arkiiváššenr.
Arkijveaamhtesnr.
SF
SF/Sf
12/1790
12/1790
Ášši meannudeapmi álggahuvvui cuoŋománu 18.04.12 dii. 08.50.
Aamhtesem gïetedidh aelkiehtovvi voerhtjen 18.04.12 ts. 08.50.
I Mildosat
I Lissiepaehperh
NrBeaiviGeas/GeasaNamahus
*NRBeaiviGeas/*GeasaNamahus
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi árvalus Sámediggái
Saemiedigkieraerien åssjele Saemiedægkan
Sámediggi váldá Sámediggeráđi doaibmadieđáhusa áigodagas guovvamánu 8. b. – njukčamánu 29. b. 2012 diehtun.
Saemiedigkie Saemiedigkieraerien darjomebïevnesem boelhkeste goevten 8. b. vaalta – njoktjen 29. b. 2012 daajrojne.
1 Álggahus
Dát dieđáhus guoská áigodahkii guovvamánu 8. b. njukčamánu - 29. b. 2012 ja čatnasa Sámedikki 2012 bušehttii.
Daate bïevnese boelhkem goevten 8. b. njoktjen dæjpa - 29. b. jaepien 2012 jïh gårrelge Saemiedigkien 2012 beetnehsoejkesjasse.
Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan ovtta čoahkkima ja lea meannudan 25 ášši.
Saemiedigkieraerie daennie boelhkesne aktem tjåanghkoem åtneme jïh 25 aamhtesh gïetedamme.
Nugo oidno geahčastagas www.sametinget.no de lea ráđđi searvan ollu čoahkkimiidda ja ovddastemiide.
Goh læstosne vååjnoe *www.*sametinget.nov dellie raerie jïjnjine tjåanghkojne mealtan jïh *ovddastemiide.
Dásseárvu
Mïrrestalleme
Norgga stáhta gažadeapmi ON nissonvealahanlávdegotti birra
Nöörjen staaten *gažadeapmi ON nyjsenæjjanjoekehtsgïetedimmiemoenehtsen bïjre
ON nissonvealahanlávdegottis (CEDAW) lea ovddasvástádus čuovvolit dan movt stáhtat čuovvolit ON nissonvealahankonvenšuvnna.
ON nyjsenæjjajoekehtsgïetedimmiemoenehtsen (*CEDAW) lea dïedte dam dåeriedidh guktie staath dåeriedieh ON:n nyjsenæjjajoekehtsgïetedimmiekonvensjovnem.
Sámediggi lei mielde áicin dalle go Norga gažaduvvui Genèvas 16.2.2012.
Saemiedigkie lij mealtan sierngiejinie dellie goh Nöörje *gažaduvvui *Genèvas 16.2.2012.
Sámediggeráđđi lea vuoruhan dán barggu, ja lea ovddidan sámi nissoniid hástalusaid riikkaidgaskasaš forumii.
Saemiedigkieraerie daam barkoem prijoriteradamme, jïh saemien nyjsenæjjaj haestemh gaskenasjonaale forumese evtiedamme.
Sámediggi attii cealkámuša gávccát raporteremii movt Norga ollašuhttá nissonvealahankonvenšuvnna rivttiid.
Saemiedigkie jiehtegem gaaktsede reektemasse vedtieji guktie Nöörje nyjsenæjjajoekehtsgïetedimmiekonvensjovnem tjïrrehte reaktoeh.
Cealkámušas válddii Sámediggi ovdan sámi nissonolbmuid dearvvašvuođa, sámi nissonolbmuid vuođđoealáhusain ja dan go váilu máhttovuođđu sámi nissonolbmuid birra.
Jiehtiegistie Saemiedigkie fraamme saemien nyjsenæjjaj starnem vaeltieji, saemien nyjsenæjjaj våaromejieliemassijste jïh dam goh maahtoevåarome saemien nyjsenæjjaj bïjre fååtese.
CEDAW dovddahii fuola dan geažil go sámi nissonat ain gártet gillát ollu vealaheami, ja maiddái go leat váttisvuođat oažžut dohkálaš dearvvašvuođafálaldaga.
*CEDAW hoksem dan dïete jiehtieji goh saemien nyjsenæjjah annje sjidtieh jïjnjem joekehtsgïetedimmiem töölledh, jïh aaj goh leah dåeriesmoerh dåhkasjamme starnenfaalenassem åadtjodh.
Konklušuvdnan dása, rávvii lávdegoddi ráđđehusa sihkkarastit dan ahte sámi nissonolbmot ožžot dohkálaš dearvvašvuođafálaldaga, ja dohkálaš psykalaš dearvvašvuođadivššu.
Konklusjovnine daase, moenehtse nihtetjisti reerenassem dam gorredidh ahte saemien nyjsenæjjah dåhkasjamme starnenfaalenassem åadtjoeh, jïh dåhkasjamme psykeles starnensåjhtoem.
Sámediggeráđđi lea duhtavaš go oažžu doarjaga ON:s áššis mainna ráđđi lea bargan máŋggaid jagiid.
Saemiedigkieraerie madtjele goh dåarjoem ON:ste aamhtesistie åådtje mejnie raerie gellide jaepiej barkeme.
CEDAW rávvii ráđđehusa maiddái ahte čađahit nissonperspektiivva buot politihkas ja prográmmain mat gusket sámiide.
*CEDAW reerenassem aaj nihtetjisti ahte nyjsenæjjanperspektijvem gaajhkene politihkesne jïh programmine tjïrrehtieh mah saemide dijpieh.
Dát dávista maiddái áigumušaide mat leat Sámedikki dásseárvodoaibmaplánas 2009-2013.
Daate aaj aajkojde svååroe mah Saemiedigkien mïrrestallemedahkoesoejkesjisnie 2009-2013.
Nissonkommišuvnna 56.
Nyjsenæjjankommisjovnen 56.
sešuvdna
sesjovne
Sámediggeráđđi searvvai ON 56.
Saemiedigkieraerie ON mealtan 56.
nissonkommišuvdnii.
nyjsenæjjankommisjovnese.
Dán jagi fáddán ledje nissonolbmot eanadoalloguovlluin.
Daanjaepien aamhtesinie lin nyjsenæjjah laanteburriedajvine.
Ráđđelahttu Vibeke Larsen searvvai paneladigaštallamii álgoálbmot nissonolbmuid vuoigatvuođaid birra oažžut seđolaš barggu.
Raerielïhtsege Vibeken Larsen paneeledigkiedimmesne mealtan aalkoeåålmegen nyjsenæjjaj reaktaj bïjre åadtjodh *seđolaš barkoem.
ON nissonkommišuvdna lea dál vuosttaš gearddi šiehtadallan sierra resolušuvnna álgoálbmot nissonolbmuid birra.
ON:n nyjsenæjjankommisjovne daelie voestes aejkien sjïere resolusjovnem aalkoeåålmegen nyjsenæjjaj bïjre raarahtalleme.
Loahpalaš resolušuvdnaárvalusas ávžžuhuvvo earret eará stáhtaid álggahit sierra doaibmabijuid ovdánahttit ja nannet politihka ja prográmmaid maid bokte sihkkarastit ahte álgoálbmot nissonolbmot beasašedje searvat almmolaš mearrádusproseassaide.
Minngemes resolusjovneåssjelisnie gaskem jeatjah haastasåvva staath sjïere råajvarimmieh aelkiehtidh evtiedidh jïh nænnoestidh politihken jïh programmh mejgujmie gorredidh ahte aalkoeåålmegen nyjsenæjjah åadtjoeh byjjes nænnoestahkenprosessine mealtan.
Resolušuvnnas deattuhuvvo viidáseappot man deaŧalaš lea ollásit nannet álgoálbmot nissonolbmuid ja nieiddaid vuoigatvuođaid, nugo vuoigatvuođa oahpahussii, ja ovdánahttit máŋggakultuvrralaš lagadeami oahpahusvuogádagas – dainna lágiin ahte álgoálbmot nissonolbmuid sierra mihttomearit ja dárbbut vuhtii váldojuvvojit.
Resolusjovnesne vijriebasse tjïelkeståvva man vihkele lea ellieslaakan aalkoeåålmegen nyjsenæjjah jïh nïejti reaktah nænnoestidh, goh reaktan ööhpehtæmman, jïh evtiedidh *máŋggakultuvrralaš *lagadeami lïerehtimmieöörnegesne – dejnie vuekine ahte aalkoeåålmegen nyjsenæjjaj sjïere ulmieh jïh daerpiesvoeth #<adv> seatadovvieh.
Álgoálbmot nissonolbmuid árbedieđut deattuhuvvojit deaŧalažžan álgoálbmotservodaga ovddideamis.
Aalkoeåålmegen nyjsenæjjaj aerpiedaajroeh vihkielinie aalkoeåålmegensiebriedahken evtiedimmesne tjïelkestuvvieh.
Resolušuvnnas deattuhuvvo ahte álgoálbmot nissonolbmuin lea riekti gudnejahttojuvvot ja oažžut ollislaš olmmošvuoigatvuođaid.
Resolusjovnesne tjïelkeståvva ahte aalkoeåålmegen nyjsenæjjine reaktoe heevehtovvedh jïh ellies åålmehreaktah åadtjodh.
Veahkaváldi maid álgoálbmotnissonolbmot gillájit lea okta ollu beliin mat deattuhuvvojit resolušuvnnas, ja stáhtat ávžžuhuvvojit álggahit doaibmabijuid eastadan dihte dán lágan veahkaválddi, nationála ja báikkálaš dásis.
Faamoestilleme maam aalkoeåålmehnyjsenæjjah tööllieh lea akte dejstie jïjnje bielijste mah resolusjovnesne tjïelkestuvvieh, jïh staath aelkiehtidh haastasuvvieh råajvarimmieh heerredimmien dïehre daennie dagkeres *veahkaválddi, nasjonaale jïh dajven daltesisnie.
Resolušuvnnas ávžžuhuvvo ahte stáhtat dorjjošedje dan ahte álgoálbmot nissonolbmot beasašedje searvat álgoálbmogiid máilmmikonferánsii, mii galgá dollojuvvot 2014:s.
Resolusjovnesne haastasåvva ahte staath dam dåarjoeh ahte aalkoeåålmegen nyjsenæjjah åadtjoeh aalkoeåålmegi eatnemenkonferaansesne mealtan, mij edtja jaepien 2014 steeresovvedh.
ON nissonkommišuvdna lea dál vuosttaš gearddi šiehtadallan sierra resolušuvnna álgoálbmot nissonolbmuid birra.
ON:n nyjsenæjjankommisjovne daelie voestes aejkien sjïere resolusjovnem aalkoeåålmegen nyjsenæjjaj bïjre raarahtalleme.
Dát iešalddis lea deaŧalaš lávki rivttes guvlui.
Daate oktegh vihkeles sïlle rïektes haaran.
Sámediggi barggai árjjalaččat resolušuvdnateavsttain.
Saemiedigkie eadtjoehkåbpoe resolusjovneteekstine barki.
Nissonkommišuvnna sekšuvdnii eai searvan nu ollu álgoálbmot nissonolbmot, ja eai nu gallis beassan šiehtadallamiidda eaige lean ožžon váikkuhanfámu.
Nyjsenæjjankommisjovnen seksjovnese idtjin #mealtan<conneg> dan jïjnje aalkoeåålmegen nyjsenæjjah, jïh eah dan #gellie<prn><ind><sg><ine> raarahtallemidie åadtjoeh idtjin leah soptsestimmiem åådtjeme.
Sámediggi evttohii nannet álgoálbmotnissonolbmuid searvama ja váikkuhanfámu nissonkommišuvnnas, ja áigu boahtteáiggis bargat árjjalaččat dainna.
Saemiedigkie uvtedi aalkoeåålmegennyjsenæjjaj #mealtan<adv><der_nomact><n> jïh soptsestimmiem nyjsenæjjakommisjovnesne nænnoestidh, jïh edtja båetijen aejkien eadtjohkelaakan dejnie barkedh.
Njukčamánu 8. beaivvi čalmmusteapmi
Njoktjen 8. biejjiem vååjnesasse bïejedh
Sámediggi láve juohke jagi čalmmustit riikkaidgaskasaš nissonbeaivvi, mii lea njukčamánu 8. b. Dát lea Sámedikki dásseárvodoaibmaplána čuovvoleapmi.
Saemiedigkie provhkoe fïerhtenjaepien gaskenasjonaale nyjsenæjjanbiejjiem vååjnesasse bïejedh, mij njoktjen 8. b. Daate Saemiedigkien mïrrestallemedahkoesoejkesje lea dåeriedimmie.
Dán jagi ledje doalut Unjárggas, ovttasbargguin báikkálaš njukčamánu 8. b. lávdegottiin, mii doaimmai bures.
Daan jaepien lin arrangemeente Nessebyesne, ektiebarkojne dajven njoktjen 8. b. moenehtsinie, mij hijven juhtieji.
Váldofáddán lei eretfárren smávit giliin oppalaččat ja sámi guovlluin erenoamážit.
Åejvieaamhtesinie olkesejuhteme lij unnebe voenine ellieslaakan jïh saemien dajvine joekoenlaakan.
Doppe lágiduvvui paneladigaštallan man fáddán lei “Maid gilli sáhttá fállat nissonolbmuide?”
Debpene paneeledigkiedimmie öörnesovvi man aamhtesinie lij “Maam voene maahta nyjsenæjjide faaledh?”
Giella
Gïele
Sámi álbmogis galgá leat vejolašvuohta ja vuoigatvuohta geavahit gielas.
Saemien åålmegen galka årrodh nuepie jïh reakta jïjtjse gïelem utnedh.
Sámegiela suodjaleapmi, nannen ja ovddideapmi lea deaŧalaš sámi kultuvrra boahtteáigái.
Saemiengïelemvaarjelidh, nænnoestimmie jïh evtiedimmie lea vihkeles saemien kultuvren båetijen aajkan.
Váldomihttomearri
Åejvieulmiemierie
 Sámegiella lea lunddolaš giella buot arenain
* Saemiengïele iemie gïele gaajhkene sijjesne
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Mis leat ceavzilis ja árjjalaš arenat sámegiela várás  Sámegiella lea oidnosis ja geavahuvvo maiddái dain guovlluin gos giella lea áitojuvvon  Sámegiella geavahuvvo árjjalaččat ja lea oidnosis almmolašvuođas  Sámegiella lea ollesárvosaš geavahangiella árgabeaivvis
* Mijjen leah gaarsje jïh eadtjohke sijjieh saemiengïelese * Saemiengïele jïjtjse vuajnose jïh aaj dejnie dajvine åtnasåvva gusnie gïele lea aajhtasovveme * Saemiengïele eadtjohkelaakan åtnasåvva jïh lea jïjtjse vuajnose byögkelesvoetesne * Saemiengïele lea *ollesárvosaš pråvhkoegïele aarkebiejjien
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 6. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 6. bielie 90 bielesne
Strategiijat
Strategijh
 Gulahallama bokte báikkálaš, regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja eará aktevrraiguin háhkat buriid rámmaeavttuid sámegiela várás
* Goh #gaskesadteme<vblex><indic><pres><p3><sg> dajven, regionaale jïh jarngen åejvieladtjigujmie jïh jeatjah aktöörigujmie buerie mieriekrïevemh saemiengïelese skååffijibie
Sámi giellaiskkadeapmi 2011
Saemien gïelegoerehtimmie 2011
Sámediggi dagai 2011:s Nordlandsforskning AS ja Norut Alta nammasaš fitnodagaiguin šiehtadusa čađahit sámi giellaiskkadeami Norggas.
Saemiedigkie jaepien 2011 Nordlandsforskningen AS:m/as:m darjoeji jïh Noruten Áltá *nammasaš sïeltigujmie latjkoen saemien gïelegoerehtimmiem Nöörjesne tjïrrehtidh.
Iskkadeamis lea jearahanskovvi sáddejuvvon ollugiidda.
Goerehtimmesne #gihtjedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>skjeema jïjnjesidie seedtesovveme.
Dasa lassin galgá čađahuvvot dárkilis iskkadeapmi válljejuvvon 12 gielddas.
Dïsse lissine edtja tjïrrehtovvedh eensi goerehtimmie veeljesovveme 12 tjïeltesne.
Jearahanskovit leat sáddejuvvon guovvamánu gasku 5000 olbmui geat leat Sámedikki jienastuslogus.
#Gihtjedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>skjeemah goevten gaskoeh seedtesovveme 5000 almetjasse gïeh Saemiedigkien veeljemelåhkosne.
Nordlandsforskning AS lea ožžon birrasii 1500 vástádusa maŋŋá go leat sádden rassema 3800 olbmuid.
Nordlandsforskningen AS/as byjresasse jaepien 1500 vaestiedassen mænngan åådtjeme goh seedteme *rassema 3800 almetjh.
Sullii 300 jearahanskovi leat sáddejuvvon ruovttoluotta boasttu čujuhusa geažil.
Medtie #300<num><sg><nom> #gihtjedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>skjeemah bååstede seedtesovveme *boasttu årromesijjien dïete.
Sihke Sámediggi ja Nordlandsforskning leat sádden preassadieđáhusa giellaiskkadeami birra ja leat ávžžuhan buohkaid geat leat ožžon jearahanskovi vástidit, juogo deavdit skovi ja sáddet dan poasttas, dahje neahttavuđot skovi bokte.
Dovne Saemiedigkie jïh Nordlandsforskning leah seedteme *preassadieđáhusa gïelegoerehtimmien bïjre jïh gaajhkesidie haasteme gïeh #gihtjedh<vblex><tv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>skjeemam åådtjeme vaestiedidh, jåakoen skjeemam dievhtedh jïh dam påastesne seedtedh, jallh gaskeviermievåaromen skjeeman baaktoe.
Skoviid sáhttá vástidit buot golmma sámegillii dahje dárogillii.
Skjeemah maahta gaajhkide golme saemiengïelide jallh daaroengïelese vaestiedidh.
Čiekŋalis jearahallamat leat dahkkojuvvon Snoasas, Árbordes, Rørosas, Divttasvuonas, Guovdageainnus, Gáivuonas, Fálesnuoris, Skániin, Romssas ja Oslos.
Gïengeles byjrehtimmieh Snåasesne dorjesovveme, #Árborde<np><top><sg><ine>, Plassjesne, Divttasvuotnesne, Goevtegeajnosne, Kåfjordesne, Fálesnuorresne, #Skánik<np><top><pl><ine>, Romsesne jïh Oslovisnie.
Bodåddjos vel čađahuvvo.
*Bodåddjos annje tjïrrehtåvva.
Raporta galgá leat gárvvis cuoŋománus 2012.
Reektehts galka årrodh gaervies voerhtjen 2012.
Máhttu mii boahtá iskkadeamis, lea deaŧalaš sámi giellapolitihka hábmemii ja doaibmabijuid álggaheapmái maid bokte suodjalit ja ovddidit sámegielaid.
Maahtoe mij goerehtimmeste båata, lea vihkeles saemien gïelepolitihken hammose jïh råajvarimmiejaelkiehtæmman maam baaktoe vaarjelibie jïh saemiengïelh evtiedidh.
Iskkadeami bohtosat galget biddjojuvvot sámi giellapolitihka vuođđun buot dásiin servodagas, nugo stáhtalaš, guovlulaš ja gielddalaš dásiin.
Goerehtimmien illedahkh edtjieh bïejesovvedh saemien gïelepolitihken våaroeminie gaajhkene daltesisnie siebriedahkesne, goh staateles, regionaale jïh tjïelten daltesinie.
Ovttasbargošiehtadusat gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin
Ektiebarkoelatjkoeh tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie
Sámediggeráđđi lea guovvamánu dievasčoahkkima oktavuođas vuolláičállán individuála ovttasbargošiehtadusaid guovttegielatdoarjaga geavaheamis eanaš gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui.
Saemiedigkieraerie goevten dïevestjåanghkoen gaskesisnie nualan tjaaleme individuelle ektiebarkoelatjkoej #guektiengïeleguedtije<n><cmp_attr><cmp>dåarjoen pråvhkosne jeenjemes tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie mah saemiengïelen reeremedajvese guvlieh.
Šiehtadus Norlándda fylkkasuohkaniin vuolláičállojuvvo dalán go dat lea meannuduvvon fylkkadikkis.
Latjkoe Nordlaanten fylhketjïeltine nualan tjaalasåvva *dalán goh dïhte fylhkedigkesne gïetedovveme.
Dain lea sohppojuvvon movt ovttaskas gielddat ja fylkkagielddat sámegiela hálddašanguovllus galget ovdánahttit, nannet ja ovddidit sámegielaid.
Dejnie latjkasovveme guktie oktegs tjïelth jïh fylhketjïelth saemiengïelen reeremedajvesne gelkieh evtiedidh, saemiengïelh nænnoestidh jïh evtiedidh.
Sámediggeráđđi lea lávga gulahallan gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin ovttasbargošiehtadusaid sisdoalu ja hábmema birra.
Saemiedigkieraerie lïhke tjïeltigujmie jïh fylhketjïeltigujmie gaskestalleme ektiebarkoelatjkoej sisvegen jïh hammoen bïjre.
Ovttasbargošiehtadusat gustojit jagi 2012 rájes.
Ektiebarkoelatjkoeh davvoeh jaepien 2012 raejeste.
Čoahkkin Álttá gielddain
Tjåanghkoem Áltán tjïeltine
Sámediggeráđđi Laila Susanne Vars ja Vibeke Larsen bokte deaivvadii Álttá gieldda bajásšaddan- ja kulturváldolávdegotti jođiheddjiin Guovdageainnus 29.3.2012.
Saemiedigkieraerie Laila Susannen Varsen jïh Vibeken Larseninie gaavnesji Áltán tjïelten byjjenimmie- jïh kultuvreåejviemoenehtsen juhtiehtæjjine Goevtegeajnosne 29.3.2012.
Čoahkkin lei vuosttaš lávki ovttasbarggu oččodeamis Álttá gieldda ja Sámedikki gaskka, gos ságastuvvui oktasaš mihttomeriid ja áŋgiruššansurggiid birra Álttá gieldda ja Sámedikki gaskka.
Tjåanghkoe lij voestes sïlle ektiebarkoen åådtjedimmesne Áltán tjïelten jïh Saemiedigkien gaskemsh, gusnie gaskestallesovvi ektie ulmiej jïh barkoesuerkiej bïjre Áltán tjïelten jïh Saemiedigkien gaskemsh.
Álttá suohkan háliida ahte sámi giella ja kultuvra ovddiduvvošii positiivvalaččat Álttás, man geažil Sámediggeráđđi lea movtta.
Áltán tjïelte sæjhta ahte saemien gïele jïh kultuvre positijvebe Áltesne evtiedåvva, man dïete Saemiedigkieraerie bïevsteri.
Sámediggeráđđi lea positiivvalaš viidáset ovttasbargui ja háliida buori gulahallama gielddain.
Saemiedigkieraerie positijve vijrebe ektiebarkose jïh buerie gaskesadtemem tjïeltine sæjhta.
Sámi giellaguovddážiid evalueren
Saemien gïelejarngh evalueerem
Norut Alta AS lea ožžon Sámedikkis bargun evalueret sámi giellaguovddážiid.
Noruten Altan AS/as Saemiedigkeste barkojne åådtjeme saemien gïelejarngh evalueeredh.
Evaluerenbargu lea álggahuvvon juovlamánus 2011 ja dál njukčamánus leat dieđut čohkkejuvvon ja raporta lea plánejuvvon gárvvistuvvot geassemánus 2012.
Vuarjasjimmiebarkoe goeven 2011 aelkiehtovveme jïh daelie njoktjen daajroeh tjöönghkesovveme jïh reektehts illesovvedh soejkesjovveme ruffien 2012.
Raporteren EMRIP:ii
EMRIP:se reektem
Sámediggi lea raporteren EMRIP:ii (The Expert Mechanism on the Rights of Indigenous peoples) sámegiela birra.
Saemiedigkie EMRIP:se reekteme (T./t.h.e. *Expert *Mechanism *on t.h.e. *Rights *of In*digenous *peoples) saemiengïelen bïjre.
Min raporteremis leat mii bidjan guovddážii hástalusaid dan ektui go sámelága giellanjuolggadusat rihkkojuvvojit oktilaččat.
Mijjen reektemisnie leah mijjieh bïejeme jarngese haestemi dan muhteste gosse saemienlaaken gïelenjoelkedassh meadtasuvvieh *oktilaččat.
Dat mearkkaša dan ahte ollu sámegielagat eai oaččo daid rivttiid mat sis leat.
Dïhte dïhte lea ahte jïjnje saemiestæjjah eah dejtie reaktojde åadtjoeh mah daj leah.
Sámelága mielde lea fylkkamánni dán lágan áššiid váiddaorgána.
Saemienlaakenmietie lea fylhkemaennie daan dagkeres aamhtesh klååkemeorgaanen.
Dát ii oro doaibmamin ulbmila mielde.
Daate ij vååjnh ulmien mietie juhtieminie.
Fylkkamánni ii oaččo váidagiid, muhto mii lohkat ja gullat gal dákkár áššiid birra medias.
Ij fylhkemaennie klååkemh åadtjoeh, mohte mijjieh jiehtiejibie jïh govlijibie gujht dagkeres aamhtesi bïjre meedijisnie.
Sámedikki oaivila mielde lea dárbu buoridit bearráigeahččan- ja váiddaortnega sámelága giellanjuolggadusaid várás.
Saemiedigkienaarvoenmietie lea daerpies bueriedidh vuartasjimmie- jïh klååkemeöörnegen saemienlaaken gïelenjoelkedassi muhteste.
Sámegielaid doaibmaplána
Saemiengïeli dahkoesoejkesje
Sámediggi ja Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta (OHG) leat hálddahusdásis čoahkkinasten ja geahčadan sámegielaid doaibmaplána bargguid stáhtusa.
Saemiedigkie jïh Orrestehteme-, reereme-jïhgærhkoedepartemeenten (*OHG) årrodh reeremendaltesisnie tjåanghkenim jïh saemiengïeli dahkoesoejkesjen barkoej staatusem gïehtjedem.
Čoahkkimis mii ságastalaimet maid doaibmaplána barggu proseassa, ja mii boahtit joatkit dáid ságastallamiiguin.
Tjåanghkosne mijjieh aaj dahkoesoejkesjen barkoen prosessem soptsestallimh, jïh mijjieh båetiejibie daaj gaskestallemigujmie jåerhkedh.
OHG sávaldaga mielde soabaiga Sámediggi ja OHG ahte mii eat válbme stáhtusrapportta ovdal maŋŋel geasseluomu.
*OHG sjaavnjoen mietie Saemiedigkie latjkajigan jïh *OHG ahte ibie mijjieh *válbme staatusenreektehtsen aarebi giesie-eejehtimmien mænngan.
Čoahkkimis muitalii OHG maid ahte sii dál vuoruhit barggu guorahallat sámelága giellanjuolggadusaid oaidnin dihte galget go ođastit daid.
Tjåanghkosne soptsesti *OHG aaj ahte dah daelie prijoriteradieh barkoem saemienlaakem gïelenjoelkedassi vuejnemen dïehre goerehtalledh edtjieh #<pcle> dejtie orrestidh.
 Bargat dan ala ahte buoridit dihtomielalašvuođa giellageavaheamis
* Dejnie barkijibie ahte voerkesvoetem gïeleåtnosne bueriedibie
Jahkečoahkkin Noereh!
Jaepietjåanghkoe #Noereh<np><sg><nom>!
Sámediggeráđđi lei mielde Noereh! jahkečoahkkimis Snoasas 2.- 4.3.2012 , man fáddán lei giella ja dan geavaheapmi.
Saemiedigkieraerie lij mealtan #Noereh<np><sg><gen>! jaepietjåanghkosne Snåasesne 2.- #4.3.2012<num><sg><nom> , man aamhtesinie gïele jïh dan pråvhkoe lij.
Sáhkavuorustis ávžžuhii ráđđelahttu Ellinor M.
Jïjtjse lahtestimmesne raerielïhtsege haestieji Ellinor #M<n><abbr><sg><acc>
Jåma nuoraid buktit árvalusaid Sámedikki gielladieđáhussii.
Jåma noeri åssjelh Saemiedigkien gïelebïevnesasse buektiejibie.
Muitominta
*Muitominta
Go NSR Gunn Britt Retter bokte 2010:s ávžžuhii de sáddii Sámediggi reivve bokte ođđajagimánus 2011 Norges Báŋkui jearaldaga almmuhit Sámi ávvoseddela/mintta- muitomintta 2017.
Gosse NSR Gunn Brittem Retterinie jaepien 2010 haestieji dellie Saemiedigkie prievesne tsïengelen 2011 Norgesne baanghkese seedti gyhtjelassen saemiem Bæjjoehtidh *ávvoseddela/*mintta- *muitomintta 2017.
Ávvudan dihte sámi vuosttaš riikkačoahkkima 100- jagi beaivvi, mii lea guovvamánu 6. b. 2017.
Heevehtimmien dïehre saemien voestes rïjhkentjåanghkoen #100<num><arab><cmp_splitr> jaepien biejjiem, mij goevten 6. b. 2017.
Norges Báŋku lea vástidan ahte eai almmut ávvoseddaliid, muhto muitominttaid.
Norgesne Baanghke vaestiedamme ahte eah bæjjohth *ávvoseddaliid, mohte *muitominttaid.
Ođđajagimánus 2012 sáddii Sámediggi muittuhusa ášši birra ja oaččui vástádussan ahte ášši dál lea sáddejuvvon Finánsadepartementii meannudeapmái.
Tsïengelen 2012 Saemiedigkie seedti *muittuhusa aamhtesen bïjre jïh vaestiedassine åadtjoeji ahte aamhtese daelie finansedepartemeentese Seedtesovveme gïetedæmman.
Sámediggeráđđi lea reivve bokte jearran maiddái Finánsadepartemeanttas man guhkás leat joavdan áššiin, muhto mii eat leat vuos ožžon dasa vástádusa.
Saemiedigkieraerie prieveste aaj Finansedepartemeenteste gihtjeme maam gåhkese aamhtesinie hïnneme, mohte ibie leah mijjieh voestegh dïssevaestiedassem åådtjeme.
Gollegiella árvvoštallanjoavkku
Gulliengïele vierhtiedimmiedåehkiem
Sámediggeráđđi válljii guovvamánus Harald Gaski Norgga ovddasteaddjin davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi árvvoštallanlávdegoddái čuovvovaš njeallje jahkái.
Saemiedigkieraerie goevten veelji Harald Gaski Nöörjen saadthalmetjinie noerhtelaanti saemien gïeleåasan vierhtiedimmiemoenehtsasse minngebe njieljiem jaapan.
, Gollegiella -giellabálkkašumi árvvoštallanlávdegotti bargun lea válljet Gollegiella -bálkkašumi vuoiti.
, Gulliengïele -gïeleåasan vierhtiedimmiemoenehtsen barkojne lea veeljedh Gulliengïele -åasan vitnije.
Lávdegottis leat oktiibuot vihtta lahtu.
Moenehtsen leah ektiegaajhke vïjhte lïhtsegh.
Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) nammada njeallje lahtu ja bálkkašumi mieđiheaddji riika ovtta lahtu juohke nuppi jagi.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) njieljie lïhtsegh nommehte jïh åasan nårtoje rïjhken aktem lïhtsegen #fïerhte<prn><ind><attr> #mubpie<adj><ord><sg><ill><attr> jaepien.
Dát mearkkaša dan, ahte juohke Sámediggi nammada ovtta lahtu ja Ruošša beale sámesearvvit ovtta lahtu.
Sámediggeráđđi nammada Norgga lahtu ja árvala dan Sámi parlamentáralaš ráđđái.
Saemiedigkieraerie Nöörjen lïhtsegem nommehte jïh nååle dam saemien parlamentarihkeles raaran.
SPR stivra nammadii guovvamánu loahpas Gollegiella árvvoštallanlávdegoddái čuovvovaččaid: Harald Gaski, Sámediggi Norggas, Anna Morottaja, Sámediggi Suomas, Anna-Margith Påve, Sámediggi Ruoŧas ja Nina Nikolaevna Mironova, Ruošša bealde.
SPR:n ståvroe goevtem minngiegietjesne nommehti Gulliengïele vierhtiedimmiemoenehtsasse #minngebe<adj><pl><gen>: Haralden Gaskijjem, Saemiedigkie Nöörjesne, Anna Morottaja, Saemiedigkie Soemesne, Anna-Margith Påve, Saemiedigkie Sveerjesne jïh Nina *Nikolaevna Mironovan, Russlaanten bieleste.
Gollegiella-giellabálkkašumi ulbmilin lea ovddidit ja seailluhit sámegiela Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas.
Gulliengïele-gïeleåasan ulmine lea evtiedidh jïh saemiengïelem Nöörjesne vaarjelidh, Sveerjesne, Soemesne jïh Russlaantesne.
Bálkkašupmi lea 100.000 Norgga ruvnnu.
Åasa #100.000<num><sg><nom> Nöörjen kråvnan.
Dan sáhttet oažžut dakkár ovttaskasolbmot, joavkkut, organisašuvnnat dahje ásahusat, mat leat áŋgiruššan sámegiela ovddidemiin.
Dam maehtieh åadtjodh dagkeres oktegsalmetjh, dåehkieh, organisasjovnh jallh institusjovnh, mah saemiengïelen evtiedimmine eadtjaldovveme.
Gollegiella-bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juohke nuppi jagi 2004 rájes.
Gulliengïele-åasa #fïerhte<prn><ind><attr> #mubpie<adj><ord><sg><ill><attr> jaepien #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> jaepien 2004 raejeste.
Bálkkašupmi juhkkojuvvo čuovvovaš geardde čakčat 2012 sámeministariid ja sámediggepresideanttaid oktasaš čoahkkimis árvvoštallanlávdegotti čálalaš ákkastallama vuođul.
Åasa minngebe aejkien tjaktjege jovkesåvva jaepien 2012 saemienministeri jïh saemiedigkiepresideenti ektie tjåanghkosne vierhtiedimmiemoenehtsen tjaaleldh dïejveldimmien mietie.
Siskkáldas giellabálvalusat
Sisnjelds gïeledïenesjh
Sámediggeráđi hálddahus bargá beaivválaččat jorgalemiiguin ja lohká korrektuvrra, nu ahte gávdnojit dokumeanttat, sáhkavuorut ja preassadieđáhusat oktilaččat sihke sámegillii ja dárogillii.
Saemiedigkieraerien reereme biejjieladtje jarkoestimmiejgujmie barka jïh jeahta *korrektuvrra, dan ahte tjaatsegh leah, lahtestimmieh jïh *preassadieđáhusat *oktilaččat dovne saemiengïelese jïh daaroengïelese.
Sámediggi jorgala maiddái Sámedikki neahttasiidduid, mat gávdnojit mátta-, julev- ja davvisámegillii ja dárogillii.
Saemiedigkie aaj Saemiedigkien nehtebielieh jarkoste, mah leah #åarjel<n>, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelese jïh daaroengïelese.
Dát lea stuorra bargu vátna resurssaiguin ja áigemearit leat oanehaččat, mii dagaha ahte muhtumin sáhttá dat čuohcat bálvalusaid kvalitehtii.
Daate stoere barkoe madtege vierhtiejgujmie jïh tïjjemierieh åenehke, mij dorje ahte muvhtine maahta dïhte dïenesji kvaliteetese tsevtsedh.
Dasa lassin lávet oastit jorgalanbálvalusaid erenoamážit lávdegodde- ja dievasčoahkkimiid oktavuođas.
Dïsse lissine provhkijibie jarkoestimmiedïenesjh åestedh joekoenlaakan moenehtse- jïh dïevestjåanghkoej gaskesisnie.
 Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte ovdánahttit sámegiela geavaheami, ja earenoamážit deattuhit lullisámegiela ja máttasámegiela
* Dijpemetsavtshvierhtiej eadtjohke pråvhkoen baaktoe saemiengïelen pråvhkoem evtiedibie, jïh aave åarjelsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem tjïelkestibie
Giellaprošeaktaruđat
Gïeleprosjeektebeetnegh
Dán jagi lea biddjon 8 810 000 r giellaprošeavttaide 3.3.5 poasttas.
Daan jaepien byöjeme #8 810 000<num><sg><nom>r. gïeleprosjeektide 3.3.5 påastesne.
Leat boahtán 80 ohcama mat oktiibuot leat ohcan doarjaga 15 371 967 r ovddas.
Båateme 80 ohtsemh mah ektiegaajhke dåarjoem 15 371 967:n #r<n><abbr><sg><gen> åvteste ohtseme.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 8. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 8. bielie 90 bielesne
Bargat dan ala ahte bisuhit ja viidáseappot ovddidit dáláš arenaid, ja ásahit ođđa arenaid sámegiela várás
Dejnie barkedh ahte tjöödtjestehtieh jïh vijrebh daaletje sijjieh evtiedieh, jïh orre sijjieh saemiengïelese tseegkieh
Bargat dan ala ahte buoridit dihtomielalašvuođa giellageavaheamis
Dejnie barkedh ahte voerkesvoetem gïeleåtnosne bueriedibie
Atnit ávkki boarrásiin resursan giellabarggus
Nåhtoem #båeries<adj><pl><ine> vierhtine utnedh gïelebarkosne
Nannet, suodjalit ja buktit oidnosii sámegiela sámi báikenammabarggu bokte
Nænnoestidh, vååjnesasse saemiengïelem saemien sijjienommebarkojne vaarjelidh jïh buektedh
Dán áigodagas leat sámi báikenammakonsuleanttat earret eará addán rávvagiid nammaáššiide Davvisiidda gielddas ja Guovdageainnu suohkanis.
Daennie boelhkesne saemien sijjienommekonsuleenth gaskem jeatjah bïhkedimmieh nommeaamhtesidie noerhtesïjten tjïeltesne jïh Goevtegeajnoen tjïeltesne vadteme.
Nammaáššiiguin bargojuvvo maiddái earret eará Mátta-Várjjaga, Harsta ja Narviikka suohkaniin.
Nommeaamhtesigujmie aaj gaskem jeatjah barkesåvva Åarjel-Várjjaten, *Harsta jïh Narviikan tjïeltine.
Rávvet sámi namaid čállinvuogi ektui.
Saemien nommh tjaelemevuekien muhteste nihtetjistedh.
Sámediggeráđđi lea hui duhtavaš go gielddat váldet sámi báikenamaid almmolaččat geavahussii.
Saemiedigkieraerie lea dan madtjele goh tjïelth saemien sijjienommh byjjeslaakan vaeltieh åtnose.
Dát lea mielde oainnusmahttimin sámi báikenamaid.
Daate mealtan saemien sijjienommh vååjnesasse bïejedh.
Beaivválaččat lávet mii rávvet journalisttaid, gielddaid ja earáid geat barget sámi báikenamaiguin movt geavahit sámi báikenamaid.
Biejjieladtje provhkijibie mijjieh journalisth nihtetjistedh, tjïelth jïh jeatjabidie gïeh saemien sijjienommigujmie berkieh guktie saemien sijjienommh utnieh.
Leat juohkán dieđuid mearriduvvon ja dohkkehuvvon čállinvugiid birra sierra báikenamaide.
Daajroeh juakeme nænnoestovveme jïh dåhkasjahteme tjaelemevuekiej bïjre sjïere sijjienommide.
Sámediggeráđđi lea nammadan ođđa davvisámegiela nammakonsuleantta, ja son lea Jonny Inge Nutti.
Saemiedigkieraerie orre noerhtesaemiengïelen nommekonsuleentem nommehtamme, jïh dïhte Jonny Inen Nutti lea.
Sámediggeráđđi lea dál geargan digitaliseremis sámi báikenammabálvalusa kaseahttaarkiivva.
Saemiedigkieraerie daelie digitaliseeredh galhkeme saemien sijjienommedïenesjem kasehtevåarhkoem.
Kaseahtat konverterejuvvojit digitála fiillaide.
*Kaseahtat *konverterejuvvojit digitaale fïjlide.
Bargojuvvo viidáseappot oažžut boares báberarkiivva digitaliserejuvvot.
Vijriebasse åadtjodh barkesåvva båeries paehperearkijvem digitaliseeresovvedh.
Dát leat buhttemeahttun duođaštus, ja kulturmuittut eai galggaše duššat.
Daah leah *buhttemeahttun jååhkesjimmie, jïh eah edtjh kultuvremojhtesh hïevenidh.
 Ovddidit sámi terminologiija ja dahkat dan olahahttin
* Saemien terminologijem evtiedibie jïh dan hïnnehtæjjine darjoejibie
Bargu sámi terminologiijain
#Barkedh<vblex><tv><imp><p1><du> saemien terminologijine
Beaivválaččat addit rávvagiid ja veahkehit jorgalemiiguin davvi-, julev- ja máttasámegillii ja bargat oktilaččat sierra terminologiijalisttaiguin.
Biejjieladtje bïhkedimmieh vedtiejibie jïh jarkoestimmiejgujmie viehkiehtibie noerhte-, luvlie- jïh åarjelsaemiengïelese jïh barkijibie *oktilaččat sjïere terminologijenlæstoejgujmie.
Sámi giellalávdegotti máttasámegiela terminologiijajoavku lea geahčadan ja meannudan terminologiijalisttaid main leat máttasámegiela tearpmat servodatfágas, geografiijas ja eatnamiid namat.
Saemien gïelemoenehtsen åarjelsaemiengïelem terminologijendåehkie gïehtjedamme jïh terminologijenlæstoeh gïetedamme mejnie leah åarjelsaemiengïelen teermh ektievuekiefaagesne, geografijesne jïh eatnemi nommh.
Sámediggeráđi hálddahus lea addán rávvagiid Sámi giellalávdegotti davviriikkalaš terminologiijajovkui ovdal go terminologiijalisttat loahpalaččat rávvejuvvojit, ja mat meannuduvvojedje guovvamánus 2012.
Saemiedigkieraerien reereme bïhkedimmieh vadteme Saemien gïelemoenehtsen noerhtelaanti terminologijendåahkan aarebi goh terminologijenlæstoeh minngiegietjesne #nihtetjistedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl>, jïh mah goevten gïetedovvin 2012.
Julevsámegiel sátnegirji
*Julevsámegiel baakoegærja
Sámediggeráđđi almmuhii julevsámegiel-dárogiel, dárogiel-julevsámegiel digitála sátnegirjji, julevsámi giellakonferánssas Johkamohkis guovvamánus 2012.
Saemiedigkieraerie bæjjoehti *julevsámegiel-dárogiel, *dárogiel-julevsámegiel digitaale baakoegærjam, julevsaemien gïelekonferaansesne Johkamohkkijjesne goevten 2012.
Sátnegirji lea Sámedikki máŋgga jagáš prošeakta maid Anders Kintel lea jođihan.
Baakoegærja lea Saemiedigkien gellien jaapetjen prosjeekte maam Andersen Kintel mietiedamme.
Neahttasátnegirjji gávdná giellatekno.uit.no ruovttusiidduin, ja dat lea gaskaboddasaš veršuvdna nu ahte giellageavaheddjiin lea vejolašvuohta buktit árvalusaid ja/dahje dievasmahttit dan.
Gaskeviermiebaakoegærjam gaavna *giellatekno.*uit.nov nehtebieline, jïh dïhte annjebodts versjovne dan ahte gïeleutniji lea nuepie åssjelh buektedh jïh/jallh dam illijibie.
Dán kvalitehta sihkkarastima áigodaga maŋŋá lea áigumuš ráhkadit eanet geavaheaddji oiddolaš digitála veršuvnna ja dat galgá almmuhuvvot maiddái girjin.
Daan kvaliteeten gorredimmien boelhken mænngan lea aajkoe darjodh jeenjebe utnijen *oiddolaš digitaale versjovnem jïh dïhte edtja aaj bæjjoehtovvedh gærjine.
 Beavttálmahttit terminologiijabarggu
* *Beavttálmahttit terminologijenbarkoem
Kultuvra
Kultuvre
Máŋggabealat kultureallin nanne sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja váikkuha ealli báikegottiid.
Gelliesåarhts kultuvrejieleme saemien ektiedimmiem jïh identiteetem nænnoste, jïh dyjre sijjiegedtieh dijpie.
Mihttomearri
Ulmie
 Ealli ja máŋggabealat sámi dáidda- ja kulturealli
* Jielije jïh gelliesåarhts saemien tjeahpoe- jïh kultuvredyjre
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Aktiivvalaš sámi deaivvadanbáikkit, kulturásahusat ja musea alla fágalaš dásiin  Máŋggalágan sámi dáiddalaš ja kultuvrralaš ovdanbuktimat dahkkojuvvojit oainnusin servodagas
* Eadtjohke saemien gaavnedimmiesijjieh, kultuvreinstitusjovnh jïh museumen jolle faageles daltesinie * Gelliesåarhts saemiem *dáiddalaš jïh kulturelle åvtese buektemh dorjesuvvieh *oainnusin siebriedahkesne
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 9. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 9. bielie 90 bielesne
 Máŋggabealat valáštallandoaimmat sámi álbmogii  Viiddes kulturdoaibmafálaldat sámi mánáide ja nuoraide  Buorre girjerádjofálaldat sámi geavaheddjiide
* Gelliesåarhts svïhtjemedarjomh saemien åålmegasse * Vijries kultuvredarjomefaalenasse saemien maanide jïh noeride * Buerie gærjagåetiefaalenasse saemien utnijidie
Strategiijat
Strategijh
 Gulahallama bokte báikkálaš, regionála ja guovddáš eiseválddiiguin ja earáiguin nannet sámi kulturovddideami rámmaeavttuid
Hálddahuslaš oktavuohtačoahkkin Kulturdepartemeanttain
Reerije *oktavuohtačoahkkin Kulturdepartemeentine
13.2.2012 lei Oslos hálddahuslaš oktavuođačoahkkin Kulturdepartemeanttain, mii dollojuvvo guktii jagis.
13.2.2012 lij Oslovisnie reerije gaskesentjåanghkoe Kulturdepartemeentine, mij göökth steeresåvva jaepesne.
Áššit mat ledje čoahkkimis ledje earret eará diehtojuohkin proseassaid birra mat leat jođus ja bohtet kultursuorggis, nugo stuorradiggedieđáhus visuála dáidaga birra ja kultur- ja ealáhusdoaibmaplána, jagi 2013 bušeahttadárbbut ja sierra huksenáššiid stáhtus.
Aamhtesh mah lin tjåanghkosne lin gaskem jeatjah bïevnesjoekedimmien prosessi bïjre mah leah *jođus jïh kultuvresuerkeste båetieh, goh stoerredigkiebïevnese *visuála tjeahpoen bïjre jïh kultuvre- jïh jieliemassedahkoesoejkesje, jaepien 2013 beetnehsoejkesjedaerpiesvoeth jïh sjïere tseegkemeaamhtesi staatuse.
Sámedikki jearaldahkii čilgii Kulturdepartemeanta stáhtadoarjaga birra ođđadáru lágádussii Det norske samlaget.
Saemiedigkien gyhtjelassese Kultuvredepartemeente boejhkeli staatendåarjoen bïjre orredaaroengïelen bertemasse *Det nov*rske *samlaget.
Det norske samlaget oažžu 2012:s njuolgadoarjaga stáhtabušeahta bokte birrasii 14 miljon ru.
*Det nov*rske *samlaget jaepien 2012 åådtje rïektedåarjoen staatenbeetnehsoejkesjistie byjresasse 14 millijovne kr.
Dán bušeahta siskkobealde galgá Samlaget nannet ođđadáru giela, girjjálašvuođa ja kultuvrra dan bokte ahte almmuha girjjiid ja artihkkaliid ođđadárogillii.
Kulturdepartemeanta bidjá vuođđun ahte Samlaget ieš háhka saji buvttadusdoarjagii ođđadárogielat girjjálašvuhtii iežas bušeahta siskkobealde, ja dat ii de sáhte ohcat buvttadusdoarjaga dasa Norgga kulturráđi doarjjaortnegiin.
Kulturdepartemeente våaroeminie beaja ahte *Samlaget jïjtje *háhka sijjien produksjovnendåarjose orredaaroengïelh litteratuvrese jïjtjse beetnehsoejkesjen sisnjelen, jïh dïhte ij dellie #maehtedh<vblex><tv><imp><p2><sg> produksjovnendåarjoem ohtsedh dïsse Nöörjen kultuvreraerien dåarjoeöörnegine.
Hálddahuslaš čoahkkin Norgga kulturráđiin
Reerije tjåanghkoem Nöörjen kultuvreraerine
Sámedikkis lea leamaš hálddahuslaš čoahkkin Norgga kulturráđiin.
Saemiedigkien orreme reerije tjåanghkoem Nöörjen kultuvreraerine.
Dán čoahkkima ulbmilin lei lonuhallat dieđuid, ja mainna lágiin galggašii oažžut lávgadeappo ovttasbarggu váikkuhangaskaomiid oktavuođas.
Daan tjåanghkoen ulmine lij daajroeh #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf>, jïh mejnie vuekijste galka åadtjodh *lávgadeappo ektiebarkoen dïedtetsavtshvierhtieh gaskesistie.
Dasto čilgiimet ahte lea dárbu doallat fásta čoahkkimiid Sámedikki ja Norgga kulturráđi gaskka hálddahuslaš dásis.
Dehtie minngede boejhkelimh ahte lea daerpies vihties tjåanghkoeh utnedh Saemiedigkien jïh Nöörjen kultuvreraerien gaskemsh reerije daltesisnie.
Eará fáttát maid birra ságastuvvui ledje earret eará barggu konvenšuvnna ávnnaskeahtes kulturárbbi implementerema guorahallan, čilgehus kulturráđi stuorradiggedieđáhusa 10 (2011-2012) “Kultur, inkludering og deltaking, nettverket for samiske museer m.v.” čuovvoleami birra.
Jeatjah aamhtesh mej bïjre gaskestallesovvi lin gaskem jeatjah barkoen konvensjovnen #materijelle<n><der_geahtes><adj><attr> kultuvreaerpiem *implementerema goerehtalleme, tjïelkestimmie kultuvreraerien stoerredigkiebïevnesen 10 (jaepiej 2011-2012) “*Kultur, *inkludering *og *deltaking, *nettverket *for *samiske *museer #m<n><abbr><sg><gen>v.” dåeriedimmien bïjre.
Sámi museat
Saemien museumh
Vegar Trasti lea nammaduvvon fásta stivralahttun, ja Karina Mathisen fas persovnnalaš várrelahttun, Deanu ja Várjjaga museasiidii áigodahkii 2012- 015.
Vegaren Trasti vihties ståvroelïhtseginie nommehtovveme, jïh Karinan Mathisenen viht persovneles sæjjasadtjine, Deatnun jïh Várjjaten museumensïjtese boelhkese 2012- 015.
Sámedikki kulturdieđáhus
Saemiedigkien kultuvrebïevnese
Sámediggi lea ráhkadišgoahtán kulturdieđáhusa.
Saemiedigkie kultuvrebïevnesem darjoegåateme.
Dieđáhus lea guovtti oasis, nubbi oassi válddaha diehtovuođu ja mas dálá dilli čilgejuvvo, ja nuppis fas guorahallojuvvojit ovdáneapmi ja guhkes áiggi mihttomearit, strategiijat ja áŋgiruššansuorggit boahtteáiggi kulturpolitihka ektui.
Bïevnese gööktene boelhkesne, mubpie boelhke daatavåaromem buerkeste jïh mesnie daaletje tsiehkie boejhkelåvva, jïh mubpesne viht evtiedimmie goerehtallesuvvieh jïh guhkiem ulmieh, strategijh jïh barkoesuerkieh båetijen aejkien kultuvrepolitihken muhteste.
Dieđáhusbarggu oktavuođas lágiduvvojit cealkámuščoahkkimat.
Bïevnesenbarkoen gaskesisnie jiehtegetjåanghkoeh öörnesuvvieh.
Stuorámus deaivvadansadji gos sáhttá buktit cealkámušaid šaddá leat Dáiddárkonferánsa mii dollojuvvo sámediggeviesus Kárášjogas 11.9-12.9.2012.
Stoeremes gaavnesjimmiesijjie gusnie maahta jiehtegh buektedh sjædta årrodh Tjiehpijenkonferaanse mij saemiedigkiegåetesne Karasjohkesne steeresåvva 11.9-12.9.2012.
Sámedikki kulturdieđáhus ovddiduvvo dievasčoahkkimii cuoŋománus 2013.
Saemiedigkien kultuvrebïevnese dïevestjåanghkose voerhtjen evtiedåvva 2013.
Nuoraidpolitihkka/Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SNPL)
Noerepolitihke/Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse (SNPL)
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi (SNPL) lea dieđáhusáigodagas doallan guokte čoahkkima ja lea čuvvon osiid dievasčoahkkimis gávccát vahkus.
Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse (SNPL) bïevnesenboelhkesne göökte tjåanghkoeh åtneme jïh boelhkh dåeriedamme dïevestjåanghkoste gaaktsede våhkosne.
SNPL lea váldán ovdan čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin 28.2.2012, mii dollojuvvo juohke jagi, áššiid earret eará ságastallama gielddaid laktima birra sámegiela hálddašanguvlui, go oahppit heitet sámegieloahpahusas, diehtodási birra mánáid ja nuoraid gaskkas sámi áššiid birra ja skuvllaid heaittihemiid birra sámi guovlluin.
SNPL fraamme tjåanghkoste maanajvaaksjovmeorgaanine 28.2.2012:m vaalteme, mij steeresåvva fïerhth jaepieh, aamhtesi gaskem jeatjah gaskestallemem tjïelti *laktima bïjre saemiengïelen reeremedajvese, goh learohkh saemienööhpehtimmesne orrijieh, daajroedaltesen bïjre maanaj jïh noeri gaskesne saemien aamhtesi bïjre jïh skuvli illemi bïjre saemien dajvine.
SNPL lea searvan nuoraidorganisašuvnna Noereh! jahkečoahkkimii, ja Rokkan nammasaš konferánsii Narviikkas, gos fáddán lei earret eará vásihusat geahččalanortnegis mii guoská 16 jahkásaččaid jienastanvuoigatvuhtii.
SNPL noeriorganisasjovnem mealtan #Noereh<np><sg><gen>! jaepietjåanghkosne, jïh Rokkine *nammasaš konferaansesne Narviikesne, gusnie aamhtesinie lij gaskem jeatjah dååjrehtsh pryövenasseöörnegisnie mij 16:n #fïerhtenjaapetje<adj><pl><gen> gïelevedtemereaktam dæjpa.
Áike Niillas Selfors lea válljejuvvon SNPL nubbinjođiheaddjin.
Áike Niillasen Selfors veeljesovveme SNPL mubpieåvtehkine.
SNPL lei mielde lágideamen konferánssas Digitála ránnjá áhkut Romssas 22.-23.03.12, ja lea searvan konferánssa beaivválaš rasismma birra ráhkkanemiide ja čađaheapmái.
SNPL lij mealtanjïjtjse konferaansem öörnedh Digitaale graannan aahkah Romsesne 22.-23.03.12, jïh konferaansen fïerhtenbeajjetje tjïertediblemen mealtan bïjre ryöjredimmine jïh tjïrrehtidh.
Politihkalaš ráđđeaddi Johan Vasara doalai sáhkavuoru konferánssas.
Politihkeles raeriestæjja Johanen Vasara lahtestimmiem konferaansesne steeri.
Sáhkavuorustis deattuhii Vasara ahte lea dohkketmeahttun go sámit givssiduvvojit ja vealahuvvojit sin etnihkalaš duogáža geažil.
Jïjtjse lahtestimmesne Vasaram tjïelkesti ahte lea #dåhkasjehtedh<vblex><tv><der_meahttun><adj><sg><nom> gosse saemieh njåvtasuvvieh jïh nållasuvvieh sijjen *etnihkalaš duekien dïete.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 10. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 10. bielie 90 bielesne
Eará áššit maid birra hálai ledje sámegiela hálddašanguovlu, maid mearkkaša Nállevealahankonvenšuvdna (CERD) Norgii, ja Sámedikki čuovvoleapmi daid mearkkašumiid ektui maid stáhta lea ožžon nállevealaheami ektui, Mánáidkonvenšuvdna ja mediat ja mediaid oppalaš rolla áššiid ektui nugo minoritehtat, ođđaset dutkan dearvvašvuođa ja vealaheami oktavuođas, sámi demográfalaš beliid rievdan mat hástalit sihke Sámedikki ja gávpotgielddaid váldit ovddasvástádusa laski gávpotsámi álbmogis.
Jeatjah aamhtesh mej bïjre soptsesti lin saemiengïelen reeremedajve, maam maadtoejoekehtsgïetedimmiekonvensjovne Lea (*CERD) Nöörjese, jïh Saemiedigkiem dåeriedidh daj mïerhkesjimmiej muhteste mij staate lea åådtjeme maadtoejoekehtsgïetedimmien muhteste, Maanajkonvensjovne jïh meedijh jïh meediji *oppalaš råållan aamhtesi muhteste goh minoriteeth, orrebe goerehtamme starnem jïh joekehtsgïetedimmiem gaskesisnie, saemien *demográfalaš bielieh jorkestovveme mah haestieh dovne Saemiedigkiem jïh staarentjïelth dïedtem vaeltedh *laski staarensaemien åålmegistie.
Sámedikki presideanta Egil Olli doalai sáhkavuoru gonagaslaš allavuođa Monaco Prinsa Albert II árktalaš semináras "Arctic change, indigenous youth and future opportunities" , 27.03.12.
Saemiedigkien presideente Egilen Olli steeri lahtestimmien *gonagaslaš jollevoetem #Monaco<np><cog><sg><acc> #Prins<np><cog><sg><acc> Albert II arktihken seminaaresne "Arcticen *change, im*digenous *youth *and *future *opportunities" , 27.03.12.
Guovdageainnus.
Goevtegeajnosne.
Olli fokuserii dálkkádatrievdamiid čuvvosiid Árktisa álgoálbmogiidda, ja man deaŧalaš lea go nuorat áŋgiruššet dálkkádat- ja birasáššiiguin ja iežaset boahtteáiggi ektui davvin, ja ahte lea deaŧalaš searvvahit nuoraid ja addit sidjiide váikkuhanfámu ja válddi ieža ovddidit davviguovlluid.
Hïnnijidien *fokuserii daelhkiejorkestovvemi *čuvvosiid Árktisen aalkoeåålmegidie, jïh man vihkele lea goh noerh daelhkie- jïh byjreseaamhtesigujmie eadtjalduvvieh jïh jïjtjsh båetijen aejkien muhteste noerhtene, jïh ahte vihkele noerh mealtan jïh dejtie vedtedh soptsestimmiem jïh vaeltien jïjtjh noerhtedajvh evtiedidh.
 Árjjalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte váikkuhit sámi dáidda- ja kultureallima bisuheami ja viidáset ovddideami
* Eadtjohke dïedtetsavtshvierhtiej pråvhkoen baaktoe dijpijibie saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielemen tjöödtjestehtemem jïh vijrebe evtiedimmiem
Davviriikkaid ráđi árvvoštallanlávdegoddi nominerii Rawdna Carita Eira girjji “Ruohta muzetbeallji ruohta” kandidáhtan sámi giellaguovllus oažžut Davviriikkaid ráđi girjjálašvuođa bálkkašumi 2012.
Noerhtelaanti raerien vierhtiedimmiemoenehtse *nominerii Rawdna Carita Eiran gærjan “Hajken *muzetbeallji hajken” kandidaatine saemien gïeledajveste Noerhtelaanti raerien litteratuvren åasam åadtjoejibie 2012.
Bálkkašupmi 2012:s addojuvvui norgalaš girječállái Merethe Lindstrøm.
Åasa jaepien 2012 daaroen tjaeliejasse Merethe vadtasovvi Lindstrøm.
 Váikkuhit sámi mediafálaldaga nannema buot sámi giellajoavkkuid várás.
* Dijpijibie saemien meedijenfaalenassen nænnoestimmien gaajhken saemien gïeledåehkiej muhteste.
 Bargat sámi valáštallama viidodaga sihkkarastimiin
* Saemien svïhtjemen goelpeneståaroen gorredimmine barkijibie
Arctic Winter Games (AWG)
Arcticen Winter Gamesen (AWG)
Sámedikki presideanta Egil Olli ovddastii Sámi parlamentáralaš ráđi dán jagáš Arctic Winter Games doaluin Canádas njukčamánu 4.-10.
Saemiedigkien presideente Egilen Ollijjen *ovddastii Saemien parlamentarihkeles raerien daan jaapetjen Arcticen Winter Gamesen arrangemeenteste Kanadeste njoktjen 4.-10.
beivviid Whitehorse nammasaš gávpogis.
biejjiej Whitehorsen *nammasaš staareste.
Olli lei geahččamin sámi nuoraid gilvvuid oktavuođas ja kulturlávddis, ja deaivvadii doaluid ja First Nations i Yukonregionen ovddasteddjiiguin.
Olli lij saemien noerh gaahtjemi gaskesisnie gïehtjedeminie jïh *kulturlávddis, jïh gaavnesji arrangemeenten jïh *First Nations i. *Yukonregionen saadthalmetjigujmie.
Sullii 2000 oasseváldi ja jođiheaddji serve, ja gilvu lei ollu valáštallansurggiin, ja kulturprográmma lei gelddolaš.
Medtie jaepien 2000 mealtan jïh juhtiehtæjja mealtan, jïh gaahtjeme lij jïjnjine svïhtjemesuerkine, jïh kultuvreprogramme lij gieltege.
Sámi 24 čuoigi ja okta nieiddaid spábbačiekčanjoavku ja guokte nuorra juoigi ožžo vejolašvuođa searvat stuorra riikkaidgaskasaš valáštallandoaluide ja besse čájehit kultuvrraset ollu gehččiide positiivvalaš vuogi mielde.
Saemien 24 tjoejkijh jïh akte nïejti tjengkertjïektjemedåehkie jïh gööktem noere joejkijh nuepiem åadtjoejin stoere gaskenasjonaale svïhtjemearrangemeentesne mealtan jïh åadtjoejin jïjtjsh kultuvrem jïjnjide vuartasjæjjide vuesiehtidh positijve vuekien mietie.
Šáhkka Romsa 2014
*Šáhkka Romsa 2014
Sámediggeráđđi deaivvadii 23.3.2012 Šáhkka Romsa 2014 doaluid ovddasteddjiiguin, šáhkka olympia gilvvut masa oassálastit ledje boahtán 160 našuvnnas.
Saemiedigkieraerie 23.3.2012 gaavnesji *Šáhkka Romsa jaepien 2014 arrangemeenten saadthalmetjigujmie, *šáhkka *olympia gaahtjemh mïsse #mealtan<adv><der_nomag><n> lin 160 nasjovneste båateme.
Ráđđái čilgejuvvui doaluid birra, ja lágideaddjit háliidedje Sámedikki mielde doaluid lágideaddjin.
Raaran arrangemeenten bïjre boejhkelovvi, jïh öörnijh Saemiedigkien mietie arrangemeente öörnijinie sïjhtin.
Ráđđi lei positiivvalaš dasa, ja oaidná ahte dát lea buorre vejolašvuohta profileret sámi kultuvrra viidát.
Raerie lij positijve dïsse, jïh vuajna daate buerie nuepie *profileret saemien kultuvren vijrieslaakan.
 Sámedikki ja fylkkagielddaid gaskasaš ovttasbargošiehtadus bokte vel eanet geatnegahttit ovttas ovddidit sámi dáidda- ja kultureallima
* Saemiedigkien jïh fylhketjïelti gasngesadtje ektiebarkoelatjkoe annje jeenjelaakan gåaskoejin ektesne stilledh evtiedidh saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielemem
Seminára sámi festiválaiguin
Seminaaren saemien festivaaligujmie
Sámediggi lea searvan seminárii sámi festiválaiguin mii dollojuvvui Olmmáivákkis.
Saemiedigkie seminaaresne saemien festivaaligujmie mealtan mij Olmmáivággijjesne steeresovvi.
Seminára ulbmilin lei háhkat gulahallanarena ja oktasaš lanja Sámedikki ja sámi festiválaid gaskka.
Seminaaren ulmine lij gaskesadtemesijjiem jïh ektie tjïehtjelem skååffedh Saemiedigkien jïh saemien festivaali gaskemsh.
Politihkalaš ráđđeaddi doalai sáhkavuoru seminára oktavuođas.
Politihkeles raeriestæjja lahtestimmiem seminaaren gaskesisnie steeri.
Fáddán ledje earret eará ahte makkár rolla Sámedikkis galggašii leat sámi festiválaid oktavuođas, ja makkár rolla sámi festiválain galggašii lea sámi servodagas boahtteáiggis.
Aamhtesinie lin gaskem jeatjah ahte magkeres råålla Saemiedigkien galka årrodh saemien festivaali gaskesisnie, jïh magkeres råållam saemien festivaaline galka lea saemien siebriedahkesne båetijen aejkien.
 Dáiddáršiehtadusa bokte láhčit dili sámi dáidaga dahkamii ja gaskkusteapmái  Čuovvolit sámi ásahusovddideami dieđáhusa vuoruhuvvon doaibmabijuid
* Tjiehpijenlatjkojne tsiehkiem saemien tjeahpoen darjoemasse laetjiejibie jïh åvtese buektiemasse * Dåeriedibie saemien institusjovneevtiedimmien bïevnesen prijoriteradovveme råajvarimmieh
Čoahkkin Sámedikki ja Oslo gieldda gaskka 6.3.2012
Tjåanghkoem Saemiedigkien jïh Osloven tjïelten gaskemsh 6.3.2012
Várrepresideanta Laila Susanne Vars čilgii Oslo Sámi viesu dili birra, ja čujuhii ahte Sámi viessu sáddii čakčamánus 2011 bovdejumi Sámediggái, Oslo gildii, Akershus fylkkagildii searvat Vuođđudusa Sámi viessu vuođđudeaddjin.
Mubpieåvtehke Laila Susannen Vars Oslovem boejhkeli Saemien gåetien tsiehkien bïjre, jïh tjaatsesti ahte Saemien gåetie seedti skïereden #2011<num><arab><sg><nom><attr> *bovdejumi Saemiedægkan, Osloven tjïeltese, Akershusen fylhketjïeltese mealtan *Vuođđudusa Saemien gåetie tseegkijinie.
Oslo gielda lei positiivvalaš sámi deaivvadanbáikki oažžut oaivegávpogii, gos sáhttá doallat sierralágan kultuvrralaš doaimmaid ja stuorát doaluid.
Osloven tjïelte lij positijve saemien gaavnedimmiesijjiem åejjiestaarese åadtjodh, gusnie maahta ovmessie kulturelle darjomh jïh stoerebh arrangemeentem steeredh.
Oslo gielda muitalii ahte addet doarjaga doibmii ja dain ii leat makkárge plána rievdadit dan.
Osloven tjïelte soptsesti ahte dåarjoem darjoemasse vedtiejih jïh dejnie ij leah naan soejkesje gænnah dam jarkestidh.
Dasto čilgii gielda viidáseappot ahte sii leat dieđihan searvái ahte eai sáhte searvat vuođđudusa vuođđudeapmái.
Dehtie minngede tjïelte vijriebasse boejhkeli ahte dah seabran bïeljelamme ahte eah maehtieh mealtan *vuođđudusa tseegkedh.
Čoahkkimis sohppojuvvui ahte Sámediggi ja Oslo gielda deaivvadit guktii jagis ságastallan sámiid dárbbuid birra Oslos.
Tjåanghkosne latjkasovvi ahte Saemiedigkie jïh Osloven tjïelte göökth gaavnesjidh jaepesne gaskestallemen saemiej daerpiesvoeti bïjre Oslovisnie.
Čoahkkin Duoddara Ráfein
Tjåanghkoen guevtelem *Ráfein
Hálddahus deaivvadii Duoddara Ráfe/Bihtánsámi viesu stivrrain Báidáris 22.2.2012 Saltstraumenis.
Reereme gaavnesji Guevtelen *Ráfe/Pijtesaemien gåetien ståvrojne Báidárisnie 22.2.2012 Saltstraumenisnie.
Čoahkkimis čilgejuvvui Sámediggeráđi sámi ásahusdieđáhusa birra.
Tjåanghkosne boejhkelovvi Saemiedigkieraerien saemien institusjovnenbïevnesen bïjre.
Guovddážis ledje bajimuš mihttomearit mat Sámedikkis leat sámi ásahusaid ovddideami ektui, vuođđu ovddideapmái, stáhtus, hástalusat ja doaibmabijut ja vuoruheamit, erenoamážit sámi kulturviesuid ektui.
Jarngesne lin bijjemes ulmieh mah Saemiedigkien leah saemien institusjovni evtiedimmien muhteste, våarome evtiedæmman, staatuse, haestemh jïh råajvarimmieh jïh prijoriteradimmieh, joekoenlaakan saemien kultuvregåetiej muhteste.
 Váikkuhit buori kulturovddideami nuortasámi servodagas  Ovttas bargat Norgga girkuin ja eará oskuservodagaiguin
* Dijpedh buerie kultuvreevtiedimmiem luvliesaemien siebriedahkesne * Ektesne Nöörjen gærhkojne jïh jeatjah jaahkoesiebriedahkigujmie barkedh
Sámi girkoráđi nammadeapmi
Saemien gærhkoenraerien nommehtimmie
Sámediggeráđđi lea nammadan lahtuid ja várrelahtuid Sámi girkoráđđái.
Saemiedigkieraerie lïhtsegh jïh sæjjasadtjh Saemien gærhkoenraaran nommehtamme.
Jovna Zacharias Dunfjell, Snoasas lea nammaduvvon lahttun ja Elin Sabbasen, Deanus lea nammaduvvon várrelahttun Sámi girkoráđđái áigodahkii cuoŋománus 2012 cuoŋománnui 2016.
Jovna *Zacharias Dunfjell, Snåasesne nommehtovveme lïhtseginie jïh Elinen Sabbasen, Deatnusne nommehtovveme sæjjasadtjine Saemien gærhkoenraaran boelhkese voerhtjen #2012<num><arab><sg><nom><attr> voerhtjese 2016.
 Váikkuhit positiiva kulturovddideami lullisámi servodagas
* Dijpijibie positijve kultuvreevtiedimmien åarjelsaemien siebriedahkesne
Máhtolašvuohta
Maahtaldahke
Sámi servodaga ovddideami ja nannema vuođđun lea máhtolašvuohta ja gelbbolašvuohta.
Saemien siebriedahken evtiedimmien jïh nænnoestimmien våaroeminie maahtaldahke jïh maahtaldahke lea.
Váldomihttomearri
Åejvieulmiemierie
 Sámi álbmogis lea máhtolašvuohta, gelbbolašvuohta ja gálggat mat dárbbašuvvojit sámi servodaga ovddideamis.
* Saemien åålmegen lea maahtaldahke, maahtaldahke jïh edtjh mah saemien siebriedahken evtiedimmesne daarpesjovvieh.
Oassemihttomearri
Boelhkeulmie
 Sámi mánáin ja nuorain lea nana sámi identitehta ja oktavuohta sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii.
* Saemien maanaj jïh noeri lea nænnoes saemien identiteete jïh gaskese saemien gïelese, kultuvrese jïh siebriedahkejieledese.
 Sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta kvalitatiivalaččat buori oahpahussii sámegielas ja sámegillii  Alit oahpus ja dutkamis fuolahuvvo álohii sámi perspektiiva
* Saemien åålmegen lea saetnies reakta *kvalitatiivalaččat buerie ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh saemiengïelese * Jollebe learosne jïh dotkemisnie iktegisth sujhtesåvva saemien perspektijve
Strategiijat
Strategijh
 Gulahallama bokte guovddáš, regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin sihkkarastit buriid rámmaeavttuid sámi mánáidgárddiid, vuođđooahpahusa, alit oahpu ja dutkama várás
Oahppanstrategiija – joatkkaoahpahusa čielggadeapmi Finnmárkkus
Lïeremestrategijen – jåarhkeööhpehtimmien salkehtimmie Finnmaarhkeste
Sámediggeráđđi lea sádden gulaskuddancealkámuša Finnmárkku fylkasuohkana čielggadeapmái Finnmárkku joatkkaoahpahusa birra, ja ávžžuhii Finnmárkku fylkasuohkana bisuhit dálá skuvlastruktuvrra.
Deanu joatkkaskuvllas lea sierra dilli, ja dat ferte bisuhuvvot.
Deatnun jåarhkeskuvlen lea sjïere tsiehkie, jïh dïhte tjoevere #tjöödtjestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf>.
Dasto čáliimet gulaskuddancealkámuššii ahte sámi giela, kultuvrra, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima vuhtiiváldin leat dehálaš eavttut Finnmárkku joatkkaoahpahusa organiseremis, ja ahte Finnmárkku fylkasuohkana boahttevaš skuvlastruktuvra ferte čalmmustahttit mot fylka goziha iežas geatnegasvuođa fállat joatkkaoahpahusa mii vuhtiiváldá sámi giela, kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima.
Dehtie minngede govledimmiejiehtiegasse tjaeliejimh ahte saemien gïelen, kultuvren, #jieliemasse<n><cmp_sgnom><cmp>#darjome<n><der_car><adj><sg><gen> jïh siebriedahkejieleden seatadimmien vihkeles moenemetsiehkieh leah Finnmaarhken jåarhkeööhpehtimmien öörnemisnie, jïh ahte Finnmaarhken fylhketjïelten båetije skuvlestruktuvre tjoevere vååjnesasse bïejedh nåtsh fylhke jïjtjse #stillese<n><sg><acc> faaledh geehtede jåarhkeööhpehtimmiem mij saemien gïelem seatede, kultuvrem, jieliemassh jïh siebriedahkejieledem.
Sámediggeráđđi ávžžuhii fylkasuohkana láhčit dili nu ahte eambbogat čađahit oahpu ja unnibut heitet.
Saemiedigkieraerie haestieji fylhketjïeltem tsiehkiem dan laetjedh ahte jïjnjebh learoem tjïrrehtieh jïh unnebh orrijieh.
Sámediggeráđđi čálii maiddái ahte Sámediggi ii leat ovttaoaivilis cealkámušain čielggadeamis Oahppanstrategiija, gos čuožžu ahte skuvlastruktuvra ii berre geavahuvvot váldoággan ássama ja báikkálaš bargosajiid bisuheamis - dat berre dahkkot bajimus deattuheami bokte regionála ja báikkálaš ealáhuseallimis.
Saemiedigkieraerie aaj tjaelieji ahte ij Saemiedigkie sïemes jiehtieginie salkehtimmesne leah Lïeremestrategije, gusnie tjåådtje ahte ij byörh skuvlestruktuvre åtnasovvedh *váldoággan veasomen jïh dajven barkoesijjiej tjöödtjestehtiemisnie - dïhte byöroe bijjemes tjïelkestimmine dorjedh regionaale jïh dajven jieliemassenjieliemisnie.
Sámediggeráđđi háliida čujuhit TF-notáhtii nr.
Saemiedigkieraerie sæjhta tjaatsestidh *TF-*notáhtii nr.
55/2010 Næringsutvikling og attraktivitet Samiske områder, gos čuožžu ahte go olmmošlohku unnu, de das leat heajos váikkuhusat boahtteáiggi ealáhusovddideapmái.
55/jaepien 2010 *Næringsutvikling *og *attraktivitet *Samiske *områder, gusnie tjåådtje ahte gosse almetjelåhkoe *unnu, dellie desnie leah geerve dïedth båetijen aejkien jieliemassenevtiedæmman.
Man geasuheaddji báikkit leat fitnodagaide, gussiide ja ássamii lea dat mii ollislaččat čilge ovdáneami dahje njiedjama.
Man giesije sijjieh sïeltide, guesside jïh veasoemasse dïhte mij ellieslaakan evtiedimmiem jallh luajhtadimmiem boejhkele.
Várrepresideanttas lei čoahkkin fylkaráđiin Elisabeth Isakseniin Finnmárkku fylkkasuohkanis 30.4.12 boahttevaš skuvlastruktuvrra birra ja joatkkaoahpahusa čađaheami birra fylkkas.
Mubpieåvtehken lij tjåanghkoe fylhkeraerine Elisabeth Isakseninie Finnmaarhken fylhketjïeltesne 30.4.12:n båetije skuvlestruktuvren bïjre jïh jåarhkeööhpehtimmien tjïrrehtimmien bïjre fylhkesne.
Čoahkkimis sohpe sáddet oktasaš reivve Máhttodepartementii gos bivdet politihkalaš čoahkkima Máhttodepartemeanttain Finnmárkku oahppostrategiija birra ja máhtolašvuođadimenšuvnna birra davviguovllupolitihka ektui.
Tjåanghkosne seedtedh skööpin ektie prieviem Maahtoedepartemeentese gusnie politihkeles tjåanghkoem Maahtoedepartemeentine maedtieh Finnmaarhken learoestrategijen bïjre jïh #maahtaldahke<n><cmp_sggen><cmp>#dimesjovne<n><sg><gen> bïjre noerhtedajvenpolitihken muhteste.
Dasto sohpe doallat fásta oktasaščoahkkimiid Sámedikkiin, stáhta sámi joatkkaskuvllaiguin ja Finnmárkku fylkasuohkaniin.
Dehtie minngede steeredh skööpin vihties ektietjåanghkoeh Saemiedigkine, staaten saemien jåarhkeskuvligujmie jïh Finnmaarhken fylhketjïeltine.
Čoahkkin Návuona suohkaniin Verdde-prošeavtta birra
Tjåanghkoem Návuonnan tjïeltine Båantan-prosjeekten bïjre
Sámediggeráđis lei čoahkkin Návuona suohkaniin njukčamánu 21. b. 2012 gos digaštalle Verddeprošeavtta.
Saemiedigkieraerien lij tjåanghkoe Návuonnan tjïeltine njoktjen 21. b. 2012 gusnie båantanprosjeektem Digkiedallin.
Mihttu čoahkkimiin lei ahte Návuona suohkan áigu ohcat doarjaga dakkáraš prošektii ja háliidii gullat Sámedikkis makkár ruhtadanvejolašvuođat gávdnojit prošektii ja maiddái čájehit Návuona suohkana verddevuohta-prošeavtta.
Vuepsie tjåanghkojste lij ahte Návuonnan tjïelte edtja dåarjoem ohtsedh *dakkáraš prosjeektese jïh sïjhti Saemiedigkesne govledh magkerh beetnehdåarjoenuepieh prosjeektese leah jïh aaj Návuonnan tjïelten #ektievoete<n><cmp_sgnom><cmp><guio>prosjeektem vuesiehtidh.
Prošeakta lea politihkalaččat vuođđuduvvon ovddagottis ja suohkanstivrras.
Prosjeekte lea politihkeleslaakan tseegkesovveme *ovddagottis jïh tjïelteståvrosne.
Sámediggeráđi bealis oassálasttii Láilá Susanne Vars ja Návuona suohkanis lei prošeaktajođiheaddji ja ráđđeaddi.
Saemiedigkieraerien bielesne Láilá Susanne Vars mealtan jïh Návuonnan tjïeltesne lij prosjeektejuhtiehtæjja jïh raeriestæjja.
Boarrásiidráđđi
#Båeries<adj><cmp_plgen><cmp>raerie
Sámedikki boarrásiidráđis lei vuođđudančoahkkin guovvamánu 23. b. 2012 Sámedikkis Kárášjogas dievasčoahkkima oktavuođas.
Presideanta Egil Olli rabai čoahkkima.
Presideente Egilen Olli tjåanghkoem geehpehti.
Eará ráđđelahtut geat serve čoahkkimii ledje várrepresideanta Láilá Susanne Vars ja ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma.
Jeatjah raerielïhtsegh gïeh tjåanghkosne mealtan lin mubpieåvtehke Láilá Susannen Vars jïh raerielïhtsege Ellinor Mariten Jåman.
Sámedikki boarrásiidráđis leat vihtta fásta ja guokte várrelahtu.
Saemiedigkien #båeries<adj><cmp_plgen><cmp>raeresne leah vïjhte vihties jïh göökte sæjjasadtjh.
Politihkalaš čoahkkin gaskal Sámediggeráđi ja Oslo suohkana
Politihkeles tjåanghkoen Saemiedigkieraerien jïh Osloven Gaskesne tjïelten
Sámediggeráđđi lea leamaš politihkalaš čoahkkimis Oslo suohkaniin njukčamánu 6. b. gos digaštalle vejolaš ovttasbargošiehtadusa muhtun surggiin nugo oahpahusas ja skuvllas, mánáidgárddis, gávpoga boarrásat ja deaivvadanbáiki Oslo sámiide.
Saemiedigkieraerie orreme politihkeles tjåanghkosne Osloven tjïeltine njoktjen 6. b. gusnie nupies ektiebarkoelatjkoem muvhtine suerkine digkiedallin goh ööhpehtimmesne jïh skuvlesne, maanagïertesne, staaren båarasåbpoe jïh gaavnedimmiesijjie Osloven saemide.
Lei hui konstruktiiva čoahkkin ja ráđđi háliida čalmmustahttit golbma váldobohtosa:
Lij dan *konstruktiiva tjåanghkoe jïh raerie sæjhta golmem åejvieilledahkh vååjnesasse bïejedh:
Leat šiehttan doallat guokte jahkásaš konsultašuvnna Oslo suohkaniin.
Sjïehteme gööktem fïerhtenjaapetje konsultasjovnem Osloven tjïeltine steeredh.
Daid mánáid váhnemat geat ožžot sámegieloahpahusa, galget gohččojuvvot sierra váhnenčoahkkimiidda.
Daj maanaj eejtegh gïeh saemienööhpehtimmiem åadtjoeh, edtjieh sjïere eejhteghtjåanghkojde gohtjesovvedh.
Sii eai leat gohččojuvvon dakkár čoahkkimii máŋgga jahkái.
Eah leah dah dagkeres tjåanghkose gellien jaapan gohtjesovveme.
Dasto galgá fylkkamánni bearráigeahččat Oslo sámegieloahpahusa.
Dehtie minngede edtja fylhkemaenniem Osloven saemienööhpehtimmiem vuartasjidh.
Gávpotráđđi lea bovdejuvvon Sámediggeráđi cealkámuškonferánsii čakčat (Guovdageainnus) ja mii leat vuolggahan ovttasbarggu gaskal Sámi allaskuvlla ja Oslo suohkana sámi oahpaheddjiid rekruterema várás.
Staarenraerie saemiedigkieraerien jiehtegenkonferaansese tjaktjege Bööresovveme (Goevtegeajnosne) jïh mijjieh ektiebarkoem seedteme saemienjïlleskuvlemgaskesne jïh Osloven tjïelten saemien lohkehtæjjaj rekruteeremasse.
Stáhtačálli finai Sámedikkis
Staatetjaelije Saemiedigkesne mïnni
Máhttodepartemeantta ođđa stáhtačálli Elisabeth Dahle finai oahppomátkkis Finnmárkkus 13.2.
Maahtoedepartemeenten orre staatetjaelije Elisabethen Dahle learoefealadimmesne Finnmaarhkesne mïnni 13.2.
-14.2.12.
-14.2.12.
Son háliidii oahpásnuvvat áššiiguin mat leat stáhtačálli ovddasvástádussurggiin; mánáidgárdi ja vuođđooahpahus.
Dïhte sïjhti aamhtesigujmie åahpanadtedh mah staatetjaelije dïedtensuerkine; maanagïerte jïh maadthööhpehtimmie.
Stáhtačálli finai Billávuona mearrasámi bajásšaddanguovddážis Porsáŋggu gielddas ja Láhpoluobbala skuvllas Guovdageainnus.
Staatetjaelije Billávuotnan mearoesaemien byjjenimmiejarngesne Porsangeren tjïeltesne jïh Láhpoluoppalen skuvlesne Goevtegeajnosne mïnni.
Skuvlaheaittiheamit ovddiduvvoje sierra áššin Máhttodepartemeanttain.
Skuvleillemh sjïere aamhtesinie Maahtoedepartemeentine evtiedovvin.
Stáhtačálli finai maiddái Kárášjoga vuođđoskuvllas ja Sámedikkis Kárášjogas.
Staatetjaelije aaj Karasjohken maadthskuvlesne jïh Saemiedigkesne mïnni Karasjohkesne.
Guovdageainnus stáhtačálli lei sámi skuvlahistorjjá semináras.
Goevtegeajnosne staatetjaelije lij saemien skuvlevaajesen seminaaresne.
Seminára sámi skuvlahistorjjá birra
Seminaaren saemien skuvlevaajesen bïjre
Sámediggeráđđi lágidii golmmadiibmosaš seminára 14.2.2012 Sámi allaskuvllas, mas fáddá lei sámi skuvlahistorjá.
Saemiedigkieraerie #golme<num><cmp_sggen><cmp>#tæjmoe<n><der_sasj><adj><attr> seminaarem 14.2.2012:m saemien jïlleskuvlesne öörni, mesnie aamhtese lij saemien skuvlevaajese.
Olahusjoavku ledje politihkkarat, skuvlaeaiggádat, oahpaheaddjit, dutkit ja eará berošteaddjit.
Seminára lei rabas buohkaide.
Seminaare lij gaahpode gaajhkesidie.
Mihttomearri seminárain lei čuvgehit sámi skuvlahistorjjá, ja dasto manne lea dehálaš dovdat sámi skuvlahistorjjá vai nákce ipmirdit dálá skuvlastruktuvrra ja oažžut eanet sámi sisdoalu skuvllaide.
Ulmie seminaarijste lij *čuvgehit saemien skuvlevaajesem, jïh dehtie minngede minnien vihkele saemien skuvlevaajesem dabtedh vuj guarkedh buektehte daaletje skuvlestruktuvrem jïh jeenjebe saemien sisvegem skuvlide åadtjodh.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 13. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 13. bielie 90 bielesne
Čoahkkin SNPL:in
Tjåanghkoen SNPL:ine
Sámediggeráđis lei čoahkkin SNPL:in (Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi) 23.3.2012 sin sávaldaga vuođul.
Saemiedigkieraerien lij tjåanghkoe SNPL:ine (Saemiedigkien noerepolitihken moenehtse) 23.3.2012:n daj sjaavnjoen mietie.
Čoahkkimis ledje bajásšaddan- ja oahpahusossodaga ossodatdirektevra, mánáidgárddi fágajođiheaddji ja alit oahpu ja dutkama fágajođiheaddji.
Tjåanghkosne lin byjjenimmie- jïh ööhpehtimmiegoevtesen goevtesendirektööre, maanagïerten faagemietiedæjja jïh jollebe learoen jïh dotkemen faagenjuhtiehtæjja.
SNPL háliidii diehtojuohkinčoahkkima oahpahusossodaga bargosurggiid birra.
Mánáidgárdi
Maanagïerte
Sámediggeráđđi searvvai mánáidgárdebeaivvi ávvudeapmái 20.3.2012 Ájastealli mánáidgárddis Guovdageainnus.
Saemiedigkieraerie maanagïertebiejjien heevehtimmesne mealtan 20.3.2012 Ájasteallijjen maanagïertesne Goevtegeajnosne.
Dán jagi čuoládatsátni dan beaivái lei jagi ávvudeapmi 22.3.2012.
Daanjaepien *čuoládatsátni dan beajjan lij jaepiem heevehtimmie 22.3.2012.
Bargit ledje stellen fiinna lágideami mánáide, váhnemiidda, áhkuide ja ádjáide ja ovdalaš bargiide, ja media lei maid doppe.
Barkijh lin *stellen tjaebpies öörnemem maanide, eejtegidie, aahkide gonnoeh aajjide jïh ovtetje barkijidie, jïh meedije lij aaj debpene.
"Buoremusa unnimusaide" .
"Bööremassen unniemasside" .
Mánáidgárdi lei ráhkadan áviissa maid almmuhedje mánáidgárdebeaivvi.
Maanagïerte lij plaeriem dorjeme maam maanagïertebiejjien bæjjoehtin.
Láttošluohká mánáidgárddis Kárášjogas lei 20
Láttošluohkkán maanagïerten Karasjohkesne lij 20
Sámediggeráđđi lea oassálasttán ja doallan oahpponeavvočájáhusaid sámi pedagogalaš fágabeivviin Rørosas 21.
Saemiedigkieraerie lea mealtan jïh learoevierhtienvuasahtallemh saemien pedagogeles faagenbiejjine Plassjesne steereme 21.
ja 22.2.2012.
jïh 22.2.2012.
Finnmárkku fylkkamánni gohččuma vuođul lea Finnmárkku mánáidgárdesuorgái nammaduvvon dásseárvojoavku mas leat 8 miellahtu.
Finnmaarhken fylhkemaennien gåhtjomen mietie lea Finnmaarhken maanagïertesuarkan nommehtovveme mïrrestallemedåehkie mesnie leah 8 lïhtsegh.
Sámedikki hálddahusas lea válljejuvvon okta lahttu.
Saemiedigkien reeremen veeljesovveme aktelïhtsege.
Eará lahtut leat fylkkamánnis, Finnmárkku allaskuvllas, Sámi allaskuvllas, Hámmárfeasta suohkanis ja mánáidgárdebargit.
Jeatjahlïhtsegh fylhkemaennesne, Finnmaarhken jïlleskuvlesne, Saemien jïlleskuvlesne, Hammerfest tjïeltesne jïh maanagïertebarkijh.
Joavkkus lei vuosttaš čoahkkin 6.3.2012 Čáhcesullos.
Dåehkien lij voestes tjåanghkoe 6.3.2012 Čáhcesuolusne.
Joavku galgá vásáhusaid ja báikkálaš dárbbuid vuođul heivehit gelbbolašvuođadoaibmabijuid, báikkálaš ovddidanbargguid ja vásáhusjuohkimiid ovddidan dihte dásseárvvu gaskal bártnážiid ja nieiddažiid, ja bidjat johtui doaimmaid mat galget oččodit eanet dievdduid mánáidgárddiide.
Dåehkie edtja vaesehtsi jïh dajven daerpiesvoeti mietie #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>råajvarimmieh sjïehtehtidh, dajven evtiedimmiebarkoej jïh vaesehtsenjuekemi evtiedimmien dïehre mïrrestallemen baarnetjijïhnïejtetjigaskesne, jïh #<n> darjomh aelkiehtidh mah edtjieh jeenjelaakan almah maanagïertide åådtjedidh.
Máhttodepartemeanta lea ovttas Sámedikkiin ráhkadan davvisámi veršuvnna bagadusas ”Boarrásepmosis nuoramussii“.
Maahtoedepartemeente ektesne Saemiedigkine noerhtesaemien versjovnem bïhkedassesne dorjeme ”Båarasommesisnie noeremassese“.
Bagadus lea juhkkojuvvon mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Bïhkedasse maanagïertide #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> gusnie leah saemien maanah.
Fáddágihpa giellabirrasiid ja giellamovttiideami birra mánáidgárddis lea dál jorgaluvvon davvisámegillii ja lea gárvvis.
Teemaheefte gïelebyjresh jïh *giellamovttiideami bïjre maanagïertesne daelie noerhtesaemiengïelese jarkoestovveme jïh gaervies.
Gihpa juhkkojuvvo mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
Tjaalege maanagïertide #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> gusnie leah saemien maanah.
 Váikkuhit buriid ekonomalaš rámmaeavttuid skuvlaeaiggádiidda, vai sihkkarastá kvalitatiivalaččat buori oahpahusa sámegielas ja sámegillii  Váikkuhit dan ahte Sámi allaskuvla ovddiduvvošii álgoálbmotuniversitehtan  Váikkuhit dan ahte Sámi lohkanguovddáš šattašii bistevaš nationála resursaguovddážin  Bargat dan ala ahte ráhkaduvvojit oahpponeavvut sámi mánáidgárdemánáide
* Buerie ekonomeles mieriekrïevemi skuvleaajhteride dijpijibie, vuj gorrede *kvalitatiivalaččat buerie ööhpehtimmiem saemiengïelesne jïh saemiengïelese * Dam dijpijibie ahte Saemien jïlleskuvle aalkoeåålmehuniversiteetine evtiedåvva * Dam dijpedh ahte Saemien lohkemejarnge sjædta vihties nasjonaale vierhtiejarngine * Dejnie barkedh ahte learoevierhtieh saemien maanagïertemaanide dorjesuvvieh
Prošeakta sámi stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat mánáidgárddiide
Prosjeekte saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles materijellh maanagïertide
Sámediggi lea vuolggahan prošeavtta sámi stoahkanhearvvat ja pedagogalaš ávdnasat mánáidgárddiide.
Saemiedigkie prosjeektem seedteme saemien stååkegaevnieh jïh pedagogeles materijellh maanagïertide.
Sierra joavku mas leat mánáidgárdebargit galgá geahčadit makkár sisdoallu "sámi hupmanpáhkas" galggašii leat.
Sjïere dåehkie mesnie leah maanagïertebarkijh edtja gïehtjedidh magkeres sisvege "saemien håalemepaahkesne" galka årrodh.
Ulbmil dakkár páhkain lea nannet mánáid sámegielmáhtu.
Ulmie dagkeres paahkine lea maanaj saemiengïelhmaahtoem nænnoestidh.
Joavku galgá buktit iežas evttohusa ovdal 1.7.2012.
Dåehkie edtja jïjtjemse uvtelassen aarebi buektedh 1.7.2012.
Sámediggi juolludii 2011:s doarjaga ođđasit prentet girjjiid “ Mu vuosttaš duhát sáni “ ,” Mov voestes 1000 baakoeh “ , “ Muv vuostasj tuvsán bágo “.
Saemiedigkie jaepien 2011 laeviehti dåarjoen orrelaakan *prentet gærjaj “ Mov voestes stoerretjuetie baakoeh “ ,” *Mov *voestes jaepien 1000 *baakoeh “ , “ *Muv *vuostasj *tuvsán *bágo “.
Girjjit almmuhuvvoje 2012:s, ja Sámediggi lea sáddegoahtán girjjiid mánáidgárddiide gos leat sámi mánát, sámi giellaguovddážiidda Norggas, Suoma Sámediggái ja Ruoŧa Sámeskuvllastivrii.
Gærjah jaepien 2012 bæjjoehtovvin, jïh Saemiedigkie gærjah maanagïertide seedtegåateme gusnie leah saemien maanah, saemien gïelejarngide Nöörjesne, Soemen Saemiedægkan jïh Sveerjen saemienskuvlenståvrose.
 Mánáidgárdedoarjagiid ođđa eavttuid bidjat doibmii  Váikkuhit dan ahte stivrendokumeanttat fuolahit sámi perspektiivva oahpahusas.
* Maanagïertedåarjoej orre moenemetsiehkieh darjoemasse bïejedh * Dam dijpedh ahte stuvremetjaatsegh saemien perspektijvem ööhpehtimmesne sujhtieh.
Nationála njuolggadusat mánáidgárdeoahpaheaddjiohppui
Nasjonaale njoelkedassh maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 14. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 14. bielie 90 bielesne
Sámediggeráđđi lea dál konsultašuvdnaproseassas mánáidgárdeoahpaheaddjioahpu nationála njuolggadusaid birra.
Saemiedigkieraerie daelie konsultasjovneprosessesne maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmien nasjonaale njoelkedassi bïjre.
15.2.2012 sohpe Sámediggi ja MD sisdoalu, ja de sáhtte njuolggadusat almmuhuvvot.
15.2.2012 Saemiedigkie jïh M-D/MD skööpin sisvegh, jïh dellie maehtiejin njoelkedassh bæjjoehtovvedh.
Loahpalaš konsultašuvdna njuolggadusaid birra šaddá gaskamuttus miessemánu.
Minngemes konsultasjovne njoelkedassi bïjre gaskoeh suehpeden sjædta.
Ođđa dárkkistuvvon rámmaplána mánáidgárdeoahpaheaddjiohppui
Orre vååksjesovveme mieriesoejkesjen maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman
Sámediggeráđđi lea šiehtadan konsulteret mánáidgárdeoahpaheaddjioahpu rámmaplána láhkaásahusa birra, ovdal go láhkaásahus mearriduvvon loahpalaččat.
Saemiedigkieraerie nååhtedamme konsulteeredh maanagïertelohkehtæjjaööhpehtimmien mieriesoejkesje laakenjoelkedassen bïjre, aarebi goh laakenjoelkedasse minngiegietjesne nænnoestovvem.
Konsulterenbeaivi ii leat vel šihttojuvvon, muhto dat šaddá álgogeahčen miessemánu.
Ij leah konsulteeremebiejjie annje sjïehtesovveme, mohte dïhte sjædta *álgogeahčen suehpeden.
Sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu ođđa rámmaplána
Saemien aarhskuvlelohkehtæjjanlearoen orre mieriensoejkesje
Čuovvovaš olbmot leat nammaduvvon lahttun sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu rámmaplánalávdegoddái:
Minngebe almetjh lïhtseginie nommehtovveme saemien aarhskuvlelohkehtæjjaööhpehtimmien mieriensoejkesjenmoenehtsasse:
-Asta Balto (jođiheaddji) -Aimo Aiko (sámediggeráđi lahttu) -Henning Solli, Grethe Friedrich, -Lars Filip Paulsen -Sara Margrethe Skum -Solveig Eideng -Bodil Vars -Máhttodepartemeanttas: Joakim Bakke ja Grete Sofie Bratlie.
-Astan Balton (juhtiehtæjja) -Aimon *Aiko (saemiedigkieraerien lïhtsege) -Henningen Solli, Grethe Friedrichen, -Lars Filip Paulsenen -Sara Margrethen Skumen -Solveigen *Eideng -Bodilen Varsen -Maahtoedepartemeentesne: Joakimen Bakke jïh Grete Sofien Bratlie.
Bargguin galget geargat 1.9.2012 rádjái.
Barkojne gelkieh 1.9.2012:n raajan galhkedh.
Čuovvolančoahkkimat lahtuiguin geaid Sámediggeráđđi lea nammadan rámmaplánalávdegottiide, dutkanfoanddaide ja eará lávdegottiide
Dåeriedimmietjåanghkoeh lïhtsegigujmie giejtie Saemiedigkieraerie mieriensoejkesjenmoenehtsidie nommehtamme, dotkemefåantide jïh jeatjah moenehtsidie
Sámediggeráđđi doalai 27.3.2023 čoahkkima Kevin Johanseniin, gean sámediggeráđđi lei nammadan lahttun RPU 1:i, rámmaplánalávdegoddi integrerejuvvon lektor/adjunktaohppui ja PPU:i.
Saemiedigkieraerie 27.3.2023 tjåanghkoeh Kevinen Johanseninie utnieji, gïen saemiedigkieraerie lij lïhtseginie RPU:m nommehtamme 1:se, mieriensoejkesjenmoenehtse integreeresovveme lektoren/adjunktenlearose jïh *PPU:#i<n><abbr><sg><acc>
Johansen lea maiddái várrelahttu Davvi-Norgga regionála dutkanfoanddas.
Johansen aaj sæjjasadtje Noerhte-Nöörjen regionaale dotkemefåantesne.
Sámediggeráđđi áigu giđđat doallat čoahkkimiid eará lahtuiguin maid geaid sámediggeráđđi lea nammadan.
Saemiedigkieraerie edtja gïjrege tjåanghkoeh jeatjahlïhtsegigujmie aaj utnedh giejtie saemiedigkieraerie nommehtamme.
Ulbmil deaivvademiiguin lea gulahallat ja oažžut oktasaš ipmárdusa áššiin, vai sihkkarastá ahte iešguđetge stivrendokumeanttat gozihit sámi perspektiivva ja álgoálbmotdimenšuvnna.
Ulmie gaavnesjimmiejgujmie lea gaskestalledh jïh ektie goerkesem aamhtesijstie åadtjodh, vuj gorrede ahte ovmessie stuvremetjaatsegh saemien perspektijvem jïh aalkoeåålmehdimensjovnem geehtedieh.
 Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte nannet máhtolašvuođa ja gelbbolašvuođa sámi servodagas  Láhčit dili árbedieđu fievrrideapmái buolvvaid gaskkas  Bures ja beaktilit ovdánahttit sámi oahpponeavvuid ja pedagogalaš ávdnasiid
* Dijpemetsavtshvierhtiej eadtjohke pråvhkoen baaktoe maahtaldahkem nænnoestidh jïh maahtaldahken saemien siebriedahkesne * Tsiehkien aerpiedaajroen juhtiemasse boelvi gaskesne laetjedh * Buresne jïh eadtjohkelaakan saemien learoevierhtieh jïh pedagogeles materijellh evtiedidh
Čieža doarjjaohcama mánáidgárdeoahpponeavvuide leat dál meannuduvvome.
Tjïjhtje dåarjoeohtsemh maanagïertelearoevierhtide daelie gïetedeminie.
Ohcansubmi lea 3 605 685 ru.
Ohtsemebeetnehveahka #3 605 685<num><sg><nom>kr.
 Váikkuhit ahte mánáidgárddi, vuođđooahpahusa, alit oahpu ja dutkama nationála politihkas fuolahuvvo sámi perspektiiva  Váikkuhit dan ahte sámi álbmoga formála gelbbolašvuohta nanusmuvvá  Váikkuhit sámi sisdoalu mánáidgárddiide gos leat sámi mánát
* Dijpijibie ahte maanagïerten, maadthööhpehtimmien, jollebe learoem jïh dotkemem nasjonaale politihkesne saemien perspektijve sujhtesåvva * Dam dijpedh ahte saemien åålmegen byjjes maahtaldahke *nanusmuvvá * Saemien sisvegem maanagïertide dijpijibie gusnie leah saemien maanah
Ovcci sámi mánáidgárddi leat ožžon doarjaga oktiibuot 2 153 000 ru ovddas.
Dál leat meannudeame 24 ohcama sámi mánáidgárddiin.
Daelie 24 ohtsemh saemien maanagïertine gïetedeminie.
Guokte mánáidgárddi leat ožžon doarjaga oktiibuot 106 000 ru ovddas sámegieloahpahussii, ja dássážii leat boahtán čieža ohcama maid leat meannudeame.
Gööktemaanagïerth dåarjoem åådtjeme ektiegaajhke 106 000:n#kr<n><abbr><sg><gen>åvteste saemienööhpehtæmman, jïh daan raajan båateme tjïjhtje ohtsemh aaj årrodh gïetedeminie.
Dieđut ja bagadusat sámi oahpahusa birra mánáidgárddiin ja vuođđooahpahusas. Váikkuhit dan ahte ásahuvvošii bistevaš sámi dulkaoahppofálaldat
Daajroeh jïh bïhkedassh saemien ööhpehtimmien bïjre maanagïertijste jïh maadthööhpehtimmeste. Dam dijpedh ahte vihties saemien toelhkeööhpehtimmiefaalenasse tseegkesåvva
Váikkuhit ahte Nordlándda universitehta ja Davvi-Trøndelaga allaskuvla (HINT) sáhttet oktiiheivehit ja fállat kurssaid ja oahppofálaldagaid julevsámi ja lullisámi gielas ja kultuvrras
Dijpijibie ahte Nordlaanten universiteeten jïh Noerhte-Tröndelaagen jïlleskuvle (*HINT) maehtieh kursh iktedidh jïh faaledh jïh ööhpehtimmiefaalenassi julevsaemien jïh åarjelsaemien gïelesne jïh kultuvresne
Gulahallan/ovttasbargu sámi oahpaheaddjioahpu regiovnnain (SAK 7)
Gaskestalleme/ektiebarkoe saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien regijovnijste (SAK 7)
Sámediggeráđđi lea searvan sámi oahpaheaddjioahpu regiovnna stivrenjoavkku čoahkkimiin 21.-22.2.2012 ja 26.3.2012.
Saemiedigkieraerie saemien lohkehtæjjaööhpehtimmien regijovnem mealtan stuvremedåehkien tjåanghkojne 21.-22.2.2012 jïh 26.3.2012.
Doppe leat digaštallan bargguid, iešguđet bargojoavkku ovdáneami ja viidásit plánaid.
Debpene barkoeh digkiedalleme, ovmessie barkoedåehkien evtiedimmien jïh vijrebh soejkesjh.
Sámediggeráđđi lea mielde dain iešguđetge bargojoavkkuin.
Saemiedigkieraerie mealtan dejnie ovmessie barkoedåehkine.
26.3 čoahkkimis digaštalle oahpaheaddjioahpuođasteami čuovusjoavkku nuppi raportta dan ektui ahte makkár cealkámuša regiovdna galgá ovddidit.
26.3 tjåanghkoste digkiedallin *oahpaheaddjioahpuođasteami *čuovusjoavkku mubpiemreektehtsen dan muhteste ahte magkeres jiehtegem regijovne edtja evtiedidh.
Stivrenjoavkku jođiheaddji muitalii maiddái ahte SAK 7 stivrenjoavkku 2011 raporta ja ođđa doarjjaohcan SAK 7 ovttasbargui lea sáddejuvvon departementii.
Stuvremedåehkien juhtiehtæjja aaj soptsesti ahte SAK:n 7 stuvremedåehkieh jaepien 2011 reektehts jïh orre dåarjoeohtsemen SAK 7 ektiebarkose departemeentese seedtesovveme.
Dasto dohkkehuvvui SAK 7 rekruterenjoavkku 2012 rekruterendoaibmaplána ja sáddejuvvui departementii.
Dehtie minngede SAK dåhkasjehti 7 rekruteeremedåehkieh jaepien 2012 rekruteeremedahkoesoejkesjh jïh departemeentese seedtesovvi.
Vuollelis namuhuvvojit moadde dehálaš vuoruheamit 2012:i.
*Vuollelis naan vihkeles prijoriteradimmieh jaepien 2012 moenesuvvieh.
Giella/ oahppofálaldagat neahtas
Gïele/ ööhpehtimmiefaalenassh gaskeviermeste
Dál leat máŋga rekruterendoaimma jođus dábálaš giellaoahpuide alit dásis.
Daelie leah gellie rekruteeremedarjomh *jođus sïejhme gïelelearojde jollebe daltesisnie.
Eanaš dain kurssain čađahuvvojit ovttasráđiid alit oahppoásahusaiguin, ja dain oažžu oahppočuoggáid.
Jeenjemes dejnie kursine ektine plaave learoeinstitusjovnigujmie tjïrrehtovvieh, jïh dejstie stuvdijetsiehkieh åådtje.
SAK 7 áigu dakkár kurssaid bidjat neahttaoahppun, mas lea vejolaš ordnet deaivvademiid.
SAK 7 edtja dagkeres kurside gaskeviermielearojne bïejedh, mesnie gåarede gaavnesjimmieh veesmedh.
Dainna lágiin olaha studeanttaid vaikko gos oroš.
Dejnie vuekine studeenth saaht hænna gusnie orre.
Nordlándda universitehta álggaha dán oahpu julevsámegillii.
Nordlaanten universiteete daam learoem julevsaemiengïelese aelkehte.
DavviTrøndelaga allaskuvla fas lullisámegillii.
Noerhte-Tröndelaagen jïlleskuvle viht åarjelsaemiengïelese.
Sámi allaskuvla, Finnmárkku allaskuvla ja Romssa universitehta galget digaštallet mot ordnet dán fálaldaga davvisámegillii.
Saemien jïlleskuvle, Finnmaarhken jïlleskuvle jïh Romsan universiteete edtjieh digkiedellieh nåtsh daam faalenassem noerhtesaemiengïelese veesmijibie.
Rekruterenruhta
Rekruteeremebeetnege
Dál áigut várret ruđa Sámi allaskuvlii oahpaheaddjioahpu rekruteremii.
Rekruteremii gielaid ja sámi fáttáid várás várrejuvvo ruhta Finnmárkku allaskuvlii, Romssa universitehtii, Nordlándda universitehtii ja DavviTrøndelaga allaskuvlii.
Rekruteeremasse gïeli jïh saemien aamhtesi muhteste beetnege Finnmaarhken jïlleskuvlese bïedtesåvva, Romsan universiteetese, Nordlaanten universiteetese jïh Noerhte-Tröndelaagen jïlleskuvlese.
Guokte 50 % virggi galget almmuhuvvot, main galgá gullevašvuohta Nordlándda universitehtii ja DavviTrøndelaga allaskuvlii.
Göökte #50<num><sg><nom> proseenth barkoeh edtjieh bæjjoehtovvedh, mejnie ektiedimmie Nordlaanten universiteetese jïh Noerhte-Tröndelaagen jïlleskuvlese edtja.
Dat oahppobáikkit leat digaštallame ásahit ovddidanprošeavtta daidda bargguide.
Dah learoesijjieh digkiedalleminie evtiedimmieprosjeektem dejtie barkojde tseegkedh.
Mentorortnet lullisámegielas
*Mentorortnet åarjelsaemiengïelesne
Ubmi Universitehta/Staare giellaguovddáža modealla mielde áigu Davvi-Trøndelaga allaskuvla rekruteret lullisámi giellaguddiid geat sáhttet humadit lullisámegiela studeanttaiguin.
Upmejen universiteeten/*Staare gïelejarngen maallen mietie edtja Noerhte-Tröndelaagen jïlleskuvle åarjelsaemien gïeleguedtijh rekruteeredh gïeh maehtieh åarjelsaemiengïelem studeentigujmie håaledidh.
Daidda olbmuide sáhttá fállat iešguđetlágan pedagogalaš/metodalaš bagadallankurssaid, vai lea vejolaš bargat eará assisteantabargguid maid.
Dejtie almetjidie maahta faaledh ovmessie pedagogeles/*metodalaš bïhkedimmiekursh, vuj gåarede jeatjah viehkiebarkoeh aaj barkedh.
Dat galgá álggahuvvot oahppojagi 2012-13.
Dïhte edtja learoejaepien aelkiehtovvedh 2012-13.
Buot sámi oahput ovtta neahttabáikkis
Gaajhke saemien learoeh aktene nehtesijjeste
Fargga almmuhuvvo neahttabáiki samiskutdanning.no (sámioahppu.no).
Rætnoe nehtesijjie bæjjoehtåvva *samiskutdanning.nov (saemienlearoe.nov).
Dat lea oktasaš neahttabáiki gosa galget buot sámi oahput biddjot, ja dieđut galget čállot davvisámegillii, lullisámegillii ja julevsámegillii, ja vel dárogillii.
Dïhte ektie nehtesijjie gosse edtjieh gaajhke saemien learoeh byöjedh, jïh daajroeh edtjieh noerhtesaemiengïelese tjååledh, åarjelsaemiengïelesne jïh julevsaemiengïelesne, jïh annje daaroengïelesne.
Doppe galgá maid čuožžut makkár stipeanddat ja eará doarjjaortnegat gávdnojit.
Debpene edtja aaj tjåadtjodh magkeres stipeendh jïh jeatjah dåarjoeöörnegh leah.
Romssa universitehtas lea ovddasvástádus neahttabáikái.
Romsan universiteeten lea dïedte nehtesæjjan.
Sámediggeráđđi lea observatora SAK 7 iešguđetge bargojoavkkuin ja stivrenjoavkkuin.
Saemiedigkieraerie lea *observatora SAK 7 ovmessie barkoedåehkine jïh stuvremedåehkine.
Čakčat 2012 galget evalueret adde go 2011 doaimmat buriid bohtosiid.
Tjaktjege jaepien 2012 edtjieh evalueeredh vedtiejin gosse jaepien 2011 buerie illedahkh jåhtah.
Sámediggeráđđi áigu ovttas regiovdna 7:in geahčadit bohtosiid ja vejolaččat árvvoštallat lea go dárbu maiddái eará rekruterendoaimmaide.
Saemiedigkieraerie edtja ektesne regijovne 7:ine illedahkh gïehtjedidh jïh kaanne vierhtiedalledh mejtie #<pcle> daerpies aaj jeatjah rekruteeremedarjoemidie.
Nationála ráđđi oahpaheaddjioahpu várás
Nasjonaale raerie lohkehtæjjaööhpehtæmman
Sámediggeráđđi oassálasttii oahpaheaddjioahpu nationála ráđi čoahkkimis guovvamánu 16. ja 17. b. 2012.
Saemiedigkieraerie lohkehtæjjaööhpehtimmien nasjonaale raerien tjåanghkosne goevten mealtan 16. jïh 17. b. 2012.
Oahpaheaddjioahpu nationála ráđđi lea okta njealji suorgegaskasaš nationála ráđiin maid Universitehta- ja allaskuvlaráđđi lea ásahan.
Lohkehtæjjaööhpehtimmien nasjonaale raerie akte njieljien suerkiegasngesadtje nasjonaale raerine mej Universiteete- jïh jïlleskuvleraerie tseegkeme.
Sámediggeráđđi lea observatora ráđis.
Saemiedigkieraerie lea *observatora raeresne.
Oahpaheaddjioahpu nationála ráđi strategalaš bargoplána 2012 - 2015 lea juhkkojuvvon golmma váldosuorgái; oahpaheaddjioahpu politihkka, DjO-bargu ja fágalaš ovttasbargu.
Lohkehtæjjaööhpehtimmien nasjonaale raerien strategeles barkoesoejkesje 2012 - 2015 golmen åejviesuarkan #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>; lohkehtæjjaööhpehtimmien politihke, *DJO-barkoe jïh faageles ektiebarkoe.
Čuovvovaš fáttát leat vuoruhuvvon dán áigodagas:
Minngebe aamhtesh daennie boelhkesne prijoriteradovveme:
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 16. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 16. bielie 90 bielesne
-Regionaliseren, SAK-proseassa, bargu nationála njuolggadusaiguin, dasa gullet sisaváldingáibádusat, Dutkama vuođđudeapmi oahpaheaddjioahpu eavttuid vuođul ja EU-dutkan.
-*Regionaliseren, SAK-prosessem, barkoe nasjonaale njoelkedassigujmie, dïsse tsaekemekrïevenassh guvlieh, Lohkehtæjjaööhpehtimmien moenemetsiehkiej mietie dotkemem tseegkedh jïh *EU-dutkan.
-Sámediggeráđđi oaidná ahte lea dehálaš čuovvuid daid čoahkkimiid.
-Saemiedigkieraerie vuajna ahte lea vihkeles dåeriedæjjaj dejtie tjåanghkojde.
Politihkalaš čoahkkin Finnmárkku allaskuvllaiguin
Politihkeles tjåanghkoem Finnmaarhken jïlleskuvligujmie
Várrepresideanta Láilá Susanne Vars ja stáhtačálli Elisabeth Dahle čoahkkinasttiiga Sámi allaskuvlla ja Finnmárkku allaskuvlla jođiheddjiiguin politihkalaš čoahkkimis.
Mubpieåvtehke Láilá Susannen Vars jïh staatetjaelije Elisabethen Dahlen tjåanghkenigan Saemien jïlleskuvlen jïh Finnmaarhken jïlleskuvlen juhtiehtæjjajgujmie politihkeles tjåanghkosne.
Allaskuvllaid jođiheaddjit muitaledje sin doaimmaid birra ja sis lei buorre ságastallan stáhtačálliin.
Jïlleskuvli juhtiehtæjjah dejtie darjomi bïjre soptsestin jïh daj lij buerie soptsestalleme staatetjaelijinie.
Finnmárkku allaskuvlla čoahkkimis besse allaskuvlla bargit ovddidit maid sii dárbbašit vai nákcejit fállat sámi fáttáid iežaset oahpuin ja earenoamážit mearrasámi kulturmáhttu deattuhuvvui.
Finnmaarhken jïlleskuvlen tjåanghkosne åadtjoejin jïlleskuvlen barkijh evtiedidh maam dah daarpesjieh vuj faaledh buektiehtieh saemien aamhtesh jïjtjsh learojne jïh aave mearoesaemien kultuvremaahtoe tjïelkestovvi.
Stáhtačálli logai iežas diehtit ahte fálaldat "mearrasámi kulturmáhttu" ii leat váldon fárrui nationála gelbbolašvuođaloktema strategiijas, muhto dajai ahte galget ođđasit árvvoštallat ášši.
Staatetjaelije jïjtjemse jiehtieji daejredh ahte faalenasse "mearoesaemien kultuvremaahtoe" ij leah gujmie nasjonaale maahtaldahkenlutnjemen strategijeste våålteme, mohte jiehtieji ahte edtjih orrelaakan aamhtesem vierhtiedalledh.
 Doarjut sámi váhnenlávdegotti vuolggaheami  Sámediggi galgá gozihit ahte skuvllat ja skuvlaeaiggádat fuolahit iežaset ovddasvástádusa eastadit givssideami sámi mánáid skuvlaárgabeaivvis  Váikkuhit meahcceskuvllaid ásahemiid
* Dåarjodh saemien eejtegenmoenehtsen seedtemen * Saemiedigkie edtja geehtedidh ahte skuvlh jïh skuvleaajhterh jïjtjsh dïedtem heerredidh sujhtieh tsælloem saemien maanaj skuvleaarkebiejjien * Miehtjieskuvli tseegkemh dijpedh
Dearvvašvuohta ja sosiála
Starne jïh sosijaales
Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkka vuođđuduvvo dásseárvosaš dearvvašvuođa ja sosiálabálvalusaide sámi álbmoga várás seamma dásis go muđui álbmogis leat.
Saemiedigkien starnen- jïh sosijaalepolitihke tseegkesåvva seammavyörtegs starnen jïh sosialdïenesjidie saemien åålmegen muhteste seamma daltesisnie gosse voen åålmegisnie årrodh.
Vuođđun dásseárvosaš mihttomeari sihkkarastimii lea máhtolašvuohta máŋggakultuvrralaš áddejumi birra ja sámi gielas ja kultuvrras buot dásiin ja gelbbolašvuohta dain.
Våaroeminie seammavyörtegs ulmien gorredæmman lea maahtaldahke *máŋggakultuvrralaš goerkesen bïjre jïh saemien gïelesne jïh kultuvresne gaajhkene daltesisnie jïh maahtaldahke dejnie.
Váldomihttomearri
Åejvieulmiemierie
 Dásseárvosaš dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusat sámi álbmogii mat váldet vuolggasaji sámi gielas ja kultuvrras.
* Seammavyörtegs starnen- jïh sosialdïenesjh saemien åålmegasse mah feelemesijjiem saemien gïeleste jïh kultuvreste vaeltieh.
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Nannejuvvon dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalus mii lea heivehuvvon sámi álbmoga  vuoigatvuođaide ja dárbbuide  Dearvvašvuođa- sosiálabargiin buot dásiin lea sámi giella- ja  Kulturgelbbolašvuohta
* Nænnoestovveme starnen-jïhsosialdïenesje mij sjïehtelovveme saemien åålmegen * reaktide jïh daerpiesvoetide * Starnen- sosijaalebarkiji gaajhkene daltesisnie lea saemien gïele- jïh * Kultuvremaahtaldahke
Strategiijat
Strategijh
 Gulahallamiin ja ovttasbargguin eiseválddiiguin ja gullevaš oassálastiiguin sihkkarastit Sámediggái váikkuhanfámu sámi álbmoga dearvvašvuođa- ja sosiálafálaldaga hábmemis ja čađaheamis
* Gaskesadteminie jïh ektiebarkojne åejvieladtjigujmie jïh *gullevaš #mealtan<adv><der_nomag><n> Saemiedægkan soptsestimmiem gorredibie saemien åålmegen starnen-jïhsosijaalefaalenassen hammosne jïh tjïrrehtimmesne
Diehtojuohkin Finnmárkku allaskuvlla studeanttaide Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka birra
Bïevnesjoekedimmien Finnmaarhken jïlleskuvlen studeentide Saemiedigkien starnen- jïh sosijaalepolitihken bïjre
15.03.12 lei Sámediggeráđđi mielde diehtojuohkinčoahkkimis mii lei Finnmárkku allaskuvlla studeanttaid várás.
15.03.12 lij Saemiedigkieraerie mealtan bïevnesjoekedimmietjåanghkosne mij lij Finnmaarhken jïlleskuvlen studeenti muhteste.
Mis lei oanehis historjjálaš diehtojuohkin Sámedikki ásaheami duogáža birra, ja diehtojuohkin Sámedikki dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihka ovddideami birra.
Mijjen lij åenehks historihkeles bïevnesjoekedimmie Saemiedigkien tseegkemen duekien bïjre, jïh bïevnesjoekedimmie Saemiedigkien starnen- jïh sosijaalepolitihken evtiedimmien bïjre.
Sámediggi lea ožžon čađa ahte rievdadit láhkaásahusaid bearráigeahččan- ja biebmoruovttuid birra
Saemiedigkie tjïrrh åådtjeme ahte laakenjoelkedassh jarkestibie vuartasjimmie- jïh jieliehtimmiegåetiej bïjre
Sámediggeráđđi lea guhkes áiggi bargan sámi mánáid vuoigatvuođaid ja dárbbuid ektui.
Saemiedigkieraerie guhkiem barkeme saemien maanaj reaktaj jïh daerpiesvoeti muhteste.
Gitta jagi 2007 rájes lea Sámediggeráđđi árjjalaččat bargan dan ala ahte sámi mánát geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas, galget oažžut vuoigatvuođaid sin kultuvrii, ja galget beassat hállat sin giela.
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte mánnái lea buoremus maiddái sin kultuvrralaš ja gielalaš identitehta goziheapmi.
Saemiedigkieraerien mïelen mietie maanese bööremes aaj sijjen kulturelle jïh gïeleh identiteetem geehtedidh.
Dat lea juo mearriduvvon riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain ja lágain.
Dïhte joe gaskenasjonaale konvensjovnine jïh laakine nænnoestovveme.
Dattetge lea dárbu dovddahit dan čielgasit láhkaásahusain mat gusket mánáid bearráigeahččamii biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain.
Daerpies darhkan dam tjïelkeslaakan jiehtedh laakenjoelkedassine mah maanaj vuartasjimmiem jieliehtimmiegåetine jïh maanajvaarjelimmieinstitusjovnine dijpieh.
Danne lea Sámediggeráđđi konsulteren Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain go guoská bearráigeahččama ja biebmoruovttu birra láhkaásahusaid rievdadeapmái.
Dannasinie saemiedigkieraerie Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeentine konsulteereme goh dæjpa vuartasjimmien jïh jieliehtimmiegåetien bïjre laakenjoelkedassi jorkestimmiem.
Dán geažil leat láhkaásahusat rievdaduvvon ja gustogohtet 1.5. b. 2012 rájes.
Daan dïete laakenjoelkedassh jarkestovveme jïh davvoegåetieh 1.5. b. 2012:n raejeste.
Dát rievdadus dagaha dan ahte dál ferte árjjalaččat ohcalit máná kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođaid goziheami dalle go biddjojuvvo biebmoruktui ja mánáidsuodjalanásahussii
Daate jorkestimmie dam dorje ahte daelie tjoevere eadtjohkelaakan ohtselidh maanan kulturelle jïh gïeleh reaktaj geehtedimmiem dellie goh jieliehtimmiegåatan jïh maanajvaarjelimmieinstitusjovnese bïejesåvva
Konferánsa mánáid veahkaválddi birra 2012
Konferaanse maanaj *veahkaválddi bïjre 2012
22. ja 23.3.2012 searvvai Sámediggi stuorra fágaid gaskasaš konferánsii veahkaválddi birra mánáid ektui ja fuolahusa váiluma birra, ja lei erenoamáš fokus mearrádusčuoggáide mat sáhttet leat vealtameahttun deaŧalaččat mánnái gii gártá gillát veahkaválddi- dahje ii adnojuvvo ávviris.
22. jïh #23.3.2012<num><sg><nom> Saemiedigkie mealtan stoere faagi gasngesadtje konferaansesne *veahkaválddi bïjre maanaj muhteste jïh hoksen fååtesimmien bïjre, jïh lij sjïere fokusen nænnoestahkentsiehkide mah maehtieh årrodh daerpies vihkielåbpoe maanese gie sjædta töölledh *veahkaválddi- jallh ij hoksesne utnieh.
Konferánsa lei ovttasbargoprošeakta Davvi Norgga universitehtabuohcciviesu, Romssa universitehta, Romssa ja Finnmárkku stáhtaadvokáhtaámmáhiid, Romssa fylkkamánni ja Stáhta mánáidviesu Romsa gaskka.
Konferaanse ektiebarkoeprosjeekte lij Noerhte Nöörjen universiteetenskïemtjegåetien, Romsan universiteete, Romsan jïh Finnmaarhken staateadvokaatefunksjovni, Romsan fylhkemaenniem jïh staaten maanajgåetiem Romsa gåhkaldahken.
Nationála ovddasvástádus sámi mánáid rivttiin konseaptas Stáhta Mánáidviessu
Nasjonaale dïedte saemien maanaj reaktojste *konseaptas Staaten maanajgåetie
Sámediggeráđđi lea guhkes áiggi árjjalaččat bargan sámi mánáid rivttiid gozihemiin konseaptas Stáhta Mánáidviessu.
Saemiedigkieraerie guhkiem eadtjoehkåbpoe barkeme saemien maanaj reaktoej geehtedimmine *konseaptas Staaten maanajgåetie.
Sámediggeráđđi lea konsulteren Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain dán birra.
Saemiedigkieraerie #Justis-, jïh riejriesvoetedepartemeente<np><pl><ine> daan bïjre konsulteereme.
Midjiide lea leamaš erenoamáš deaŧalaš nannet ja ovddidit gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras konseaptas Mánáidviessu, ja ahte ferte geahččalit nannet giella- ja kulturgelbbolašvuođa politiijaid gaskkas.
Mijjese orreme sjïere vihkele maahtaldahken saemien gïelesne jïh kultuvresne nænnoestidh jïh evtiedidh *konseaptas Maanajgåetie, jïh ahte tjoevere voejhkelidh nænnoestidh gïele- jïh kultuvremaahtaldahken polijsi gaskesne.
Go Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta lea bivdán, de lea Politiijadirektoráhta ráhkadan gelbbolašvuođaovddidanplána politiijaid gaskkas, ja Stáhta Mánáidvissui Romsa addojuvvui guovddáš rolla das.
Goh #Justis-, jïh riejriesvoetedepartemeente<np><sg><nom> maadteme, dellie polijsendirektoraatem @gelbbolaš<ex_adj><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>+evtiedidh<vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+soejkesje<n><sg><acc> polijsi gaskesne dorjeme, jïh Staaten maanajgåatan Romsa jarngen råålla desnie vadtasovvi.
Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta stáhtačálli Astrid Aas Hansen dieđihii konferánssas 22.3.2012 mánáid gillán veahkaválddi birra ahte Stáhta Mánáidviessu Romsa lea ožžon nationála ovddasvástádusa sámi mánáid vuoigatvuođaid goziheamis konseaptas Stáhta mánáidviessu.
#Justis-, jïh riejriesvoetedepartemeente<np><sg><gen> staatetjaelije Astriden Aas Hansen konferaansesne 22.3.2012 maanah bïeljeli töölleme *veahkaválddi bïjre ahte Staaten maanajgåetie Romsa nasjonaale dïedtem saemien maanaj reaktaj geehtedimmeste åådtjeme *konseaptas Staaten maanajgåetie.
Čoahkkin Romssa universitehtain ja Ávjovári álgoálbmotguovlluin
Tjåanghkoem Romsan universiteetine jïh Ávjovárrijjen aalkoeåålmegendajvine
Sámediggeráđi hálddahus lea searvan čoahkkimii Romssa universitehta, Dearvvašvuođadiehtaga ossodaga ja Ávjovári álgoálbmotguovllu gaskka.
Saemiedigkieraerien reereme tjåanghkosne mealtan Romsan universiteeten, Verviesvoetendaajroen goevtesen jïh Ávjovárrijjen aalkoeåålmegendajven gaskemsh.
Čoahkkimis lei sáhka dan birra ahte makkár gelbbolašvuođa gielddat dárbbašit dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis, ja mainna lágiin oahpahusásahusat sáhtášedje fállat oahppofálaldagaid ja makkár čađahanvejolašvuođat leat daid ektui.
Sámedikki bealis čujuheimmet dan ođđa gielddalaš dearvvašvuođa- ja fuolahuslága mearrádusaide fálaldaga birra sámi pasieanttaide, ja stuorradiggedieđáhussii čálgooahpuid birra mas daddjojuvvo: “For å legge til rette for at samiske brukere kan få det tilbudet de har krav på, må kandidatene ha kunnskap om samisk språk og kultur og samiske samfunnsforhold.
Saemiedigkien bielesne tjaatsestimh dan orre tjïelten starnen- jïh hoksenlaaken nænnoestahkide faalenassen bïjre saemien skïemtjijidie, jïh stoerredigkiebïevnesasse murrielearoej bïjre mesnie jeahtasåvva: “*For *å *legge *til *rette *for *at *samiske *brukere *kan *få *det *tilbudet dellie *har *krav *på, *må *kandidatene *ha *kunnskap *om saemien*sk *språk *og *kultur *og *samiske *samfunnsforhold.
Dette gjelder grunnutdanningen i både videregående opplæring og høyere utdanning.” (Go galgá láhčit diliid nu ahte sámi geavaheaddjit sáhttet oažžut dan fálaldaga masa sis lea riekti, de ferte kandidáhtain leat máhttu sámi gielas, kultuvrras ja servodatdiliin.
*Dette *gjelder *grunnutdanningen i. *både *videregående *opplæring *og *høyere *utdanning.” (Goh edtja tsiehkieh dan laetjedh ahte saemien utnejh maehtieh dam faalenassem åadtjodh mïsse daj lea reaktoe, dellie tjoevere kandidaati årrodh maahtoe saemien gïelesne, kultuvresne jïh siebriedahkentsiehkine.
Dát guoská vuođđoohppui sihke joatkkaoahpahusas ja alit oahpus.) Universitehta bealis dovddahedje ahte sii háliidit čuovvolit dien.
Daate maadthööhpehtimmiem dæjpa dovne jåarhkeööhpehtimmesne jïh jollebe learosne.) Universiteeten bielesne jiehtiejin ahte dah sijhtieh doem dåeriedidh.
Álbmotdearvvašvuođaláhkaásahus
Åålmegenstarnenlaakenjoelkedasse
Konsultašuvnnain álbmotdearvvašvuođalága birra bivddii Sámediggeráđđi ahte láhkii biddjojuvvo dat ahte ”kommunen skal i sin planstrategi sikre at den samiske befolknings behov blir vektlagt og ivaretatt”.
Konsultasjovnine åålmegenstarnenlaaken bïjre saemiedigkieraerie Maedtieji ahte laakese bïejesåvva dïhte ahte ”*kommunen #s<n><abbr><sg><gen>*kal #i<n><abbr><sg><gen> daj *planstrategi *sikre *at dellien. *samiske *befolknings *behov *blir *vektlagt *og *ivaretatt”.
(Gielda galgá plánastrategiijastis sihkkarastit ahte sámi álbmoga dárbbut deattuhuvvojit ja gozihuvvojit.) Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta ii háliidan dan ja ákkastalai dainna ahte dat rihkošii lága vuogádaga mii ii čujut sierra joavkkuide.
(Tjïelte edtja soejkesjenstrategijesne gorredidh ahte saemien åålmegen daerpiesvoeth tjïelkestuvvieh jïh geehtedovvieh.) idtji #Healsoe-, jïh hoksedepartemeente<np><sg><nom> dam sïjhth jïh dejnie dïejveldi ahte dïhte laaken systeemem meadta mij ij sjïere dåehkide tjaatsesth.
Konsultašuvdnaproseassas čujuhuvvo maiddái ođđa láhkaásahusaide mat bohtet maŋŋá lága.
Konsultasjovneprosessesne aaj orre laakenjoelkedasside tjaatseståvva mah mænngan båetieh laakem.
Álbmotdearvvašvuođaláhkaásahus lea dál gulaskuddamis.
Åålmegenstarnenlaakenjoelkedasse daelie govledimmesne.
Álbmotdearvvašvuođa láhkaásahus addá čielga čanastagaid das makkár dieđut álbmotdearvvašvuođa dilis gielddain galget deattuhuvvot.
Åålmegestarnem/Åålmehstarnem laakenjoelkedasse vadta tjïelke baadtehtahki desnie magkeres daajroeh åålmegestarnen/åålmehstarnen tsiehkesne tjïeltine gelkieh tjïelkestovvedh.
Dán oktavuođas lea deaŧalaš oainnusmahttit sámi álbmoga.
Daennie gaskesisnie vihkele saemien åålmegem vååjnesasse bïejedh.
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte dát láhkaásahus guoská njuolga sámi álbmogii, ja danne lea bivdán konsultašuvnnaid láhkaásahusa hábmema oktavuođas.
Saemiedigkieraerien mïelen mietie daate laakenjoelkedasse rïekte saemien åålmegem dæjpa, jïh dannasinie konsultasjovni laakenjoelkedassen hammoen gaskesisnie maadteme.
 Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte veahkkin ovddidit ja heivehit dakkár dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa mii lea vuođđuduvvon sámi giella- ja kulturáddejupmái buot dásiin
* Dïedtetsavtshvierhtieh eadtjohke pråvhkojne viehkine evtiedibie jïh dagkeres starnen- jïh sosialdïenesjem sjïehtehtieh mij tseegkesovveme saemien gïele- jïh kultuvregoerkesasse gaajhkene daltesisnie
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 18. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 18. bielie 90 bielesne
Doarjja dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide
Dåarjoe starnen- jïh sosijaaleprosjeektide
Sámediggeráđđi lea ožžon 30 doarjjaohcama dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide.
Saemiedigkieraerie 30:m dåarjoeohtsemh starnen- jïh sosijaaleprosjeektide åådtjeme.
Ohcamat leat geahppánan 6,25 % jagi 2011 ektui.
Ohtsemh nåhkeme 6,25proseenth jaepien 2011 moenemetseahkan.
Ohcanvuđot váikkuhangaskaomiid bušeahtta lea 2 850 000 ru ja dán jagi ohcamiid ollislaš submi lei 7 800 841 ru.
Ohtsemevåaromen dijpemetsavtshvierhtiej beetnehsoejkesje #2 850 000<num><sg><nom>kr. jïh daan jaepien ohtsemi ellies beetnehveahka lij #7 800 841<num><sg><nom> kr.
Dát ge lea njiedjan 0,9 % jagi 2011 ektui.
Daate aaj luajhtadamme 0,9 proseenth jaepien 2011 moenemetseahkan.
6 Areálat ja biras
6 goelpeneståaroeh jïh byjrese
Sámedikki biras- ja areálapolitihka váldomihttomearrin lea sihkkarastit guhkes áiggi, ceavzilis perspektiivva buot resursa- ja areálahálddašeamis.
Saemiedigkien byjrese- jïh goelpeneståaroenpolitihken åejvieulmiemierine lea guhkiem gorredidh, gaarsje perspektijvem #gaajhke<prn><ind> vierhtie- jïh goelpeneståaroenreeremisnie.
Ceavzilis ovdáneami oktavuođas lea sáhka sihke geavahusas ja suodjalusas.
Gaarsje evtiedimmien gaskesisnie lea håaleme dovne åtnoste jïh vaarjelimmesne.
Guovlluid ja resurssaid geavaheapmi galgá vuođđuduvvot geavahussii ja sámi vuoigatvuođaide.
Dajvi jïh vierhtiej pråvhkoe edtja åtnose jïh saemien reaktide tseegkesovvedh.
Váldomihttomearri
Åejvieulmiemierie
 Areálaid ja resurssaid ceavzilis ávkkástallan, suodjaleapmi ja hálddašeapmi sámi guovlluin.
* Goelpeneståaroej jïh vierhtiej gaarsje nåhtadimmien, vaarjelimmie jïh reereme saemien dajvijste.
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Suodjaleamis galgá leat ávki sámi ealáhusaide ja sámi kulturárbái  Resursa- ja energiijaváldin galgá nannet sámi kultuvrra ja servodateallima  Sámiid vuoigatvuođat gozihuvvojit areálaid suodjaleamis ja geavaheamis sámi guovlluin  Bargat dan ala ahte sámi ealáhusat ja sámi kultuvra eai leat nu rašit dálkkádatrievdamiidda  Bargat boraspiriid hálddašeami ceavzilvuođain, mii sihkkarastá ceavzilis boazodoalu ja ceavzilis eanadoalu
* Vaarjelimmesne galka årrodh nåhtoe saemien jieliemasside jïh saemien kultuvreaarpan * Vierhtie- jïh energijenvaelteme edtja saemien kultuvrem nænnoestidh jïh siebriedahkejieleden * Saemiej reaktah goelpeneståaroej vaarjelimmesne geehtedovvieh jïh pråvhkosne saemien dajvine * Dejnie barkijibie ahte saemien jieliemassh jïh saemien kultuvre eah leah dan hiejjiehtsåbpoe daelhkienjorkestovvemidie * Juvri reeremen gaarsjevoetine barkedh, mij gaarsje båatsoem jïh gaarsje laanteburriem gorrede
Strategiijat
Strategijh
 Sihkkarastit sámi areála- ja birasgáhttema gulahallama ja ovttasbarggu bokte guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin, ja guoskevaš oasálaččaiguin  Luondduresurssaid iskkadeapmi ja váldin galgá dávistit Sámedikki mearriduvvon politihkkii  Ovddidit positiivvalaš dálkkádatdoaibmabijuid ja heivehanstrategiijaid vai sámi servodat ii livčče nu rašši dálkkádatrievdamiidda  Čuovvolit Sámedikki geatnegasvuođaid almmolaš plánemis ja váikkuhaniskančielggademiin plánaja huksenlága mielde  Eavttuid biddji nationála ja davviriikkalaš boraspirepolitihkkii ja –hálddašeapmái, das mielde maiddái boraspirenáli dohkálaš reguleren  Suodjalanproseassaid čuovvoleapmi sámi guovlluin
* Gorredibie saemien goelpeneståaroe- jïh byjresevaarjelimmien gaskesadtemen jïh goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> jarngen, regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie, jïh sjyöhtehke #boelhke<n><adj><pl><com> * Eatnemenvierhtiej goerehtimmie jïh vaelteme edtja Saemiedigkiem nænnoestovveme politihkese svååredh * Positijve daelhkienråajvarimmieh evtiedidh jïh sjïehtedimmiestrategiji vuj saemien siebriedahke ij leah dan hiejjehts daelhkienjorkestovvemidie * Saemiedigkien #stillese<n><pl><nom> byjjes soejkesjimmesne jïh @váikkuhit<ex_vblex><iv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+goerehtidh<vblex><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+salkehtimmie<n><sg><com> dåeriedidh *plánaja tseegkemelaaken mietie * Moenemetsiehkiej bïejije nasjonaale jïh noerhtelaanti juvrenpolitihkese jïh –reeremasse, desnie mealtan aaj juvrenmaadtoen dåhkasjamme reguleereme * Vaarjelimmieprosessi dåeriedimmie saemien dajvine
Fápmoáššit Kalvvatnan bieggafápmorusttet
Faamoeaamhtesh *Kalvvatnan bïegkefaamoebægkoe
Fred.
Fred.
Olsen Renewables AS pláne hukset Kalvvatnan bieggafápmorusttega Bindal suohkanii 72 bieggaturbiinnain main beaktu oktiibuot lea gitta 225 MW rádjai.
Olsenen *Renewables AS/as soejkesje bigkedh *Kalvvatnan bïegkefaamoebægkoem Bindalen tjïeltese #72<num><sem_phonenr><sg><nom> bïegkejårrehtsinie mejnie effekte ektiegaajhke lea öövre 225:n MW:n raajan.
Plánaguovlu lea oktiibuot sullii 40 km2, juhkkojuvvon golmma iešguđet oasseguvlui.
Soejkesjendajve ektiegaajhke medtie 40 *km2, #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> golmen ovmessie boelhkedajvese.
Dán golmma oasseguovllu lea jurdda laktit oktii ođđa 132 kVfápmolinnjáin mii biddjojuvvo guvlui.
Daan golmen boelhkedajven åssjalommes *laktit aktese orre 132:m *KVfápmolinnjáin mij dajvese bïejesåvva.
Guokte čovdosa leat árvvoštallojuvvon laktima oktavuođas 300 kVlinnjái Namsskogan – Kolsvik.
Bieggafápmorusttega sáhttá hukset dainna lágiin ahte geavahit dálá geainnu Kalvvatnanii Namsskogan suohkana nuorta guovllus.
Bïegkefaamoebægkoem maahta dejnie vuekine bigkedh ahte utniejibie daaletje geajnoen *Kalvvatnanii Namsskoganen tjïeltem luvlie dajvesne.
Muhto doaibmabidjoeaiggát čujuha dasa ahte ođđa beassangeaidnu Kalvvatnanii orjin addá guossoheaddjisuohkanii Bindal stuorra positiivva váikkuhusaid, ja danne háliiduvvo dát geaidnomolssaeaktu.
Mohte råajvarimmieaajhtere dïsse tjaatseste ahte orre åadtjomegeajnoe *Kalvvatnanii *orjin gåassoehtæjjantjïeltese vadta Bindal stoere positijven dïedth, jïh dannasinie daate geajnoealternatijve #sïjhtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Guovlu masa bieggafápmorusttet lea plánejuvvon, lea boares sámi geavahanguovllus maid sámit leat geavahan hui guhkes áiggi.
Dajve mïsse bïegkefaamoebægkoe soejkesjovveme, båeries saemien pråvhkoedajvesne maam saemieh åtneme dan guhkiem.
Guovlu lea leamaš bistevaš anus.
Dajve orreme vihties åtnosne.
Plánejuvvon huksen guoská guovtti orohahkii, Voengelh-Njaarke orohahkii Nordlándda boazoguohtunguovllus ja Åarjel-Njaarke orohahkii Davvi-Trøndelaga boazoguohtunorohagas.
Soejkesjovveme tseegkeme #göökte<num><sg><acc><attr> sïjtem dæjpa, *Voengelh-Njaarken sïjtem Nordlaanten bovtsegåatomedajvesne jïh #Åarjel<np><attr>-Njaarken sïjtem Noerhte-Tröndelaagen bovtsegåatomesïjtesne.
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin guoskevaš orohagaiguin, ja oktavuohta Nordlándda ja Davvi-Trøndelaga Boazodoallohálddahusain ohccojuvvon bieggafápmorusttega
Saemiedigkien orreme tjåanghkoe sjyöhtehke sïjtigujmie, jïh gaskese Nordlaanten jïh Noerhte-Tröndelaagen båatsoereereminie ohtsesovveme bïegkefaamoebægkoen
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 19. siidu 90 siiddus oktavuođas.
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 19. bielie 90 bielesne gaskesisnie.
Guoskevaš orohagat celket ahte jus ohccojuvvon bieggafápmorusttet huksejuvvo, de dat dagaha stuorra váttisvuođaid ceavzilis boazodoalu joatkimii, ja ahte birgenláhki áitojuvvo sakka.
Sjyöhtehke sïjth jiehtieh ahte jis ohtsesovveme bïegkefaamoebægkoe bigkesåvva, dellie dïhte stoere dåeriesmoeri gaarsje båatsoem dorje jåerhkiemasse, jïh ahte bïerkenimmievuekie alme aajhtasåvva.
Sámi kulturmuittut leat oahppásat ja registrerejuvvon sihke plánaguovllus ja guovvluin das birrasis.
Saemien kultuvremojhtesh leah åehpie jïh registreeresovveme dovne soejkesjendajvesne jïh *guovvluin desnie byjresisnie.
Eatnašat leat kulturmuittut mat gullet boarráset áiggiid boazodollui, nu go ássanbáikkit, čohkkensajit, bahčinsajit jna.
*Eatnašat leah kultuvremojhtesh mah båarasåbpoe tïjji båatsose guvlieh, dan gosse årromesijjieh, tjöönghkemesijjieh, buhtjemesijjieh jnv.
Dán vuođul lea Sámedikki oaidnu ahte dan guovllus leat várra eanet kulturmuittut mat eai leat registrerejuvvon.
Daan mietie lea Saemiedigkien vuajnoe ahte dennie dajvesne leah kaanne jeenjebh kultuvremojhtesh mah eah leah registreeresovveme.
Sámedikki árvvoštallama vuođul mielddisbuktá konsešuvdnaohccojuvvon bieggafápmorusttet oktan infrastruktuvrrain hui stuorra sisabahkkemin, ja das leat dalle hui negatiiva váikkuhusat sámi kultuvrra, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima luondduvuđđosii.
Saemiedigkien vierhtiedimmien mietie mealtan buakta konsesjovneohtsesovveme bïegkefaamoebægkoem oktegh infrastruktuvrine dan stoere *sisabahkkemin, jïh desnie leah dellie dan negatijve dïedth saemien kultuvren, #jieliemasse<n><cmp_sgnom><cmp>#darjome<n><der_car><adj><sg><gen> jïh siebriedahkejieleden *luondduvuđđosii.
Sámedikki mielas lea hui guoskevaš ahte guovllus leat juo čađahuvvon stuorra čáhcefápmohuksen oktan infrastruktuvrrain guoskevaš guovllus, ja ahte orohat dasa lassin lea massán mávssolaš guohtuneatnamiid eará huksemiidda.
Saemiedigkien mïeleste lea dan sjyöhtehke ahte dajvesne leah joe tjïrrehtovveme stoere tjaetsiefaamoetseegkeme oktegh infrastruktuvrine sjyöhtehke dajvesne, jïh ahte sïjte dïsse lissine vihkeles gåatomeeatnemh jeatjah tseegkemidie dasseme.
Mii oaidnit maiddái ahte vejolaš beassangeainnu huksen oarjjabealde sáhttá dagahit ahte álggahuvvo mineráladoaibma dán guovllus.
Mijjieh aaj vuejniejibie ahte nupies åadtjomegeajnoen tseegkeme *oarjjabealde maahta darjodh ahte mineraaledarjomes daennie dajvesne aelkiehtåvva.
Dan vuođul vuosttaldii Sámediggi konsešuvdnaohcama.
Dan mietie Saemiedigkie konsesjovneohtsemem vuastali.
Mii bivddiimet maiddái ahte galget čađahuvvot konsultašuvnnat gaskal Sámedikki ja ovddasvástideaddji stáhta eiseválddiid konsultašuvdnaprosedyraid vuođul ovdalgo konsešuvdnamearrádus lea dahkkojuvvon.
Mijjieh aaj maedtiejimh ahte edtjieh tjïrrehtovvedh konsultasjovnh Saemiedigkien jïh tjåadtjoehtæjjan gaskesne staaten åejvieladtji konsultasjovneprosedyjri mietie aarebi konsesjovnenænnoestahke dorjesovveme.
Mussere ja Øyfjellet bieggafápmorusttet
*Mussere jïh *Øyfjellet bïegkefaamoebægkoe
Goappašiid bealde Mussere guovddáža lea plánejuvvon bieggafápmorusttet, Mussere bieggafápmorusttet nuorttabealde ja Øyfjellet bieggafápmorusttet oarjjabealde.
Gåabpegi bieleste *Mussere jarngen soejkesjovveme bïegkefaamoebægkoe, *Mussere bïegkefaamoebægkoen *nuorttabealde jïh *Øyfjellet bïegkefaamoebægkoen *oarjjabealde.
Fred.
Fred.
Olsen Renewables AS lea ohcan konsešuvnna hukset ja doarimmahit Mussere bieggafápmorusttega, Reinfjellet ala, Mosjøena lullinuortta bealde.
Olsenen *Renewables AS/as konsesjovnem ohtseme bigkedh jïh *doarimmahit *Mussere bïegkefaamoebægkoen, *Reinfjellet nelnie, Mosjøenen åarjelluvlien bieleste.
Bieggafápmorusttegii gullet 50-105 bieggaturbiinna maid beaktu oktiibuot lea 305 MW rádjai.
Bïegkefaamoebægkose #50-105<num><sg><nom> bïegkejårrehtsh guvlieh mej effekte ektiegaajhke lea 305:n MW:n raajan.
Plánaguovlu lea oktiibuot sullii 30 km2 stuoris.
Soejkesjendajve ektiegaajhke medtie 30 *km2 stoere.
Ohccojuvvojit maiddái guokte molssaektosaš neahttalaktima, njuolgga laktin dálá 300 (420) kV-jođđasii mii manná čađa plánaguovllu dahje 11,3 km guhkes 132 kV fápmojođas Marka transformáhtorstašuvdnii mii šaddá buohtalasat dálá 300 (420) kV spáittuin.
Aaj ohtsesuvvieh göökte *molssaektosaš *neahttalaktima, rïekte *laktin daaletje 300 (420) #kV<n><abbr>-*jođđasii mij tjïrrh mænna soejkesjendajven jallh 11,3:n *km guhkies 132:n #kV<n><abbr> *fápmojođas Markem *transformáhtorstašuvdnii mij sjædta *buohtalasat daaletje 300 (420) #kV<n><abbr> *spáittuin.
Sámediggi lea čujuhan ahte doaibmabidju guoská njuolgga sámi orohahkii ja Jillen-Njaarke orohahkii.
Saemiedigkie tjaatsestamme ahte råajvarimmie rïekte saemien sïjtem jïh Jillen-Njaarken sïjtem dæjpa.
Doaibmabiju čađaheapmi dagahivččii ahte johtolat giddejuvvo dahje hehttejuvvon, ahte guohtuneatnamat massojuvvojit, ja ahte rusttetdoaibma ja ođđa infrastruktuvrra huksen guvlui livččii hehttehussan guovllu boazodollui.
Råajvarimmiem tjïrrehtidh dorje ahte jåhtadahke dibrehtåvva jallh aarasovveme, ahte gåatomeeatnemh dassesuvvieh, jïh ahte bægkoendarjome jïh orre infrastruktuvren tseegkemen dajvese dåeriesmoerine dajven båatsose.
Sámediggi oaivvilda maiddái ahte dán plána ferte geahččat eará dieđihuvvon bieggafápmorusttegiid ja fápmohuksemiid oktavuođas guovllus.
Saemiedigkie aaj jeahta ahte daam soejkesjem tjoevere gïehtjedidh jeatjah bïeljelovveme bïegkefaamoebægkoej jïh faamoetseegkemi gaskesisnie dajvesne.
Dan vuođul bivddiimet ahte galget čađahuvvot konsultašuvnnat gaskal Sámedikki ja ovddasvástideaddji stáhta eiseválddiid konsultašuvdnaprosedyraid vuođul ovdalgo konsešuvdnamearrádus lea dahkkojuvvon.
Dan mietie maedtiejimh ahte edtjieh tjïrrehtovvedh konsultasjovnh Saemiedigkien jïh tjåadtjoehtæjjan gaskesne staaten åejvieladtji konsultasjovneprosedyjri mietie aarebi konsesjovnenænnoestahke dorjesovveme.
Øyfjellet Vindpark AS pláne hukset Øyfjellet bieggafápmorusttega oarjin Vefsn suohkanis, várreguovlluide gaskal Hundålavatnet ja Mussere.
*Øyfjellet *Vindpark AS/as soejkesje bigkedh *Øyfjellet bïegkefaamoebægkoem jilline Vefsnen tjïeltesne, tjahkedajvide gaskesne *Hundålavatnet jïh *Mussere.
Olles dieđihuvvon guovlu lea sullii 60.000 mihtu sullii 40 km2 areálageavahemiin.
Abpe bïeljelovveme dajve lea medtie #60.000<num><sg><nom> vuepsieh medtie 40 *km2 goelpeneståaroepråvhkojne.
Plánejuvvojit 200 bieggaturbiinna 3-5 MW nominála beavttuin juohke bieggaturbiinnas.
#200<num><sg><nom> bïegkejårrehtsh 3-5 MW soejkesjovvieh *nominála effektine fïerhtene bïegkejårrehtsisnie.
Eanaš oassi doaibmabidjoguovllus lea gaskal 200 ja 800 mehtera bajábealde mearradási.
Jeenjemes boelhke råajvarimmiedajveste lea 200:n gaskesne jïh 800 meeterh bijjelen mearoedaltesen.
Jus plánejuvvon huksen čađahuvvo, de dat guoská Jillen-Njaarke orohahkii maiddái dás.
Jis soejkesjovveme tseegkeme tjïrrehtåvva, dellie dïhte Jillen-Njaarken sïjtem aaj dæjpa daelie.
Sámediggi ii lea konsulteren ieš dieđáhusa birra oktan čielggadusprográmmain, muhto mii leat doalahan dan vuoigatvuođa ahte čađahit konsultašuvnnaid maŋŋeleappos proseassas.
Sørfjorden bieggapárka ja Skogvatnet bieggafápmorusttet Divttasvuona suohkanis
Sørfjordenen *bieggapárka jïh *Skogvatnet bïegkefaamoebægkoem Divttasvuotnan tjïelteste
Sámediggi lea addán gulaskuddancealkámuša konsešuvdnaohcamii Sørfjorden bieggapárkka ja Skogvatnet bieggafápmorusttega oktavuođas Divttasvuona suohkanis.
Saemiedigkie govledimmiejiehtegem konsesjovneohtsemasse vadteme Sørfjordenen *bieggapárkka jïh *Skogvatnet bïegkefaamoebægkoen gaskesisnie Divttasvuotnan tjïeltesne.
Vuosttaldeapmi lea ovddiduvvon energiijalága ja plána- ja huksenlága mearrádusaid mielde dan vuođul ahte váikkuhusčielggadus boazodoalu várás ii čielggadan dan guovtti lagas prošeavtta huksema váikkuhusaid oktiibuot.
Vuastalimmie evtiedovveme energijenlaaken jïh soejkesje- jïh tseegkemelaaken nænnoestahki mietie danmietie ahte dïedtenboejhkehtasse båatsose idtji tjïelkh daj göökte gietskies prosjeekti tseegkemen dïedti ektiegaajhke.
Smávvafápmorusttet Moskavuonas
Onnefaamoebægkoem Moskavuotneste
Sámediggi lea čađahan konsultašuvnnaid NČE:in smávvafápmorusttega huksema oktavuođas Sørfjord:ii Moskavuonas, Romssa suohkanis.
Saemiedigkie konsultasjovnh NČE:ine tjïrrehtamme onnefaamoebægkoen tseegkemen gaskesistie Sørfjordese Moskavuotnesne, Romsan tjïeltesne.
Moskavuonas leat čieža konsešuvdnaohcama hukset čáhcefámu, mat gilvalit seamma čáhcefápmoresurssaid alde.
Moskavuotnesne leah tjïjhtje konsesjovneohtsemh tjaetsiefaamoem bigkedh, mah gaahtjedieh seamma tjaetsiefaamoevierhtiej nelhtie.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 20. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 20. bielie 90 bielesne
Konsultašuvnnas ságaškuššojuvvojedje váidudeaddji doaibmabijut kulturmuittuid ektui, ja daid sámi beroštusaid ektui maid ferte áimmahuššat.
Konsultasjovnesne digkiedovvin *váidudeaddji råajvarimmieh kultuvremojhtesi muhteste, jïh daj saemien ïedtji muhteste maam tjoevere voebnesjidh.
Sámediggi dovddahii ahte midjiide lea deaŧalaš ahte Moskavuonas ain lea ealli mearrasámi biras.
Saemiedigkie jiehtieji ahte mijjese vihkele ahte Moskavuotnesne annje dyjre mearoesaemien byjrese.
Seammás go min mielas lea deaŧalaš árvvoštallat plánejuvvon fápmohuksema váikkuhusaid boazodollui oktiibuot.
Seammasïenten goh mijjen mïeleste vihkele soejkesjovveme faamoetseegkemen dïedth båatsose ektiegaajhke vierhtiedalledh.
420kV fápmolinnjá Báhccavuotna - Hámmárfeasta
*420KV faamoelinje Báhccavuotna - Hammerfest
Sámediggi lea čađahan konsultašuvnnaid NČE:in konsešuvdnaohcama oktavuođas hukset 420 kV fápmolinnjá Báhccavuonas Hámmárfestii.
Saemiedigkie konsultasjovnh NČE:ine konsesjovneohtsemen gaskesisnie tjïrrehtamme bigkedh 420 #kV<n><abbr> faamoelinje Báhccavuotneste Hammerfestese.
Maŋŋá konsultašuvnna lea Sámediggeráđđi mearridan ahte ášši galgá meannuduvvot čakčamánu dievasčoahkkimis.
mænngan konsultasjovnem saemiedigkieraerie nænnoestamme ahte aamhtese edtja skïereden dïevestjåanghkosne gïetedovvedh.
 Bargat dan ala ahte mohtorjohtalus meahcis lea ceavzilis vuogi mielde mii váldá vuhtii sámi geavahusa luonddu- ja kulturbirrasa ektui ja sámi meahcástanávkkástallama ja suohkaniid iešmearridanrievtti mohtorjohtalusa ektui  Bargat dan ala vai árbedieđut ožžot stuorát saji areálahálddašeamis  Váikkuhit areálavuođu nannema sámi ealáhusaide ja sámi resursaávkkástallamii
* Dejnie barkijibie ahte *mohtorjohtalus miehtjesne lea gaarsje vuekien mietie mij #<adv> saemien åtnoem seatede eatnemen- jïh kultuvrebyjresen muhteste jïh saemiem *meahcástanávkkástallama jïh tjïelti jïjtjereeremereaktoen *mohtorjohtalusa moenemetseahkan * Dejnie barkijibie vuj aerpiedaajroeh stoerebe sijjiem goelpeneståaroenreeremistie åadtjoeh * Goelpeneståaroenvåaromen nænnoestimmiem saemien jieliemassh jïh saemien vierhtiennåhtadimmiem dijpedh
Arctic Dialogue
Arctic *Dialogue
Arctic Dialogue lágiduvvui guđát geardde njukčamánus 2012.
Arctic *Dialogue govhtede aejkien njoktjen öörnesovvi 2012.
Dán jagi konferánssa fáddán lei ođđa searvevuođat davviguovlluid ovddideamis.
Daan jaepien konferaansen aamhtesinie lij orre *searvevuođat noerhtedajvi evtiedimmesne.
Várrepresideanta Laila Susanne Vars doalai sáhkavuoru ja oassálasttii čuovvovaš ságastallamii.
Mubpieåvtehke Laila Susannen Vars lahtestimmiem steeri jïh minngebe gaskestallemisnie mealtan.
Sáhkavuorustis son čilgii sápmelaččaid dili álgoálbmogin árktisis ja Sámedikki háliidus searvat dásseárvosaš guoibmin davviguovlluid ovddideamis.
Jïjtjse lahtestimmesne dïhte saemiej tsiehkiem aalkoeåålmeginie boejhkeli *árktisis jïh Saemiedigkien aejvere seammavyörtegs guejmine mealtan noerhtedajvi evtiedimmesne.
 Bargat dan ala ahte sámi báikkálaš searvan ja mieldeváikkuheapmi buot areála- ja resursahálddašemiin sihkkarastojuvvo  Bargat dan ala ahte hálddahuslaš doaibmabijut heivehuvvojit nu ahte boazodolliide sihkkarastojuvvo dat mobilitehta maid sii dárbbašit dálkkádatrievdamiid geažil  Čuovvolit Sámi vuoigatvuođalávdegotti II barggu, earret eará proseassa báikkálaš ja regionála vuođđudeami bokte
* Dejnie barkijibie ahte saemien dajven #mealtan<adv><der_nomact><n> jïh *mieldeváikkuheapmi #gaajhke<prn><ind> goelpeneståaroe- jïh vierhtienreereminie gorredåvva * Dejnie barkedh ahte reerije råajvarimmieh dan sjïehteluvvieh ahte bovtsesteerijidie gorredåvva dïhte *mobilitehta maam dah daarpesjieh daelhkienjorkestovvemi dïete * Saemien reaktanmoenehtsem Dåeriedidh II barkoeh, gaskem jeatjah prosessen dajven jïh #regionaale<adj><indecl><attr> tseegkeminie
Ráđđehusa bargu minerálaealáhusa strategiijaiguin
Reerenassen barkoe mineraljielemen strategijigujmie
Cuoŋománu 11. b. dollojuvvui čuovvolančoahkkin gaska ráđđeláhtu Marianne Balto ja stáhtačálli Rikke Lind Ealáhus- ja gávpedepartemeanttas ráđđehusa barggu birra minerálaealáhusa strategiijaiguin.
Voerhtjen 11. b. dåeriedimmietjåanghkoe gåhkaldahke raeriegaasijem åtnasovvi Mariannen Balto jïh staatetjaelije Rikken Linden Jieliemasse-jïhbovredepartemeentesne reerenassen barkoen bïjre mineraljielemen strategijigujmie.
Departemeanta ii addán ođđa signálaid minerálalága rievdadusaid birra, maid ráđđehus lea bidjan eaktun dasa ahte konsulteret minerálastrategiijaid birra.
Idtji departemeente orre signaalh mineraalelaakenjorkestimmiejbïjre vedtieh, maam reerenasse moenemetsiehkine dïsse bïejeme ahte konsulteerh mineraalenstrategiji bïjre.
Čoahkkimis dieđihuvvui maiddái hástalusaid birra mat gusket sámi ealáhusovddideapmái ja dat hástalusat gieđahallojuvvojedje.
Tjåanghkosne aaj haestemi bïjre bïeljelovvi mah saemien jieliemassenevtiedimmiem dijpieh jïh dah haestemh gïetedallesovvin.
Kulturmuitosuodjalus
Kultuvremojhtesevaarjelimmie
Váldomihttomearri
Åejvieulmiemierie
 Gáhttet ja oainnusmahttit sámi kulturmuittuid ja –birrasiid daid mihtilmasvuođain ja variašuvnnain, sihke oassin min kulturárbbis ja identitehtas ja oassin sámi biras- ja resursahálddašeamis
* Saemien kultuvremojhtesh vaarjelidh jïh vååjnesasse bïejedh jïh –byjresh dejnie *mihtilmasvuođain jïh variasjovnine, dovne boelhkine mijjen kultuvreaerpesne jïh identiteetesne jïh boelhkine saemien byjrese- jïh vierhtienreeremisnie
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Sámi kulturmuittut geavahuvvojit duođaštussan sámi leahkimii, ja veahkkin sámi kultuvrra ja identitehta nannemii  Sámi kulturmuittut ja kulturbirrasat gozihuvvojit areálaid ja resurssaid hálddašeami ja geavaheami oktavuođas  Sámi kulturárbbi hálddašeamis deattuhuvvo ceavzilis ja guhkes áiggi perspektiiva  Sámi kulturmuittuid Sámedikki hálddašanváldi lea njuolga mearriduvvon kulturmuitolágas
* Saemien kultuvremojhtesh jååhkesjimmine saemien årroemasse åtnasuvvieh, jïh viehkine saemien kultuvren jïh identiteeten nænnoestæmman * Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh geehtedovvieh goelpeneståaroej jïh vierhtiej reeremen jïh pråvhkoen gaskesisnie * Saemien kultuvreaerpien reeremisnie tjïelkeståvva gaarsje jïh guhkiem perspektijven * Saemien kultuvremojhtesh Saemiedigkien reeremestilleme rïekte nænnoestovveme kultuvremojhteselaakesne
Strategiijat
Strategijh
Háhkat buriid rámmaeavttuid sámi kulturmuitosuodjaleapmái gulahallama ja ovttasbarggu bokte guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiid ja eará relevánta aktevrraid gaskka
Buerie mieriekrïevemh saemien kultuvremojhtesevaarjelæmman skååffedh gaskesadtemen jïh goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> jarngen, regionaale jïh dajven åejvieladtji jïh jeatjah relevaante aktööri gaskemsh
Regionála plána kulturmuitohálddašeapmái Lulli-Trøndelagas Duogáš
Regionaale soejkesjen kultuvremojhtesereeremasse Åarjel-Tröndelaageste Duekie
Bargu regionála kulturmuitohálddašanplánain Lulli-Trøndelagas lea álggahuvvon maŋŋá Lulli-Trøndelaga fylkkasuohkana mearrádusa.
Barkoe regionaale kultuvremojhtesereeremesoejkesjinie åarjel-Tröndelaagesne mænngan aelkiehtovveme Åarjel-Tröndelaagen fylhketjïelten nænnoestahken.
Mearrádusas daddjojuvvo ahte fylkkadiggi bivdá ahte maiddái sámi kulturmuittuid áimmahuššan sihkkarastojuvvo viidáset proseassas ovttas Sámedikkiin.
Nænnoestahkesne jeahtasåvva ahte fylhkedigkie maadta ahte aaj saemien kultuvremojhtesidie voebnesjidh vijrebe prosessesne ektesne Saemiedigkine gorredåvva.
Ná lea plána mihttomearri:
Naemhtie soejkesje ulmie:
Plána váldomihttomearri lea šiehtadit strategiijaid kulturárbbi hálddašeapmái, gaskkusteapmái ja geavaheapmái Lulli-Trøndelagas.
Soejkesjen åejvieulmiemierie lea strategiji kultuvreaerpiem reeremasse nååhtedidh, åvtese buektiemasse jïh pråvhkose åarjel-Tröndelaagesne.
Plána ja plánaproseassa galget leat mielde loktemin máhtu ja diehtomielalašvuođa regiovnna ja fylkka kulturárbbiid birra.
Soejkesje jïh soejkesjenprosesse gelkieh mealtan årrodh maahtoem jïh #daajroe<n><cmp_sgnom><cmp>#mïele<n><adj><der_vuota><n><sg><acc> lutnjedh regijovnen jïh fylhken kultuvreaerpiej bïjre.
Barggu áigumuš lea ovddidit oktasaš árvoáddejumi ja prinsihpaid maid sáhttá geavahit kulturmuittuid hálddašeamis sihke báikkálaččat ja regiovnnalaččat.
Barkoen aajkoe lea ektie aarvoegoerkesem jïh prinsïhph mejtie evtiedidh maahta kultuvremojhtesh reeremisnie utnedh dovne byjreskisnie jïh #regijovne<n><adj><der_aadv><adv>.
Dát attášii buohkaide buoret einnostanvejolašvuođa.
Daate gaajhkesidie buerebe #nåajtodh<vblex><tv><der_ht><n><cmp_sgnom><cmp>nuepiem vadta.
Plána galgá maid veahkehit čielggadit iešguđet oassálastiid ja berošteddjiid rolla ja ovddasvástádusa.
Soejkesje edtja aaj viehkiehtidh tjïelkedidh ovmessie #mealtan<adv><der_nomag><n> jïh aabparæjjaj råållan jïh dïedtem.
Nu sáhttá plána vuođđudit lotnolas áddejumi ja ovttasdoaibmama, ja veahkehit oažžut suodjaleami, geavaheami ja árvoháhkama doaibmat ovttas.
Dan maahta soejkesjem tseegkedh *lotnolas goerkesem jïh *ovttasdoaibmama, jïh viehkiehtidh vaarjelimmiem åadtjodh, pråvhkoem jïh aarvoeskaepiedimmiem ektesne juhtedh.
Áigumuššan lea oččodit geavatlaš ovttasbarggu gaskal eiseválddiid, eaiggádiid, gielddaid, museaid, regionála ealáhuseallima ja eaktodáhtolaš organisašuvnnaid.
Aajkojne lea åådtjedidh *geavatlaš ektiebarkoem åejvieladtji gaskesne, aajhteri, tjïelti, museumi, regionaale jieliemassejielemen jïh moenemetsiehkievajtelen organisasjovni.
Láhkageatnegahttojuvvon bearráigeahččandoaimmat mat sihke Sámedikkis ja fylkkasuohkanis leat dušše oasáš dán plánas.
Laakestillesovveme vuartasjimmiedarjomh mah dovne Saemiedigkien jïh fylhketjïelten leah ajve boelhketjen daennie soejkesjisnie.
Plána čalmmustahttinsuorggit leat:
Soejkesjen vååjnesasse bïejemesuerkieh leah:
 Kulturárbi – resursa identitehta, geasuheami ja árvoháhkama várás  Kulturárbbi dikšun ja geavaheapmi  Gaskkusteapmi, máhttu ja gelbbolašvuohta
* Kultuvreaerpie – vierhtien identiteeten, giesemen jïh aarvoeskaepiedæmman * Kultuvreaerpien gïetedalleme jïh pråvhkoe * Åvtese buekteme, maahtoe jïh maahtaldahke
Plánaproseassa áigumuš lea oččodit ollugiid oassálasti ja viiddes čatnaseami.
Soejkesjenprosessen aajkoe lea jïjnjesidie åådtjedidh mealtan jïh vijries gårrelgimmiem.
Eanaš oasi plánas galgá dakkár fágalaččat čohkkejuvvon bargojoavku ráhkadit, mas leat mielde oassálastit guovtti suohkanis, MiST (LulliTrøndelaga museat) ja Sámediggi kulturmuitojuhkosa bokte.
Jeenjemes boelhkem soejkesjistie galka dagkere faageleslaakan tjöönghkesovveme barkoedåehkie darjodh, mesnie leah mealtan gööktene tjïeltesne mealtan, *MIST (*LulliTrøndelaga museumh) jïh Saemiedigkie kultuvremojhteseseksjovnine.
Fylkkasuohkan doaibmá čállingoddin ja jođiheaddjin.
Fylhketjïelte sekretarijaatine jåhta jïh juhtiehtæjjine.
Bargu dán rádjai
#Barkedh<vblex><tv><imp><p1><du> daan raajan
Dán rádjai lea bargojoavkkus leamaš guokte čoahkkima Troandimis.
Daan raajan barkoedåehkien orreme göökte tjåanghkoeh Tråantesne.
Plánaprográmmaevttohus lea sáddejuvvon gulaskuddamii, ja bargu jotkojuvvo maŋŋá gulaskuddanáigemeari ja dieđut ruovttoluotta leat boahtán.
Soejkesjenprogrammenuvtelasse govledæmman seedtesovveme, jïh barkoe mænngan #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> govledimmietïjjemierien jïh daajroeh bååstede båateme.
Sámedikki áirasis, fylkkakonserváhtoris ja fylkkasuohkana arkeologas lea viiddiduvvon ovddasvástádus joatkit proseassa ja čállit plána.
Saemiedigkien saadthalmetjisnie, *fylkkakonserváhtoris jïh fylhketjïelten *arkeologas vijriedovveme dïedte prosessem jåerhkedh jïh soejkesjem tjaeledh.
Go mii gearddi leat mielde bargojoavkkus, de ii áiggo hálddahus addit cealkámuša plánaprográmma sáddejuvvon evttohussii, muhto mii áigut ovddidit cealkámušaid ja fuolahit daid bargojoavkku viidáset barggus.
Goh mijjieh aejkien libie mealtan barkoedåehkesne, dellie ij edtjh reereme vedtedh jiehtegen soejkesjeprogrammen seedtesovveme uvtelassese, mohte mijjieh edtjijibie jiehtegh evtiedidh jïh dejtie barkoedåehkiem vijrebe barkosne sujhtedh.
Máŋga rabasčoahkkima galget lágiduvvot Lulli-Trøndelaga iešguđet regiovnnain, ja čoahkkimat stuorát regionála oassálastiiguin Troandimis.
Gelliem *rabasčoahkkima edtjieh öörnesovvedh Åarjel-Tröndelaagen ovmessie regijovnine, jïh tjåanghkoeh stoerebe regionaale #mealtan<adv><der_nomag><n> Tråantesne.
Ii leat vel mearriduvvon goas ja gos dát čoahkkimat galget dollojuvvot.
Ij leah annje nænnoestovveme gåessie jïh gusnie daah tjåanghkoeh edtjieh steeresovvedh.
Lulli-Trøndelaga sámi kulturmuittut galget dán plánabarggu bokte ovddiduvvot ja meannuduvvot seamma láhkai go eará ge kulturmuittut.
Åarjel-Tröndelaagen saemien kultuvremojhtesh edtjieh daan soejkesjenbarkoen baaktoe seamma nemhtie evtiedovvedh jïh gïetedovvedh goh jeatjebe aaj kultuvremojhtesh.
 Gulahallama bokte guovddáš eiseválddiiguin bargat dan ala ahte Sámediggi oažžu hálddašanválddi sámi kulturmuittuide njuolga kulturmuitolága bokte  Sámi kulturmuittuid hálddašeapmi iežas historjjá ja árvvuid vuođul
* Goh #gaskesadteme<vblex><indic><pres><p3><sg> jarngen åejvieladtjigujmie dejnie barkijibie ahte Saemiedigkie åådtje *hálddašanválddi saemien kultuvremojhtesidie rïekte kultuvremojhteselaakine * Saemien kultuvremojhtesi reereme jïjtjse vaajesen jïh aarvoej mietie
Eanačuoldináššit Skiervvá suohkanis
*Eanačuoldináššit Skierván tjïeltesne
Sámediggi lea rávven ahte ii galgga addojuvvot lohpi čuoldit eatnamiid huksen dihtii njeallje astoáigevistti.
Ohccojuvvon astoáigevisttiin leat guokte jurddašuvvon huksejuvvo Årviksandii Árdnái, ja guokte fas Haukøyai.
Ohtsesovveme *astoáigevisttiin göökte ussjedovveme Årviksandese Árdnan bigkesåvva, jïh göökte viht Haukøyese.
Sámediggi oaivvilda ahte doaibmabijuid ii sáhte čađahit jus dat rihkkot kulturmuitolága § 3 vuosttaš lađđasa mearrádusaid ahte ii okta galgga – jus dat ii leat lágalaš § 8 vuođul – álggahit doaibmabijuid mat sáhttet vahágahttit, bilidit, roggat, rievdadit, gokčat, čiehkat dahje eará láhkai heivemeahttumit heahppášuhttit automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon kulturmuittuid dahje dagahit ahte dat sáhttá dáhpáhuvvat.
Saemiedigkien mïelen mietie råajvarimmieh ij maehtieh tjïrrehtidh jis dah miedtieh kultuvremojhteselaaken § 3 voestes lïhtsen nænnoestahkh ahte ij akte edtjh – jis dïhte ij leah #laake<n><adj><sg><nom> § 8:n mietie – råajvarimmieh aelkiehtieh mah maehtieh irhkedh, skilkieh, kroehkijibie, jarkestieh, gaptjijibie, jïjtjedh gaave jallh jeatjah nemhtie *heivemeahttumit *heahppášuhttit automaatelaaketjelaakan #raeffiedovvedh<vblex><der_h><vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhtesh jallh darjoejibie ahte dïhte maahta sjugniehtovvedh.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 22. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 22. bielie 90 bielesne
Ohccojuvvon parseallat Årviksandas leat dastán lahka kulturmuitoguovllu mas leat ráktorokkis ja eará ruovdeáiggi kulturmuittut.
Ohtsesovveme *parseallat Årviksandesne leah *dastán lïhke kultuvremojhtesedajven mesnie leah *ráktorokkis jïh jeatjah ruevtietïjjen kultuvremojhtesh.
Ráktorokkit geavahuvvojedje dasa ahte ráhkadit oljju mearranjiččehasain.
*Ráktorokkit dïsse åtnasovvin ahte åljam darjodh *mearranjiččehasain.
Dálá viesut dan báikkis leat eatnašat ođđasishukenáiggis.
Daaletje gåetieh dennie sijjesne leah *eatnašat *ođđasishukenáiggis.
Haukøyas lea dievaslaš sámi kultureanadat mas leat geađgeáidi, sámi dološhávddit ja duktasajit.
Haukøyesne lea ellies saemien kultuvreeatneme mesnie gierkiehaakene, saemien dæjpeladtjegroepth jïh *duktasajit.
Ohccojuvvon astoáigevisttiid huksen njeaiddášii guoskevaš guovlluid kulturhistorjjálaš árvvu ja heahppášuhttášii heivemeahttumit kulturbirrasiid.
Ohtsesovveme *astoáigevisttiid bigkem *njeaiddášii sjyöhtehke dajvi kultuvrehistovrijeladtje aarvoem jïh *heahppášuhttášii *heivemeahttumit kultuvrebyjresh.
Lassánan astoáigedoaibma loavttášii, ja bilidivččii, rašis kulturmuittuid.
Læssanamme *astoáigedoaibma murrede, jïh skilkie, #hiejjehts<adj><sg><ine> kultuvremojhtesh.
Ovtta áššis Årviksandas lea doaibmabiddji ohcan Riikkaantikváras lobi duohtadit automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon kulturmuittu.
Aktene aamhtesisnie Årviksandesne darjomebïejije ohtseme rïjhkeantikvarijesne luhpiem automaatelaaketjelaakan #raeffiedovvedh<vblex><der_h><vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhtesem damtehtidh.
Dat mearkkaša ahte doaibmabiddji ohccá oažžut hukset astoáigeviesu vaikke vel leat ge unohis váikkuhusat kulturbirrasii.
Dïhte nimhtie ahte darjomebïejije *ohccá åadtjoejibie bigkedh *astoáigeviesu jalhts annje leah aaj *unohis dïedth kultuvrebyjresasse.
Sámediggi lea dán áššis rávven Riikkaantikvára ahte ii atte sierralobi kulturmuitolága mearrádusain.
Saemiedigkie daennie aamhtesisnie rïjhkeantikvarijem Nihtetjæsteme ahte ij vedtieh sjïereluhpien kultuvremojhteselaakem nænnoestahkine.
 Duođaštit ja gaskkustit máhtu sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa birra
* Maahtoem jååhkesjidh jïh åvtese buektedh saemien kultuvremojhtesi jïh kultuvrebyjresen bïjre
Sámi kulturmuittuid registreren plánejuvvon 420 kV-fápmolinnjá huksema oktavuođas gaskal Ufuohta ja Báhccavuona
§ 9-iskkadeamit kulturmuitolága mearrádusaid vuođul leat dál čađahuvvon plánejuvvon linjjáspáittu vuođul ja raporta a oktavuođas ierralobi kulturmuitolága mearrádusain.turmuittu.
§ 9-goerehtimmieh kultuvremojhteselaaken nænnoestahki mietie daelie tjïrrehtovveme soejkesjovveme *linjjáspáittu mietie jïh reektehts a. gaskesisnie *ierralobi kultuvremojhteselaaken nænnoestahkine.*turmuittu.
heivemeahttumit kulturbirralea addojuvvon doaibmabiddjái Statnett.
*heivemeahttumit *kulturbirralea vadtasovveme darjomebïejijasse Statnett.
Oktiibuot registrerejuvvojedje 322 kulturmuittu konsešuvdnaohccojuvvon spáittu guora, mas 112 leat automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon sámi kulturmuittu, 125 leat ođđaset áiggi kulturmuittu ja 92 leat soahtemuittu.
Ektiegaajhke #322<num><sg><nom>kultuvremojhtesh registreeresovvin konsesjovneohtsesovveme *spáittu *guora, mesnie 112:n leah automaatelaaketjelaakan #raeffiedovvedh<vblex><der_ht><vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> saemien kultuvremojhtesem, 125:n årrodh orrebe tïjjen kultuvremojhtesen jïh #92<num><sg><nom> årrodh dåaroemojhtesh.
Šaddá sáhka ohcat sierralobi oktiibuot njealji kulturmuittu ovddas – guokte árran-/goahtesaji Skamdalenis Narviikka suohkanis ja guokte árran-/goahtesaji suohkanrájá lahka gaskal Málatvuomi ja Báhccavuona Romssa mat šaddet vuostálagaid automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon ruossaáiddiin Medbyfjellet.
Sjædta håaleme sjïereluhpiem ohtsedh ektiegaajhke njieljienkultuvremojhtesenåvteste – göökte aernie-/derhviegåetiesijjien *Skamdalenis Narviikan tjïeltesne jïh göökte aernie-/derhviegåetiesijjien tjïeltenraasten lïhke Málatvuopmijjen jïh Báhccavuotnan gaskesne Romsan mah sjidtieh tjaavtesi automaatelaaketjelaakan kroessenhaakaninie #raeffiedovvedh<vblex><der_ht><vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> *Medbyfjellet.
Ovdalgo rusttetbarggut álggahuvvojit, de merkejuvvojit maiddái kulturmuittut mat leat lahka plánejuvvon spáittu garvin dihtiid vahágiid maid linnjáhuksen dagahivččii jus dasa addošii konsešuvdna.
Aarebi bægkoenbarkoeh aelkiehtovvieh, dellie aaj mïerhkesjovvieh kultuvremojhtesh mah #lïhkes<adj> soejkesjovveme *spáittu gervemen *dihtiid goerph mejtie linjetseegkeme dorje jis dïsse konsesjovne vodtoe.
 Sámi kulturmuittuid goziheapmi olggobealde konsešuvdnašiehtadusa geográfalaš doaibmaguovllu  Ávnnaskeahtes kulturárbbi goziheapmi, maiddái njálmmálaš árbevieruid ja sámi ávnnaskeahtes kultuvrra registreren  Sohkabealperspektiivva searvvaheapmi sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa duođaštan- ja registrerenbarggus  Árjjalaš váikkuhangaskaoapmegeavaheami bokte nannet máhtu sámi árbedieđuid ja historjjá birra, ja sámi kulturmuittuid bisuheami ja suodjaleami vuođul
* Saemien kultuvremojhtesidie geehtedidh ålkolen konsesjovnelatjkoen geograafeles vierhkiedajven * #Materijelle<n><der_geahtes><adj><attr> kultuvreaerpiem geehtedidh, aaj njaalmeldh tradisjovni jïh saemien #materijelle<n><der_geahtes><adj><attr> kultuvren registreerem * Slïektebielieperspektijven #mealtan<adv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n> saemien kultuvremojhtesi jïh kultuvrebyjresen jååhkesjimmie- jïh registreeremebarkosne * Eadtjohke dïedtetsavtshvierhtiepråvhkoen baaktoe maahtoem nænnoestibie saemien aerpiedaajroej jïh vaajesen bïjre, jïh saemien kultuvremojhtesi tjöödtjestehtemen jïh vaarjelimmien mietie
Sámedikki ohcanvuđot doarjjaortnet doaibmabijuid várás kulturmuitosuodjalusas.
Saemiedigkien ohtsemevåaromen dåarjoeöörnegen råajvarimmide kultuvremojhtesevaarjelimmeste.
Maŋimus áigemearri sáddet ohcamiid kulturmuitosuodjaleapmái lei 1.3.2012.
Minngebe tïjjemierie ohtsemh kultuvremojhtesevaarjelæmman seedtedh lij 1.3.2012.
Dán jahkái leat boahtán oktiibuot 37 ohcama oktiibuot 7 649 375 ru ovddas.
Daan jaapan båateme ektiegaajhke 37:n ohtsemen ektiegaajhke 7 649 375:n #kr<n><abbr><sg><gen> åvteste.
Eanaš ohcamat (23) gusket vistesuodjalussii oktiibuot 4,8 miljon ru ovddas.
Jeenjemes ohtsemh (23) gåetievaarjelimmiem dijpieh ektiegaajhke 4,8:n millijovnekr. åvteste.
Mii oaidnit maiddái ahte leat ollu doaimmat davvisámi guovllus go leat 20 ohcama.
Mijjieh aaj vuejniejibie ahte jïjnjh darjomh noerhtesaemien dajvesne goh leah #20<num><sg><nom> ohtsemh.
Illudahttin dán jagi lea ahte dat viehka stuorra ohcanlohku lullisámi guovllus (9) oktiibuot masá 1,6 miljon ruvnnu ovddas.
#Aavoedidh<vblex><iv><der_caus><vblex><tv><der_nomact><n><sg><gen> daan jaepien lea ahte dah naa stoere ohtsemelåhkoe åarjelsaemien dajvesne (9:n) ektiegaajhke *masá 1,6:n millijovne kråvnah åvteste.
Lea maiddái illudahtti go joatká dat stuorra vistesuodjalanberoštupmi mii lea julev- ja bihtánsámi guovllus main buot ohcamiin (6) lea dát áigumuš.
Lea aaj #aavoedidh<vblex><iv><der_caus><vblex><tv><der_nomag><n><sg><nom> goh jåarhka dïhte stoere gåetievaarjelimmieïedtje mij lea luvlie- jïh pijtesaemien dajvesne mejnie gaajhkene ohtsemisnie (6) daateaajkoe.
Dán áigodagas leat maiddái 5 prošeavtta ovddeš jagiin ožžon máksojuvvot maŋimuš oasi maŋŋágo raporttat ja rehketdoalut leat dohkkehuvvon.
Daennie boelhkeste aaj 5 prosjeekth ovtetje jaepijste åådtjeme minngebe boelhken mænngan maaksasovvedh reektehtsh jïh ryöknemh dåhkasjahteme.
Okta prošeakta lea maid álggahuvvon dainna ahte vuosttaš doarjjamáksin lea bivdojuvvon máksojuvvot.
Akte prosjeekte aaj dejnie aelkiehtovveme ahte voestes dåarjoemaekseme maaksasovvedh maadtasovveme.
Áigodagas lea maid gárvvistuvvon ohcanbagadus ja bagadus dasa gii oažžu doarjaga.
Boelhkesne aaj illesovveme ohtsemebïhkedasse jïh bïhkedasse dïsse gie dåarjoem åådtje.
Tabealla čájeha dán jagi ohcanhivvodaga:
Tabelle daan jaepien ohtsemeveahkam vuesehte:
DoaibmabidjuLohku Ohccojuccon ruhta Vistesuodjalusru 5 181 267 Kulturmuitosuodjalus muđuiru 2 468 108 Oktiibuotru 7 649 375
Råajvarimmielåhkoe *Ohccojuccon beetnege *Vistesuodjalusru 5 181 267 Kultuvremojhtesevaarjelimmie *muđuiru 2 468 108 *Oktiibuotru 7 649 375
Ealáhusat
Jieliemassh
Váldomihttomearri Nana ja máŋggabealat ealáhuseallin mii fuolaha sámi kultuvrra, luonddu ja birrasa, ja lea vuođđun eallinfámolaš báikegottiide gos olbmot háliidit orrut.
Åejvieulmiemierie Nanen jïh gelliesåarhts jieliemassenjieleme mij saemien kultuvrem sujhtie, eatnemem jïh byjresem, jïh våaroeminie jielemefaamoen sijjiegedtide gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
Áŋgiruššansuorgi: Rámmaeavttut vuođđoealáhusain
Barkoesuerkie: Mieriekrïevemh våaromejieliemassijste
Mihttomearri
Ulmie
 Fuolahit ja ovddidit mariidnaealáhusaid, boazodoalu ja eanadoalu deaŧalaš kulturguoddin ja barggaheaddjin sámi guovlluin.
* Sujhtijibie jïh marijnejieliemassh evtiedidh, båatsoem jïh laanteburriem vihkeles kultuvreguedtiejinie jïh fassehtæjjine saemien dajvine.
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Dohkálaš juridihkalaš ja ekonomalaš rámmaeavttut  Buoret gánnáheapmi vuođđoealáhusain  Buorre rekrutteren  Buoret sohkabealdássedeaddu  Boraspirepolitihkka mii fuolaha sámi ealáhusaid
* Dåhkasjamme juridihkeles jïh ekonomeles mieriekrïevemh * Buerebe *gánnáheapmi våaromejieliemassine * Buerie dåårrehtem * Buerebe slïektebieliedalteseleavloe * Juvrenpolitihke mij saemien jieliemassh sujhtie
Strategiijat
Strategijh
 Sihkkarastit areálaid ja resurssaid  Váikkuhanfápmu politihkkii mariidnaealáhusain, boazodoalus, eanadoalus ja meahcceealáhusain
* Goelpeneståaroeh jïh vierhtieh gorredibie * Soptsestimmie politihkese marijnejieliemassine, båatsosne, laanteburresne jïh miehtjiejieliemassine
Láhkaevttohus Riddoguolástuslávdegotti čuovvoleami birra
Laakeuvtelasse Gaedtiegöölemenmoenehtsen dåeriedimmien bïjre
Okta dain deaŧaleamos áššiin Sámediggái dan rájes go Sámediggi ásahuvvui lea oažžut sámiid guolástanvuoigatvuođaid mearriduvvot lága bokte ja dohkkehuvvot.
Akte dejstie vihkielommes aamhtesijstie Saemiedægkan dan raejeste gosse Saemiedigkie tseegkesovvi lea saemiej göölemereaktah nænnoestovvedh åadtjodh laakine jïh dåhkasjehtedh.
Finnmárkkuláhkabarggus ledje konkrehta guolástusmearrádusat deaŧalaš fáddán konsultašuvnnain Justiisalávdegottiin.
#Finnmárkoláhka<np><cmp_sgnom><cmp>barkosne lin konkreete göölemennænnoestahkh vihkeles aamhtesinie konsultasjovnine #Justijsemoenehtse<np><sg><com>.
Lea oahpis ahte boađusin lei romerlohkomearrádus ja maŋŋá fas Riddoguolástuslávdegotti ásaheapmi.
Åehpie ahte illedahkine lij *romerlohkomearrádus jïh mænngan viht Gaedtiegöölemenmoenehtsen tseegkeme.
Guhká ii dáhpáhuvvan olus ovdalgo dollojuvvui politihkalaš konsultašuvdnačoahkkin cuoŋománus 2010:s.
Guhkiem idtji sjugniehtovvh *olus aarebi politihkeles konsultasjovnetjåanghkoe voerhtjen 2010 steeresovvi.
Das evttohii Sámediggi čovdosa mii galggai fuolahit deaŧaleamos osiid Riddoguolástuslávdegotti evttohusas ja mii seammás bijai vuođđun daid bajimus oaiviliid maid Sámediggi lea čuoččuhan konsultašuvnnaid rájes Finnmárkkulága birra..
Desnie Saemiedigkie tjoevtenjem uvtedi mij edtji vihkielommes boelhkh sujhtedh Gaedtiegöölemenmoenehtsen uvtelassesne jïh mij seammasïenten våaroeminie dejtie bijjemes aarvoeh bïeji mej Saemiedigkie bagkesamme konsultasjovni raejeste #Finnmárkoláhka<np><sg><gen> bïjre..
Politihkalaš konsultašuvdnačoahkkin cuoŋománus 2010 čuovvoluvvui oktiibuot 4 hálddahuslaš konsultašuvdnačoahkkimiin áigodagas miessemánu rájes čakčamánu rádjai 2010.
Politihkeles konsultasjovnetjåanghkoe voerhtjen 2010 dåeriedovvi ektiegaajhke 4 reerije konsultasjovnetjåanghkojne boelhkesne suehpeden raejeste skïereden raajan 2010.
Riddoguolástuslávdegotti čuovvoleami konsultašuvnnain čielggai árrat ahte Sámedikkis ja ráđđehusas ledje áibbas sierralágan oainnut álbmotrievtti viidodahkii ja historjjálaš geavahanvuoigatvuođa viidodahkii.
Gaedtiegöölemenmoenehtsen dåeriedimmien konsultasjovnine tjïelki aarehkem ahte Saemiedigkien jïh reerenassen lin aejvie ovmessie vuajnoeh åålmehreaktan goelpeneståarose jïh historihkeles pråvhkoereaktan goelpeneståarose.
Dat mearkkaša duohtavuođas ahte ráđđehus hilggui áibbaš guovddáš ákkastemiid Riddoguolástuslávdegotti evttohusas ii ge gárron mearridit sierra finnmárkkuguolástuslága.
Dïhte jïjtjse rïektese lea ahte reerenasse beelhki ohtsedh jarngen digkiedimmiej Gaedtiegöölemenmoenehtsen uvtelassesne ij aaj *gárron nænnoestidh sjïere *finnmárkkuguolástuslága.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 24. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 24. bielie 90 bielesne
Muhtun áiggi maŋŋá gávnnahuvvui ahte beliin lei nu stuorra sierramielalašvuohta ja ahte leat leamaš menddo stuorra hástalusat dasa ahte juksat ovttamielalašvuođa.
Muvhten tïjjen mænngan guajhtsadovvi ahte bieline lij dan stoere #sjïere<adj><cmp_attr><cmp>#mïele<n><adj><der_vuota><n><sg><nom> jïh ahte orreme ååpsen stoere haestemh dïsse ahte sïemesvoetem jaksijibie.
Áidna vuohki juksat vejolaš čovdosa viidáset barggus lei dovddastit ahte lea sierramielalašvuohta riektevuođu dulkomis.
Aajnehke vuekie nupies tjoevtenjem vijrebe barkosne jaksedh lij boejhkesjidh ahte lea #sjïere<adj><cmp_attr><cmp>#mïele<n><adj><der_vuota><n><sg><nom> reaktoevåaromen doelhkestimmesne.
Seammás lei departemeanttas dáhttu dahkat juoga lága ektui ja čađahit doaibmabijuid seailluhan ja nannen dihtii mearrasámi kultuvrra ja báikegottiid.
Seammasïenten lij departemeentesne vajtele darjodh naakenemlaaken muhteste jïh råajvarimmieh tjïrrehtidh vaarjelamme jïh nænnoestimmien dïehre mearoesaemien kultuvrem jïh sijjiegedtieh.
Danne válljejedje bealit konsulteret viidáseappot geahčadan dihtii lei go vejolaš soahpat deaŧalaš čovdosiid, vaikke vel lea ge sierramielalašvuohta ákkastemiin.
Maŋŋágo ráđđehusapparáhta lei ášši máŋgii meannudan, de dollojuvvojedje guokte maŋimus konsultašuvdnačoahkkima politihkalaš dásis cuoŋománus ja miessemánus 2011.
Mænngan *ráđđehusapparáhta lij aamhtesem daamhtah gïetedamme, dellie göökte steeresovvin minngebe konsultasjovnetjåanghkoeh politihkeles daltesisnie voerhtjen jïh suehpeden 2011.
Go Sámedikki dievasčoahkkin galggai meannudit ášši, de ledje Sámedikkis guokte molssaeavttu.
Gosse Saemiedigkien dïevestjåanghkoe edtji aamhtesen gïetedidh, dellie lin Saemiedigkien göökte alternatijvh.
Mii livččiimet sáhttit ain čuoččuhit ahte Riddoguolástuslávdegotti evttohus galggai dohkkehuvvot rievdadusaid haga, ja nu hilgut daid vugiid maid mii mearrideimmet konsultašuvdnaproseassas.
Mijjieh libie maehtedh annje bagkesidh ahte Gaedtiegöölemenmoenehtsen uvtelasse edtji jorkestimmiej namhtah dåhkasjehtedh, jïh dan dejtie vuekide beelhkijibie mejtie mijjieh konsultasjovneprosessesne nænnoestimh.
Boađusin livččii ahte ášši maŋiduvvošii mearritkeahtes áiggi.
Illedahkine lea ahte aamhtese #nænnoestidh<vblex><tv><der_geahtes><adj><attr> tïjjen soejmehtåvva.
Nubbi molssaeaktu livččii guorrasit dan uhcimus čovdosii mii sohppojuvvui konsultašuvnnain.
Mubpie alternatijve lea dan unnemes tjoevtenjasse latjkedh mij konsultasjovnine latjkasovvi.
Dakkár čoavddus mii guhkit áiggi vuollái sáhtášii biddjojuvvot vuođđun ja mii sáhttá leat álbmotrievtti uhcimus standárddaid siskkobealde.
Dagkeres tjoevtenje mij guhkiem maahta bïejesovvedh våaroeminie jïh mij maahta årrodh åålmehreaktan unnemes standardi sisnjelen.
Sámedikki dievasčoahkkin válljii maŋimus čovdosa.
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe minngebe tjoevtenjem veelji.
Sámediggái lei mearrideaddjin dás ahte Riddoguolástuslávdegoddi ieš deattuhii ahte mearrasámi kultuvra lei duššamin, danne lei deaŧalaš oažžut čađahuvvot lágalaš doaibmabijuid ja hoappodoaibmabijuid gádjun dihtii mearrasámi kultuvrra ja báikegottiid dain guovlluin gos dat lea sakka áitojuvvon.
Saemiedægkan lij nænnoestæjjine daelie ahte Gaedtiegöölemenmoenehtse jïjtje tjïelkesti ahte mearoesaemien kultuvre lij hïeveneminie, dannasinie lij vihkele åadtjodh tjïrrehtovvedh laaken råajvarimmiej jïh *hoappodoaibmabijuid beerkemendïehre mearoesaemien kultuvren jïh sijjiegedtiej dejnie dajvine gusnie dïhte alme aajhtasovveme.
Ollu báikegottiide livččii menddo maŋŋit vuordit vel logi-guoktelogi jagi ovdalgo mihkkege dáhpáhuvvá.
Jïjnjide sijjiegedtide lea ååpsen *maŋŋit annje #luhkie<num><cmp_sggen><cmp><guio>göökteluhkiem jaepien aarebi vuertedh mijkh aaj sjugniehtåvva.
Sámediggi lea dievasčoahkkinmearrádusastis bidjan máŋga eavttu mat mearkkašit ahte ii lea makkárge suorggis šiehtadallan eret vuoigatvuođaid.
Ráđđehus ovddidii láhkaproposišuvnna Prop 70 L riddoguolástuslávdegotti čuovvoleapmin njukčamánu 16. b. 2012.
Reerenasse evtiedi laakeproposisjovnen *Prop 70 L gaedtiegöölemenmoenehtsh dåeriedimmine njoktjen 16. b. 2012.
Olles dievasčoahkkinmearrádus Sámedikkis lea prentejuvvon mielddusin proposišuvdnii ja čuovvu ášši Stuorradiggái.
Abpe dïevestjåanghkoennænnoestahke Saemiedigkien lea *prentejuvvon lissiepaehpierinie proposisjovnese jïh aamhtese Stoerredægkan dåerede.
Buot várašumit ja eavttut mat leat vuođđun dievasčoahkkima guorrasanmearrádussii, leat ain fámus.
Gaajhke *várašumit jïh moenemetsiehkieh mah våaroeminie dïevestjåanghkoen latjkemenænnoestahkese, leah annje faamosne.
Maŋŋá Sámedikki dievasčoahkkima mieđáhusa lea leamaš gulahallan gaskal Sámedikki ja departemeantta proposišuvdnateavstta lagat hábmema birra, nappo čovdosiid ákkasteapmi ja beliid sierranas oainnut riektevuđđui.
Saemiedigkien dïevestjåanghkoem mænngan *mieđáhusa orreme gaskesadteme Saemiedigkienjïhdepartemeentengaskesne proposisjovneteeksten lïhkebehammoenbïjre, nagke tjoevtenji digkiedimmie jïh bieliej ovmessie vuajnoeh reaktoevåaroemasse.
Čovdosat gal leat ain fámus.
Tjoevtenjh gujht leah annje faamosne.
Áššis ii leat mihkkege ođđasiid maŋŋá Sámedikki dievasčoahkkinmearrádusa geassemánus 2011.
Aamhtesisnie ij mijkh saernieh mænngan leah Saemiedigkiem dïevestjåanghkoennænnoestahken ruffien 2011.
Dat ahte lei sierramielalašvuohta das mo riektevuođut dulkojuvvojit, lei oahpis árrat juo konsultašuvdnaproseassas, mii maid boahtá čielgasit ovdan Sámedikki dievasčoahkkinmearrádusas áššis.
Dah ahte lij #sjïere<adj><cmp_attr><cmp>#mïele<n><adj><der_vuota><n><sg><nom> desnie guktie reaktoevåaromh doelhkestuvvieh, lij åehpie aarehken joe konsultasjovneprosessesne, mij aaj tjïelkeslaakan fraamme Saemiedigkien dïevestjåanghkoennænnoestahkeste aamhtesistie båata.
Sámedikki ja ráđđehusa sierramielalašvuohta riektevuođuid ektui, čuovvu de ášši viidáseappot.
Saemiedigkien jïh reerenassen #sjïere<adj><cmp_attr><cmp>#mïele<n><adj><der_vuota><n><sg><nom> reaktoevåaromi muhteste, dellie dåerede aamhtesen vijrebh.
Nappo ii leat ge mihkkege mii dagahivččii ahte Sámediggi galggašii váldit ášši ođđa meannudeapmái dievasčoahkkimis.
Nagke ij leah aaj mijkh gænnah mij dorje ahte Saemiedigkie edtja aamhtesem orre gïetedæmman dïevestjåanghkoste vaeltedh.
Ráđđehus lea gárvásit meannudan ášši dievasčoahkkima miehtama vuođul.
Reerenasse lea gaervieslaakan aamhtesem dïevestjåanghkoen gïetedamme *miehtama mietie.
Jus dál válddášii ášši ovdan ođđa meannudeapmái dievasčoahkkimis, de dat bilidivččii dan posišuvnna maid Sámediggi lea juksan konsultašuvdnaortnega vuođul, dainna lágiin ahte dalle rihkošii Sámediggi ieš daid njuolggadusaid maid mii háliidit Ráđđehusa čuovvut.
Jis daelie aamhtesem fraamme orre gïetedæmman dïevestjåanghkoste vaalta, dellie dïhte dam posisjovnem skilkie maam Saemiedigkie lea jakseme konsultasjovneöörnegen mietie, dejnie vuekine ahte dellie Saemiedigkie meadta jïjtje dejtie njoelkedasside mejtie mijjieh sïjhtijibie Reerenassem dåeriedidh.
Sámediggeráđđi ii sáhte min suovvat láhttet stáđismeahttumit dákkár deaŧalaš áššis.
Ij maehtieh saemiedigkieraerie mijjem luhpiedidh dåemiedidh *stáđismeahttumit dagkeres vihkeles aamhtesisnie.
Ii ge leat nu ahte ONas lea orgána mii konkrehta sáhttá gohččut Norgga dohkkehit olles Riddoguolástuslávdegotti evttohusa.
Ij aaj dan leah ahte ON:sne orgaane mij konkreete maahta gåhtjodh Nöörjem dåhkasjehtedh abpe Gaedtiegöölemenmoenehtsen uvtelassem.
ON sáhttá čujuhit heajosbeliid ja váilevašvuođaid álbmotrievtti uhcimus standárddaid čađaheamis Norgga riektái.
ON maahta geervebielieh tjaatsestidh jïh *váilevašvuođaid åålmehreaktan unnemes standardh tjïrrehtimmesne Nöörjen reaktose.
Ovdamearkan dasa lea minerálaláhka.
Vuesiehtimmine dïsse lea mineraalelaake.
Vaikke vel eat leat ge ovttaoaivilis konsultašuvdnaproseassas, de dohkkehuvvui láhka máŋga jagi dás ovdal, eai ge leat vel rievdadusat vaikke ON lea máŋgii dáhttun dan rievdadit.
Jalhts annje ibie leah aaj sïemes konsultasjovneprosessesne, dellie laake dåhkasjehti gellie jaepieh daelie aarebi, eah aaj annje leah jorkestimmieh jalhts ON daamhtah vajtelinie dam jarkestidh.
Sámediggeráđđi gávnnaha dán vuođul ahte leat áitojuvvon mearrasámi kultuvra ja báikegottit mat vahágahttojuvvojit jus Sámediggi geassá ruovttoluotta mieđáhusas uhcimus čovdosii, mii mearkkaša hoahppodoaibmabijuid mat sáhttet leat vuođđun buoremus čovdosii masa dál ii leat lagamus áiggis dáhttu oažžut dohkkehuvvot.
Saemiedigkieraerie daan mietie guajhtsede ahte aajhtasovveme mearoesaemien kultuvre jïh sijjiegedtieh mah irhkesuvvieh jis Saemiedigkie bååstede geasa *mieđáhusas unnemes tjoevtenjasse, mij fuehpieråajvarimmieh lea mah maehtieh årrodh våaroeminie bööremes tjoevtenjasse mïsse daelie ij lïhkemes tïjjen leah sæjhta åadtjodh dåhkasjehtedh.
Riddoguolástuslávdegotti proposišuvdna lea dál Stuorradikkis.
Gaedtiegöölemenmoenehtsen proposisjovne daelie Stoerredigkesne.
Sámediggeráđđi áigu dál árjjalaččat čalmmustahttit Stuorradiggái mo mii dulkot riektevuođuid, ja jus vejolaš, nannet proposišuvnna čovdosiid.
Saemiedigkieraerie edtja daelie eadtjohkelaakan Stoerredægkan vååjnesasse bïejedh guktie mijjieh reaktoevåaromh doelhkestibie, jïh jis gåaredh, proposisjovnen tjoevtenjh nænnoestibie.
Sámediggi eaktuda ahte Stuorradiggi – Norgga láhkaaddin – dohkkeha ahte seamma prinsihpat galget gustot riddolagaš guovlluin go gáttis – ahte olbmuin rittus leat historjjá vuođul háhkan vuoigatvuođaid dán historjjálaš geavaheami vuođul, ja ahte stuorradiggi ferte dohkkehit dán prinsihpa vaikke vel ráđđehus ii leat ge evttohan dakkár dohkkehusa.
Saemiedigkie tsïhkestahta ahte Stoerredigkie – Nöörjen laakevedteme – dåhkasjahta ahte seamma prinsïhph edtjieh davvodh *riddolagaš dajvine goh gaedtesne – ahte almetji gaedtesne leah vaajesen mietie reaktah daan historihkeles pråvhkoen mietie skååffeme, jïh ahte stoerredigkie tjoevere daam prinsïhpem dåhkasjehtedh jalhts annje ij leah reerenasse aaj uvtedamme dagkere *dohkkehusa.
Mii bovdet opposišuvnna váikkuhit ja searvat dán bargui.
Go guoská lágalaš doaimmaid ja doaibmabijuid konkrehta sisdollui masa Sámedikki dievasčoahkkin lea miehtan, de dat čuvvot sihke sámedikki dievasčoahkkinmearrádusas ja dál dan proposišuvnnas mii lea sáddejuvvon Sámediggái.
Goh laaken darjomh jïh råajvarimmieh konkreete sisvegem dæjpa maam Saemiedigkien dïevestjåanghkoe hååneskinie, dellie dah dåeriedieh dovne saemiedigkien dïevestjåanghkoennænnoestahkesne jïh daelie dennie proposisjovnesne mij Saemiedægkan seedtesovveme.
Vai dat lea daddjojuvvon, de sáhttá sámediggeráđđi čoahkkáigeassit dán.
Vuj dïhte jeahtasovveme, dellie maahta saemiedigkieraerie daam tjåanghkan giesedh.
Sámediggi lea dadjan čielgasit ahte min mielas eai ollašuhte dálá lágat ja hálddašanortnegat sámiid vuoigatvuođaid álbmotrievtti vuođul ja historjjálaš vuoigatvuođaid vuođul.
Saemiedigkie tjïelkeslaakan jeahteme ahte mijjen mïeleste eah tjïrrehth daaletje laakh jïh reeremeöörnegh saemiej reaktah åålmehreaktan mietie jïh historihkeles reaktaj mietie.
Dát čájeha ahte guolástanvuoigatvuohta ii leat mearriduvvon lága vuođul ja erenoamážit ahte vuotnavuoigatvuohta ii adnojuvvo árvvus, ahte deasta mearrasámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosii ii deattuhuvvo olus muddemiid ja doaibmabijuid oktavuođas, go áidnalunddot vuoigatvuođain ii leat sierra kártenprosedyra ja go sápmelaččat eai leat mielde guolleresurssaid hálddašeamis.
Daate vuesehte ahte ij leah göölemereakta laaken mietie nænnoestovveme jïh joekoenlaakan ahte ij voenereakta feejjen utnieh, ahte *deasta mearoesaemien kultuvren #materijelle<n><adj><sg><nom> *vuđđosii ij tjïelkesth *olus staeriedimmiej jïh råajvarimmiej gaskesisnie, gosse *áidnalunddot reaktine ij leah sjïere goerehtallemeprosedyjre jïh gosse eah saemieh mealtan guelievierhtiej reeremisnie leah.
Sámediggái lea leamaš deaŧalaš oažžut guolástanvuoigatvuođa lága bokte dohkkehuvvot ja ahte mearrasámi guovllut vuoruhuvvojit muddemiid oktavuođas.
Saemiedægkan orreme vihkele göölemereaktam laakine åadtjodh dåhkasjehtedh jïh ahte mearoesaemien dajvh staeriedimmiej gaskesisnie prijoriteradovvieh.
Sámedikki bajimuš čoavddusgáibádus ii leat rievdan barggu rájes Finnmárkkulágain ja dan sáhttá čoahkkáigeassit 7 čuokkisin mat buot čuovvoluvvojit, iešguđege dásis, daid unnimus čovdosiid bokte maidda dievasčoahkkin lea guorrasan:
Ij leah saemiedigkien bijjemes tjoevtenjekrïevenasse jorkestovveme barkoen raejeste #Finnmárkoláhka<np><sg><com> jïh dam maahta tjåanghkan giesedh 7 tsiehkine mah #gaajhke<prn><ind><nom> dåeriedovvieh, ovmessie daltesisnie aaj, daj unnemes tjoevtenjinie mejtie dïevestjåanghkoe latjkeme:
 Láhkamearrádusgáibádus mii dohkkeha sámiid guolástanrievtti.
* Laakenænnoestahkenkrïevenasse mij saemiej göölemereaktoem dåhkasjahta.
Ráđđehus ii áiggo beare dohkkehit dán dábálaš prinsihppan, vuođđuduvvon álbmotriektái ja historjjálaš geavaheapmái, MUHTO, Evttohus oasseváldilága §:s 21, dohkkeha rievtti, ja hehtte guolásteddjiid biddjojuvvomis ođđasis gáddái.
Ij edtjh reerenasse ajve daam sïejhme prinsïhpine dåhkasjehtedh, tseegkesovveme åålmehreaktese jïh historihkeles pråvhkose, MOHTE, Uvtelasse #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>laaken §:s. 21, reaktoem dåhkasjahta, jïh göölijh bïejesovvedh aara ikth vielie gaadtan.
Mearrádus mearkkaša dan ahte sii, geain lea dát riekti galget vuoruhuvvot buohkaid earáid ovddabeallái jos šaddá resursavátnivuohta.
Nænnoestahke dïhte lea ahte dah, giej lea daate reaktoe edtjieh prijoriteradovvedh gaajhkesi jeatjabidie *ovddabeallái jis sjædta *resursavátnivuohta.
Ráđđehus oaidná maiddái ahte ii sáhte garvit dan ahte gávdnojit báikkálaš vuoigatvuođat.
Reerenasse aaj vuajna ahte ij maehtieh dam gervedh ahte dajven reaktah leah.
Finnmárkkulága § 29, siskkilda báikkálaš historjjálaš vuoigatvuođaid dohkkeheami, ja dalán go kommišuvdna lea identifiseren dán ovtta áššis, de dat šaddá ovdamearkan eará áššiide.
#Finnmárkoláhka<np><sg><gen> § 29, *siskkilda dajven historihkeles reaktaj jååhkesjimmien, jïh *dalán goh kommisjovne #daate<prn><dem><sg><loc><attr> #akte<num><sg><loc><attr> aamhtesisnie identifiseereme, dellie dïhte vuesiehtimmine jeatjah aamhtesidie sjædta.
Dat mii geavahusas dás dahkkojuvvo lea ahte mii mearas nie movt nannámis diktit riektevuogádaga identifiseret konkrehta vuoigatvuođaid juohke áidna mearrasámi guovllus.
Dïhte mij åtnosne daelie dorjesåvva lea ahte mijjieh mearosne naemhtie guktie *nannámis baajijibie reaktasuerkiem konkreete reaktah identifiseeredh #fïerhte<prn><ind><attr> aajnehke mearoesaemien dajvesne.
Mis lea ain nana jáhkku min áššis ahte báikkálaš historjjálaš riektevuođut ja álbmotriekti leat nana vuođđun ja ahte dat stivrejit dasa ahte Finnmárkkukommišuvdna, meahcceduopmostuollu ja vejolaččat Alimusriekti fertejit konkluderet ahte gávdnojit báikkálaš historjjálaš vuoigatvuođat.
Mijjen lea annje nænnoes vuesiehtimmie mijjen aamhtesisnie ahte dajven historihkeles reaktoevåaromh jïh åålmehreakta nænnoes våaroeminie jïh dah dïsse stuvrieh ahte #Finnmárkokommišuvdna<np><sg><nom>, miehtjiedåapmoestovle jïh kaanne Jïllemesreakta tjoeverieh *konkluderet ahte dajven historihkeles reaktah leah.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 26. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 26. bielie 90 bielesne
Nu šaddáge láhkaevttohusa geavahus stivret historjjálaš vuoigatvuođaid dohkkeheapmái.
Dan sjædta laakeuvtelassen åtnoe historihkeles reaktah stuvredh jååhkesjæmman.
Ii oktage oassi dan čovdosis maid mii leat soahpan leat vuostá dan.
Ij akte boelhke gænnah dennietjoevtenjisnie maam mijjieh årrodh latjkeme vuasta dam.
Molssaeaktun kommišuvnna čovdosii lea ahte dán lágan áššit fertejit dolvojuvvot dábálaš duopmostuoluide, ja dan mákset sii ieža geat ovddidit áššiid.
Alternatijvine kommisjovnen tjoevtenjasse lea ahte daan #dagkeres<adj><sg><gen> aamhtesh tjoeverieh sïejhme dåapmoestovlide saahtasovvedh, jïh dam dah maeksieh jïjtjh gïeh aamhtesh evtiedieh.
 Gáibádus suodjalit dán rievtti (stuorát aktevrraid guovdu)
* Krïevenasse vaarjelieh daanreaktoen (stoerebh aktöörh gaskoeh)
Fatnasat mat lea badjel 15 mehtera gildojuvvojit guolásteamis vuotnalinjá siskkobealde ja dat mearriduvvo konsultašuvnnaid bokte.
Vïnhtsh mah aatsolen 15 meeterh gööledh #aassjoestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><pl> voenelinjen sisnjelen jïh dïhte konsultasjovnine nænnoeståvva.
Mearrádus guolásteamis vuonain addái maiddái geavahusas muhtun lágan vuotnarievtti, go unnit fatnasat eai jođe guhkes gaskkaid.
Nænnoestahke göölemisnie voenijste vedtiejasse aaj åtnosne #muvhte<prn><ind><attr> dagkeres voenereaktoem, gosse unnebh vïnhtsh eah guhkies gåhkaldahkh juhtieh.
 Gáibádus deattuhanmearrádusas man bokte gozihuvvo ahte sámi kultuvra vuhtii váldojuvvo.
* Krïevenasse tjïelkestimmienænnoestahkesne mejnie geehtedåvva ahte saemien kultuvre #<adv> seatadåvva.
Dát lea boahtán mearraresursalága § 11 guđát lađđasa bokte.
Daate båateme mearoevierhtienlaaken § 11 govhtede lïhtsh baaktoe.
Geavahusas lea dát hui deaŧalaš mearrádus mii addá vejolašvuođa vuoruhit mearrasámi kultuvrra ja báikegottiid vuhtii váldima buot resursahálddašemiin.
Åtnosne daah dan vihkeles nænnoestahke mij nuepiem prijoriteradidh mearoesaemien kultuvrem vadta jïh sijjiegedtieh #<adv> seatadimmien gaajhkene vierhtienreeremisnie.
Vuoigatvuođa mearrádus ferte dulkojuvvot dán deattuhanmearrádusa olis, mii galgá sihkkarastit dan ahte stáhta ovddasvástádus mearrasámiid ávnnaslaš kulturvuođus gozihuvvo resursahálddašeamis.
Reaktan nænnoestahke tjoevere doelhkestovvedh daan tjïelkestimmienænnoestahken dïere, mij edtja dam gorredidh ahte staaten dïedte mearoesaemiej materijellen kultuvrevåaroemisnie vierhtienreeremisnie geehtedåvva.
 Gáibádus ahte láhkaaddin dávista álbmotrivttiin (sierra láhkamearrádusa hámis juohke ovttaskas resursahálddašanlágas)
* Krïevenasse ahte laakevedteme åålmehreaktine svååroe (sjïere laakenænnoestahkem haamosne #fïerhte<prn><ind><attr> oktegs vierhtienreeremelaakesne)
Dát čađahuvvo ođđa láhkamearrádusa bokte oasseváldilágas § 1a
Daate orre laakenænnoestahkine #mealtan<adv><cmp_sggen><cmp>laakesne § 1:n § tjïrrehtåvva
Mearraresursalágas § 6 lea maiddái dákkár mearrádus.
Mearoevierhtielaakesne § 6 aaj dagkeres nænnoestahke.
 Gáibádusa birra ahte resursaláhkaaddin dulkojuvvo sámiid ávnnaslaš kultursuodjaleami olis (ulbmilmearrádus)
* Krïevenassen bïjre ahte vierhtielaakevedteme doelhkeståvva saemiej materijellen kultuvrevaarjelimmien dïere (ulmiennænnoestahke)
Mearraresursalága ulbmilmearrádus § 7 bustávva g, lea mearriduvvon maŋŋá konsultašuvnnaid mearraresursalága hárrái, ja dat sihke dievasmahttá ja nanne lága bokte dahkkojuvvon daguid ja doaibmabijuid masa dievasčoahkkin lea guorrasan.
Mearoevierhtienlaaken ulmiennænnoestahke § 7 bokstaave g., mænngan nænnoestovveme konsultasjovnide mearoevierhtienlaaken gaavhtan, jïh dïhte dovne illie jïh laakine nænnoste dorjesovveme dahkoej jïh råajvarimmieh mïsse dïevestjåanghkoe latjkeme.
 Gáibádus sámi searvama birra almmolaš rievttálaš resursahálddašeamis.
* Krïevenasse saemien #mealtan<adv><der_nomact><n><sg><gen> bïjre byjjes reaktoen vierhtienreeremistie.
Mii oažžut dakko mearraresursalága § 8b mas leat soahpan čuovvoleaddji proseassa dan ektui makkár barggut vuotnaguolástuslávdegottis galget leat.
Mijjieh daagkoe mearoevierhtienlaakem åadtjoejibie § *8b mesnie dåeriedæjja prosessen dan muhteste latjkeme magkeres barkoeh voenegöölememoenehtsen gelkieh årrodh.
Go guoská vuotnaguolástuslávdegotti ásaheapmái, de leat bealit soahpan ahte dat galgá leat dakkár lávdegoddi mas oktiibuot galget Sámedikkis leat seamma ollu lahtut go fylkkagielddain, ovdamearkka dihte 3+3.
Goh dæjpa voenegöölemenmoenehtsen tseegkemem, dellie bielieh latjkeme dïhte galka årrodh dagkeres moenehtse mesnie ektiegaajhke edtjieh Saemiedigkien årrodh seamma jïjnjh lïhtsegh goh fylhketjïeltine, vuesiehtimmiendïehre 3+3.
Dasto lea sohppojuvvon ahte vuotnaguolástuslávdegoddi galgá leat hui nana fágalaš ja politihkalaš orgána mii bidjá guovddáš eavttuid guolástushálddašeapmái, ja ahte das galget leat duohta ja deaŧalaš barggut.
Dehtie minngede latjkasovveme ahte voenegöölemenmoenehtse galka årrodh dan nænnoes faageles jïh politihkeles orgaane mij jarngen moenemetsiehkieh göölemereeremasse beaja, jïh ahte desnie gelkieh årrodh saetnies jïh vihkeles barkoeh.
Konsultašuvnnaid oktavuođas leat maiddái soahpan čuovvoleaddji konsultašuvdnaproseassa mii galgá sihkkarastit dan ahte geatnegasvuođat mat leat ILO 15.
Konsultasjovni gaskesisnie aaj dåeriedæjja konsultasjovneprosessem latjkeme mij edtja dam gorredidh ahte #stillese<n><pl><nom> mah ILO 15.
artihkkalis doahttaluvvojit Sámedikki konsultašuvdnarievtti nannema bokte guolástusáššiin, ja ahte sámiid searvan sihkkarastojuvvo Sámedikki bokte seammás go maiddái vuoigatvuođaoamasteaddjit ieža galget oažžut rolla.
artihkelisnie ussjedovvieh Saemiedigkien konsultasjovnereaktoen nænnoestimmien baaktoe göölemenaamhtesinie, jïh ahte saemide #mealtan<vblex><inf> Saemiedigkine seammasïenten gorredåvva gosse aaj reaktaneekijh jïjtjh edtjieh råållam åadtjodh.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 27. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 27. bielie 90 bielesne
 Gáibádus konkrehta doaibmabijuid ektui ealáskahttin dihte mearrasámi kultuvrra.
* Krïevenasse konkreete råajvarimmiej muhteste jealajehtemen dïehre mearoesaemien kultuvrem.
Sámediggi lea čovdosa oassin gearggus ságastallat dievasmahtti doaibmabijuid birra lassebivdoeari hámis guolásteddjiide geat galget oažžut birgejumi resursavátnivuođa oktavuođas, unnimusat 3000 tonna.
Saemiedigkie tjoevtenjen boelhkine klaeries illije råajvarimmiej bïjre lissievæjroemieriem haamoste göölijidie soptsestalledh gïeh edtjieh bïerkenimmiem åadtjodh *resursavátnivuođa gaskesistie, unnemes 3000:n *tonna.
Sámediggi lea eaktudan ahte dán birra jeavddalaččat šiehtadallojuvvo, ja dat galgá biddjojuvvot vuođđun dasa ahte mihttomearri váikkuha mearrasámi kultuvrra, ja ássama, ealáhusaid ja servodateallima vuođu nannema.
Saemiedigkie tsïhkestahteme ahte daan bïjre jaabnan raarahtallesåvva, jïh dïhte edtja bïejesovvedh våaroeminie dïsse ahte ulmie dijpie mearoesaemien kultuvren, jïh veasomen, jieliemassi jïh siebriedahkejieleden våaromen nænnoestimmiem.
Galgá leat vejolaš oažžut birgejumi guolástusas rabas joavkkus okto dahje buohtalaga eará doaimmain.
Galka årrodh gåaredh bïerkenimmiem göölemistie gaahpode åadtjodh dåehkeste oktegh jallh *buohtalaga jeatjah darjoeminie.
Dat galgá váikkuhit fanaslogu ja guolásteddjiid lassáneami.
Dïhte edtja vïnhtselåhkoem dijpedh jïh gööliji læssanimmiem.
Galgá leat viehka ollu unnit deaŧalaš oažžut bivdoeari fatnasiidda gitta joavkkus, danne go buoret gánnáhahttivuohta rabas joavkkus buorida ekonomalaš vejolašvuođaid, ja nie šaddá hálbbit oastit fatnasa bivdoeriin gitta joavkkus.
Galka årrodh naa jïjnje vaenebe vihkele væjroemieriem vïnhtside öövre dåehkeste åadtjodh, dannasinie gosse buerebe *gánnáhahttivuohta gaahpode dåehkesne ekonomeles nuepieh buerede, jïh naemhtie aelpieslaakan sjædta vïnhtsem væjroemierine öövre dåehkesne åestedh.
Rehkenastima vuođđun galget ráhkaduvvot statistihkalaš ávdnasat man ollu leat fatnasat ja guolásteaddjit, makkár ahkečoahkkádus lea ja movt sállašat juohkásit fatnasiid gaskka doaibmaguovllus.
Ryöknemen våaroeminie edtjieh dorjesovvedh statistihkeles materijellh man jïjnjen vïnhtsh jïh göölijh, magkere *ahkečoahkkádus lea jïh guktie saalehth *juohkásit vïnhtsi gaskemsh vierhkiedajvesne.
Gulahallankonferánsa gaskal ráđđehusa ja fylkkagieldda
Gaskesadtemekonferaanse reerenassen jïh fylhketjïelten gaskesne
Vaikke vel konferánsa lea ge vuosttažettiin fylkkagielddaid ja ráđđehusa deaivvadanbáiki, de lea Sámedikkis sadji beavddi luhtte seamma dásis go fylkkagielddain ge.
Jalhts annje konferaanse lea aaj voestegh fylhketjïelti jïh reerenassen gaavnedimmiesijjie, dellie lea Saemiedigkien sijjien buertien luvnie seamma daltesisnie gosse fylhketjïeltine aaj.
máŋga stáhtaráđi oassálastet konferánsii ja eanaš fylkkasátnejođiheaddjit.
gellie staateraerieh konferaansesne mealtan jïh jeenjemes fylhkenbaakoejuhtiehtæjjah.
Konferánsa lea buorre deaivvadansadji politihkalaš fierpmádathuksemiidda ja dat nannet ovttasbarggu gaskal Sámedikki ja ráđđehusa, ja gaskal fylkkagielddaid ja Sámedikki.
Konferaanse lea buerie gaavnesjimmiesijjien politihkeles vearmadahketseegkemidie jïh dah ektiebarkoem nænnoestibie Saemiedigkien jïh reerenassen gaskesne, jïh fylhketjïelti jïh Saemiedigkien gaskesne.
Dasa lassin ledje hálešteamit GGD:in boahttevaš stuorradiggedieđáhusa birra guovlo- ja regiovdnapolitihka birra masa Sámediggi lea bovdejuvvon prosessii.
Dïsse lissine lin håalomh *GGD:im båetije stoerredigkiebïevnesen bïjre dajve- jïh regijovnepolitihken bïjre mïsse Saemiedigkie prosessese bööresovveme.
Ledje maiddái hálešteamit EGD:in stuorradiggedieđáhusa birra Innovašuvdna Norgga ja SIVA birra ja masa Sámediggi lea addán buriid ja konstruktiiva evttohusaid dieđáhussii.
Lin aaj håalomh *EGD:im stoerredigkiebïevnesen bïjre Innovasjovne Nöörjen jïh SIVAN bïjre jïh mïsse Saemiedigkie vadteme bueriej jïh *konstruktiiva uvtelassh bïevnesasse.
Mariidna ealáhusat
Marijne jieliemassh
Sámediggeráđđi lea addán gulaskuddanvástádusa dan njuoskaguollelága guorahallamii mii geigejuvvui Guolástus- ja riddodepartementii 31.10.2011.
Saemiedigkieraerie govledimmievaestiedassem vadteme dan lovveguelielaaken salkehtæmman mij gööleme- jïh gaedtiedepartemeentese Geelkesovvi 31.10.2011.
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte njuoskaguolleláhka ain lea oadjebasvuohtan guolásteddjiide das ahte besset gáddet guoli rivttes haddái.
Saemiedigkieraerien mïelen mietie lovveguelielaake annje tjïrkesvoetine göölijidie desnie ahte åadtjoeh gueliem rïektes åasese aerviedieh.
Njuoskaguollesearvi ja njuoskaguolleláhka lea ollu guolásteddjiid miela áidna dáhkádussan dasa ahte beassat gáddet guoli.
Lovvegueliesiebrie jïh lovveguelielaake lea jïjnje gööliji mïelen aajnehke *dáhkádussan dïsse ahte åadtjodh gueliem aerviedieh.
Dát guoská erenoamážit mearrasámi guovlluide.
Daate joekoenlaakan mearoesaemien dajvh dæjpa.
Bargojoavku evttoha raporttas ahte uhcimushaddi galgá mearriduvvot šiehtadusaid vuođul gaskal guollevuovdinsearvvi ja oastinorganisašuvnnaid.
Barkoedåehkie jïjtjse reektehtsem uvtede ahte *uhcimushaddi edtja latjkoej mietie gaskesne nænnoestovvedh gueliedoekemesiebrien jïh åestemeorganisasjovni.
Dan doarju Sámediggeráđđi.
Dam saemiedigkieraerie Dåårje.
Sámediggi doarju maiddái soabahanortnega geavaheami.
Saemiedigkie aaj #latjkedh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>öörnegen pråvhkoem dåårje.
Jus soabaheapmi ii lihkostuva, de sáhttá vuovdinsearvi ieš mearridit uhcimushatti, nu mo dál ge.
Jis ij #latjkedh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><sg><nom> lahkeskh, dellie maahta doekemesiebrie jïjtje nænnoestidh *uhcimushatti, #<adv> goh daelie aaj.
Dainna lágiin oaivvilda Sámediggi ahte njuoskaguolleláhka maiddái boahtteáiggis lea mielde sihkkarastimin guolásteddjiid beroštusaid go guoská guolásteddjiid beroštusaid fuolaheapmái guliid vuovdima ja gáddema oktavuođas.
Dejnie vuekine Saemiedigkie jeahta ahte lovveguelielaake aaj båetijen aejkien mealtangöölijh ïedtjh gorredidh goh dæjpa gööliji ïedtji ealjohkem gueliej doekemen jïh *gáddema gaskesisnie.
Sámediggeráđđi lea addán cealkámuša HAV 21:ii, mii lea ráđđehusa strategiijaprošeakta ovddidit guoddevaš ealáhusovdáneami ja mariidna birrasa buori hálddašeami.
Saemiedigkieraerie jiehtegem vadteme *HAV 21:se, mij reerenassen strategijenprosjeekte evtiedidh *guoddevaš jieliemassenevtiedimmiem jïh marijne byjresen buerie reeremem.
Guolástus- ja riddodepartemeanta lea prošeavtta bargoaddi.
Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente prosjeekten barkoevedtije.
Sámediggeráđđi oaidná buorrin dan prošeavtta mandáhta ja ulbmil maid Guolástus- ja riddodepartemeanta lea álggahan.
Saemiedigkieraerie buerine vuajna dam prosjeekten mandaatem jïh ulmiem maam Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente aelkiehtamme.
Seammás čujuha Sámediggi ahte eanaš proseassat mat digaštallojuvvojit, plánejuvvojit ja čađahuvvojit áiggi badjel sihke siskkobealde ja olggobealde sámi guovlluin, váikkuhit sámi kultuvrii, ealáhusaide ja servodatdiliide.
Seammasïenten Saemiedigkie tjaatseste ahte jeenjemes prosessh mah digkiedallesuvvieh, soejkesjovvieh jïh tïjjen bijjelen tjïrrehtovvieh dovne sisnjelen jïh saemien ålkolen dajvine, saemien kultuvrem dijpedh, jieliemasside jïh siebriedahkentsiehkieh.
HAV21 strategiijajoavkku organiseremii eai biddjojuvvon láidestusat mat fuolahit Norgga geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui álgoálbmogin.
*HAV21 strategijendåehkien öörnemasse idtjin bïejh *láidestusat mah Nöörjen #stillese<n><pl><nom> saemiej muhteste sujhtieh aalkoeåålmeginie.
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte Norgga eiseválddit fertejit váldit mielde sihke árbedieđu ja báikkálaš máhtu buot daid surggiide, mat leat mielde HAV21 strategiijabarggus.
Saemiedigkieraerien mïelen mietie Nöörjen åejvieladtjh tjoeverieh mealtan dovne aerpiedaajroem jïh dajven maahtoem vaeltedh gaajhke dejtiesuerkide, mah mealtan *HAV21 strategijenbarkosne.
Árbedieđu ja báikkálaš máhtu geavaheapmi nannešii Norgga mihttomeari doaibmat máilmmiviidosaččat ja njunnošis go guoská máhtolašvuhtii meara birra ja mearrahálddašeamis.
Aerpiedaajroen jïh dajven maahtoen pråvhkoe nænnoste Nöörjen ulmiem juhtedh eatnemevijrieh jïh njueniehkisnie goh maahtaldahkem mearoen bïjre dæjpa jïh mearoereeremisnie.
Sámediggi oassálasttii Stuorradiggepresideantta sáttagoddái Kanadai 4.-9.03.12.
Saemiedigkie stoerredigkiepresideenten saadtehmoenehtsisnie Kanadesne Mealtan 4.-9.03.12.
Sáttagottis ledje Dag Terje Andersen (Bb), Marianne Balto (Sámediggi, Bb), Per Sandberg (OvB), Siri A.
Saadtehmoenehtsisnie lin Dag Terjen Andersenen (*Bb), Marianne Balton (Saemiedigkie, *Bb), Per Sandbergen (*OVB), Sirijjen a.
Meling (Ob), Geir Jørgen Bekkevold (KrÁb), Anne T.
Melingen (Ob), Geir Jørgenen Bekkevolden (*KRÁb), Annen t.
Wøien (Gb) og Borghild Tenden (GuB).
Wøienen (Gb) *og Borghild *Tenden (*GUB).
Sáttagoddi oassálasttii máŋgga miellagiddevaš čoahkkimii parlamentáralaš dásis ja ráđđehus áirasiiguin, sihke oppariikkalaš dásis ja provinssas British Columbia.
Saadtehmoenehtse gellien murreds tjåanghkosne parlamentarihkeles daltesisnie mealtan jïh reerenasse saadthalmetjigujmie, dovne *oppariikkalaš daltesisnie jïh *provinssas British Columbia.
Erenoamážit lei fuomášupmi biddjojuvvon hástalusaide luossabiebmama oktavuođas.
Joekoenlaakan lij åssjalommes bïejesovveme haestiemidie loesebïepmehtimmien gaskesisnie.
Prográmma álggahuvvui čoahkkimiin Rick Dykstra:in, stáhtalahttovuođa ja sisafárrema minsistara parlamentáralaš čálliin.
Programme tjåanghkojne aelkiehtovvi *Rick *Dykstra:im, *stáhtalahttovuođa jïh sïjsejuhtemen *minsistara parlamentarihkeles tjaeliejinie.
sáttagoddi deaivvai maiddái Kanada vuolleviesu presideantta, Andrew Sheer, Bill Barisoff, British Columbia láhkaaddi čoahkkima presideantta, čoahkkima erenoamášlávdegotti almmolaš bušeahtaid ja ruhtadeami várás.
saadtehmoenehtse aaj Kanadam dieviedi *vuolleviesu presideentem, Andrewen *Sheer, Billen *Barisoff, British Columbian laakevedtije tjåanghkoen presideenten, tjåanghkoen sjïeremoenehtsen byjjes beetnehsoejkesji jïh beetnehdåarjose.
Čoahkkin guolástusministariin Keith Ashfield lei erenoamáš miellagiddevaš Sámediggái ja fáddán ledje earret eará lobihis guolásteapmi, dorskehálddašeapmi, guollebiebman, njuorjobivdu ja fanasstruktuvra.
Tjåanghkoen göölemenministerinie Keith *Ashfield lij sjïere murreds Saemiedægkan jïh aamhtesinie lin gaskem jeatjah ovluhpehts gööleme, tåårskereereme, gueliebïepmehtimmie, nåervievæjroe jïh vïnhtsestruktuvre.
Son čájehii beroštumi dorskehálddašeapmái Barentsábis, dát lea vuostálagaid dainna diliin mii lea olggobealde nuortarittu, gos dálá máddodagat leat uhccon mealgadit.
Dïhte ïedtjem tåårskereeremem Barentsáhpijjesne vuesiehti, daate lea tjaavtesi dejnie tsiehkine mij ålkolen luvliegaedtien, gusnie daaletje maadtoeh leah *uhccon *mealgadit.
Su mielas lea buorre go guollebiebmanealáhus lea stuorrumin, muhto čujuhii maiddái daidda fuolastuvvamiidda mat Cohen-kommišuvnnas leat birrasa ektui.
Dan mïeleste buerie gosse gueliebïepmehtimmiejieliemasse stuerebe sjïdteminie, mohte aaj dejtie strerkiestimmide tjaatsesti mah Cohen-kommisjovnen leah byjresen muhteste.
Cohen-kommišuvdna lea iskan manne muhtun jagiid gorgŋejit nu uhccán luosat Fraser Riverii British Columbias.
Cohen-kommisjovne goerehtamme muvhti jaepiej mïnnin *gorgŋejit dan onnen loesh Fraser Riverasse British Columbiesne.
Dasa lassin lei čoahkkin provinsaráđđehusa ministariiguin earret eará Harry Bloy:in, máŋggakultuvrralaš áššiid ministariin ja gávpeministariin Ed Fast:in gii válddii ovdan gávpeáššiid main leat Norggas ja Kanadas oktasaš beroštusat.
Viiddes friijagávpešiehtadusas EU:in livččii stuorra mearkkašupmi, muhto muhtun áššit váttásmahttet proseassa, earret eará njuorjobivdoášši ja EU evttohus ahte bidjat divada dakkár oljui mii buvttaduvvo oljosáddos.
Vijries frïjjebovrelatjkosne *EU:stoere mïerhkesjimmie im, mohte muvhth aamhtesh *váttásmahttet prosessen, gaskem jeatjah nåervievæjroeaamhtesen jïh *EU uvtelasse ahte bïejijibie *divada dagkeres åljese mij åljasaedtesne dorjesåvva.
Dasto lei sáttagottis oanehis čoahkkin Andrea Reimer:in, Vancouvera várresátnejođiheddjiin.
Dehtie minngede lij saadtehmoenehtsisnie åenehks tjåanghkoem Andrea Reimerinie, Vancouveren tjahkebaakoejuhtiehtæjjine.
Galledeapmi Vancouveris loahpahuvvui oassálastimiin gávpoga nállevealahanvuosttaldeami riikkaidgaskasaš beaivvi čalmmusteapmái.
Goevlelimmie Vancouveristie mealtan årroeminie illesovvi staaren maadtoejoekehtsgïetedimmievuastalimmien gaskenasjonaale biejjien vååjnesasse bïejemasse.
Sáttagoddi deaivvai senáhta álgoálbmotáššiid lávdegotti, man ovdaolmmoš Gerry St.
Saadtehmoenehtse dieviedi *senáhta aalkoeåålmegenaamhtesh moenehtsem, man åvtehke *Gerry S./s.t.
Germain jođihii.
Germainem mietiedi.
Čoahkkin válddii ovdan dien guovtti riikka álgoálbmogiid oktasaš hástalusaid, erenoamážit davviguovlluin.
Tjåanghkoe fraamme vaeltieji doej göökte rïjhki aalkoeåålmegi ektie haestemh, joekoenlaakan noerhtedajvijste.
Kanada bealis čájehedje stuorra beroštumi Sámediggái, dan duogážii, gelbbolašvuođasurgiide ja váldái.
Kanadan bielesne stoere ïedtjem Saemiedigkiem vuesiehtin, #dïhte<prn><dem><sg><acc><attr> duekiem, *gelbbolašvuođasurgiide jïh stillemem.
Sámediggi muitalii Sámedikki barggu birra ja lávdegottis ledje máŋga gažaldaga earret eará Sámedikki jienastuslogu ja sámediggeválgga birra.
Saemiedigkie Saemiedigkiem barkoen bïjre soptsesti jïh moenehtsen lin gellie gyhtjelassh gaskem jeatjah Saemiedigkien veeljemelåhkoen jïh saemiedigkieveeljemen bïjre.
Čoahkkin Mary Simon:in, Kanada inuihtaid váldoorganisašuvnna Inuit Tapiirit Kanatami hoavda, válddii ovdan Kanada inuihtaid dálá hástalusaid.
Tjåanghkoem Mary Simoninie, Kanadan inuihti åejvieorganisasjovnen Inen*uit *Tapiirit *Kanatami åvtehke, fraamme Kanadan inuihti daaletje haestemh vaeltieji.
Son čuoččuha ahte ovddešjagiid assimilerenpolitihkas, erenoamážit dakkár geatnegahttojuvvon skuvlaoahppu mii leat vuođđuduvvon sin iežaset kultuvrii, leat leamaš ollu negatiiva váikkuhusat inuihtaid kultuvrii ja identitehta ovdáneapmái.
Dïhte bagkese ahte ovtetjejaepiej *assimilerenpolitihkas, joekoenlaakan dagkeres dïedtem utnedh skuvlelearoe mijjieh daj jïjtjsh kultuvrese tseegkesovveme, orreme jïjnje negatijve dïedth inuihti kultuvrese jïh identiteeten evtiedæmman.
Vaikke vel dál leat ge doaibmabijut ja ortnegat mat dorjot inuihtaid ovdáneami, de rahčat ollu smávvaservodagat stuorra ekonomalaš ja sosiála váttisvuođaiguin.
Jalhts annje daelie leah aaj råajvarimmieh jïh öörnegh mah inuihti evtiedimmiem dåarjoeh, dellie jïjnjh onnesiebriedahkh daamkoejibie stoere ekonomeles jïh sosijaale dåeriesmoerigujmie.
Sii deattuhit eatnigieloahpahusa, muhto hástalussan lea háhkat doarvái oahpaheddjiid geain lea gelbbolašvuohta.
Dah ietniengïeleööhpehtimmiem tjïelkestieh, mohte haestieminie lea nuekies lohkehtæjjah skååffedh giej lea maahtaldahke.
Daid ohppiid lohku, geat loahpahit skuvlla menddo árrat, lea ain hui allat.
Dajlearohki låhkoe, gïeh skuvlem illieh ååpsen aarehke, lea annje dan jolle.
Provinsaoaivegávpogis British Columbias, deaivvai sáttagoddi eanadoalloministara Don McRae (geas maid lea ovddasvástádus guolástusas).
*Provinsaoaivegávpogis British Columbiesne, saadtehmoenehtse laanteburrieministeren dieviedi Datne *MCRae (gïen aaj lea dïedte göölemisnie).
Son čujuhii dasa ahte guollebiebman lea miellagiddevaš suorgi mas lea stuorrunvejolašvuohta, muhto ahte leat maiddái fuolastuvvamat ja eahpesihkarvuohta, earret eará luossadihki, báikkálaš nuoskkideami ja álgoálbmotjoavkkuid vuosttaldemiid dáfus.
Dïhte dïsse tjaatsesti ahte gueliebïepmehtimmie murreds suerkie mesnie stuerebe sjïdtemenuepie, mohte ahte leah aaj strerkiestimmieh jïh *eahpesihkarvuohta, gaskem jeatjah *luossadihki, dajven deerjemen jïh aalkoeåålmegendåehkiej vuastalimmiej dïehre.
Son deattuhii ahte viidáset huksen dán suorggis lea ollugiidda ášši mii čuohcá dovdduide.
Dïhte tjïelkesti ahte vijrebe tseegkeme daennie suerkesne jïjnjesidie aamhtese lea mij domtesidie tsavtsa.
Smávvagávpogis Campell Riveris Vancouver Islandas oassálasttii sáttagoddi seminárii luossabiebmama birra mas álgoálbmogiid vejolašvuođat deattuhuvvojedje.
Onnestaaresne *Campell Riverisnie Vancouver Islandeste saadtehmoenehtse mealtan seminaaresne loesebïepmehtimmien bïjre mesnie aalkoeåålmegi nuepieh tjïelkestovvin.
Seminára lágidedje báikkálaš biebmanfitnodagat ovttas Norgga ambassádain.
Seminaaren dajven bïepmehtimmiesïelth ektesne Nöörjen öörnin *ambassádain.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 29. siidu 90 siiddus.
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 29. bielie 90 bielesne.
Oassálastin ledje báikegottiid ja fitnodagaid ovddasteaddjit, ja dat álgoálbmotjoavkkut geaidda luossabiebman guoská.
Mealtan årromen lin sijjiegedtiej jïh sïelti saadthalmetjh, jïh dah aalkoeåålmegendåehkieh giejtie loesebïepmehtimmie dæjpa.
Kanada ministtar davviguovlluid álgoálbmotáššiid ja ovdáneami várás, John Duncan, oassálasttii maiddái.
Kanadan ministere noerhtedajvi aalkoeåålmegenaamhtesi jïh evtiedæmman, John Duncan, mealtan aaj.
Konferánsabáikki olggobealde čájehedje sullii golbmalogi birasgáhttejeaddji vuostemiela luossabiebmama vuostá plakáhtaiguin ja čuoládagaiguin.
Konferaansesijjien ålkolen vuesiehtin medtie golmeluhkiem byjresevaarjelæjjah *vuostemiela loesebïepmehtimmien vuestie *plakáhtaiguin jïh *čuoládagaiguin.
Marianne Balto háleštii máŋga miellačájeheddjiin, ja maiddái kanada TV jearahalai su.
Mariannen Balto gellie mïelevuesiehtæjjine håaloeji, jïh aaj *kanada TV/tv medtie goerehtalli
Deaŧalaš áigumuš seminárain lei buohtastahttit norgga ja kanada vásáhusaid.
Vihkeles aajkoe seminaarijste lij mohtedidh nöörjen jïh *kanada vaesehtsh.
Marianne Baltos lei sáhkavuorru norgga vásáhusaid birra, sámi oainnu vuođul.
Mariannen Baltoste lij lahtestimmie nöörjen vaesehtsi bïjre, saemien vuajnoen mietie.
Báikkálaš álgoálbmotjođiheaddjit bidje dasto ovdan iežaset oainnu guollebiebmanealáhusa váikkuhusaid birra sin riddoservodahkii.
Dajven aalkoeåålmehjuhtiehtæjjah dehtie minngede fraamme bïejin jïjtjsh vuajnoem gueliebïepmehtimmiejieliemassen dïedti bïjre daj gaedtiesiebriedahkese.
Sámedikkis ledje dasa lassin sierra čoahkkimat inuihtaid joatkkaskuvlla, Nunavut Sivuniksavut, ohppiiguin ja First-Nation ohppiid ovddasteddjiiguin Vancouveris.
Saemiedigkien lin dïsse lissine sjïere tjåanghkoeh inuihti jåarhkeskuvlem, Nunavut *Sivuniksavut, learohkigujmie jïh *First-*Nation learohki saadthalmetjigujmie Vancouverisnie.
Čoahkkimiid fáddán lei Sámedikki organiseren ja bargu, oassálastin riikkaidgaskasaš foraide ja konsultašuvdnageatnegasvuohta.
Tjåanghkoej aamhtesinie lij Saemiedigkiem öörneme jïh barkoe, mealtan årrome gaskenasjonaale forumide jïh #konsultasjovne<n><cmp_sgnom><cmp>#stillese<n><sg><nom>.
Konsultašuvdna Luondduhálddašandirektoráhtain
Konsultasjovne Eatnemenreeremedirektoraatijste
Konsultašuvdna čađahuvvui dan birra mii direktoráhta gaskaboddasaš oaidnu lea anadroma luossaguliid bivdinmuddemii Davvi-Romssas ja Finnmárkkus.
Konsultasjovne dan bïjre tjïrrehtovvi mij direktoraaten annjebodts vuajnoe lea *anadroma loesegueliej maedtemestaeriedæmman noerhte-Romsesne jïh Finnmaarhkesne.
Direktoráhta lei sádden gulaskuddamii dan bargojoavkku evttohusa, mii ásahuvvui Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskasaš rámmašiehtadusa vuođul árvvoštallan dihtii luossabivddu muddenstivrejuvmi čázádagain ja mearas DavviNorggas ja Finnmárkkus.
Direktoraate lij govledæmman seedteme dam barkoedåehkien uvtelassem, mij tseegkesovvi Byjresevaarjelimmiedepartemeenten jïh Saemiedigkien gasngesadtje mierienlatjkoen mietie vierhtiedimmien dïehre loesevæjroen *muddenstivrejuvmi abradahkine jïh mearosne *DavviNorggas jïh Finnmaarhkesne.
Sámediggi ja direktoráhta leat ovttamielalaččat das ahte bargolávdegotti strategiija biddjojuvvo vuođđun boahttevaš muddemiidda anadroma luossaguollebivddus Finnmárkkus ja Davvi-Romssas.
Saemiedigkie jïh direktoraate leah *ovttamielalaččat desnie ahte barkoemoenehtsen strategije våaroeminie båetije staeriedimmide bïejesåvva *anadroma loesegueliedeerpegh Finnmaarhkesne jïh noerhte-Romsesne.
Lea ovttamielalašvuohta das ahte vuoruhit bargolávdegotti evttohusa ahte ásahit bargojoavkku mii galgá čielggadit heivvolaš vugiid mo muddet guolásteami, ja álggahit prošeavtta mii galgá kártet ja vuogádahttit vásáhusvuđot ja báikkálaš máhtolašvuođa mii heivehuvvo dieđalaš máhttui hálddašeami várás.
Sïemesvoete desnie ahte barkoemoenehtsen uvtelassem prijoriteradidh ahte barkoedåehkiem tseegkedh mij edtja sjiehteles vuekieh tjïelkedidh guktie göölemem staeriedibie, jïh prosjeektem aelkiehtibie mij edtja goerehtalledh jïh *vuogádahttit vaesehtsenvåaromem jïh dajven maahtaldahkem mij #daajroe<n><attr> maahtose reeremasse sjïehtelåvva.
2012 muddemiid oktavuođas lea ovttamielalašvuohta dain evttohuvvon muddendoaibmabijuin DavviRomssa ja Finnmárkku čázádagaide, ja mearraluossaguolásteami muddemii muđui Finnmárkkus.
jaepien 2012 staeriedimmiej gaskesisnie lea sïemesvoete dejnie uvtedovveme staeriedimmieråajvarimmine *DavviRomssa jïh Finnmaarhken abradahkide, jïh mearoeloesegöölemen staeriedæmman voen Finnmaarhkesne.
Ášši váldojuvvo ovdan politihkalaš konsultašuvnnain Birasgáhttendepartemeanttain.
Aamhtese fraamme politihkeles konsultasjovnijste byjresevaarjelimmiedepartemeentijste vaaltasåvva.
Boazodoallu
Båatsoe
Sámediggeráđđi ja stádačálli Lars Peder Brekk dolle čoahkkima boazodoalu ja eanandoalu birra 21.2.2012 Kárášjogas.
Saemiedigkieraerie jïh staatetjaelije Larsen Peder Brekk bæksa tjåanghkoen båatsoen jïh laanteburrien bïjre 21.2.2012 Karasjohkesne.
NRL maid oassálasttii osiide čoahkkimis.
NBR aaj boelhkine mealtan tjåanghkoste.
Ulbmil lei movt buoridit ovttasbarggu boazodoalloáššiin.
Ulmie lij guktie ektiebarkoem båatsoeaamhtesinie bueriedidh.
Čoahkkimis lei ovttaoaivilvuohta formaliseret oktavuođa ja čoahkkinastit dásselit jahkásaččat.
Tjåanghkosne lij *ovttaoaivilvuohta gaskesem vihtiestidh jïh tjåanghkenidh *dásselit fïerhten jaepien.
Ráđđi čilgii loahpalaččat man stuora mearkkašupmi eanandoalus lea sámi guovlluin.
Raerie minngiegietjesne boejhkeli man stoere mïerhkesjimmie laanteburreste lea saemien dajvine.
Sámediggeráđđi lea ilus go boazodoallošiehtadallanbealit, Stáhta Eanandoalu- ja biebmodepartemeantta (EBD) bokte ja NRL, dán jagi guovvamánus bohte ovttaoaivilii boazodoallošiehtadusas 2012 – 2013.
Saemiedigkieraerie aavosne gosse båatsoeraarahtallemebielieh, Staate Laanteburrien-jïhbeapmoedepartemeenten (*EBD) baaktoe jïh NBR, daanjaepien goevten aktenraeresne båatsoelatjkoste båetiejin 2012 – 2013.
Sámediggi čuovui šiehtadallamiid dárkojeaddjin.
Saemiedigkie raarahtallemh gïehtjedæjjine dåeriedi.
Boazodoallošiehtadusa ekonomalaš rámma lea 104,5 mill.
Båatsoelatjkoen ekonomeles mierie 104,5 *mill.
ruvnno.
kråvnam.
Miesedoarjja, doaibmadoarjja, ja buvttadanbálkkašumi máksomearit lasihuvvojit dan ođđa šiehtadusas.
Miesiendåarjoe, darjomedåarjoe, jïh darjomeåasan maaksoemierieh dennie orre latjkosne lissiehtovvieh.
Bealit leat ovttaoaivilis joatkit ortnega masa boazodoallošiehtadus bidjá 2,0 mill.
Bielieh leah sïemes öörnegem jåerhkedh mïsse båatsoelatjkoe 2,0:m beaja *mill.
ruvnno mii lea Sámedikki ulbmilii doarjjut lotnolasdoaimmaid mas boazodoallu lea mielde.
kråvnam mij Saemiedigkien ålman dåarjoeh *lotnolasdoaimmaid mesnie båatsoe mealtan.
Boazodoallošiehtadus 2012 – 2013 ii govčča buot dárbbuid mat sáhttet bohciidit boazodoalloheiveheami proseassain, muhto sámediggeráđi mielas lea buorre go šiehtadusbealit leat ovttaoaivilis nammadit lávdegotti mii galgá geahččat doaibmabijuid sidjiide geat fertejit heaitit boazodoalus boazodoaluheivema geažil.
Båatsoelatjkoe 2012 – 2013 ij gaajhkide daerpiesvoetide gaptjh mah maehtieh båatsoesjïehtedimmien prosessine bïhtsegidh, mohte saemiedigkieraerien mïeleste buerie goh latjkoenbielieh leah sïemes moenehtsem nommehtidh mij edtja råajvarimmieh dejtie gïehtjedidh gïeh tjoeverieh båatsosne orrijidh båatsoensååjhtemen dïete.
Sámediggi galgá leat mielde lávdegottis.
Saemiedigkie galka mealtan årrodh moenehtsisnie.
Boazodoallošiehtadallamiin bođii ovdan ahte ÁHP-boazu galgá heaittihuvvot ja ahte galgá ásahuvvot prográmma boazodoalu várás seammalágan go Lokalmatprogrammet ja ruhtaduvvot eanadoallošiehtadusa ja Innovašuvdna Norgga doaimma bokte.
Båatsoeraarahtallemijstie fraamme båetieji ahte *ÁHP-bovtse edtja illesovvedh jïh ahte edtja tseegkesovvedh programme båatsose seammalaaketje gosse *Lokalmatprogrammet jïh laeviehtovvedh laanteburrielatjkoen jïh Innovasjovne Nöörjen darjoeminie.
Seammás galgá mátkeeallinvuđot ealáhusovdáneapmi boazodoalus ja ovttasbargodoaibmabijut gaskal boazodoalu ja viidásetbuvttadanfitnodaga leat mielde prográmmas.
Seammasïenten edtja fealadimmienjielemevåaromen jieliemassenevtiedimmie båatsosne jïh ektiebarkoeråajvarimmieh båatsoen gaskesne jïh vijrebedarjomesïelten leah mealtan programmesne.
Prográmmas galgá leat guovddáš čatnaseapmi Innovašuvdna Norgii.
Programmesne galka årrodh jarnge gårrelgimmie Innovasjovne Nöörjese.
Áigumuš lea nammadit stivrenjoavkku mas EBD, NRL ja Sámediggi leat mielde.
Aajkoe lea stuvremedåehkiem nommehtidh mesnie *EBD, NBR jïh Saemiedigkie mealtan årrodh.
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte ferte árvvoštallat bidjat boazu-prográmma hálddašeami Sámediggái.
Saemiedigkieraerien mïelen mietie tjoevere vierhtiedalledh bïejedh bovtse-programme reeremem Saemiedægkan.
Mis lea juo árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaid ja sámi mátkeeallima várás, ja oaidnit uhccán ulbmillažžan ásahit guokte hui ovttalágan árvoháhkanprográmma mat gilvalivčče prošeavttaid alde.
Mijjen lea joe aarvoeskaepiedimmieprogramme *lotnolasealáhusaid jïh saemien fealadimmiejielemen muhteste, jïh vuejnijh onnen #ulmies<adj><ess> gööktem tseegkedh dan seammalaaketje aarvoeskaepiedimmieprogrammem mah prosjeekti nelhtie gaahtjedieh.
Sámedikki gelbbolašvuohta sámegielas, boazodoalu ja sámi diliid birra leat stuorra ovdun boazu-prográmmii.
Saemiedigkien maahtaldahke saemiengïelesne, båatsoen jïh saemien tsiehkiej bïjre leah stoere *ovdun bovtse-programmese.
Sámediggi lea sádden reivve EBD:ii mas mii bovdet gulahallamii dan vejolašvuođa birra ahte Sámediggi sáhttá oažžut stuorát ovddasvástádusa dán prográmmas maid Innovašuvdna Norga dál hálddaša.
Saemiedigkie prieviem seedteme *EBD:ij mesnie mijjieh gaskesadtemasse böörijibie dannuepien bïjre ahte Saemiedigkie maahta stoerebe dïedtem daennie programmeste åadtjodh maam Innovasjovne Nöörje daelie reerie.
Ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma muitalii mo son lea vásihan daid sisabahkkemiid maid sturrot ja sturrot lullisámi guovlluin, go Norgga gilidutkanguovddáš (Norsk senter for bygdeforskning) lágidii konferánssa 6.3.2012 på Stjørdalas.
Raerielïhtsege Ellinor Maritan Jåma soptsesti guktie dïhte dejtie dååjrehtalleme *sisabahkkemiid aaj stuerebe sjidtieh jïh åarjelsaemien dajvine stuerebe sjidtieh, gosse Nöörjen voenendotkemejarnge (Norsken *senter *for *bygdeforskning) konferaansem öörni 6.3.2012 *på Stjørdalesne.
Konferánsa lágiduvvui dutkanprošeavtta “Reindrift og kommersialisering av utmarka i sørsamiske områder - hvordan etablerte rettigheter og praksiser blir utfordret” oktavuođas.
Konferaanse öörnesovvi dotkemeprosjeekten “*Reindrift *og *kommersialisering *av *utmarka i. *sørsamiske *områder - *hvordan *etablerte *rettigheter *og *praksiser *blir *utfordret” gaskesisnie.
Sámediggeráđđi atná buorrin go gilidutkan čalmmustahttá dán fáttá.
Saemiedigkieraerie åtna buerine goh voenendotkeme daam aamhtesem vååjnesasse beaja.
Dan geažil go ollu bohccot ain vuddjojit togaide Nordlandsbanenis, lea sámediggeráđđi bivdán dollojuvvot politihkalaš čoahkkin Johtolatdepartemeanttain.
Sámediggeráđđi háliida ságaškuššat heahtedoaibmabijuid, ja guhkesáiggestrategiijaid eastadan dihtii daid ollu lihkohisvuođaid Nordlandsbanenis.
Saemiedigkieraerie sæjhta neavroeråajvarimmieh digkiedidh, jïh guhkiesaejkienstrategiji heerredimmien dïehre daj jïjnjem *lihkohisvuođaid Nordlandsbanenisnie.
Konsultašuvnnat Boazodoallohálddašeami rievdademiid birra
Konsultasjovnh Båatsoereeremen jorkestimmiej bïjre
Eanandoallo- ja biebmoministara Lars Peder Brekk ja ráđđelahtu Ellinor Jåma gaskkas lei konsultašuvdnačoahkkin Oslos 30.3.2012.
Laanteburrie- jïh beapmoeministeren Larsen Peder Brekk jïh raerielïhtsegem Ellinoren Jåman gaskesne lij konsultasjovnetjåanghkoe Oslovisnie 30.3.2012.
Inge Even Danielsen Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi bealis oassálastti maid konsultašuvdnačoahkkimis.
Inge Evenen Danielsen Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervien bielesne mealtan aaj konsultasjovnetjåanghkosne.
Konsultašuvnnain digaštalle iešguđetlágan hálddašanstruktuvrra ortnegiid.
Konsultasjovnine ovmessie reeremestruktuvren öörnegh digkiedallin.
Lea oktasaš ipmárdus dasa ahte oktavuohta álbmotriektái, sámepolitihkkii ja dárbu beaktilis ja doaimmalaš hálddašeapmái leat eavttut mat mearridit makkár čovdosiid válljejit, nugo maiddái ovdanboahtá Sámedikki mearrádusas rievdadusevttohussii.
Ektie goerkese dïsse ahte gaskese åålmehreaktese, saemienpolitihkese jïh daerpies eadtjohke jïh eadtjohke reeremasse moenemetsiehkieh mah nænnoestieh magkeres tjoevtenjh veeljieh, goh aaj Saemiedigkien nænnoestahkeste jorkestimmienuvtelassese åvtese båata.
Departemeanta, Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi árvvoštallat ain dáid eavttuid deattuheami ja váikkuhusaid iešguđetládje.
Departemeente, Saemiedigkie jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie annje vierhtiedallijibie daajmoenemetsiehkiej tjïelkestimmiem jïh dïedth joekehtslaakan.
Sámediggi ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi ovttasbarget ain bures dán áššis.
Saemiedigkie jïh Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervie annje hijven laavenjostoeh daennie aamhtesisnie.
Eanandoallo- ja biebmoministtar áigu bovdet ođđa konsultašuvnnaide cuoŋománus/miessemánus.
Laanteburrie-jïhbeapmoeministere edtja orre konsultasjovnide voerhtjen suehpeden/bööredh.
Eanadoallu
Laanteburrie
Sámedikki presideanta Egil Olli ovddidii Sámedikki oainnu eanadoallo- ja biebmodieđáhussii eanadoallopolitihkalaš ságastallančoahkkimis Romssas 13.2.2012.
Saemiedigkien presideente Egilen Olli Saemiedigkien vuajnoem laanteburrie- jïh beapmoebïevnesasse evtiedi laanteburriepolitihken gaskestallemetjåanghkosne Romsesne 13.2.2012.
Presideanta dajai ahte lei buorre bidjat guovddážii árktalaš eanadoalu dieđáhusas ja ahte mis galgá leat árjjalaš eanadoallu miehtá riikka.
Presideente jiehtieji ahte lij buerie jarngese arktihken laanteburriem bïevnesisnie bïejedh jïh ahte mijjen galka årrodh eadtjohke laanteburrie abpe rïjhkem.
Olli dovddahii dattetge ahte lea beahtahallan go sámi eanadoallu nu hirbmat unnán lea meannuduvvon dieđáhusas, ja čujuhii ahte konsultašuvdnašiehtadus guoská maiddái áššiide main lea njuolga mearkkašupmi sámi eanadollui.
Olli jiehtieji darhkan ahte biehtiehtovveme gosse saemien laanteburrie dan alme vaenie bïevnesisnie gïetedovveme, jïh tjaatsesti ahte konsultasjovnelatjkoe aaj aamhtesidie dæjpa mejnie lea rïekte mïerhkesjimmie saemien laantebårran.
Ráđđelahtus Marianne Balto lei čoahkkin stáhtačálliin Harald Oskar Buttedahl 19.3.2012.
Raerielïhtsegisnie Mariannen Balto lij tjåanghkoe staatetjaelijinie Harald Oskar Buttedahl 19.3.2012.
Balto čalmmustii Sámedikki árvalusaid jagi 2012 eanadoallošiehtadussii.
Balto Saemiedigkien åssjelh vååjnesasse bïeji jaepien 2012 laanteburrielatjkose.
Ráđđi lei ovdagihtii sádden cealkámuša departementii.
Raerie lij åvtelhbodti jiehtegem departemeentese seedteme.
Sámediggi oaččui rámi das go cealkámuš lei vuđolaččat jurddašuvvon.
Saemiedigkie åadtjoeji *rámi destie gosse jiehtege lij veele ussjedovveme.
Gáibádusat eanadoallošiehtadallamiidda galget leat buktojuvvon maŋimuštá 27.3.2012.
Krïevenassh laanteburrieraarahtallemidie gelkieh buaktasovveme *maŋimuštá 27.3.2012.
Sámediggeráđđi háliida buori oktavuođas eanadoallobirrasiiguin mat leat Romssas ja Norlánddas.
Saemiedigkieraerie buerie gaskesisnie laanteburriebyjresigujmie sæjhta mah Romsesne jïh Nordlaantesne.
Danne searvvai Sámediggi Romssa boanddaidsearvvi jahkečoahkkimii ja seminárii Romssas 15.3.2012.
Dannasinie Saemiedigkie mealtan Romsan båantajsiebrien jaepietjåanghkosne jïh seminaaresne Romsesne 15.3.2012.
Čoahkkimis válddii earret eará fylkkajođiheaddji ovdan doahpaga árktalaš eanadoallu ja ahte dasa ferte bidjat sisdoalu.
Tjåanghkoste gaskem jeatjah fylhkenjuhtiehtæjjam fraamme vaeltieji lahtesen arktihken laanteburrie jïh ahte dïsse tjoevere sisvegem bïejedh.
Sámediggi čilgii doarjjaortnegiid birra mat gusket eanadollui, masa guldaleaddjit čájehedje beroštumi.
Saemiedigkie dåarjoeöörnegi bïjre boejhkeli mah laanteburriem dijpieh, maam goltelæjjah ïedtjem vuesiehtin.
Boraspiret
Juvrh
Sámediggeráđđi doalai boraspireseminára 21.
Saemiedigkieraerie juvrenseminaarem steeri 21.
ja 22.3.2012 Romssas.
jïh 22.3.2012 Romsesne.
Semináras ledje 43 oasseváldi.
Seminaaresne lin #43<num><sg><nom> #mealtan<n><pl><nom>.
Seminára ulbmilin lei buoridit máhtu boraspirehálddašeami ja boraspirepolitihka birra sámi guovlluin.
Seminaaren ulmine lij maahtoem bueriedidh juvrereeremen jïh juvrenpolitihken bïjre saemien dajvine.
Ráđđi deattuhii sakka daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid maiddá Norgga stáhta lea čadnojuvvon boraspirehálddašeami oktavuođas.
Raerie tjïelkesti alme dejtie åålmehreaktan #stillese<n><pl><nom> aaj Nöörjen staate juvrenreeremen gaskesisnie gårredovveme.
Seminára olahusjovkui gulle Sámedikki nammadan lahtut njealji davimus boraspirelávdegottiin ja sin várrelahtut.
Seminaaren *olahusjovkui Saemiedigkien nommehtamme lïhtsegh njieljien noerhtemes juvrenmoenehtsinie govlin jïh sijjen sæjjasadtjh.
Dasa lassin lei ráđđi bovden earret eará ealáhusbargiid, boanddaidorganisašuvnnaid, fylkkaid birasgáhttenossodagaid, departemeanttaid ja Luondduhálddašan direktoráhta.
Dïsse lissine lij raerie gaskem jeatjah jieliemassenbarkijh bööreme, båantajorganisasjovnh, fylhki byjresevaarjelimmiegoevtesh, departemeenth jïh *Luondduhálddašan direktoraatem.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 31. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 31. bielie 90 bielesne
Ráđđelahttu Ellinor Jåma čilgii makkár rolla Sámedikkis lea boraspirehálddašeamis.
Raerielïhtsege Ellinoren Jåma boejhkeli magkeres råålla Saemiedigkien lea juvrenreeremisnie.
Jåma dajai ahte boraspirepolitihkas ii leat dohkálaččat vuhtii váldojuvvon sámi ealáhusat dalle go sierra boraspiriid nállemihtut leat mearriduvvon.
Jåma jiehtieji ahte juvrenpolitihkesne ij leah #dåahka<n><adj><comp><sg><nom> #<adv> seatadovveme saemien jieliemassh dellie goh sjïere juvri maadtoevuepsieh nænnoestovveme.
Muhtun guovlluin lea vahágat nu stuorrát ahte dat áitet guohtonealáhusa birgejumi.
Muvhtene dajvesne goerph lea dan stoere ahte dah gåatomejieliemassen bïerkenimmiem aejhtieh.
Sámediggi hálli stuorát rolla boraspirehálddašeamis.
Saemiedigkie soptsestæjja stoerebe råållan juvrenreeremistie.
Jåma deattuhii man deaŧalaččat boazodoallu ja sávzadoallu leat árvoháhkamii ja barggolašvuhtii sámi guovlluin.
Jåma tjïelkesti man vihkielåbpoe båatsoe jïh sïrveburrie årrodh aarvoeskaepiedæmman jïh #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><ill> saemien dajvine.
Sámediggeráđđi áigu dávjjit geavahit konsultašuvdnarievtti ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid maidda Norgga stáhta lea čadnojuvvon boraspirepolitihka hábmema oktavuođas Sámedikkis.
Saemiedigkieraerie edtja *dávjjit konsultasjovnereaktoem jïh gaskenasjonaale #stillese<n><pl><nom> utnedh mejtie Nöörjen staate juvrenpolitihken hammoen gaskesisnie Saemiedigkesne gårredovveme.
 Láhčit dilálašvuođaid álgoávdnasiid viidáseappot ráhkadeapmái  Váikkuhit lasseealáhusaid ovddideami  Váikkuhit dasa ahte ásahuvvojit buorit ortnegat buolvamolsumiidda vuođđoealáhusain  Váikkuhit dasa ahte nissonolbmuid oassi vuođđoealáhusain lassána  Sihkkarastit ahte meahcásteaddjit sáhttet háhkat meahcceresurssaid
* Laetjedh nuepiej aalkoematerijelli vijrebe darjoemasse * Lissiejieliemassi evtiedimmien dijpedh * Dam dijpedh ahte buerie öörnegh boelvemolsesovvemidie våaromejieliemassine tseegkesuvvieh * Dam dijpedh ahte nyjsenæjjaj boelhke våaromejieliemassijste læssene * Gorredidh ahte *meahcásteaddjit maehtieh miehtjievierhtieh skååffedh
Áŋgiruššansuorgi: Geasuheaddji báikegottit
Barkoesuerkie: Giesije sijjiegedtieh
Mihttomearri
Ulmie
 Geasuheaddji ja eallinnávccalaš sámi báikegottit
* Giesije jïh jielemefaamoen saemien sijjiegedtieh
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Máŋggabealat ealáhuseallin geasuheaddji bargosajiiguin nuoraid várás, main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta  Eanet fárren sámi guovlluide mii váikkuha eallinnávccalaš báikegottiide  Eanet bargosajit nuoraide main lea buorre gelbbolašvuohta
* Gelliesåarhts jieliemassejielemen giesije barkoesijjiejgujmie noeride, mejnie buerie maahtaldahke krïevesåvva * Jeenjebe jåhteme saemien dajvide mij dijpie jielemefaamoen sijjiegedtieh * Jeenjebh barkoesijjieh noeride mejnie lea buerie maahtaldahke
Strategiijat
Strategijh
 Lagat ovttasbargu gielddaiguin  Árjjalaččat váikkuhit ahte ásahuvvojit dakkár bargosajit nuoraid várás, main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta  Ovddidit kulturdeaivvadansajiid  Nissonolbmot ealáhushutkin  Viiddidit dan ortnega ahte oahppaloanat vuoliduvvojit geasuhan dihtii nuoraid dakkár bargosajiide main gáibiduvvo buorre gelbbolašvuohta
* Lïhkebe ektiebarkoe tjïeltigujmie * #Eadtjohke<adj><pl><nom> dijpieh ahte dagkeres barkoesijjieh noeride tseegkesuvvieh, mejnie buerie maahtaldahke krïevesåvva * Kultuvregaavnesjimmiesijjieh evtiedidh * Nyjsenæjjah jieliemassengaavnehtæjjine * Dam öörnegem vijriedidh ahte learoemïetegh giesemen dïehre badtehtovvieh noeri dagkeres barkoesijjide mejstie buerie maahtaldahke krïevesåvva
Áŋgiruššansuorgi: Kulturealáhusat
Barkoesuerkie: Kultuvrejieliemassh
Mihttomearri
Ulmie
 Eanet bargosajit sámi kultur- ja kulturvuđot ealáhusain
* Jeenjebh barkoesijjieh saemien kultuvre- jïh kultuvrevåaromen jieliemassine
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Gánnáhahtti kulturealáhusfitnodagat  Iešráhkaduvvon gálvvuide ja eará dáidda- ja kulturbuktagiidda buoret johtu  Rekrutteren duodjeealáhussii  Vásáhusturisma mii deattuha sieivavuođa ja jáhkehahttivuođa
* *Gánnáhahtti kultuvrejieliemassensïelth * *Iešráhkaduvvon eekide jïh jeatjah tjeahpoe- jïh kultuvredorjesidie buerebe *johtu * Vætnoejieliemassese dåårrehtem * *Vásáhusturisma mij sïejhmevoetem tjïelkeste jïh *jáhkehahttivuođa
Strategiijat
Strategijh
 Buoridit gánnáhahttivuođa kultur- ja kulturvuđot ealáhusain  Buoridit fitnolašvuođa ja gávppálašvuođa sámi kulturealáhusain
* Bueriedih *gánnáhahttivuođa kultuvre- jïh kultuvrevåaromen jieliemassine * Tjiehpiesvoetem bueriedidh jïh #bovre<n><adj><der_vuota><n><sg><gen> saemien kultuvrejieliemassine
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 32. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 32. bielie 90 bielesne
Duodji
Vætnoe
Sámediggeráđđi lea dárkkistan duoji duodjeortnega.
Saemiedigkieraerie vætnoen vætnoeöörnegem vååksjeme.
Raporta gárvánii 05.03.12.
Reektehts dorjesovvi 05.03.12.
Dan 21 bearráigehččojuvvon duojára gaskkas ožžo 17 duojára mearkkašumi.
Daj 21 vuartasjovveme vytnesjæjjaj gaskesne 17 vytnesjæjjah mïerhkesjimmien åadtjoejin.
Mearkkašumit guske earret eará váilevuođaide vuovdima oktavuođas, reaidaruhtii, momssa raporteremii, priváhta goluid seaguheapmái.
Mïerhkesjimmieh gaskem jeatjah dïjpin *váilevuođaide doekemen gaskesisnie, *reaidaruhtii, *momssa reektemem, privaate maaksoej pleentemem.
Konsuleantafitnodaga konklušuvdna lea buktán albmosii oalle roavva rihkkumiid rehketdoalu fievrrideamis ja go leat váilon duođaštusat dietnasiidda ja goluide.
Konsuleentesïelten konklusjovne byjjesasse buakteme naa kruepies miedtemi ryöknemem juhtiemisnie jïh goh leah fååtesamme jååhkesjimmieh dïenestidie jïh maaksojde.
Dasto ahte ruhtadoalu kvalitehta ja oppalaš áddejupmi gáibádussii movt rehketdoalu galgá fievrridit lea hui soaittáhagas.
Dehtie minngede ahte *ruhtadoalu kvaliteeten jïh *oppalaš goerkese krïevenassese guktie ryöknemem edtja foeresjidh lea dan saaht guktemslaakan.
Konsuleantafitnodat rávve Sámedikki sáddet raportta Vearrodoaimmahahkii viidáseappot čuovvoleapmái.
Konsuleentesïelte nihtetjæsta Saemiedigkiem reektehtsem seedtedh *Vearrodoaimmahahkii vijrebe dåeriedæmman.
Sámediggeráđđi áigu guhkás čuovvolit daid rávvagiid maid fitnodat addán, ja álggahit doaibmabijuid maid bokte sihkkarastit ahte duojárat geat ohcet doaibmadoarjaga čuvošedje lágaid mat gusket ealáhusdolliide.
Saemiedigkieraerie edtja gåhkese dejtie bïhkedimmide aaj dåeriedidh sïelte vadteme, jïh råajvarimmieh aelkiehtidh mejgujmie gorredidh ahte vytnesjæjjah gïeh darjomedåarjoem uhtsieh laakh dåeriedieh mah jieliemassensteerijh dijpieh.
 Vuoruhit fidnooahppiortnega ja ovddidanbarggu duodjeealáhusas
* Lïerehtæjjanöörnegem jïh evtiedimmiebarkoem vætnoejieliemassesne prijoriteradibie
Áŋgiruššansuorgi: Ođđahutkan, dutkan ja árvoháhkan
Barkoesuerkie: Orrehæhtadimmie, dotkeme jïh aarvoeskaepiedimmie
Mihttomearri
Ulmie
 Eanet ođđahutkamat sámi servodat- ja ealáhuseallima vuođul
* Jeenjebe orrehæhtadimmieh saemien siebriedahke- jïh jieliemassejielemen mietie
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Eanedit hutkama, ovdáneami ja ođasmahttima dutkan- ja ovddidandoaimmaid bokte  Eanet buvttašlájat  Eanet dutkandoaimmat ealáhuseallimis sámi guovlluin
* *Eanedit hæhtadimmien, evtiedimmien jïh orrestehtemen dotkeme- jïh evtiedimmiedarjomi baaktoe * Jeenjebe dorjesesåarhth * Jeenjebe dotkemedarjomh jieliemassenjieliemistie saemien dajvijste
Strategiijat
Strategijh
 Movttiidahttit oassálastiid ovttasbargat  Buoridit gelbbolašvuođa márkan- ja buvttaovddideamis  Buoridit gánnáhahttivuođa ja fitnolašvuođa  Doarjut árjjalaš ovddidanbirrasiid sámi guovlluin  Ovttasbargat dutkanbirrasiiguin main lea gelbbolašvuohta sámi ealáhusain  Ovttasbargat Innovašuvdna Norggain eanedan dihtii hutkama sámi guovlluin
* #Mealtan<adv><der_nomag><n> laavenjostedh eadtjaldehtiejibie * Maahtaldahkem bueriedidh sjeltie-jïhdorjeseevtiedimmesne * Bueriedibie *gánnáhahttivuođa jïh tjiehpiesvoetem * Eadtjohke evtiedimmiebyjresh saemien dajvine dåarjodh * Dotkemebyjresigujmie laavenjostedh mejnie lea maahtaldahke saemien jieliemassine * Laavenjostedh Innovasjovne Nöörjine *eanedan dïehre hæhtadimmiem saemien dajvine
Áŋgiruššansuorgi: Gealbudeapmi ja ođđaálggaheamit
Barkoesuerkie: *Gealbudeapmi jïh orreaelkiehtimmieh
Mihttomearri
Ulmie
 Eanedit álggahemiid sámi guovlluin
* *Eanedit aelkiehtimmieh saemien dajvijste
Oassemihttomearit
Boelhkeulmieh
 Buoret gelbbolašvuohta ealáhusain  Eanet ođđaálggaheamit  Eanet ealáhushutkan
* Buerebe maahtaldahke jieliemassijste * Jeenjebe orreaelkiehtimmieh * Jeenjebe jieliemassenhæhtadimmie
Strategiijat
Strategijh
 Fállat álggahanoahpu ja čuovvoleami  Ávžžuhit joatkkaskuvllain vuoruhit ealáhushutkama skuvllas  Fállat gealbudandoaibmabijuid  Gealbudandoaibmabijut heivehuvvon sámi lotnolasealáhusaide
* Aelkiehtimmielearoem jïh dåeriedimmiem faaledh * Jåarhkeskuvline haestedh jieliemassenhæhtadimmiem skuvlesne prijoriteradidh * Faaledh *gealbudandoaibmabijuid * *Gealbudandoaibmabijut sjïehtelovveme saemiem *lotnolasealáhusaide
Regionálaovddideapmi
#Regionaale<adj><indecl><cmp_attr><cmp>evtiedimmie
Sámediggi bargá diliid láhčimiin nu ahte sámi álbmogis alccesis, ja iežas eavttuid vuođul galgá leat vejolašvuohta ovddidit iežas servodaga, giela ja kultuvrra buoremus vuogi mielde.
Saemiedigkie tsiehkiej #laetjedh<vblex><tv><actio><com> barka dan ahte saemien åålmegisnie jïjtsissie, jïh jïjtjse moenemetsiehkiej mietie galka årrodh nuepie jïjtjse siebriedahkem evtiedidh, gïelen jïh kultuvren bööremes vuekien mietie.
Dán ovddasvástádusa ii galgga Sámediggi okto guoddit, iige sáhte dahje áiggu ge okto guoddit dan ovddasvástádusa.
Daam dïedtem ij edtjh Saemiedigkie oktegh guedtedh, ij maehtieh jallh edtjh aaj oktegh dam dïedtem guedtedh.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 33. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 33. bielie 90 bielesne
Ulbmil
Ulmie
 Váldomihttomearri  Árjjalaš ja ulbmillaš ovttasbarggu bokte regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin nannet ja ovddidit sámi kultuvrra, giela ja servodateallima.
* Åejvieulmiemierie * Eadtjohke jïh ulmies ektiebarkojne regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie nænnoestibie jïh saemien kultuvrem evtiedibie, gïelem jïh siebriedahkejieledem.
Oassemihttomearri
Boelhkeulmie
 Háhkat buriid rámmaeavttuid sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii gulahallama ja ovttasbarggu bokte regionála ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará relevánta aktevrraiguin.
* Buerie mieriekrïevemh saemien gïelese skååffijibie, kultuvrese jïh siebriedahkejieledese gaskesadtemen jïh goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie jïh jeatjah relevaante aktöörigujmie.
Strategiijat
Strategijh
Ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka  Ovttasbargošiehtadusaid buorideapmi fylkkagielddaiguin
Ektiebarkoelatjkoe Saemiedigkien jïh Finnmaarhken fylhketjïelten gaskemsh * Ektiebarkoelatjkoej bueriedimmie fylhketjïeltigujmie
Sámediggi ja Finnmárkku fylkagielda leat soahpan álkiduhttit ja dávggasmahttit ovttasbargošiehtadusa ja dahkat das eanet konkrehta, gč.
Saemiedigkie jïh Finnmaarhken fylhketjïelte latjkeme *álkiduhttit jïh *dávggasmahttit ektiebarkoelatjkoem jïh desnie darjoejibie jeenjelaakan konkreetem, *gč.
raportta 2011 mii lea vuolláičállojuvvon 31.01.2012.
reektehtsen jaepien 2011 mij nualan tjaalasovveme 31.01.2012.
Finnmárkku fylkkadiggi lea čoahkkimis 22.3.2012 meannudan ášši ja bivdán ovttasbargošiehtadusa mii ii leat nu viiddis ja mii lea eanet konkrehta.
Finnmaarhken fylhkedigkie tjåanghkosne 22.3.2012 gïetedamme aamhtesh jïh ektiebarkoelatjkoem maadteme mij ij leah dan vijries jïh mij lea jeenjelaakan konkreete.
Fylkkadiggi lea maiddái mearridan ahte čuovvovaš suorggit galggašedje leat mielde šiehtadusas: Ealáhusovddideapmi, oahppu, areálahálddašeapmi ja ceavzilis ovdáneapmi, riikkaidgaskasaš áššit ja Barents-ovttasbargu, sámi giella ja kultuvra, kulturmuitohálddašeapmi ja FeFo.
Fylhkedigkie aaj nænnoestamme ahte minngebe suerkieh gelkieh mealtan årrodh latjkosne: Jieliemassenevtiedimmie, learoe, goelpeneståaroereereme jïh gaarsje evtiedimmie, gaskenasjonaale aamhtesh jïh Barents-ektiebarkoe, saemien gïele jïh kultuvre, kultuvremojhtesereereme jïh #FeFo<np><sg><nom>.
Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda áigot deaivvadit maŋŋá beassážiid ja guorahallat viidáset ovttasbarggu rámmaid.
Saemiedigkie jïh Finnmaarhken fylhketjïelte edtjieh mænngan gaavnesjidh påaskide jïh vijrebe ektiebarkoen mierieh goerehtalledh.
Nationála fievrridanplána
Nasjonaale juhtemesoejkesje
Sámediggeráđđi searvvai čoahkkimii 29.02.12 ovttas fylkkaráđiin Grethe Ernø Johansen.
Saemiedigkieraerie tjåanghkosne 29.02.12 mealtan ektesne fylhkenraerine Grethe Ernø Johansen.
Čoahkkima ulbmilin lei buoridit oktavuođaid Finnmárkku fylkkagieldda ektui, ja gávdnat oktasaš politihkalaš áššiid Sámedikki Finnmárkku fylkkagieldda gaskka.
Tjåanghkoen ulmine lij gaskesh Finnmaarhken fylhketjïelten muhteste bueriedidh, jïh ektie politihkeles aamhtesh gaavnedh Saemiedigkien Finnmaarhken fylhketjïelten gaskemsh.
Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielda válde ovdan erenoamážit Nationála fievrridanplána, mii ovddiduvvui seamma beaivvi.
Saemiedigkie jïh Finnmaarhken fylhketjïelte fraamme vaeltiejin joekoenlaakan Nasjonaale juhtemesoejkesjem, mij seamma biejjien evtiedovvi.
Nationála fievrridanplána (NFP) lea dakkár plána mii galgá gustot 10 jagi fievrridemiide Norggas, ja dat ođasmahttojuvvo juohke njealját jagi ovddabealde stuorradiggeválgga.
Nasjonaale juhtemesoejkesje (*NFP) dagkeres soejkesje mij edtja 10 jaepieh juhtiemidie Nöörjesne davvodh, jïh dïhte orreståvva #fïerhte<prn><ind><attr> nealjede jaepien åvtelisnie stoerredigkieveeljemen.
Plánas biddjojuvvojit čanastagat geainnuid ja oktasaštrafihka huksemii, doibmii ja bajásdoallamii.
Soejkesjisnie baadtehtahkh bïejesuvvieh geajnoej jïh *oktasaštrafihka tseegkemasse, darjoemasse jïh *bajásdoallamii.
Dalle go plána jagiide 2014-2023 ovddiduvvui lei čielggas ahte bargu Deanu šaldi huksemiin sáhttá álggahuvvot áigodagas 2014-2017 jos rámmii lasihuvvo 20 %.
Dellie goh soejkesjen jaepide jaepiej 2014-2023 evtiedovvi lij tjïelkes ahte barkoe Deatnun pruvvien tseegkeminie maahta boelhkesne jaepiej 2014-2017 aelkiehtovvedh jis mearan #20<num><sg><nom> proseenth lissiehtåvva.
Finnmárkku fylkkagielda ja Sámediggi vurdet ahte stáhta lasihivččii bušehttii 20 % nu ahte ovddiduvvon fievrridanplána livččii vejolaš čađahit.
Finnmaarhken fylhketjïelte jïh Saemiedigkie vuertieh ahte staate beetnehsoejkesjasse lissehte 20 proseenth dan ahte evtiedovveme juhtemesoejkesje gåaredh tjïrrehtidh.
Sámediggi ja Finnmárkku fylkkagielddas lea oktasaš politihkalaš mihttomearri ahte Deanu šaldi galgá leat gárvvisin huksejuvvon maŋimuštá 2018:s.
Saemiedigkie jïh Finnmaarhken fylhketjïelten lea ektie politihkeles ulmie ahte Deatnun pruvvie galka årrodh #gaervies<adj><ess> bigkesovveme *maŋimuštá jaepien 2018.
 Ulbmillaš ja vuoruhuvvon ovttasbargošiehtadusat  Árjjaleappo rolla gielddaid ektui  Ollislaš politihkka gielddaid ektui  Árjjalaš váikkuhangaskaomiid geavaheami bokte nannet sámi giela, kultuvrra ja servodateallima
* Ulmies jïh prijoriteradovveme ektiebarkoelatjkoeh * Eadtjoehkåbpoem råållam tjïelti muhteste * Ellies politihke tjïelti muhteste * Eadtjohke dïedtetsavtshvierhtiej pråvhkoen baaktoe saemien gïelem nænnoestibie, kultuvrem jïh siebriedahkejieledem
Sámiid ovttasbargu ja riikkaidgaskasaš bargu
Saemiej ektiebarkoe jïh gaskenasjonaale barkoe
Sámediggi hálddaša prinsihpalaš beliid ja beroštusaid mat ovddiduvvojit ja bealuštuvvojit riikkaidgaskasaš arenain.
Saemiedigkie prinsïhpen bielieh jïh ïedtjh reerie mah evtiedovvieh jïh gaskenasjonaale sijjine vaarjelovvieh.
Deaŧalaš lea ahte álgoálbmotdimenšuvdna nationála ja riikkaidgaskasaš forain gozihuvvo, ja ahte áššit main lea mearkkašupmi álgoálbmogiidda ovddiduvvojit sihke nationála dásis ja riikkaidgaskasaččat.
Vihkele lea ahte aalkoeåålmehdimensjovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale forumine geehtedåvva, jïh ahte aamhtesh mejnie lea mïerhkesjimmie aalkoeåålmegidie evtiedovvieh dovne nasjonaale daltesisnie jïh gaskenasjovnaale daltesisnie.
Rájáid rastá bargu dahkkojuvvo earret eará nationála ja riikkaidgaskasaš foraid ja arenaid ektui mat gusket ON:ii, Davveguovlopolitihkkii, Sámi parlamentáralaš ráđđái, Barents-ovttasbargui, Davviriikkalaš ovttasbargui, Árktalaš ovttasbargui, Interreg:ii ja EO:ii.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 34. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 34. bielie 90 bielesne
Ulbmil
Ulmie
 Váldomihttomearri  Álgoálbmogat mearridit iežaset ahtanuššama ja sis lea vejolašvuohta gozihit iežaset beroštusaid riikkaidgaskasaččat.
* Åejvieulmiemierie * Aalkoeåålmegh jïjtjemsh nænnoestieh *ahtanuššama jïh daj lea nuepie jïjtjsh ïedtjh gaskenasjovnaale daltesisnie geehtedidh.
Oassemihttomearri
Boelhkeulmie
 Buot álbmotjoavkkuin ja goappašiin sohkabeliin davviguovlluin ovttaárvosaš ovttaseallin ja ovdánanvejolašvuođat.
* Gaajhkeneåålmegendåehkesne jïh gåabpaginie slïektebieline noerhtedajvine seammavyörtegs *ovttaseallin jïh evtiedimmienuepieh.
 Viiddis ovttasbargu sámiid gaskka riikarájáid rastá  Sámediggi lea iešheanalis aktevra ovttasráđiid eará riikkaidgaskasaš bargguin
* Vijries ektiebarkoe saemiej gaskemsh rïjhkenraasti rastah * Saemiedigkie lea *iešheanalis aktööre ektine jeatjah gaskenasjonaale barkojne
Sámi parlamentáralaš ráđđi
Saemien parlamentarihkeles raerie
Sámi parlamentáralaš ráđi Sámedikki delegašuvdna Egil Olli, Aili Keskitalo ja Marianne Balto bokte oassálastte Barents álgoálbmotkongreassas 9.-10.2.2012 Girkonjárggas.
Saemien parlamentarihkeles raeriem Saemiedigkien delegasjovne Egilen Ollijjem, Aili Keskitalon jïh Mariannen Baltone Barentsen aalkoeåålmehkongressesne mealtan 9.-10.2.2012 Girkonjárgesne.
70 ovddasteaddji nenetsa, sámi ja vepser álbmogiin Barentsregiovnnas deaivvadedje Girkonjárggas digaštallat álgoálbmogiid oassálastima Barents-ovttasbarggus ja viidásit barggu vuoruhemiid.
70 saadthalmetjh *nenetsa, saemien jïh *vepser åålmeginie #Barentsregiovdna<np><top><sg><ine> Girkonjárgesne digkiedalledh gaavnesjin aalkoeåålmegi mealtan årromen Barents-ektiebarkosne jïh vijrebe barkoen prijoriteradimmieh.
Kongreassa dohkkehii resolušuvnna ja ođđa doaibmaplána Álgoálbmogiid várás Barents-ovttasbarggus.
Kongresse resolusjovnem jïh orre dahkoesoejkesjem Aalkoeåålmegidie Barents-ektiebarkosne dåhkasjehti.
Ovdalaš kongreassa lágiduvvui konferánsa mas fáddán lei: ”Indigenous peoples, Business & Environment 2012”.
Ovtetje kongresse konferaanse öörnesovvi mesnie aamhtesinie lij: ”Im*digenous *peoples, *Business & *Environment jaepien 2012”.
Álgoálbmogiid bargojoavku Barentsovttasbarggus lágidedje kongreassa ja konferánssa.
Aalkoeåålmegi barkoedåehkie #Barents<np><top><cmp_sgnom><cmp>ektiebarkoste kongressem jïh konferaansem öörnin.
Resolušuvdna, doaibmaplána, ja eará dieđut kongreassa ja konferánssa birra gávnnat dáppe: www.barentsindigenous.org.
Resolusjovne, dahkoesoejkesje, jïh jeatjah daajroeh kongressen jïh konferaansem bïjre daebpene gaavnh: *www.*barentsindigenous.*org.
Sámi parlamentáralaš ráđi Sámedikki delegašuvdna oassálasttii Girkonjárggakonferánssas mii lágiduvvui 8.
Saemien parlamentarihkeles raeriem Saemiedigkien delegasjovne gærhkoenjaarkenkonferaansesne Mealtan mij öörnesovvi 8.
Industriijaovddideapmi, Barentsregiovdna 2030 guvlui, Servodathuksen davviguovlluin.
Industrijenevtiedimmie, #Barentsregiovdna<np><top><sg><nom> 2030 dajvese, Siebriedahkentseegkeme noerhtedajvijste.
Sámi parlamentáralaš ráđis lei stivračoahkkin 28.
Saemien parlamentarihkeles raeresne lij ståvroetjåanghkoe 28.
Ja 29.2.2012 Guovdageainnus.
Jïh 29.2.2012 Goevtegeajnosne.
Gollegiella – Davviriikkalaš Sámi giellabálkkašupmái nammaduvvoje ođđa lahtut árvvoštallanlávdegoddái.
Gulliengïele – Noerhtelaanti saemien gïeleåasese orre lïhtsegh vierhtiedimmiemoenehtsasse nommehtovvin.
Klemetti Näkkäläjärvi nammaduvvui lahttun Bistevaš árktalaš parlamentarihkkárlávdegoddái.
Klemettijjen Näkkäläjärvi lïhtseginie Vihties arktihken paramentarihkerenmoenehtsasse nommehtovvi.
Stivra mearridii maiddái nammadit bargojoavkku mii galgá ráhkadit oktasaš oahpahusvuođu.
Ståvroe aaj nænnoesti barkoedåehkiem nommehtidh mij edtja ektie ööhpehtimmienvåaromem darjodh.
Suoma Sámedikki Kulturráđđi nammadii Ulla Aikio-Puoskari lahttun dán jovkui.
Soemen Saemiedigkien kultuvreraerie Ulla Aikio-Puoskarim lïhtseginie nommehti daan dåahkan.
Go EU allaáirras olgoriikkaáššiid ja sihkkarvuođapolitihka várás ja Eurohpá-kommišuvnna várrepresideanta, Catherine Ashton, finai Suomas 5.-6.3.2012, de son bovdii Sámi parlamentáralaš ráđi ovddasteddjiid ságastallamii njukčamánu 6. b.
Gosse *EU jollesaadthalmetje ålkoerïjhkenaamhtesi jïh vihtiesvoetenpolitihken muhteste jïh Europa-kommisjovnen mubpieåvtehke, Catherine *Ashton, Soemesne mïnni 5.-6.3.2012, dellie dïhte Saemien parlamentarihkeles raerien saadthalmetjh gaskestallemasse njoktjen 6. b. bööri
Roavvenjárggas.
Roavvenjárgesne.
SPR ovddasteaddjit ledje Suoma Sámedikki sátnejođiheaddji Klemetti Näkkäläjärvi, Ruoŧa Sámedikki stivrasátnejođiheaddji Per Mikael Utsi ja direktevra Rune Fjellheim.
SPR:n saadthalmetjh lin Soemen Saemiedigkien baakoejuhtiehtæjja Klemettijjen Näkkäläjärvin, Sveerjen Saemiedigkien ståvroebaakoejuhtiehtæjja Per Mikaelen Utsi jïh direktööre Runen Fjellheim.
Egil Olli dađi bahábut ii sáhttán searvat.
Egilen Olli *dađi #bahhas<adj><comp><der_laakan><adv> idtji maehtieh mealtan.
Čoahkkimis digaštalle earret eará Árktalaš áššiid, boazodoallogažaldagaid ja giela.
Tjåanghkosne gaskem jeatjah Arktihken aamhtesh digkiedallin, båatsoegyhtjelassh jïh gïelem.
Per Mikael Utsi ovddidii gažaldaga boahtte áigodaga Interreg-prográmma birra ja regionála ovdáneami mii guoská sámi guvlui.
Per Mikaelen Utsi gyhtjelassem båetijen boelhken evtiedi Interreg-programmen bïjre jïh regionaale evtiedimmiem mij saemien dajvem dæjpa.
Rune Fjellheim muitalii ON álgoálbmotkonferánssa birra álgoálbmogiid birra 2014 ja ráhkkanahtti álgoálbmotkonferánssa birra mii galgá lágiduvvot Álttás geassemánu 2013.
Runen Fjellheim ON:m soptsesti aalkoeåålmegenkonferaansen bïjre aalkoeåålmegi bïjre jaepien 2014 jïh båårestæjja aalkoeåålmegenkonferaansen bïjre mij edtja Áltesne ruffien öörnesovvedh 2013.
Eanet dieđut: http://tvnewsroom.consilium.europa.eu/event/catherine-ashton-trips-and-meetings/eu-hr-ashton-infinland-meeting-and-statement/ http://valtioneuvosto.fi/ajankohtaista/tiedotteet/tiedote/fi.jsp?toid=2213&c=0&moid=2216&oid=3522
Jeenjebh daajroeh: *http://*tvnewsroom.*consilium.*europa.*eu/*event/*catherine-*ashton-*trips-*and-*meetings/*eu-*hr-*ashton-*infinland-*meeting-*and-*statement/ *http://*valtioneuvosto.*fi/*ajankohtaista/*tiedotteet/*tiedote/*fi.*jsp?*toid=jaepien 2213&c.=0&*moid=jaepien 2216&*oid=3522
http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/212&format=HTML&aged=0&langua ge=SW&guiLanguage=nb
*http://*europa.*eu/*rapid/*pressReleasesAction.debpene?*reference=*IP/12/212&*format=*HTML&*aged=0&*langua aaj=*SW&*guiLanguage=*nb
 Váikkuhit davviguovloovddideapmái nu ahte sámiid ja eará álgoálbmogiid kultuvrra ja servodaga ovddideapmi nannejuvvošii.
* Noerhtedajveevtiedimmiem dan dijpijibie ahte saemiej jïh jeatjah aalkoeåålmegi kultuvren jïh siebriedahkem evtiedidh nænnoeståvva.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 35. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 35. bielie 90 bielesne
 Nannet Ruošša beale sámiid dili.
* Russlaanten bieliem nænnoestibie saemiej tsiehkiem.
 Riikkaidgaskasaš ovttasbarggu bokte háhkat buriid rámmaeavttuid eará álgoálbmogiidda.
Sámedikki bargu ON álgoálbmot máilmmikonferánssa (2014) oktavuođas ja dan globála ráhkanahtti álgoálbmotkonferánssas Álttás (2013)
Saemiedigkien barkoe ON:m aalkoeåålmegen eatnemenkonferaansen (jaepien 2014) gaskesisnie jïh dennie globaale båårestæjja aalkoeåålmegenkonferaansesne Áltesne (jaepien 2013)
Dievasčoahkkimii lea ovdal muitaluvvon ahte lea dollojuvvon rabas ja bealátkeahtes álgoálbmotčoahkkin Københámmanis ođđajagemánu 13.-14.
Dïevestjåanghkose lea aarebi soptsestovveme ahte gaahpode steeresovveme jïh *bealátkeahtes aalkoeåålmehtjåanghkoem Københámmanisnie tsïengelen 13.-14.
beivviid 2012.
biejjiej 2012.
Dat čoahkkin dollojuvvui dego oassin álgoálbmogiid ráhkkaneapmin máilmmikonferánsii jagis 2014.
Dïhte tjåanghkoe åtnasovvi goh boelhkine aalkoeåålmegi ryöjredimmine eatnemenkonferaansese jaepesne 2014.
Dan lassin ahte ráđđádallat vejolaš álgoálbmotstrategiijaid- ja sajádagaid proseassas máilmmikonferánssa guvlui, dollojuvvoje maiddái konsultašuvnnat ollu stáhta ovddasteddjiiguin Københámmanis.
Dan lissine ahte rååresjadtijibie nupies #aalkoeåålmege<n><cmp_sggen><cmp> strategiji- jïh sijjiej prosessesne eatnemenkonferaansen dajvese, aaj steeresovvin konsultasjovnh jïjnje staaten saadthalmetjigujmie Københámmanisnie.
Norga lei ovddastuvvon Norgga ambassáda bokte Dánmárkkus.
Nöörje lij *ovddastuvvon Nöörjen *ambassáda baaktoe Danmarhkesne.
Københámmana álgoálbmotčoahkkin mearridii resolušuvnna máilmmikonferánssa birra gos deattuhuvvo ahte álgoálbmogiid oassálastin buot dásiin viidáset proseassas lea áibbas mearrideaddjin konferánssa bohtosii ja legitimitehtii.
Københámmanen aalkoeåålmegentjåanghkoe nænnoesti resolusjovnen eatnemenkonferaansen bïjre gusnie tjïelkeståvva ahte aalkoeåålmegi mealtan årrome gaajhkenedaltesisnie vijrebe prosessesne aejvie nænnoestæjjine konferaansen illedahkese jïh legitimiteetese.
Resolušuvdna gávnnaha dilálašvuođaid main návdojuvvojit leat vuođđomearkkašupmi sihkarastit álgoálbmogiid dievaslaš ja beaktilis oassálastima buot dásiin proseassas.
Resolusjovne nuepieh guajhtsede mejnie *návdojuvvojit årrodh våaromemïerhkesjimmie aalkoeåålmegh gorredidh ellies jïh eadtjohke mealtan årromen gaajhkene daltesisnie prosessesne.
Vurdojuvvo ahte buot čieža regiovnna leat soabadan temáhtalaš vuoruhemiid ovdal ráhkanahtti konferánssa Álttás jagis 2013, ja ahte Álttá konferánssas soabaduvvo oktasaš globála álgoálbmotposišuvdna temáhtalaš ja áššálaš vuoruhemiiguin máilmmikonferánsii.
Vuartasåvva ahte gaajhkh tjïjhtje regijovnh leah latjkeme *temáhtalaš prijoriteradimmiej aarebi båårestæjja konferaansem Áltesne jaepien 2013, jïh ahte Áltán konferaansesne ektie globaale aalkoeåålmegenposisjovne latjkasåvva *temáhtalaš jïh aamhtesen prijoriteradimmiejgujmie eatnemenkonferaansese.
Københámmana resolušuvnna bokte mearridedje álgoálbmogat vuođđudit globála koordinerenjoavku máilmmikonferánsii, joavkus lea okta miellahtu ja várremiellahtu juohke ovttas dain čieža álgoálbmotregiovnnain, dan lassin okta lahtu álgoálbmot nissoniin ja nuorain.
Københámmanen resolusjovnine aalkoeåålmegh nænnoestin tseegkedh globaale koordineeremedåehkie eatnemenkonferaansese, *joavkus akte lïhtsegen jïh tjahkelïhtsegen #fïerhte<prn><ind><attr> ektesne dejnie tjïjhtje aalkoeåålmegenregijovnine, dan lissine akte lïhtsegen aalkoeåålmege nyjsenæjjine jïh noerine.
Joavkkus leat dalle ovcci miellahtu.
Dåehkien leah dellie uktsielïhtsegh.
Resolušuvnnas evttohuvvui ee.
Resolusjovnesne gaskem jeatjah uvtedovvi
ahte ON váldočoahkkima presideanta berre nammadit guokte veahkke-heiveheaddji dan viidásut barggus ON siskkobealde, ovtta stáhtalaš ja ovtta álgoálbmot ovddasteaddji nu ahte šiehtadallamat ja ságastallamat stáhtaid ja álgoálbmot gažaldagain konferánssas váldojuvvojit vuhtii.
ahte ON:n åejvietjåanghkoen presideente byöroe gööktem viehkie-sjïehtehtæjjah dennie vijrebe barkosne nommehtidh ON:n sisnjelen, akten staateles jïh aktem aalkoeåålmegen saadthalmetjen dan ahte raarahtallemh jïh gaskestallemh staati jïh aalkoeåålmegen gyhtjelassijste konferaanseste #<adv> seatadovvieh.
Sámi parlamentáralaš ráđi ovddasteaddji máilmmikonferánsaproseassas John B.
Saemien parlamentarihkeles raerien saadthalmetjen eatnemenkonferaanseprosesseste Johnen b.
Henriksen, nammaduvvui álgoálbmot veahkke-heiveheaddjin dán viidáset proseassas.
Henriksen, nommehtovvi aalkoeåålmegen viehkie-sjïehtehtæjjine daennie vijrebe prosessesne.
Københámmana konferánssa ávžžuhusa vuođul, muitalii ja čilgii Sámi parlamentáralaš ráđi ovddasteaddji Københámmana resolušuvnna birra čoahkkimis mii dollojuvvui golbma beaivvi maŋŋil Københámmana čoahkkima ON váldočoahkkima presideanta kantuvrras New Yorkas.
Københámmanen konferaansen haestemen mietie, soptsesti jïh saemien parlamentarihkeles raerien saadthalmetjem Københámmanen resolusjovnen bïjre tjåanghkosne Boejhkeli mij golme biejjieh steeresovvi Københámmanen tjåanghkoem mænngan ON:n åejvietjåanghkoen presideente kontovresne New Yorkesne.
Čoahkkin lei ođđajagemánu 17.
Tjåanghkoe lij tsïengelen 17.
beaivve 2012.
biejjien 2012.
Sámi parlamentáralaš ráđi ovddasteaddji lea dán áigodagas maŋŋil Københámmana čoahkkima čađahan dárbbašlaš ja áigeguovdilis konsultašuvnnaid miellahtostáhtaiguin ja relevántta ON-orgánaiguin dain diliin mat leat ovddiduvvon Københámmana resolušuvnnas.
Saemien parlamentarihkeles raerien saadthalmetje daennie boelhkesne Københámmanen tjåanghkoem mænngan tjïrrehtamme daerpies jïh daaletje konsultasjovnh lïhtsegenstaatigujmie jïh relevaanten ON-orgaanigujmie dejnie tsiehkine mah Københámmanen resolusjovnesne evtiedovveme.
Hjalmar Dahl, Ruonáeatnama inuihtta, guhte ovddasta Inuit Circumpolar Council (ICC) organisašuvnna, lea arktalaš miellahtu dan globála koordinerenjoavkkus.
Hjalmaren Dahl, Ruonáeanan inuihte, guhte *ovddasta Inuit Circumpolar Councilen (*ICC) organisasjovnen, lea arktihken lïhtsegen dennie globaale koordineeremedåehkesne.
Sara Larsson, Ruoŧa sámedikki ovddasteaddji, nammaduvvui SPR stivračoahkkimis guovvamánu 28-29.
Sara Lars, Sveerjen saemiedigkien saadthalmetjen, SPR ståvroetjåanghkosne goevten nommehtovvi 28-29.
beaivve 2012 arktalaš várrelahttun dan globála koordinerenjovkui.
biejjien jaepien 2012 arktihken sæjjasadtjine dan globaale koordineeremedåahkan.
.
.
Dat globála koordinerenjoavku doalai vuosttaš čoahkkima New Yorkas njukčamánu 22.-23.beivviid 2012.
Dïhte globaale koordineeremedåehkie voestes tjåanghkoem New Yorkesne njoktjem utnieji 22.-23.biejjiej 2012.
Čoahkkin dollojuvvui ON-viesus New Yorkas.
Tjåanghkoe ON-gåetesne New Yorkesne åtnasovvi.
Čoahkkima mákse Ruonáeatnama iešhálddahus International Work Group for Indigenous Affairs (IWGIA) ja Norgga Sámediggi.
Tjåanghkoem maeksiejin Ruonáeanan *iešhálddahus International Workem Groupen *for In*digenous Affairsen (*IWGIA) jïh Nöörjen Saemiedigkie.
Dán globála koordinerenjoavkkus ledje maid konsultašuvnnat máŋgga miellahtostáhta ovddasteddjiiguin, earenoamážit
Daennie globaale koordineeremedåehkien lin aaj konsultasjovnh gellien lïhtsegenstaaten saadthalmetjigujmie, aave
Afrika, Arktisk, Asia, Sentral- og Sør Amerika og Kariben, Sentral og Øst Europa, Sentral Asia og Trans Kaukasia,
Afrika, *Arktisk, Asia, *Sentral- *og Sør Amerika *og *Kariben, *Sentral *og Øst Europa, *Sentral Asia *og *Trans Kaukasia,
Russiske Føderasjon, Nord Amerika, og Stillehavsområdet
*Russiske *Føderasjon, Nord Amerika, *og *Stillehavsområdet
Medlemmer: (1) Afrika: Joseph Ole Simmel og Saoudata Aboubacrine (medlemmer); (2) Arktisk: Hjalmar Dahl
*Medlemmer: (1) Afrikan: Joseph Olen *Simmel *og *Saoudata *Aboubacrine (*medlemmer); (2) *Arktisk: Hjalmaren Dahl
gažaldagain mat gusket álgoálbmogiid oassálastima proseassas ja dárbbus oažžut álgoálbmot ovddasteaddji veahkke-heiveheaddjin prosessii.
gyhtjelassine mah aalkoeåålmegi mealtan årromen prosessesne jïh #daerpies<adj><sg><ine> dijpieh aalkoeåålmegen saadthalmetjen viehkie-sjïehtehtæjjine prosessese åadtjodh.
Eará áššiid koordinerenjoavkku áššelisttus ledje ee.
proseassa ovdáneapmi Københámmana čoahkkima rájes našuvnnalaččat, regionálalaččat ja globála dásis.
prosessen evtiedimmie Københámmanen tjåanghkoen raejeste nasjonaalelaakan, *regionálalaččat jïh globaale daltesisnie.
Sámi parlamentáralaš ráđi ovddasteaddji čilgii dan maŋimuš ovdáneami ON siskkobealde, ja mii lei dahkkon ovddidit prinsihpaid mat leat vuolláisárgojuvvon Københámmana resolušuvnnas.
Saemien parlamentarihkeles raerien saadthalmetje dam boejhkeli minngebe evtiedimmien ON:n sisnjelen, jïh mij lij evtiedidh dorjeme prinsïhph mah leah *vuolláisárgojuvvon Københámmanen resolusjovnesne.
Miellahtut čilgejedje ovdáneami iešguđet guovlluin, ja sihke nisson- ja nuoraidfierpmádagain.
Lïhtsegh evtiedimmiem ovmessie dajvine boejhkelin, jïh dovne nyjsenæjjan- jïh noerivearmadahkine.
Buot guovllut geahččalit čađahit dárbbašlaš regionála konsultašuvnnaid buori áiggis ovdal dán ráhkanahtti konferánssa Áltás jagis 2013.
Gaajhkh dajvh voejhkelieh tjïrrehtidh daerpies regionaale konsultasjovni buerie tïjjen daan aarebi båårestæjjan konferaansem Áltesne jaepesne 2013.
Koordinerenjoavku ráđđádalai viidáset sierra strategiijaid ovddidit prinsihpaid mat mearriduvvojedje Københámmanis.
Koordineeremedåehkie rååresjadti vijrebe sjïere strategijh prinsïhph evtiedidh mah Københámmanisnie nænnoestovvin.
Miellahtut ságastalle maid mainna lágiin livččii buoremus váldit vuhtii koordinerenjoavkku rolla, bargguid ja doaimmaid dán proseassas.
Lïhtsegh aaj soptsestallin mejnie vuekine bööremes #<adv> koordineeremedåehkien råållam seatadidh, barkoeh jïh darjomh daennie prosesseste.
Mearriduvvui, ahte ráhkaduvvojit bajit njuolggadusat joavkku doibmii, ja daid vurdet mearridit boahtte čoahkkimis – mii dollojuvvo dán jagi Bistevaš foruma (7-18.5.
Nænnoestovvi, ahte bijjebh njoelkedassh dåehkien darjoemasse dorjesuvvieh, jïh dejtie vuertieh båetije tjåanghkosne nænnoestidh – mij daan jaepien vihties forumen steeresåvva (7-18.5.
2012) oktavuođas.
jaepien 2012) gaskesisnie.
Joavku mearridii bargat pro-aktiivvalaččat čuovvovaš ráđđádallamiidda sierra resolušuvnna birra Váldočoahkkimii máilmmikonferánssa čađaheami birra.
Dåehkie nænnoesti barkedh *pro-eadtjohkelaakan minngebe rååresjadtemidie sjïere resolusjovnen bïjre Åejvietjåanghkose eatnemenkonferaansen tjïrrehtimmien bïjre.
Váldočoahkkin áigu iežas resolušuvnna bokte mearridit máilmmikonferánssa rámmaid, ee.
jearaldaga álgoálbmogiid oassálastima hárrái viidáset proseassas.
gyhtjelassem aalkoeåålmegi mealtan årromen gaavhtan vijrebe prosesseste.
Miellahtostáhtat áigot geargat daiguin ráđđádallamiiguin geassemánus 2012.
Lïhtsegenstaath edtjieh dejrååresjadtemigujmie ruffien galhkedh 2012.
Dat globála koordinerenjoavku mearridii ráhkadit konkrehta álgaga dakkár resolušuvdnii.
Dïhte globaale koordineeremedåehkie nænnoesti darjodh konkreetem *álgaga dagkeres resolusjovnese.
Álgoálbmogiid veahkke-heiveheaddji oaččui bargun jođihit dan barggu ja čuovvolit daid miellahtostáhtaid ektui.
Aalkoeåålmegi viehkie-sjïehtehtæjja barkojne åadtjoeji dam barkoem mietiedidh jïh dåeriedidh daj lïhtsegenstaati muhteste.
Koordinerenjoavku nammadii ruhtadanlávdegotti man doaibman lea gávdnat ruhtadeami álgoálbmogiid oassálastimii dán proseassas, ee.
Koordineeremedåehkie beetnehdåarjoemoenehtsem nommehti maam jåhteme beetnehdåarjoem aalkoeåålmegi mealtan årroemasse daennie prosessesne gaavnedh, gaskem jeatjah
álgoálbmogiid regionála ráhkkanan proseassain ja Áltá-konferánsii.
aalkoeåålmegi regionaale prosessine jïh Áltá-konferaansese ryöjredem.
Čoahkkin mearridii viidáset Tracey Castro Whae, Maori, New Zealand, bissovaš raportevran globála koordinerenjovkui, gii oažžu doarjaga máŋgasiin dokumenteret joavkku barggu ja muđui proseassa.
Tjåanghkoe vijrebe Tracey Castro nænnoesti *Whae, *Maori, New #Zealaante<np><cog><sg><nom>, vihties *raportevran globaale koordineeremedåahkan, gie dåarjoem åådtje *máŋgasiin vihtiestidh dåehkien barkoen jïh voen prosessem.
Mearriduvvui ahte guovlluin main sierranas sivaid geažil lea garra dárbu oažžut guokte miellahtu koordinerenjovkui, ee.
Nænnoestovvi ahte dajvine mejnie ovmessie sjïeki dïete lea garre daerpies göökte lïhtsegh koordineeremedåahkan åadtjodh, gaskem jeatjah
guovllu stuora gielalaš earuid dihte, siskkáldas koordinerenhástalusat dahje eará lossa sivaid dihte,besset friddja nammadit guokte miellahtu.
dajvem stoere gïeleh juakadimmiej dïehre, sisnjelds koordineeremehaestemh jallh jeatjah leevles sjïeki dïehre,åadtjoeh frijjem göökte lïhtsegh nommehtidh.
Lei goit ovttamielalašvuohta das ahte guovllut mat vejolaččat nammadit guokte miellahtu, sis lea dušše okta jietna joavkkus ja sii fertejit ieža máksit vejolaš nuppi miellahttu oassálastima.
Lij gujht sïemesvoete desnie ahte dajvh mah kaanne nommehtieh göökte lïhtsegh, daj lea ajve akte tjoeje dåehkesne jïh dah tjoeverieh jïjtjh maeksedh gåaredh mubpien lïhtsege mealtan årromem.
Arktalaš guovllu ovddasteaddji muitalii ahte juste dál sii eai oainne dárbbu guovtti miellahttui, daningo leat buorit gulahallankanálat gaskal guovllu álgoálbmogiid ja daningo dat šattaše maid divraset.
Arktihken dajven saadthalmetje soptsesti ahte dastegh daelie eah dah daerpiesvoetem göökten lïhtsegasse vuejnieh, juhkoe leah buerie gaskesadtemekanaalh dajven aalkoeåålmegidie gaskesne jïh juhkoe dah aaj sjidtieh dovrebe.
Álgoálbmogiid veahkke-heiveheaddji John B.
Aalkoeåålmegi viehkie-sjïehtehtæjja Johnen b.
Henriksen oaččui aivve positiivalaš máhcahemiid ja rámi dan barggu ovddas maid lea bargan maŋŋil Københámmana čoahkkima álgojagis.
Henriksen ajve åadtjoeji positijve #jarkedh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><pl><gen> jïh *rámi danbarkoen åvteste maam barkeme Københámmanen tjåanghkoem mænngan aalkoejaepesne.
Joavkku miellahtut geardduhedje sávaldaga ahte son joatká doaimmas álgoálbmogiid veahkke-heiveheaddjin.
Dåehkien lïhtsegh *geardduhedje sjaavnjoem ahte dïhte darjoemisnie aalkoeåålmegh viehkie-sjïehtehtæjjine jåarhka.
Københámmana resolušuvnna vuođul.
Københámmanen resolusjovnen mietie.
Čoahkkin mearridii ráhkadit bajit njuolggadusaid su viidáset doibmii, ee.
Tjåanghkoe nænnoesti bijjebh njoelkedassh dan vijrebe darjoemasse darjodh, gaskem jeatjah
su oktavuođaid koordinerenjovkui.
dan gaskesh koordineeremedåahkan.
Njuolggadusat mearriduvvojit boahtte čoahkkimis, mii dollojuvvo Bistevaš foruma oktavuođas.
Njoelkedassh båetije tjåanghkosne nænnoestuvvieh, mij vihties forumen gaskesisnie Steeresåvva.
Globála koordinerenjoavku doallá maid iežas bálddalasdoaluid máilmmikonferánssa birra foruma čoahkkima áigge.
Globaale koordineeremedåehkie aaj jïjtjse baaltelaaketjearrangemeentem steerie eatnemenkonferaansen bïjre forumen tjåanghkoem tïjjen.
Dat čoahkkin dollojuvvo gaskavahkku miessemánu 9.
Dïhtetjåanghkoe gaskevåhkoe suehpeden åtnasåvva 9.
beaivve 2012.
biejjien 2012.
Álgoálbmogiid veahkke-heiveheaddji galgá veahkehit ordnet bálddalaš-doaluid ja joavkku čuovvovaš čoahkkima.
Aalkoeåålmegi viehkie-sjïehtehtæjjam edtja viehkiehtidh veesmedh *bálddalaš-arrangemeente jïh dåehkien minngebe tjåanghkoem.
Globála koordinerenjoavku digaštalai ráhkanahtti álgoálbmotkonferánssa čađaheami.
Globaale koordineeremedåehkie båårestæjja aalkoeåålmegenkonferaansen tjïrrehtimmiem digkiedalli.
Mearriduvvui ahte áigodat geassemánu 8.-13.
Nænnoestovvi ahte boelhke ruffien 8.-13.
beivviid 2013 lea heivvoleamos áigi konferánsii.
biejjiej jaepien 2013 sjiehtielommes tïjje konferaansese.
Lei ovttamielalašvuohta ahte 300-400 álgoálbmotdelegáhta juhkkojuvvon čieža guvlui, lea realisttalaš sturrodat konferánsii.
Lij sïemesvoete ahte 300-400 *álgoálbmotdelegáhta #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> tjïjhtjen dajvese, lea *realisttalaš ståaroe konferaansese.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 37. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 37. bielie 90 bielesne
Dat mearkkaša ahte sáhttá vuordit sullii 700 olbmo boahtit Áltá-konferánsii jagis 2013.
Dïhte nimhtie ahte maahta vuertedh medtie 700 almetjh Áltá-konferaansese jaepeste båetedh 2013.
Globála ruhtadankomitea áigu ovttasbargat ordnejeddjiiguin sihkkarastit ruhtadeami mátke- ja orrungoluide 300-400 virggálaš delegáhttii.
Globaale beetnehdåarjoemoenehtse edtja veesmijigujmie gorredidh laavenjostedh beetnehdåarjoem fealadimmie-jïhgåhkoemaaksojde 300-400 #barkoe<n><adj><sg><nom> *delegáhttii.
Iežas reivve bokte b. cuoŋománu 5. b. 2012 dieđihii ON váldočoahkkima presideanta, Ambassadevra AlNassar (Qatar) miellahttostáhtaid fásta delegašuvnnaide New Yorkas ahte son lea mearridan bivdit John B.
Jïjtjse prievesne b. voerhtjen 5. b. 2012 ON bïeljeli åejvietjåanghkoen presideente, *Ambassadevra *ALNassar (Quataren) lïhtsegestaati vihties delegasjovnide New Yorkesne ahte dïhte nænnoestamme Johnem maedtedh b.
Henriksen ja Mexico ON-ambassadevrra Luis Alfonso de Alba čađahit konsultašuvnnaid su ovddas ON miellahttostáhtaiguin ja álgoálbmogiiguin, ON álgoálbmogiid máilmmikonferánssa čađaheami birra.
Henriksen jïh Mexicon *ON-ambassadevrra Luis *Alfonso dellie *Alba konsultasjovnh dan åvteste tjïrrehtieh ON lïhtsegestaatigujmie jïh aalkoeåålmegigujmie, ON:m aalkoeåålmegi eatnemenkonferaansen tjïrrehtimmien bïjre.
Soai leaba goappašagat dohkkehan dan ávžžuhusa ja nammadeami.
Dah guaktah gåabpegh damhaestemem jïh nommehtimmiem dåhkasjahteme.
Dat lea dehálaš politihkalaš ovdáneapmi danne go dat sihkkarastá ahte máilmmi álgoálbmogat, ásahuvvon globála koordinerenortnega bokte ja sin veahkke-heiveheaddji bokte, aktiivvalaččat besset searvat viidásit ráđđádallamiin.
Dïhte vihkeles politihkeles evtiedimmie dannasinie goh dïhte gorrede ahte eatnemen aalkoeåålmegh, tseegkesovveme globaale koordineeremeöörnegen baaktoe jïh sijjen viehkie-sjïehtehtæjjine, eadtjohkelaakan åadtjoeh mealtan vijrieslaakan #rååresjadtedh<vblex><iv><actio><com>.
Dat lea dehálaš ovdáneapmi maiddái historjjálaččat danne go lea vuosttaš geardde go álgoálbmotovddasteaddji, mii ii ovddas ovttage miellahttostáhta, oažžu almmolaš rolla ON váldočoahkkima rámma siskkobealde.
Dïhte vihkeles evtiedimmie aaj historihkeleslaakan dannasinie goh lea voestes aejkien gosse aalkoeåålmegensaadthalmetje, mij ij åvteste akten lïhtsegestaate, byjjes råållan ON åådtje åejvietjåanghkoen mierien sisnjelen.
Vurdojuvvo ahte dat guokte nammaduvvon heiveheaddji oažžuba dievasčoahkkima dán jagáš sešuvnnas Bistevaš forumis vai beassaba čađahit almmolaš konsultašuvnnaid miellahtostáhtaiguin ja álgoálbmogiiguin (mánnodaga miessemánu 14. b. 2012, dii. 15:00 – 18:00).
Vuartasåvva ahte dah göökte nommehtovveme #sjïehtehtidh<n><pl><nom> dïevestjåanghkoem daan jaapetjen sesjovneste åadtjoejægan Vihties forumeste vuj åadtjoejægan byjjes konsultasjovnh lïhtsegenstaatigujmie jïh aalkoeåålmegigujmie tjïrrehtidh (måantam suehpeden 14. b. 2012, ts. 15:#00 – 18<num><sg><nom>:00).
Davviguovllupolitihkka
Noerhtedajvenpolitihke
Presideanta Egil Olli ja ráđđelahttu Marianne Balto oassálasttiiga politihkalaš jahkebealčoahkkimis davviguovllupolitihka birra Olgoriikkadepartemeantta stáhtačállin Torgeir Larseniin.
Presideente Egilen Olli jïh raerielïhtsege Mariannen Balton politihkeles bieliejaepietjåanghkosne mealtan noerhtedajvenpolitihken bïjre #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><sg><gen> staatetjaelijinie Torgeir Larseninie.
Čoahkkin lei Girkonjárggas 8.2.2012, ja Barents-ráđi norgga ovdagoddi lei čoahkkima váldofáddá.
Tjåanghkoe lij Girkonjárgesne 8.2.2012, jïh Barents-raerien nöörjen *ovdagoddi lij tjåanghkoen åejvieaamhtese.
Deattuhuvvui ahte álgoálbmogat lea dehálaš áŋgiruššansuorgi Barents-ovttasbarggus mai Norga maiddái doarju ruđalaččat.
Tjïelkestovvi ahte aalkoeåålmegh vihkeles barkoesuerkie Barents-ektiebarkosne *mai Nöörje aaj dåarjoje ræjhkoeslaakan.
Sámediggi čujuhii ahte hástalus oažžut viidábut politihkalaš searvama álgoálbmogiid bealis lea dušše belohahkii olahuvvon álgoálbmogiid bargojoavkku nannema bokte.
Saemiedigkie tjaatsesti ahte haesteme vijrebelaakan politihkeles #mealtan<adv><der_nomact><n> aalkoeåålmegi bieleste åadtjodh ajve *belohahkii #hïnnedh<vblex><iv><der_ht><vblex><iv><prfprc> aalkoeåålmegi barkoedåehkien nænnoestimmien baaktoe.
Buoret álgoálbmotovddasteapmi regiovdnaráđis lea váldohástalus lagamus áigái.
Buerebe *álgoálbmotovddasteapmi regijovneraeresne lea åejviehaesteme lïhkemes tïjjese.
Sámediggeráđđi áigu bidjat dan johtui dan bokte ahte lasihit teavstta álgoálbmotovddasteapmái Barents-ovttasbarggus dan proseassa oktavuođas maid Olgoriikadepartemeanta lea álggahan ráhkadan dihte ođđa Girkonjárga-julggaštusevttohusa ovdagoddeáigodagas.
Saemiedigkieraerie edtja dam #<n> dejnie bïejedh ahte teekstem lissiehtibie *álgoálbmotovddasteapmái Barents-ektiebarkosne dan prosessen gaskesisnie maam #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><sg><nom> darjomen dïehre aelkiehtamme orre Girkonjárga-deklarasjovneuvtelassen *ovdagoddeáigodagas.
Eará fáttát maid digaštalle ledje ráđđehusa davviguovlludieđáhusa čuovvoleapmi, álgoálbmotdimenšuvdna dan mearrádusas ahte bidjat Arktalaš Ráđi bistevaš čállingotti Romsii, bargu ráđđehusa minerálastrategiijain, ja ON álgoálbmot máilmmikonferánsa 2014:s ja ráhkkanahtti konferánsa Álttás 2013:s.
Jeatjah aamhtesh mej digkiedallin lin reerenassen noerhtedajvenbïevnesen dåeriedimmie, aalkoeåålmehdimensjovne dennie nænnoestahkesne ahte Arktihken raerien vihties sekretarijaatem Romsese bïejedh, #barkedh<vblex><tv><imp><p1><du> reerenassen mineraalenstrategijine, jïh ON:m aalkoeåålmegen eatnemenkonferaanse jaepien 2014 jïh båårestæjja konferaanse Áltesne jaepien 2013.
Presideanta Egil Olli rabai nuppi Barents álgoálbmotkongreassa 10.2.2012 Girkonjárggas, ja jođihii SPR barggu buktit cealkámušaid bargojovkui mii lea hábmen álgoálbmot doaibmaplána áigodahkii 2013-2016, ja Barents álgoálbmotkongreassa loahppajulggaštussii.
Presideente Egilen Olli mubpien #Barents<np><cog><sg><nom> aalkoeåålmehkongressem 10.2.2012 Girkonjárgesne geehpehti, jïh SPR mietiedi barkoem jiehtegh barkoedåahkan buektedh mij aalkoeåålmegen dahkoesoejkesjem boelhkese jaepiej 2013-2016 hammoedamme, jïh Barentsen aalkoeåålmehkongressen minngiegietjiedeklarasjovnese.
Várrepresideanta Láilá Susanne Varsas lei sáhkavuorru davviguovllukonferánssas Arctic Dialogue Nordlándda Universitehtas Bådådjos 21.3.2012.
Mubpieåvtehke Láilá Susannen Varseste lij lahtestimmie noerhtedajvenkonferaansesne Arctic *Dialogue Nordlaanten universiteetesne #Bådåddjo<np><top><sg><ine> 21.3.2012.
Fáddán ledje dat ođđa vejolašvuođat maid juohkinlinjáčoavddus gaskal Ruošša ja Norgga Barentsábis addá.
Aamhtesinie lin dah orre nuepieh mejtie @juohkit<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+linje<n><cmp_sggen><cmp>+tjoevtenje<n><sg><nom> Russlaanten jïh Nöörjen gaskesne Barentsáhpijjesne vadta.
Sihke gaskal stáhtaid, ovttasbargu siskkáldasat oljoindustriijas ja mot dat váikkuhit árbevirolaš ealáhusaide nugo guolásteapmái, álbmogii ja eará beroštusaide.
Dovne staati gaskesne, #laavenjostedh<vblex><iv><imp><p1><du> sisnjielisnie åljaindustrijesne jïh nåtsh dah aerpiesïejhme jieliemassh dijpieh goh göölemem, åålmegem jïh jeatjah ïedtjh.
Várrepresideanta deattuhii earenoamážit mot konsultašuvnnat gaskal stáhta eiseválddiid ja álgoálbmogiid sáhttet buvttahit čovdosa go plánejuvvojit doaimmat mat váikkuhit álgoálbmogiid rivttiid ja beroštusaid.
Mubpieåvtehke aave tjïelkesti nåtsh konsultasjovnh staaten åejvieladtjide gaskesne jïh aalkoeåålmegi #dorjese<n><der_car><adj><comp><attr> tjoevtenjem maehtieh gosse darjomh soejkesjovvieh mah aalkoeåålmegi reaktoeh jïh ïedtjh dijpieh.
Lassin ahte Sámedikkis lea jáhkku guoibmelihtuid huksemii ja ovddidit gulahallama gaskal davviguovlluid iešguđet beroštusaid, das maiddái ahte lea dárbu hukset luohttevašvuođa gaskal riikkaidgaskasaš fitnodagaid, guoskevaš álgoálbmogiid ja gullevaš stáhtaid.
Lissine ahte Saemiedigkien lea vuesiehtimmie guejmielatjkoej tseegkemasse jïh gaskesadtemem gaskesne evtiedieh noerhtedajvi ovmessie ïedtji, desnie aaj ahte lea daerpies bigkedh *luohttevašvuođa gaskenasjonaale sïeltide gaskesne, sjyöhtehke aalkoeåålmegi jïh *gullevaš staati.
Várrepresideanta Láilá Susanne Vars searvvai panelaš rabas digaštallančoahkkimis stáhtaráđiin Jonas Gahr Støriin ON-ovttasbarggu olis Romssa universitehtas 28.3.2012.
Mubpieåvtehke Láilá Susannen Vars paneeletje mealtan gaahpode digkiedimmietjåanghkosne staateraerine Jonas Gahr Størine ON-ektiebarkoen dïere Romsan universiteetesne 28.3.2012.
Áššit maid digaštalle ledje; nákce go ON ain gieđahallat riikkaidgaskasaš hástalusaid? Dárbbahit go mii ON norgga beroštusaid ja árvvuid sihkkarastimii? Man dehálaš lea ON Davviguovlluide? Várrepresideanta dagahii ahte ON álgoálbmotperspektiiva digaštallui dárkilit digaštallančoahkkimis.
Aamhtesh mej digkiedallin lin; buektehte #<pcle> ON:m annje gaskenasjonaale haestemh gïetedalledh? Daarpesjibie #<pcle> mijjieh ON nöörjen ïedtji jïh aarvoej gorredæmman? Man vihkele lea ON Noerhtedajvide? Mubpieåvtehke darjoeji ahte ON:n aalkoeåålmegenperspektijve eensilaakan digkiedimmietjåanghkosne digkiedolli.
Evenášši “ovddimus” soahtegirdiid operašuvdnabása
Evenesen “övtemes” dåaroegirtieh *operašuvdnabása
12.3.2012 lei hálddahuslaš konsultašuvdnačoahkkin Suodjalusdepartemeanttain soahtegirdibása birra, ja makkár váikkuhusat leat jus Evenášši válljejuvvo “ovddimus” operašuvdnabásan soahtegirdiide.
12.3.2012 reerije konsultasjovnetjåanghkoe lij Vaarjelimmiendepartemeentine *soahtegirdibása bïjre, jïh magkeres dïedth leah jis Evenes veeljesåvva “övtemes” *operašuvdnabásan dåaroegirtide.
Bođii ovdan ahte 2 girdi galget leat gearggus birra jándora jagi miehtá.
Fraamme båetieji ahte 2girtieh gelkieh årrodh klaeries bïjre dygnem jaepien mietie.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 38. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 38. bielie 90 bielesne
Dán gearggusvuođa lassin, galgá “ovddimus” bása leat dat báiki mii válljejuvvo vuosttažin iežas soahtegirdiveaga hárjehallamiid čađahemiide.
Daan klaeriesvoeten lissine, edtja “övtemes” *bása årrodh dïhte sijjie mij #voestes<adj><ord><ess> veeljesåvva jïjtjse dåaroegirtijenfaamoen saavremi tjïrrehtimmide.
Ollislaš girdinlohku galgá leat sullii 800 girdinmátkki.
Ellies girtemelåhkoe galka årrodh medtie 800 girtemefealadimmieh.
Sintef ja Forsvarsbygg meroštallamat čájehit ahte dušše guokte vistti mat leat šlápmahearkkit guoskkahuvvojit huksendoaimmaid bokte, ja vuollel 100 šlápmahearkkes visttit leat ollislaččat šlápmaguovllu siskkobealde.
*Sintef jïh Forsvarsbyggen aerviedimmieh vuesiehtieh ahte ajve göökte gåetieh mah leah *šlápmahearkkit tseegkemedarjoeminie sjåavoehtovvieh, jïh vueleli 100 *šlápmahearkkes gåetieh ellies dïpmedajven sisnjelen.
Bealit ledje ovttaoaivilis ahte dát unna doaimmaš mii plánejuvvo Evenášis, unnán vahágahttá sámi beroštusaid.
Bielieh lin sïemes daah onne jåhta mij Evenesesne soejkesjåvva, vaenie saemien ïedtjh irhkie.
Konsultašuvnnaid bokte leat árvvoštallan mot sámi beroštusat galget gozihuvvot čielggadeamis ja makkár vejolaš váikkuhusat soahtegirdibása sáhttá mielddisbuktit sámi kultuvrii ja sámi beroštusaide.
Konsultasjovnine vierhtiedalleme nåtsh saemien ïedtjh edtjieh salkehtimmesne geehtedovvedh jïh magkeres nupies dïedth *soahtegirdibása maahta saemien kultuvrese jïh saemien ïedtjide mealtan buektedh.
Go Evenášši dušše lea áigeguovdil “ovddimus” operašuvdnabásan mas leat unnán doaimmat ja infrastruktuvrrain mii lea heivehuvvon hárjehallamiidda áigodagaid mielde, de árvvoštallet heajos váikkuhusat sámi beroštusaid ektui leat unnin ja nu ahte daid nagoda gieđahallat.
Goh Evenes ajve lea #daaletje<adj><sg><nom> “övtemes” *operašuvdnabásan mesnie vaenie darjomh jïh infrastruktuvrine mij saavremidie boelhki mietie sjïehtelovveme, dellie geerve dïedth saemien ïedtji muhteste vierhtiedellieh årrodh onnine jïh dan ahte dejtie gaegnede gïetedalledh.
Muhto go odne ii leat dábálaš soahtegirdidoaibma Evenášis, de dagaha goitge unna bistevaš doaimmaš rievdadusaid dálá dili ektui.
Mohte gosse daenbiejjien ij leah sïejhme dåaroegirtijendarjome Evenesesne, dellie dorje læjhkan onne vihties darjoemadtje jorkestimmiej daaletje tsiehkien muhteste.
Danne galget sámi beroštusat váldot fárrui viidásit barggus, mii čuovvu huksenáššiid dábálaš bargovugiid gos árvvoštallet šlápmaváikkuhusaid eaŋkilvisttiin detálja- ja huksenplánaid oktavuođas, ja maiddái árvvoštallet báikkálaš váidudandoaimmaid dárbbu ja viidodaga.
Dannasinie edtjieh saemien ïedtjh gujmie vijrebe barkoste vååltedh, mij dåerede tseegkemeaamhtesi sïejhme barkoevuekieh gusnie dïpmedïedth aelhkiengåetijste vierhtiedellieh *detálja- jïh tseegkemesoejkesji gaskesisnie, jïh aaj vierhtiedellieh dajven *váidudandoaimmaid daerpiesvoetem jïh goelpeneståaroem.
Sámi organisašuvnnat
Saemien organisasjovnh
Demokráhtalaš servodat lea sorjavaš aktiivvalaš ja girjás organisašuvdnaeallimis.
Demokraateles siebriedahke lea jearohke eadtjohke jïh trablehke organisasjovnejieliemisnie.
Sámi organisašuvnnat leat deaŧalaš oasálaččat sámi servodaga ovddideamis.
Saemien organisasjovnh vihkele #boelhke<n><adj><comp><attr> saemien siebriedahken evtiedimmesne.
Váldomihttomearri
Åejvieulmiemierie
 Girjás sámi organisašuvdnaeallima bisuheapmi
* Trablehke saemien organisasjovnejielemen tjöödtjestehteme
Strategiija
Strategije
 Váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš geavaheami bokte láhčit diliid girjás organisašuvdnaeallimii.
* Dijpemetsavtshvierhtiej eadtjohke pråvhkoen baaktoe tsiehkieh trablehke organisasjovnejieliemasse laetjiejibie.
Ođđa áššiid almmuheapmi - čuovvoleapmi
Orreaamhtesidiebæjjoehtidh - dåeriedimmie
Mo Sámediggeráđđi lea čuovvolan daid ođđa áššiid, mat almmuhuvvojedje dievasčoahkkima áššis 004/12.
Guktie Saemiedigkieraerie dejtie orre aamhtesh dåeriedamme, mah dïevestjåanghkoen aamhtesisnie 004 bæjjoehtovvin/12.
Evttohus 1: DavviguovIodieđáhus
Uvtelasse 1: *DavviguovIodieđáhus
Sámediggeráđi mielas ii dárbbaš ráhkadit sierra davviguovlodieđáhusa nu mot Badjeolbmuid lista evttoha.
Saemiedigkieraerien mïeleste ij daarpesjh darjodh sjïere noerhtedajvebïevnesem dan nåtsh *Badjeolbmuid læstoe uvtede.
Sámedikki dievasčoahkkin lea ovdal dahkan ovttajienalaš mearrádusaid áššis 49/06 Sámediggeráđi dieđáhus riikkaidgaskasaš áŋgiruššansurggiid birra ja áššis 68/07 Davviguovloovddideami čuovvoleapmi.
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe lea aarebi dorjeme *ovttajienalaš nænnoestahki aamhtesisnie 49/06 saemiedigkieraerieh bïevnese gaskenasjonaalebarkoesuerkiejbïjre jïh aamhtesisnie 68/07:m noerhtedajveevtiedimmieh dåeriedimmie.
Goappašiid áššiin lea vuoigatvuođabealli ja eará bealit mat gasket sámi beroštusaide, čuovvoluvvon davviguovloovddideami ealáhusdimenšuvnnas.
#Gåabpegh<prn><ind><pl><ine><attr> aamhtesinie lea reaktanbielie jïh jeatjah bielieh mah saemien ïedtjide bihkieh, dåeriedovveme noerhtedajveevtiedimmien #jieliemasse<n><cmp_sggen><cmp>#dimesjovne<n><sg><ine>.
Dás duohko čuovvoluvvo davviguovloperspektiiva konkrehta áššiin mat ovddiduvvojit Sámedikki dievasčoahkkimii seamma láhkai go ášši 47/08 Minerálaláhka, ášši 10/09 Goliat huksen, ja ášši 21/10 Sámedikki minerálaplánaveahkki minerálaresurssaid iskkadeapmái ja doaimmaheapmái.
Daelie *duohko noerhtedajveperspektijve konkreete aamhtesinie dåeriedåvva mah Saemiedigkien dïevestjåanghkose seamma nemhtie evtiedovvieh goh aamhtese 47/08 mineraalelaake, aamhtese 10/09 Goliaten bigkem, jïh aamhtese 21/10:m Saemiedigkien mineraalensoejkesjenviehkie mineraalevierhtiej goerehtæmman jïh #darjome<n><der_car><adj><sg><ill>.
Olgoriikkadepartemeanta searvvahii Sámediggeráđi bargui ráđđehusa davviguovlodieđáhusain mii geigejuvvui 18.11.2011.
#Ålkoerïjhkedepartemeente<np><sg><nom> saemiedigkieraeriem Mealtan barkosne reerenassen noerhtedajvebïevnesinie mij geelkesovvi 18.11.2011.
Sámi álgoálbmotdimenšuvdna lea mielde dieđáhusas, ja álgoálbmotrievtti válddahus vuođđun davviguovlopolitihkkii lea aiddolaš.
Saemien aalkoeåålmehdimensjovne mealtan bïevnesisnie, jïh aalkoeåålmehreaktan #buerkiestidh<vblex><tv><imp><p3><sg> våaroeminie noerhtedajvepolitihkese lea *aiddolaš.
Sámediggeráđđi aiddostahtii gulaskuddamis Stuorradikki Olgoriika- ja suodjaluslávdegottis 9.2.2012 ahte dieđáhusa válddahus mii lea vuođđun sápmelaččaid vuoigatvuhtii beassat leat mielde resurssaid hálddašeamis ja iešmearrideapmái áššiin ferte čuovvoluvvot konkrehta oassálastimiin daidda orgánaide, main lea mearridanváldi guolástushálddašeamis ja nannejuvvon sámi stivrejumiin boazodoalu almmolaš hálddašeamis.
Saemiedigkieraerie jïjtjse govledimmiem tjïertesti Stoerredigkien Ålkoerïjhke- jïh vaarjelimmienmoenehtsisnie 9.2.2012:m ahte bïevnesem #buerkiestidh<vblex><tv><imp><p3><sg> mij våaroeminie saemiej reaktese åadtjodh mealtan årrodh vierhtiej reeremisnie jïh jïjtjereeremasse aamhtesinie tjoevere konkreete mealtan årroeminie dejtie orgaanide dåeriedovvedh, mejnie lea nænnoestimmiereaktah göölemenreeremisnie jïh nænnoestovveme saemien *stivrejumiin båatsoen byjjes reeremisnie.
Sámediggeráđđi čuovvola ráđđehusa davviguovlodieđáhusa earret eará bistevaš jahkebeallásaš čoahkkimiiguin Olgoriikadepartemeantta politihkalaš njunnošiiguin.
Saemiedigkieraerie dåerede reerenassen noerhtedajvebïevnesen gaskem jeatjah vihties bieliejaepieklaasetje tjåanghkoejgujmie #Ålkoerïjhkedepartemeente<np><sg><gen> politihkeles njuenehkigujmie.
Dán jagi lea áigumuš lágidit birrabeavdeseminára davviguovlopolitihka birra Sámedikkis mas bovdejuvvojit dat oassálastit maid Badjeolbmuidlista evttoha.
Daan jaepien lea aajkoe öörnedh *birrabeavdeseminára noerhtedajvepolitihkem bïjre Saemiedigkesne mesnie bööresuvvieh dah maam mealtan *Badjeolbmuidlista uvtede.
Evttohus 2: Sámedikki čoahkkinortnet
Uvtelasse 2: Saemiedigkieh tjåanghkoenöörnege
Evttohus lea sáddejuvvon dievasčoahkkinjođihangoddái viidáset meannudeapmái.
Uvtelasse dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsasse vijrebe gïetedæmman seedtesovveme.
Evttohus 3: Sámi ovddastus Ungt Entreprenørskap Norge (Nuorra fitnodeapmi Norggas) stivrii ja fylkkaorganisašuvnnaide
Uvtelasse 3: Saemieh dïedte Ungt Entreprenørskap Norge (Noere *fitnodeapmi Nöörjesne) stuvri jïh fylhkenorganisasjovnide
Lea duohta nu go NSR čujuha ahte Ungt Entreprenørskap/Nuorra ealáhushutkan lea dehálaš doarjjan ealáhushutkanáŋgiruššamis skuvllain.
#Saetnies<adj><sg><nom> dan goh NSR tjaatseste ahte Ungt Entreprenørskapen/noere jieliemassehæhtadimmie lea vihkele dåarjojne jieliemassehæhtadimmieeadtjaldovvemisnie skuvline.
Iskkadeamit čájehit ahte eanet oassi dain nuorain geat leat leamaš mielde oahppi- ja nuoraidfitnodagain, álggahit fitnodagaid rávisolmmožin, dan ektui go dat nuorat geat eai leat searvan dakkár nuoraidfitnodagain.
Danne lea dehálaš eanet áŋggirdit oahppi- ja nuoraidfitnodagaiguin maiddái sámi guovlluin.
Dannasinie lea vihkele jeenjelaakan *áŋggirdit learohke- jïh noerisïeltigujmie aaj saemien dajvine.
Dat váikkuhivččii ahte eanet fitnodagat álggahuvvojit dáin guovlluin.
Nuorra ealáhushutkan Norggas bargá ealáhushutkamiin oahpahusas ja lea guovddáš ja dehálaš aktevra dán oktavuođas.
Noere jieliemassenhæhtadimmie Nöörjeste jieliemassehæhtadimmine ööhpehtimmesne barka jïh lea jarnge jïh vihkeles aktööre daennie gaskesisnie.
Sámedikki 2012 bušeahtas lea várrejuvvon 100 000 ru njuolggodoarjja Nuorra ealáhushutkamii Norggas.
Saemiedigkien jaepien 2012 beetnehsoejkesjisnie bïedtesovveme 100 000 kr. rïektedåarjege Noere jieliemassehæhtadæmman Nöörjesne.
Ruhta galgá geavahuvvot oahppofitnodagaid ovddideapmái main lea sámi sisdoallu ealáhushutkamis.
Beetnege edtja learoesïelti evtiedæmman åtnasovvedh mejnie lea saemien sisvege jieliemassenhæhtadimmesne.
Dan vuođul áigu Sámediggeráđđi váldit oktavuođa Nuorra ealáhushutkan Norggain ja lagabut digaštallat mot dat ruhta galggašii geavahuvvot.
Danmietie edtja Saemiedigkieraerie gaskesem vaeltedh Noere jieliemassenhæhtadimmie Nöörjijste jïh *lagabut digkiedallijibie nåtsh dïhte beetnege edtja åtnasovvedh.
Dasa lassin lea vuogas digaštallat mot Nuorra ealáhushutkan sáhttá nannet iežas sámi gelbbolašvuođa ja mot organisašuvdna sáhttá ovttasbargat Sámedikkiin.
Dïsselissine lea sjiehtele digkiedalledh nåtsh Noere jieliemassehæhtadimmie maahta jïjtjse saemien maahtaldahkem nænnoestidh jïh nåtsh organisasjovne maahta Saemiedigkine laavenjostedh.
Evttohus 4: Sámi e-girji áŋgiruššan
Uvtelasse 4: Saemieh #e<n><abbr><cmp><guio>gærja eadtjaldovveme
Sámediggi atná deaŧalažžan sihkkarastit sámegielat fága- ja čáppagirjjálašvuođa sámi álbmogii.
Saemiedigkie vihkielinie åtna saemiengïeleh faage- jïh heevehtslitteratuvrem saemien åålmegasse gorredidh.
Ođđa teknologiija ovddideapmi iešguđet digitála vuođđovuogádagain ja neahttavuđot gulahallan rahpá ođđa vejolašvuođaid.
Orre teknologijem evtiedidh ovmessie digitaale våaromesysteemine jïh gaskeviermievåaromen gaskesadteme orre nuepieh geehpehte.
Sámediggeráđđi lea bargagoahtán kulturdieđáhusain, mii galgá leat láidesteaddjin Sámedikki kulturpolitihkkii.
Saemiedigkieraerie kultuvrebïevnesinie barkegåateme, mij galka årrodh *láidesteaddjin Saemiedigkien kultuvrepolitihkese.
dieđáhus galgá earret eará gieđahallat boahttevaš kulturpolitihka mihttomeriid, strategiijaid ja áŋgiruššansurggiid, ja earret eará gieđahallat mo láhčit dilálašvuođaid dasa ahte sihke sámi álbmot ja álbmot muđui galget sáhttit ráhkadit, gaskkustit ja vásihit kultuvrra ja dáidaga.
bïevnese edtja gaskem jeatjah båetije kultuvrepolitihken ulmieh gïetedalledh, strategijh jïh barkoesuerkieh, jïh gaskem jeatjah gïetedallijibie guktie nuepieh dïsse laetjiejibie ahte dovne saemien åålmegen jïh åålmegen voen edtjieh maehtedh darjodh, kultuvrem jïh tjeahpoem åvtese buektedh jïh dååjrehtalledh.
Áigumuš lea dieđáhusa meannudit lávdegodde- ja dievasčoahkkis čuoŋománus 2013.
Aajkoe bïevnesen gïetedidh moenehtse- jïh *dievasčoahkkis *čuoŋománus 2013.
Go dieđáhus meannuduvvon boahtte jagi, de eai leat váikkuhusat bušehttii ovdal 2014:s.
Gosse bïevnese gïetedovveme båetijen jaepien, dellie eah leah dïedth beetnehsoejkesjasse aarebi jaepien 2014.
Sámediggi sáhttá árvvoštallat e-girje áŋgiruššama kulturdieđáhusbarggu oktavuođas.
Saemiedigkie maahta vierhtiedalledh *e-girje eadtjaldovvemen kultuvrebïevnesenbarkoem gaskesisnie.
Evttohus 5: Giellajahki 2013
Uvtelasse 5: Gïelejaepie 2013
Sámediggeráđđi lea váldán oktavuođa Språkåret 2013:in čielggadan dihte mot sáhtášii lagabut ovttasbargat giellajagi čalmmustahttima ektui.
Saemiedigkieraerie gaskesem vaalteme *Språkåret 2013:ine tjïelkedimmien dïehre nåtsh maahta *lagabut gïelejaepien vååjnesasse bïejemen muhteste laavenjostedh.
Sámediggeráđđi áigu boahtte dievasčoahkkimis raporteret eambbo ovttasbarggu birra.
Saemiedigkieraerie edtja båetije dïevestjåanghkosne jeenjebe ektiebarkoen bïjre reektedh.
Sámediggeráđđi lea duhtavaš go Bargiidbellodaga nubbinjođiheaddji ja parlamentáralaš jođiheaddji oaidniba man dehálaš ja árvosaš lea ahte maiddái sámi mánát ja nuorat ožžot bivnnuhis mánáid- ja nuoraidgirjjálašvuođa nugo Harry Potter girjjiid sámegillii, mii movttiidahtášii lohkanmovtta ja sámegiela geavaheami.
Saemiedigkieraerie madtjele gosse Bargijekrirrien mubpieåvtehken jïh parlamentarihkeles juhtiehtæjjam vuejniejægan man vihkele jïh *árvosaš lea ahte aaj saemien maanah jïh noerh åadtjoeh byögkeles maanaj- jïh noerilitteratuvren goh Harry Potteren gærjaj saemiengïelese, mij lohkemebïevsterh jïh saemiengïelen pråvhkoem eadtjaldahta.
Ráđđi lea ovdal čujuhan dan kulturdepartementii, ja áigu ain čuovvolit dan departemeantta gulahallamiin.
Raerie lea aarebi dan kulturdepartemeentese tjaatsestamme, jïh edtja annje dam departemeentem gaskesadteminie dåeriedidh.
Jorgalemiid ruhtadeami, ovdamearkka dihte Harry Pottera sámegillii, ferte čielggadit ahte livččii go dat heiven oktan sámi prošeaktan Giellajagi 2013 vuollái.
Jarkoestimmiej beetnehdåarjoen, vuesiehtimmien dïehre Harry Potterem saemiengïelese, tjoevere tjïelkedidh ahte #<pcle> dïhte aktine saemien prosjeektine Gïelejaepien sååjhteme jaepien2013 voelijasse.
Evttohus 6: Sámegiela bearráigeahččan-, bagadan- ja diehtojuohkin orgána – sámegiela áittardeaddji
Uvtelasse 6: Saemiengïelh vuartasjimmie-, buerkiestimmie- jïh bïevnesjoekedimmien orgaanen – saemiengïelen vaaksjovmeorgaane
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis ahte váidinortnet mii dál lea sámelágas, ii doaimma.
Saemiedigkieraerie sïemes ahte gïelkerdimmieöörnegem mij daelie lea saemienlaakesne, ij juhtieh.
Danne lea sámediggeráđđi sámegiela čielggadeamis bidjan gažaldaga bearráigeahččan- ja váidinortnega birra.
Dannasinie saemiedigkieraerie saemiengïelen salkehtimmesne gyhtjelassem bïejeme vuartasjimmie- jïh gïelkerdimmieöörnegen bïjre.
Mii háliidit digaštallama sámediggeáirasiid gaskkas dan birra ahte makkár bearráigeahččan- ja váidinortnega galgá Sámediggi geahččalit oččodit sámelága giellanjuolggadusaide.
Mijjieh digkiedimmiem sïjhtijibie saemiedigkiesaadthalmetji gaskesne dan bïjre ahte magkeres vuartasjimmie- jïh gïelkerdimmieöörnegem edtja Saemiedigkie voejhkelidh saemienlaakem gïelenjoelkedasside åådtjedidh.
Man muddui suohkanat nákcejit čuovvut sámelága giellanjuolggadusaid galgá maid leat fáddán čuovvolančoahkkimiin mat Sámedikkis galget leat hálddašanguovllu suohkaniiguin ovttasbargošiehtadusaid birra.
Man tïjjese tjïelth dåeriedidh buektiehtieh saemienlaaken gïelenjoelkedassh edtja aaj årrodh aamhtesinie dåeriedimmietjåanghkojne mah Saemiedigkien gelkieh årrodh reeremedajven tjïeltigujmie ektiebarkoelatjkoej bïjre.
Evttohus 7: Guorahallat - sámegiela bálvalusa sámi ásahusain maid Sámediggi ruhtada
Uvtelasse 7: Goerehtallijibie - saemiengïelen dïenesjem saemien institusjovnine mejtie Saemiedigkie laevehte
Sámediggeráđđi ii hálit dál guorahallagoahtit sámegiela bálvalusaid ásahusain maid Sámediggi lea mielde ruhtadeame.
Ij sïjhth saemiedigkieraerie daelie saemiengïelen dïenesjh institusjovnine goerehtallegåetedh mejtie Saemiedigkie mealtan laeviehtidh.
Sámelága giellanjuolggadusat gusket stáhta, fylkkasuohkaniid ja suohkaniid ásahusaide sámegiela hálddašanguovllus.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh dijpieh staaten, fylhketjïelti jïh tjïelti institusjovnh saemiengïelen reeremedajvesne.
Dain lea buohkain ovddasvástádus bálvalit álbmoga guovtti gillii, sámegillii ja dárogillii.
Dejnie lea gaajhkesi dïedte åålmegem göökten gïelese hoksehtidh, saemiengïelesne jïh daaroengïelesne.
Sámediggi juolluda guovttegielalašvuođadoarjaga gokčan dihte goluid mat čuvvot guovtti gillii
Saemiedigkie gööktengïelehvoetendåarjoem gaptjemen dïehre laevehte maaksoeh mah göökten gïelese dåeriedieh
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 40. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 40. bielie 90 bielesne
bálvaleamis.
hoksehtimmesne.
Dat guoská 10 suohkanii ja 4 fylkasuohkanii mat leat namuhuvvon sámelága láhkaásahusain.
Dïhte 10 tjïeltem jïh 4 fylhketjïeltem dæjpa mah saemienlaakem laakenjoelkedassine moenesovveme.
Stáhta gokčá goluid mat čuvvot guovtti gillii bálvaleamis stáhtalaš ásahusain.
Staate maaksoeh gaptja mah göökten gïelese hoksehtimmesne staateles institusjovnine dåeriedieh.
Sámediggi sádde juohke jagi juolludanreivviid ásahusaide, museaide, kulturviesuide j.e.
Saemiedigkie fïerhten jaepien dievtieprievieh institusjovnide seedtie, museumide, kultuvregåetide j.e.
mat ožžot njuolggodoarjagiid Sámedikki bušeahtas.
mah rïektedåarjegh Saemiedigkien beetnehsoejkesjistie åadtjoeh.
Juolludanreivvet hábmejuvvojit Sámedikki bušeahta mielde, ja earenoamážit bušeahta 17.
Dievtieprievieh Saemiedigkien beetnehsoejkesjen mietie hammoedovvieh, jïh aave beetnehsoejkesjen 17.
č.
*č.
mielde.
mealtan.
Sámedikkis lea jahkásaš bušeahttadohkkeheamis vejolašvuohta bidjat gáibádusaid ásahusaide ulbmilolahusa eavttuid bokte.
Saemiedigkesne lea fïerhtenjaapetje beetnehsoejkesjejååhkesjimmesne nuepie krïevenassh institusjovnide bïejedh *ulbmilolahusa moenemetsiehkine.
Dás sáhttá maid bidjat gáibádusaid sámegiela geavaheami ektui.
Daelie maahta aaj krïevenassh saemiengïelen pråvhkoen muhteste bïejedh.
Evttohus 8: Gudnejahttit – lasihan sámegiela geavaheaddjilogu
Uvtelasse 8: Heevehtibie – saemiengïelen utnijenlåhkoem lissehtem
Sámediggeráđđi lea dieđusge ilus dáid olbmuid áŋgiruššama dihte.
Saemiedigkieraerie lea hævvi aavosne daaj almetji eadtjaldovvemen dïehre.
Seammás oaivvilda Sámediggi ahte šaddá váttisin gudnejahttit dušše ovtta joavkku, go dat guođášii olu earáid.
Seammasïenten Saemiedigkie jeahta ahte geervine sjædta heevehtidh ajve akten dåehkiem, gosse dïhte jïjnje jeatjabidie laahpa.
Sámedikki giellamovttiidanbálkkašupmi galgá juhkkojuvvot 2013:s.
Saemiedigkien *giellamovttiidanbálkkašupmi edtja jaepien 2013 jovkesovvedh.
Dan oktavuođas áigu sámediggeráđđi ávžžuhit sáddet sisa evttohusaid gii dan bálkkašumi galggašii oažžut.
Dennie gaskesisnie edtja saemiedigkieraerie haestedh sïjse uvtelassh seedtedh gie dam åasam edtja åadtjodh.
Sámediggeráđđi oaivvilda maiddái ahte giellajagi 2013 oktavuođas sáhttá obbalaččat gudnejahttit buohkaid geat earenoamážit áŋgiruššet sámegiela ovddas
Saemiedigkieraerie aaj jeahta ahte gïelejaepien jaepien 2013 gaskesisnie maahta *obbalaččat gaajhkesidie heevehtidh gïeh aave saemiengïelen åvteste eadtjalduvvieh
Evttohus 9: Oljo- ja gássa resursadivadat Sámi rittuguovllu oljo- ja gássabohkanrusttegiin
Uvtelasse 9: Ålja- jïh gaassen *resursadivadat Saemien gaedtiendajven ålja- jïh gaassebååremdimmiebægkojne
Sámediggeráđđi doalaha daid oainnuid mat bohte ovdan dievasčoahkkinmeannudeamis Áššis 10/09 Goliat huksen.
Saemiedigkieraerie dejtie vuajnojde utnehte mah fraamme dïevestjåanghkoegïetedimmeste aamhtesistie båetiejin 10 #09<n><pl><nom> Goliaten tseegkemen.
Dain konsultašuvnnain mat dasto čuvvo gaskal Oljo- ja energiijadepartemeantta ja Sámedikki, eai juksan bealit ovttamielalašvuođa das ahte ásahit álgoálbmotfoandda oljodoaimmaid oktavuođas ii ge das ahte leat go sápmelaččain sierra vuoigatvuođat oljoresurssaide.
Dejniekonsultasjovnine mah dehtie minngede gaskesne dåeriedin Ålja- jïh energijendepartemeentem jïh Saemiedigkiem, idtjin jaksh bielieh sïemesvoeten desnie ahte tseegkedh aalkoeåålmegenfåanten åljadarjomi gaskesisnie ij aaj desnie ahte leah gosse saemiej sjïere reaktah åljavierhtide.
Sámediggeráđđi čuoččuha ain dan prinsihpa ahte sámi álbmogis lea álbmotrievtti vuođul vuoigatvuođat oljoresurssaide Barentsábis.
Saemiedigkieraerie annje damprinsïhpem bagkese ahte saemien åålmegen lea åålmehreaktan mietie reaktah åljavierhtide Barentsáhpijjesne.
Sámediggeráđđi oaivvilda ain ahte álgoálbmotperspektiiva galgá čujuhit mo vuoitu Barentsábi oljodoaimmain galgá juogaduvvot, ja lea evttohan ahte oassi vuoittus galgá biddjojuvvot álgoálbmotfondii váikkuhangaskaoapmin servodat- ja ealáhusovddideapmái davvin.
Saemiedigkieraerie annje jeahta ahte aalkoeåålmegenperspektijve edtja tjaatsestidh guktie aevhkie Barentsáhpijjen åljadarjoeminie edtja joekedovvedh, jïh uvtedamme ahte boelhke aevhkeste galka aalkoeåålmegenfåantese bïejesovvedh dïedtetsavtshvierhtine siebriedahke- jïh jieliemassenevtiedæmman noerhtene.
Sámediggeráđđi čuoččuha dieđusge ahte vejolaš sámi vuoigatvuođat mat gahččet eret go ealáhusdoaimmat lassánit, galget buhtaduvvot ollásit.
Saemiedigkieraerie bagkese hævvi ahte nupies saemien reaktah mah destie gehtjieh goh jieliemassendarjomh læssanieh, edtjieh *buhtaduvvot ellieslaakan.
Plána- ja huksenlága 16.
Soejkesje- jïh tseegkemelaaken 16.
kapihtal bággolonisteami birra fuolaha dan doaimmaid oktavuođas gáttis.
kapihtele *bággolonisteami bïjre dennie darjoemidie gaskesisnie gaedtesne sujhtie.
Muhto oljolága 8.
Mohte åljalaaken 8.
kapihtal sihkkarastá buhtadusa daid ekonomalaš massimiid oktavuođas maid oljodoaimmat dagahit guolásteddjiide go doaibma váldá bivdosajiid, dahje mielddisbuktá nuoskkideami ja buktá bázahasaid dahje go rusttet dahje doaibmabidju oljodoaimma geažil mielddisbuktá vahága.
kapihtele refusjovnem daj ekonomeles dassemi gaskesisnie gorrede maam åljadarjomh göölijidie darjoeh goh darjome væjroesijjieh vaalta, jallh deerjemem mealtan buakta jïh beetsuvh buakta jallh gosse bægkoe jallh råajvarimmie åljadarjomen dïete goerpem mealtan buakta.
Ráđđehusa 18.11.2011 mannosaš davviguovlodieđáhusas daddjojuvvo ahte lassánan árvoháhkan davvin galgá dáhpáhuvvat dainna lágiin mii bearráigeahččá álgoálbmogiid.
Reerenassen 18.11.2011 asketje noerhtedajvebïevnesisnie jeahtasåvva ahte læssanamme aarvoeskaepiedimmie noerhtene edtja dejnie vuekine sjugniehtovvedh mij aalkoeåålmegh vuartesje.
Sámediggeráđđi bargá dainna ulbmiliin ahte galget ráhkaduvvot lágat mat sihkkarastet ahte deattuhuvvo deasta sámi kultuvrii, mat sihkkarastet konsultašuvnnaid maid vuođul sáhttá addit mieđáhusa dieđuid vuođul mat leat addojuvvon ovddalgihtii, mat sihkkarastet oasi daid ovdduin mat bohtet go ávkkástallojuvvo dakkár resurssaiguin maid stáhta čuoččuha ahte dat eaiggáduššá.
Saemiedigkieraerie dejnie ulmine barka ahte edtjieh dorjesovvedh laakh mah gorredieh ahte tjïelkeståvva *deasta saemien kultuvrese, mah konsultasjovnh gorredieh mej mietie maahta vedtedh *mieđáhusa daajroej mietie mah åvtelhbodti vadtasovveme, mah boelhkem dejtie gorredieh *ovdduin mah båetieh gosse dagkeres vierhtiejgujmie nåhtadåvva mejtie staate bagkese ahte dïhte åtna.
Viidáseappot bargá Sámediggeráđđi dainna ulbmiliin ahte daidda geain lea vuoigatvuohta álgoálbmogiid eatnamiidda ja resurssaide, galgá addojuvvot kapasitehta ja gelbbolašvuohta nu ahte sii sáhttet šiehtadit buriid čovdosiid ealáhusoassálastiiguin.
Vijriebasse saemiedigkieraerie Dejnieulmine barka ahte dejtie giej lea reakta aalkoeåålmegi eatnamidie jïh vierhtide, edtja vadtasovvedh kapasiteete jïh maahtaldahke dan ahte dah maehtieh buerie tjoevtenjh #jieliemasse<n><cmp_sggen><cmp>#mealtan<adv><der_nomag><n> nååhtedidh.
Dán perspektiivva áigu Sámediggeráđđi fas ovddidit ráđđehussii vuosttaš čoahkkimis oktiiordnenforumas maid olgoriikaministtar jođiha ja mas sámediggepresideanta, ja Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku fylkkaráđđejođiheaddjit leat mielde.
Daam perspektijvem edtja Saemiedigkieraerie viht reerenassese voestes tjåanghkosne evtiedidh *oktiiordnenforumas maam ålkoerïjhkenministere mietede jïh mesnie saemiedigkiepresideente, jïh Nordlaanten, Romsan jïh Finnmaarhken fylhkenraeriejuhtiehtæjjah mealtan.
Áigumuš lea čoahkkima doallat Álttás 11.5.2012, ja váldofáddán galget leat oalgeváikkuhusat go ealáhusdoaimmat lassánit davvin ja gelbbolašvuođa- ja oahppodárbu riikkaoasis.
Aajkoe lea tjåanghkoem Áltesne utnedh 11.5.2012, jïh åejvieaamhtesinie gelkieh årrodh åelkiedïedth goh jieliemassendarjomh noerhtene læssanieh jïh maahtaldahken- jïh #learoe<n><cmp_sgnom><cmp>daerpies rïjhkenboelhkesne.
Evttohus 10: VIVAT - sámegillii
Uvtelasse 10: VIVAT - saemiengïelese
VIVAT lea ovttasbargu Davvi-Norgga universitehta buohcciviesu ja riikka regionála resursaguovddáža gaskka veahkaválddi, traumáhtalaš huša ja iešsoardineastadeami ektui (RVTS).
VIVAT ektiebarkoe Noerhte-Nöörjen universiteeten skïemtjegåetien jïh rïjhken regionaale vierhtiejarngen gaskemsh *veahkaválddi, *traumáhtalaš *huša jïh *iešsoardineastadeami moenemetseahkan (*RVTS).
Hálddahus lea RVTS Davvin oktavuođas.
Reereme lea *RVTS Davvinen gaskesisnie.
VIVAT lea earret eará kvalifiseren ollu terapevttaid Sámi Našuvnnalaš gealboguovddáža psykalaš dearvvašvuođadikšumis (SANAG).
VIVAT gaskem jeatjah *kvalifiseren jïjnjen *terapevttaid Saemien nasjonaale maahtoejarngen psykeles verviesvoetengïetedallemisnie (SÁNAG).
Sámediggeráđi mielas lea buorre evttohusa ahte heivehit VIVAT kurssain sámi gillii, kultuvrii, ja áigu váldit ášši ovdan Dearvvašvuođadirektoráhtain, mas lea váldoovddasvástádus dán barggus.
Saemiedigkieraerien mïeleste lea buerie uvtelassem ahte VIVATen kursine saemien gïelese sjïehtehtidh, kultuvrese, jïh edtja aamhtesem fraamme vaeltedh #Dearvvašvuođadirektoráhta<np><pl><gen>, mesnie lea åejviedïedte daennie barkosne.
Sámediggi ii sáhte heivehišgoahtit kurssa maid mii eat eaiggáduša.
Ij maehtieh saemiedigkie kursem #sjïehtehtidh<vblex><tv><der_inchl><vblex><inf> maam ibie mijjieh utnieh.
Evttohus 11: Sámi giella ja riektesihkarvuohta
Uvtelasse 11: Saemieh gïele jïh reaktoevihtiesvoete
Sámediggeráđđi áigu guorahallat dáid áššečuolmmaid barggu oktavuođas gielladieđáhusain.
Saemiedigkieraerie edtja goerehtalledh daaj aamhtesentjoelmi barkoem gaskesisnie gïelebïevnesinie.
Evttohus 12: Sámediggi ferte meannudit Eurohpačielggadeami
Uvtelasse 12: Saemiedigkie tjoevere #Europa<np><top><cmp_sgnom><cmp>salkehtimmiem gïetedidh
Ráđđehus nammadii 07.01.10 dutkanvuđot, almmolaš lávdegotti geahčadit vásihusaid EEO-šiehtadusa ektui ja eará šiehtadusaid ektui EO:in.
Reerenasse 07.01.10 dotkemevåaromem nommehti, byjjes moenehtsem dååjrehtsh gïehtjedidh *EEO-latjkoenmuhteste jïh jeatjah latjkoej muhteste *EO:im.
Lávdegoddi ovddidii raporttas almmolaš čielggadusa hámis ođđajagemánu 17. b. 2012 (NOU (2012:2) "Utenfor og innenfor - Norges avtaler med EU." Čielggadusas čilgejuvvojit ja analyserejuvvojit Norgga šiehtadusat EO:in nugo dat leat ovdánan áigodagas jagi 1992 rájes jagi 2011 lohppii.
Norgga oktavuohta EO:ii lea dál regulerejuvvon ollu šiehtadusaid bokte.
Nöörjen gaskese *EO:ij lea daelie reguleerh jïjnje latjkojne.
Stuorámus lea EEO-šiehtadus.
Stoeremes lea *EEO-latjkoe.
Dasto lea Norga dahkan máŋga eará šiehtadusa EO:in.
Dehtie minngede Nöörje gelliem jeatjah latjkoeh dorjeme *EO:im.
Lávdegotti bargun lea leamaš čielggadit buot šiehtadusaid mat Norggas dál leat EO:in.
Moenehtsen barkojne orreme gaajhkide latjkojde tjïelkedidh mah Nöörjesne daelie leah *EO:im.
Ulbmilin lea válddahit ollislašvuođa Norgga ja EO gaskasaš oktavuođas, movt dat lea ovdánan, ja makkár váikkuhusat das leat norgga servodahkii.
Ulmine lea elliesvoetem buerkiestidh Nöörjen jïh *EO gasngesadtje gaskesisnie, guktie dïhte åvtenamme, jïh magkeres dïedth desnie leah nöörjen siebriedahkese.
Raporta lea dál sáddejuvvon almmolaš gulaskuddamii ja áigemearri buktit cealkámuša lea 06.05.12.
Reektehts daelie byjjes govledæmman seedtesovveme jïh tïjjemierie jiehtegem buektedh lea 06.05.12.
Ráđđehus áigut ovddidit dieđáhusa Stuorradiggái čakčat.
Reerenasse edtjijibie bïevnesem Stoerredægkan evtiedidh tjaktjege.
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis ahte lea deaŧalaš ovddidit sámi beroštumiid maiddái Eurohpá politihka oktavuođas, ja dieinna lágiin sihkkarastit ja ovddidit sámi beroštumiid.
Saemiedigkieraerie sïemes ahte vihkele evtiedidh saemien ïedtji aaj Europan politihken gaskesisnie, jïh duejnie vuekine gorredibie jïh saemien ïedtjh evtiedibie.
Sámediggi ferte dattetge álohii dahkat politihkalaš válljemiid dan ektui masa geavahit vátna resurssaid, ja vuoruhit áššiid ja ovdánanvugiid main lea stuorámus beaktu ja bohtosat.
Saemiedigkie tjoevere darhkan iktegisth politihkeles veeljemh dan muhteste darjodh mïsse madtege vierhtieh utniejibie, jïh aamhtesh jïh evtiedimmievuekieh prijoriteradieh mejnie lea stoeremes effekte jïh illedahkh.
Sámediggeráđi mielas lea dárbu váldit vuhtii dan mii addá buoremus bohtosa ja danne áigu dárkilit árvvoštallat makkár gulaskuddamiidda lea deaŧalaš geavahit návccaid.
Saemiedigkieraerien mïeleste lea daerpies #<adv> dam seatadidh mij bööremes illedahkem vadta jïh dannasinie edtja eensilaakan vierhtiedalledh magkeres govledimmide vihkele faamoeh utnedh.
Evttohus 13: Sámediggeráđđi ferte váikkuhit gávdnat čovdosiid sámi vuođđoealáhusaid areálageavaheapmái Ivgus
Uvtelasse 13: Saemiedigkieraerie tjoevere gaavnedh dijpedh tjoevtenjh saemien våaromejieliemassi goelpeneståaroenpråvhkoem Ivgusne
Čájeha ahte eanadoallu Ivggu suohkanis lea ovdáneamen positiivvalaččat.
Vuesehte ahte laanteburrie Ivgun tjïeltesne positijvelaakan åvteneminie.
Sámediggi lea ruhtadan sihke mašiinnaid, ođđa visttiid ja viiddis huksemiid doaluin dan rájes go Ivgu šattai doaibmaguovllu oassin.
Saemiedigkie laeviehtamme dovne domhph, orre gåetieh jïh vijries tseegkemh arrangemeentesne dan raejeste gosse Ivgu vierhkiedajven boelhkine sjïdti.
Ivgu lea jahkásaččat ožžon birrasii 2 miljon ru eanadoalloulbmiliidda Sámedikkis.
Ivgu fïerhten jaepien byjresasse åådtjeme 2 millijovne kr. laanteburrieulmide Saemiedigkeste.
Doaluid viiddideami oktavuođas leat eanadoallit ráhkadan ođđa eatnamiid ja áigumuššan lea ráhkadit vel eanet.
Arrangemeenten vijriedimmien gaskesisnie laanteburrieh orre eatnemh dorjeme jïh aajkojne lea annje darjodh jeenjebe.
Dađi mielde go mii diehtit de lea Boazodoallohálddašeapmi cuiggodan váilevaš áššemeannudeami ja lea buktán vuostecealkámuša plánaide golggotmánus 2011.
*Dađi mealtan goh mijjieh daejriejibie dellie båatsoereereme fååtesæjja aamhtesh gïetedallemem åajvahtahteme jïh buakteme *vuostecealkámuša soejkesjidie golken 2011.
Areálaplánaáššit meannuduvvojit plána- ja huksenlága mielde, ja dasa movt áššiid galgá meannudit leat ráhkaduvvon čielga njuolggadusat.
Goelpeneståaroensoejkesjenaamhtesh gïetedovvieh soejkesje- jïh tseegkemelaaken mietie, jïh nehkelh guktie aamhtesh edtja gïetedidh årrodh dorjesovveme tjïelke njoelkedassh.
Sámediggi ii lea oasálaš áššis ja danne ii sáhte seaguhit iežas áššemeannudeapmái.
Ij saemiedigkie lea boelhken aamhtesistie jïh dannasinie ij maehtieh jïjtjemse pleentedh aamhtesh gïetedallemasse.
Sámediggeráđđi áigu dattetge oppalaš vuođuin láhčit positiivvalaš ovdáneami sihke eanadoalus ja boazodoalus.
Saemiedigkieraerie edtja darhkan *oppalaš våaroeminie positijve evtiedimmiem laetjedh dovne laanteburresne jïh båatsosne.
Evttohus 14: Áŋgiruššan háhkat eanet sámi sadjásašruovttuid
Uvtelasse 14: Eadtjaldovvemh jeenjelaakan saemien sæjjasadtjengåetieh skååffijibie
Sámediggeráđđi lea guhkes áiggi bargan sámi mánáid vuoigatvuođaid ja dárbbuid gozihemiin, ja lea juo jagi 2007 rájes árjjalaččat bargan dan ala ahte sámi mánáid rievttit, geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas, galget ollašuhttojuvvot dan ektui ahte besset gozihit kultuvrraset, ja hállat gielaset.
Saemiedigkieraerie guhkiem barkeme saemien maanaj reaktaj jïh daerpiesvoeti geehtedimmine, jïh joe jaepien 2007 raejeste eadtjohkelaakan dejnie barkeme ahte saemien maanaj reaktoeh, gïeh maanavaarjelimmien hoksesne, edtjieh dan muhteste tjïrrehtovvedh ahte åadtjoeh jïjtjsh kultuvrem geehtedidh, jïh jïjtjsh gïelem soptsestidh.
Dalle go mánná gártá biebmoruktui, de ferte dohkálaččat vuhtii váldit máná kulturduogáža, ja ferte láhčit diliid nu ahte mánná sáhttá ovddidit sihke giela ja kultuvrra.
Delliegoh maana jieliehtimmiegåatan sjædta, dellie tjoevere sjiehteleslaakan #<adv> maanan kultuvreduekiem seatadidh, jïh tjoevere tsiehkieh dan laetjedh ahte maana maahta dovne gïelem jïh kultuvrem evtiedidh.
Danne lea min mielas hui deaŧalaš ahte leat sámegielat biebmoruovttut.
Dannasinie lea mijjen mïeleste dan vihkele ahte leah saemiengïeleh jieliehtimmiegåetieh.
Buf-etáhtas Biebmoruoktobálvalusa bokte lea ovddasvástádus biebmoruovttuid háhkamis.
*Buf-etaatesne *Biebmoruoktobálvalusa gåaskoen dïedte jieliehtimmiegåetiej skååffemisnie.
Dain leat rekrutterenkampánjjat birra jagi, ja fokus 2012:s lea sámegielat biebmoruovttuid rekrutterema ektui.
Dejnie leah *rekrutterenkampánjjat bïjre jaepiem, jïh fokuse jaepien2012 lea saemiengïeleh jieliehtimmiegåetiej dåårrehtimmien muhteste.
Sámediggeráđis ii leat váldi hábmet ja álggahit dán lágan rekrutterenkampánjjaid.
Saemiedigkieraerien ij leah stilleme hammoedidh jïh daam aelkiehtidh #dagkeres<adj><sg><acc> *rekrutterenkampánjjaid.
Mii leat dattetge váldán oktavuođa Biebmoruoktobálvalusain ja jearran mainna lágiin sii barget.
Mijjieh darhkan gaskesem vaalteme *Biebmoruoktobálvalusain jïh gihtjemen mejnie vuekine dah berkieh.
Sii muitalit ahte otnáš nammii leat máŋga sámi biebmoruovttu, muhto dat eai geavahuvvo.
Dah soptsestieh ahte daanbeajjetje nommese leah gellie saemieh jieliehtimmiegåetien, mohte dah eah utnieh.
Unnán bohtet ohcamat sámi biebmoruovttuide, ja sii vásihit dávjá ahte sámi biebmoruovttut, mat eai geavahuvvo, váldet badjelasaset eará ja ođđa doaimmaid.
Vaenie ohtsemh saemien jieliehtimmiegåetide båetieh, jïh dah daamhtah dååjrehtellieh ahte saemien jieliehtimmiegåetieh, mah eah utnieh, bijjeli vaeltieh jeatjebem jïh orre darjomh.
Dát lea šállošahtti.
Daate lea *šállošahtti.
Danne háliida Biebmoruoktobálvalus oažžut ovttasbarggu Sis-Finnmárkku bearašsuodjalankantuvrrain, man bargun lea earret eará doaibmat gelbbolašvuođaguovddážin sámi
Dannasinie sæjhta *Biebmoruoktobálvalus ektiebarkoem åadtjodh Sis-Finnmárkun #fuelhkie<n><cmp>#vaarjelidh<vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>kontovrine, man barkojne lea gaskem jeatjah juhtedh #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>jarngine saemiem
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 42. siidu 90 siiddus álbmoga várás.
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 42. bielie 90 bielesne åålmegasse.
Doivot ahte dát ovttasbargu dagahivččii dan ahte eambbogat ohcalivčče sámi biebmoruovttu.
Evttohus 15: Váikkuhusaid guorahallan daidda gielddaide mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus
Uvtelasse 15: Dïedti salkehtimmien dejtietjïeltide mah mealtan saemiengïelen reeremedajvesne
Sámediggi doarju evttohusa ja áigu geahčadit vejolašvuođaid várret ruđaid dása Sámedikki 2013 bušeahtas suokkardit váikkuhusaid gielddaide mat gullet sámegiela hálddašanguvlui.
Saemiedigkie uvtelassem dåårje jïh edtja nuepieh bïedtedh beetnegh gïehtjedidh daase Saemiedigkien jaepien 2013 beetnehsoejkesjisnie dïedth tjïeltide goerehtalledh mah saemiengïelen reeremedajvese guvlieh.
Dáinna lágiin áigu Sámediggi čalmmustahttit daid buriid váikkuhusaid maid searvan sámegiela hálddašanguvlui buvttiha.
Daejnie vuekine edtja Saemiedigkie dejtie buerie dïedth vååjnesasse bïejedh mejtie #mealtan<adv><prfprc> saemiengïelen reeremedajvese buektehte.
Sámediggi lea guovddášeiseválddiide dovddahan ahte hálddašangielddat eai oaččo doarvái resurssaid fuolahit iežaset bargamušaid hálddašangieldan.
Saemiedigkie jarngenåejvieladtjide jeahteme ahte eah reeremetjïelth nuekies vierhtieh sujhtedh jïjtjsh #barkedh<vblex><tv><der_muš><n><pl><nom> reeremetjïeltine åadtjoeh.
Lea maid maŋimus áiggiid leamaš ollu sáhka dan birra maid searvan hálddašanguvlui mearkkaša stuorát gávpogiidda davvin, ja dan oktavuođas lea digaštallojuvvon guđe ekonomalaš váikkuhusaid dat buvttášii.
Aaj minngebe tïjji orreme jïjnje håaleme dan bïjre maam #mealtan<adv><prfprc> reeremedajvese stoerebe staaride noerhtene lea, jïh dennie gaskesisnie digkiedallesovveme guhten ekonomeles dïedth dïhte buakta.
Váikkuhussuokkardeapmi attášii buoret gova das maid searvan hálddašanguvlui mearkkašivččii báikkálaš servodahkii.
Dïedtengoerehtalleme buerebe guvviem desnie vadta maam #mealtan<adv><prfprc> reeremedajvese dajven siebriedahkese lea.
Evttohus 16: Sámediggi berre searvat gáiccaid njoammunsanerenprošektii eastadan dihtii doaluid heaittiheami
Uvtelasse 16: Saemiedigkie byöroe gaajhtsi mealtan *njoammunsanerenprošektii heerredimmien dïehre arrangemeenten illemen
Sámediggeráđis lei 20.10.2011 juo čoahkkin Romssas Tine nord:in ja prošeavtta prošeaktajođiheddjiin man ulbmil lea jávkadit dávddaid gáicadoaluin.
Saemiedigkieraerien lij 20.10.2011 joe tjåanghkoe Romsesne Tine *nord:im jïh prosjeekten prosjeektejuhtiehtæjjine man ulmie lea fiejlieh gaajhtsearrangemeentesne nåhkehtidh.
Ráđđái muitaluvvui mat stuorrát hástalusat leat gáicadoaluide go galget jávkadit dávddaid gáicadoaluin miehtá riikka.
Raaran soptsestovvi mah stoerelaakan haestemh gaajhtsearrangemeentese goh edtjieh fiejlieh gaajhtsearrangemeentesne nåhkehtidh abpe rïjhkem.
Bealli dan 134 gáicadoalus mat leat Romssas ja Davit Nordlánddas eai leat dahkan maidege jávkadit dávddaid paratuberkulose, CAE ja buogodávdda.
Bielie dan #134<num><sg><nom> *gáicadoalus mah Romsesne jïh Noerhth Nordlaantesne eah leah maamkh dorjeme fiejlieh nåhkehtidh *paratuberkulose, CAEN jïh *buogodávdda.
Sámediggeráđis lea maid ballu das mii geavvá daidda gáicadoaluide mat eai leat leamaš mielde sanerenbarggus.
Saemiedigkieraeresne lea maam #bïlledh<vblex><tv><imp><p1><du> desnie mij dejtie gaajhtsearrangemeentese vaasa mah eah leah orreme mealtan *sanerenbarggus.
Ráđđái lea deaŧalaš doalahit daid bargosajiid mat leat sámi guovlluin.
Muhto go ráđđi lea ožžon ohcama Tine nord:is ruhtadit osiid nu gohčoduvvon gáiccačivganávetprošeavttas, de eai áiggo ovddalgihtii einnostit dán ohcama bohtosa.
Mohte goh raerie ohtsemem Tinen åådtjeme *nord:*is boelhkh dan laeviehtidh gohtjesovveme gaajhtsenmaanafievsienprosjeektesne, dellie eah edtjh åvtelhbodti nåajtodh daam ohtsemen illedahkem.
Ohcan meannuduvvo 2012 giđa.
Ohtseme jaepien 2012 gïetedåvva gïjrh.
Evttohus 17: Vuoigatvuohta geavahit sámegiela ásahusain sámegiela hálddašanguovllu suohkaniin
Uvtelasse 17: Reakta saemiengïelem institusjovnine saemiengïelen reeremedajven tjïeltine utnedh
Sámediggeráđđi Ellinor Marita Jåma bokte, galgá doallat čoahkkima Divttasvuona suohkana suohkanstivrrain miessemánu 7. b. 2012.
Saemiedigkieraerie Ellinor Maritan Jåmine, edtja tjåanghkoem Divttasvuotnan tjïelten tjïelteståvrojne suehpeden 7. b. utnedh 2012.
Doppe váldojuvvo ášši ovdan.
Debpene aamhtese fraamme vaaltasåvva.
Ovttasbargošiehtadus oktan jahkásaš čuovvolemiin/stáhtusiin lea dahkkojuvvon.
Ektiebarkoelatjkoe oktegh fïerhtenjaapetje dåeriedimmine/staatusinie dorjesovveme.
Evttohus 18: Seminára guolásteami ja mearrageavaheami birra
Uvtelasse 18: Seminaarh göölemen jïh mearoepråvhkoen bïjre
Sámediggeráđđi háliida seamma láhkai go áirras Ronny Wilhelmsen, ahte mearrasámi ja eará beroštusat galget boahtit ovdan digaštallamis mearradoalloealáhusa ovdáneami birra.
Saemiedigkieraerie seamma nemhtie sæjhta gosse saadthalmetje Ronny Wilhelmsen, ahte mearoesaemien jïh jeatjah ïedtjh edtjieh fraamme digkiedimmeste båetedh *mearradoalloealáhusa evtiedimmien bïjre.
Muhto sámediggeráđđi árvvoštallá dan láhkai ahte seminára dán fáttá birra ii leat áigeguovdil 2012:s go Sámediggi dán jagi lea várren resurssaid 2 seminárii ealáhusovddidansuorggis.
Lea lágiduvvon seminára boraspiriid birra ja maŋŋeleappos dán jagi áigu Sámediggeráđđi bovdet gielddaseminárii geasuheami, ássama ja ealáhusplánema birra.
Öörnesovveme seminaare
Sámediggeráđđi áigu lágidit seminára guolástusovddideami birra mearrasámi guovlluin go dat vuotnaguolástuslávdegoddi, maid Ráđđehus guolástuslávdegotti čuovvoleami oktavuođas lea evttohan ásahit Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda várás, lea ožžon čielggaduvvot iežas bargamušsuorggi ja mandáhta.
Saemiedigkieraerie edtja seminaarem öörnedh göölemenevtiedimmien bïjre mearoesaemien dajvine gosse dïhte voenegöölemenmoenehtse, maam Reerenasse göölemenmoenehtsen dåeriedimmien gaskesisnie uvtedamme Finnmaarhkem tseegkedh, Romsan jïh Nordlaantese, åådtjeme jïjtjse #barkedh<vblex><tv><der_muš><n><cmp_sggen><cmp>suerkiem jïh mandaatem tjïelkedovvedh.
Evttohus 19: Oadjebas lagasbiras, addit oadjebasvuođa sámi álbmogii
Uvtelasse 19: Jearsoes voenge, tjïrkesvoetem saemien åålmegasse vedtiejibie
Sámediggeráđđi diehtá ahte maiddái sámi servodagas lea veahkaváldi ja sávakeahtes dáhpáhusat.
Saemiedigkieraerie daajra ahte aaj saemien siebriedahken lea faamoevaeltije jïh #vaajtelidh<vblex><tv><der_geahtes><adj><attr> deahpadimmieh.
Dan mii váldit duođas.
Dam mijjieh #saetnies<adj><sg><ela> vaeltiejibie.
Mis leat uhccán fáktadieđut dán fáttás, ja danne dárbbašuvvo visogovva das man stuoris dát ášši lea.
Mijjen leah onnen guhtsijendaajroeh daennie aamhtesisnie, jïh dannasinie daarpesjåvva *visogovva desnie man stoere daate aamhtese lea.
Sámediggeráđđi lea ovttas Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain plánen dutkanprošeavtta veahkaválddi birra sámi servodagas.
Saemiedigkieraerie ektesne #Justis-, jïh riejriesvoetedepartemeente<np><pl><ine> dotkemeprosjeektem soejkesjamme *veahkaválddi bïjre saemien siebriedahkesne.
Dákkár prošeavtta boađus attášii Sámediggái vuođu viidáset barggus dáinna fáttáin.
Dagkeres prosjeekten illedahke Saemiedægkan våaromem vijrebe barkosne daejnie aamhtesinie vadta.
Evttohus 20: Boahtteáiggi infrastruktuvrra ruhtadeapmi davit guovlluin
Uvtelasse 20: Båetijen aejkien infrastruktuvren beetnehdåarjoe noerhtebe dajvijste
Sámediggi dovdá daid hástalusaid maid bieđgguid ássan mearkkaša infrastruktuvrii.
Saemiedigkie dejtiehaestiemidie dabta mejtie bårrode vyöseme infrastruktuvrese lea.
Buorre geaidnofierpmádat dárbbašuvvo ássamii ja manahahttivuhtii.
Buerie geajnoevearmadahke daarpesjåvva veasoemasse jïh *manahahttivuhtii.
Sámedikkis eai leat dattetge resurssat maid várret ovdaprošeavtta álggaheapmái iskat vejolaš ruhtadanmálliid boahttevaš
Saemiedigkien eah leah darhkan vierhtieh mejtie åvteprosjeektem bïedtijibie aelkiehtæmman nupies beetnehdåarjoegoerh goerehtidh båetije
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 43. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 43. bielie 90 bielesne
infrastruktuvrainvesteremiidda.
infrastruktuvreinvesteeremidie.
Sámediggeráđđi čujuha dasa ahte nationála infrastruktuvrraid oktavuođas lea ovddasvástádus geainnuid divodeamis ja huksemis juogaduvvon iešguđet fievrredanetáhtaide nu go Stáhta geaidnodoaimmahahkii, Ruovdemáđiidoaimmahahkii ja Riddodoaimmahahkii.
Saemiedigkieraerie dïsse tjaatseste ahte nasjonaale infrastruktuvri gaskesisnie dïedte geajnoej #staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_nomact><n><sg><ine> jïh tseegkemisnie ovmessiefoeresjimmieetaatide dan joekedovveme gosse Staaten *geaidnodoaimmahahkii, *Ruovdemáđiidoaimmahahkii jïh *Riddodoaimmahahkii.
Evttohus 21: Ođđa guorahallan sápmelaččaid vákšuma viidodaga
Uvtelasse 21: Orre goerehtalleme saemiej *vákšuma goelpeneståaroem
Sámediggeráđđi dovdá Lund-kommišuvnna barggu ja daid vuoigatvuođaid beassat geahččat POT arkiivvaid maid Geahččanláhka addá.
Saemiedigkieraerie dabta Lund-kommisjovnen barkoen jïh daj reaktaj åadtjodh POTen arkijvh gïehtjedidh mejtie Gïehtjedimmielaake vadta.
Sápmelaččaid vejolaš vákšun čearddalašvuođa vuođul lea duođalaš ášši sámi álbmogii.
Saemiej gåaredh *vákšun etnihkelesvoeten mietie lea itjmies aamhtese saemien åålmegasse.
Dán rádjai eai leat konkrehta dieđut dakkár čearddalašvuođa vákšuma birra, muhto Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis das ahte dán ášši berre váldit ovdan ovddavástideaddji eiseválddiiguin.
Daan raajan eah leah konkreete daajroeh dagkeres etnihkelesvoetem *vákšuma bïjre, mohte Saemiedigkieraerie sïemes desnie ahte daam aamhtesem byöroe fraamme vaeltedh *ovddavástideaddji åejvieladtjigujmie.
Sámediggeráđđi áigu čoahkkimis Justiisadepartemeanttain bivdit dieđuid dán áššis.
Saemiedigkieraerie edtja tjåanghkosne justisdepartemeentine daajroeh daennie aamhtesisnie maedtedh.
Evttohus 22: Ásahit doarjjaortnega priváhta sámi skuvllaide main lea sámi sisdoallu.
Uvtelasse 22: Dåarjoeöörnegem privaate saemien skuvlide tseegkieh mejnie lea saemien sisvege.
Bisuhit Vátnjavári giliskovlá Sáknihis
Tjöödtjestehtedh Vátnjavárrijjen voenenskuvle *Sáknihis
Sámediggeráđđi lea ovttaoaivilis áirasiin Ann-Mari Thomassen:in ja NSR:in das ahte lea deaŧalaš bisuhit giliskuvllaid sihke dan dáfus ahte gáhttet sámegiela ja bisuhit sámi giliid ássama.
Saemiedigkieraerie sïemes saadthalmetjinie Ann-Mari Thomasseninie jïh NSR:ine desnie ahte vihkele gaerteneskuvlh tjöödtjestehtedh dovne dan dïehre ahte saemiengïelem vaarjelidh jïh saemien voeni veasomem tjöödtjestehtiejibie.
Sámediggeráđđi áŋgiruššá nannosit dainna ahte vuosttaldit skuvlaheaittihemiid ja dat váldojuvvo maiddái ovdan sierra áššin politihkalaš čoahkkimis Máhttodepartemeanttain guovvamánu 15. b. 2012.
Saemiedigkieraerie nænnoeslaakan dejnie eadtjaldåvva ahte skuvleillemh vuastalibie jïh dïhte aaj fraamme vaaltasåvva sjïere aamhtesinie politihkeles tjåanghkoste maahtoedepartemeentine goevten 15. b. 2012.
Skuvlaheaittiheamit vuoruhuvvojit hui bajás, ja Sámediggeráđis galgá leat jeavddalaš gulahallan eiseválddiiguin mas skuvlaheaittiheamit galget leat fáddán.
Skuvleillemh prijoriteradovvieh dan bæjjese, jïh Saemiedigkieraerien galka årrodh *jeavddalaš åejvieladtjigujmie gaskestalleme mesnie skuvleillemh gelkieh årrodh aamhtesinie.
NSR evttohus ahte ásahit sierra doarjjaortnega, sáhttá lea okta čoavddus ja Sámediggeráđđi áigu árvvoštallat evttohusa.
NSR:n uvtelasse ahte sjïere dåarjoeöörnegem tseegkedh, akte tjoevtenje maahta jïh Saemiedigkieraerie edtja uvtelassem vierhtiedalledh.
Ráđi áigumuš lea ovddidit dievasčoahkkinášši 2012 geasi mas mii digaštallat máhttoáŋgiruššama davveguovloáŋgiruššama oktavuođas.
Raerien aajkoe lea dïevestjåanghkoeaamhtesem evtiedidh jaepien 2012 giesieh mesnie mijjieh digkiedallijibie maahtoeeadtjaldovvemen noerhtedajveeadtjaldovvemem gaskesisnie.
Dat fáddá maid NSR váldá ovdan ahte bisuhit giliskuvllaid main lea sámi sisdoallu, čuovvoluvvo das.
Dïhte aamhtese aaj NSR fraamme vaalta ahte gaerteneskuvlh tjöödtjestehtiejibie mejnie lea saemien sisvege, desnie dåeriedåvva.
Mearkkašupmi, NSR:a sámediggejoavku, áirras Aili Keskitalo Siidu 42: Ásahit doarjjaortnega priváhta skuvllaide mas lea sámi sisdoallu
Mïerhkesjimmie, NSR:m saemiedigkiedåehkie, saadthalmetje Ailijjen Keskitalon bielie 42: Dåarjoeöörnegem privaate skuvlide tseegkieh mesnie lea saemien sisvege
Heaittihit giliskuvllaid váikkuha eretfárrema juo uhkiduvvon giliin.
Gaerteneskuvlh illedh dijpie olkesejuhtemen joe *uhkiduvvon voenine.
Sámediggi galgá bargat nannet sámi báikegottiid.
Saemiedigkie edtja nænnoestidh barkedh saemien sijjiegedtieh.
Bisuhit ja vuoruhit giliskuvllaid lea dehálaš oassi dán barggus.
Gaerteneskuvlh tjöödtjestehtedh jïh prijoriteradidh vihkeles boelhke daennie barkosne.
NSR sámedikkejoavku vuordá ahte Sámediggi dál, maŋŋel moanat jagiid cuigodeami giliskuvllaid mearkkašupmái, nákce addit baikkalaš iešálggalaččaide čielga dovddahusaid movt Sámediggi siskkobealde iežas doaimmain sáhttá váikkuhit bisuhit giliskuvllaid.
NSR:n saemiedigkiendåehkie vuarta ahte Saemiedigkie daelie, mænngan gellieh jaepiej *cuigodeami gaerteneskuvli mïerhkesjæmman, vedtedh buektehte *baikkalaš *iešálggalaččaide tjïelke *dovddahusaid guktie Saemiedigkie sisnjelen jïjtjse darjoeminie maahta tjöödtjestehtedh dijpedh gaerteneskuvlh.
Mii leat ilus go Sámediggeráđđi deattuha dehálašvuođa bisuhit giliskuvllaid, muhto báikegottit maidda dát čuohcá sii dárbbašit konkrehta čovdosiid, iige dušše biekka dovddahusaid.
Mijjieh aavosne goh Saemiedigkieraerie tjïelkeste vihkelesvoetem gaerteneskuvlh tjöödtjestehtedh, mohte sijjiegedtieh mejtie daate tsavtsa dah konkreete tjoevtenjh daarpesjieh, ij ajve bïegken *dovddahusaid.
NSR ávžžuha Sámediggeráđđi fas árvvoštallat konkrehtalaččat álggahit diekkár doarjjaortnega, ii dušše hoigat váttisvuođa boahttevaš proseassaide.
Mearkkašupmi, NSR:a sámediggejoavku, áirras Geir Tommy Pedersen
Mïerhkesjimmie, NSR:m saemiedigkiedåehkie, saadthalmetje Geir Tommyn Pedersen
NSR ovddidii čuovvovaš dili Gonagaslaš Guolástus- ja riddodepartemeantta Proposišuvdniin 70 L Stuorradiggái, mii earret eará gieđahallá riddoguolástuslávdegotti evttohusaid ja rávvagiid.
NSR minngebe tsiehkiem evtiedi *Gonagaslaš Gööleme- jïh gaedtiedepartemeenten *Proposišuvdniin 70:m l. Stoerredægkan, mij gaskem jeatjah gïetedalla gaedtiegöölemenmoenehtsen uvtelassh jïh bïhkedimmieh.
Sámediggeráđđi lea konsulteren soahpamuša maid uhca eanetlogus dohkkehii Sámedikki dievasčoahkkimis.
Saemiedigkieraerie latjkoem konsulteereme maam onne gellientaalesne Saemiedigkien dïevestjåanghkosne dåhkasjehti.
Konsultašuvdnasoahpamuš mearkkašii riddoguolástuslávdegotti ovttajienalaš evttohusa oalát hilguma.
Konsultasjovnelatjkoe lij gaedtiegöölemenmoenehtsen *ovttajienalaš uvtelassen minngiebielien beelhkeme.
NSR ii leat sáhttán doarjut dákkár čovdosa.
ij leah NSR maahteme dagkeres tjoevtenjem dåarjodh.
Sámedikki eanetlohkomearrádus čuovvu mielddusin proposišuvdnii.
Saemiedigkien gellientaalenænnoestahke lissiepaehpierinie proposisjovnese dåerede.
NSR gávnnaha hirpmástuhttin ahte Sámediggeráđđi ii gávnna siva meannudit láhkaproposišuvnna Sámedikkis.
NSR eajhkaldehteme guajhtsede ahte Ij saemiedigkieraerie gaavnh sjïekem laakeproposisjovnem Saemiedigkesne gïetedidh.
Baicce vállje Sámediggeráđđi doaibmadieđáhusastis hui guhkáš kommenteret ja dadjat juo meannudit ráđđehusa ovddidan láhkaproposišuvnna.
Buerebh saemiedigkieraerie darjomebïevnesisnie dan Veeljie *guhkáš tjåålhkesehtedh jïh joe jiehtedh reerenassem gïetedidh evtiedamme laakeproposisjovnem.
Sámediggeráđis lea doaibmadieđáhusas guhkes ákkasteamit iežaset oainnu bealis áššái ja das mii Sámediggeráđi mielas leat eaktun áššái.
Saemiedigkieraerien lea darjomebïevnesisnie guhkies digkiedimmieh jïjtjsh vuajnoen bieleste aamhtesasse jïh desnie mijjieh Saemiedigkieraerien mïeleste moenemetsiehkine aamhtesasse.
Viidáseappot čuoččuhuvvojit doaibmadieđáhusas váikkuhusat evttohuvvon doaibmabijuin mat leat hui spiehkasteaddjin proposišuvnna čilgehus ektui.
Vijrebh darjomebïevnesisnie bagkesovvieh dïedth uvtedovveme råajvarimmijste mah dan *spiehkasteaddjin proposisjovnen tjïelkestimmie moenemetseahkan.
NSR šálloša go Sámediggeráđđi ii háliit meannudit dahje oažžut proposišuvnna árvvoštallojuvvot vuđolaš, áššálaš vuođul, dakko bokte ahte loktet dan sierra áššin.
NSR gaatelassja gosse Ij sïjhth saemiedigkieraerie proposisjovnem gïetedidh jallh åadtjodh vierhtiedallesovvedh #våaromes<adj><sg><nom>, #aamhtese<n><adj><sg><nom> mietie, daagkoe gåaskoejin ahte dam sjïere aamhtesinie lutnjh.
Sámediggeráđis lea leamaš doarvái áigi ráhkkanahttit ášši dievasčoahkkimii, ja oažžut láhkaproposišuvnna árvvoštallojuvvot álbmotrievtti ektui.
Saemiedigkieraerien orreme nuekies tïjje aamhtesem dïevestjåanghkose båårestidh, jïh laakeproposisjovnem åadtjoejibie åålmehreaktan muhteste vierhtiedallesovvedh.
Viidáseappot lei galgat árvvoštallat proposišuvnna vejolaš váikkuhusaid ášši ektui mii das čuovvu sámi mearraguolástusvuoigatvuođaide, erenoamážit álbmotrievttálaš rámmaid ektui.
Vijriebasse lij edtjedh proposisjovnem vierhtiedalledh nupies dïedti aamhtesen muhteste mij desnie dåerede saemien mearoegöölemenreaktide, joekoenlaakan åålmehreaktan mieriej muhteste.
Sámediggi lea eanetlohkomearrádusas bidjan máŋga várašumi ja eavttu soahpamuša ektui.
Saemiedigkie gellientaalenænnoestahkesne gelliem bïejeme *várašumi jïh moenemetsiehkien latjkoen muhteste.
NSR ii oainne ahte láhkaproposišuvdna árvvoštallá dahje árvala proseassa Sámedikki eanetlohkomearrádusa vuođul.
ij NSR vuejnieh ahte laakeproposisjovne vierhtiedalla jallh prosessem nååle Saemiedigkien gellientaalenænnoestahken mietie.
NSR registrere ahte proposišuvnnas ii leat čuovvolanproseassa čielggaduvvon dahje lohpiduvvon dan ektui ahte oažžut sámiid ja riddoálbmoga historjjálaš guolástanvuoigatvuođa árvvoštallojuvvot.
NSR registreerie ahte proposisjovnesne ij leah dåeriedimmieprosesse danmuhteste tjïelkedovveme jallh dåajvoehtovveme ahte åadtjoejibie saemiej jïh gaedtieåålmegen historihkeles göölemereaktam vierhtiedallesovvedh.
NSR deattasta baicce ahte proposišuvdna mearkkaša riddoássiid guolástanvuoigatvuođa ollislaš hilguma, sihke Finnmárkkus ja eará vuonain rittus.
NSR buerebh tjïerteste ahte proposisjovne lea gaedtieårroji göölemereakta ellies beelhkemen, dovne Finnmaarhkesne jïh jeatjah voenine gaedtesne.
Prop.
*Prop.
70 L, Kap., siddu 8: ”Når det gjeld spørsmålet om ein fjordrett kan
70 L, Kapen., *siddu 8: ”*Når *det *gjeld *spørsmålet *om *ein *fjordrett *kan
Fiskeri- og kystdepartementet ikkje sjå at det eksisterer nokon eksklusiv rett til fiske for dei som bur langs fjordane, verken i Finnmark eller i andre fjordar langs kysten” (Go guoská gažaldahkii vuotnavuoigatvuođa birra, de ii oainne Guolástus- ja riddodepartemeanta ahte lea mihkkege áidnalunddot guolástusvuoigatvuohta sis geat ásset vuonain, ii Finmmárkkus ii ge eará vuonain rittus).
*Fiskeri- *og *kystdepartementet *ikkje *sjå *at *det *eksisterer *nokon *eksklusiv *rett *til *fiske *for *dei *som *bur *langs *fjordane, *verken i. Finnmark *eller i. *andre *fjordar *langs *kysten” (Goh gyhtjelassem dæjpa voenereaktan bïjre, dellie ij vuejnieh Gööleme- jïh gaedtiedepartemeente ahte lea mijkh gænnah *áidnalunddot göölemenreakta dejnie gïeh voenine veasoeh, ij Finnmaarhkesne ij gænnah jeatjah voenine gaedtesne).
Dat mearkkaša Sámedikki eanetlohkomearrádusa eavttuid hilgun.
Dïhte lea Saemiedigkien gellientaalenænnoestahken moenemetsiehkiej beelhkijinie.
Sámedikki eanetlohkoevttohusas deattastuvvo ahte dat čuovvolanproseassat mat leat sohppojuvvon, galget mielddiset buktit dakkár čovdosa mii lea eahpitkeahttá álbmotrievtti rámmaid siskkobealde.
Saemiedigkien gellientaaleuvtelassesne tjïerteståvva ahte dahdåeriedimmieprosessh mah latjkasovveme, edtjieh mealtan dagkeres tjoevtenjem buektedh mij #geakasjidh<vblex><tv><vabess> åålmehreaktam mieriej sisnjelen.
NSR lea bivdán Sámediggeráđi čielggadusa daid proseassaid ektui main dás lea sáhka ja sisdoalu dáin, dan ii leat Sámediggeráđđi nagodan vástidit.
NSR maadteme Saemiedigkieraerien boejhkehtassen daj prosessi muhteste mejnie daelie lea håaleme jïh sisvegen daejnie, dan ij leah Saemiedigkieraerie gaegniedamme vaestiedidh.
Proposišuvnnas deattasta baicce Guolástus- ja riddodepartemeanta ahte ii dárbbašuvvo čielggadeapmi álbmotrievtti ektui ii ge čuovvovaš proseassa Stuorradikki mearrádusa vuođul.
Dasa lassin deattasta departemeanta ahte dálá guolástushálddašeapmi lea álbmotrievtti rámmaid siskkobealde.
Dïsse lissine departemeente tjïerteste ahte daaletje göölemereereme åålmehreaktan mieriej sisnjelen.
(Guolástus- ja riddodepartemeanta ii leat ovttaoaivilis riddoguolástuslávdegottiin sin árvvoštallamis ahte álbmotrievtti njuolggadusaid vuođul álgoálbmogiid ja historjjálaš geavaheami birra, livččii Finnmárkku álbmogis guolástanvuoigatvuohta.
(Ij gööleme- jïh gaedtiedepartemeente sïemes gaedtiegöölemenmoenehtsinie daj vierhtiedimmesne leah ahte åålmehreaktan njoelkedassi mietie aalkoeåålmegi jïh historihkeles pråvhkoen bïjre, lea Finnmaarhken åålmegisnie göölemereakta.
Nappo bidjá ge departemeanta vuođđun ahte dálá guolástanoassálastima muddennjuolggadusat čuvvot álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sápmelaččaid ektui minoritehtan ja álgoálbmogin.)”
Nagke beaja aaj departemeente våaroeminie ahte daaletje göölememealtan årromen staeriedimmienjoelkedassh åålmehreaktan #stillese<n><pl><nom> saemiej muhteste seatadieh minoriteetine jïh aalkoeåålmeginie.)”
Dat mearkkaša Sámedikki eanetlohkomearrádusa eavttuid hilgun.
Dïhte lea Saemiedigkien gellientaalenænnoestahken moenemetsiehkiej beelhkijinie.
NSR gávnnaha hui hirpmástuhttin ahte sámediggeráđđi ii gávnna siva Sámediggái meannudit dakkár láhkaproposišuvnna man birra sámediggeráđđi lea konsulteren ja maid Sámediggi lea meannudan.
NSR dan eajhkaldehteme guajhtsede ahte ij saemiedigkieraerie sjïekem Saemiedægkan gaavnh dagkeres laakeproposisjovnem gïetedidh manbïjre saemiedigkieraerie konsulteereme jïh maam Saemiedigkie gïetedamme.
Sámediggeráđi prinsihpalaš loahppajurdda lea ahte Sámedikki dievasčoahkkin ii galgga meannudit láhkaproposišuvnna “amas dat bilidit dan posišuvnna maid Sámediggi lea juksan konsultašuvdnaortnega vuođul, dainna lágiin ahte dalle rihkošii Sámediggi ieš daid njuolggadusaid maid mii háliidit Ráđđehusa čuovvut.
Saemiedigkieraerien prinsïhpen minngiegietjieåssjalommes lea ahte Saemiedigkien dïevestjåanghkoe ij edtjh laakeproposisjovnen gïetedidh “#ij<vblex><neg><supn><p3><sg> dïhte dam posisjovnem skilkedh maam Saemiedigkie lea jakseme konsultasjovneöörnegen mietie, dejnie vuekine ahte dellie Saemiedigkie meadta jïjtje dejtie njoelkedasside mejtie mijjieh sïjhtijibie Reerenassem dåeriedidh.
Sámediggeráđđi ii sáhte min suovvat láhttet stáđismeahttumit dákkár deaŧalaš áššis” .
Ij maehtieh saemiedigkieraerie mijjem luhpiedidh dåemiedidh *stáđismeahttumit dagkeres vihkeles aamhtesisnie” .
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 35 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #35<num><sg><nom> tjåengkesne.
Dán áššis ii jienastuvvon.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Egil Olli, áššejođiheaddjiAili Keskitalo Geir Tommy Pedersen
Lahtestimmie Replihke 1 Egilen Ollijjen, *áššejođiheaddjiAili Keskitalo Geir Tommyn Pedersen
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 45. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 45. bielie 90 bielesne
Rolf Johansen Egil Olli 2 Aili KeskitaloSten Erling Jønsson Olaf Eliassen Aili Keskitalo 3 Per Andersen Bæhr 4 Willy ØrnebakkSilje Karine Muotka Aili Keskitalo Kirsti Guvsám Willy Ørnebakk 5 Sten Erling JønssonGeir Tommy Pedersen Ronny Wilhelmsen Aili Keskitalo Sten Erling Jønsson 6 Olaf EliassenAili Keskitalo Geir Tommy Pedersen Randi A.
Rolfen Johansen Egilen Olli 2:n Ailijjen *KeskitaloSten Erlingen Jønsson Olafen Eliassen Ailijjen Keskitalo 3:n Peren Andersen Bæhr 4:n Willyn *ØrnebakkSilje Karinen Muotkam Ailijjen Keskitalo Kirstijjen Guvsám Willyn Ørnebakk 5 Sten Erlingen *JønssonGeir Tommyn Pedersen Ronnyn Wilhelmsen Ailijjen Keskitalo Sten Erlingen Jønsson 6:n Olafen *EliassenAili Keskitalo Geir Tommyn Pedersen Randijjen #a<n><abbr><sg><gen>
Skum Olaf Eliassen 7 Geir Tommy PedersenWilly Ørnebakk Sten Erling Jønsson Ronny Wilhelmsen Geir Tommy Pedersen 8 Anders Somby jr.Geir Tommy Pedersen Willy Ørnebakk Anders Somby jr.
Skum Olafen Eliassen 7:n Geiren Tommyn *PedersenWilly Ørnebakkem Sten Erlingen Jønsson Ronnyn Wilhelmsen Geir Tommyn Pedersen 8:n Andersen Sombyn jr.Geir Tommyn Pedersen Willyn Ørnebakkem Andersen Sombyn jr.
9 Knut Store Ronny WilhelmsenGeir Tommy Pedersen Sten Erling Jønsson Silje Karine Muotka Ronny Wilhelmsen Láilá Susanne VarsSilje Karine Muotka Ann-Mari Thomassen Geir Tommy Pedersen Láilá Susanne Vars Vibeke Larsen Geir Johnsen Hilde Anita NyvollSilje Karine Muotka Marianne BaltoGeir Tommy Pedersen Silje Karine Muotka Marianne Balto Marie Therese Nordsletta Aslaksen Mariann Wollmann MaggaSilje Karine Muotka Randi A.
9 Knuten Storem Ronnyn *WilhelmsenGeir Tommyn Pedersen Sten Erlingen Jønsson Silje Karinen Muotkam Ronnyn Wilhelmsen Láilá Susannen *VarsSilje Karinen Muotkam Ann-Marien Thomassen Geir Tommyn Pedersen Láilá Susannen Vars Vibeken Larsen Geir Johnsen Hilde Anitan *NyvollSilje Karinen Muotkam Mariannen *BaltoGeir Tommyn Pedersen Silje Karinen Muotkam Mariannen Balto Marie Theresen Nordslettam Aslaksen Mariann Wollmannen *MaggaSilje Karinen Muotkam Randijjen #a<n><abbr><sg><gen>
Skum Ellinor Marita JåmaAlf Isaksen Trond Are Anti Ellinor Marita Jåma Sten Erling Jønsson Heidi Persdatter Greiner Haaker Vibeke Larsen Rolf Johansen Geir Tommy Pedersen Silje Karine Muotka
Skum Ellinor Marita *JåmaAlf Isaksen Trond Are Anti Ellinor Marita Jåma Sten Erling Jønsson Heidi Persdatter Greiner Haaker Vibeke Larsen Rolf Johansen Geir Tommy Pedersen Silje Karine Muotka
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 46. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 46. bielie 90 bielesne
Aili Keskitalo Egil Olli, áššejođiheaddji
Ailijjen Keskitalo Egilen Olli, aamhtesenjuhtiehtæjja
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
 Sámediggi váldá Sámediggeráđi doaibmadieđáhusa áigodagas 17.02.12-29.03.12 diehtun.
* Saemiedigkie Saemiedigkieraerien darjomebïevnesem boelhkeste vaalta 17.02.12-29.03.12 daajrojne.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 18.04.12 dii.
Aamhtesem gïetedidh 18.04.12 ts. illesovvi
12.05.
12.05.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 47. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 47. bielie 90 bielesne
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-15-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-15-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak DC015/12
Aamhtese/*Sak *DC015/12
Gažaldagat Sámediggeráđđái Sámedikki čoahkkinortnega § 22 vuođul
Gyhtjelassh Saemiedigkieraaran Saemiedigkien tjåanghkoenöörnegen § 22:n mietie
Arkiiva
Arkijve
Arkiiváššenr.
Arkijveaamhtesnr.
SF
SF/Sf
12/1791
12/1791
Ášši meannudeapmi álggahuvvui cuoŋománu 18. b. 2012 dii. 14.30.
Aamhtesem gïetedidh voerhtjen 18. b. 2012 ts. aelkiehtovvi 14.30.
I Mildosat
I Lissiepaehperh
NrBeaiviGeas/GeasaNamahus
*NRBeaiviGeas/*GeasaNamahus
II Gažaldagat ja vástádusat
II Gyhtjelassh jïh vaestiedassh
Gažaldat 1, Áirras Ann-Mari Thomassen, NSR:a sámediggejoavku
Gyhtjelasse 1, Saadthalmetje Ann-Marien Thomassenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Ođđa boazoguohtonkonvenšuvdna Norgga ja Ruoŧa gaskka
Orre bovtsegåatomekonvensjovne Nöörjen jïh Sveerjen gaskemsh
Man muttus leat boazodoallokonvenšuvdnasiehtadallamat stáhtaid gaskka? Mainna lágiin Sámediggeráđđi lea váikkuhan ođđa boazodoallokonvenšuvnna loahpalaš dohkkeheami?
Man tïjjesne leah *boazodoallokonvenšuvdnasiehtadallamat staati gaskemsh? Mejnie vuekine Saemiedigkieraerie dijpeme orre båatsoekonvensjovnen minngemes jååhkesjimmien?
Sámediggeráđi vástádus 1.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 1.gyhtjelassese
Ođđa Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvdnaevttohus meannuduvvui Sámedikki dievasčoahkkimis geassemánus 2010.
Orre Nöörjen-Sveerjen bovtsegåatomekonvensjovneuvtelasse Saemiedigkien dïevestjåanghkosne ruffien gïetedovvi 2010.
Sámediggi guorrasii evttohussii, muhto stuorra várašumiiguin mii guoská sierra protokollii (guovloprotokollii) masa čujuhuvvo konvenšuvnna 6.
Saemiedigkie uvtelassese latjkaji, mohte stoere *várašumiiguin mij sjïere buertiegærjam dæjpa (dajvebuertiegærjam) maam tjaatseståvva konvensjovnen 6.
artihkkalis.
artihkelisnie.
Ruoŧa bealde lea konvenšuvdnaevttohus meannuduvvon máŋgii almmá dohkkeheami haga.
Sveerjen bieleste konvensjovneuvtelasse daamhtah namhtah jååhkesjimmien namhtah gïetedovveme.
Maiddá Ruoŧa sámiid riikkasearvi (RSR) lea meannudan evttohusa máŋgii, maŋimusat erenoamáš riikkačoahkkimis 2010 čavčča, almmá dárbbašlaš mieđáhusa haga.
Aaj Sveerjen saemiej rïjhkensiebrie (*RSR) uvtelassem daamhtah gïetedamme, minngebelaakan sjïere rïjhkentjåanghkosne jaepien 2010 tjaktjen, namhtah daerpies *mieđáhusa namhtah.
Sámediggeráđđi ja NBR deaivvadedje juovlamánu 19. b.
Saemiedigkieraerie jïh NBR goeven 19. b. gaavnesjin
Ruoŧa beale Sámedikki ovddasteddjiiguin maid stivraovdaolmmoš Per Mikael Utsi jođihii ja RSR:in maid stivrasátnejođiheaddji Jørgen Jonsson jođihii.
Svïenske bieliem Saemiedigkien saadthalmetjigujmie aaj ståvroeåvtehke Per Mikaelen Utsi mietiedi jïh *RSR:im maam ståvroebaakoejuhtiehtæjja Jørgenen Jonsson mietiedi.
Gávnnahuvvo ahte goappašat bealit leat ovttamielalaččat das, ja mieđihit dasa, ahte mii galgat geahččalit gávdnat dakkár čovdosa mii sáhttá leat dálá šiehtadallančovdosa siskkobealde.
Guajhtsadåvva ahte gåabpegh bielieh leah *ovttamielalaččat desnie, jïh dïsse nårtoeh, ahte mijjieh edtjijibie voejhkelidh dagkeres tjoevtenjem gaavnedh mij maahta årrodh daaletje raarahtallemetjoevtenjen sisnjelen.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta lea ávžžuhan Sámediggeráđi joatkit suokkardemiid Ruoŧa beale Sámedikkiin dainna áigumušain ahte juksat oktasaš vuođu doallat oktasaš čoahkkima iešguđet ovddasvástideaddji ministariiguin lagas boahtteáiggis.
Laanteburrie- jïh beapmoedepartemeente haasteme Saemiedigkieraeriem goerehtallemh Sveerjen bieliem Saemiedigkine dejnie aajkojne jåerhkedh ahte ektie våaromem jaksijibie utnedh ektie tjåanghkoen ovmessie tjåadtjoehtæjjan ministerigujmie gietskies båetijen aejkien.
Go lea sáhka šiehtadallanevttohusas man iešguđet ministarat leat juo vuolláičállán, de ferte ráđđi oažžut čielgasa das ahte – ja man muddui mii oažžut viiddiduvvon rámmaid vejolaš jotkojuvvon suokkardemiide.
Goh håaleme raarahtallemeuvtelasseste maam ovmessie ministerh joe nualan tjaaleme, dellie tjoevere raerie åadtjodh tjïelkesem destie ahte – jïh man tïjjese mijjieh vijriedovveme mierieh åadtjoejibie gåaredh #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> goerehtallemidie.
NBR ja guoskevaš orohagat ožžot de dieđu ja konsulterejuvvojit ovdalgo mii sáhttit joatkit áššiin.
NBR jïh sjyöhtehke sïjth åadtjoeh dellie daajroem jïh aarebi konsulteeresuvvieh mijjieh maehtiejibie aamhtesinie jåerhkedh.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 48. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 48. bielie 90 bielesne
Gažaldat 2, Áirras Nanna Thomassen, NSR:a sámediggejoavku
Gyhtjelasse 2, Saadthalmetje Nannan Thomassenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie
NSR diehtá ahte dál leat ođasmahttojuvvomin fágaplánat vuosttaš ja nuppi gielas sámegielas.
NSR daajra ahte daelie orresteminie faageplaanh voestes jïh mubpene gïelesne saemiengïelesne.
Mii jearrat makkár ulbmil lea ođasmahttimis? Ja goas dat galget leat gárvvisin ođasmahttojuvvon? Dasto jearrá NSR ahte lea go ásahuvvon bargolávdegoddi? Jos ođasmahttimis galggaš leat ávki, ja dat galggaš buktit maidege ođđasiid ja/dahje buorránit, de dárbbašuvvojit fágaolbmot geain lea gelbbolašvuohta sihke vuođđo- ja joatkkaskuvllain.
Mijjieh gihtjijibie magkeres ulmie orrestehtemisnie? Jïh gåessie dah gelkieh årrodh #gaervies<adj><ess> orrestovveme? Dehtie minngede NSR:m gihtjie ahte #<pcle> tseegkesovveme barkoemoenehtse? Jis orrestehtemisnie galka årrodh nåhtoe, jïh dïhte edtja maamkh saernieh buektedh jïh/jallh buaranibie, dellie faagealmetjh daarpesjovvieh giej lea maahtaldahke dovne våarome- jïh jåarhkeskuvline.
Leat go goappašagat dát joavkkut mielde? Jos lea ásahuvvon lávdegoddi, de jearrat mii geat leat válljejuvvon dasa ja makkár mandáhta das lea? Galget go vejolaččat maiddái eará fágaplánat ođasmahttojuvvot? Dán oktavuođas jearrat mii NSR:s ahte lea go vejolašvuohta buktit árvalusaid/rávvagiid lávdegoddái? Jos juo; de makkár áigemearit leat ja leat go dat almmuhuvvon gostige?
Leah #<pcle> gåabpegh daah dåehkieh mealtan? Jis tseegkesovveme moenehtse, dellie gihtjijibie mijjieh gïeh dïsse veeljesovveme jïh magkeres mandaatem desnie lea? Edtjieh #<pcle> kaanne aaj jeatjah faageplaanh orrestovvedh? Daennie gaskesistie mijjieh NSR:ste gihtjijibie ahte mejtie #<pcle> nuepie åssjeli/bïhkedimmiej moenehtsasse buektedh? Jis joe; dellie magkerh tïjjemierieh leah jïh leah gosse dah bæjjoehtovvem *gostige?
Sámediggeráđi vástádus 2.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 2.gyhtjelassese
Máhttodepartemeanta lea álggahan barggu revideret dáid oahppoplánaid: Dárogiella – oahppoplána, eŋgelasgiella – oahppoplána, matematihkka – oahppoplána, servodatfága – oahppoplána ja dáid parallealla seammaárvosaš sámi oahppoplánaid; dárogiella ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan – oahppoplána, luonddufága – sámi oahppoplána, servodatfága – sámi oahppoplána.
Maahtoedepartemeente aelkiehtamme barkoem daejtie learoesoejkesjidie revideeredh: Daaroengïele – learoesoejkesje, englaantengïele – learoesoejkesje, matematihke – learoesoejkesje, ektievuekiefaagen – learoesoejkesje jïh daaj *parallealla *seammaárvosaš saemien learoesoejkesji; daaroengïele learoehkidie giej lea saemiengïele voestesgïeline – learoesoejkesje, eatnemeaamhtse – saemien learoesoejkesje, ektievuekiefaage – saemien learoesoejkesje.
Oahppoplánat galget reviderejuvvot buot vuođđogálggaid ektui; máhttit lohkat, čállit, njálmmálaččat ovdanbuktit, rehkenastit ja digitála reaidduid geavahit.
Learoesoejkesjh edtjieh revideeresovvedh gaajhki maadthmaahtoej muhteste; maehtiejibie lohkedh, tjaeledh, njaalmeldh åvtese buektedh, ryöknedh jïh digitaale dïrregh utnedh.
Njuolggadusat movt oahppoplánaid hábmet lea skábmamánu 2011rievdaduvvon.
Njoelkedassh guktie learoesoejkesjh hammoedidh lea rahkan *2011rievdaduvvon.
Oahpahusdirektoráhtta lea ráhkadan vuođđogálgarámmaid mas muitaluvvo viđa vuođđogálgga birra, daid doaimma ja válddahuvvo man olu berre máhttit iešguđet dásis.
Ööhpehtimmiedirektoraate maadthmaahtoemierieh dorjeme mesnie vïjhten maadthmaahtoen bïjre soptseståvva, dejtie darjomem jïh buerkieståvva maam jïjnje byöroe ovmessie daltesisnie maehtedh.
Dáid rámmaid lea Máhttodepartemeantta dohkkehan.
Vuođđogálggat galget oidnot čielgaseappot gelbbolašvuođamihttomeriin go dálá plánain dahket.
Maadthmaahtoeh edtjieh tjïelkebelaakan maahtaldahkeulmine vååjnedh goh daaletje soejkesjinie darjoeh.
Dál maid galget ráhkaduvvot rávvagat mat čájehit mihttomeriid joksama dovdomearkkaid.
Daelie aaj edtjieh dorjesovvedh bïhkedimmieh mah ulmiej jaksemen domtesevæhtah vuesiehtieh.
Mihttomeriid joksama dovdomearkkat galget válddahit man stuora oasi oahppi máhttá daid obbalaš gelbbolašvuođamihttomeriin.
Ulmiej jaksemen domtesevæhtah edtjieh buerkiestidh man stoere boelhken learohke maahta dejnie *obbalaš maahtaldahkeulmine.
Mihttomeriid joksama dovdomearkkat eai galgga leat láhkaásahusat nugo oahppoplánat leat.
Eah galkh ulmiej jaksemen domtesevæhtah årrodh laakenjoelkedassh goh learoesoejkesjh leah.
Máhttodepartemeantta lea bivdán Oahpahusdirektoráhta doaimmahit oahppoplánareviderenbarggu.
Maahtoedepartemeentem maadteme Ööhpehtimmiedirektoraatem learoesoejkesjenrevideeremebarkoem utnedh.
Oahpahusdirektoráhta lea nammadan oahppoplánajoavkkuid mat galget buktit rievdadusárvalusaid ja ráhkadit mihttomeriid joksama dovdomearkkaid.
Ööhpehtimmiedirektoraate learoesoejkesjendåehkieh nommehtamme mah edtjieh jorkestimmienåssjelh buektedh jïh ulmiej jaksemen domtesevæhtah darjodh.
Sámediggi lea gáibidan ja ožžon sámi mieldelahtut dárogiel-, servodatfága- ja luonddufágaoahppoplánajoavkkuide.
Saemiedigkie krïeveme jïh åådtjeme saemien lïhtsegh daaroengïele-, ektievuekiefaage- jïh eatnemeaamhtsenlearoesoejkesjendåehkide.
Lea maid bidjon sierra fágaidrasttideaddji referánsajoavku mas lea sámi mieldelahttu.
Aaj byöjeme sjïere *fágaidrasttideaddji referaansedåehkie mesnie lea saemien lïhtsege.
Sámi sisdoallu oahppoplánain ii galgga rievdaduvvot.
Saemien sisvege learoesoejkesjinie ij edtjh jarkestovvedh.
Lea sierra sámi resursajoavku mii galgá buot oahppoplánain bearráigeahččat ahte sámi sisdoallu ii rievdda vaikko earaládje šaddet čállojuvvot go vuođđogálggat galget dárkileappot oidnosii.
Sjïere saemien vierhtiendåehkie mij edtja gaajhkene learoesoejkesjisnie vuartasjidh ahte saemien sisvege ij jorkestovvh jalhts jeatjahlaakan sjidtieh tjaalasovvedh goh maadthmaahtoeh eensigåbpoelaakan vååjnesasse edtjieh.
Bargojoavku mii galgá buktit evttohusaid movt buoridit dárogiella oahppoplána, galgá earenoamážit bearráigeahččat ahte dárogielfága gelbbolašvuođamihttomearit čielgasit čájehit ahte dan fágas lea earenoamáš ovddasvástádus ohppiide oahpahit systemáhtalaččat čállit -, lohkat- ja ovdanbuktit.
Barkoedåehkie mij edtja uvtelassh buektedh guktie bueriedieh daaroengïele learoesoejkesjem, edtja aave vuartasjidh ahte daaroenfaagen maahtaldahkeulmieh tjïelkeslaakan vuesiehtieh ahte dennie faagesne lea sjïere dïedte learoehkidie ööhpehtidh *systemáhtalaččat tjaeledh -, jiehtedh- jïh åvtese buektiejibie.
Dárogielfága gelbbolašvuođamihttomeriid maid galget geahčadit ja divodit nu ahte buorebut heivehit fidnofágaide.
Daaroenfaagen maahtaldahkeulmiej aaj edtjieh dan gïehtjedidh jïh #staeriedidh<vblex><tv><der_d><vblex><inf> ahte buerebelaakan gïehtelimmienfaagide sjïehtehtidh.
Sámegiella oahppoplánat leat Sámedikki ovddasvástádus.
Saemiengïele learoesoejkesjh Saemiedigkien dïedte.
Go sámegiella ovttas dárogielain galgá sámi ohppiide addit dan gelbbolašvuođa vuođđogálggaid ektui go dárogiella addá ohppiide geain ii leat sámegiella, de lea dárbu revideret sámegiella oahppoplánaid vuođđogálggaid ektui.
Goh saemiengïele ektesne daaroengïeline edtja saemien learoehkidie vedtedh dam maahtaldahken maadthmaahtoej muhteste goh daaroengïele learoehkidie vadta giej ij leah saemiengïele, dellie lea daerpies revideeredh saemiengïele learoesoejkesji maadthmaahtoej muhteste.
Lea maid dárbu ráhkadit mihttomeriid joksama dovdomearkkaid sámegiella vuosttašgillii ja sámegiella nubbingilliisámegiella 2 ja sámegiella nubbingillii - sámegiella 3.
Lea maam daerpies ulmiej jaksemen domtesevæhtah darjodh saemiengïele voestesgïelese jïh saemiengïele *nubbingilliisámegiella 2 jïh saemiengïele mubpiengïelese - saemiengïele 3.
Oahpahusdirektoráhtta lea sádden gulaskuddamii evttohusaid movt rievdadit fága- ja diibmojuohkima ohppiide gean lea sámegiella, mas lea gulaskuddanáigemearri 01.06.2012.
Ööhpehtimmiedirektoraate govledæmman uvtelassh seedteme guktie faage- jïh tæjmoejuekemem learoehkidie jarkestieh gïen lea saemiengïele, mesnie lea govledimmietïjjemierie 01.06.2012.
Jus šaddet stuora rievdadusat, de ferte reviderenbarggus geahččat ferte go sirdit, juohkit dahje oktiibidjat muhtin gelbbolašvuođamihttomeriid.
Jis stoere jorkestimmieh sjidtieh, dellie tjoevere revideeremebarkoem gïehtjedidh tjoevere #<pcle> sertiestidh, juekedh jallh *oktiibidjat muvhtide maahtaldahkeulmide.
Rapporttas “Fag- og timefordeling for elever som har samisk opplæring
Reektehtsisnie “*Fag- *og *timefordeling *for *elever *som *har saemien*sk *opplæring
galgá buorebut heivehuvvot ohppiide geat álget sámegielfágain easka joatkkaoahpahusas.
edtja buerebelaakan learoehkidie sjïehtelovvedh gïeh saemienfaagine easkan aelkieh jåarhkeööhpehtimmesne.
Sámedikki bajásšaddan- fuolahus- ja oahppolávdegoddi lea buktán evttohusaid oahppoplánaid hárrái áššis 07/12 Sámedikki oahpahusdieđáhus.
Saemiedigkien byjjenimmie-hokse-jïhstudijemoenehtse uvtelassi learoesoejkesji gaavhtan aamhtesisnie buakteme 07/12:m Saemiedigkien ööhpehtimmienbïevnese.
Máhttoloktema loahppaevaluerenrapporttas bohtet ovdan maid oainnut sámegiella oahppoplánaid birra.
Maahtoelutnjemen minngiegietjievuarjasjimmiereektehtsistie fraamme aaj båetieh vuajnoeh saemiengïele learoesoejkesji bïjre.
Sámediggeráđđi maid lea gulaskuddame sámegiella fágajoavkkuiguin mat eksámeniid ráhkadit ahte mii galggašii buoriduvvot oahppoplánain.
Saemiedigkieraerie aaj lea *gulaskuddame saemiengïele faagendåehkiejgujmie mah eksaamenh darjoeh ahte mij edtja learoesoejkesjinie bueriedovvedh.
Sámediggeráđđi guldala oaiviliid ja evttohusaid ja árvvoštallá daid ovdal go oahppoplánajoavkkuide ráhkaduvvo mandáhtta.
Saemiedigkieraerie aarvoeh jïh uvtelassh goltele jïh daj aarebi vierhtiedalla goh learoesoejkesjendåehkide mandaate dorjesåvva.
Galget bidjot dán bargui guokte oahppoplánajoavkku, okta sámegiella vuosttašgiellan ja nubbi fas sámegiella nubbingiellan.
Edtjieh daan barkose byöjedh göökte learoesoejkesjendåehkieh, akte saemiengïele voestesgïeline jïh mubpie viht saemiengïele mubpiengïeline.
Sámediggeráđđi geahččala ožžodit joavkkuide olbmuid gean lea bargohárjáneapmi vuođđoskuvllas, joatkkaoahpahusas ja fágaolbmuid allaskuvllas/universitehtas.
Saemiedigkieraerie voejhkele dåehkide almetjh åådtjedidh gïen lea barkoevaananimmie maadthskuvlesne, jåarhkeööhpehtimmesne jïh faagealmetji jïlleskuvlesne/universiteetesne.
Lea maid sávaldat ahte joavkkuin lea gelbbolašvuohta buot golmma sámegielas ja bargohárjáneapmi sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiella hálddašanguovllu.
Lea aaj sjaavnjoe ahte dåehkiej lea maahtaldahke gaajhkine golme saemiengïeline jïh barkoevaananimmie dovne bæjngolen jïh sisnjelen saemiengïele reeremedajven.
Oahppoplánareviderenbargu álggahuvvo dán jagi miessemánu/geassemánu.
Learoesoejkesjenrevideeremebarkoe aelkiehtåvva daam jaepien suehpedem/ruffien.
Rievdadusevttohusat sáddejuvvojit gulaskuddamii ovdal mearriduvvojit.
Jorkestimmienuvtelassh govledæmman aarebi seedtesuvvieh nænnoestuvvieh.
Gulaskuddan almmuhuvvo Sámedikki neahttabáikkis ja buohkain lea vejolaš buktit gulaskuddancealkámuša.
Govledimmie Saemiedigkien nehtesijjesne bæjjoehtåvva jïh gaajhkesi gåarede govledimmiejiehtegem buektedh.
Reviderejuvvon oahppoplánat galget gustogoahtit čakčat 2013 álggus skuvlajagi.
Revideeresovveme learoesoejkesjh edtjieh tjaktjege jaepien 2013 aalkoevisnie skuvlejaepien davvoegåetedh.
Gažaldat 3, Áirras Nanna Thomassen, NSR:a sámediggejoavku
Gyhtjelasse 3, Saadthalmetje Nannan Thomassenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie
STIPEANDA VUORUHEAPMI
STIPEENDE PRIJORITERADIMMIE
Sámi Allaskuvla lea áidna allaskuvla mas leat boazodoallo fágat oahpposuorgin.
Saemien jïlleskuvle aajnehke jïlleskuvle mesnie båatsoe faagh ööhpehtimmiesuerkine.
Johttisápmelaččaid listu jearrá manin Sámediggi ii leat vuoruhan stipeandda daidda erenoamaš oahpposurggiide mat eai gávdno eará Sámi allaskuvllas?
Juhtijensaemiej læstoe gihtjie #mij<prn><rel><ess> ij leah Saemiedigkie stipeendem dejtie sjïere ööhpehtimmiesuerkide prijoriteradamme mah eah jeatjah saemien jïlleskuvlesne leah?
Sámediggeráđi vástádus 3.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 3.gyhtjelassese
Sámi servodagas lea dárbu gelbbolašvuhtii iešguđege surggiin, maiddái boazodoalus.
Saemien siebriedahken lea daerpies maahtaldahkese ovmessie suerkine aaj, aaj båatsosne.
Sámediggeráđis lea mihttomearrin dat ahte máhttu ja gelbbolašvuohta lea vuođđun sámi servvodaga ovdáneapmái ja nannemii.
Saemiedigkieraerien ulmine dïhte ahte maahtoe jïh maahtaldahke våaroeminie saemien siebriedahken evtiedæmman jïh nænnoestæmman.
Ráđi politihkka lea ahte eanet olbmot váldet alit oahppu sámi servvodagas.
Raerien politihke lea ahte jeenjebh almetjh jollebe learoe saemien siebriedahkeste vaeltieh.
Boazodoallu lea okta dain mii doallá sámi servodaga badjin ja galgá maid čájehit dán.
Båatsoe akte dejstie mij saemien siebriedahkem bijjene steerie jïh edtja aaj daam vuesiehtidh.
Sámediggeráđđi čujuha 2010 bušehttii gos lei vuoruhuvvon stipeanda dáidda:
Saemiedigkieraerie 2010 beetnehsoejkesjasse tjaatseste gusnie lij prijoriteradovveme stipeende daejtie:
 Alit oahppu luonddu- ja birassuorggis, dás maiddái sámi árbedieđus, mas lea mearkkašupmi go guoská sámi servodagaide ja guovlluide.
* Jollebe learoe eatnemen- jïh byjresesuerkesne, daelie aaj saemien aerpiedaajrosne, mesnie mïerhkesjimmie goh saemien siebriedahkh jïh dajvide dæjpa.
Maŋimuš jagiid leamaš guovddážis dat ahte ferte oažžut eanet sámegiel oahpaheddjiid ja ovdaskuvllaoahpaheddjiid, muhto dát ii mearkkaš ahte sámediggeráđđi ii oainne dárbbu ahte dárbbašuvvojit eanet oahppan olbmot boazodoallofágas.
Minngebe jaepiej orreme jarngesne dah ahte tjoevere åadtjodh jeenjelaakan saemiengïeleh lohkehtæjjah jïh aarhskuvlenlohkehtæjjah, mohte daate ij leah ahte ij saemiedigkieraerie daerpiesvoetem vuejnieh ahte jeenjelaakan daarpesjovvieh lïereme almetjh båatsoefaagesne.
Ráđđi árvvoštallá galgá go fas stipeanda luonddu- ja birassuorgái sisa váldot.
Raerie vierhtiedalla edtja #<pcle> viht stipeende eatnemen- jïh byjresesuarkan sïjse vååltijibie.
Gažaldat 4, Áirras Anders Somby jr.
Gyhtjelasse 4, Saadthalmetje Andersen Sombyn jr.
Johttisápmeláččaid listu
*Johttisápmeláččaid læstoe
Dušše 2 ášši cuoŋománu 2012 Sámedikki dievasčoahkkimii
Ajve 2:n aamhtesen voerhtjen jaepien 2012 Saemiedigkien dïevestjåanghkose
Cuoŋománu 2012 dievasčoahkkimis eai leat go 2 ášši sámedikkis.
Voerhtjen #2012<num><arab><sg><nom><attr> dïevestjåanghkosne eah leah gosse 2 aamhtesh saemiedigkesne.
Johttisápmelaččaid listu divvu gazáldaga manin eai leat vuoruhuvvon dán dievasčoahkkimii ođđa áššit mat jagiid mielde leat ovddiduvvon sámediggái go juo eai leat eará go 2 ášši meannudeapmái?
Juhtijensaemiej læstoe staerede *gazáldaga #mij<prn><rel><ess> eah leah daan dïevestjåanghkose prijoriteradovveme orre aamhtesh mah jaepiej mietie saemiedægkan evtiedovveme gosse joe eah leah jeatjebe gosse 2 aamhtesh gïetedæmman?
Mii lea mii dáguha ahte ovddiduvvon odda áššit eai vuoruhuvvo? Lea go hálddáhusas čuolbma vái lea go nu ahte Sámedikkiráđđi ii nagot fievrridit áššiid lávdegottiide?
Mij lea mij smirrehte ahte eah evtiedovveme orre aamhtesh prijoriteredh? Mejtie #<pcle> reeremen tjoelme *vái lea gosse dan ahte *Sámedikkiráđđi ij gaegnedh aamhtesh moenehtsidie foeresjidh?
Sámediggeráđi vástádus 4.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 4.gyhtjelassese
Sámediggeráđđi lea bargamin máŋggain dieđáhusain.
Saemiedigkieraerie gelline bïevnesinie barkeminie.
Dát lea bargu mii gáibida ollu resurssaid.
Daate barkoe mij jïjnjide vierhtide kreava.
Plána mielde ii leat vuos oktage dáid dieđáhusain gergosat ovdanbuktojuvvot dahje meannuduvvot dán dievasčoahkkimis.
Soejkesjen mietie ij voestegh leah akte gænnah daejnie bïevnesinie klaerebe daennie dïevestjåanghkosne åvtese buaktasovvedh jallh gïetedovvedh.
Sámediggeráđđi bidjá ovdán boahttevaš gielladieđáhusa čielggadusa.
Saemiedigkieraerie beaja åvtenh båetije gïelebïevnesen boejhkehtassem.
Sámediggeráđđi lea ovddit dievasčoahkkin rájes čuovvolan áššiid mat leat ovdal meannuduvvon Sámedikki dievasčoahkkimis.
Saemiedigkieraerie lea övtebe dïevestjåanghkoen raejeste aamhtesh dåeriedamme mah leah aarebi Saemiedigkien dïevestjåanghkosne gïetedovveme.
Okta dáid áššiin lea vuoigatvuođat guolásteapmái mearrasámi guovlluin.
Akte daejnie aamhtesijstie lea reaktah göölemasse mearoesaemien dajvine.
Mii čujuhat maid ráđi dieđáhussii, mii čájeha ahte sámediggeráđis leamaš ollu doaimmat dán áigodagas.
Mijjieh aaj raerien bïevnesasse tjaatsestibie, mij vuesehte ahte saemiedigkieraerien orreme jïjnjh darjomh daennieboelhkesne.
Ođđa áššit mat leat dieđihuvvon guovvamánus leat čilgejuvvon ráđi dieđáhusas.
Orre aamhtesh mah goevten bïeljelovveme raerien bïevnesisnie boejhkelovveme.
Sámediggeráđđái lea dehálaš láhčit dili Sámedikki áirasiidda, nu ahte sii ožžot dieđuid áigeguovdilis áššiin, ja ahte lea buorre diehtovuođđu go mearrádusat dahkkojit.
Saemiedigkieraaran vihkele tsiehkiem Saemiedigkien saadthalmetjidie laetjedh, dan ahte dah daaletje aamhtesijstie åadtjoeh daejredh, jïh ahte buerie daatavåarome gosse nænnoestahkh dorjoeh.
Daid maŋimuš dievasčoahkkimiiguin ii leat leamaš doarvái áigi lágidit semináraid áirasiidda.
Dej minngebe dïevestjåanghkoejgujmie ij leah orreme nuekies tïjje seminaari saadthalmetjidie öörnedh.
Sámediggeráđđi lea danne duhtavaš go dán dievasčoahkkimii lea biddjon áigi golmma semináraid.
Saemiedigkieraerie dannasinie madtjele goh daan dïevestjåanghkose byöjeme tïjje golmen seminaari.
Gažaldat 5, Áirras Anders Somby jr.
Gyhtjelasse 5, Saadthalmetje Andersen Sombyn jr.
Johttisápmeláččaid listu
*Johttisápmeláččaid læstoe
Čujuhit áššái 044/11 - CEALKAMUŠAT 2012-2012 BOAZODOALLOŠIEHTADUSSII
Aamhtesasse 044 11/tjaatsestidh - *CEALKAMUŠAT jaepiej 2012-2012 BÅATSOELATJKOSE
"Boazodoalu arealát" čuoggá vuolde čuožžu čuovvovaččatt: Boazodoalu guohtunvuođđu lea áitojuvvon eanet go ovdal ja Sámediggi bivdá eiseválddiid álggahit identifiserenproseassaid buot politihka hábmema oktavuođas gos boazodoalu areálat eahpenjuolga dahje njuolga guoskkahuvvojit, ja fuolahit ahte guoddevašvuođa prinsihppa čuovvu buot sektuvrraide mihttomeriin ekologalaččat, ekonomalaččat ja kultuvrralaččat guovddevaš boazodoallu.
"Båatsoen *arealát" tsiehkien nuelesne tjåådtje *čuovvovaččatt: Båatsoen gåatomevåarome jeenjelaakan aajhtasovveme goh aarebi jïh Saemiedigkie åejvieladtjh maadta aelkiehtidh identifiseeremeprosessi gaajhke politihken hammoen gaskesisnie gusnie båatsoen goelpeneståaroeh *eahpenjuolga jallh rïekte sjåavoehtovvieh, jïh sujhtieh ahte *guoddevašvuođa prinsïhpe gaajhkide suerkide ulmine dåerede *ekologalaččat, ekonomeleslaakan jïh kulturellelaakan *guovddevaš båatsoe.
Johttisápmelaččaid listu jearra makkár hámis Sámediggi áigu bidját johtui dán barggu? Leago kommišuvdna hámis vái lea go jordskifterett hámis mii lea hábmejuvvon boazodoalu ektui, ja man guhkas lea dát bargu boahtán?
Juhtijensaemiej læstoe *jearra magkeres haamosne Saemiedigkie edtja #<n> daambarkoem aelkiehtidh? Mejtie kommisjovne haamosne *vái mejtie #<pcle> *jordskifterett haamosne mij båatsoen muhteste hammoedovveme, jïh man gåhkese daate barkoe båateme?
Sámediggeráđi vástádus 5.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 5.gyhtjelassese
Čujuhuvvo teakstaoassái Sámedikki árvalusas 2012 – 2013 boazodoallošiehtadussii ja guđe láhkai Sámediggi galgá álggahit dán barggu.
Teeksteboelhkese Saemiedigkien åssjelisnie 2012 – 2013 båatsoelatjkose tjaatseståvva jïh #guhte<prn><rel><sg><ill><attr> nemhtie Saemiedigkie edtja daam barkoem aelkiehtidh.
Boazodoalu váldošiehtadusa § 4 addá Sámedikki vejolašvuođa ovddidit cealkámuša boazodoallošiehtadussii ovdalgo dat meannuduvvo Stuorradikkis 2012 giđđabajis.
Båatsoen åejvielatjkoen § 4 Saemiedigkien nuepiem evtiedidh vadta jiehtegem båatsoelatjkose aarebi dïhte Stoerredigkesne jaepien 2012 gïetedåvva *giđđabajis.
Teakstaoassi masa čujuhuvvo lea oassi dain cealkámušain maid Sámediggi ovddida boazodoallošiehtadussii.
Teeksteboelhke mïsse tjaatseståvva boelhke dejnie jiehtieginie mejtie Saemiedigkie båatsoelatjkose evtede.
Dat mearkkaša ahte dán teakstaoasi sisdoallu lea árvalus boazodoallošiehtadusa šiehtadalliide ii ge dakkár bargu maid Sámediggi galgá álggahit ja čađahit.
Dïhte nimhtie ahte daan teeksteboelhken sisvege åssjele båatsoelatjkoen doekijidie ij aaj dagkeres barkoe maam Saemiedigkie edtja aelkiehtidh jïh tjïrrehtidh.
Seammás čujuha Sámediggeráđđi dasa ahte Sámediggi árvalusaid bokte boazodoallošiehtadussii ohcala heivvolaš hálddašeami mii fuolaha boazodoalu beroštusaid areálaáššiin.
Seammasïenten saemiedigkieraerie Dïsse tjaatseste ahte Saemiedigkie åssjelinie båatsoelatjkose sjiehteles reeremem ohtsele mij båatsoen ïedtjh goelpeneståaroenaamhtesinie sujhtie.
Sámediggi vuordá ahte álggahuvvojit proseassat mas boazodoalu areálat suodjaluvvojit
Saemiedigkie vuarta ahte prosessh aelkiehtovvieh mesnie båatsoen goelpeneståaroeh vaarjelovvieh
Sámediggeráđđi áigu čuovvut mielde maid boazodoalloeiseválddit dahket areálaáššis ovddasguvlui ja mii vuordit ahte Sámediggi searvvahuvvo sihke daidda áššiide mat gusket areálaide beassamii ja eará beliide main lea mearkkašupmi boazodollui.
Saemiedigkieraerie edtja mealtan dåeriedidh maam båatsoeåejvieladtjh goelpeneståaroenaamhtesisnie rïektes raadtan darjoeh jïh mijjieh vuertiejibie ahte Saemiedigkie mealtan dovne dejnie aamhtesinie mah goelpeneståarojde dijpieh åadtjomem jïh jeatjah bielieh mejnie lea mïerhkesjimmie båatsose.
Gažaldat 6, Áirras Geir Tommy Pedersen, NSR:a sámediggejoavku
Gyhtjelasse 6, Saadthalmetje Geir Tommyn Pedersenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Dađistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan.
Daamtaj #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> orrijieh jïh jeenjelaakan saemieh staaride gosse veasomegoere jorkestovveme.
Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás.
Daate aaj dam mealtan buakta ahte staarh bijjeli dïedtem laetjedh dïenesjh saemien åålmegen muhteste vaeltieh.
Šállošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šálloša NSR sakka.
Gaatelassjijibie #<pcle> Romsan orre staarenståvroe destie ohtsemem giesieji ahte *laktit Romsan saemiengïelen reeremedajvese, daan NSR alme gaatelassja.
Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat ásset Oslo guovllus.
Dehtie minngede mijjieh vuejniejibie ahte Oslovisnie ij leah saemien gaavnedimmiesijjie saemide gïeh Osloven dajvesne veasoeh.
Eará gávpogiin eai measta oppa gávdnoge dohkálaš fálaldagat sámiide.
Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plánain.
Gaatelassjijibie goh Saemiedigkieraerie lea fahkoeslaakan eadtjaldovvemisnie saemien staarenpolitihken soejkesjinie beelhkeme.
Dán oktavuođas jearrá NSR ahte mainna lágiin lea ráđđi konkrehta jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpogiin ja makkár váikkuhangaskaoamit biddjojuvvojit johtui?
Daennie gaskesistie NSR:m gihtjie ahte mejnie vuekine raerie konkreete ussjedamme saemiej tsiehkiem stoerebe staarine bueriedidh jïh magkerh dïedtetsavtshvierhtieh #<n> aelkiehtovvieh?
Sámediggeráđi vástádus 6.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 6.gyhtjelassese
Sámediggeráđđi áigu 2012:s ovddidit ášši regionálapolitihka birra dievasčoahkkimii digaštallamii, ja dát ášši boahtá maid guoskkahit gávpotpolitihkalaš áššiid.
Saemiedigkieraerie edtja jaepien 2012 aamhtesem evtiedidh #regionaale<adj><indecl><cmp_attr><cmp>politihken bïjre dïevestjåanghkose digkiedæmman, jïh daate aamhtese aaj sjåavoehtidh båata staarenpolitihken aamhtesh.
Sámedikkis leat dál máŋga váikkuhangaskaoami sámi doaibmabijuid várás gávpogiin ja stuorát čoahkkebáikkiin, omd.
Saemiedigkesne leah daelie gellie dijpemetsavtshvierhtiem saemien råajvarimmiej muhteste staarine jïh stoerebe tjåahkesijjine, vuesiehtimmien gaavhtan
doarjjaortnegat giellaprošeavttaide, oahpponeavvoprošeavttaide, kulturdoaimmaide, dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaide.
dåarjoeöörnegh gïeleprosjeektide, learoevierhtienprosjeektide, kultuvredarjoemidie, starnen- jïh sosijaaleprosjeektide.
Go guoská doarjagiidda ealáhusovddideami várás, de lea Sámediggi háliidan vuoruhit árbevirolaš sámi guovlluid dan dihte go Sámediggi háliida veahkkin ovddidit ealáhusaid dáin guovlluin.
Goh dåarjojde dæjpa jieliemassenevtiedimmien muhteste, dellie Saemiedigkie sïjhteme aerpiesïejhme saemien dajvh dan dïehre prijoriteradidh goh Saemiedigkie sæjhta viehkine jieliemassh daejnie dajvine evtiedidh.
Sámedikki mielas leat árbevirolaš guovllut dehálaččat bisuhan dihte sámi kultuvrra ja sámegiela.
Saemiedigkien mïeleste aerpiesïejhme dajvh leah vihkelh tjöödtjestehtemen dïehre saemien kultuvrem jïh saemiengïelem.
Dan dihte lea dehálaš váikkuhit ealáhusovdánahttimii dain guovlluin gos márkanvuođđu lea unni.
Dan dïehre vihkele dijpedh guktie jieliemasse evtiedåvva dejnie dajvine gusnie sjeltienvåarome onne.
Dát lea mielde nanneme ássama guovlluin gos otne leat stuora hástalusat ássanovdánahttimiin.
Daate mealtan veasomem dajvine nænnoestidh gusnie daenbiejjien leah stoere haestemh veasomeevtiedimmine.
Go gávpogat leat nu iešguđetlágánat ja sámiin geat ásset dáin gávpogiin leat iešguđetlágán dárbbut, de oaivvilda sámediggeráđđi ahte lea váttis ráhkadit oktasaš gávpotpolitihkalaš plána.
Goh staarh leah dan ovmessie jïh saemiej gïeh daejnie staarine veasoeh leah ovmessie daerpiesvoeth, dellie saemiedigkieraerie jeahta ahte geerve ektie staarenpolitihken soejkesjem darjodh.
De lea ulbmilleappot ovttaskas ovttasbargoproseassaiguin buoridit sámiid dili iešguđet gávpogis.
Dellie lea #ulmies<adj><comp><der_laakan><adv> oktegs ektiebarkoeprosessigujmie saemiej tsiehkiem ovmessie staaresne bueriedidh.
Sámediggeráđđi lea čoahkkinastán Oslo suohkaniin, Álttá suohkaniin, Troandima suohkaniin ja galgá maid čoahkkinastit Romssa suohkaniin.
Saemiedigkieraerie Osloven tjïeltine tjåanghkenamme, Áltán tjïeltine, Tråanten tjïeltine jïh edtja aaj Romsan tjïeltine tjåanghkenidh.
Dáin čoahkkimiin lea váldofáddá movt suohkanat ja Sámediggi sáhttet ovttasbargat buoridan dihte daid sápmelaččaid dili, geat ásset gávpogiin.
Daejnie tjåanghkojne lea åejvieaamhtese guktie tjïelth jïh Saemiedigkie maehtieh bueriedimmien dïehre laavenjostedh daj saemiej tsiehkiem, gïeh staarine veasoeh.
Čoahkkimis Álttá suohkaniin lei erenoamáš fokus das movt buoridit sámi mánáid ja nuoraid bajásšaddandili gávpogis.
Tjåanghkosne Áltán tjïeltine lij sjïere fokusen desnie guktie saemien maanah jïh noeri byjjenimmessnuepiem staaresne bueriedidh.
Mis lea oktilis gulahallan Troandima suohkaniin sihke mánáidgárdefálaldaga, oahpahusa ja sámi deaivvadanbáikkiid dáfus.
Mijjesne lea *oktilis Tråanten tjïeltine gaskestalleme dovne maanagïertefaalenassen, ööhpehtimmien jïh saemiengaavnedimmiesijjiejdïehre.
Čoahkkimis Oslo suohkaniin leat mii ságastallan sámi deaivvadanbáikki dárbbu birra.
Tjåanghkosne Osloven tjïeltine leah mijjieh soptsestalleme saemien gaavnedimmiesijjien daerpiesvoeten bïjre.
Dat mearkkaša ahte Sámediggeráđđi lea Oslo suohkaniin ságastallan sámi deaivvadanbáikki birra Oslo sámiid várás, ja sihke mii ja Oslo suohkan áigot joatkit ovttasbargat vai gávdnat dohkálaš čovdosa dien áššái.
Dïhte nimhtie ahte Saemiedigkieraerie Osloven tjïeltine saemien gaavnedimmiesijjien bïjre Osloven saemiej muhteste soptsestalleme, jïh dovne mijjieh jïh Osloven tjïelte edtjieh jåerhkedh laavenjostedh vuj dåhkasjamme tjoevtenjem doen aamhtesasse gaavnedh.
Sámediggeráđđi oaidná dárbbu dákkár deaivvadanbáikái ja lea ovttas Oslo suohkaniin šiehtadan ahte lea dehálaš ahte goappaš bealit addet vuođđodoarjaga dákkár deaivvadanbáikái Oslos.
Saemiedigkieraerie daerpiesvoetem dagkeres gaavnedimmiesæjjan vuajna jïh ektesne Osloven tjïeltine nååhtedamme ahte vihkele ahte *goappaš bielieh våaromedåarjoem dagkeres gaavnedimmiesæjjan Oslovisnie vedtieh.
Seammás háliida Sámediggeráđđi deattuhit ahte Oslo sámi viesu stivrras lea ovddasvástádus láhčit dili doaimmaide vai sámit Oslo guovllus ožžot kultuvrralaš fálaldaga.
Seammasïenten sæjhta Saemiedigkieraerie tjïelkestidh ahte Osloven saemien gåetien ståvroen lea dïedte tsiehkiem laetjedh darjoemidie vuj saemieh Osloven dajveste kulturelle faalenassem åadtjoeh.
Sámediggeráđis lea mihttun čađahit guokte politihkalaš čoahkkima jagis muhtin gávpotsuohkaniiguin gos gávpotsámiid dilli ságastallojuvvo ja čuovvoluvvo.
Saemiedigkieraeresne vuepsine göökte politihkeles tjåanghkoen jaepine muvhtigujmie staarentjïeltigujmie tjïrrehtidh gusnie staarensaemiej tsiehkie soptsestallesåvva jïh dåeriedåvva.
Sámediggeráđđi háliida namuhit ahte mánáidgárdi, giella ja sámegiel oahpahus leat fáttat mat erenoamážit galget leat guovddážis dáin čoahkkimiin.
Saemiedigkieraerie sæjhta moenedh ahte maanagïerte, gïele jïh saemiengïeleh ööhpehtimmie leah *fáttat mah joekoenlaakan gelkieh årrodh jarngesne daejnie tjåanghkojne.
Sámediggi háliida deattuhit ahte maiddái eará fáttát nugo sámi deaivvadanbáikkit leat dehálaš áššit mat maid galget čuovvoluvvot.
Saemiedigkie sæjhta tjïelkestidh ahte aaj jeatjah aamhtesh goh saemien gaavnedimmiesijjieh vihkeles aamhtesh mah aaj edtjieh dåeriedovvedh.
Dákkár čoahkkimiid bokte áigu sámediggeráđđi leat mielde váikkuheame vai gávpotsámit bisuhit iežaset fálaldagaid ja bálvalusaid ja ožžot ođđa doaimmaid áigái.
Dagkeres tjåanghkoej baaktoe edtja saemiedigkieraerie mealtan årrodh dijpedh vuj staarensaemieh jïjtjsh faalenassh jïh dïenesjh tjöödtjestehtieh jïh orre darjomi tïjjese åadtjoeh.
Sámediggeráđđi maid šálloša go Romssa suohkan gesii ruovttoluotta iežas ohcama beassat mielde sámi hálddašanguvlui.
Saemiedigkieraerie maam gaatelassja gosse Romsan tjïelte bååstede giesieji jïjtjse ohtsemem mealtan saemien reeremedajvese åadtjodh.
Mii diehtit ahte stuorát suohkaniidda sáhttá leat hástalussan dat ahte searvat hálddašanguvlui dan dihte go dovdet ahte gáibádusat leat ilá stuorrát.
Mijjieh daejriejibie ahte stoerebe tjïeltide maahta årrodh haestieminie dah ahte reeremedajvesne mealtan dan dïehre goh debtieh ahte krïevenassh ååpsen stoere.
Sámediggeráđđi lea dan dihte movttet go Ođasmahttin-, hálddašan- ja girkodepartemeanta dál vuoruha dárkkistit sámelága giellanjuolggadusaid geahččan dihte leago dárbu ođasmahttit daid.
Saemiedigkieraerie dan dïehre #feejjene<adj><sg><nom> gosse Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeente daelie prijoriterede saemienlaakem gïelenjoelkedassi gïehtjedimmien dïehre vaaksjodh mejtie daerpies dejtie orrestidh.
Mii čujuhit maiddái ráđi doaibmadieđáhussii.
Mijjieh aaj raerien darjomebïevnesasse tjaatsestibie.
Gažaldat 7, Áirras Aili Keskitalo, NSR:a sámediggejoavku
Gyhtjelasse 7, Saadthalmetje Ailijjen Keskitalon, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Ráđđehus lea dál ráhkadeamen ođđa minerálastrategiija.
Reerenasse daelie orre mineraalenstrategijem darjoeminie.
Man ollu lea Sámediggeráđđi čuvvon minerálastrategiija ođasmahttima, dan ektui go Minerálaláhka ii leat álbmotrievttálaš standárdda siskkobealde?
Man jïjnje saemiedigkieraerie dåeriedamme mineraalestrategijen orrestehtemen, dan muhteste gosse Ij mineraalelaake åålmehreaktan standarden sisnjelen leah?
Sámediggeráđi vástádus 7.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 7.gyhtjelassese
Nugo ráđđi lea čilgen ráđi dieđáhusas Sámedikki dievasčoahkkimii guovvamánus 2012, de lei Ealáhus- ja gávpedepartemeanta bovden dan čoahkkimii mii lei Sámediggeráđi ja stáhtačálli Rikke Lind gaskka 4.1.2012 gos lei sáhka ráđđehusa barggu birra strategiijaiguin minerálaealáhusa várás.
Goh raerie raerien bïevnesisnie Saemiedigkiem dïevestjåanghkose goevten 2012 boejhkelamme, dellie lij Jieliemasse- jïh bovredepartemeente bööreme dan tjåanghkose mij lij Saemiedigkieraerien jïh staatetjaelije Rikke Linden gaskemsh #4.1.2012<num><sg><nom> gusnie lij håaleme reerenassen barkoen bïjre strategijigujmie mineraljieliemasse.
Sámediggeráđđi dovddahii dán čoahkkimis, ja geigejuvvon notáhtas, ahte go dan ođđa minerálalágas eai leat doahttaluvvon álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođa, de ii sáhttán Sámediggi miehtat láhkii, iige daid mearrádusaide mat leat dahkkojuvvon lága mielde, iige strategiijaide ja doaibmabijuide mat leat vuođđuduvvon daid seamma láhkarámmaide.
Saemiedigkieraerie daam tjåanghkosne jiehtieji, jïh geelkesovveme *notáhtas, ahte gosse dennie orre mineraalelaakesne eah leah aalkoeåålmegi åålmehreaktan ussjedovveme, dellie idtji maehtieh Saemiedigkie jïjtjedh hååneske laakese, ij daj nænnoestahkide mah laaken mietie dorjesovveme, ij strategijide jïh råajvarimmide mah daj seamma laakemieride tseegkesovveme.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 52. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 52. bielie 90 bielesne
Sámediggeráđđi deattuhii dattetge ahte leat rahpasat konsulteret strategiija doaibmabijuid birra minerálaealáhusa várás jos čielgasit dovddahuvvošii ahte minerálaláhka galgá rievdaduvvot nu ahte sámi kultuvra vuhtii váldojuvvo olles árbevirolaš sámi guovllus, ja go lea biddjojuvvon áigeplána dán bargui.
Saemiedigkieraerie tjïelkesti darhkan ahte årrodh *rahpasat strategijem råajvarimmiej bïjre mineraljieliemasse konsulteeredh jis tjïelkeslaakan jeahtasåvva ahte mineraalelaake edtja dan jarkestovvedh ahte saemien kultuvre #<adv> abpe aerpiesïejhme saemien dajveste seatadåvva, jïh goh bïejesovveme tïjjesoejkesje daan barkose.
Ealáhus- ja gávpedepartemeanta dovddahii čoahkkimis ođđajagimánus ahte áigu dan árvvoštallat.
Jieliemasse- jïh bovredepartemeente jïjtjse tjåanghkoem tsïengelen jiehtieji ahte edtja dam vierhtiedalledh.
11.4.2012 lei ođđa čoahkkin Kárášjogas Sámediggeráđi ja stáhtačálli Rikke Lind gaskka.
11.4.2012 lij orre tjåanghkoe Karasjohkesne Saemiedigkieraerien jïh staatetjaelije Rikke Linden gaskemsh.
Ealáhus- ja gávpedepartemeanta ii buktán ođđa signálaid minerálalága rievdadusa birra, mii dagahii ahte čoahkkimis eai lean konsultašuvnnat strategiijaid birra.
Idtji jieliemasse-jïhbovredepartemeente orre signaalh mineraalelaakenjorkestimmienbïjre buektieh, mij darjoeji ahte tjåanghkosne idtjin leah konsultasjovnh strategiji bïjre.
Ságastallan lei ge de eanaš minerálalága áddema birra ja man deaŧalaš livččii dan rievdadit.
Soptsestalleme lij aaj dellie jeenjemes mineraalelaaken goerkesimmien bïjre jïh man vihkele lea dam jarkestidh.
Stáhtačálli Rikke Lind dovddahii ahte Sámediggi giđa mielde bovdejuvvo čoahkkimii stáhtaráđiin Trond Giskein ášši birra.
Staatetjaelije Rikken Lind jiehtieji ahte Saemiedigkie gïjren mietie tjåanghkose staateraerine bööresåvva Trond Giskine aamhtesen bïjre.
Gažaldat 8, Áirras Trond Are Anti, NSR/SÁB sámediggejoavku
Gyhtjelasse 8, Saadthalmetje Trond Aren Antijjen, NSR:n/SÁB/SáB saemiedigkiedåehkie
Deanu čázadaga guolásteapmi
Deatnun åbradahken gööleme
Deanu čázadaga guolástushálddahus, mii lea ođđa guovIlu hálddašeapmi Deanu čázadaga guolásteami várás ja ásahuvvon ođđa Gonagaslaš Res.
Deatnun åbradahken göölemenreereme, mij lea orre *guovIlu reereme Deatnun åbradahken göölemen muhteste jïh tseegkesovvem orre *Gonagaslaš *Res.
vuođul 2011:s.
mietie jaepien 2011.
Hálddahusa stivra lea dál evttohan rievdadit guolástannjuolggadusaid guovlluolbmuid luossabivddu várás.
Reeremen ståvroe daelie uvtedamme göölemenjoelkedassh jarkestidh dajvenalmetji loesevæjroen muhteste.
Go stivra dan dahká, de lea geatnegahtton ahte dálá njuolggadusat celkojit eret.
Goh ståvroe dam dorje, dellie dïedtem utnedh ahte daaletje njoelkedassh destie jyöhtoeh.
Njuolggadusaid maid dihto kommišuvdna Suoma ja Norgga gaskkas ráhkada ja doallá.
Njoelkedassh mej såemies kommisjovne Soemen jïh Nöörjen gaskesne dorje jïh steerie.
Lea leamaš garra gi i vuot guovlluolbmuid ja olggobealeolbmuid (turisttaid) gaskkas mo guolástusdeaddu galgá juogaduvvot dán guoktá gaskkas.
Orreme gïrre *gi i. gaajhke dajvenalmetji jïh *olggobealeolbmuid (*turisttaid) gasngese guktie göölemenleavloe edtja joekedovvedh daan gööktesi gaskesne.
Diedusge bealušta Suomabeale eiseváldi láddelaš guolásteami, mii lea lassánan hirbmadit maŋimus jagiid.
*Diedusge vaarjele *Suomabeale #åejvieladtjh<n><sg><gen> laedtie göölemem, mij læssanamme *hirbmadit minngebe jaepiej.
Guovlluolbmot fas doalahit iežaset árbevirolaš bivddu leat deháleabbot go astoáigge bivdu.
Dajvenalmetjh viht utniehtieh jïjtjsh aerpiesïejhme væjroem vihkielåbpoelaakan årrodh gosse *astoáigge væjroe.
Guovllu bivdooamasteaddjit leat mannan nu guhkás ahte gáibidan vuosttaš vuoigatvuođa guolásteapmái, mii lea ge váldosivvan dasa ahte guovllu hálddašeapmi lea ásahuvvon.
Dajven væjroe-eekijh mïnneme dan gåhkese ahte voestes reaktam krïevem göölemasse, mij lea aaj åejviesjïekine dïsse ahte dajven reereme tseegkesovveme.
Sámediggi lei ovddit háve sin kommišuvdnalahtu bokte dorjon guovllu bivdiid, ja geavahan vearjun ILO-Konvenšuvdna nr.
Saemiedigkie lij övtebe saejrien daj kommisjovnelïhtseginie dajven vijrijh dåårjeme, jïh vaeknine åtnam #ILO-KONVENSJOVNE<np><sg><nom> nr.
169 ahte Stáhtain lea geatnegasvuohta láhčat ovdamuni guovllu bivdoárbevieruide.
169 ahte Staati lea #stillese<n><sg><nom> *láhčat aevhkien dajven væjroetradisjovnide.
Dál lea nugo namahin ođđa kommišuvdna ásahuvvomin Sámedikkit maiddái ožžot guktui bealde sin áirasiid dánge kommišuvdnii.
Daelie lea goh nommehts orre kommisjovne tseegkeminie Saemiedigkieh aaj åadtjoeh *guktui bieleste daj saadthalmetjh daan kommisjovnese aaj.
Mo dál áigu Norgga Sámediggi, ja diedusge maiddái Suomabeale Sámediggi láhttet kommvdna barggus ahte ovddidit sáme bivdoárbevieruid? Vai lea go nu ahte dát guokte Sámedikki eaba bures doarvái gulahala dán lágan bargguin, ja nu geanehuhttet sárni beroštumiid, ja nu vuot vuoitá stuorraservodat ja leat fárus duvdimin eret guovllu bivdiid sin guolástussadjiid alde? Dálhan lea dakkár dilli ahte 85 000 bivdodiimmu gullet geasis turistii, moadde duhát diimmu das jullot guovllu bivdiide.
Guktie daelie Nöörjen Saemiedigkie edtja, jïh *diedusge aaj *Suomabeale Saemiedigkie dåemiedidh *kommvdna barkosne ahte saemien væjroetradisjovnh evtiedidh? Vuj mejtie #<pcle> dan ahte eakan daate göökte Saemiedigkien hijven nuekies daam #dagkeres<adj><sg><acc> barkojne gaskestallh, jïh dan *geanehuhttet *sárni ïedtjh, jïh dan gaajhke stoeresiebriedahke vitnie jïh leah mealtan destie nehkehteminie dajven vijriji daj göölemensijjiej nelhtie? Daelie lea dagkeres tsiehkie ahte 85 000:m væjroetæjmoeh giesesne guvlieh *turistii, naan stoerretjuetien tæjmoeh desnie dajven vijrijidie rååtedh.
Mo Norgga beale Sámediggi áigu dán hástalusa dustet?
Guktie Nöörjen bieliem Saemiedigkie edtja daam haestemem dåastodh?
Sámediggeráđi vástádus 8.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 8.gyhtjelassese
Sámediggeráđđi lea guhká háliidan ahte šiehtadallamat Suomain álggahuvvojit.
Saemiedigkieraerie guhkiem sïjhteme ahte raarahtallemh Soemijste aelkiehtovvieh.
Dát gáibádus lea máŋgii bidjon ovdán.
Sámediggeráđđi lea ilus go šiehtadallamat dál leat duohtan bidjon.
Saemiedigkieraerie aavosne gosse raarahtallemh daelie leah #saetnies<adj><ess> byöjeme.
Deanu čázádaga guolástanhálddahus lea ásahuvvon proseassa maŋŋá mas Deanujoga lávdegoddi, gos sámediggeráđis lei okta ovddasteaddji, čielggadii báikkálaš hálddašanorgána čázádahkii.
Deatnun abradahken göölemereereme prosessenmænngan tseegkesovveme mesnie Deanujohkan moenehtse, gusnie saemiedigkieraeresne lij akte saadthalmetje, dajven reeremeorgaanem abradahkese tjïelkedi.
Dál galget báikkálaš olbmot ieža hálddašit čázádaga.
Daelie edtjieh dajven almetjh jïjtjh abradahkem reeredh.
Bivdooamasteaddjin lea guovddáš posišuvdna hálddašeamis, dan seammás go maid eará báikkálaš olbmot leat mielde stivrras ja nu leat maid sin vuoigatvuođat vuhtii váldon maŋŋá go stággobivdin vuoigatvuođat lea čállon láhkaásahussii.
Væjroe-eekijinie jarnge posisjovne reeremisnie, dan seammasïenten gosse maam jeatjah dajven almetjh mealtan ståvrosne jïh dan leah aaj sijjen reaktah #<adv> mænngan #seatadidh<vblex><der_passs><vblex><iv><prfprc> goh staavravijrijinie reaktah laakenjoelkedassese tjååleme.
Deanu čázádaga guolástanhálddahus lea geatnegáhtton hálddašit mearriduvvon láhkarámmaid siskkobealde.
Deatnun abradahken göölemereereme dïedtem utnedh reeredh nænnoestovveme laakemieriej sisnjelen.
Dát mielddisbuktá maid dan ahte fertejit čuovvut daid šiehtadusaid mat gusket otná Suoma šiehttamuššii.
Daate aaj dam mealtan buakta ahte tjoeverieh dejtie latjkojde dåeriedidh mah daanbeajjetje Soemen #sjïehtedh<vblex><der_muš><n><sg><acc> dijpieh.
Šiehtadallamat álggahuvvojit dán jagi, sihke Deanu čázádaga guolástanhálddahus ja Sámediggi leat mielde šiehtadallanlávdegottis.
Raarahtallemh daan jaepien aelkiehtovvieh, dovne Deatnun abradahken göölemereereme jïh Saemiedigkie mealtan årrodh raarahtallememoenehtsisnie.
Sámediggeráđđi lea ovdalgihtii dán proseassas leamaš hui čielggas norgga eiseválddiide ahte mii oaivvildat ahte lea lunddolaš ahte suoma Sámedikkis maid berre leat rolla dáid šiehtadallamiin.
Saemiedigkieraerie åvtelhbodti daennie prosessesne orreme dan tjïelkes nöörjen åejvieladtjide ahte mijjieh jiehtiejibie ahte iemie ahte *suoma Saemiedigkesne aaj byöroe årrodh råålla daaj #raarahtalledh<vblex><iv><actio><com>.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 53. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 53. bielie 90 bielesne
Sámediggeráđđi lea addán dieđuid suoma Sámediggái proseassa birra mii lea leamaš norgga bealde.
Saemiedigkieraerie daajroeh vadteme *suoma Saemiedægkan prosessen bïjre mij orreme nöörjen bieleste.
Sámedikki rolla dáid šiehtadallamiin lea gozihit sámiid beroštumiid.
Saemiedigkien råållan daaj #raarahtalledh<vblex><iv><actio><com> lea saemiej ïedtjh geehtedidh.
Vuosttaš čoahkkin šiehtadallanlávdegottis norgga bealde lea miessemánu 2.
Voestes tjåanghkoen raarahtallememoenehtsisnie nöörjen bieleste lea suehpeden 2.
ja 3.
jïh 3.
beaivvi.
biejjien.
Gažaldat 9, Áirras Silje Karine Muotka, NSR:a sámediggejoavku
Gyhtjelasse 9, Saadthalmetje Silje Karinen Muotkan, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Jearaldat ovttasbargošiehtadusaid birra
Gyhtjelasse ektiebarkoelatjkoej bïjre
Sámediggi lea ovdal dahkan ovttasbargošiehtadusaid sierra almmolaš instánssaiguin nugo Viessobáŋkkuin ja Innovašuvdna Norggain – goappašagat leat dahkkojuvvon dainna ulbmilin ahte ovddidit oktasaš áddejumi ja gávdnan dihte gokko ovttasbargat ja mii ovddida instánssaid doaimma sámi guovlluin nu ahte dat dávistivččii sámiid vuoigatvuođaide ja dárbbuide? Man muttus lea bargu dáiguin ovttasbargošiehtadusaiguin, ja makkár konkrehta áŋgiruššamiid ja doaibmabijuid leat ovttasbargooasálaččat vuoruhan šiehtadusaid čuovvoleami oassin?
Saemiedigkie lea aarebi ektiebarkoelatjkoeh sjïere byjjes instansigujmie dorjeme goh Gåetiebaanghkine jïh Innovasjovne Nöörjine – gåabpegh dejnie ulmine dorjesovveme ahte evtiedidh ektie goerkesen jïh gaavnemen dïehre gogkoe laavenjostijibie jïh mij instansi darjomem saemien dajvine evtede dan ahte dïhte saemiej reaktide jïh daerpiesvoetide svååroe? Man tïjjesne lea barkoe daaj ektiebarkoelatjkoejgujmie, jïh magkeres konkreete eadtjaldovvemh jïh råajvarimmieh #ektiebarkoe<n><cmp_sgnom><cmp>#boelhke<n><adj><der_aadv><adv> latjkoej dåeriedimmien boelhkine prijoriteradamme?
Sámediggeráđi vástádus 9.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 9.gyhtjelassese
Sámediggeráđi mielas leat ovttasbargošiehtadusat sierra ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin ávkkálaš gaskaoamit Sámedikki politihka ovddidahttimis.
Saemiedigkieraerien mïeleste leah ektiebarkoelatjkoeh sjïere institusjovnigujmie jïh organisasjovnigujmie aevhkies tsavtshvierhtieh Saemiedigkien politihken #evtiedidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><der_nomact><n><sg><ine>.
Sámediggeráđđi áigu dađistaga árvvoštallat lea go dárbu ođđa ovttasbargošiehtadusaide ja vejolaččat loahpahit muhtun šiehtadusaid.
Saemiedigkieraerie edtja daamtaj vierhtiedalledh mejtie #<pcle> daerpies orre ektiebarkoelatjkojde jïh kaanne muvhtide latjkojde illedh.
Sámedikkis ii leat sierra ovttasbargošiehtadus Viessobáŋkkuin, muhto lea leamaš ovttasbargu earret eará sámi huksenvieruin, ja maiddái doallan konferánssaid ovttas Viessobáŋkkuin dán fáttá birra.
Saemiedigkien ij leah sjïere ektiebarkoelatjkoe Gåetiebaanghkine, mohte orreme ektiebarkoe gaskem jeatjah saemien tseegkemevuekine, jïh aaj konferaansh ektesne Gåetiebaanghkine steereme daan aamhtesen bïjre.
Sámediggeráđi mielas ii leat dál dárbu dahkat sierra ovttasbargošiehtadusa Viessobáŋkkuin.
Saemiedigkieraerien mïeleste ij daelie leah daerpies sjïere ektiebarkoelatjkoem Gåetiebaanghkine darjodh.
Ovttasbargošiehtadus Innovašuvdna Norggain ii leat šat fámus, muhto galgá ođasmahttojuvvot dán jagi.
Ektiebarkoelatjkoe Innovasjovne Nöörjine ij vielie faamosne leah, mohte edtja daan jaepien orrestovvedh.
Ráđđi lea bargan guovtti dásis dainna ovttasbargošiehtadusain.
Raerie gööktene daltesisnie dejnie ektiebarkoelatjkojne barkeme.
Vuos lea ráđđi bargan Ealáhus- ja gávpedepartemeantta ektui dainna áigumušain ahte oainnusmahttit Sámedikki rolla ja ovttasbargošiehtadusa áigumuša boahtte Stuorradiggedieđáhusas Innovašuvdna Norgga ja SIVA birra.
Voestegh lea raerie barkeme Jieliemasse- jïh bovredepartemeenten muhteste dejnie aajkojne ahte vååjnesasse bïejedh Saemiedigkien råållan jïh ektiebarkoelatjkoen aajkoen båetije stoerredigkiebïevnesisnie Innovasjovne Nöörjen jïh SIVAN bïjre.
Nuppe dáfus lea Sámedikkis juo buorre ovttasbargu Innovašuvdna Norggain maid ráđđi árjjalaččat geahččala buoridit.
Mubpien dïehre lea Saemiedigkesne joe buerie ektiebarkoe Innovasjovne Nöörjine mejtie raerie eadtjohkelaakan voejhkele bueriedidh.
Ovttasbargu erenoamážit ohcamiid oktavuođas main goappašat bealit leat oasálaččat lea bures ovddiduvvon.
#Laavenjostedh<vblex><iv><imp><p1><du> joekoenlaakan ohtsemi gaskesisnie mejnie gåabpegh bielieh #boelhke<n><adj><comp><sg><nom> hijven evtiedovveme.
Sáhttit namuhit ahte Innovašuvdna Norga ja Sámedikki ealáhusjuogus deaivvadedje njukčamánus 2012 lonuhallat vásihusaid ja gelbbolašvuođa, maiddái oažžut buoret áddejumi Innovašuvdna Norggas daid hástalusaide ja strategiijaide mat leat sámi guovlluin.
Maehtiejibie moenedh ahte Innovasjovne Nöörje jïh Saemiedigkien jieliemassenseksjovne njoktjen 2012 gaavnesjin dååjrehtsh jïh maahtaldahkem #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf>, aaj buerebe goerkesen innovasjovne Nöörjeste daj haestiemidie jïh strategijide åadtjoejibie mah saemien dajvine.
Gažaldat 10, Áirras Trond Are Anti, NSR/SÁB sámediggejoavku
Gyhtjelasse 10, Saadthalmetje Trond Aren Antijjen, NSR:n/SÁB/SáB saemiedigkiedåehkie
Sámedikki doarjjaohcamiid meannudanáigi
Saemiedigkien dåarjoeohtsemi gïetedimmietïjje
Doarjjastivra loahpahuvvui earrát eará dáinna ákkain ahte oanidit doarjjaohcamiid meannudanáigi.
Dåarjoeståvroe bielelen illesovvi jeatjebem daejnie *ákkain ahte åeniedibie dåarjoeohtsemi gïetedimmietïjje.
Mearridanváldi sirdojuvvui ráđđái.
Nænnoestimmiereaktah raaran sertiestovvi.
Meannuduvvojit doarjjaohcamat jođánabbot go loahpalaš mearridan váldi sirdojuvvui doarjjastivrras Ráđđái? Muhtin doarjjaohccit leat ožžon vástádusa Sámedikkis ohcamiid hárrái ahte ášši ii várra mearriduvvo ovdal go 3 rnánu sisa.
Dåarjoeohtsemh radtjoesåbpoelaakan gïetedovvieh gosse minngemes nænnoestamme stillemem dåarjoeståvroste raaran sertiestovvi? Muvhth dåarjoeohtsijh vaestiedassem Saemiedigkeste åådtjeme ohtsemi gaavhtan ahte ij aamhtese kaanne aarebi nænnosth goh 3:n *rnánu sïjse.
Oaivvilda go ráđđi ahte 3 mánu meannudeapmi lea jođanis meannudeaprni?
Jeahta #<pcle> raerie ahte 3 askh gïetedimmie lea *jođanis *meannudeaprni?
Sámediggeráđi vástádus 10.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 10.gyhtjelassese
Sámediggi lea geatnegahtton hálddahuslága § 11a vuođul sáddet gaskaboddosaš dieđu jus vurdojuvvo ahte áššemeannudan áigi lea guhkit go 1 mánu.
Saemiedigkie dïedtem utnedh reeremenlaaken § 11:n mietie annjebodts daajroem seedtedh jis vuartasåvva ahte aamhtesh gïetedalleme tïjje guhkebe gosse 1 askh.
Danin sáddejuvvo reive gos lea diehtu ahte áššemeannudan áigi vurdojuvvo leat 3 mánu, muhto čájehuvvo ahte áššemeannudan áigi dávjá lea oanehat.
Dannasinie prievie seedtesåvva gusnie daajroe ahte aamhtesh gïetedalleme tïjje årrodh 3:n asken vuartasåvva, mohte vuesiehtåvva ahte aamhtesh gïetedalleme tïjje daamhtah åeniehkåbpoe.
Doarjjastivra meannudii áššiid čoahkkimiin, mat ledje sullii 4-6 háve jagis.
Dåarjoeståvroe aamhtesh tjåanghkojne gïetedi, mah lin medtie 4-6 saejrieh jaepesne.
Ráđđi meannuda áššiid dađistaga vahkkosaš čoahkkimiin
Raerie aamhtesh daamtaj gïetede *vahkkosaš tjåanghkojne
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 54. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 54. bielie 90 bielesne
Gažaldat 11, Áirras Trond Are Anti, NSR/SÁB sámediggejoavku
Gyhtjelasse 11, Saadthalmetje Trond Aren Antijjen, NSR:n/SÁB/SáB saemiedigkiedåehkie
Báhčaveaivuotna billistuvvo mirkobázahusaid luoitima geažil
Báhčaveaivuotna beajstasåvva *mirkobázahusaid biestemen dïete
Nationála luondduluossavuotna, Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta Várjjaga ruvkkit luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot.
Nasjonaale eatnemenloesevoene, Báhčaveaivuotna beajstasåvva gosse Åarjel Várjjaten *ruvkkit dahkoe beetsuvh biestieh mejnie leah daalhkesh.
Dát áššečuolbma lea ovddiduvvon ođđa áššin ja váldojuvvon ovdan gažaldahkan ráđđái Sámedikki dievasčoahkkimis.
Daate aamhtesentjoelme orre aamhtesinie evtiedovveme jïh fraamme vaaltasovveme gyhtjelassine raaran Saemiedigkien dïevestjåanghkoste.
Maid lea Sámediggeráđđi bargan bissehit dan ahte nationála luondduluossavuotna, Báhčaveaivuotna ii billistuvvošii mirkobázahusaid geažil maid Mátta Várjjaga ruvkedoaibma luoitá?
Maam saemiedigkieraerie tjöödtjestehtedh barkeme dam ahte nasjonaale eatnemenloesevoene, ij Báhčaveaivuotna beajstasåvva *mirkobázahusaid dïete maam Åarjel Várjjatem *ruvkedoaibma beasta?
Sámediggeráđi vástádus 11.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 11.gyhtjelassese
Mátta-Várjjaga ruvkkiin - Sydvaranger Gruve AS lea lohpi doaibmat nuoskkidanlága mielde go Dálkkádatja nuoskkidandirektoráhta lea addán dasa lobi 23.04.2008.
Åarjel-Várjjatem *ruvkkiin - Sydvaranger *Gruve AS/as luhpie juhtedh deerjemelaaken mietie gosse *Dálkkádatja deerjemedirektoraate dïsse luhpiem vadteme 23.04.2008.
Lohpi guoská bázahusaid rádjamii sirrenproseassas Girkonjárggas mearrarádjui Báhčaveaivuonas mii lea Sydvaranger ASA, mii heaittihuvvui 1996:s, ovddeš mearrarádju.
Luhpie beetsuvi öörnemem dæjpa *sirrenproseassas Girkonjárgeste mearoeraajam Báhčaveaivuotnesne mij #Sydvaranger<np><cog><sg><nom> ASA/Asa, mij jaepien 1996 illesovvi, ovtetje mearoeraaja.
Fitnodagas lea lohpi rádjat gitta 4 miljon tonna ruvkebázahusaid ja gitta 35 tonna čohkkenávdnasiid meara bodnái jahkái.
Sïelten lea luhpie öörnedh öövre 4 millijovne *tonna *ruvkebázahusaid jïh öövre 35 *tonna tjöönghkemematerijelli mearoen *bodnái jaapan.
Lohpi lea addojuvvon dan vuođul ahte buvttadit gitta 3 miljon tonna ruovdemálbmadivttástusa jahkásaččat.
Luhpie dan mietie vadtasovveme ahte darjoeh öövre 3 millijovne *tonna *ruovdemálbmadivttástusa fïerhten jaepien.
Áššis 28/10: Sámediggeráđi doaibmadieđáhus 28.9.2010 čilgejuvvui mo Sámediggeráđđi lea čuovvolan áššiid mat leat dieđihuvvon dievasčoahkkimis áššis 18/10: Evttohus 1: Mátta Várjjaga ruvkkiid mirkoluoitin Báhčaveaivutnii.
Aamhtesisnie 28/10: Saemiedigkieraerieh darjomebïevnese 28.9.2010 boejhkelovvi guktie Saemiedigkieraerie aamhtesh dåeriedamme mah dïevestjåanghkosne aamhtesisnie 18 #10<n><pl><nom> bïeljelovveme: Uvtelasse 1: Åarjel Várjjaten *ruvkkiid *mirkoluoitin Báhčaveaivuotnese.
Maŋŋá lea Sydvaranger Gruve AS ožžon 1.11.2010 lobi Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtas nuoskkidanlága mielde geavahit gaskaboddosaččat dan nággovuloš čohkkenávdnasa Magnafloc 1707.
Mænngan #Sydvaranger<np><cog><sg><nom> *Gruve AS:m/as:m 1.11.2010 luhpieh åådtjeme Daelhkie- jïh deerjemedirektoraatesne deerjemelaaken mealtan annjebodts utnedh dan *nággovuloš tjöönghkemematerijellen *Magnafloc 1707.
Lohpi guoskkai dassážii go fitnodaga ohcan áigái ráddjejuvvon lobi ektui gitta 18 mánnui meannuduvvui gárvvisin.
Luhpie dïjpi gosk gosse sïelten #ohtsedh<vblex><tv><actio><nom> tïjjem gaertjiedovvemeluhpienmuhteste öövre 18 askem gïetedovvi #gaervies<adj><ess>.
Lohpi addojuvvui ovdal gulaskuddama, danne go Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta oaivvildii ahte ledje hui nana servodatlaš beroštumit maid geažil lei hoahppu addit lobi bargosajiid sihkkarastima dihte báikkálaččat ja guovlulaččat.
Luhpie vadtasovvi govledimmienaarebi, dannasinie gosse Daelhkie- jïh deerjemedirektoraate jiehtieji ahte lin dan nænnoes *servodatlaš ïedtjh mej dïete lij fuehpie luhpiem barkoesijjiej gorredimmien dïehre vedtedh byjreskisnie jïh regionaalelaakan.
Ja go luoitimiin gáržžiduvvon áigodagas eai leat dakkár biraslaš váikkuhusat main livččii mearkkašupmi Báhčaveaivutnii.
Jïh gosse biestieminie gaertjiedovveme boelhkesne eah leah dagkeres byjresen dïedth mejnie lea mïerhkesjimmie Báhčaveaivuotnese.
11.11.2011 sáddii Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta ohcama gulaskuddamii.
11.11.2011 seedti Daelhkie- jïh deerjemedirektoraaten ohtsemem govledæmman.
Dalle válljii Sámediggi gelbbolašvuođa ja kapasitehta ákkaid vuođul ahte ii vástit gulaskuddamii danne go ohcan lei áigái ráddjejuvvon.
Dellie Saemiedigkie veelji maahtaldahken jïh kapasiteeten *ákkaid mietie ahte ij govledæmman dannasinie vaestedh gosse ohtseme lij tïjjese gaertjiedovveme.
Jurdda lei vuordit dassážii go vejolaš bissovaš ohcan boahtá.
Åssjalommes lij vuertedh gosk goh #nupies<vblex><indic><pret><p3><sg> vihties ohtseme båata.
Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta lei 9.7.2010 beaiváduvvon reivves Sámediggái deattuhan ahte jos buvttadeapmi lassána ja dárbbašuvvo ain luoitinlohpi, de gáibida dat váikkuhanguorahallama plána- ja huksenlága mielde.
Daelhkie- jïh deerjemedirektoraate lij 9.7.2010 tjaalasovveme prieveste Saemiedægkan tjïelkestamme ahte jis darjome læssene jïh annje daarpesjåvva biestemeluhpie, dellie dah dïedtesalkehtimmiem kreava soejkesje- jïh tseegkemelaaken mietie.
Váikkuhanguorahallama ulbmilin lea sihkkarastit ahte biras ja servodat vuhtii váldojuvvojit dalle go plánat dahje doaibmabijut ráhkkanahttojuvvojit.
Dijpemesalkehtimmien ulmine lea gorredidh ahte byjrese jïh siebriedahke #<adv> seatadovvieh dellie goh soejkesjh jallh råajvarimmieh båårestuvvieh.
6.4.2011 rievdadii Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta luoitinlobi guoskat maiddái čohkkenkjemikaliija Magnafloc 1707 geavaheapmái.
6.4.2011 jarkesti Daelhkie- jïh deerjemedirektoraaten biestemeluhpien aaj dïjpedh *čohkkenkjemikaliija *Magnafloc 1707 pråvhkose.
Čohkkenávdnasiid hivvodatrámma siskkobealde 35 tonna/jahkái lea Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta addán lobi geavahit Magnafloc 1707, mii gusto miessemánu 1.
Tjöönghkemematerijelli veahkanmierien sisnjelen 35 *tonna/jaapan lea Daelhkie- jïh deerjemedirektoraatem vadteme luhpien utnieh *Magnafloc jaepien 1707, mij suehpeden dovve 1.
beaivái 2012.
beajjan 2012.
Ággan lei seamma go ovdal ahte ovdamunit doibmii ja servodahkii leat stuorát go vejolaš biraslaš váikkuhusat.
*Ággan lij seamma gosse aarebi ahte aevhkieh darjoemasse jïh siebriedahkese stoerebe goh #nupies<vblex><indic><pres><p3><sg> byjresen dïedth.
Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta árvvoštalai dasto ahte nationála luossavuonaid suodjalanmearrádus ii hehtte addimis lobi doibmii danne go das ii leat sáhka heahkka nuoskkidanváras.
Daelhkie-jïhdeerjemedirektoraate dehtie minngede vierhtiedalli ahte nasjonaale loesevoeni ij vaarjelimmienænnoestahke vedtedh aerieh luhpiem darjoemasse dannasinie gosse desnie ij leah håaleme *heahkka deerjemevaahreste.
Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhta čavgii eavttuid luoitinlobi rievdadeami oktavuođas.
Daelhkie-jïhdeerjemedirektoraate sneerri moenemetsiehkiej biestemeluhpien jorkestimmien gaskesisnie.
Ráju bearráigeahččamii dán guovllus leat biddjojuvvon čavgadeabbo gáibádusat, ja maiddái skálžžuid, reappáid ja guliid iskkadeapmái.
Raajanvuartasjæmman daennie dajvesne leah bïejesovveme *čavgadeabbo krïevenassh, jïh aaj skibliej, *reappáid jïh gueliej goerehtæmman.
Dasa lassin galgá fitnodat ođastit doapparmeannudanplána nu ahte das lea evttohus movt heaittihit, gozihit ja bearráigeahččat ráju.
Dïsse lissine edtja sïelte orrestidh *doapparmeannudanplána dan ahte desnie lea uvtelasse guktie illedh, raajam geehtedidh jïh vuartasjidh.
Sydvaranger Gruve AS muitala ahte áigot ohcat dábálaš luoitinlobi, ja áigumuša mielde sáddejuvvo dat Dálkkádat- ja nuoskkidandirektoráhtii giđđat 2012.
Sydvarangeren *Gruve AS/as soptseste ahte edtjieh sïejhme biestemeluhpiem ohtsedh, jïh aajkoen mietie seedtesåvva dah daelhkie- jïh deerjemedirektoraatese gïjrege 2012.
Sámediggeráđđi áigu vuordit dassážii go bissovaš luoitinlohpeohcan ja guoskevaš váikkuhanguorahallan boahtá, ja de áigu dahkat oaivila ášši birra dalle go váikkuhanguorahallan, mii čuvge váttis gažaldagaid áššis boahtá.
Saemiedigkieraerie edtja vuertedh gosk gosse vihties @luoitit<ex_vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>+luhpie<n><cmp_sgnom><cmp>+ohtseme<n><sg><gen> jïh sjyöhtehke dïedtesalkehtimmie båata, jïh dellie edtja aarvoem aamhtesen bïjre darjodh dellie goh dïedtesalkehtimmien, mij geerve gyhtjelassi aamhtesisnie goekin båata.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 55. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 55. bielie 90 bielesne
Gažaldat 12, Áirras Trond Are Anti, NSR/SÁB sámediggejoavku
Gyhtjelasse 12, Saadthalmetje Trond Aren Antijjen, NSR:n/SÁB/SáB saemiedigkiedåehkie
Sámi mátkkoštanplána
Saemien feelemesoejkesje
Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes.
Minngebe saemien feelemesoejkesje lea jaepien 2000 raejeste.
NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa olislaš sámi mátkkoštanplána.
NSR Saemiedigkesne goeven 2008 orre aamhtesinie uvtedi aelkiehtidh barkoem darjodh orre *olislaš saemien feelemesoejkesjem.
Maid lea ráđđi bargan áššiin? Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána? Goas boahtá diedáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá?
Maam lea raerie barkeme aamhtesinie? Mejtie raeresne aajkoe darjodh orre ellies saemien feelemesoejkesjem? Gåessie båata *diedáhus guktie saemien feeleme jåhta?
Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái.
Saemiedigkie dåarjoem laevehte saemien feelemasse.
Man láhkai kvalitehta sihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buytta man Sámediggi doarju?
Man vuakan kvaliteeten Saemiedigkie gorrede ahte lea saemiem *buytta maam Saemiedigkie dåårje?
Sámediggeráđi vástádus 12.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 12.gyhtjelassese
Sámediggi ráhkadii mátkeeallinplána 2000:s.
Saemiedigkie fealadimmienjielemesoejkesjem jaepien 2000 darjoeji.
NSR jearrá áigu go ráđđi ráhkadit ođđa plána.
NSR gihtjie #edtjedh<vblex><prsprc> #<pcle> raerie orre soejkesjem darjodh.
Ráđđi lea ráhkada ealáhusdieđáhusa mas earret eará sámi mátkeeallin maiddái lea mielde.
Raerie lea jieliemassenbïevnesem dorje mesnie gaskem jeatjah saemien fealadimmiejieleme aaj lea mealtan.
Mátkeeallinovddideami strategiijat bohtet ovdan jahkásaš bušeahtain.
Fealadimmienjielemeevtiedimmien strategijh fraamme fïerhtenjaapetje beetnehsoejkesjijstie båetieh.
Danne ii oainne ráđđi dárbbu sierra mátkeeallinplánii.
Dannasinie ij vuejnieh raerie daerpiesvoetem sjïere fealadimmienjielemesoejkesjasse.
Ráđis leat plánat álggahit golmmajagáš prošeavtta man ulbmil lea bajidit sámi mátkeeallima doaimmaid.
Raeresne leah soejkesjh aelkiehtidh *golmmajagáš prosjeektem man ulmie lea saemien fealadimmienjielemen darjomh bijjiedidh.
Olahusjoavkun leat smávva mátkeeallinoassálastit ja oassálastit mat barget daiguin ovttas.
*Olahusjoavkun leah onne #fealadimmie<n><cmp_sggen><cmp>#jieleme<n><cmp_sgnom><cmp>#mealtan<adv><der_nomag><n> jïh mah mealtan berkieh dej ektine.
Mii bargat prošeavtta ollislaš ruhtademiin.
Mijjieh prosjeekten ellies beetnehdåarjojne barkijibie.
Mii guoská sámi mátkeeallinohcamiid kvalitehtasihkkarastimii, de dat dahkkojuvvo áššis áššái.
Mij dæjpa saemien fealadimmienjielemeohtsemi kvaliteetengorredimmiem, dellie dïhte aamhtesistie aamhtesasse dorjesåvva.
Sámediggi ruhtada sámi mátkeeallindoaibmabijuid lotnolasealáhusaid ja sámi mátkeeallima árvoháhkanprográmma bokte.
Saemiedigkie laevehte saemien fealadimmienjielemeråajvarimmieh *lotnolasealáhusaid jïh saemien fealadimmiejielemen aarvoeskaepiedimmieprogrammine.
Ráđđi árvvoštallá sihke prošeavtta sámi sisdoalu ja fágalaš ja ekonomalaš návccat čađahit prošeavtta.
Raerie vierhtiedalla dovne prosjeektem saemien sisvegen jïh faageles jïh ekonomeles faamoeh prosjeektem tjïrrehtieh.
Dat dáhpáhuvvá gulahaladettiin juohke ohcciin.
Dïhte gaskestalleminie fïerhtine ohtsijinie sjugniehtåvva.
Plánejuvvon mátkeealliprošeakta galgá čalmmustahttit sámi mátkeeallima kvalitehtasihkkarastima.
Soejkesjovveme fealadimmienjielijenprosjeekte edtja vååjnesasse bïejedh saemien fealadimmienjielemen kvaliteetengorredimmiem.
Gažaldat 13, Áirras Trond Are Anti, NSR/SÁB sámediggejoavku
Gyhtjelasse 13, Saadthalmetje Trond Aren Antijjen, NSR:n/SÁB/SáB saemiedigkiedåehkie
Sihkkarastit sámegiela
Saemiengïelem gorredidh
Jos sámegiela galgá seailut, de ferte giella geavahuvvo ja ahte giellaguođđit ahtanuššet.
Jis saemiengïelem edtja stååresjidh, dellie tjoevere gïele åtnasåvva jïh ahte gïelelaehpijh *ahtanuššet.
Giellaguođđit galget sihke fievrridit sámegiela gealbbu boahtte bulvii ja dikut sámegiela diedalaččat.
Gïelelaehpijh edtjieh dovne saemiengïelen maahtoem båetijen boelvese foeresjidh jïh *dikut saemiengïelen *diedalaččat.
Otne lea dilli ahte stuorra oassi gillaguoddiin mannet fargga ealáhahkii.
Daenbiejjien lea tsiehkie ahte stoere boelhke *gillaguoddiin rætnoe gåatoemasse minnieh.
Oaidná go ráđđi dehálažžan sihkkarastit ja ovddidit sámegielaguddiid? Makkár strategiija lea ráđis sihkkarastit ja rekruteret sáme giellaguddiid fágalaččat? Dás lea sáhka rekruteret giellaguddiid loktet formálalaš sámegiela gealbbu mastergráda ja doavttergráda dássái.
Vuajna #<pcle> raerie vihkielinie gorredidh jïh saemiengïelenguedtijh evtiedidh? Magkeres strategije raeresne gorredidh jïh saemien gïeleguedtijh faageleslaakan rekruteeredh? Daelie lea håaleme gïeleguedtijh rekruteeredh byjjes saemiengïelen maahtoem lutnjedh *mastergráda jïh dåakteremierie daltesasse.
Sámediggeráđi vástádus 13.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 13.gyhtjelassese
Jos sámegiela galgá seailut, de ferte giella geavahuvvo ja ahte giellaguođđit ahtanuššet.
Jis saemiengïelem edtja stååresjidh, dellie tjoevere gïele åtnasåvva jïh ahte gïelelaehpijh *ahtanuššet.
Giellaguođđit galget sihke fievrridit sámegiela gealbbu boahtte bulvii ja dikšut sámegiela dieđalaččat.
Gïelelaehpijh edtjieh dovne saemiengïelen maahtoem båetijen boelvese foeresjidh jïh skïemtjesåjhterh saemiengïelen #daajroe<n><der_laakan><adv>.
Otne lea dilli ahte stuorra oassi giellaguoddiin mannet fargga ealáhahkii.
Daenbiejjien lea tsiehkie ahte stoere boelhke gïeleguedtiejijstie rætnoe gåatoemasse minnieh.
Oaidná go ráđđi dehálažžan sihkkarastit ja ovddidit sámegielaguddiid? Makkár strategiija lea ráđis sihkkarastit ja rekruteret sáme giellaguddiid fágalaččat? Dás lea sáhka rekruteret giellaguddiid loktet formálalaš sámegiela gealbbu mastergráda ja doavttergráda dássái.
Vuajna #<pcle> raerie vihkielinie gorredidh jïh saemiengïelenguedtijh evtiedidh? Magkeres strategije raeresne gorredidh jïh saemien gïeleguedtijh faageleslaakan rekruteeredh? Daelie lea håaleme gïeleguedtijh rekruteeredh byjjes saemiengïelen maahtoem lutnjedh *mastergráda jïh dåakteremierie daltesasse.
Sámediggeráđi bajimus ulbmil lea ahte sámi álbmogis leat máhttu, gelbbolašvuohta ja gálggat mat gáibiduvvojit dasa ahte ovddidit sámi servodagaid.
Saemiedigkieraerien bijjemes ulmie lea ahte saemien åålmegen årrodh maahtoe, maahtaldahke jïh edtjh mah dïsse krïevesuvvieh ahte saemien siebriedahkh evtiedidh.
Viidáseappot dadjá ráđđi ahte sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta kvalitatiiva oahpaheapmái sámegielas ja sámegillii ja oasseulbmilin lea ahte alit oahppu ja duktan fuolaha sámi perspektiivva.
Vijriebasse raerie jeahta ahte saemien åålmegen lea saetnies reakta *kvalitatiiva ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh saemiengïelese jïh boelhkeulmine lea ahte jollebe learoe jïh *duktan saemien perspektijvem sujhtie.
Rekrutteret eanet sámi fágaolbmuid ja eanet olbmuid geat hállet sámegiela, lea eahpitkeahttá deaŧalaš bargun Sámediggeráđđái.
Jeenjelaakan saemien faagealmetjh jïh jeenjebh almetjh dåårrehtidh gïeh saemiengïelem soptsestieh, lea #geakasjidh<vblex><tv><vabess> vihkeles barkojne Saemiedigkieraaran.
Stipeandaortnegat ja árjjalaš váikkuhangaskaoapmegeavaheapmi leat dat strategiijat mat ráđis leat earret eará dasa ahte oažžut eanebuid váldit alit oahpu sámegielas.
Stipendeöörnegh jïh eadtjohke dïedtetsavtshvierhtiepråvhkoe dah strategijh mah raeresne leah gaskem jeatjah dïsse ahte åadtjoejibie jeenjebidie jollebe learoem saemiengïeleste vaeltedh.
Sámediggeráđis lea maid dat strategiija ahte váikkuhit oahppoásahusaid main lea bajimus ovddasvástádus dan golmma sámegielas, fállet sámegieloahpuid (davvi-, julev- ja lullisámegielas).
Saemiedigkieraerien lea aaj dïhte strategije ahte learoeinstitusjovnh dijpedh mejnie lea bijjemes dïedte dejnie golme saemiengïeline, saemienööhpehtimmieh faelieh (noerhte-, luvlie- jïh åarjelsaemiengïelesne).
Sámediggeráđđi bargá ovttas oahppo ásahusaiguin vai oppa áiggi galget eanebut oažžut alit oahpu sámegielain.
Saemiedigkieraerie ektesne barka *oahppo institusjovnigujmie vuj abpe tïjjen edtjieh jeenjebelaakan jollebe learoem saemiengïeline åadtjodh.
Sámediggeráđđi bargá maiddái eiseválddiid ektui vai nationála politihkka fuolaha sámi perspektiivva sihke mánáidgárddis, vuođđooahpahusas ja alit oahpus ja dutkamis.
Saemiedigkieraerie aaj åejvieladtji muhteste barka vuj nasjonaale politihke saemien perspektijvem sujhtie dovne maanagïertesne, maadthööhpehtimmesne jïh jollebe learosne jïh dotkemisnie.
Eahpitkeahttá ferte bargat eanet eiseválddiid ektui vai oažžut eanet ruđaid várrejuvvot master- ja doavttergrádaoahpuide.
#Geakasjidh<vblex><tv><vabess> tjoevere jeenjebe åejvieladtji muhteste barkedh vuj jeenjelaakan beetnegh åadtjodh bïedtesovvedh *master- jïh dåakteremierienlearojde.
Sámediggeráđđi lea dál álggahan sierra gielladieđáhusa ja áigu go dat lea gárvvis, čujuhit eanet doaibmabijuid sámegielaid gáhttema ja ovddideami várás.
Saemiedigkieraerie daelie sjïere gïelebïevnesem aelkiehtamme jïh edtja goh dïhte gaervies, tjaatsestidh jeenjebe råajvarimmiej saemiengïeli vaarjelimmien jïh evtiedæmman.
Gažaldat 14, Áirras Trond Are Anti, NSR/SÁB sámediggejoavku
Gyhtjelasse 14, Saadthalmetje Trond Aren Antijjen, NSR:n/SÁB/SáB saemiedigkiedåehkie
Sihkkarastit sámi ohppiid geain lea vuoigatvuohta erenoamáš oahpahussii
Gorredidie saemien learohkh giej lea reakta sjïere ööhpehtæmman
Sámi ohppiin geain lea vuoigatvuohta erenoamáš oahpahussii ii leat seamma fálaldat go dáža ohppiin.
Saemien learohki giej lea reakta sjïere ööhpehtæmman ij leah seamma faalenasse gosse daaroen learoehkinie.
Lassin ahte váillot dábálaš oahpponeavvut máhttoloktema mielde, de leat fuonit erenoamášoahpahusa neavvu- ja sámi erenoamášpedagoga fálaldat.
Lissine ahte fååtesh sïejhme learoevierhtieh maahtoelutnjemen mietie, dellie leah geervebe sjïereööhpehtimmien dïrrege- jïh saemien sjïerepedagåågen faalenasse.
Dáid ohppiide lea duppal noađđi.
Daaj learoehkidie lea guektiengiertien maajsoe.
Oaidná go ráđđi dán áššiin dehálažžan? Makkár strategiija oaidná ráđđi hástalussii? Makkár doaibmabijuid oaidná ráđđi rekruteret eanet erenoamáš pedagogaid ja buyttadit eanet erenoamáš pedagogalaš neavvuid?
Sámediggeráđi vástádus 14.gažaldahkii
Saemiedigkieraerien vaestiedasse 14.gyhtjelassese
Oahpahuslága mielde leat sámi mánáin seamma rievttit go dáža mánáin oažžut erenoamášpedagogalaš oahpahusa.
Ööhpehtimmielaaken mietie leah saemien maanaj seamma reaktoeh gosse daaroen maanijste sjïerepedagogeles ööhpehtimmiem åadtjodh.
Lea skuvlaeaiggáda čielga ovddasvástádus láhčit dili nu ahte buot oahppit ožžot heivehuvvon oahpahusa.
Skuvleaajhteren tjïelke dïedte tsiehkiem dan laetjedh ahte gaajhkh learohkh sjïehtelovveme ööhpehtimmiem åadtjoeh.
Sámediggi lea bargan ásahit SEAD – Sámi earenomáš pedagogalaš doarjalus/ Samisk spesialpedagogisk støtte, mii leat riikkaviidosaš doarjalus.
Saemiedigkie tseegkedh barkeme SEAD:m – Saemien sjïere pedagogeles *doarjalus/ #Samisk<np><attr> *spesialpedagogisk *støtte, mijjieh libie *riikkaviidosaš *doarjalus.
SEAD galget sin gelbbolašvuođain sihkkarastit sámi mánáid vai sii ožžot veahki sin duogáža ja giela dáfus, dan váste lea SEAD– Sámi earenomáš pedagogalaš doarjalus/ Samisk spesialpedagogisk støtte huksejuvvon.
SEAD:n edtjieh daj maahtaldahkine saemien maanah gorredidh vuj dah viehkiem åadtjoeh sijjen duekien jïh gïelen dïehre, dïsse lea SEAD– Saemien sjïere pedagogeles *doarjalus/ #Samisk<np><attr> *spesialpedagogisk *støtte bigkesovvem.
SEAD galga leat gáskáldas/bindeledd eará gelbbolašvuođaorgánaide miehta riikka.
SEAD galka årrodh *gáskáldas/*bindeledd jeatjah #maahtoe<n><sg><gen><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>orgaanide hååneske rïjhken.
Sámediggi maid lea bargan ásahit Sámi Lohkanguovddáša bistevaš orgánan.
Saemiedigkie aaj tseegkedh barkeme Saemien *Lohkanguovddáša vihties orgaanine.
Sámedikkis lea leamašan maid stipeandda ordnet, mii guoská alit ohppui erenomašpedagogihkas.
Saemiedigkesne orreme maam stipeenden veesmedh, mij jollebe learoem sjïerepedagogihkesne dæjpa.
Leat stuora dárbbut iešguđet surggiin, ja danne lea Sámediggi vuoruhan dál doarjut eará surgiid alit oahpahusas.
Leah stoere daerpiesvoeth ovmessie suerkine, jïh dannasinie Saemiedigkie daelie prijoriteradamme dåarjodh jeatjah *surgiid jollebe ööhpehtimmesne.
Sámediggi lea maid mielde veahkeheamen doarjagiid bokte ovddidit sámi erenomážit heivehuvvon oahpponeavvu buvttadeami sámegilli vai fága olbmuin geat barget sámi mánáiguin leat dohkálaš, heivehuvvon reaiddut ja veahkkeneavvut sámegillii.
Saemiedigkie aaj mealtan dåarjojne viehkiehtidh evtiedidh saemien *erenomážit sjïehtelovveme learoevierhtien darjomem saemienvoene vuj faagen almetji gïeh saemien maanajgujmie berkieh årrodh dåhkasjamme, sjïehtelovveme dïrregh jïh viehkievierhtieh saemiengïelese.
Juohke jagi vuoruhuvvojit erenomážit heivehuvvon oahpponeavvut, dieđihuvvon individuála dárbbuid vuođul.
Fïerhten jaepien prijoriteradovvieh *erenomážit sjïehtelovveme learoevierhtieh, bïeljelovveme individuelle daerpiesvoeti mietie.
Oahpponeavvut dáidá geain lea oaidnin,gullan,- matematihka,- lohkan ja čállinváttisvuođat ja kárten,- ja bagadanávdnasat.
Learoevierhtieh sååjhtoe giej vuejneme,govleme,- matematihkem,- lohkeme jïh tjaelemedåeriesmoerh jïh goerehtalleme,- jïh buerkiestimmiematerijellh.
2006 rájes otná rádjai leat, Máhttoloktema mielde buvttaduvvon oktiibuot 92 iešguđetlágan erenomážit heivehuvvon oahpponeavvut.
2006:n raejeste daanbeajjetje raajan leah, Maahtoelutnjemen mietie dorjesovveme ektiegaajhke #92<num><sg><nom> ovmessien *erenomážit sjïehtelovveme learoevierhtieh.
Leat maid prošeavttat mat leat ain bárggu vuolde ja eai lea vel gárvánan.
Leah aaj prosjeekth mah annje *bárggu nuelesne jïh eah lea annje dorjesovvh.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 34 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #34<num><sg><nom> tjåengkesne.
Dán áššis ii jienastuvvon.
Daennie aamhtesisnie idtji #gïelem vedtedh<vblex><iv><conneg>.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Ann-Mari Thomassen Ellinor Marita Jåma Ann-Mari Thomassen Jarle Jonassen Ellinor Marita Jåma
Lahtestimmie Replihke 1 Ann-Marien Thomassen Ellinor Maritan Jåma Ann-Marien Thomassen Jarlen Jonassen Ellinor Maritan Jåma
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 57. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 57. bielie 90 bielesne
2 Nanna Thomassen Láilá Susanne Vars Nanna Thomassen Láilá Susanne Vars 3 Per Andersen Bæhr Láilá Susanne Vars Per Andersen Bæhr Láilá Susanne Vars 4 Anders Somby jr.
2 Nannan Thomassen Láilá Susannen Vars Nannan Thomassen Láilá Susannen Vars 3:n Peren Andersen Bæhr Láilá Susannen Vars Peren Andersen Bæhr Láilá Susannen Vars 4:n Andersen Sombyn #jr<n><abbr><sg><gen>
Egil Olli Anders Somby jr.
Egilen Olli Andersen Sombyn jr.
Willy Ørnebakk Ann-Mari Thomassen Silje Karine Muotka Trond Are Anti Egil Olli Anders Somby jr.
Willyn Ørnebakkem Ann-Marien Thomassen Silje Karinen Muotkam Trond Aren Anti Egilen Olli Andersen Sombyn jr.
Ellinor Marita Jåma Anders Somby jr.
Ellinor Maritan Jåma Andersen Sombyn jr.
Ellinor Marita Jåma Geir Tommy Pedersen Vibeke Larsen Geir Tommy Pedersen Vibeke Larsen 7 Aili Keskitalo Marianne Balto Aili Keskitalo Marianne Balto 8 Trond Are Anti Marianne Balto Trond Are Anti Alf Isaksen Marianne Balto 9 Silje Karine Muotka Marianne Balto Silje Karine Muotka Sten Erling Jønsson Marianne Balto Trond Are Anti Vibeke Larsen Trond Are Anti Vibeke Larsen Trond Are Anti Vibeke Larsen Trond Are Anti Vibeke Larsen Trond Are Anti Marianne Balto Trond Are Anti Marianne Balto Trond Are Anti Láilá Susanne Vars Trond Are Anti
Ellinor Marita Jåma Geir Tommy Pedersen Vibeke Larsen Geir Tommy Pedersen Vibeke Larsen 7:n Ailijjen Keskitalo Mariannen Balto Ailijjen Keskitalo Mariannen Balto 8 Trond Aren Anti Mariannen Balto Trond Aren Anti Alfen Isaksen Mariannen Balto 9 Silje Karinen Muotkam Mariannen Balto Silje Karinen Muotkam Sten Erlingen Jønsson Mariannen Balto Trond Aren Anti Vibeken Larsen Trond Aren Anti Vibeken Larsen Trond Aren Anti Vibeken Larsen Trond Aren Anti Vibeken Larsen Trond Aren Anti Mariannen Balto Trond Aren Anti Mariannen Balto Trond Aren Anti Láilá Susannen Vars Trond Aren Anti
Láilá Susanne Vars Trond Are Anti Láilá Susanne Vars Trond Are Anti Láilá Susanne Vars Geir Tommy Pedersen, čoahkkinortnegii
Láilá Susannen Vars Trond Aren Anti Láilá Susannen Vars Trond Aren Anti Láilá Susannen Vars Geir Tommyn Pedersenen, tjåanghkoenöörnegasse
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 18.04.12 dii. 17.40.
Aamhtesem gïetedidh 18.04.12 ts. illesovvi 17.40.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 59. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 59. bielie 90 bielesne
Vuođđogiella: dárogiella
Våaromegïele: daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-16-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-16-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak DC016/12
Aamhtese/*Sak *DC016/12
Ođđa áššiid dieđiheapmi
Orre aamhtesidie bïeljelidh
Arkiiva
Arkijve
Arkiiváššenr.
Arkijveaamhtesnr.
SF
SF/Sf
12/1792
12/1792
Ášši meannudeapmi álggahuvvui cuoŋománu 18.b. 2012 dii. 17.40.
Aamhtesem gïetedidh voerhtjen 18. b. 2012 ts. aelkiehtovvi 17.40.
I Mildosat
I Lissiepaehperh
NrBeaiviGeas/GeasaNamahus
*NRBeaiviGeas/*GeasaNamahus
17.04.2012Áirras Ann-Mari Thomassen, NSR:a sámediggejoavku Plánejuvvon geaidnu E 10 Evenášši ja Suortta gaskka sáhttá dagahit duođalaš váikkuhusaid boazodollui Gánásvuotna/Oarjjit-Iinnasullo orohagas 17.04.2012Áirras Ann-Mari Thomassen, NSR:a sámediggejoavku Ásahit foandda
*17.04.2012Áirras Ann-Marien Thomassen, NSR:m saemiedigkiedåehkie Soejkesjovveme geajnoe E./e. 10 Evenesen jïh Suortan gaskemsh maahta itjmies dïedth båatsose darjodh *Gánásvuotna/Jillebe-Iinnasuolun sïjtesne *17.04.2012Áirras Ann-Marien Thomassenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie Fåantem tseegkedh
17.04.2012Áirras Trond Are Anti NSR, NSR/SáB:a sámediggejoavku
*17.04.2012Áirras Trond Aren Antijjen NSR:m, NSR/*SÁB:a. saemiedigkiedåehkie
Kvalitehtasihkkarastit sámi mánáid ja -ohppiid erenoamášpedagogalašoahpahusfálaldaga mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas 17.04.2012Áirasat Jørn Are Gaski ja Ida Marie Bransfjell, BB:a sámediggejoavku/Åarjel-saemiej Gïelh Dat go eanet sápmelaččat ásset gávpogiin ja čoahkkebáikkiin buktá hástalusaid
Kvaliteetengorredæjjah saemien maanaj jïh -learohki #sjïerepedagååge<n><adj><cmp_sggen><cmp>ööhpehtimmiefaalenassen maanagïertesne, maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne *17.04.2012Áirasat Jørn Aren Gaski jïh Ida Marien Bransfjellen, *BB:a. saemiedigkiedåehkie/#Åarjel<np><attr>-*saemiej *Gïelh Dah goh jeenjebh saemieh staarine jïh tjåahkesijjine veasoeh haestemh buakta
17.04.2012Áirras Rolf Johansen, NSR:a sámediggejoavku Sámi kulturmuitohálddašeami árvvoštallan
*17.04.2012Áirras Rolfen Johansenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie Saemien kultuvremojhtesereeremen vierhtiedimmie
17.04.2012Áirras Trond Are Anti NSR, NSR/SáB:a sámediggejoavku
*17.04.2012Áirras Trond Aren Antijjen NSR:m, NSR/*SÁB:a. saemiedigkiedåehkie
Sámi TV-kánala ásaheapmi
Saemien #TV<n><acr><cmp_hyph><cmp>kanaalen tseegkeme
17.04.2012Áirras Aili Keskitalo, NSR:a sámediggejoavku Sámedikki Láhkaproposišuvnna 70 L(20112012)meannudeapmi 17.04.2012Áirras Jørn Are Gaski, BB:a sámediggejoavku Lullisámi arkiivvaid digitaliseren
*17.04.2012Áirras Ailijjen Keskitalon, NSR:m saemiedigkiedåehkie Saemiedigkien laakeproposisjovnen 70 l.(20112012:n)gïetedimmie *17.04.2012Áirras Jørn Aren Gaskijjen, *BB:a. saemiedigkiedåehkie Åarjelsaemien arkijvi digitaliseerem
17.04.2012Áirras Toril Bakken Kåven, Nordkalottfolket
*17.04.2012Áirras Toril Bakken Kåven, Nordkalottfolket
Riddoguolástanlávdegoddi – viidásat bargu
Gaedtiegöölememoenehtse – vijrebe barkoe
17.04.2012Ann-Mari Thomassen, NSRs sametingsgruppe Soahtegirdiid ”fremskutt” bása Evenášis – váikkuhusat sámi kultuvrii 17.04.2012Áirras Ida Marie Bransfjell, Åarjelsaemiej Gïelh Bioteknologiija – fáddán álgoálbmot konferánssa ráhkkaneapmái Álttás 2013:is
*17.04.2012Ann-Marijjen Thomassenen, NSR:sne *sametingsgruppe Dåaroegirtiej ”*fremskutt” *bása Evenesesne – dïedth saemien kultuvrese *17.04.2012Áirras Ida Marien Bransfjell, *Åarjelsaemiej *Gïelh Bioteknologije – aamhtesinie aalkoeåålmegen konferaansen ryöjredæmman Áltesne 2013:sne
II Evttohusat
II Uvtelassh
Evttohus 1, áirras Ann-Mari Thomassen, NSR:a sámediggejoavku
Uvtelasse 1, saadthalmetje Ann-Marien Thomassenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Plánejuvvon geaidnu E 10 Evenášši ja Suortta gaskka sáhttá dagahit duođalaš váikkuhusaid boazodollui Gánásvuotna/Oarjjit-Iinnasullo orohagas
Soejkesjovveme geajnoe E./e. 10 Evenesen jïh Suortangaskemsh maahta itjmies dïedth båatsose darjodh *Gánásvuotna/Jillebe-Iinnasuolun sïjtesne
NSR sámediggejoavku čujuha plánejuvvon geidnui E 10 Evenášši ja Suortta gaskka man váldoulbmilin lea álkiduhttit johtaleami ja unnidit goluid maid guhkes gaskkat dagahit.
NSR:n saemiedigkiedåehkie soejkesjovveme geajnose tjaatseste E./e. 10 Evenesen jïh Suortan gaskemsh man åejvietsiehkine lea *álkiduhttit *johtaleami jïh maaksoeh unniedibie mej guhkies gåhkaldahkh darjoeh.
Stáhta geaidnodoaimmahat lea ráhkadan Konseaptaválljenčielggadusa ja čujuha čielggadusas ahte stuorra areálat Evenášši, Dielddanuori ja Lodega gielddain leat meroštallojuvvon boazoguohtonguovlun, ja ahte guovlu Fiskfjord ja Gollevuonbađa gaskka lea deaŧalaš boazodoalu guohtonguovlun Gánásvuonas Lodegiin.
Staaten #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp>#darjome<n><der_car><adj><comp><sg><nom> dorjeme *Konseaptaválljenčielggadusa jïh boejhkehtassesne tjaatseste ahte stoere goelpeneståaroeh Evenesen, Dielddanuorrijjem jïh *Lodega tjïeltine aerviedovveme bovtsegåatomedajvine, jïh ahte dajve Fiskfjord jïh *Gollevuonbađa gåhkaldahken vihkele båatsoen gåatomedajvine *Gánásvuonas Lodegatisnie.
NSR diehtá ahte plánejuvvon geaidnu galgá mannat gitta Gánásvuonas, Storolaheimen ja Teltveiene bokte Heggedalenii.
NSR daajra ahte soejkesjovveme geajnoe edtja öövre mïnnedh *Gánásvuonas, *Storolaheimen jïh *Teltveiene gåaskoejin *Heggedalenii.
Guovdu Heggedalena lea plánejuvvon ahte geaidnu manná tunealla čađa Fiskfjordenii.
Gaskoeh *Heggedalena soejkesjovveme ahte geajnoe gohpegen tjïrrh mænna *Fiskfjordenii.
Guovllu boazodollui lea hui unohas go geaidnu biddjojuvvo dien guvlui.
Dajven båatsose lea dan *unohas gosse geajnoe doen dajvese bïejesåvva.
Geaidnu botke deaŧalaš boazojohtolaga Gánásvuona/Oarjjit Iinnasullo orohagas.
Geajnoe vihkeles bovtsejåhtadahkem böörhkie *Gánásvuona/Jillebe Iinnasuolun sïjtesne.
Nu guhká go guovllus lea leamaš boazodoallu lea boazu geavahan dán johtolaga gáržžes guji geažil Gollevuonbađa ja Gánásvuona gaskka.
Dan guhkiem goh dajvesne orreme båatsoe bovtse daam jåhtadahkem åtneme gaertjies *guji dïete *Gollevuonbađa jïh *Gánásvuona gåhkaldahkem.
Dan geažil eai sáhte bohccot johtit eará saji go juste dakko gokko geaidnu lea plánejuvvon.
Dát buktá duođalaš váikkuhusaid guovllu boazodollui.
Daate itjmies dïedti dajvem båatsose buakta.
NSR lea hui fuolas dán dili geažil Gánásvuona/Oarjjit Iinnasullo orohagas.
NSR dan hoksesne daan tsiehkien dïete *Gánásvuona/Jillebe Iinnasuolun sïjtesne.
Orohaga boazoguohtonareálaide bahkkejit oppa áiggi eará beroštumit.
Sïjten bovtsegåatomegoelpeneståarojde *bahkkejit abpe tïjjem jeatjah ïedtjh.
Orohahkii ohcet dađistaga hukset barttaid ja boazodoalli leat juo massán deaŧalaš boazoguohtonareálaid dán ulbmilii ja eará ulbmiliidda.
Sïjtese daamtaj uhtsieh bigkedh hahtjoej jïh bovtsesteerijem joe årrodh dasseme vihkeles bovtsegåatomegoelpeneståaroeh daan ålman jïh jeatjah ulmide.
NSR čujuha Sámi vuoigatvuođalávdegotti II – árvalussii ja evttohussii.
NSR tjaatseste Saemien reaktanmoenehtsen II – åssjelasse jïh uvtelassese.
Dat ii leat vuos politihkalaččat meannuduvvon Ráđđehusas ja Stuorradikkis.
Dïhte ij leah voestegh politihkeleslaakan reerenassesne jïh Stoerredigkesne Gïetedovveme.
Dat mearkkaša dan ahte eanariekteáššit eai leat čilgejuvvon Norlánddas.
Dïhte dïhte lea ahte eah leah eatnemereaktoeaamhtesh Nordlaantesne boejhkelovveme.
Go guoská riektegažaldahkii, de sáhttá historjjálaš geavaheami vuođul leat jáhkehahtti ahte boazodoalus Gánásvuonas Lodegiin lea čielga oktasaš geavahanriekti guovllus gosa Stáhta geaidnodoaimmahat ja norgga eiseválddit plánejit hukset geainnu.
Goh reaktoegyhtjelassem dæjpa, dellie maahta historihkeles pråvhkoen mietie årrodh *jáhkehahtti ahte båatsosne *Gánásvuonas Lodegatisnie lea tjïelke ektie pråvhkoereaktoe dajvesne gosse Staaten #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp> #darjome<n><der_car><adj><comp><attr> jïh nöörjen åejvieladtjh soejkesjieh geajnoem bigkedh.
Stáhta geaidnodoaimmahat duođašta Konseaptalávdegotti čielggadusas ahte Konseapta 1 lea dat molssaeaktu, mii unnimusat čuohcá boazodollui.
Staaten #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp>#darjome<n><der_car><adj><comp><sg><nom> jååhkesje *Konseaptalávdegotti boejhkehtassesne ahte *Konseapta 1 dïhtealternatijve, mij unnemes båatsose tsavtsa.
Konseapta 1 lea tunealla Gánásvuona čađa Kåringenii, ja tunealla Fiskfjordenis Kongsvikii.
*Konseapta 1 lea gohpegh *Gánásvuona tjïrrh *Kåringenii, jïh gohpege *Fiskfjordenis Kongsvikese.
Konseapta 1 vuođul lea maiddái vejolaš garvit uđasváralaš guovllu nuorttabealde Fiskfjordena.
*Konseapta 1 mietie lea aaj gåaredh gervedh *uđasváralaš dajvem *nuorttabealde *Fiskfjordena.
NSR ávžžuha Sámediggeráđi bivdit konsultašuvnnaid áššis ja gáibidit ahte Stáhta geaidnodoaimmahat ja almmolaš eiseválddit vállješedje dan molssaeavttu mii unnimusat goaridivččii guovllu boazodoalu.
NSR haasta Saemiedigkieraeriem konsultasjovnh aamhtesisnie maedtedh jïh krïevedh ahte Staaten #geajnoe<n><cmp_sgnom><cmp> #darjome<n><der_car><adj><comp><attr> jïh byjjes åejvieladtjh dam alternatijvem veeljieh mij unniemassh *goaridivččii dajven båatsoem.
NSR muittuha maiddái ahte Gánásvuona/Oarjjit Iinnasullo orohat lea njuolga guoskkahuvvon bealli áššis ja ferte konsulterejuvvot.
NSR aaj måjhtajahta ahte *Gánásvuona/Jillebe Iinnasuolun sïjte rïekte sjåavoehtovveme bielie aamhtesisnie jïh tjoevere konsulteeresovvedh.
Evttohus 2, áirras Ann-Mari Thomassen, NSR:a sámediggejoavku
Uvtelasse 2:m, saadthalmetje Ann-Marien Thomassenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Ásahit foandda
Fåantem tseegkedh
Sámediggi berre árvvoštallat dárkkistit Njuolggadusaid politihkalaš dássái ja árvvoštallat vejolašvuođaid ásahit foandda gos sámediggeáirasiin lea vejolašvuohta skeŋket čoahkkinbálkká buorredáhtolaš áigumušaide.
Saemiedigkie byöroe vierhtiedalledh njoelkedassh politihkeles daltesasse Vaaksjodh jïh nuepieh tseegkedh fåantem vierhtiedalledh gusnie saemiedigkiesaadthalmetji lea nuepie *skeŋket tjåanghkoenbaalhkan buerievajtelen aajkojde.
Evttohus 3, áirras Trond Are Anti, NSR, SNR/SáB:a sámediggejoavku
Uvtelasse 3:m, saadthalmetje Trond Aren Anti, NSR, *SNR/*SÁB:a. saemiedigkiedåehkie
Kvalitehtasihkkarastit sámi mánáid ja -ohppiid erenoamášpedagogalašoahpahusfálaldaga mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas
Kvaliteetengorredæjjah saemien maanaj jïh -learohki #sjïerepedagååge<n><adj><cmp_sggen><cmp>ööhpehtimmiefaalenassen maanagïertesne, maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne
Sámi mánáin ja ohppiin geain lea vuoigatvuohta erenoamáš oahpahussii oahpahuslága mielde galget oažžut kvalitatiiva heivehuvvon oahpahusa sámegielas ja sámegillii ovttaskasoahpahusplána (OOP) (individuellopplæringsplan) mielde.
Saemien maanine jïh learohki giej lea reakta sjïere ööhpehtæmman ööhpehtimmielaaken mietie edtjieh åadtjodh *kvalitatiiva sjïehtelovveme ööhpehtimmiem saemiengïeleste jïh saemiengïelese oktegsööhpehtimmiesoejkesjen (*OOP) (*individuellopplæringsplan) mealtan.
Ovttaskasoahpahusplánas galget boahtit ovdan oahpahusa ulbmilat ja sisdoallu ja mo galgá čađahuvvot.
Oktegsööhpehtimmiesoejkesjistie gelkieh fraamme båetedh ööhpehtimmien ulmieh jïh sisvege jïh guktie edtja tjïrrehtovvedh.
Sullii 10 % mánáin ja ohppiin lea erenoamášoahpahus OOP mielde mánáidgárddiin ja skuvllain.
Medtie 10 proseenth maanaj jïh learohki lea sjïereööhpehtimmie *OOP mealtan maanagïertine jïh skuvline.
NSR/SáB evttoha ahte Sámediggi sihkkarastá ahte sámi mánát ja oahppit, geain lea vuoigatvuohta erenoamášoahpahussii oahpahuslága mielde, ožžot dan heivehuvvon erenoamášpedagogalašfálaldaga sámegielas ja sámegillii.
NSR/*SÁB uvtede ahte Saemiedigkie gorrede ahte saemien maanah jïh learohkh, giej lea reakta sjïereööhpehtæmman ööhpehtimmielaaken mietie, dam sjïehtelovveme sjïerepedagogelesfaalenassem saemiengïeleste jïh saemiengïelese åadtjoeh.
Dan olis evttoha NSR/SáB ahte Sámediggi iská makkár drbbu lea mánáidgárddiin ja skuvllain erenoamášoahpahusa hárrái.
Dan dïere NSR:m uvtede/*SÁB ahte Saemiedigkie goerehte magkere *drbbu lea maanagïertine jïh skuvline sjïereööhpehtimmien gaavhtan.
Ferte maid kártet makkár erenoamášpedagogalašfálaldaga/bagadusa sáhttet ásahusat nugo Sámi lohkanguovddáš, SEAD ja eará erenoamášpedagogalaš ásahusat fállat dáid mánáide ja ohppiide.
Tjoevere aaj goerehtalledh magkerem sjïerepedagogelesfaalenassem/bïhkedassen maehtieh institusjovnh goh Saemien lohkemejarnge, SEAD jïh jeatjah sjïerepedagogeles institusjovnh daejtie maanide jïh learoehkidie faaledh.
Seammás maid iskat makkár váilevašvuođa dát ásahusat oidnet.
Seammasïenten maam goerehtibie magkere *váilevašvuođa daah institusjovnh vuejnieh.
NSR/SáB oaivvilda ahte lea dárbu sihkkarastit erenoamášpedagogalaš gealboloktema sámi pedagogaid gaskka ja sihkkarastit erenoamášpedagogalaš veahkkeneavvuide.
NSR/*SÁB jeahta ahte lea daerpies sjïerepedagogeles maahtoelutnjemem saemien pedagåågi gaskemsh gorredidh jïh sjïerepedagogeles viehkievierhtide gorredidh.
Otne váilot sihke sámi erenoamášpedagogalaš oahpaheaddjit ja resurssat mánáidgárddiin, skuvllain ja eará ásahusain mat barget dán suorggis.
Daenbiejjien fååtesieh dovne saemien sjïerepedagogeles lohkehtæjjah jïh vierhtieh maanagïertine, skuvline jïh jeatjah institusjovnine mah daenniesuerkesne berkieh.
Váilot maid erenoamášpedagogalaš reaiddut ja veahkkeneavvut sámi mánáide ja ohppiide.
Aaj fååtesieh sjïerepedagogeles dïrregh jïh viehkievierhtieh saemien maanide jïh learoehkidie.
Evttohus 4, áirras Jørn Are Gaski ja Ida Marie Bransfjell, BB:a sámediggejoavku/Åarjelsaemiej Gïelh
Uvtelasse 4:m, saadthalmetje Jørn Aren Gaski jïh Ida Marien Bransfjellen, *BB:a. saemiedigkiedåehkie/*Åarjelsaemiej *Gïelh
Konferánsa sámiid birra gávpogiin ja čoahkkebáikkiin ja árbevirolaš sámi guovlluin.
Dan vuođul go maŋimuš áiggiin lea leamaš fuomášupmi sámi ássanminstara rievdamii gávpogiin ja čoahkkebáikkiin ja sámi giliin ja árbevirolaš guovlluin, evttohuvvo ahte Sámediggi jagis 2013 lágidivččii konferánssa sámiid birra gávpogiin ja čoahkkebáikkiin ja árbevirolaš sámi guovlluin.
Dan mietie goh minngebe tïjji orreme åssjalommes saemien veasomegoeren staarine jïh tjåahkesijjine jorkestovvemasse jïh saemien voenine jïh aerpiesïejhme dajvine, uvtedåvva ahte Saemiedigkie jaepien 2013 konferaansem saemiej bïjre staarine jïh tjåahkesijjine öörnie jïh aerpiesïejhme saemien dajvine.
Konferánssa váldofokus berrešii leat movt sámit gávpogiin ja giliin sáhttet nannet sámevuođa, movt sii dievasmahttet guđet guimmiideaset ja makkár erohusat ja ovttaláganvuođat sis leat ja movt daiguin sáhtášii ávkkástallat sámi servodaga nannema oktavuođas.
Konferaansen åejviefokusem byöroe årrodh guktie saemieh staarine jïh voenine maehtieh nænnoestidh *sámevuođa, guktie dah illieh guhth jïjtjsh guejmide jïh magkeres joekehtsh jïh plïerh daj leah jïh guktie dej maahta saemien siebriedahken nænnoestimmien gaskesisnie nåhtadidh.
DAT GO EANET SÁPMELAČČAT ÁSSET GÁVPOGIIN JA ČOAHKKEBÁIKKIIN BUKTÁ HÁSTALUSAID “Measta njealjis logi olbmo gaskkas leat guođđán sámi guovlluid ja leat fárren muhtun gávpogii.
DAH GOH JEENJEBH SAEMIEH STAARINE JÏH TJÅAHKESIJJINE VEASOEH HAESTEMH BUAKTA “Dallahmasten njealjesh luhkien almetjen gaskesne saemien dajvh laahpeme jïh muvhtese staarese jåhteme.
Ja dat “duohtavuohta” ahte Oslo lea riikka stuorámus sámegielda, massá mearkkašumi” dieđiha NRK Sápmi njukčamánu 5. b. dán jagi, fáktavuođus mii lea vuođđuduvvon Romssa universitehta dutkamii.
Jïh dïhte “rïektese” ahte Oslove rïjhken stoeremes saemientjïelte, mïerhkesjimmiem dassa” bïeljele *NRK Saepmie njoktjen 5. b. daan jaepien, guhtsijenvåaroemisnie mij Romsan universiteeten dotkemasse tseegkesovveme.
Sámediggeválgga golmma válgabiirres ásset sullii 50 % jienasteddjiin gávpogis.
Saemiedigkieveeljemen golmene veeljemegievlesne medtie #50<num><sg><nom> proseenth gïelem vedtiejinie staaresne veasoeh.
Dat leat Áltá, Romsa ja Oslo ja dat leat 17 mandáhta 39 áirasa gaskkas.
Dah Áltá, Romsa jïh Oslove jïh dah #17<num><sg><nom> mandaath 39:n saadthalmetjen gaskesne.
Ávjovári válgabiire lea massán mandáhta, ja Mátta-Norgga válgabiire oažžu guokte ođđa áirasa boahtte sámediggeválggas 2013:s.
Ávjovárrijjen veeljemegievlie mandaatem dasseme, jïh Åarjel-Nöörjen veeljemegievlie göökte orre saadthalmetjh båetije saemiedigkieveeljemistie jaepien 2013 åådtje.
Álttás leat sullii 20 % oktiibuot buot sámegiel ohppiin vuosttaš ja nubbin gielas olles riikkas, ja Romssa gávpogis leat birrasii seamma ollu olbmot Sámedikki jienastuslogus go Deanus ja Porsáŋggus oktiibuot.
Áltesne medtie #20<num><sg><nom> proseenth leah ektiegaajhke gaajhkesaemiengïelehlearoehkinie voestes jïh mubpine gïelesne abpe rïjhkesne, jïh Romsan staaresne leah byjresasse seamma jïjnjh almetjh Saemiedigkien veeljemelåhkosne gosse Deatnusne jïh Porsangerisnie ektiegaajhke.
Dát buktá ođđa hástalusaid sihke politihkalaččat ja servodatlaččat sámi eiseválddiide ja organisašuvnnaide.
Daate orre haestemh buakta dovne politihkeleslaakan jïh *servodatlaččat saemien åejvieladtjide jïh organisasjovnide.
Stuorámus hástalussan lea rievdadit mentála gova mii ollu mearrideddjiin sámi servodagas lea.
Stoeremes haestieminie lea jarkestidh *mentála guvviem mij jïjnjine nænnoestæjjine saemien siebriedahkesne lea.
Dat lea romantihkalaš govva Sámis ja loguid ovddideapmi hirpmástuhttá sakka: njealjis logi sápmelačča gaskkas ásset juo gávpogiin ja dát lea dáhpáhuvvan 50-logu rájes, go fas sámi álbmot árbevirolaš sámi guovlluin geahppána dahje ii lassán.
Dïhte lea *romantihkalaš guvvie Saemesne jïh låhkojde evtiedidh alme eajhkaldahta: njealjesh luhkien saemien gaskesne joe staarine veasoeh jïh daate lea sjugniehtovveme 50-låhkoen raejeste, gosse viht saemien åålmegen aerpiesïejhme saemien dajvine nåhka jallh ij læssenh.
Dát buktá ođđa hástalusaid sámi giela, kultuvrra ja servodateallima suodjaleapmái.
Daate orre haestemh buakta saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden vaarjelæmman.
Sámit álbmogin eai sáhte šat vuođđuduvvat dasa ahte sámegiella sirdojuvvo boahtte sohkabulvii giliin ja báikkiin lunddolaččat sámi ealáhusaid bokte nugo boazodoalu, guolástusa, eanadoalu dahje dáid lotnolasaid bokte.
Saemieh åålmeginie eah maehtieh vielie dïsse tseegkesovvedh ahte saemiengïele båetije slïekteboelvese voenijste jïh sijjijste sertieståvva #iemie<adj><comp><attr> saemien jieliemassi baaktoe goh båatsoen, göölemen, laanteburrien jallh daejtie *lotnolasaid gåaskoejin.
Sámiide gávpogiin ja čoahkkebáikkiin šaddet ásahusat nugo mánáidgárddit ja skuvla deaŧalaččat sámegiela doalvumis buolvvas bulvii ja juste dan ohcalit sápmelaččat gávpogiin; sámi mánáidgárdesajiid, sámegiela vuođđoskuvllain, sámi deaivvadanbáikkiid ja dađistaga sihkkarit láhččojuvvon ásahusaid boarrásiid várás.
Saemide staarine jïh tjåahkesijjine sjidtieh institusjovnh goh maanagïerth jïh skuvle vihkielåbpoe saemiengïelen saehtiemisnie boelveste boelvese jïh dastegh dam saemieh staarine ohtselieh; saemien maanagïertesijjiej, saemiengïelen maadthskuvline, saemien gaavnedimmiesijjiej jïh daamtaj vihtieslaakan laatjasovveme institusjovni #båeries<adj><pl><ill>.
Diehtemeahttunvuohta sámiid birra gávpogiin lea stuoris, muhto mu hirpmástuhttá dattetge dat go ovddeš sámediggepresideanta NSR Ole Henrik Magga celkkii NRK:s njukčamánu 15. b. ahte: Mii leat rahčan hui
sakka oažžut sámegiela eanet oidnosii guovddáš sámi guovlluin, ja jos dat guovllut goariduvvojit, de čuohcá dat čielgasit sámegiela suodjaleapmái, dadjá Magga.
alme saemiengïelem åadtjoejibie jeenjelaakan vååjnesasse jarngen saemien dajvijste, jïh jis dah dajvh *goariduvvojit, dellie dah tjïelkeslaakan tsavtsa saemiengïelen vaarjelæmman, Maggam jeahta.
Mun ipmirdan ahte Sámediggi háliida dan buoremusa sámiide gávpogiin, muhto mii eat nagot sámáiduhttit stuorra gávpogiid) .
Manne guarkam ahte Saemiedigkie dam bööremes saemide staarine sæjhta, mohte ibie mijjieh gaegnedh *sámáiduhttit stoere staarh) .
Mun jáhkán ahte Ole Henrik Magga lea sakka boastut ádden.
Manne aervedem ahte Ole Henriken Magga alme båajhtede aerviedamme.
Dás ii leat sáhka das ahte galggašii leat sámáiduhttit gávpogiid, muhto ahte dat sápmelaččat geat duođai fárrejit gávpogiidda galget sáhttit oažžut sámi fálaldaga.
Daelie ij leah håaleme destie ahte galka årrodh *sámáiduhttit staarh, mohte ahte dah saemieh gïeh darhkan staaride juhtieh edtjieh maehtedh saemien faalenassem åadtjodh.
Sápmelašvuohta ii noga vaikko olmmoš fárre gávpogii – ja buot gávpogiin davvi Norggas leat álohii ássan sápmelaččat.
*Sápmelašvuohta ij *noga jalhts almetje staarese jåhta – jïh gaajhkene staaresne noerhte Nöörjeste leah iktegisth vyöseme saemieh.
Galgá go sin guođđit vuhtii válddekeahttá ja galgá go sin oaidnit resursan sámi servodahkii ja sámegillii? Sámegiella gávpogiin ja giliin eai leat sirrejuvvon, muhto dat dievasmahttet nubbi nuppi ja gávdnojit sierralágan dárbbut ja váikkuhangaskaoamit – danne dat eai leat gilvaleaddjit gaskaneaset, muhto mii buohkat leat sápmelaččat seamma fatnasis, geain lea oktasaš hástalus: sámi giela ja servodateallima suodjaleapmi ja ovddideapmi.
Edtja #<pcle> dejtie #<adv> #seatadidh<vblex><vabess> laehpedh jïh edtja #<pcle> dejtie vierhtine saemien siebriedahkese jïh saemiengïelese vuejnedh? Saemiengïele staarine jïh voenine eah leah *sirrejuvvon, mohte dah #sinsitniem<prn><res><attr> sinsitniem illieh jïh ovmessie daerpiesvoeth jïh dïedtetsavtshvierhtieh leah – dannasinie dah eah leah gaahtjedæjjah *gaskaneaset, mohte mijjieh gaajhkesh saemieh seamma vïnhtsesne, giej lea ektie haesteme: saemien gïelen jïh siebriedahkejieledem vaarjelidh jïh evtiedimmie.
Sámiid nannen ja oainnusmahttin gávpogiin ja čoahkkebáikkiin ii mearkkaš dan ahte sámegiella geahnohuhttošii eanet árbevirolaš sámi guovddáš guovlluin.
Saemide nænnoestidh jïh vååjnesasse bïejeme staarine jïh tjåahkesijjine ij dïhte leah ahte saemiengïele *geahnohuhttošii jeenjelaakan aerpiesïejhme saemien jarngen dajvine.
Evttohus 5, áirras Rolf Johansen, NSR:a sámediggejoavku
Uvtelasse 5:m, saadthalmetje Rolfen Johansenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Sámi kulturmuitohálddašeami árvvoštallan
Saemien kultuvremojhtesereeremen vierhtiedimmie
Bivdit geahčadit ja árvvoštallat sámi kulturmuitohálddašeami ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii, mas erenoamážit ságastallat bistevaš ja rievddadeaddji rájiid birra automáhtalaččat ráfáidahttojuvvo sámi kulturmuittuid ektui ja dan birra ahte berrešii go priváhta máksingáibádusa oktasaškultuvrra hálddašeami oktavuođas joatkit.
Maedtede gïehtjedidh jïh saemien kultuvremojhtesereeremem orre aamhtesinie Saemiedigkien dïevestjåanghkose vierhtiedalledh, mesnie joekoenlaakan soptsestallijibie vihties jïh #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><prsprc> raejiej bïjre automaatelaaketjelaakan saemien kultuvremojhtesi muhteste #raeffiedehtedh<vblex><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> jïh dan bïjre ahte byöroe #<pcle> privaate maeksemekrïevenassen ektiekultuvren reeremen gaskesisnie jåerhkedh.
Guhkesáiggi mihttomearrin sáhtášii leat dat ahte muddet kulturmuitolága nu ahte dat buoremus vuogi mielde sihkkarastá Sámedikki váldomihttomeari Kulturmuitosuodjalusas:
Guhkiesaejkien ulmine maahta årrodh dïhte ahte kultuvremojhteselaakem dan staeredh dïhte bööremes vuekien mietie Saemiedigkien åejvieulmiem Kultuvremojhtesevaarjelimmesne gorrede:
Suodjalit ja čalmmustahttit sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid oktan daid mihtilmasvuođaiguin ja molsašumiiguin, sihke oassin min kulturárbbis ja identitehtas ja oassin sámi biras- ja resursahálddašeamis.
Saemien kultuvremojhtesh jïh kultuvrebyjresh oktegh dejtie vaarjelidh jïh vååjnesasse bïejedh *mihtilmasvuođaiguin jïh *molsašumiiguin, dovne boelhkine mijjen kultuvreaerpesne jïh identiteetesne jïh boelhkine saemien byjrese- jïh vierhtienreeremisnie.
Kulturmuittuid suodjaleapmi lea deaŧalaš servodatbargamuš mii ollugiidda álkit vásihuvvo priváhta ovddasvástádussuorgin doaibmabijuid iešguđetlágan doaimmaid oktavuođas.
Kultuvremojhtesidievaarjelidh vihkeles #siebriedahke<n><cmp_sggen><cmp>#barkedh<vblex><tv><der_muš><n><sg><nom> mij jïjnjesidie aelhkebe dååjrehtallesåvva privaate dïedtensuerkine råajvarimmiej ovmessie darjomi gaskesisnie.
Maiddái sámi kulturmuitohálddašeapmi mas 1978 mannosaš kulturmuitosuodjalanlága vuođul lea stuorra mearkkašupmi beaivválaš eallimii ja beaivválaš doaibmamiid ollu olbmuide.
Aaj saemien kultuvremojhtesereereme mesnie jaepien 1978 asketje kultuvremojhtesevaarjelimmielaaken mietie lea stoere mïerhkesjimmie fïerhtenbeajjetje jieliemasse jïh fïerhtenbeajjetje juhtemh jïjnjide almetjidie.
Dán oktavuođas leat guokte beali maid lea erenoamáš ávkkálaš árvvoštallat ja digaštallat.
Daennie gaskesisnie leah göökte bielieh mej lea sjïere aevhkies vierhtiedalledh jïh digkiedalledh.
Nubbi lea mearridit áigeráji kulturmuittuid ráfáiduhttimii.
Mubpie lea tïjjeraejien kultuvremojhtesh nænnoestidh #raeffiedovvedh<vblex><der_h><vblex><tv><der_nomact><n><sg><ill>.
Dál rievddada dát rádji, dakko bokte ahte kulturmuittut mat leat boarráset go 100, leat automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon.
Daelie #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><sg> daate raejie, daagkoe gåaskoejin ahte kultuvremojhtesh mah båarasåbpoe gosse #100<num><sg><nom>, leah automaatelaaketjelaakan #raeffiedovvedh<vblex><der_ht><vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Dát ortnet buktá hástalusaid mat sturrot ja sturrot dađistaga go mii 2050 rádjai oažžut ođđasit huksejuvvon visttiid 2.
Daate öörnege haestemh buakta mah stuerebe sjidtieh jïh daamtaj stuerebe sjidtieh gosse mijjieh 2050:n raajan orrelaakan bigkesovveme gåetieh åadtjoejibie 2.
máilmmisoađi boaldimiid geažil.
eatnemendåaroen buelemi dïete.
Sáhttá jearrat doaibmá go rievddadeaddji 100- jagirádji resursan, vai lea go dat váttisvuohtan sihke beaivválaš geavaheami ektui mii sáhttá váttásmahttojuvvot ja dan ektui ahte áimmahuššat ollu biergasiid ja rusttegiid maid lohku šaddá mealgat stuorát go dan maid mii dárbbašit go galgat duođaštit historjjálaš fáktaid, áigodagaid ja ovdáneami.
Maahta gihtjedh jåhta gosse #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><der_nomag><n><sg><nom> #100<num><arab><cmp_splitr> jaepienraejie vierhtine, vuj mejtie #<pcle> dah dåeriesmoerine dovne fïerhtenbeajjetje pråvhkoen muhteste mij maahta *váttásmahttojuvvot jïh dan muhteste ahte jïjnjide paantjide jïh bægkoeh voebnesjibie mejtie låhkoe sjædta *mealgat stoerebe goh dan maam mijjieh daarpesjibie gosse edtjedh historihkeles guhtsijh jååhkesjidh, boelhkh jïh evtiedimmiem.
Mieđiha go álbmot dán ortnegii, vai sáhttá go šaddat nu ahte olbmot eai beroš dieđihit ráfáiduhttojuvvon kulturmuittuid go dat mielddiset buktet dušše váttisvuođaid guovlluid, visttiid ja biergasiid geavaheami ektui?
Norte #<pcle> åålmegem daan öörnegasse, vuj maahta #<pcle> dan sjïdtedh ahte eah almetjh bïeljelidh aabperh #raeffiedovvedh<vblex><der_h><vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> kultuvremojhtesh goh dah mealtan buektieh ajve dåeriesmoeri dajvi, gåetiej jïh paantji pråvhkoen muhteste?
Nubbi bealli maid berre digaštallat lea máksinprinsihppa mii guoská kulturmuitosuodjaleapmái.
Mubpie bielie aaj byöroe digkiedalledh maeksemeprinsïhpe mij kultuvremojhtesevaarjelimmiem dæjpa.
Dál ferte son ieš, gii hukse návsttu dahje garaša, máksit iskkademiid ja registreremiid luonddus ovdalgo prošeakta dohkkehuvvo.
Daelie tjoevere dïhte jïjtje, gie bigkie *návsttu jallh *garaša, goerehtimmieh maeksedh jïh registreeremi eatnamisnie aarebi prosjeekte dåhkasjahta.
Dábálaš olbmui dát vásihuvvo dávjá eahpegovttolažžan, go das lea sáhka máksimis dan ovddas ahte áimmahuššat oktasaš kulturárbbi.
Sïejhme almetjasse daate daamhtah dååjrehtallesåvva *eahpegovttolažžan, goh desnie lea håaleme maeksiemistie dan åvteste ahte ektie kultuvreaerpiem voebnesjibie.
Boađusin sáhttá fargga šaddat ahte gelddolaš ja divrras biergasat eai registrerejuvvo go son geas leat dieđut dan birra, ii háliit váldit badjelasas goluid iskkadeami oktavuođas.
Illedahkine maahta rætnoe sjïdtedh ahte gieltegs jïh dovre paantjh eah registreerh goh dïhte gïen leah daajroeh dan bïjre, ij sïjhth bijjeli maaksoej goerehtimmiem gaskesistie vaeltedh.
Stuorát duohtademiid, huksemiid ja rusttegiid oktavuođas ferte ain gáibidit váikkuhusčielggademiid maid doaibmabiddji máksá.
Stoerebe damtehtimmiej, tseegkemi jïh bægkoej gaskesistie tjoevere annje dïedtesalkehtimmieh krïevedh mejtie darjomebïejije maaksa.
Evttohus 6, áirras Trond Are Anti, NSR, NSR/SáB:a sámediggejoavku
Uvtelasse 6:m, saadthalmetje Trond Aren Anti, NSR, NSR/*SÁB:a. saemiedigkiedåehkie
Sámi TV-kánala ásaheapmi
Saemien #TV<n><acr><cmp_hyph><cmp>kanaalen tseegkeme
NSR, NSR/SáB sámediggejoavku árvala Sámedikki bargagoađášii láhčit dili vuoi ásahuvvošii Sámi TV-kánala.
NSR, NSR/*SÁB saemiedigkiedåehkie Saemiedigkiem nååle laetjedh barkegåata tsiehkiem *vuoi saemien TV-kanaale/tv-kanaale Tseegkesåvva.
Ollu mediafálaldagat leat doaimmas sámegillii ja dat bálvalit sámi álbmoga bures.
Jïjnjh meedijenfaalenassh darjoemistie saemiengïelese jïh dah saemien åålmegem hijven hoksehtieh.
NSR/SáB oaidná liikkáge ahte dál livčče áigi ásahit sierra sámi TV-kánala.
NSR/*SÁB lïjhke vuajna ahte daelie tïjje sjïere saemien #TV<n><acr><cmp_hyph><cmp>kanaalem tseegkedh.
Olbmuin lea stuorra luohtámuš TV mediai ja oažžu einnostit ahte TV-media lea dehálaš ja anus eanaš olabmuid gaskka goit lagamuš 10 jagi velá.
Almetji lea stoere *luohtámuš TV/tv meedijasse jïh åådtje nåajtodh ahte TV-meedije/tv-meedije vihkele jïh åtnosne jeenjemes *olabmuid gåhkaldahken gujht lïhkemes 10 jaepieh vielie.
Sámi TV-kánala loktešii sámegiela stáhtusa.
Saemien TV-kanaale/tv-kanaale saemiengïelen staatusem lutnjie.
Loktešii servodatdebáhtavejolašvuođaid sámi: kulturdigáštallama; politihkalaš digaštallama; valáštallan ja kulturdoaluid sáddenvejolašvuođaid.
Lutnjie *servodatdebáhtavejolašvuođaid saemien: kultuvredigkiedallemem; politihkeles digkiedimmien; svïhtjeme jïh kultuvrearrangemeenten seedtemenuepieh.
Odne lea hui unnán sáddenáigi sámi prográmmaide Norgga TV kánálain.
Daenbiejjien lea dan vaenie seedtemetïjje saemien programmide Nöörjen TV:n/tv:n *kánálain.
Sierra Sámi TV-kánala livčče addán sámi mediavistái eambo iešstiverumi, go dálle ii dárbbaš leat stuorraservodaga sáddendárbbuid hálddus.
Sjïere saemien TV-kanaale/tv-kanaale saemien meedijengåatan vadteme jeenjebe *iešstiverumi, goh firrie ij daarpesjh årrodh stoeresiebriedahken seedtemedaerpiesvoeth ritnemisnie.
Jos goassege livčče áigi láddan sierra Sámi TV-kánala ásaheapmái, de lea dál, teknihkklaččat ii leat váttis.
Jis gåessie aaj tïjje njoetseldh sjïere saemien #TV<n><acr><cmp_hyph><cmp>kanaalen tseegkemasse, dellie lea daelie, *teknihkklaččat ij leah geerve.
Evttohus 7, áirras Aili Keskitalo, NSR:a sámediggejoavku
Uvtelasse 7:m, saadthalmetje Ailijjen Keskitalon, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Sámedikki Láhkaproposišuvnna 70 L (2011-2012)meannudeapmi
Saemiedigkien laakeproposisjovnen 70 l. (jaepiej 2011-2012)gïetedimmie
Njukčamánu 16 beaivvi 2012 bijai ráđđehus ovdan láhkaproposišuvnna Oassálastinlágas, mearraresursalágas ja finnmárkkulágas (riddolávdegoddi).
Njoktjen 16. biejjien 2012 reerenasse fraamme bïeji laakeproposisjovnen Mealtan årromelaakesne, mearoevierhtielaakesne jïh *finnmárkkulágas (gaedtiemoenehtse).
Sámediggi váldá láhkaproposišuvnna meannudeapmái.
Saemiedigkie laakeproposisjovnem vaalta gïetedæmman.
Evttohus 8, áirras Jørn Are Gaski, BB:a sámediggejoavku
Uvtelasse 8:m, saadthalmetje Jørn Aren Gaskijjen, *BB:a. saemiedigkiedåehkie
Lullisámi arkiivvaid digitaliseren
Åarjelsaemien arkijvh digitaliseerem
Lullisámi guovlluin gávdnojit máŋggat priváhta ja almmolaš arkiivva.
Åarjelsaemien dajvine gellieh leah privaate jïh byjjes arkijvh.
Ii leat kártejuvvon man viidát dát arkiivvat leat ja maid ii makkár fáddásurggiid dát arkiivvat sisttisdollet.
Ij leah goerehtallesovveme man vijrieslaakan daah arkijvh leah jïh aaj ij magkaridie aamhtesesuerkide daah arkijvh utnieh.
Eará sámi guovlluin lea digitaliseren ja kártenbarggut ollen guhkkelii.
Jeatjah saemien dajvine digitaliseereme jïh goerehtallemebarkoeh hïnneme *guhkkelii.
Máŋggat dain priváhta ja almmolaš arkiivvain leat heajos vuorkkáin dego lovttain, láhtuin ja olgovisttiin ja dáid arkiivvaid ii ábut diktit billahuvvat.
Gellieh dejnie privaate jïh byjjes arkijvine leah geerve våarhkojne goh laptine, gaasijinie jïh *olgovisttiin jïh daejtie arkijvide ij viehkehth baajedh irhkesovvedh.
Dat guoská dego ovdamearkka dihte Lappefogden arkiivii Helgelánddas, čoahkkingirji Troanddimis 1917 riikačoahkkimis gávdnui ovtta láhtus go ledje čorgeme ja dat guoská maid ollu eará priváhta arkiivvaide mat leat ovddeš ja dálá sámi luohttámušolbmuid hálddus lullisámi guovlluin.
Dïhte dæjpa goh vuesiehtimmien dïehre *Lappefogden arkijvem #Helgelánda<np><top><sg><ine>, buertiegærja Tråantesne jaepien 1917 rïjhkentjåanghkosne aktene gaasijisnie lij gosse lin sjeakoeminie jïh dïhte aaj dæjpa jïjnjen jeatjah privaate arkijvh mah #ovtetje<adj><sg><nom> jïh daaletje saemien tjirkiji ritnemisnie åarjelsaemien dajvine.
Sámediggi berre váikkuhit dasa ahte dát arkiivvat kártejuvvojit, ja dolvojuvvojit sihkkaris vuorkkáide ja ahte digitaliserejuvvojit nu ahte boahtá sámi ja dáčča álbmogii ávkin.
Saemiedigkie byöroe dam dijpedh ahte daah arkijvh goerehtallesuvvieh, jïh vihties våarhkojde saahtasuvvieh jïh ahte dan digitaliseeresuvvieh ahte båata saemien jïh daaroen åålmegasse nåhtojne.
Dát lea earenoamáš dehálaš dál go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi II proseassa lea jođus.
Daate lea sjïere vihkele daelie gosse Saemien reaktanmoenehtse II prosessh lea *jođus.
Digitaliserejuvvon arkiivvat duođaštussan dasa ahte sámit leat, ahte sámit leat geavahan guovlluid dego ovdamearkka dihte boazodoalu ja eanandoalu oktavuođas ja addá guovlluide maid birra dás lea sáhka vuoiggalaš ja historjjálaš sámi iešvuođa.
Digitaliseeresovveme arkijvh jååhkesjimmine dïsse ahte saemieh leah, ahte saemieh dajvh åtneme goh vuesiehtimmiendïehre båatsoen jïh laanteburrien gaskesisnie jïh dajvide vadta mejbïjre daelie lea håaleme *vuoiggalaš jïh historihkeles saemien *iešvuođa.
Evttohus 9, áirras Toril Bakken Kåven, Nordkalottfolket
Uvtelasse 9:m, saadthalmetje Torilen Bakken Kåven, Nordkalottfolket
Riddoguolástanlávdegoddi – viidásat bargu
Gaedtiegöölememoenehtse – vijrebe barkoe
Sámediggepresideanta lea bovden ovttasbargui Proposišuvnna 70 birra, mii lea Riddoguolástuslávdegotti mearrádusa čuovvoleapmi.
Saemiedigkiepresideente ektiebarkose bööreme Proposisjovnen 70 bïjre, mij lea Gaedtiegöölemenmoenehtsen nænnoestahkem dåeriedidh.
Sámediggi doalaha dan ahte mearra- ja riddobivdiid historjjálaš vuoigatvuođat galget dohkkehuvvot.
Saemiedigkie dam utnehte ahte mearoe- jïh gaedtievijriji historihkeles reaktah edtjieh dåhkasjehtedh.
Sámediggi oaidná hui duođalažžan go ráđđehus ii dohkket historjjálaš vuoigatvuhtii mii guoská vuonaid ja riddogáttiid ássiid guolásteapmái, nu mo lea celkon Smith-lávdegotti barggus.
Saemiedigkie vuajna dan itjmine gosse ij reerenasse historihkeles reaktese dåhkasjehtieh mij dæjpa voeni jïh gaedtiegaedtiej årroji göölemem, #<adv> goh Smith-moenehtsen barkosne jyöhteme.
Lea dehálaš addit stuorradiggái nu olu dieđuid áššis go lea vejolaš, ja ahte dieđuid ja ovttasbarggu bokte oažžu seammá áddejumi ja mearrádusa mii sihkkarastá:
Vihkele stoerredægkan vedtedh dan jïjnje daajroeh aamhtesisnie goh gåarede, jïh ahte daajroej jïh goh #ektiebarkoe<vblex><indic><pres><p3><sg> seamma goerkesem jïh nænnoestahkem åådtje mij gorrede:
-Historjjálaš vuoigatvuođaid dohkkeheami nu go Smith-lávdegoddi lea cealkán, ja -evttohusas mii lea biddjon ovdan mas eai leat dohkkehan historjjálaš vuoigatvuođaid riddoguovlluin, ahte lea go dát siskkobealde daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid mat Norggas leat.
-Historihkeles reaktaj jååhkesjimmien dan goh Smith-moenehtse jeahteme, jïh -uvtelassesne mij fraamme byöjeme mesnie eah leah historihkeles reaktah gaedtiedajvine dåhkasjahteme, ahte mejtie #<pcle> daate sisnjelen daj åålmehreaktan #stillese<n><pl><nom> mah Nöörjesne leah.
Sámediggi dáhttu ásahit lávdegotti mii oktiiráđiid sámediggeráđiin ovddasta ođđa oainnu dán áššis.
Saemiedigkie sæjhta moenehtsem tseegkedh mijjieh *oktiiráđiid saemiedigkieraerine *ovddasta orre vuajnoen daennie aamhtesisnie.
Árvoštallojuvvo maid ásahit referánsajoavkku, gos leat riddoguolástanorganisašuvnnat, geat sáhttet buktit cealkámušaid prosessii.
*Árvoštallojuvvo aaj referaansedåehkiem tseegkijibie, gusnie leah gaedtiegöölemeorganisasjovnh, gïeh maehtieh jiehtegh prosessese buektedh.
Resurssat maid biddjojit olgguldas vehkiide jus lea dárbu.
Vierhtieh aaj byöjoeh *olgguldas viehkide jis lea daerpies.
Evttohus 10, áirras Ann-Mari Thomassen, NSR:a sámediggejoavku
Uvtelasse 10:m, saadthalmetje Ann-Marien Thomassenen, NSR:m saemiedigkiedåehkie
Soahtegirdiid ”fremskutt” bása Evenášis – váikkuhusat sámi kultuvrii
Dåaroegirtiej ”*fremskutt” *bása Evenesesne – dïedth saemien kultuvrese
NSR sámediggejoavku čujuha suodjaluseiseválddiid cealkámušaide ahte Evenášši soaitá klassifiserejuvvot “fremskutt” básan soahtegirdiid várás.
NSR:n saemiedigkiedåehkie vaarjelimmienåejvieladtji jiehtiegidie tjaatseste ahte Evenes sååjhtoe *klassifiserejuvvot “*fremskutt” *básan dåaroegirtiej muhteste.
Cealkámušas lea eahpečielggas galle soahtegirdi galget leat Evenášis, go doppe leat iešguđetlágan logut, 2 -12 soahtegirdi.
Jiehtiegisnie lea ovtjïelkes gellie dåaroegirtieh gelkieh årrodh Evenesesne, goh debpene leah ovmessie låhkoeh, #2 -12<num><sg><nom> dåaroegirtieh.
Báikkálaš sámi beroštusat čoahkkinaste ovddit suodjalusministariin Grete Faremoain Evenášis guovvamánu 19. b. 2010, fáddán ledje iešguđetlágan váikkuhusat sámi kultuvrii ja servodateallimii jus soahtegirdibása biddjo dohko.
Dajven saemien ïedtjh övtebe vaarjelimmienministerinie tjåanghkenin Grete Faremoine Evenesesne goevten 19. b. 2010, aamhtesinie ovmessie dïedth lin saemien kultuvrese jïh siebriedahkejieledese jis *soahtegirdibása dahkoe byöjoe.
Báikkálaš sámi beroštusat eaktudedje ahte suodjalusministtar doallá viidábut gulaskuddančoahkkimiid sámi álbmogiin dađi mielde go ášši ovdánii, ja sii ipmirdedje dan dainna lágiin ahte dat galggai čuovvoluvvot.
Dajven saemien ïedtjh tsïhkestehtin ahte vaarjelimmienministere vijrebelaakan govledimmietjåanghkoeh saemien åålmeginie steerie *dađi mealtan gosse aamhtese åvteni, jïh dah dam dejnie vuekine guarkajin ahte dïhte edtji dåeriedovvedh.
NSR sámediggejoavku mearkkaša ahte dát eavttut eai leat čuovvoluvvon, ja bidjá gažaldaga go sámediggeráđis ii leat leamaš oktavuohta báikkálaš sámi beroštusaiguin dán áššis ovdal konsultašuvnnaid suodjaluseiseválddiiguin ášši birra, vaikko áŋgiruššamat dán ášši hárrái galggašedje leat oahppásat sidjiide.
NSR:n saemiedigkiedåehkie nimhtie ahte eah leah daah moenemetsiehkieh dåeriedovveme, jïh gyhtjelassem beaja gosse saemiedigkieraerien ij leah orreme gaskese dajven saemien ïedtjigujmie daennie aamhtesisnie konsultasjovni aarebi vaarjelimmienåejvieladtjigujmie aamhtesen bïjre, jalhts eadtjaldovvemh daan aamhtesen gaavhtan gelkieh årrodh åehpie dejtie.
NSR deattuha ahte go soahtegirdidoaimmat ja eará militeara doaimmat viiddiduvvojit, de lea dehálaš ahte suodjaluseiseválddit atnet iežas geatnegasvuohtan dan ahte sámi márkogiliin ain galgá leat vuođđu ceavzilis báikkálaš kultuvrii, maiddái boahtteáiggis.
NSR tjïelkeste ahte gosse dåaroegirtiendarjomh jïh jeatjah *militeara darjomh vijriedovvieh, dellie vihkele ahte vaarjelimmienåejvieladtjh jïjtjemse #stillese<n><ess> utnieh dam ahte saemien *márkogiliin annje galka årrodh våarome gaarsje dajven kultuvrese, aaj båetijen aejkien.
Fertešii bidjat johtui doaimmaid maid vuođul lea geasuheaddji ássat dan guovllus, vaikko lea ásahuvvon “fremskutt” soahtegirdibása mii mielddisbuktá eanet šláma.
Tjoevere #<n> darjomh aelkiehtidh mejmietie lea giesije dennie dajvesne veasodh, jalhts tseegkesovveme “*fremskutt” *soahtegirdibása mij jeenjebe dïpmem mealtan buakta.
NSR bivdá sámediggeráđi ovttas bargat báikkálaš sámi servviiguin, sámi ásahusaiguin, sámi ealáhusaiguin ja sámi kulturaktevrraiguin dán guovllus, kárten dihte makkár doaimmaid fertešii bidjat johtui mat sáhtášedje nu bures go vejolaš buhtadit dan vahága mii dahkko sámi kultuvrra vuostá.
NSR saemiedigkieraeriem ektesne maadta dajven saemien siebriejgujmie barkedh, saemien institusjovnigujmie, saemien jieliemassigujmie jïh saemien kultuvreaktöörigujmie daenniedajvesne, goerehtallemen dïehre magkeres darjomh tjoevere #<n> aelkiehtidh mah maehtieh dan hijven goh gåarede *buhtadit dam goerpem mij saemien kultuvren vuestie dorjoe.
Evttohus 11, áirras Ida Marie Bransfjell, Åarjel-saemiej Gïelh
Uvtelasse 11:m, saadthalmetje Ida Marien Bransfjellen, #Åarjel<np><attr>-*saemiej *Gïelh
Bioteknologiija – fáddán álgoálbmot konferánssa ráhkkaneapmái Álttás 2013:is
Bioteknologijen – aamhtesinie aalkoeåålmegen konferaansen ryöjredæmman Álteste 2013:ste
Bioteknologalaš ovdáneapmi meannuduvvui Sámeparlamentarihkkárlaš konferánssas Girkonjárggas 2011 ja Sámediggi meannuda Sámi rievttit bioteknologalaš ovdáneamis cuoŋománu 19. beaivvi.
*Bioteknologalaš evtiedimmie saemienparamentarihkeren konferaansesne Girkonjárgesne Gïetedovvi jaepien 2011 jïh Saemiedigkie saemien reaktoeh Gïetede *bioteknologalaš evtiedimmesne voerhtjen 19. biejjien.
Mii diehtit ahte bioteknologiija láhka lea dárkkisteami vuolde, ja ahte galgá gieđahallojuvvot Stuoradikki 2013 giđđasešuvnnas.
Mijjieh daejriejibie ahte bioteknologijen laake vaaksjomen nuelesne, jïh ahte edtja gïetedallesovvedh Stoerredigkien 2013 gïjresesjovnesne.
Álgoálbmotperspektiivvas lea fágasuorggis dárbu máhtto- ja návccaidráhkadussii.
Aalkoeåålmegenperspektijvesne lea faagegievlesne daerpies maahtoe- jïh *návccaidráhkadussii.
Bioteknologalaš ovdáneapmi lea juoga mii guoská olles máilmmi álgoálbmogiidda ja danin lea lunddolaš lonohallat vásáhusaid.
*Bioteknologalaš evtiedimmie naakene mij abpe eatnemen aalkoeåålmegh dæjpa jïh dannasinie lea iemie vaesehtsh #låtnodh<vblex><tv><der_alla><vblex><inf>.
Máhttu ja diđolašvuohta fáttá birra lea dárbbašlaš nu ahte sáhttá váikkuhit ovdáneapmái, ja digaštallat hástalusaid birra eará álgoálbmogiiguin.
Maahtoe jïh voerkesvoete aamhtesen bïjre daerpies dan ahte maahta evtiedimmiem dijpedh, jïh haestemi bïjre jeatjah aalkoeåålmegigujmie digkiedalledh.
Dán vuođul sávvá Åarjel-Saemiej Gïelh ahte bioteknologalaš ovdáneapmi biddjojuvvo fáddán álgoálbmot konferánssa ráhkkaneapmái Álttas 2013:is.
Daan mietie vaajtele #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gïelh ahte *bioteknologalaš evtiedimmie aamhtesinie bïejesåvva aalkoeåålmegen konferaansen ryöjredæmman Áltesne 2013:sne.
Dievvasčoahkkinjođihangotti árvalus Sámediggái
Dïevesentjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen åssjele Saemiedægkan
 Ođđa áššit 1, 3-6 ja 8-11 sáddejuvvojit Sámediggeráđđái meannudeapmái  Ođđa ášši 2 sáddejuvvo čoahkkinjođihangoddái meannudeapmái.
* Orre aamhtesh 1, 3-6 jïh #8-11<num><sg><nom> saemiedigkieraaran Seedtesuvvieh gïetedæmman * Orre aamhtese 2 tjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsasse seedtesåvva gïetedæmman.
Ođđa ášši 7 sadjái ovddiduvvo ášši 019/12 Sd.prop.
Orre aamhtese 7 sæjjan aamhtese evtiedåvva 019/12 #sd<n><abbr><sg><nom>*prop.
70L Rievdadusat searvanlágas, mearraressursalágas ja finnmárkolágas (riddoguolástanlávdegoddi), ođđa ášši 7 gessojuvvo.
*70L Jorkestimmieh #mealtan<adv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>laakesne, mearoevierhtielaakesne jïh *finnmárkolágas (gaedtiegöölememoenehtse), orre aamhtese 7 geasasåvva.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 31 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #31<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Čoahkkinjođihangotti evttohus mearriduvvui 29 jienain.
*Čoahkkinjođihangotti uvtelasse 29 tjoejine nænnoestovvi.
2 jienastedje vuostá.
2 vuasta gïelem vedtiejin.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Nanna ThomassenMariann Wollmann Magga Nanna Thomassen
Lahtestimmie Replihke 1 Nannan *ThomassenMariann Wollmann Magga Nannan Thomassen
2 Silje Karine Muotka 3 Trond Are Anti 4 Jørn Are GaskiSilje Karine Muotka Jørn Are Gaski 5 Rolf Johansen 6 Trond Are AntiAud Marthinsen Trond Are Anti 7 Aili KeskitaloAud Marthinsen Willy Ørnebakk Aili Keskitalo 8 Jørn Are GaskiAili Keskitalo Jarle Jonassen Jørn Are Gaski Rolf Wilhelmsen Silje Karine Muotka Ida Marie BransfjellSilje Karine Muotka Willy Ørnebakk, čoahkkinortnegii Aili Keskitalo, čoahkkinortnegii Jarle Jonassen, čoahkkinortnegii
2 Silje Karinen Muotka 3 Trond Aren Anti 4 Jørn Aren *GaskiSilje Karinen Muotkam Jørn Aren Gaski 5:n Rolfen Johansenen 6 Trond Aren *AntiAud Marthinsen Trond Aren Anti 7:n Ailijjen *KeskitaloAud Marthinsen Willyn Ørnebakkem Ailijjen Keskitalo 8 Jørn Aren *GaskiAili Keskitalo Jarlen Jonassen Jørn Aren Gaski Rolfen Wilhelmsen Silje Karinen Muotkam Ida Marien *BransfjellSilje Karinen Muotkam Willyn Ørnebakk, tjåanghkoenöörnegasse Ailijjen Keskitalon, tjåanghkoenöörnegasse Jarlen Jonassenen, tjåanghkoenöörnegasse
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
 Ođđa áššit 1, 3-6 ja 8-11 sáddejuvvojit Sámediggeráđđái meannudeapmái  Ođđa ášši 2 sáddejuvvo čoahkkinjođihangoddái meannudeapmái.
* Orre aamhtesh 1, 3-6 jïh #8-11<num><sg><nom> saemiedigkieraaran Seedtesuvvieh gïetedæmman * Orre aamhtese 2 tjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsasse seedtesåvva gïetedæmman.
Ođđa ášši 7 sadjái ovddiduvvo ášši 019/12 Sd.prop.
Orre aamhtese 7 sæjjan aamhtese evtiedåvva 019/12 #sd<n><abbr><sg><nom>*prop.
70L Rievdadusat searvanlágas, mearraressursalágas ja finnmárkolágas (riddoguolástanlávdegoddi), ođđa ášši 7 gessojuvvo.
*70L Jorkestimmieh #mealtan<adv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>laakesne, mearoevierhtielaakesne jïh *finnmárkolágas (gaedtiegöölememoenehtse), orre aamhtese 7 geasasåvva.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 19.04.12 dii. 12.45.
Aamhtesem gïetedidh 19.04.12 ts. illesovvi 12.45.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 66. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 66. bielie 90 bielesne
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-17-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-17-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak BFOL 003/12 Ášši/Sak DC017/12
Aamhtesen/*Sak BFOL 003/12 aamhtesh/*Sak *DC017/12
Sámi vuoigatvuođat bioteknologalaš ovddideamis
Saemien reaktah *bioteknologalaš evtiedimmeste
Arkiivaáššenr. 11/202106 / 25 - 58
Arkijveaamhtesnr. 11/202106 / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Sámediggeráđi 13.03.12SR 049/12 Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi 16. – 17.04.12BFOL Sámedikki dievasčoahkkin 18. – 19.04.12DC 017/12
Saemiedigkieraerien *13.03.12SR 049/12 Byjjenimmie-, hokse- jïh studijemoenehtse 16. – *17.04.12BFOL Saemiedigkien dïevestjåanghkoe 18. – *19.04.12DC 017:n/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui duorastaga cuoŋománu 19. b. 2012 dii. 12.45.
Aamhtesem gïetedidh duarstam aelkiehtovvi voerhtjen 19. b. 2012 ts. 12.45.
I Mildosat
I Lissiepaehperh
Nr.BeaiviGeas/GeasaNamahus
Nr.*BeaiviGeas/*GeasaNamahus
13.03.12 Sámediggeráđđi Ášši SR 049/12 Sámi vuoigatvuođat bioteknologalaš ovddideamis
13.03.12 Saemiedigkieraerie Aamhtesen SR 049 #12<n><pl><nom> Saemien reaktah *bioteknologalaš evtiedimmeste
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele:
Sámediggi dovddasta ahte bioteknologalaš ovdáneapmi buktá sámi servodahkii ođđa hástalusaid.
Saemiedigkie boejhkesje ahte *bioteknologalaš evtiedimmie saemien siebriedahkese orre haestemh buakta.
Dát ovdáneapmi rahpá vejolašvuođaid sihke buhcciiddikšui, máhttoovddideapmái ja dutkamii.
Daate evtiedimmie nuepieh geehpehte dovne #dasmoes<adj><cmp_plgen><cmp>skïemtjesåjhterasse, maahtoeevtiedæmman jïh dotkemasse.
Áŋgiruššan sáhttá leat buorre ávkin boahttevaš dearvvašvuođabálvalussii, muhto hui deaŧalaš lea ahte áŋgiruššan čađahuvvo juridihkalaš ja etihkalaš dohkálaš vugiin.
Eadtjaldovveme maahta årrodh buerie nåhtojne båetije starnendïenesjasse, mohte dan vihkele lea ahte eadtjaldovveme tjïrrehtåvva juridihkeles jïh etihken dåhkasjamme vuekine.
Sápmelaččain álgoálbmogin leat maiddái beroštusat maid ferte vuhtiiváldit dán barggus.
Saemine aalkoeåålmeginie leah aaj ïedtjh mejtie tjoevere daam barkosne seatadidh.
Álgoálbmogiid genetihkalaš ávdnasiid eaiggáduššan ja hálddašeapmi lea dakkár suorgi mas Ráđđehus ja Sámediggi fertejit giddet fuomášumi.
Aalkoeåålmegi genetihken materijelli utneme jïh reereme dagkeres suerkie mesnie Reerenasse jïh Saemiedigkie tjoeverieh åssjalommesem dibrehtidh.
Sámediggi čujuha ILO konvenšuvdnii nr 168 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra, artihkal 2.
Saemiedigkie ILOM konvensjovnese tjaatseste nr. 168 aalkoeåålmegh jïh etnihkelesåålmegibïjre, artihkele 2.
Ja ON 12.9.2007 mannosaš julggaštussii álgoálbmotvuoigatvuođaid birra, artihkal 31, mii válddaha álgoálbmogiid vuoigatvuođa mielváikkuheapmái.
Jïh ON 12.9.2007 asketje deklarasjovnese aalkoeåålmegenreaktaj bïjre, artihkele 31, mij aalkoeåålmegi reaktam buerkeste *mielváikkuheapmái.
Sámediggi čujuha maiddái Sámeparlamentarihkkárkonferánsii Girkonjárggas gos čuovvovaš cealkámuš dohkkehuvvui: Bioteknologalaš ovdáneapmi buktá sámi álbmogii ođđa hástalusaid.
Saemiedigkie aaj Saemienparamentarihkerenkonferaansese Girkonjárgesne tjaatseste gusnie minngebe jiehtege dåhkasjehti: *Bioteknologalaš evtiedimmie saemien åålmegasse orre haestemh buakta.
Konferánsa deattuha ahte sámi álbmot ferte ieš hálddašit ja eaiggáduššat dieđuid iežas genaid (DNA) birra, ja ahte sámi álbmot dađistaga galgá gulahallat stáhtalaš eiseválddiiguin ja dutkanbirrasiiguin vai sáhttá čuovvut dán ovdáneami ja váikkuhit dasa.
Konferaanse tjïelkeste ahte saemien åålmege tjoevere jïjtje daajroeh jïjtjse geeni reeredh jïh utnedh (*DNA) bïjre, jïh ahte saemien åålmege daamtaj edtja staateles åejvieladtjigujmie jïh dotkemebyjresigujmie gaskestalledh vuj maahta daam evtiedimmiem dåeriedidh jïh dam dijpedh.
Dat ahte dutkat sámi álbmoga bohciidahttá gažaldaga humána biologalaš ávdnasiid eaiggáduššama ja hálddašeami birra.
Dah ahte saemien åålmegem goerehtidh bïhtsegahta gyhtjelassen *humána biolåågen materijelli utnemen jïh reeremen bïjre.
Dát šaddá fáddán konsultašuvnnain Ráđđehusain lágaid ja boahttevaš plánaid ja proseassaid árvvoštallamis dán suorggis
Daate aamhtesinie konsultasjovnine reerenassine sjædta laaki jïh båetije soejkesji jïh prosessi vierhtiedimmesne daennie suerkesne
BFOL 003/12: Sámi vuoigatvuođat bioteknologalaš ovddideamis Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegotti árvalus
BFOL 003/12: Saemieh reaktah *bioteknologalaš evtiedimmeste Byjjenimmie-, hokse- jïh studijemoenehtsen åssjele
Álggahus
Aalkoe
Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi lea meannudan sámediggeráđi mearrádusevttohusa áššis 17/12 Sámi vuoigatvuođat bioteknologalaš ovdáneamis.
Byjjenimmie-, hokse-jïhstudijemoenehtse saemiedigkieraerien nænnoestahkenuvtelassen aamhtesisnie gïetedamme 17/12:m saemien reaktah *bioteknologalaš evtiedimmesne.
Mearkkašumit
Mïerhkesjimmieh
Mearkkašupmi Norgga sámiid riikkasearvvi (NSR) lahtuin Silje Karine Muotka, Kirsti Guvsám ja Nanna Thomassen, Norgga sámiid riikkasearvvi /Sámeálbmotbellodaga (NSR/Sáb) lahtus Trond Are Anti, Bargiidbellodaga sámedikkejoavkku (Bp) lahtuin Mariann Wollmann Magga, Jørn Are Gaski ja Marit Kirsten A.
Mïerhkesjimmie Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien (NSR) lïhtseginie Silje Karinen Muotkam, Kirsti Guvsám jïh Nannan Thomassenen, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien /Saemienåålmegenkrirrien (NSR/*Sáb) lïhtsegistie Trond Aren Antijjen, Bargijekrirrien saemiedigkiendåehkien (*Bp) lïhtseginie Mariann Wollmann Maggan, Jørn Are Gaski jïh Marit Kirstenen #a<n><abbr><sg><gen>
Gaup, Árja lahtus Odd Iver Sara, Åarjel-Saemiej Gielh (ÅaSG) lahtus Ida Marie Bransfjell ja Badjeolbmuidlistta (Bl) lahtus Anders Somby jr.:
Gaup, Árjan lïhtsegisnie Odd Iver Saran, #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gielh (*ÅASG) lïhtsegisnie Ida Marien Bransfjell jïh *Badjeolbmuidlistta (*Bl) lïhtsegisnie Andersen Sombyn jr.:
Lávdegoddi lea duhtavaš go sámediggeráđđi čuovvola parlamentarihkkárkonferánssa mearrádusa Girkonjárggas.
Moenehtse madtjele goh saemiedigkieraerie paramentarihkerenkonferaansen nænnoestahkem Girkonjárgesne dåerede.
Lávdegoddi ávžžuha sámediggeráđi árvvoštallat ovttasbarggu riikkarájiid rastá sámi vuoigatvuođaid oktavuođas bioteknologalaš ovdáneamis.
Moenehtse haasta saemiedigkieraeriem ektiebarkoem vierhtiedalledh rïjhkenraejiej rastah saemien reaktaj gaskesisnie *bioteknologalaš evtiedimmesne.
Sámediggeráđđi lea lágidan seminára " Sámi vuoigatvuođat bioteknologalaš ovdáneamis" , mas leat boahtán ovdan máŋga čuolbmačilgehusa, dieđut ja ođđa máhttu go Sámediggi lea meannudan ášši.
Saemiedigkieraerie seminaarem öörneme " Saemien reaktah *bioteknologalaš evtiedimmesne" , mesnie fraamme båateme gellie tjoelmetjïelkestimmieh, daajroeh jïh orre maahtoe goh Saemiedigkie aamhtesem gïetedamme.
Lávdegoddi diehtá ahte bioteknologiijaláhka lea ođasmahttojuvvomin, ja ahte áigumuš lea árvvoštallama meannudit Stuorradikkis cuoŋománus 2013.
Moenehtse daajra ahte bioteknologijenlaake orresteminie, jïh ahte aajkoe vierhtiedimmien Stoerredigkesne voerhtjen gïetedidh 2013.
Lávdegoddi háliida ahte Sámediggi ovddida árvalusaid bioteknologiijalága árvvoštallamii, ja bivdá danne sámediggeráđi ráhkkanahttit áššin dievasčoahkkimii.
Moenehtse sæjhta ahte Saemiedigkie åssjeli bioteknologijenlaakem evtede vierhtiedæmman, jïh dannasinie saemiedigkieraeriem maadta aamhtesinie dïevestjåanghkose båårestidh.
Lávdegoddi háliida erenoamážit ahte láhka árvvoštallojuvvo sámi diliid ektui, ja dan ahte fuolaha go dat daid oktasaš perspektiivvaid ja etihkalaš norpmaid mat sohpet min sámi kulturárbái.
Moenehtse joekoenlaakan sæjhta ahte laake saemien tsiehkiej muhteste vierhtiedallesåvva, jïh dam ahte sujhtie #<pcle> dïhte dejtie ektie perspektijvh jïh etihken normh mah mijjem saemien kultuvreaarpan skööpieh.
Lávdegoddi deattuha ahte stáhta eiseválddit fertejit sihkkarastit ahte ILO konvenšuvnna nr 169 ollašuhttojuvvo mielváikkuhanvuoigatvuođa ektui.
Moenehtse tjïelkeste ahte staaten åejvieladtjh tjoeverieh gorredidh ahte ILO konvensjovnen nr. 169 tjïrrehtåvva *mielváikkuhanvuoigatvuođa moenemetseahkan.
Lávdegoddi oaivvilda ahte dat sáhttá dahkkojuvvot árjjalaš oassálastima bokte ráđiin, lávdegottiin ja vejolaš eará orgánain mat leat doaimmas bioteknologiija oktavuođas dahje galget ásahuvvot dan oktavuođas.
Moenehtsen mïelen mietie dïhte maahta eadtjohke mealtan årroeminie raerine dorjesovvedh, moenehtsinie jïh nupies jeatjah orgaanine mah darjoemisnie bioteknologijen gaskesisnie jallh edtjieh dennie gaskesisnie tseegkesovvedh.
Livččii deaŧalaš ahte dain orgánain ja ásahusat mat barget dáid áššiiguin, lea gelbbolašvuohta olmmošvuoigatvuođain, ja erenoamážit oktasaš vuoigatvuođain.
Vihkele ahte dejnie orgaanine jïh institusjovnh mah daaj aamhtesigujmie berkieh, maahtaldahke åålmehreaktine, jïh joekoenlaakan ektie reaktine.
Dat mo álgoálbmogiid genehtalaš ávdnasiid eaiggáduššan ja hálddašeapmi gieđahallojuvvo, lea mearrideaddji deaŧalaš dasa ahte buhcciiddikšu, dutkan, patenteren ja muđui registariid oktiičatnan sáhttá veahkehit álgoálbmogiid.
Dah guktie aalkoeåålmegi *genehtalaš materijellide utnedh jïh reereme gïetedallesåvva, nænnoestæjja vihkele dïsse ahte skïemtjijiskïemtjesåjhteren, goerehtem, *patenteren jïh voen *registariid *oktiičatnan maahta aalkoeåålmegh viehkiehtidh.
Lávdegoddi háliida ahte sámediggeráđđi árvvoštallá dárbbu ja vejolašvuođaid ásahit dutkanetihkalaš njuolggadusaid.
Moenehtse sæjhta ahte saemiedigkieraerie vierhtiedalla daerpiesvoeten jïh nuepieh dotkemeetihken njoelkedassh tseegkedh.
Das leat iešguđetlágan čuolbmačilgehusat dan ektui ahte ásahit dakkár njuolggadusaid, ja áigeperspektiiva lea okta dain.
Desnie leah ovmessie tjoelmetjïelkestimmieh dan muhteste ahte dagkeres njoelkedasside tseegkedh, jïh tïjjeperspektijve akte dejstie.
Eará čuolbmačilgehusat leat dat ahte guđe dásis njuolggadusat galget ásahuvvot, gii lea olahusjoavkun, gean dat geatnegahttá, guđe ráŋggáštanvejolašvuođat gávdnojit.
Jeatjah tjoelmetjïelkestimmieh dah ahte guhtene daltesisnie njoelkedassh edtjieh tseegkesovvedh, gie lea *olahusjoavkun, gïem dïhte stillie, guhtene bæsvomenuepieh leah.
Lávdegoddi háliida ahte sámediggeráđđi árvvoštallá fuolahit go dálá njuolggadusat sámi vuoigatvuođaid.
Moenehtse sæjhta ahte saemiedigkieraerie vierhtiedalla sujhtedh gosse daaletje njoelkedassh saemien reaktah.
Berre árvvoštallat dan ahte lea go dárbu nannet Databearráigeahču kollektiiva perspektiivvaid ja álgoálbmotgelbbolašvuođa dáfus.
Byöroe dam vierhtiedalledh ahte mejtie #<pcle> daerpies nænnoestidh *Databearráigeahču kollektijvem perspektijvi jïh aalkoeåålmegenmaahtaldahken dïehre.
Evttohusat
Uvtelassh
Evttohus 1
Uvtelasse 1
Evttohus Norgga sámiid riikkasearvvi (NSR) lahtuin Silje Karine Muotka, Kirsti Guvsám ja Nanna Thomassen, Norgga sámiid riikkasearvvi /Sámeálbmotbellodaga (NSR/Sáb) lahtus Trond Are Anti, Bargiidbellodaga sámedikkejoavkku (Bp) lahtuin Mariann Wollmann Magga, Jørn Are Gaski ja Marit Kirsten A.
Uvtelasse Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien (NSR) lïhtseginie Silje Karinen Muotkam, Kirsti Guvsám jïh Nannan Thomassenen, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien /Saemienåålmegenkrirrien (NSR/*Sáb) lïhtsegistie Trond Aren Antijjen, Bargijekrirrien saemiedigkiendåehkien (*Bp) lïhtseginie Mariann Wollmann Maggan, Jørn Are Gaski jïh Marit Kirstenen #a<n><abbr><sg><gen>
Gaup, Árja
Gaup, Árja
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
68. siidu 90 siiddus
68. bielie 90 bielesne
lahtus Odd Iver Sara, Åarjel-Saemiej Gielh (ÅaSG) lahtus Ida Marie Bransfjell ja Badjeolbmuidlistta (Bl) lahtus Anders Somby jr:
lïhtsegisnie Odd Iver Saran, #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gielh (*ÅASG) lïhtsegisnie Ida Marien Bransfjell jïh *Badjeolbmuidlistta (*Bl) lïhtsegisnie Andersen Sombyn #jr<n><abbr>:
Lasseevttohus, biddjojuvvo sisa ovdal maŋimus teakstaoasi:
#Lasse<np><ant><m><cmp_sgnom><cmp>uvtelasse, sïjse aarebi bïejesåvva minngebe teeksteboelhken:
Lávdegoddi deattuha ahte stáhta eiseválddit fertejit sihkkarastit ahte ILO konvenšuvnna nr 169 ollašuhttojuvvo mielváikkuhanvuoigatvuođa ektui.
Moenehtse tjïelkeste ahte staaten åejvieladtjh tjoeverieh gorredidh ahte ILO konvensjovnen nr. 169 tjïrrehtåvva *mielváikkuhanvuoigatvuođa moenemetseahkan.
Sámediggi oivvilda ahte dat sáhttá dahkkojuvvot árjjalaš oassálastima bokte ráđiin, lávdegottiin ja vejolaš eará orgánain mat leat doaimmas bioteknologiija oktavuođas dahje galget ásahuvvot dan oktavuođas.
Saemiedigkie *oivvilda dïhte maahta eadtjohke mealtan årroeminie raerine dorjesovvedh, moenehtsinie jïh nupies jeatjah orgaanine mah darjoemisnie bioteknologijen gaskesisnie jallh edtjieh dennie gaskesisnie tseegkesovvedh.
Livččii deaŧalaš ahte dain orgánain ja ásahusat mat barget dáid áššiiguin, lea gelbbolašvuohta olmmošvuoigatvuođain, ja erenoamážit oktasaš vuoigatvuođain.
Vihkele ahte dejnie orgaanine jïh institusjovnh mah daaj aamhtesigujmie berkieh, maahtaldahke åålmehreaktine, jïh joekoenlaakan ektie reaktine.
Dan oktavuođas go bioteknologiijaláhka lea ođasmahttojuvvomin, lea hui deaŧalaš ahte ráhkkanahttojuvvo stuorát ášši dievasčoahkkimii.
Dennie gaskesisnie goh bioteknologijenlaake orresteminie, lea dan vihkele ahte stoerebe aamhtese dïevestjåanghkose bååreståvva.
Sámi servodagas dárbbašuvvo máhtto- ja kapasitehtalokten, ja dan geažil lea deaŧalaš ahte Sámediggi meannuda eanet áššiid main bioteknologiija lea fáddán.
Saemien siebriedahkesne daarpesjåvva maahtoe- jïh kapasiteetenlutnjemen, jïh dandïete vihkele ahte Saemiedigkie jeenjebh aamhtesh gïetede mejnie bioteknologije aamhtesinie.
Ferte árvvoštallat fuolahit go bioteknologiijaláhka ja gullevaš lágat sámi diliid, oktasaš perspektiivva ja etihkalaš norpmaid nu mo dat bohtet ovdan min sámi kulturárbbis, ja ahte dat fuolahit sámi álbmoga vuoigatvuođa hálddašit iežaset árbeávdnasiid ja eaiggáduššat máhtu iežaset árbeávdnasiid birra.
Tjoevere vierhtiedalledh sujhtedh gosse bioteknologijenlaake jïh *gullevaš laakh saemien tsiehkieh, ektie perspektijvem jïh etihken normh #<adv> goh dah fraamme mijjen saemien kultuvreaerpeste båetieh, jïh ahte dah saemien åålmegen reaktam reeredh sujhtieh jïjtjsh aerpiematerijellh jïh maahtoem utnedh jïjtjsh aerpiematerijelli bïjre.
Evttohus 2
Uvtelasse 2
Evttohus Ovddádusbellodagas (Frp) Hans Eriksen :
Uvtelasse #Ovddádusbellodat<np><sg><ela> (Frp) Hansen Eriksen :
Boahtá ollásit sámediggeráđi evttohusa sadjái:
Ellieslaakan saemiedigkieraerien uvtelassen sijjeste båata:
Sámediggi oaidná ahte bioteknologalaš ovdáneapmi buktá servodahkii hástalusaid, muhto maiddá issoras stuorra vejolašvuođaid.
Saemiedigkie vuajna ahte *bioteknologalaš evtiedimmie siebriedahkese haestemh buakta, mohte aaj isveligs stoere nuepieh.
Ollu olbmot ellet dál guhkit ja sis lea buoret eallin gena- ja bioteknologiija ovdáneami geažil.
Jïjnjh almetjh daelie guhkieslaakan jielieh jïh daj lea buerebe jieleme geene- jïh bioteknologijen evtiedimmien dïete.
Dát teknologiija lea earret eará addán buoret dálkasiid ja borramuša sihke olbmuide ja elliide.
Daate teknologije gaskem jeatjah vadteme buerebe *dálkasiid jïh beapmoem dovne almetjidie jïh dyjride.
Sámedikkis lea boahtteáiggediđolaš ja positiiva guottut daidda vejolašvuođaide mat rahpasit gena- ja bioteknologiijadutkama ja -geavaheami geažil.
Saemiedigkesne lea *boahtteáiggediđolaš jïh positijve vuajnoeh dejtie nuepide mah *rahpasit geene- jïh bioteknologijedotkemen jïh -pråvhkoen dïete.
Lea buorre go Norggas muddejuvvojit dát suorggit mealgat garraseappot go dain riikkain maiguin mis lea lunddolaš buohtastahttit iežamet.
Buerie gosse Nöörjesne daah suerkieh staeriedovvieh *mealgat garrebelaakan gosse dejnie rïjhkine mejgujmie mijjen iemie jïjtjemem mohtedidh.
Sámediggi oaivvilda ahte Norga dárbbaša njuolggadusaid mat dagahit ahte Norga sáhttá šaddat ovddasmanni riikan gena- ja bioteknologiijadutkamis ja -ovddideamis.
Saemiedigkien mïelen mietie Nöörje njoelkedassh daarpesje mah darjoeh ahte Nöörje maahta sjïdtedh *ovddasmanni rïjhkine geene- jïh bioteknologijendotkemisnie jïh -evtiedimmesne.
Ii galgga dárbbašuvvot politihkalaš seaguheapmi gena- ja bioteknologiija muddemii.
Ij edtjh daarpesjovvedh politihkeles pleenteme geene- jïh bioteknologijen staeriedæmman.
Dattetge fertejit leat dohkálaš sihkkarvuođamekanismmat mat sihkkarastet dohkálaš ovdáneami dán suorggis.
Darhkan tjoeverieh årrodh dåhkasjamme vihtiesvoetenmekanismh mah dåhkasjamme evtiedimmiem daenniesuerkesne gorredieh.
Dasa lassin fertejit etihkalaš njuolggadusat láidestit dán teknologiija geavaheami.
Dïsse lissine etihken njoelkedassh tjoeverieh *láidestit daan teknologijen pråvhkoen.
Dakkár etihkalaš vuođu vuolggasadji ferte leat ovttaskas olbmo válljema árvvusatnin, ja olbmuid gávnni vuhtiiváldin.
Dagkeres etihken våaromen feelemesijjie tjoevere årrodh oktegs almetjen veeljemen seahkarimmie, jïh almetji aevhkiem seatadidh.
Vai sihkkarastojuvvo genaja bioteknologiija dohkálaš lávdu, de lea deaŧalaš viežžat lobi diehtojuohkima vuođul, ovdamearkka dihtii genamuddejuvvon borramuša merkema bokte.
Vuj gorredåvva *genaja bioteknologije dåhkasjamme *lávdu, dellie vihkele luhpien bïevnesjoekedimmien mietie veedtjedh, vuesiehtimmien dïehre geenenstaeriedovveme beapmoen mïerhkesjimmien baaktoe.
Sihkkarastin dihtii ahte teknologiija ovdána, erret eará váibmo- ja varrasuotnadávddaid ja borasdávddaid dikšuma oktavuođas, de ferte priváhta ealáhuseallin searvvahuvvot dutkamii ja ovddideapmái.
Gorredimmien dïehre ahte teknologije åvtene, *erret jeatjah vaajmoe- jïh vïrregåårtenjefiejliej jïh *borasdávddaid gïetedallemen gaskesisnie, dellie tjoevere privaate jieliemassejieleme dotkemisnie mealtan jïh evtiedidh.
Gena- ja bioteknologiija geavaheapmi ii galgga guđe ge suorggis ráddjejuvvot dušše guoskat daidda doaimmaide ja ásahusaide, maid almmolašvuohta eaiggáduššá.
Geene- jïh bioteknologijen ij pråvhkoe edtjh guhten aaj suerkesne ajve #gaertjiedidh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p1><pl> dejtie darjoemidie jïh institusjovnide dïjpedh, mejtie byögkelesvoete åtna.
Medisiidnasuorggis berre buot doaibma mii lea lobálaš almmolaš ásahusain, maiddái leat lobálaš priváhta suorggis, dearvvašvuođaeiseválddiid dábálaš geahčču vuolde.
*Medisiidnasuorggis byöroe gaajhke darjome mij luhpien byjjes institusjovnine, aaj årrodh luhpien privaate suerkesne, starnenåejvieladtjh sïejhme #gïehtjedidh<vblex><tv><imp><p1><du> nuelesne.
Sámediggi bivdá Stuorradikki:
Saemiedigkie Stoerredigkiem maadta:
bargat dainna ulbmiliin ahte gena- ja bioteknologiija ovdána buori láhkai ja ođđaáiggi jurddašami vuođul gohččut merket genamuddejuvvon borramuša eanedit dutkanáŋgiruššama Norggas
dejnie ulmine barkedh ahte geene- jïh bioteknologije buerie vuakan åvtene jïh orretïjjen *jurddašami mietie gåhtjoejibie mïerhkesjidh geenenstaeriedovveme beapmoen *eanedit dotkemeeadtjaldovvemem Nöörjesne
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
69. siidu 90 siiddus
69. bielie 90 bielesne
Lávdegotti ráva
Moenehtsen bïhkedimmie
Lávdegottis eai leat eanet mearkkašumit dahje evttohusat ja rávve Sámedikki mearridit čuovvovačča:
Moenehtsen eah leah jeenjebh mïerhkesjimmieh jallh uvtelassh jïh Saemiedigkiem nihtetjæsta nænnoestidh #minngebe<adj><sg><gen>:
Sámediggi doarju muđui sámediggeráđi árvalusevttohusa.
Saemiedigkie voen saemiedigkieraerien åssjelenuvtelassem dåårje.
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 29 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #29<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Evttohus 2 hilgojuvvui 28 jienain.
Uvtelasse 2 #28<num><sem_phonenr><sg><nom> tjoejine beelhkesovvi.
1 jienastii beali.
1 bieliem gïelem vedtieji.
Evttohus 1 mearriduvvui 28 jienain 1 jiena vuostá.
Uvtelasse 1 28 tjoejine nænnoestovvi 1 tjoejen vuestie.
Bajásšaddan- fuolahus- ja oahppolávdegotti ráva mearriduvvui 28 jienain 1 jiena vuostá.
Byjjenimmie- hokse- jïh studijemoenehtsen bïhkedimmie 28 tjoejine nænnoestovvi 1 tjoejen vuestie.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Kirsti Guvsám, áššejođiheaddji 2 Hans EriksenSilje Karine Muotka Kirsti Guvsám Jørn Are Gaski 3 Silje Karine Muotka 4 Jørn Are GaskiSilje Karine Muotka Aud Marthinsen Jørn Are Gaski 5 Mariann Wollmann Magga 6 Inga-Lill SundsetJørn Are Gaski Silje Karine Muotka Kirsti Guvsám Inga-Lill Sundset 7 Trond Are Anti 8 Anders Somby jr. 9 Silje Karine Muotka Kirsti Guvsám Alf Isaksen Kirsti Guvsám, áššejođiheaddji
Lahtestimmie Replihke 1 Kirstijjen Guvsámen, aamhtesenjuhtiehtæjja 2:n Hansen *EriksenSilje Karinen Muotkam Kirstijjen Guvsám Jørn Aren Gaski 3 Silje Karinen Muotka 4 Jørn Aren *GaskiSilje Karinen Muotkam Auden Marthinsen Jørn Aren Gaski 5:n Mariannen Wollmann Magga 6:n Inga-Lillen *SundsetJørn Aren Gaski Silje Karinen Muotkam Kirstijjen Guvsám Inga-Lillen Sundset 7 Trond Aren Anti 8:n Andersen Sombyn jr. 9 Silje Karinen Muotkam Kirstijjen Guvsám Alfen Isaksen Kirstijjen Guvsám, aamhtesenjuhtiehtæjja
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Sámediggi dovddasta ahte bioteknologalaš ovdáneapmi buktá sámi servodahkii ođđa hástalusaid.
Saemiedigkie boejhkesje ahte *bioteknologalaš evtiedimmie saemien siebriedahkese orre haestemh buakta.
Dát ovdáneapmi rahpá vejolašvuođaid sihke buhcciiddikšui, máhttoovddideapmái ja dutkamii.
Daateevtiedimmie nuepieh geehpehte dovne #dasmoes<adj><cmp_plgen><cmp>skïemtjesåjhterasse, maahtoeevtiedæmman jïh dotkemasse.
Áŋgiruššan sáhttá leat buorre ávkin boahttevaš dearvvašvuođabálvalussii, muhto hui deaŧalaš lea ahte áŋgiruššan čađahuvvo juridihkalaš ja etihkalaš dohkálaš vugiin.
Eadtjaldovveme maahta årrodh buerie nåhtojne båetije starnendïenesjasse, mohte dan vihkele lea ahte eadtjaldovveme tjïrrehtåvva juridihkeles jïh etihken dåhkasjamme vuekine.
Sápmelaččain álgoálbmogin leat maiddái beroštusat maid ferte vuhtiiváldit dán barggus.
Saemine aalkoeåålmeginie leah aaj ïedtjh mejtie tjoevere daam barkosne seatadidh.
Álgoálbmogiid genetihkalaš ávdnasiid eaiggáduššan ja hálddašeapmi lea dakkár suorgi mas Ráđđehus ja Sámediggi fertejit giddet fuomášumi.
Aalkoeåålmegi genetihken materijelli utneme jïh reereme dagkeressuerkie mesnie Reerenasse jïh Saemiedigkie tjoeverieh åssjalommesem dibrehtidh.
Sámediggi čujuha ILO konvenšuvdnii nr 168 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid birra, artihkal 2.
Saemiedigkie ILOM konvensjovnese tjaatseste nr. 168 aalkoeåålmegh jïh etnihkeles åålmegi bïjre, artihkele 2.
Ja ON 12.9.2007 mannosaš julggaštussii álgoálbmotvuoigatvuođaid birra, artihkal 31, mii válddaha álgoálbmogiid vuoigatvuođa mielváikkuheapmái.
Jïh ON 12.9.2007 asketje deklarasjovnese aalkoeåålmegenreaktaj bïjre, artihkele 31, mij aalkoeåålmegi reaktam buerkeste *mielváikkuheapmái.
Sámediggi čujuha maiddái Sámeparlamentarihkkárkonferánsii Girkonjárggas gos čuovvovaš cealkámuš dohkkehuvvui: Bioteknologalaš ovdáneapmi buktá sámi álbmogii ođđa hástalusaid.
Saemiedigkie aaj Saemienparamentarihkerenkonferaansese Girkonjárgesne tjaatseste gusnie minngebe jiehtege dåhkasjehti: *Bioteknologalaš evtiedimmie saemien åålmegasse orre haestemh buakta.
Konferánsa deattuha ahte sámi álbmot ferte ieš hálddašit ja eaiggáduššat dieđuid iežas genaid (DNA) birra, ja ahte sámi álbmot dađistaga galgá gulahallat stáhtalaš eiseválddiiguin ja dutkanbirrasiiguin vai sáhttá čuovvut dán ovdáneami ja váikkuhit dasa.
Konferaanse tjïelkeste ahte saemien åålmege tjoevere jïjtje daajroeh jïjtjse geeni reeredh jïh utnedh (*DNA) bïjre, jïh ahte saemien åålmege daamtaj edtja staateles åejvieladtjigujmie jïh dotkemebyjresigujmie gaskestalledh vuj maahta daam evtiedimmiem dåeriedidh jïh dam dijpedh.
Sámediggi deattuha ahte stáhta eiseválddit fertejit sihkkarastit ahte ILO konvenšuvnna nr 169 ollašuhttojuvvo mielváikkuhanvuoigatvuođa ektui.
Saemiedigkie tjïelkeste ahte staaten åejvieladtjh tjoeverieh gorredidh ahte ILO konvensjovnen nr. 169 tjïrrehtåvva *mielváikkuhanvuoigatvuođa moenemetseahkan.
Sámediggi oivvilda ahte dat sáhttá dahkkojuvvot árjjalaš oassálastima bokte ráđiin, lávdegottiin ja vejolaš eará orgánain mat leat doaimmas bioteknologiija oktavuođas dahje galget ásahuvvot dan oktavuođas.
Saemiedigkie *oivvilda dïhte maahta eadtjohke mealtan årroeminie raerine dorjesovvedh, moenehtsinie jïh nupies jeatjah orgaanine mah darjoemisnie bioteknologijen gaskesisnie jallh edtjieh dennie gaskesisnie tseegkesovvedh.
Livččii deaŧalaš ahte dain orgánain ja ásahusat mat barget dáid áššiiguin, lea gelbbolašvuohta olmmošvuoigatvuođain, ja erenoamážit oktasaš vuoigatvuođain.
Vihkele ahte dejnie orgaanine jïh institusjovnh mah daaj aamhtesigujmie berkieh, maahtaldahke åålmehreaktine, jïh joekoenlaakan ektie reaktine.
Dan oktavuođas go bioteknologiijaláhka lea ođasmahttojuvvomin, lea hui deaŧalaš ahte ráhkkanahttojuvvo stuorát ášši dievasčoahkkimii.
Dennie gaskesisnie goh bioteknologijenlaake orresteminie, lea dan vihkele ahte stoerebe aamhtese dïevestjåanghkose bååreståvva.
Sámi servodagas dárbbašuvvo máhtto- ja kapasitehtalokten, ja dan geažil lea deaŧalaš ahte Sámediggi meannuda eanet áššiid main bioteknologiija lea fáddán.
Saemien siebriedahkesne daarpesjåvva maahtoe- jïh kapasiteetenlutnjemen, jïh dan dïete vihkele ahte Saemiedigkie jeenjebh aamhtesh gïetede mejnie bioteknologije aamhtesinie.
Ferte árvvoštallat fuolahit go bioteknologiijaláhka ja gullevaš lágat sámi diliid, oktasaš perspektiivva ja etihkalaš norpmaid nu mo dat bohtet ovdan min sámi kulturárbbis, ja ahte dat fuolahit sámi álbmoga vuoigatvuođa hálddašit iežaset árbeávdnasiid ja eaiggáduššat máhtu iežaset árbeávdnasiid birra.
Tjoevere vierhtiedalledh sujhtedh gosse bioteknologijenlaake jïh *gullevaš laakh saemien tsiehkieh, ektie perspektijvem jïh etihken normh #<adv> goh dah fraamme mijjen saemien kultuvreaerpeste båetieh, jïh ahte dah saemien åålmegen reaktam reeredh sujhtieh jïjtjsh aerpiematerijellh jïh maahtoem utnedh jïjtjsh aerpiematerijelli bïjre.
Dat ahte dutkat sámi álbmoga bohciidahttá gažaldaga humána biologalaš ávdnasiid eaiggáduššama ja hálddašeami birra.
Dah ahte saemien åålmegem goerehtidh bïhtsegahta gyhtjelassen *humána biolåågen materijelli utnemen jïh reeremenbïjre.
Dát šaddá fáddán konsultašuvnnain Ráđđehusain lágaid ja boahttevaš plánaid ja proseassaid árvvoštallamis dán suorggis
Daate aamhtesinie konsultasjovnine reerenassine sjædta laaki jïh båetije soejkesji jïh prosessi vierhtiedimmesne daenniesuerkesne
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 19.04.12 dii. 13.50.
Aamhtesem gïetedidh 19.04.12 ts. illesovvi 13.50.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
71. siidu 90 siiddus
71. bielie 90 bielesne
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-18-2012_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-18-2012_sme2sma.tmx

Ášši/Sak DC018/12
Aamhtese/*Sak *DC018/12
Sámediggeráđi čilgehus sámi giela birra
Saemiedigkieraerien tjïelkestimmie saemien gïelen bïjre
Arkiivaáššenr. 10/576506 / 25 - 58
Arkijveaamhtesnr. 10/576506 / 25 - 58
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Sámedikki dievasčoahkkin 18. – 19.04.12DC 018/12
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe 18. – *19.04.12DC 018:n/12
Ášši meannudeapmi álggahuvvui gaskavahkku cuoŋománu 19.04.12 dii. 13.50.
Aamhtesem gïetedidh gaskevåhkoe aelkiehtovvi voerhtjen 19.04.12 ts. 13.50.
I Mildosat
I Lissiepaehperh
II Evttohusat ja mearkkašumit
II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele:
Sámediggi lea ságaškuššan Sámediggeráđi čilgehusa sámegiela birra.
Saemiedigkie Saemiedigkieraerien tjïelkestimmiem saemiengïelen bïjre digkiedamme.
Čilgehus čuovvu mielddusin beavdegirjái.
Tjïelkestimmie lissiepaehpierinie buertiegærjese dåerede.
Sámediggeráđi čilgehus sámegiela birra
Duogáš
Duekie
Sámediggeráđđi bidjá ovdan sámediggedieđáhusa sámegiela birra dievasčoahkkimii čakčamánus 2012.
Saemiedigkieraerie fraamme saemiedigkiebïevnesem saemiengïelen bïjre beaja dïevestjåanghkose skïereden 2012.
Dáinna čilgehusain hálida Sámediggeráđđi árvalusaid daidda hástalusaide mat mis leat fágasuorggis sámegiella.
Daejnie tjïelkestimmine saemiedigkieraerie åssjelh dejtie haestiemidie Sæjhta mah mijjen leah faagegievlesne saemiengïele.
Sámediggeráđđi áigu maiddái searvvahit sámi servodaga ja erenoamážit daid ásahusaid, mat barget beaivválaččat sámegielain.
Saemiedigkieraerie edtja aaj saemien siebriedahkem mealtan jïh joekoenlaakan dejtie institusjovnide, mah biejjieladtje saemiengïeline berkieh.
Čilgehusain hálida Sámediggeráđđi álggahit digaštallama boahtteáiggi giellapolitihka birra sámi servodagas.
Tjïelkestimmine sæjhta Saemiedigkieraerie digkiedimmiem båetijen aejkien gïelepolitihken bïjre aelkiehtidh saemien siebriedahkesne.
Danne áigut lágidit seminára maŋŋágo čilgehus lea ovddiduvvon dievasčoahkkimii.
Dannasinie edtjijibie seminaarenmænngan öörnedh tjïelkestimmie dïevestjåanghkose evtiedovveme.
Sámediggeráđđi áigu maid juohkit dieđuid barggus sámediggedieđáhusain sámegiela birra ja bidjat ovdan čilgehusa iešguđet ásahusaide ja birrasiidda ja ávžžuha buktit árvalusaid.
Saemiedigkieraerie edtja aaj daajroeh barkosne saemiedigkiebïevnesinie saemiengïelen bïjre juekedh jïh fraamme tjïelkestimmiem ovmessie institusjovnide jïh byjresidie bïejedh jïh haasta åssjelh buektedh.
Sámegiella juogaduvvo dábálaččat máŋga iešguđet giellan.
Saemiengïele sïejhmede joekedåvva gellie ovmessie gïeline.
Dán dokumeanttas máinnašuvvo dattetge sámegiella ovttaidlogus.
Daennie tjaatsegisnie #ållermaehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> darhkan saemiengïele *ovttaidlogus.
Bajimus giellapolitihkkii livččii ulbmileamos geavahit sámegiela viiddes doaban, ja danne máinnašuvvo sámegiella dás oktan giellan máŋggain suopmaniin.
Bijjemes gïelepolitihkese lea *ulbmileamos saemiengïelen vijries lahtesinie utnedh, jïh dannasinie saemiengïele daelie oktegh #ållermaehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> gïeline gelline smaareginie.
Ággan dasa lea go iešguđet suopmaniin lea eanet mii sulastahttá go dan mii earuha.
*Ággan dïsse lea goh ovmessiesmaareginie jeenjebe mij *sulastahttá goh dennie mij joekehte.
Dattetge dárbbašuvvo dakkár giellapolitihkka mii lea heivehuvvon 5 gielladillái Norggas: Davvisámegiella hálddašanguovllu siskkobealde Davvisámegiella hálddašanguovllu olggobealde Julevsámegiella Lullisámegiella Sámegiella gávpogiin Bihtánsámegiella ja nuortalašgiella eai leat máinnašuvvon dás dasgo ii leat ii oktage dahje hui hárvásat geat geavahit dáid beaivválaččat Norgga bealde Sámis.
Darhkan daarpesjåvva dagkeres gïelepolitihke mij 5 gïeletseahkan Nöörjesne sjïehtelovveme: Noerhtesaemiengïele reeremedajven sisnjelen Noerhtesaemiengïele reeremedajven ålkolen Julevsaemiengïele Åarjelsaemiengïele Saemiengïele staarine Pijtesaemiengïele jïh eah leah skåaltesaemiengïele daelie desnie #ållermaehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> ij leah ij akte gænnah jallh dan *hárvásat gïeh daejtie biejjieladtje utnieh Nöörjenbieleste Saemesne.
Dilli
Tsiehkie
Dálá dilli ja ovdánanmihtilmasvuođat Sámegiella lea Unesco listtas áitojuvvon gielaid badjel.
Daaletje tsiehkie jïh *ovdánanmihtilmasvuođat Saemiengïele Unescon læstosne aajhtasovveme gïeli bijjelen.
Dattetge rievddada gielladillii guovllus guvlui.
Darhkan gïeletseahkan dajveste dajvese #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><sg>.
Muhtun guovlluin sámegiella lea lunddolaš beaivválaš giella, ja eará guovlluin lea giella jávkamin.
Muvhtene dajvesne saemiengïele iemie fïerhtenbeajjetje gïele, jïh jeatjah dajvine gïele jaavoleminie.
Gielas leat máŋga hástalusa, go vel dain guovlluin ge mat lohkkojuvvojit lea sámegiela guovddášguovlun.
Gïelesne leah gellie haestemh, gosse annje dejnie dajvine aaj mah jeahtasuvvieh saemiengïelen jarngendajvine.
Maŋimus logijagiin leat álggahuvvon máŋga doaibmabiju nannen dihtii giela dili ja mii oaidnit lassánan dihtomielalašvuođa ja dáhtu ođđasis ealáskahttit sámi giela ja kultuvrra.
#Minngebe<adj><sg><nom> *logijagiin aelkiehtovveme gellieråajvarimmieh nænnoestimmien dïehre gïelen tsiehkiem jïh mijjieh læssanamme voerkesvoetem jïh vajtelem ikth vielie vuejniejibie saemien gïelem jïh kultuvrem jealajehtedh.
Sámegillii gullet máŋga servodat- ja fágasuorggi.
Saemiengïelese gellie siebriedahke- jïh faagegievliem guvlieh.
Sihke vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela, gelbbolašvuohta sámi gielas ja máhtolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras iešguđet servodatsurggiin rievddada.
Dovne reakta åadtjoejibie utnedh saemiengïelen, maahtaldahke saemien gïelesne jïh maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne ovmessie siebredhsuerkine #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><sg>.
Oahpahussuorggis sihkkarastojuvvo mánáide vuoigatvuohta sámegieloahpahussii lága bokte.
Ööhpehtimmiensuerkesne maanide gorredåvva reakta saemienööhpehtæmman laakine.
Ovttaskas olbmo vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go deaivvadit dearvvašvuođabálvalusain ja riektelágádusain, lea sihkkarastojuvvon lága bokte, muhto ráddjejuvvon sámegiela hálddašanguvlui.
Oktegs almetjen reakta åadtjoejibie saemiengïelem utnedh gosse starnendïenesjinie jïh reaktoeberteminie gaavnesjidh, laakine gorredovveme, mohte saemiengïelen reeremedajvese gaertjiedovveme.
Árbevirolaččat lea sámegiela dilli leamaš nanus sámi vuođđoealáhusain, ja vuođđoealáhusat leat leamaš hui deaŧalaččat sámegiela gáhttemii ja ovddideapmái.
Aerpiesïejhmetji saemiengïelen tsiehkie orreme nænnoes saemien våaromejieliemassine, jïh våaromejieliemassh orreme dan vihkele saemiengïelen vaarjelæmman jïh evtiedæmman.
Go olbmuid lohku njiedjá sámi vuođđoealáhusain, de das leat váikkuhusat sámegiela ovdáneapmái boahtteáiggis.
Goh almetji låhkoe saemien våaromejieliemassine luajhtede, dellie desnie leah dïedth saemiengïelen evtiedæmman båetijen aejkien.
Leat uhccán sámegielat fálaldagat kultuvrras, girjjálašvuođas ja median nationála dásis ja ráddjejuvvon dasa mii buvttaduvvo sápmelaččaid bealis.
Leah onne saemiengïeleh faalenassh kultuvresne, litteratuvresne jïh meedijinie nasjonaale daltesisnie jïh dïsse gaertjiedovveme mij saemiej bielesne dorjesåvva.
Oktiibuot 9 gieldda gullet sámegiela hálddašanguvlui dál, ja eanet gielddat leat árvvoštallan ohcat searvat hálddašanguvlui.
Ektiegaajhke 9 tjïelth saemiengïelen reeremedajvese daelie guvlieh, jïh jeenjebh tjïelth vierhtiedalleme ohtsedh reeremedajvese mealtan.
Dát lea buorre ovdáneapmi mii čájeha ahte ollu gielddat váldet ovddasvástádusa sámegiela gáhttemis ja ovddideamis.
Daate buerie evtiedimmie mij vuesehte ahte jïjnjh tjïelth dïedten saemiengïelem vaarjelimmeste jïh evtiedimmeste vaeltieh.
Sámediggi mearridii guovttegielalašvuođadoarjagiid ođđa juolludaneavttuid 2011:s.
Saemiedigkie nænnoesti gööktengïelehvoetendåarjoej orre dievtiemoenemetsiehkieh jaepien 2011.
Ođđa juolludaneavttut galget buorebut čalmmustahttit ulbmilolahusa, ja ovttasbargošiehtadusat leat ráhkaduvvon juohke gielddain.
Orre dievtiemoenemetsiehkieh edtjieh buerebelaakan vååjnesasse bïejedh *ulbmilolahusa, jïh ektiebarkoelatjkoeh fïerhtine tjïeltine dorjesovveme.
Dat lea dahkkojuvvon vai sáhttá álggahit doaibmabijuid mat leat heivehuvvon juohke gieldda gielladillái.
Dál leat 11 sámi giellaguovddáža mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis, ja eanebut háliidit beassat dán ortnegii.
Daelie #11<num><sg><nom> saemieh gïelejarngen mah våaromedåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh, jïh jeenjebelaakan sijhtieh daanöörnegasse åadtjodh.
Giellaguovddážiin lea deaŧalaš rolla sámegiela ovddideamis, ja lea ge hui deaŧalaš ahte dain leat buorit rámmaeavttut.
Gïelejarngine lea vihkele råållam saemiengïelen evtiedimmesne, jïh lea aaj dan vihkele ahte daj leah buerie mieriekrïevemh.
Sámediggi lea árvvoštallagoahtán sámi giellaguovddážiid.
Saemiedigkie saemien gïelejarngh vierhtiedallegåateme.
Árvvoštallan galgá muitalit man muddui giellaguovddážat lihkostuvvet sámegiela gáhttemiin ja ovddidemiin, ja guđe hástalusat dain leat.
Vierhtiedimmie edtja soptsestidh maam tïjjese gïelejarngh saemiengïelen vaarjelimmine lahkaskieh jïh evtiedidh, jïh guhtene haestemh dejnie leah.
Giellaguovddážiid raporteren daid ruđaid geavaheamis maid sii ožžot Sámedikkis, čájehit ollu kurssaid ja doaimmaid.
Gïelejarngi #reektedh<vblex><actio><nom> dejtie beetnegidie pråvhkoste aaj dah Saemiedigkeste åadtjoeh, jïjnjide kurside jïh darjomh vuesiehtidh.
Nannen dihtii sámegiela ja eanedan dihtii dan geavaheami, lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide.
Dïehre saemiengïelem nænnostem jïh *eanedan dïehre dampråvhkoem, Saemiedigkie gellide jaepiej bæjjoehtamme beetnegi ovmessie gïeleprosjeektide.
Doarjjaortnega ulbmiljoavku lea leamaš sámi álbmot.
Dåarjoeöörnegem ulmiedåehkie orreme saemien åålmege.
Ohcamiid lohku dáidda ruđaide lea lassánan sakka, ja vurdojuvvon ain eanet lassáneapmi.
Ohtsemi låhkoe daejtie beetnegidie alme læssanamme, jïh annje vuartasovveme jeenjebe læssanimmie.
Dát čájeha ahte gielladoaibmabijuid dárbu sámi servodagas lea stuoris.
Daate vuesehte ahte gïeleråajvarimmiej daerpies saemien siebriedahkesne stoere.
Lea buorre go eanet gielddat lullisámi guovllus sáddejit ohcamiid, ja lea ge mihttenveara ahte Divttasvuona suohkan lea okta dain gielddain sámegiela hálddašanguovllus, mii proseantalogu mielde lea ožžon juolluduvvot eanemus ohcamiid áigodagas 2008-2010.
Buerie gosse jeenjebh tjïelth åarjelsaemien dajvesne ohtsemh seedtieh, jïh lea aaj *mihttenveara ahte Divttasvuotnan tjïelte akte dejnie tjïeltijste saemiengïelen reeremedajvesne, mij proseentelåhkoen mietie åådtjeme jeenjemes ohtsemi boelhkesne laeviehtovvedh 2008-2010.
Namuhit berre maiddái ahte bohtet uhccán ohcamat Finnmárkku guovddášguovlluin.
Moenedh aaj byöroe ahte onnen ohtsemh Finnmaarhken jarngendajvijste båetieh.
Ohcanvuđot ruđaid oktavuođas oahpahussii mii oaidnit ahte stipeandaohcamiid lohku alit ohppui sámegielas lassána.
Ohtsemevåaromen beetnegi gaskesistie ööhpehtæmman mijjieh vuejniejibie ahte stipeendeohtsemi låhkoe jollebe learose saemiengïelesne læssene.
Stipeandalohku ohppiide geain lea sámegiella fágasuorggis joatkkaskuvllas, lea lassánan 39 proseanttain 4 maŋimus jagis.
Stipeendelåhkoe learoehkidie giej lea saemiengïele faagegievlesne jåarhkeskuvlesne, læssanamme #39<num><sem_phonenr><sg><nom> proseentine 4 minngebe jaepesne.
Dattetge čájeha máhttoloktema sámi árvvoštallan ahte áin váilot oahpponeavvut ja oahpaheaddjit main lea gelbbolašvuohta.
Darhkan maahtoelutnjemem saemiem vuesehte vierhtiedalleme ahte annje learoevierhtieh jïh lohkehtæjjah fååtesieh mejnie lea maahtaldahke.
Mii oaidnit maiddái ahte váilevaš gielladoarjja lagasbirrasis váttásmahttá oahpahusa.
Mijjieh aaj vuejniejibie ahte fååtesæjja gïeledåarjoe voengesne *váttásmahttá ööhpehtimmiem.
Ovddasvástideaddji bealit Nationála ja riikkaidgaskasaš lágat fuolahit buori muddui sámi álbmoga vuoigatvuođa beassat geavahit ja nannet iežaset giela.
Tjåadtjoehtæjjan bielieh Nasjonaale jïh gaskenasjonaale laakh buerie tïjjese saemien åålmegen reaktan åadtjodh sujhtieh jïjtjsh gïelem utnedh jïh nænnoestidh.
Norgga stáhta lea geatnegahttojuvvon sihke rievttálaččat ja politihkalaččat nannet sámegiela ja láhčit dilálašvuođaid sámegieloahpahussii ja sámegiela geavaheapmái.
Nöörjen staate dïedtem utnedh dovne #reaktoe<n><adj><der_aadv><adv> jïh politihkeleslaakan saemiengïelem nænnoestibie jïh nuepieh saemienööhpehtæmman jïh saemiengïelen pråvhkose laetjiejibie.
Stáhta lea geatnegahttojuvvon gieđahallat dárogiela ja sámegiela ovttadássásaččat, ja nu sihkkarastit gielaid dásseárvu
Staate dïedtem utnedh daaroengïelem gïetedalledh jïh saemiengïelen #seammavyörtegs<adj><pl><nom>, jïh dan gorredidh gïeli mïrrestalleme
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 73. siidu 90 siiddus.
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 73. bielie 90 bielesne.
Sámelága § 1-5 vuođul leat sámegiella ja dárogiella ovttaárvosaš gielat Norggas.
Saemienlaaken § 1-5:n mietie leah saemiengïele jïh daaroengïele seammavyörtegs gïelh Nöörjesne.
Gielat galget leat ovttadássásaččat lága 3. kapihttala, Sámegiella, mearrádusa vuođul, maiddái gohčoduvvon Sámelága giellanjuolggadusat.
Gïelh gelkieh årrodh seammavyörtegs laaken 3. kapihtelem, Saemiengïele, nænnoestahken mietie, aaj gohtjesovveme saemienlaaken gïelenjoelkedassh.
Sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusaid ulbmil lea gáhttet ja ovddidit sámegiela erenoamážit dakko bokte ahte nannet giellageavaheami almmolaš oktavuođain.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassi nænnoestahki ulmie lea vaarjelidh jïh saemiengïelem joekoenlaakan daagkoe evtiedidh gåaskoejin ahte gïeleåtnoem byjjes gaskesinie nænnosth.
Sámelága § 3-8 deattasta ahte juohkehaččas lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas.
Saemienlaaken § 3-8 tjïerteste ahte fïereguhten lea reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste åadtjodh.
Oahpahussii sámegielas ja sámegillii gusto vuođđoskuvla- ja joatkkaoahpahusláhka (oahpahusláhka) ja lágat dan olis.
Ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh saemiengïelese maadthskuvle- jïh jåarhkeööhpehtimmienlaake dovve (ööhpehtimmielaake) jïh laakh dandïere.
Ráđđehus lea sámegiela doaibmaplána bokte láhčán vuođu viiddes ja guhkilmas áŋgiruššamii sámegielaid várás Norggas, man váldomihttomearri lea láhčit vuođu oadjebas boahtteáigái sámegiela várás.
Reerenasse saemiengïelendahkoesoejkesjinie våaromem laatjeme vijries jïh *guhkilmas eadtjaldovvemasse saemiengïelide Nöörjesne, man åejvieulmiemierie lea våaromem laetjedh jearsoes båetijen aajkan saemiengïelese.
Sámedikkis ii leat makkárge váldi lágaid bokte giellaáššiin earret § 6-4 vuođul oahpahuslágas, mii deattasta ahte Sámediggi addá láhkaásahusaid oahpahussii sámegielas vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii.
Saemiedigkien ij leah naan stillemem gænnah laakine gïelegyhtjelassine bielelen 6-4:m mietie ööhpehtimmielaakesne, mij tjïerteste ahte Saemiedigkie laakenjoelkedassh ööhpehtæmman saemiengïeleste vadta maadthskuvlese jïh jåarhkeööhpehtæmman.
Dán válddi oaččui Sámediggi 1998:s.
Daam vaeltien Saemiedigkie jaepien 1998 åadtjoeji.
Sámediggi galgá Sámelága § 3-12 vuođul váikkuhit sámegiela suodjaleami ja ovddideami.
Saemiedigkie edtja Saemienlaaken § 3-12:n mietie saemiengïelen vaarjelimmiem jïh evtiedimmiem dijpedh.
Sámediggi lea ovddimus áššedovdi sámegiela ovddideamis ja nannemis riikka dásis ja das lea deaŧalaš rolla sámegiela dili nannemis.
Saemiedigkie övtemes aamhtesedabtije saemiengïelen evtiedimmesne jïh nænnoestimmesne rïjhken daltesisnie jïh desnie lea vihkeles råålla saemiengïelen tsiehkien nænnoestimmesne.
Sámedikki gelbbolašvuohta ja máhtolašvuohta dán suorggis lea mávssolaš, ja dat berre boahtit ovdan ovddasvástádus- ja váldesuorggis.
Saemiedigkien maahtaldahke jïh maahtaldahke daennie suerkesne vihkele, jïh dïhte byöroe fraamme båetedh dïedte- jïh *váldesuorggis.
Sámediggi hálddaša dál guovttegielalašvuođaruđaid gielddaide ja fylkkagielddaide.
Saemiedigkie daelie gööktengïelehvoetenbeetnegh tjïeltide jïh fylhketjïeltide reerie.
Sámediggi lea ráhkadan buriid veahkkeneavvuid dasa ahte nannet giellageavaheami sihke gielddaid ja regiovnnaid dásis earret eará ovttasbargošiehtadusaid bokte Finnmárkku fylkkagielddain ja Romssa, Nordlándda ja Davvi-Trøndelaga fylkkasuohkaniiguin, ja sámegiela hálddašanguovllu 9 gielddain, guovttegielalašvuođaruđaid geavaheami oktavuođas.
Saemiedigkie buerie viehkievierhtieh dïsse dorjeme ahte nænnosth gïeleåtnoen dovne tjïelti jïh regijovni daltesisnie gaskem jeatjah ektiebarkoelatjkojne Finnmaarhken fylhketjïeltine jïh Romsan, Nordlaanten jïh Noerhte-Tröndelaagen fylhketjïeltigujmie, jïh saemiengïelen reeremedajven 9 tjïeltine, gööktengïelehvoetenbeetnegi pråvhkoen gaskesisnie.
Eará veahkkeneavvut sámegiela nannemii leat njuolgga doarjagat sámi giellaguovddážiidda ja giellaprošeaktaruđaid hálddašeapmi.
Jeatjah viehkievierhtieh saemiengïelen nænnoestæmman leah rïekte dåarjoeh saemien gïelejarngide jïh gïeleprosjeektebeetnegi reereme.
Eaktun sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi lea ahte gielddat gos sápmelaččat ásset, váldet ovddasvástádusa ja leat mielde nannemin ja ovddideamen giela.
Moenemetsiehkine saemiengïelem båetijen aejkien gorredidh lea ahte tjïelth gusnie saemieh veasoeh, dïedtem vaeltieh jïh mealtan gïelem nænnoestidh jïh evtiedidh.
Sámelága giellanjuolggadusat gustojit gielddaide mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, ja dat leat danne geatnegahttojuvvon bálvalit álbmoga guovtti gillii.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh tjïeltide davvoeh mah saemiengïelen reeremedajvese guvlieh, jïh dah dannasinie dïedtem utnedh åålmegem göökten gïelese hoksehtidh.
Muhto maiddái gielddat mat eai gula sámegiela hálddašanguvlui, leat geatnegahttojuvvon ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaid ektui earret eará oahpahusas ja dearvvašvuođasuorggis.
Mohte aaj tjïelth mah eah saemiengïelen reeremedajvese govlh, dïedtem utnedh oktegs almetji reaktaj muhteste gaskem jeatjah ööhpehtimmesne jïh verviesvoetensuerkesne.
Sámi giellaguovddážiin lea deaŧalaš rolla sámegiela oahpahusas, čalmmustahttimis ja nannemis báikkálaččat.
Saemien gïelejarngine lea vihkele råållam saemiengïelen ööhpehtimmesne, vååjnesasse bïejemisnie jïh nænnoestimmesne byjreskisnie.
Sámi giellaguovddážiin ii leat formálalaš ovddasvástádus sámegiela ovddideamis, muhto sin doaibma stivrejuvvon earret eará daid njuolgga doarjagiid eavttuid vuođul, maid Sámediggi mearrida.
Saemien gïelejarngine ij leah byjjes dïedte saemiengïelen evtiedimmesne, mohte sijjen darjome stuvresovveme gaskem jeatjah daj rïekte dåarjoej moenemetsiehkiej mietie, maam Saemiedigkie nænnoste.
Eaktun lea ahte ovttaskas sápmelaš ieš háliida nannet ja ovddidit iežas gelbbolašvuođa sámegielas, geavahit giela buot oktavuođain ja nu guhkás go vejolaš fievrridit giela boahtte bulvii ja nu leat mielde sihkkarastimin sámi gielaid boahtteáiggi.
Moenemetsiehkine lea ahte oktegs saemie jïjtje sæjhta jïjtjse maahtaldahkem saemiengïelesne nænnoestidh jïh evtiedidh, gïelem gaajhkene lehkesne utnedh jïh dan gåhkese goh gåarede gïelem båetijen boelvese foeresjidh jïh dan mealtan saemien gïelh båetijen aejkien gorredidh.
Rámmaeavttut Nationála ja riikkaidgaskasaš lágat, ekonomiija ja olmmošlaš resurssat leat rámmaeavttut main lea mearkkašupmi giellaovddideapmái.
Mieriekrïevemh Nasjonaale jïh gaskenasjonaale laakh, ekonomije jïh garkeles vierhtieh mieriekrïevemh mejnie lea mïerhkesjimmie gïeleevtiedæmman.
Sihke nationála ja riikkaidgaskasaš lágat sihkkarastet sámegiela dili, ja geatnegahttet Norgga stáhta leat mielde nannemin sámegiela.
Dovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale laakh saemiengïelen tsiehkiem gorredieh, jïh stillieh Nöörjen staatem mealtan årrodh saemiengïelem nænnoestidh.
Lágat iehčanassii eai suodjal gal gielaid, ja gielaid boahtteáigái lea hui deaŧalaš ahte leat buorit rámmaeavttut vai sáhttá fidnet duohta ovttadássásašvuođa sámegiela ja dárogiela gaskkas.
Laakh #jïjtje<prn><ref><ess> eah vaarjelh gujht gïelh, jïh gïeli båetijen aajkan lea dan vihkele ahte leah buerie mieriekrïevemh vuj maahta saetnies mïrrestallemem åadtjodh saemiengïelen jïh daaroengïelen gaskesne.
Ekonomalaš resurssat leat hástalussan sihke gielddaide, giellaguovddážiidda, skuvllaide ja eará ásahusaide mat barget sámegielain.
Ekonomeles vierhtieh haestieminie dovne tjïeltide, gïelejarngide, skuvlide jïh jeatjah institusjovnide mah saemiengïeline berkieh.
Dat ekonomalaš resurssat maid Sámediggi dál oažžu, eai dávis servodaga dárbbuide, eai ge sáhte váikkuhit ahte šaddá buoret dásseárvu sámegiela ja dárogiela gaskkas ja ahte dat ožžot seamma ovdánanvejolašvuođaid.
Dah ekonomeles vierhtieh aaj Saemiedigkie daelie åådtje, eah siebriedahkem daerpiesvoetide svåårh, eah aaj maehtieh dijpedh ahte buerebe mïrrestalleme sjædta saemiengïelen jïh daaroengïelen gaskesne jïh dah seamma evtiedimmienuepieh åadtjoeh.
Stuorra hástalussan lea dattetge olmmošlaš resurssaid váilevašvuohta.
Stoere haestieminie lea darhkan garkeles vierhtiej *váilevašvuohta.
Dál eai leat doarvái giellabargit, oahpaheaddjit eai ge giellamáhtolaččat iešguđet surggiin dasa ahte fuolahit daid bargamušaid mat almmolaš orgánain leat nationála lágaid ektui.
Daelie eah nuekies leah gïelebarkijh, eah lohkehtæjjah aaj #gïeledaajroe<n><adj><der_aadv><adv> ovmessie suerkine nehkelh ahte dejtie #barkedh<vblex><tv><der_muš><n><pl><acc> sujhtieh mah byjjes orgaanine leah nasjonaale laaki muhteste.
Eanet resurssat dárbbašuvvojit dađi mielde go servodat ovdána.
Jeenjebh vierhtieh daarpesjovvieh *dađi mealtan goh siebriedahke åvtene.
Šaddá váttis ollašuhttit daid áigumušaid ahte eanedit sámegiela geavaheami nu guhká go váilot nu ollu resursaolbmot ja fágalaš gelbbolašvuohta
Sjædta geerve dejtie aajkojde tjïrrehtidh ahte *eanedit saemiengïelen pråvhkoen dan guhkiem goh fååtesieh dan jïjnjh vierhtiealmetjh jïh faageles maahtaldahke
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 74 .siidu 90 siiddus.
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti 74 .bielie 90 bielesne.
Dilli lea duođalaš, ja mii oaidnit čađat resursadárbbuid dađistaga go doaibmabijut álggahuvvojit.
Tsiehkie itjmies, jïh mijjieh vuejniejibie tjïrrehth vierhtiendaerpiesvoeth daamtaj gosse råajvarimmieh aelkiehtovvieh.
Dárbbašuvvojit ollu fágaolbmot sámegielas ja olbmot geain lea gelbbolašvuohta sámi diliin ja sámi diliid birra.
Jïjnjhfaagealmetjh saemiengïelesne daarpesjovvieh jïh almetjh giej lea maahtaldahke saemien tsiehkine jïh saemien tsiehkiej bïjre.
Danne lea olmmošlaš resurssaid ja doarvái ekonomalaš resurssaid váilevašvuohta stuorámus hehttehussan sámegiela ovdáneapmái.
Dannasinie lea garkeles vierhtiej jïh nuekies ekonomeles vierhtiej *váilevašvuohta stoeremes dåeriesmoerine saemiengïelen evtiedæmman.
Boahttevaš hástalusat
Båetije haestemh
Sámegiela gáhttema ja ovddideami oktavuođas leat máŋga hástalusa.
Saemiengïelen vaarjelimmien jïh evtiedimmien gaskesisnie leah gellie haestemh.
Čilgehusas mii deattuhit 4 váldosuorggi mat min mielas leat deaŧaleamos eaktu dasa ahte gielas galget leat ovdánanvejolašvuođat maiddái boahtteáiggis.
Tjïelkestimmesne mijjieh 4 åejviesuerkieh tjïelkestibie mah mijjen mïeleste årrodh vihkielommes moenemetsiehkie dïsse ahte gïelesne gelkieh årrodh evtiedimmienuepieh aaj båetijen aejkien.
Sámegiela geavaheddjiid lohku Sámegiela geavaheapmi Giellafágalaš ovddideapmi Sámedikki ja earáid váldi ja rolla.
Saemiengïelen utneji låhkoe Saemiengïelen pråvhkoe Gïelefaageles evtiedimmie Saemiedigkien jïh jeatjebi stilleme jïh råålla.
Áŋgiruššansuorgi 1: Sámegiela geavaheddjiid lohku Eaktun sámegiela gáhttemii ja nannemii lea ahte leat sámegiela geavaheaddjit.
Barkoesuerkie 1: Saemiengïelh utneji låhkoe Moenemetsiehkine saemiengïelen vaarjelæmman jïh nænnoestæmman lea ahte leah saemiengïelen utnejh.
Sámegiela geavaheaddjit vuolggahit dárbbuid servodagas ja nu sii leat hui deaŧalaččat giela boahtteáigái.
Saemiengïelen utnejh daerpiesvoeth siebriedahkesne seedtieh jïh dan dah leah dan vihkele gïelen båetijen aajkan.
Sámedikki mihttomearri lea leamaš eanedit giellageavaheddjiid logu vai giella nannejuvvo ja ovddiduvvo.
Saemiedigkien ulmie orreme *eanedit gïeleutniji låhkoen vuj gïele nænnoeståvva jïh evtiedåvva.
Maiddái boahtteáiggis dat lea deaŧalaš.
Aaj båetijen aejkien dïhte vihkele.
Hástalussan lea oažžut ovttaskas geavaheaddji válljet sámegiela.
Haestieminie lea åadtjodh oktegs utnijem saemiengïelem veeljedh.
Ii Sámediggi ii ge oktage eará almmolaš ásahus sáhte stivret ovttaskasa priváhta giellageavaheami.
Ij ij Saemiedigkie gænnah akte gænnah jeatjah byjjes institusjovne maehtieh stuvredh *ovttaskasa privaate gïeleåtnoem.
Nu dat dieđusge galgá leat.
Dan dïhte hævvi galka årrodh.
Dattetge dáidá beaivválašgiela priváhta válljen ruovttus leat deaŧaleamos fáktorin álgoálbmotgielaid boahtteáigái.
Darhkan sååjhtoe fïerhtenbeajjetje gïelen privaate veeljeme gåetesne årrodh vihkielommes faktorinie aalkoeåålmegengïeli båetijen aajkan.
Giela eahpeformálalaš fievrrideapmi buolvvas bulvii lea ealli sámegiela deaŧaleamos dáhkádus.
Gïelen ovbyjjes juhteme boelveste boelvese dyjre saemiengïelen vihkielommes *dáhkádus.
Vaikke vel almmolašvuohta ii sáhte stivret ovttaskasaid giellaválljema, de lea deaŧalaš ahte ovttaskas giellageavaheddjiin lea duohta válljenmunni.
Jalhts annje ij maehtieh byögkelesvoete stuvredh *ovttaskasaid gïeleveeljemem, dellie vihkele ahte oktegs gïeleutniji lea saetnies veeljemenuepie.
Mis ferte leat dakkár vuogádat maid servodat atná árvvus, servodat ferte atnit sámegielmáhtu deaŧalaš gelbbolašvuohtan, ja dát máhttu ferte maid leat formálalaš gelbbolašvuohta.
Mijjen tjoevere årrodh dagkeres systeeme maam siebriedahke dan feejjen, siebriedahke tjoevere saemiengïelhmaahtoem vihkeles maahtaldahkine utnedh, jïh daate maahtoe tjoevere aaj årrodh byjjes maahtaldahke.
Seammás go lea ovttaskas olbmo duohken válljet ruovttu beaivválašgiela, de lea ovttaskas olbmo ovddasvástádus geavahit giela iešguđet oktavuođain.
Seammasïenten goh lea oktegs almetjen duekesne gåetiem fïerhtenbeajjetje gïelen veeljedh, dellie lea oktegs almetjen dïedte gïelem ovmessiegaskesinie utnedh.
Juohkehaččas lea ovddasvástádus gáhttet, ovddidit ja fievrridit giela boahtte bulvii.
Fïereguhten lea dïedte vaarjelidh, gïelem båetijen boelvese evtiedidh jïh foeresjidh.
Lea deaŧalaš ahte buohkat váldet ovddasvástádusa, ja geavahit sámegiela buot oktavuođain.
Vihkele ahte gaajhkesh dïedtem vaeltieh, jïh saemiengïelem gaajhkene lehkesne utnieh.
Seammás lea deaŧalaš ahte dat máhttu ja gelbbolašvuohta, mii boarráset giellageavaheddjiin lea, buorebut fuolahuvvo ja váldojuvvo atnui giellaoahpahusas.
Giellageavaheddjiid gelbbolašvuohta lea mávssolaš, ja dat mearkkaša ollu giela boahttevaš ovdáneapmái.
Gïeleutniji maahtaldahke vihkele, jïh dïhte jïjnje gïelen båetije evtiedæmman lea.
Dárbbašuvvo maiddái ahte sii geat hálddašit giela bures, doibmet buori ovdagovvan ja leat dihtomielalaččat sámegielgeavaheamis buot oktavuođain.
Aaj daarpesjåvva ahte dah gïeh gïelem hijven maehtieh, juhtieh buerie åvteguvvine jïh fahkoes saemiengïelepråvhkosne gaajhkene lehkesne.
Dakkár ovdagovat han movttiidahttet ja oaivadit giellageavaheapmái, ja seammás bajidit oktasaš dihtomielalašvuođa giellageavaheamis.
Dagkeres åvteguvvieh *han eadtjaldehtieh jïh *oaivadit gïeleåtnose, jïh seammasïenten ektie voerkesvoetem gïeleåtnosne bijjiedidh.
Lea deaŧalaš boahtteáiggi giellaplánemii guđđit dan oainnu ahte sámegiella lea noađđin, maiddái ekonomalaččat.
Lea vihkeles båetijen aejkien gïelesoejkesjæmman *guđđit dam vuajnoem ahte saemiengïele maajsojne, aaj #ekonomeles<adj><comp><sg><nom>.
Sámegielas lea iešalddis árvu, ja giela stáhtusa loktemii lea deaŧalaš ahte stáhtus ja ekonomiija eai seaguhuvvo.
Saemiengïelesne lea oktegh aarvoe, jïh gïelen staatusen lutnjemasse vihkele ahte staatuse jïh eah ekonomije pleenth.
Galgá go leat mihttomearrin ahte buohkat ohppet veaháš sámegiela vai galget go muhtumat oahppat sámegiela bures? Galgá go eanetlohkoálbmot oahppat ja váldit atnui sámegiela? Galgá go giellapolitihkka stivrejuvvot eanet gohččuma bokte ahte geavahit sámegiela? Mo galgá sihkkarastit buori giellasirdima buolvvas bulvii?
Edtja #<pcle> årrodh ulmine ahte gaajhkesh ånnetji saemiengïelem lierieh vuj edtjieh #<pcle> muvhth saemiengïelem hijven lïeredh? Edtja #<pcle> gellientaaleåålmegem lïeredh jïh åtnose saemiengïelem vaeltedh? Edtja #<pcle> gïelepolitihke jeenjebe gåhtjoeminie stuvresovvedh ahte saemiengïelem utnedh? Guktie edtja buerie gïelesertiestimmiem boelveste boelvese gorredidh?
Áŋgiruššansuorgi 2: Sámegiela geavaheapmi
Barkoesuerkie 2: Saemiengïelh pråvhkoe
Deaŧalaš fáktovra giellaovddideamis lea addit sámegielaide ovdánanvejolašvuođaid seamma dásis dárogielain.
Vihkeles *fáktovra gïeleevtiedimmesne lea saemiengïelide evtiedimmienuepieh seamma daltesisnie daaroengïeline vedtedh.
Giela geavaheapmi ii galgga leat nu ahte lea vejolašvuohta válljet sámegiela almmolaš ja priváhta oktavuođain, muhto baicce galgá oažžut seammalágan bálvalusaid sámegilli ja dárogillii.
Gïelen pråvhkoe ij galkh årrodh dan ahte lea nuepie saemiengïelem veeljedh byjjes jïh privaate gaskesinie, mohte buerebh edtja seammalaaketje dïenesjh åadtjodh saemienvoene jïh daaroengïelese.
Sámegiela nannen-, suodjalan- ja ovddidanbarggus lea eaktun ahte giella gullo ja oidno seamma dásis majoritehta gielain Norggas.
Saemiengïelen nænnoestimmie-, vaarjelimmie- jïh evtiedimmiebarkosne moenemetsiehkine ahte gïele govlesåvva jïh seammadaltesisnie majoriteeten gïeline Nöörjesne vååjnoe.
Sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat, ja danne lea lunddolaš ahte Norggas eanet geavahuvvojit guokte giela.
Saemiengïele jïh daaroengïele seammavyörtegs gïelh, jïh dannasinie iemie ahte Nöörjesne jeenjelaakan göökte gïelh åtnasuvvieh.
Eaktun dasa ahte sámegiella geavahuvvo, gullo ja oidno lea ahte gávdnojit arenat gos giela duođai sáhttá geavahit.
Moenemetsiehkine dïsse ahte saemiengïele åtnasåvva, govlesåvva jïh vååjnoe lea ahte sijjieh leah gusnie gïelem darhkan maahta utnedh.
Dán lágan arenaid haga ii leat gielas ávki ja das lea unnán árvu.
Daan dagkeres sijjiej namhtah ij gïelesne leah nåhtoe jïh desnie lea vaenie aarvoe.
Hástalussan otnáš servodagas lea ahte giella ollu báikkiin ii leat lunddolaš oassi beaivválaš eallimis, ja ahte gávdnojit menddo unnán giellageavahanarenat.
Haestieminie daanbeajjetje siebriedahkesne lea ahte gïele jïjnjine sijjine ij leah iemie boelhke fïerhtenbeajjetje jieliemistie, jïh ahte leah ååpsen vaenie gïeleåtnoesijjieh.
Áigumušaid ahte sámegiella galgá leat beaivválaš giellan, lea váttis olahit nu guhká go ii leat vejolašvuohta geavahit giela buot almmolaš hálddašeamis, stáhta etáhtain, ja dahje birrasiin gulahallamis muđui.
Aajkoeh ahte saemiengïele galka årrodh fïerhtenbeajjetje gïeline, geerve hïnnedh dan guhkiem gosse ij leah nuepie gïelem gaajhke byjjes reeremisnie utnedh, staaten etaatine, jïh jallh byjresinie gaskesadtemisnie voen.
Giellaarenat mánáide ja nuoraide leat mearrideaddji deaŧalaččat giellaovddideapmái, seammás go álgooahpahusas lea unnán ávki jos eai gávdno arenat gos hárjehallat giela.
Gïelesijjieh maanide jïh noeride leah nænnoestæjja vihkielåbpoe gïeleevtiedæmman, seammasïenten goh aalkoeööhpehtimmesne lea vaenie nåhtoe jis eah leah sijjieh gusnie gïelem saavrijibie.
Giellapolitihka báidnet dávjá fuones miellaguottut sámi gillii ja kultuvrii.
Gïelepolitihken *báidnet daamhtah geerve mïelevuajnoeh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Dás lea heajos váikkuhus sámegiela dili nannenbargui servodagas.
Daelie lea geerve dïedte saemiengïelen tsiehkien nænnoestimmiebarkose siebriedahkesne.
Giela ovdánanvejolašvuođaide lea vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi giella ja kultuvra ii amašuvvo, muhto adnojuvvo lunddolaš oassin servodagas.
Gïelen evtiedimmienuepide lea daerpies vihkele ahte saemien gïele jïh ij kultuvre *amašuvvo, mohte åtnasåvva iemie boelhkine siebriedahkeste.
Sámegiela máhttu ja dovdan lea mielde njeaidimin fuones miellaguottuid ja nie loktemin maiddái giela dili.
Saemiengïelen maahtoe jïh dabteme mealtan *njeaidimin geerve mïelevuajnoej jïh naemhtie aaj gïelen tsiehkiem lutnjeminie.
Buot almmolaš ja gielddalaš surggiin servodagas lea stuorra dárbu háhkat gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras.
Gaajhke byjjes jïh tjïelten suerkine siebriedahken lea stoere daerpies maahtaldahken saemien gïelesne jïh kultuvresne skååffedh.
Buot servodatsurggiin váilot fágaolbmot geain livččii gelbbolašvuohta sámegielas, ja danne lea áibbas dárbu ollislaččat áŋgiruššat fágaolbmuid rekrutteremiin ja oahpahusain vai livččii vejolašvuohta oažžut sámegiela gelbbolašvuođa servodahkii.
Gaajhkene siebredhsuerkesne faagealmetjh fååtesieh giej lea maahtaldahke saemiengïelesne, jïh dannasinie lea aejvie daerpies ellieslaakan faagealmetji dåårrehtimmine jïh ööhpehtimmine eadtjaldovvedh vuj lea nuepie saemiengïelen maahtaldahkem åadtjodh siebriedahkese.
Sámegiela gelbbolašvuođa dárbu ii leat stuoris dušše almmolaš ja gielddalaš bálvalusain, muhto maiddái sosiálalaš ja kultuvrralaš fálaldagain servodagas.
Ij saemiengïelen maahtaldahken daerpies leah stoere ajve byjjes jïh tjïelten dïenesjinie, mohte aaj sosijaale jïh kulturelle faalenassine siebriedahkesne.
Media, girjjálašvuohta ja gulahallan leat erenoamáš mávssolaččat mánáide ja nuoraide.
Meedije, litteratuvre jïh gaskesadteme leah sjïere vihkele maanide jïh noeride.
Sámegielat fálaldat dáin lea dárbbašlaš mánáid ja nuoraid giellaovddideapmái.
Saemiengïeleh faalenasse daejnie lea daerpies maanaj jïh noeri gïeleevtiedæmman.
Sámi vuođđoealáhusat leat leamaš ja leat ain deaŧalaččat giellaovdáneapmái.
Saemien våaromejieliemassh orreme jïh leah annje vihkele gïeleevtiedæmman.
Árbevirolaččat lea giella leamaš nanus sámi ealáhusain, ja dat leat leamaš deaŧalaččat sámegiela guoddin ja seammás lea árbevieruid gaskkusteapmi leamaš nanus sámi ealáhusaid gaskkas.
Aerpiesïejhmetji gïele orreme nænnoes saemien jieliemassine, jïh dah orreme vihkele saemiengïelen guedtemen jïh seammasïenten tradisjovnh åvtese buekteme orreme nænnoes saemien jieliemassi gaskesne.
Sámi ealáhusaid gaskkas maid dattetge vásihit stuorra hástalusaid giellaovddideami ektui.
Saemien jieliemassi gaskesne aaj darhkan stoere haestemh dååjrehtallijibie gïeleevtiedimmien muhteste.
Sámegiella ii fievrriduvvo buolvvas bulvii šat nugo ovdal, ja ollu máhttu, tearpmat ja doahpagat jávket beaivválaš gielas.
Ij saemiengïele boelveste boelvese vielie foeresjh goh aarebi, jïh jïjnje maahtoe, teermh jïh lahtesh fïerhtenbeajjetje gïelesne jaavoelieh.
Dán fuones ovdáneami fertešii jorgalahttit.
Daam geerve evtiedimmiem tjoevere #jarkoestidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf>.
Maiddái dat go vuođđoealáhusain geahppánit doallit addá fuones váikkuhusaid giellaovdáneapmái.
Aaj dah goh våaromejieliemassine steerijh nåhkieh geerve dïedth gïeleevtiedæmman vadta.
Dát dilli addá fuola, ja lea dárbu álggahit doaibmabijuid eastadan dihte giela dili hedjoneami árbevirolaš sámegiela arenain.
Daate tsiehkie hoksem vadta, jïh lea daerpies råajvarimmiej heerredimmiendïehre aelkiehtidh gïelen tsiehkien veasjomen aerpiesïejhme saemiengïelen sijjine.
Mainna lágiin sáhttá Sámediggi leat mielde buorideamen sámegiela ovdánanvejolašvuođaid? Mainna lágiin galgá sámegiella šaddat lunddolaš oassin servodagas?
Mejnie vuekine maahta Saemiedigkie mealtan årrodh saemiengïelen evtiedimmienuepieh bueriedidh? Mejnie vuekine galka saemiengïele iemie boelhkine sjïdtedh siebriedahkeste?
Áŋgiruššansuorgi 3: Giellafágalaš ovdáneapmi Giellafágalaš ovdáneapmi lea deaŧalaš oassi sámegiela nannemis ja ovddideamis.
Barkoesuerkie 3: Gïelefaageles evtiedimmie Gïelefaageles evtiedimmie vihkeles boelhke saemiengïelen nænnoestimmesne jïh evtiedimmesne.
Stuorra dárbu lea ovddidit terminologiija, čohkket báikenamaid ja ovdánahttit giellateknologiija.
Stoere daerpies lea terminologijem evtiedidh, sijjienommh tjöönghkedh jïh gïeleteknologijem evtiedidh.
Sámi báikenamaid čohkken ja registreren lea stuorra hástalus, ja go báikenamat eai leat registrerejuvvon de sáhttet dat jávkat.
Saemien sijjienommi tjöönghkemen jïh registreereme stoere haesteme, jïh gosse eah leah sijjienommh registreeresovveme dellie maehtieh dah jaavoelidh.
Terminologiija ovddideapmi lea áddjás bargu, ja ollu fágasurggiin váilu ain terminologiija.
Terminologijem evtiedidh sööjmes barkoe, jïh jïjnjine faagegievline annje fååtese terminologije.
Deaŧalaš lea maiddái dat ahte sámegielat čuvvot giellateknologalaš ovdáneami.
Vihkele lea aaj dïhte ahte saemiestæjja gïeleteknologeles evtiedimmiem dåeriedieh.
Dárbbašuvvojit earret eará jorgalanprográmmat, neahttavuđot veahkkereaiddut, hállansyntesa ja applikašuvnnat jierbmetelefovdnii.
Gaskem jeatjah daarpesjovvieh jarkoestimmieprogrammh, gaskeviermievåaromen viehkiedïrregh, soptsestimmiesyntese jïh applikasjovnh jiermietelefovnese.
Dárbbašuvvojit elektrovnnalaš sátnegirjjit maid bidjat internehttii ja lea dárbu ovddidit spealuid ja applikašuvnnaid.
Elektrovneles baakoegærjah aaj daarpesjovvieh gaskevearman bïejedh jïh lea daerpies spïelh jïh applikasjovnh evtiedidh.
Ferte čohkket maiddái sierra suopmaniid hállanávdnasiid hállansyntesa ovddideapmái.
Tjoevere aaj tjöönghkedh sjïere smaaregi syjjematerijelli soptsestimmiesyntesen evtiedæmman.
Servodat rievdá dađistaga, ja nu maiddái giellageavaheapmi.
Siebriedahke daamtaj jorkeståvva, jïh dan aaj gïeleåtnoe.
Dárogiela ja riikkaidgaskasaš sánit darvánit sámegielaide ja šaddet oassin beaivválaš gielas.
Daaroengïelen jïh gaskenasjonaale baakoeh saemiengïelide dabranieh jïh sjidtieh boelhkine fïerhtenbeajjetje gïeleste.
Dán lágan sánit váldojuvvojit geavahussii dalle go váilot sámegielas sánit, muhto maiddái dábit ja rávnnjáldagat váikkuhit giellageavaheapmái ja rievdadit dan.
Daan dagkeres baakoeh åtnose vaaltasuvvieh dellie goh saemiengïelesne fååtesieh baakoeh, mohte aaj vuekieh jïh *rávnnjáldagat gïeleåtnoem dijpieh jïh dam jarkestieh.
Dát lea hui eahpeoiddolaš sámegiela ovddideapmái.
Daate dan *eahpeoiddolaš saemiengïelen evtiedæmman.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
76. siidu 90 siiddus
76. bielie 90 bielesne
Mainna lágiin beavttálmahttit terminologiijaovddideami sámegielas? Galgá go terminologiijaovddideapmi váldit vuolggasaji árbevirolaš sámi sániin vai riikkaidgaskasaš terminologiijas? Galgá go terminologiijaovddideami mihttomearrin leat unnidit erohusaid sierra sámi čállingielaid gaskka? Mainna lágiin hoahpuhit sámi báikenamaid čohkkema ja registrerema? Mainna lágiin geavahit ođđa teknologiija árbedieđuid ja terminologiija gaskkusteapmái? Mainna lágiin sihkkarastit buori giellateknologalaš ovdáneami ja giellareaidduid ovdáneami?
Mejnie vuekine *beavttálmahttit terminologijenevtiedimmiem saemiengïelesne? Edtja #<pcle> terminologijenevtiedimmie feelemesijjiem aerpiesïejhme saemien baakojste vuj gaskenasjonaale terminologijeste vaeltedh? Edtja #<pcle> terminologijeevtiedimmien ulmine joekehtsh unniedidh sjïere saemien tjaaleldhgïeli gaskemsh? Mejnie vuekine saemien sijjienommi tjöönghkemem jïh registreeremem skroedtedehtieh? Mejnie vuekine utnieh orre teknologijen aerpiedaajroej jïh terminologijen åvtese buektiemasse? Mejnie vuekine buerie gïeleteknologeles evtiedimmiem jïh gïeledïrregi evtiedimmiem gorredibie?
Áŋgiruššansuorgi 4: Sámedikki rolla ja váldi Sámedikki jienastuslogu vuođđun leat subjektiivvalaš ja gielalaš eavttut.
Barkoesuerkie 4: Saemiedigkieh råållan jïh stillemem Saemiedigkien veeljemelåhkoen våaroeminie leah *subjektiivvalaš jïh gïeleh moenemetsiehkieh.
Subjektiivvalaš eaktu lea ahte dovdá iežas sápmelažžan, ja gielalaš eaktun lea sámegiella, ahte lea go dat leamaš ruovttugiella su bearrašis.
*Subjektiivvalaš moenemetsiehkie lea ahte jïjtjemse saemine dabta, jïh gïeleh moenemetsiehkine saemiengïele lea, ahte #<pcle> dïhte orreme gåetiegïele dan fuelhkesne.
Dieinna lágiin lea sámegiella hui deaŧalaš olles sámi servodahkii.
Duejnie vuekine saemiengïele dan vihkeles abpe saemien siebriedahkese.
Gielladilli ja dan ovdáneapmi addá de stuorra váikkuhusaid sámi álbmogii.
Gïeletsiehkie jïh dan evtiedimmie dellie stoere dïedth saemien åålmegasse vadta.
Sámedikki váldi giellapolitihkas lea vealtameahttun deaŧalaš sámi álbmoga boahtteáigái.
Saemiedigkien stilleme gïelepolitihkeste lea daerpies vihkeles saemien åålmegen båetijen aajkan.
Sámedikkis lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte vejolašvuohta konsulteret áššiin mat gusket sámi álbmogii, muhto dát ii leat doarvái gielaid sihkkarastimii boahtteáigái.
Saemiedigkien lea konsultasjovnelatjkojne nuepie aamhtesinie konsulteeredh mah saemien åålmegem dijpieh, mohte daate ij nuekies gïeli gorredæmman båetijen aajkan leah.
Orru áibbas lunddolaš ahte Sámediggi dat galgá bidjat eavttuid sámegiela ovddideapmái Norggas ja lea dárbu čilget makkár rolla ja váldi Sámedikkis galgá leat giellaáššiin.
#Årrodh<vblex><iv><imp><p1><du> aejvie iemie ahte Saemiedigkie dïhte edtja moenemetsiehkiej saemiengïelem bïejedh evtiedæmman Nöörjesne jïh lea daerpies boejhkelidh magkeres råållam jïh stillemem Saemiedigkien galka årrodh gïelegyhtjelassine.
Sámegielat leat min máttuid skeaŋka midjiide, maid mii fas fertet doalvut boahtte buolvvaide.
Saemiestæjja mijjen maadtoej daevere mijjese, maam mijjieh viht tjoeveribie båetijen boelvide saehtedh.
Gielas lea stuorra symbolaárvu sámiide go lea álgoálbmot.
Gielas lea stoere *symbolaárvu saemide goh lea aalkoeåålmege.
Vaikko sámegielat leat sámiid iežaset gielat, de ii leat Sámedikkis formálalaš váldi giellaáššiin.
Jalhts saemiestæjja saemiej jïjtjsh gïelh, dellie ij Saemiedigkesne leah byjjes stilleme gïelegyhtjelassine.
Konkrehta ovdamearkan lea dat go Sámelága giellanjuolggadusaid rihkkumis eai leat makkárge čuvvosat olbmuide geat rihkkot daid.
Konkreete vuesiehtimmine lea dïhte gosse Saemienlaaken gïelenjoelkedassi miedtiemisnie eah leah naan gænnah *čuvvosat almetjidie gïeh dejtie miedtieh.
Dieinna lágiin šaddá ge eahpeoiddolaš geavahus man geažil ovttaskas olbmuid vuoigatvuođat eai ollašuhttojuvvo.
Ovttaskas olbmuin lea maiddái váttis daidda geaidda dán lágan geavahus čuohcá, diehtit gosa galgá váldit oktavuođa go áigot gozihit iežaset vuoigatvuođaid.
Oktegs almetji lea aaj geerve dejtie giejtie daan #dagkeres<adj><sg><gen> åtnoe tsavtsa, daejredh gosse edtja gaskesem vaeltedh goh edtjieh jïjtjsh reaktah geehtedidh.
Dát dilli lea hui eahpeoiddolaš giela dillái servodagas, ja áiggi mielde sáhttá dat bilidit daid bohtosiid mat leat boahtán láhkaaddima bokte.
Daate tsiehkie dan *eahpeoiddolaš gïelen tseahkan siebriedahkesne, jïh aejkien mietie maahta dïhte dejtie illedahkide skilkedh mah laakevedtieminie båateme.
Galgá go bearráigeahččan- ja váiddaorgána doaibma sirdojuvvot Sámediggái vai galgá go Sámediggi hálddašit sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahččan- ja váiddaorgána? Galgá go Sámedikkis leat mearridanváldi dalle go gielddat váldojuvvojit mielde sámegielaid hálddašanguvlui?
Edtja #<pcle> vuartasjimmie- jïh klååkemeorgaanen darjome Saemiedægkan sertiestovvedh vuj edtja #<pcle> Saemiedigkie reeredh saemienlaaken gïelenjoelkedassi vuartasjimmie- jïh klååkemeorgaanen? Edtja #<pcle> Saemiedigkien årrodh nænnoestimmiereaktah dellie goh tjïelth mealtan saemiengïeli reeremedajvese vaaltasuvvieh?
Ollu almmolaš instánssat leat mielde ollašuhttimin mearrádusaid mat gusket sámegillii.
Jïjnje byjjes instansh mealtan nænnoestahkh tjïrrehtidh mah saemiengïelem dijpieh.
Gielddain, fylkkagielddain, fylkkamanniin, direktoráhtain, departemeanttain, Sámedikkis ja Ráđđehusas leat sierralágan rollat barggus sámegielaiguin.
Tjïeltine, fylhketjïeltine, fylhkenmunnine, direktoraatine, departemeentine, Saemiedigkien jïh reerenassen leah ovmessie råållah barkosne saemiengïeligujmie.
Galggašii go geahčadišgoahtit ja juohkit ovddasvástádusa ja bargguid almmolaš gielladoaibmabijuid oktavuođas? Galgá go Sámedikkis leat nationála oktiiordnen- ja ovttastahttinovddasvástádus doaibmabijuin sámegiela ektui?
Edtja #<pcle> dïedtem jïh barkoej byjjes gïeleråajvarimmieh gaskesisnie #gïehtjedidh<vblex><der_inchl><vblex><inf> jïh juekedh? Edtja #<pcle> Saemiedigkien årrodh nasjonaales *oktiiordnen- jïh ektiedimmiedïedte råajvarimmine saemiengïelen muhteste?
Dál láve Sámediggi addit ekonomalaš doarjaga ollu sámi organisašuvnnaide ja ásahusaide.
Daelie provhkoe Saemiedigkie ekonomeles dåarjoem jïjnje saemien organisasjovnide jïh institusjovnide vedtedh.
Dát leat geatnegahttojuvvon ollašuhttit ovttaskas doarjjaortnega ulbmilolahusa eavttuid.
Daah dïedtem utnedh tjïrrehtidh oktegs dåarjoeöörnegen *ulbmilolahusa moenemetsiehkieh.
Juolludusaid oktavuođas ii gáibiduvvo oppage sámegiela geavaheapmi.
*Juolludusaid gaskesistie ij krïevh abpe saemiengïelen pråvhkoe.
Galgá go bidjat eavttuid sámegiela geavahusas ásahusaide ja organisašuvnnaide mat ožžot njuolgga doarjaga Sámedikki bušeahta bokte?
Edtja #<pcle> moenemetsiehkiej saemiengïelem åtnoste institusjovnide jïh organisasjovnide bïejedh mah rïekte dåarjoem Saemiedigkien beetnehsoejkesjistie åadtjoeh?
Sámi giellaguovddážat leat deaŧalaččat sámegiela nannen- ja ovddidanbarggus lagas guovlluin.
Saemien gïelejarngh vihkele saemiengïelen nænnoestimmie- jïh evtiedimmiebarkosne gietskies dajvine.
Giellaguovddážat lávejit doallat kurssaid, ovddidit oahppoávdnasiid, juohkit dieđuid ja háhkat arenaid sámegiela geavaheami várás.
Gïelejarngh provhkoeh kursh steeredh, learoematerijellh evtiedidh, daajroeh juekedh jïh sijjieh saemiengïelen pråvhkoen muhteste skååffedh.
Sámedikki ulbmilin lea ahte ásahuvvojit eanet sámi giellaguovddážat Norggas.
Saemiedigkien ulmine lea ahte jeenjebe saemien gïelejarngh Nöörjesne tseegkesuvvieh.
Hástalussan ovddas guvlui lea ahte giellaguovddážat oččošedje einnostan vejolašvuođa vai sáhtášedje viidáseappot ovddidit sámegiela.
Haestieminie rïektes raadtan lea ahte gïelejarngh åadtjoeh nååjteme nuepiem vuj maehtieh vijriebasse saemiengïelem evtiedidh.
Stuorra oasi giellaprošeaktaruđain juohká dál Sámediggi giellaguovddážiidda ohcama mielde
Stoere boelhkem gïeleprosjeektebeetnegijstie daelie juaka Saemiedigkie gïelejarngide ohtsemen mietie
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
77. siidu 90 siiddus
77. bielie 90 bielesne
Beavttálmahttin dihte giellabarggu ja stuorát einnostan vejolašvuođa dihte giellaguovddážiin livččii ulbmillaš ahte Sámediggi attášii eanet njuolgadoarjagiid giellaguovddážiidda.
*Beavttálmahttin gïelebarkoem daejriejin jïh stoerebe nååjteme nuepien dïehre gïelejarngine #ulmies<adj><sg><nom> ahte Saemiedigkie jeenjebe rïektedåarjoeh gïelejarngide vadta.
Galggašii go stuorát oassi ohcanvuđot giellaruđain sirdojuvvot vuođđodoarjjan sámi giellaguovddážiidda, ja dieinna lágiin addit stuorát einnostan vejolašvuođa giellaguovddážiidda?
Edtja #<pcle> stoerebe boelhke ohtsemevåaromen gïelebeetnegijstie sertiestovvedh våaromedåarjojne saemien gïelejarngide, jïh duejnie vuekine vedtedh stoerebe nååjteme nuepiem gïelejarngide?
Sámegiela hálddašanguovlu lea leamaš buorre gaskaoapmi sámegiela nannenbarggus.
Saemiengïelen reeremedajve orreme buerie tsavtshvierhtie saemiengïelen nænnoestimmiebarkosne.
Máŋga gieldda árvvoštallet dál ohcat laktojuvvot hálddašanguvlui.
Gellie tjïelth daelie vierhtiedellieh ohtsedh *laktojuvvot reeremedajvese.
Mii leat maŋimuš áiggiid oaidnán ahte maiddái stuorát gávpogat árvvoštallet dan.
Mijjieh minngebe tïjji vuajneme ahte aaj stoerebh staarh dam vierhtiedellieh.
Dat sáhttá dagahit dan ahte hálddašanguovlu boahtte áiggis soaitá hui ollu rievdat.
Dïhte maahta dam darjodh ahte reeremedajve båetijen aejkien sååjhtoe dan jïjnje jorkestovvedh.
Danne ferte Sámedikkis leat dakkár politihkka mainna deaivida daid hástalusaid maid vejolaš rievdadusat dagahit.
Dannasinie tjoevere Saemiedigkien årrodh dagkeres politihke mejnie dejtie haestiemidie deahpede mej nupies jorkestimmieh darjoeh.
Go galgá sáhttit stivret ovdáneami buoremus vejolaš vugiin, de ferte vejolaš ođđa politihkka hálddašanguovllu ektui leat hábmejuvvon ovdal go rievdadusat bohtet iige buktit improviserejuvvon vástádusa dasa mii juo lea dáhpáhuvvan.
Goh edtja maehtedh evtiedimmiem bööremes nupies vuekine stuvredh, dellie tjoevere nupies orre politihke reeremedajven muhteste aarebi hammoedovveme goh jorkestimmieh båetieh ij buektedh *improviserejuvvon vaestiedassem dïsse mij joe sjugniehtovveme.
Danne ferte juo dál ságastallat sierra strategiijaid sámegiela hálddašanguovllu boahtteáiggi ektui.
Dannasinie tjoevere joe daelie sjïere strategijh soptsestalledh saemiengïelen reeremedajven båetijen aejkien muhteste.
Golbma sierra strategiija hálddašanguovllu ođđa dili ektui: Guovddášguovlu Stuorra guovlu Máŋga guovllu
golme sjïere strategijen reeremedajvh orre tsiehkien muhteste: Jarngendajve Stoere dajve Gellie dajvh
Guovddášguovlostrategiija lea dakkár hálddašanmálle mii mis odne lea.
Jarngendajvestrategije dagkeres reeremegoere mij mijjen daenbiejjien lea.
Dat gielddat mat dál leat mielde hálddašanguovllus leat davvisámegiela absoluhtta guovddáš guovllut Sis-Finnmárkkus (Deatnu, Kárášjohka, Guovdageaidnu), davvisámegiela várás rittus (Unjárga, Porsáŋgu ja Gáivuotna), márkasámegiella (Loabát), julevsámegiella (Divttasvuotna) ja máttasámegiella (Snoasa).
Dahtjïelth mah daelie leah mealtan reeremedajvesne leah noerhtesaemiengïelen *absoluhtta jarngen dajvh Sis-Finnmárkusne (Deatnu, Karasjohke, Goevtegeajnoe), noerhtesaemiengïelese gaedtesne (Nesseby, Porsanger jïh Kåfjord), marhkesaemiengïele (Loabát), julevsaemiengïele (Divttasvuotna) jïh åarjelsaemiengïele (Snåasen).
Ii leat nu ulbmillaš fuonidit dálá njuolggadusaid mat gusket dáid gielddaide dan oskálii ahte heivehit servodatdiliid stuorra gávpotgielddain gos ásset eanaš dážat.
Ij leah dan #ulmies<adj><sg><nom> daaletje njoelkedassh heajjoedidh mah daaj tjïeltide dam dijpieh *oskálii ahte siebriedahkentsiehkieh stoere staarentjïeltine sjïehtehtidh gusnie jeenjemes daaroeh veasoeh.
Dán lágan politihkka goaridivččii giela árbevirolaš guovddáš guovlluid.
Daan dagkeres politihke *goaridivččii gïelen aerpiesïejhme jarngen dajvh.
Jos čuovvu guovddášguovlostrategiija de sihkkarasttášeimmet ahte vejolaš ođđa gielddat ollásit heivehallet dálá njuolggadusaide eai ge leat mielde goarideamen giela guovddáš guovllu.
Jis jarngendajvestrategijem dåerede dellie gorredibie ahte nupies orre tjïelth ellieslaakan daaletje njoelkedasside sjïehtehtellieh eah aaj mealtan leah *goarideamen gïelen jarngen dajvem.
Jos mii álgit rievdadit njuolggadusaid heivehan dihte njuolggadusaid stuorát gávpotgielddaide de fertešedje sámi guovddáš guovllut dan sadjái heivehallat daid stuorra norgalaš gávpogiid mielde.
Jis mijjieh aelkiejibie njoelkedassh sjïehtehtimmiendïehre jarkestidh njoelkedassi stoerebe staarentjïeltide dellie tjoeverieh saemien jarngen dajvh dan sijjeste sjïehtehtalledh daj stoere daaroen staari mietie.
Dás ii leat ávki sámegillii.
Daelie ij leah nåhtoe saemiengïelese.
Stuorraguovlostrategiija lea dakkár hálddašanmálle mainna váldošii vuhtii ođđaáigásaš sámi ássan, ja gielalaš vuoigatvuođat doppe gosa olbmot válljejit ásaiduvvat.
Stoeredajvestrategije dagkeresreeremegoere mejnie #<adv> #seatadidh<vblex><der_passs><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> daaletje saemiem veasodh, jïh gïeleh reaktah debpene gosse almetjh veeljieh orrijidh.
Ii leat šat nu ahte olbmot ásset olles eallima dan gielddas gosa riegádit.
Ij vielie dan leah ahte almetjh veasoeh abpe jielemen dennie tjïeltesne gosse reakadieh.
Olbmot fárrejit giliin gávpogiidda.
Almetjh voenijste staaride juhtieh.
Dárbbašuvvo dakkár politihkka mas livččii ávki daid laski sámiide ja sámegielagiidda gávpogiin, ja danne lea dárbu heivehit hálddašanguovllu njuolggadusaid ođđa dillái.
Dagkeres politihke daarpesjåvva mesnie lea nåhtoe daj *laski saemide jïh saemiestæjjide staarine, jïh dannasinie lea daerpies reeremedajven njoelkedassi orre tseahkan sjïehtehtidh.
Dat mearkkaša dan ahte mii eat sáhte bisuhit dakkár ortnegiid maid geavatlaččat dahje politihkalaččat lea veadjemeahttun čađahit ođđaáigásaš gávpotservodagas gos majoritehta ássin leat dážat.
Dïhte dïhte lea ahte ibie maehtieh mijjieh dagkeres öörnegidie tjöödtjestehtedh mej praktihkelaakan jallh politihkeleslaakan ovnuvhtege daaletje staarensiebriedahkesne tjïrrehtidh gusnie majoriteeten årroejinie daaroeh.
Mii sáhttit baicce addit vuoigatvuođaid ja buriid giellafálaldagaid ollu eanet olbmuide go dál, sihke sámiide ja etnihkalaš dážaide, mii áiggi mielde nanne sámegiela.
Mijjieh maehtiejibie buerebh reaktah jïh buerie gïelefaalenasside jïjnje jeenjebe almetjidie vedtedh gosse daelie, dovne saemide jïh *etnihkalaš daarojde, mij aejkien mietie saemiengïelem nænnoste.
Dán lágan strategiija váikkuha dan ahte sámegiella dávistivčče maiddái ođđaáigásaš gávpotservodahkii, iige dušše smávva gielddaide gos olbmot fárrejit eret.
Daan dagkeres strategije dam dijpie ahte saemiengïele aaj daaletje staarensiebriedahkese svååroeh, ij ajve onne tjïeltide gusnie almetjh destie juhtieh.
Mii sáhttit maiddái leat ollu gievrrat sámi giellagáibádusain guovddáš eiseválddiid ektui go álbmot livččii ovdamearkka dihte 100 000 hálddašanguovllus dan sadjái go 18 000 nugo odne leat hálddašanguovllus.
Mijjieh maehtiejibie aaj årrodh jïjnje nænnebe saemien gïelekrïevenassine jarngen åejvieladtji muhteste gosse åålmege vuesiehtimmien dïehre 100 000 reeremedajvesne dan sijjeste gosse #18 000<num><sg><nom> goh daenbiejjien libie reeremedajvesne.
Dat go maiddái gávpogiid sáhtášii lohkat mielde sámi servodahkii, sáhtášii addit ođđa ja dakkár vejolašvuođa ovddidit ja gaskkustit sámegiela, mii ovdal ii leat geahččaluvvon.
Dah gosse aaj staarh maahta mealtan saemien siebriedahkese jiehtedh, maahta vedtedh orre jïh dagkeres nuepiem evtiedidh jïh saemiengïelem åvtese buektedh, mij aarebi ij leah voejhkelovveme.
Máŋggaguovlostrategiija válddášii eanet vuhtii sierra sámi servodagaid ja gielladiliid.
*Máŋggaguovlostrategiija vaalta jeenjelaakan #<adv> sjïere saemien siebriedahkh jïh gïeletsiehkieh.
Buorre strategiija mii galgá ovddidit sámegiela, ferte vuhtii váldit dan ahte gielladilli ii leat ovttalágan buot báikkiin.
Buerie strategijem mij edtja saemiengïelem evtiedidh, tjoevere #<adv> dam seatadidh ahte ij gïeletsiehkie leah seammalaaketjen gaajhkene sijjesne.
Njuolggadusaid ferte ceahkkálastit ollu eanet go dán rádjai lea dahkkojuvvon.
Njoelkedassh tjoevere *ceahkkálastit jïjnje jeenjelaakan goh daan raajan dorjesovveme.
Dán lágan jurddašeami vuođul lea lunddolaš váldit atnui unnimusat guokte sierralágan hálddašanguovllu.
Daan dagkeres ussjedimmien mietie iemie åtnose unnemes göökte ovmessie reeremedajvh vaeltedh.
Njuolggadusat mat leat heivehuvvon árbevirolaš sámi guovddáš guovlluide, nubbi stuorát gávpotservodagaide ja guovlluide gos sámit leat unnitlogus.
Njoelkedassh mah aerpiesïejhme saemien jarngen dajvide sjïehtelovveme, #mubpie<prn><ind><attr> stoerebe staarensiebriedahkide jïh dajvide gusnie saemieh unnebelåhkosne.
Dán ferte bidjat láhkii nu čielgasit ahte gieldapolitihkkárat mat háliidit ahte gielda galggašii gullat sámegiela hálddašanguvlui, álkidit sáhttet válljet málle mii lea heivehuvvon sin gildii.
Daam tjoevere laakese bïejedh dan tjïelkebe ahte tjïeltepolijtikerh mah sijhtieh ahte tjïelte edtja saemiengïelen reeremedajvese govledh, aelhkiedehtedh maehtieh goerem veeljedh mij sijjen tjïeltese sjïehtelovveme.
Dan bokte go leat sierralágan njuolggadusat, de sáhttit gozihit ja ovddidit giela guovddáš guovllus seammás go geahččalit olahit sámegiela ođđa arenaide gávpotservodagas go eanaš ásset dážat.
Dejnie goh ovmessie njoelkedassh, dellie maehtiejibie gïelen jarngem dajvesne geehtedidh jïh evtiedidh seammasïenten goh voejhkelibie saemiengïelem orre sijjide staarensiebriedahkesne hïnnedh goh jeenjemes daaroeh veasoeh.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 78. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 78. bielie 90 bielesne
Eaktun lihkostuvvat dáinna strategiijain, lea ahte eanemus geatnegahtti hálddašanmálle lea nu ávkkálaš ahte buot gielddat eai vállje unnimusat geatnegahtti málle.
Moenemetsiehkine daejnie strategijine lahkaskidh, lea ahte jeenjemes stillije reeremegoere lea dan aevhkies ahte gaajhkh tjïelth eah unnemes stillije goerem veeljh.
Mearkkašupmi, NSR:a sámediggejoavku ja NSR/SáB, áirras Aili Keskitalo
Mïerhkesjimmie, NSR:m saemiedigkiedåehkie jïh NSR/*SÁB, saadthalmetje Ailijjen Keskitalo
Sámegiella
Saemiengïele
Sámegiella galgá leat okta dain deaŧaleamos áŋgiruššansurggiin ovddasguvlui.
Saemiengïele galka årrodh akte dejstie vihkielommes barkoesuerkijste rïektes raadtan.
Sámediggi galgá bargat dainna ulbmiliin ahte loktet giela nu ahte buot sápmelaččaide sihkkarastojuvvo sámi bálvalusfálaldat ja vejolašvuohta beassat geavahit iežas giela.
Saemiedigkie edtja dejnie ulmine barkedh ahte gïelem dan lutnjh ahte gaajhkide saemide saemien dïenesjenfaalenasse gorredåvva jïh nuepie åadtjodh jïjtjse gïelem utnedh.
Ođđa ja ulbmillaš giella politihkka dárbbašuvvo ja dáid sápmelaččaid lohku geat hállet sámegiela, ferte loktejuvvot sakka.
Orre jïh ulmies gïele politihke daarpesjåvva jïh daaj saemiej låhkoe gïeh saemiengïelem soptsestieh, tjoevere alme lutnjesovvedh.
Erenoamáš deaddu ferte biddjojuvvot daidda surgiide main sámegiella lea fuones dilis, dás maiddái nuortalašgiella, lullisámegiella, julevsámegiella ja bihtánsámegiella.
Sjïere leavloe tjoevere dejtie bïejesovvedh *surgiide mejnie saemiengïele geerve tsiehkesne, daelie aaj skåaltesaemiengïele, åarjelsaemiengïele, julevsaemiengïele jïh pijtesaemiengïele.
Lea deaŧalaš oainnusin dahkat sámegiela.
Vihkele *oainnusin saemiengïelem darjodh.
Sámediggi háliida ahte sámegiella galgá geavahuvvot dávjjibut čálalaš oktavuođain.
Saemiedigkie sæjhta ahte saemiengïele edtja åtnasovvedh *dávjjibut tjaaleldh gaskesinie.
Beaivválaš barggusteamet mii geahččalit ieža leat dihtomielalaččat das, earret eará dakko bokte ahte buot maid mii sáddet ja buot maid mii bidjat neahttasiidduidasamet, maiddái lea sámegillii.
Fïerhtenbeajjetje barkosne mijjieh voejhkelibie jïjtjh årrodh fahkoes desnie, gaskem jeatjah daagkoe gåaskoejin ahte #gaajhke<prn><ind><acc> aaj mijjieh seedtijibie jïh #gaajhke<prn><ind><acc> maam mijjieh jïjtjemh nehtebielide bïejijibie, aaj lea saemiengïelese.
Sámegiella lea sámi servodagaid geađgejuolgi ja giella siskkilda min kultuvrra, dieđuid ja árvvuid.
Saemiengïele saemien siebriedahki gierkiejuelkie jïh gïele *siskkilda mijjen kultuvren, daajroej jïh aarvoej.
Sámediggái lea sápmelaččaid vuoigatvuohta beassat oahppat ja ovddidit eatnigielaset vuođđo vuoigatvuohta.
Saemiedægkan lea saemiej reakta åadtjodh jïjtjsh ietniengïelem lïeredh jïh evtiedidh våarome reakta.
Ollu sápmelaččat leat bajásšaddan sámegiela haga, ja earát leat bajásšaddan almmá dan haga ahte leat ožžon lohkan- ja čállinhárjáneami sámegielas.
Jïjnjh saemieh byjjesovveme saemiengïelen namhtah, jïh jeatjebh namhtah dan namhtah byjjesovveme ahte åådtjeme lohkeme- jïh tjaelemevaananimmiem saemiengïeleste.
Sámediggi áigu láhčit dasa ahte buot sápmelaččat besset oahppat geavahit sámegiela, sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Saemiedigkie edtja dïsse laetjedh ahte gaajhkh saemieh åadtjoeh lïeredh saemiengïelem utnedh, dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
Dát bargu galgá dahkkojuvvot rávesolbmuid oahppoloktema hámis.
Daate barkoe edtja geervealmetji learoelutnjemen haamosne dorjesovvedh.
Sámediggi oaivvilda ahte sámegiela sihkkarastin ja ovddideapmi galgá leat okta dain deaŧaleamos áŋgiruššansurggiin ovddasguvlui.
Saemiedigkien mïelen mietie saemiengïelem gorredidh jïh evtiedimmie galka årrodh akte dejstie vihkielommes barkoesuerkijste rïektes raadtan.
Iešguđet sámegielain leat iešguđet hástalusat ja lea ge deaŧalaš hábmet doaibmabijuid nu ahte dat ožžot seamma vejolašvuođaid ceavzit ja ovdánit.
Ovmessie saemiengïeline ovmessie haestemh jïh lea aaj vihkele råajvarimmieh dan hammoedidh dah seamma nuepieh åadtjoeh bearkadidh jïh åvtenidh.
Sámediggi áigu bargat dainna ulbmiliin ahte ovddidit ulbmillaš giellapolitihka mii váldá vuhtii iešguđet dárbbuid sihkkarastit dásseárvosaš giellafálaldaga.
Saemiedigkie edtja dejnie ulmine barkedh ahte ulmies gïelepolitihkem evtiedibie mij #<adv> ovmessie daerpiesvoeth gorredidh seammavyörtegs gïelefaalenassem seatede.
Erenomáš deaddu biddjojuvvo daidda surggiide main sámegiella lea rašis dilis, dás maiddái nuortalašgiella, lullisámegiella, julevsámegiella ja bihtánsámegiella.
Sjïere leavloe dejtie suerkide bïejesåvva mejnie saemiengïele #hiejjehts<adj><sg><ine> tsiehkesne, daelie aaj skåaltesaemiengïele, åarjelsaemiengïele, julevsaemiengïele jïh pijtesaemiengïele.
Sámediggi bargá sihke politihkalaččat ja geavatlaččat dainna ulbmiliin ahte sámegiella galgá gáhttejuvvot, nannejuvvot ja ovddiduvvot.
Saemiedigkie barka dovne politihkeleslaakan jïh praktihkelaakan dejnie ulmine ahte saemiengïele edtja vaarjelovvedh, nænnoestovvedh jïh evtiedovvedh.
Sámediggi háliida láhčit dilálašvuođaid gielalaš šláddjivuhtii, earret eará dakko bokte ahte sámi suopmaniid normeren ja viidáset ovddideapmi vuoruhuvvo giellabarggus.
Saemiedigkie sæjhta nuepieh laetjedh gïeleh *šláddjivuhtii, gaskem jeatjah daagkoe gåaskoejin ahte saemien smaaregi normeeradimmien jïh vijrebe evtiedimmie gïelebarkosne prijoriteradåvva.
Mánát ja nuorat galget oažžut nannejuvvon oahpu sámi giellašláddjivuođas.
Maanah jïh noerh edtjieh nænnoestovveme learoen saemiem åadtjodh *giellašláddjivuođas.
Sámediggi oaivvilda ahte lea diehttalasvuohta ahte lea láhččojuvvon sámegiela geavaheapmái sihke njálmmálaččat ja čálalaččat dain almmolaš ásahusain maidda Sámelága giellanjuolggadusat gustojit.
Saemiedigkien mïelen mietie lea *diehttalasvuohta ahte saemiengïelen pråvhkose laatjasovveme dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh dejnie byjjes institusjovnine mejtie Saemienlaaken gïelenjoelkedassh davvoeh.
Sámediggi áigu bargat dainna ulbmiliin ahte sámi giellabarggu boahttevaš organiseren, ruhtadeapmi ja rollajuogadeapmi čielggaduvvo.
Saemiedigkie edtja dejnie ulmine barkedh ahte saemien gïelebarkoem båetije öörneme, beetnehdåarjoe jïh råållanjoekedimmie tjïelkedåvva.
Lea deaŧalaš dahkat sámegiela oainnusin, ja eanedit sámegiela geavaheami iešguđet dásiin.
Vihkele saemiengïelem darjodh *oainnusin, jïh *eanedit saemiengïelen pråvhkoen ovmessie daltesinie.
Sámediggi bargá dainna ulbmiliin ahte láhččojuvvo sámegiela geavaheapmái diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiijas, vai nuorat geardi šaddá bajás sámegielain doaibmi giellan buot surggiin.
Saemiedigkie dejnie ulmine barka ahte saemiengïelen pråvhkose bïevnesjoekedimmie- jïh gaskesadtemeteknologijesne laatjasåvva, vuj noerebe aejkie bæjjese saemiengïeline sjædta funksjovnelle gïeline gaajhkene suerkesne.
Sámediggi háliida bargat dainna ulbmiliin ahte sihkkarastit eanet sámegiela geavaheami čálalaš oktavuođain.
Saemiedigkie sæjhta dejnie ulmine barkedh ahte jeenjelaakan saemiengïelen pråvhkoem tjaaleldh gaskesinie gorredidh.
Sámediggi bargá dainna ulbmiliin ahte sámegiella geavahuvvo dutkangiellan ja máhttogaskkusteamis.
Saemiedigkie dejnie ulmine barka ahte saemiengïele dotkemegïeline åtnasåvva jïh maahtoeåvtese buektiemisnie.
Mihttomearri lea oažžut eanet dutkama ja máhttoovddideami sámegiela geavaheami ektui.
Ulmie lea jeenjebe dotkemem jïh maahtoeevtiedimmiem saemiengïelen pråvhkoen muhteste åadtjodh.
Sámegieloahpahus
Saemienööhpehtimmie
Sámediggi galgá bargat dainna ulbmiliin ahte: oahppit ožžot giellaoahpahusa dan giela vuođul masa sis lea čatnaseapmi sámi giellaguovddážat ožžot vejolašvuođa álggahit eanet gielladoaibmabijuid áŋggirduvvo oahppoloktemiin rávesolbmuid várás mas sámegiella deattuhuvvo giellagáhtten ja sámegielat fágatearpmaid ovddideapmi vuoruhuvvo.
Saemiedigkie edtja dejnie ulmine barkedh ahte: learohkh gïeleööhpehtimmiem åadtjoeh dan gïelen mietie mïsse daj lea gårrelgimmie saemien gïelejarngh nuepiem åadtjoeh aelkiehtidh jeenjebe gïeleråajvarimmiej *áŋggirduvvo learoelutnjeminie geervealmetjidie mesnie saemiengïele tjïelkeståvva gïelevaarjelimmien jïh saemiengïeleh faageteermide evtiedidh prijoriteradåvva.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
79. siidu 90 siiddus
79. bielie 90 bielesne
Sámegiella almmolašvuođas
Saemiengïele byögkelesvoeteste
Sámediggi áigu bargat dainna ulbmiliin ahte: láhččojuvvo sámegiela geavaheapmái go lea oktavuohta almmolaš ásahusaiguin ásahuvvo bearrái bearráigeahččanorgána sámegiela várás earret eará danne ahte sihkkarastit ahte sámelága giellanjuolggadusat čuvvojuvvojit sámi giellabarggu organiseren, ruhtadeapmi ja rollajuogadeapmi čilgejuvvo ja čielggaduvvo, mas čanaskeahtes stáhta orgána árvvoštallojuvvo ásahuvvojit eanet sámi giellaguovddážat ja ahte dálá guovddážat ovddiduvvojit sámi báikenamat šaddet ovttadássásažžan norgga báikenamaiguin geaidnogalbbain ja kárttain sámi guovlluin buot almmolaš visttit galbejuvvojit sámegillii sámegiela hálddašanguovllus ođđaáiggi gulahallanvuogit láhččojuvvojit sámegiela geavaheapmái risten.no ja divvun.no ovddiduvvojit viidáseappot dutkit ávžžuhuvvojit geavahit sámegiela dutkangiellan sámi suopmaniid suopmanmihtilmasvuođaid ja sániid normeren vuoruhuvvo láhččojuvvo eanet dutkamii gielalaš ealáskahttima birra dutkan sámegiela oahppama birra vuosttaš- ja nubbegiellan nannejuvvo viidáset fágalaš bargu giellahistorjjá ja báikenammadutkama ektui vuoruhuvvo
Saemiedigkie edtja dejnie ulmine barkedh ahte: saemiengïelen pråvhkose laatjasåvva goh gaskese byjjes institusjovnigujmie tseegkesåvva *bearrái vuartasjimmieorgaanen saemiengïelen muhteste gaskem jeatjah dannasinie ahte gorredibie ahte saemienlaaken gïelenjoelkedassh seatadovvieh saemien gïelebarkoem öörneme, beetnehdåarjoe jïh råållanjoekedimmie boejhkelåvva jïh tjïelkedåvva, mesnie #baadtehtahke<n><der_geahtes><adj><attr> staaten orgaane vierhtiedallesåvva jeenjebe saemien gïelejarngh tseegkesuvvieh jïh ahte daaletje jarngh evtiedovvieh saemien sijjienommh #seammavyörtegs<adj><ess> nöörjen sijjienommigujmie geajnoesjeltine jïh kaarhtine sjidtieh saemien dajvine gaajhke byjjes gåetieh *galbejuvvojit saemiengïelese saemiengïelen reeremedajvesne orretïjjen gaskesadtemevuekieh saemiengïelen pråvhkose laatjasuvvieh *risten.nov jïh davvome.nov evtiedovvieh vijrebh dotkijh utnedh haastasuvvieh saemiengïelem dotkemegïeline saemien smaaregh *suopmanmihtilmasvuođaid jïh baakoej normeeradimmie prijoriteradåvva jeenjebe dotkemasse gïeleh jealajimmien bïjre laatjasåvva dotkeme saemiengïelen lïeremen bïjre voestes- jïh mubpiengïeline nænnoeståvva vijrebe faageles barkoe gïelehistovrijen jïh sijjienommedotkemen muhteste prijoriteradåvva
III Jienasteapmi
III Gïelevedteme
39 áirasis ledje 31 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #31<num><sg><nom> tjåengkesne.
Dán áššis ii jienastuvvon.
Daennie aamhtesisnie idtji #gïelem vedtedh<vblex><iv><conneg>.
IV Beavdegirjelasáhusat
IV Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus.
Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie.
V Sáhkavuorrolistu ja replihkat
V Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Ellinor Marita Jåma, áššejođiheaddji 2 Heidi Persdatter Greiner Haaker 3 Olaf EliassenTrond Are Anti Olaf Eliassen 4 Trond Are Anti Alf Isaksen Trond Are Anti 5 Marit Kirsten Anti Gaup Trond Are Anti Olaf Eliassen Marie Therese Nordsletta Aslaksen Marit Kirsten Anti Gaup 6 Mariann Wollmann MaggaSilje Karine Muotka Alf Isaksen Mariann Wollmann Magga 7 Marie Therese Nordsletta Aslaksen
Lahtestimmie Replihke 1 Ellinor Maritan Jåma, aamhtesenjuhtiehtæjja 2:n Heidijjen Persdatter Greiner Haaker 3:n Olafen *EliassenTrond Aren Anti Olafen Eliassen 4 Trond Aren Anti Alfen Isaksen Trond Aren Anti 5 Marit Kirstenen Anti Gaup Trond Aren Anti Olafen Eliassen Marie Theresen Nordslettam Aslaksen Marit Kirstenen Anti Gaup 6:n Mariannen Wollmannen *MaggaSilje Karinen Muotkam Alfen Isaksen Mariann Wollmann Magga 7 Marie Theresen Nordslettam Aslaksen
Silje Karine Muotka
Silje Karine Muotka
Trond Are Anti Willy Ørnebakk Marie Therese Nordsletta Aslaksen 8 Jørn Are Gaski 9 Kirsti Guvsám Olaf Eliassen Ida Marie Bransfjell Trond Are Anti Ida Marie Bransfjell Trond Are Anti Jørn Are Gaski Willy Ørnebakk Alf Isaksen Trond Are Anti Inga-Lill Sundset Per Andersen Bæhr Kirsten Ellinor Guttorm Utsi Ellinor Marita Jåma, áššejođiheaddji
Trond Aren Anti Willyn Ørnebakkem Marie Theresen Nordslettam Aslaksen 8 Jørn Aren Gaski 9:n Kirstijjen Guvsám Olafen Eliassen Ida Marien Bransfjell Trond Aren Anti Ida Marien Bransfjell Trond Aren Anti Jørn Aren Gaski Willyn Ørnebakkem Alfen Isaksen Trond Aren Anti Inga-Lillen Sundset Peren Andersen Bæhr Kirsten Ellinoren Guttorm Utsi Ellinor Maritan Jåma, aamhtesenjuhtiehtæjja
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 80. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 80. bielie 90 bielesne
VI Sámedikki mearrádus
VI Saemiedigkien nænnoestahke
Sámediggi lea ságaškuššan Sámediggeráđi čilgehusa sámegiela birra.
Saemiedigkie Saemiedigkieraerien tjïelkestimmiem saemiengïelenbïjre digkiedamme.
Čilgehus čuovvu mielddusin beavdegirjái.
Tjïelkestimmie lissiepaehpierinie buertiegærjese dåerede.
Sámediggeráđi čilgehus sámegiela birra
Saemiedigkieraerien tjïelkestimmie saemiengïelen bïjre
Duogáš
Duekie
Sámediggeráđđi bidjá ovdan sámediggedieđáhusa sámegiela birra dievasčoahkkimii čakčamánus 2012.
Saemiedigkieraerie fraamme saemiedigkiebïevnesem saemiengïelen bïjre beaja dïevestjåanghkose skïereden 2012.
Dáinna čilgehusain hálida Sámediggeráđđi árvalusaid daidda hástalusaide mat mis leat fágasuorggis sámegiella.
Daejnie tjïelkestimmine saemiedigkieraerie åssjelh dejtie haestiemidie Sæjhta mah mijjen leah faagegievlesne saemiengïele.
Sámediggeráđđi áigu maiddái searvvahit sámi servodaga ja erenoamážit daid ásahusaid, mat barget beaivválaččat sámegielain.
Saemiedigkieraerie edtja aaj saemien siebriedahkem mealtan jïh joekoenlaakan dejtieinstitusjovnide, mah biejjieladtje saemiengïeline berkieh.
Čilgehusain hálida Sámediggeráđđi álggahit digaštallama boahtteáiggi giellapolitihka birra sámi servodagas.
Tjïelkestimmine sæjhta Saemiedigkieraerie digkiedimmiem båetijen aejkiengïelepolitihkenbïjre aelkiehtidh saemien siebriedahkesne.
Danne áigut lágidit seminára maŋŋágo čilgehus lea ovddiduvvon dievasčoahkkimii.
Dannasinie edtjijibie seminaaren mænngan öörnedh tjïelkestimmie dïevestjåanghkose evtiedovveme.
Sámediggeráđđi áigu maid juohkit dieđuid barggus sámediggedieđáhusain sámegiela birra ja bidjat ovdan čilgehusa iešguđet ásahusaide ja birrasiidda ja ávžžuha buktit árvalusaid.
Saemiedigkieraerie edtja aaj daajroeh barkosne saemiedigkiebïevnesinie saemiengïelen bïjre juekedh jïh fraamme tjïelkestimmiem ovmessie institusjovnide jïh byjresidie bïejedh jïh haasta åssjelh buektedh.
Sámegiella juogaduvvo dábálaččat máŋga iešguđet giellan.
Saemiengïele sïejhmede joekedåvva gellie ovmessie gïeline.
Dán dokumeanttas máinnašuvvo dattetge sámegiella ovttaidlogus.
Daennie tjaatsegisnie #ållermaehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> darhkan saemiengïele *ovttaidlogus.
Bajimus giellapolitihkkii livččii ulbmileamos geavahit sámegiela viiddes doaban, ja danne máinnašuvvo sámegiella dás oktan giellan máŋggain suopmaniin.
Bijjemes gïelepolitihkese lea *ulbmileamos saemiengïelen vijries lahtesinie utnedh, jïh dannasinie saemiengïele daelie oktegh #ållermaehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> gïeline gelline smaareginie.
Ággan dasa lea go iešguđet suopmaniin lea eanet mii sulastahttá go dan mii earuha.
*Ággan dïsse lea goh ovmessie smaareginie jeenjebe mij *sulastahttá goh dennie mij joekehte.
Dattetge dárbbašuvvo dakkár giellapolitihkka mii lea heivehuvvon 5 gielladillái Norggas:
Darhkan daarpesjåvva dagkeresgïelepolitihke mij 5 gïeletseahkan Nöörjesne sjïehtelovveme:
Davvisámegiella hálddašanguovllu siskkobealde Davvisámegiella hálddašanguovllu olggobealde Julevsámegiella Lullisámegiella Sámegiella gávpogiin
Noerhtesaemiengïele reeremedajven sisnjelen Noerhtesaemiengïele reeremedajven ålkolen Julevsaemiengïele Åarjelsaemiengïele Saemiengïele staarijste
Bihtánsámegiella ja nuortalašgiella eai leat máinnašuvvon dás dasgo ii leat ii oktage dahje hui hárvásat geat geavahit dáid beaivválaččat Norgga bealde Sámis.
Pijtesaemiengïele jïh eah leah skåaltesaemiengïele daelie desnie #ållermaehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> ij leah ij akte gænnah jallh dan *hárvásat gïeh daejtie biejjieladtje utnieh Nöörjen bieleste Saemesne.
Dilli
Tsiehkie
Dálá dilli ja ovdánanmihtilmasvuođat
Daaletje tsiehkie jïh *ovdánanmihtilmasvuođat
Sámegiella lea Unesco listtas áitojuvvon gielaid badjel.
Saemiengïele Unescon læstosne aajhtasovveme gïeli bijjelen.
Dattetge rievddada gielladillii guovllus guvlui.
Darhkan gïeletseahkan dajveste dajvese #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><sg>.
Muhtun guovlluin sámegiella lea lunddolaš beaivválaš giella, ja eará guovlluin lea giella jávkamin.
Muvhtene dajvesne saemiengïele iemie fïerhtenbeajjetje gïele, jïh jeatjah dajvine gïele jaavoleminie.
Gielas leat máŋga hástalusa, go vel dain guovlluin ge mat lohkkojuvvojit lea sámegiela guovddášguovlun.
Gïelesne leah gellie haestemh, gosse annje dejnie dajvine aaj mah jeahtasuvvieh saemiengïelen jarngendajvine.
Maŋimus logijagiin leat álggahuvvon máŋga doaibmabiju nannen dihtii giela dili ja mii oaidnit lassánan dihtomielalašvuođa ja dáhtu ođđasis ealáskahttit sámi giela ja kultuvrra.
#Minngebe<adj><sg><nom> *logijagiin aelkiehtovveme gellie råajvarimmieh nænnoestimmien dïehre gïelen tsiehkiem jïh mijjieh læssanamme voerkesvoetem jïh vajtelem ikth vielie vuejniejibie saemien gïelem jïh kultuvrem jealajehtedh.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
Sámegillii gullet máŋga servodat- ja fágasuorggi.
Saemiengïelese gellie siebriedahke- jïh faagegievliem guvlieh.
Sihke vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela, gelbbolašvuohta sámi gielas ja máhtolašvuohta sámi gielas ja kultuvrras iešguđet servodatsurggiin rievddada.
Dovne reakta åadtjoejibie utnedh saemiengïelen, maahtaldahke saemien gïelesne jïh maahtaldahke saemien gïelesne jïh kultuvresne ovmessie siebredhsuerkine #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><sg>.
Oahpahussuorggis sihkkarastojuvvo mánáide vuoigatvuohta sámegieloahpahussii lága bokte.
Ööhpehtimmiensuerkesne maanide gorredåvva reakta saemienööhpehtæmman laakine.
Ovttaskas olbmo vuoigatvuohta beassat geavahit sámegiela go deaivvadit dearvvašvuođabálvalusain ja riektelágádusain, lea sihkkarastojuvvon lága bokte, muhto ráddjejuvvon sámegiela hálddašanguvlui.
Oktegs almetjen reakta åadtjoejibie saemiengïelem utnedh gosse starnendïenesjinie jïh reaktoeberteminie gaavnesjidh, laakine gorredovveme, mohte saemiengïelen reeremedajvese gaertjiedovveme.
Árbevirolaččat lea sámegiela dilli leamaš nanus sámi vuođđoealáhusain, ja vuođđoealáhusat leat leamaš hui deaŧalaččat sámegiela gáhttemii ja ovddideapmái.
Aerpiesïejhmetji saemiengïelen tsiehkie orreme nænnoes saemien våaromejieliemassine, jïh våaromejieliemassh orreme dan vihkele saemiengïelen vaarjelæmman jïh evtiedæmman.
Go olbmuid lohku njiedjá sámi vuođđoealáhusain, de das leat váikkuhusat sámegiela ovdáneapmái boahtteáiggis.
Goh almetji låhkoe saemien våaromejieliemassine luajhtede, dellie desnie leah dïedth saemiengïelen evtiedæmman båetijen aejkien.
Leat uhccán sámegielat fálaldagat kultuvrras, girjjálašvuođas ja median nationála dásis ja ráddjejuvvon dasa mii buvttaduvvo sápmelaččaid bealis.
Leah onne saemiengïeleh faalenassh kultuvresne, litteratuvresne jïh meedijinie nasjonaale daltesisnie jïh dïsse gaertjiedovveme mij saemiej bielesne dorjesåvva.
Oktiibuot 9 gieldda gullet sámegiela hálddašanguvlui dál, ja eanet gielddat leat árvvoštallan ohcat searvat hálddašanguvlui.
Ektiegaajhke 9 tjïelth saemiengïelen reeremedajvese daelie guvlieh, jïh jeenjebh tjïelth vierhtiedalleme ohtsedh reeremedajvese mealtan.
Dát lea buorre ovdáneapmi mii čájeha ahte ollu gielddat váldet ovddasvástádusa sámegiela gáhttemis ja ovddideamis.
Daate buerie evtiedimmie mij vuesehte ahte jïjnjh tjïelth dïedten saemiengïelem vaarjelimmeste jïh evtiedimmeste vaeltieh.
Sámediggi mearridii guovttegielalašvuođadoarjagiid ođđa juolludaneavttuid 2011:s.
Saemiedigkie nænnoesti gööktengïelehvoetendåarjoej orre dievtiemoenemetsiehkieh jaepien 2011.
Ođđa juolludaneavttut galget buorebut čalmmustahttit ulbmilolahusa, ja ovttasbargošiehtadusat leat ráhkaduvvon juohke gielddain.
Orre dievtiemoenemetsiehkieh edtjieh buerebelaakan vååjnesasse bïejedh *ulbmilolahusa, jïh ektiebarkoelatjkoeh fïerhtine tjïeltine dorjesovveme.
Dat lea dahkkojuvvon vai sáhttá álggahit doaibmabijuid mat leat heivehuvvon juohke gieldda gielladillái.
Dïhte dorjesovveme vuj maahta råajvarimmieh aelkiehtidh mah #fïerhte<prn><ind><attr> tjïelten gïeletseahkan sjïehtelovveme.
Dál leat 11 sámi giellaguovddáža mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis, ja eanebut háliidit beassat dán ortnegii.
Daelie #11<num><sg><nom> saemieh gïelejarngen mah våaromedåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh, jïh jeenjebelaakan sijhtieh daan öörnegasse åadtjodh.
Giellaguovddážiin lea deaŧalaš rolla sámegiela ovddideamis, ja lea ge hui deaŧalaš ahte dain leat buorit rámmaeavttut.
Gïelejarngine lea vihkele råållam saemiengïelen evtiedimmesne, jïh lea aaj dan vihkele ahte daj leah buerie mieriekrïevemh.
Sámediggi lea árvvoštallagoahtán sámi giellaguovddážiid.
Saemiedigkie saemien gïelejarngh vierhtiedallegåateme.
Árvvoštallan galgá muitalit man muddui giellaguovddážat lihkostuvvet sámegiela gáhttemiin ja ovddidemiin, ja guđe hástalusat dain leat.
Vierhtiedimmie edtja soptsestidh maam tïjjese gïelejarngh saemiengïelen vaarjelimmine lahkaskieh jïh evtiedidh, jïh guhtene haestemh dejnie leah.
Giellaguovddážiid raporteren daid ruđaid geavaheamis maid sii ožžot Sámedikkis, čájehit ollu kurssaid ja doaimmaid.
Gïelejarngi #reektedh<vblex><actio><nom> dejtie beetnegidie pråvhkoste aaj dah Saemiedigkeste åadtjoeh, jïjnjide kurside jïh darjomh vuesiehtidh.
Nannen dihtii sámegiela ja eanedan dihtii dan geavaheami, lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid iešguđet giellaprošeavttaide.
Dïehre saemiengïelem nænnostem jïh *eanedan dïehre dampråvhkoem, Saemiedigkie gellide jaepiej bæjjoehtamme beetnegi ovmessie gïeleprosjeektide.
Doarjjaortnega ulbmiljoavku lea leamaš sámi álbmot.
Dåarjoeöörnegem ulmiedåehkie orreme saemien åålmege.
Ohcamiid lohku dáidda ruđaide lea lassánan sakka, ja vurdojuvvon ain eanet lassáneapmi.
Ohtsemi låhkoe daejtie beetnegidie alme læssanamme, jïh annje vuartasovveme jeenjebe læssanimmie.
Dát čájeha ahte gielladoaibmabijuid dárbu sámi servodagas lea stuoris.
Daate vuesehte ahte gïeleråajvarimmiej daerpies saemien siebriedahkesne stoere.
Lea buorre go eanet gielddat lullisámi guovllus sáddejit ohcamiid, ja lea ge mihttenveara ahte Divttasvuona suohkan lea okta dain gielddain sámegiela hálddašanguovllus, mii proseantalogu mielde lea ožžon juolluduvvot eanemus ohcamiid áigodagas 2008-2010.
Buerie gosse jeenjebh tjïelth åarjelsaemien dajvesne ohtsemh seedtieh, jïh lea aaj *mihttenveara ahte Divttasvuotnan tjïelte akte dejnie tjïeltijste saemiengïelen reeremedajvesne, mij proseentelåhkoen mietie åådtjeme jeenjemes ohtsemi boelhkesne laeviehtovvedh 2008-2010.
Namuhit berre maiddái ahte bohtet uhccán ohcamat Finnmárkku guovddášguovlluin.
Moenedh aaj byöroe ahte onnen ohtsemh Finnmaarhken jarngendajvijste båetieh.
Ohcanvuđot ruđaid oktavuođas oahpahussii mii oaidnit ahte stipeandaohcamiid lohku alit ohppui sámegielas lassána.
Ohtsemevåaromen beetnegi gaskesistie ööhpehtæmman mijjieh vuejniejibie ahte stipeendeohtsemi låhkoe jollebe learose saemiengïelesne læssene.
Stipeandalohku ohppiide geain lea sámegiella fágasuorggis joatkkaskuvllas, lea lassánan 39 proseanttain 4 maŋimus jagis.
Stipeendelåhkoe learoehkidie giej lea saemiengïele faagegievlesne jåarhkeskuvlesne, læssanamme #39<num><sem_phonenr><sg><nom> proseentine 4 minngebe jaepesne.
Dattetge čájeha máhttoloktema sámi árvvoštallan ahte áin váilot oahpponeavvut ja oahpaheaddjit main lea gelbbolašvuohta.
Darhkan maahtoelutnjemem saemiem vuesehte vierhtiedalleme ahte annje learoevierhtieh jïh lohkehtæjjah fååtesieh mejnie lea maahtaldahke.
Mii oaidnit maiddái ahte váilevaš gielladoarjja lagasbirrasis váttásmahttá oahpahusa.
Mijjieh aaj vuejniejibie ahte fååtesæjja gïeledåarjoe voengesne *váttásmahttá ööhpehtimmiem.
Ovddasvástideaddji bealit
Tjåadtjoehtæjjan bielieh
Nationála ja riikkaidgaskasaš lágat fuolahit buori muddui sámi álbmoga vuoigatvuođa beassat geavahit ja nannet iežaset giela.
Nasjonaale jïh gaskenasjonaale laakh buerie tïjjese saemien åålmegen reaktan åadtjodh sujhtieh jïjtjsh gïelem utnedh jïh nænnoestidh.
Norgga stáhta lea geatnegahttojuvvon sihke rievttálaččat ja politihkalaččat nannet sámegiela ja láhčit dilálašvuođaid sámegieloahpahussii ja sámegiela geavaheapmái.
Nöörjen staate dïedtem utnedh dovne #reaktoe<n><adj><der_aadv><adv> jïh politihkeleslaakan saemiengïelem nænnoestibie jïh nuepieh saemienööhpehtæmman jïh saemiengïelen pråvhkose laetjiejibie.
Stáhta lea geatnegahttojuvvon gieđahallat dárogiela ja sámegiela ovttadássásaččat, ja nu sihkkarastit gielaid dásseárvvu.
Staate dïedtem utnedh daaroengïelem gïetedalledh jïh saemiengïelen #seammavyörtegs<adj><pl><nom>, jïh dan gïeli mïrrestallemem gorredidh.
Sámelága § 1-5 vuođul leat sámegiella ja dárogiella ovttaárvosaš gielat Norggas.
Saemienlaaken § 1-5:n mietie leah saemiengïele jïh daaroengïele seammavyörtegs gïelh Nöörjesne.
Gielat galget leat ovttadássásaččat lága 3.
Gïelh gelkieh årrodh seammavyörtegs laaken 3.
kapihttala, Sámegiella, mearrádusa vuođul, maiddái gohčoduvvon Sámelága giellanjuolggadusat.
kapihtelem, Saemiengïele, nænnoestahken mietie, aaj gohtjesovveme Saemienlaaken gïelenjoelkedassh.
Sámelága giellanjuolggadusaid mearrádusaid ulbmil lea gáhttet ja ovddidit sámegiela erenoamážit dakko bokte ahte nannet giellageavaheami almmolaš oktavuođain.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassi nænnoestahki ulmie lea vaarjelidh jïh saemiengïelem joekoenlaakan daagkoe evtiedidh gåaskoejin ahte gïeleåtnoem byjjes gaskesinie nænnosth.
Sámelága § 3-8 deattasta ahte juohkehaččas lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas.
Saemienlaaken § 3-8 tjïerteste ahte fïereguhten lea reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste åadtjodh.
Oahpahussii sámegielas ja sámegillii gusto vuođđoskuvla- ja joatkkaoahpahusláhka (oahpahusláhka) ja lágat dan olis.
Ööhpehtæmman saemiengïelesne jïh saemiengïelese maadthskuvle- jïh jåarhkeööhpehtimmienlaake dovve (ööhpehtimmielaake) jïh laakh dan dïere.
Ráđđehus lea sámegiela doaibmaplána bokte láhčán vuođu viiddes ja guhkilmas áŋgiruššamii sámegielaid várás Norggas, man váldomihttomearri lea láhčit vuođu oadjebas boahtteáigái sámegiela várás.
Reerenasse saemiengïelen dahkoesoejkesjinie våaromem laatjeme vijries jïh *guhkilmas eadtjaldovvemasse saemiengïelide Nöörjesne, man åejvieulmiemierie lea våaromem laetjedh jearsoes båetijen aajkan saemiengïelese.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
Sámedikkis ii leat makkárge váldi lágaid bokte giellaáššiin earret § 6-4 vuođul oahpahuslágas, mii deattasta ahte Sámediggi addá láhkaásahusaid oahpahussii sámegielas vuođđoskuvlii ja joatkkaoahpahussii.
Saemiedigkien ij leah naan stillemem gænnah laakine gïelegyhtjelassine bielelen 6-4:m mietie ööhpehtimmielaakesne, mij tjïerteste ahte Saemiedigkie laakenjoelkedassh ööhpehtæmman saemiengïeleste vadta maadthskuvlese jïh jåarhkeööhpehtæmman.
Dán válddi oaččui Sámediggi 1998:s.
Daam vaeltien Saemiedigkie jaepien 1998 åadtjoeji.
Sámediggi galgá Sámelága § 3-12 vuođul váikkuhit sámegiela suodjaleami ja ovddideami.
Saemiedigkie edtja Saemienlaaken § 3-12:n mietie saemiengïelen vaarjelimmiem jïh evtiedimmiem dijpedh.
Sámediggi lea ovddimus áššedovdi sámegiela ovddideamis ja nannemis riikka dásis ja das lea deaŧalaš rolla sámegiela dili nannemis.
Saemiedigkie övtemes aamhtesedabtije saemiengïelen evtiedimmesne jïh nænnoestimmesne rïjhken daltesisnie jïh desnie lea vihkeles råålla saemiengïelen tsiehkien nænnoestimmesne.
Sámedikki gelbbolašvuohta ja máhtolašvuohta dán suorggis lea mávssolaš, ja dat berre boahtit ovdan ovddasvástádus- ja váldesuorggis.
Saemiedigkien maahtaldahke jïh maahtaldahke daennie suerkesne vihkele, jïh dïhte byöroe fraamme båetedh dïedte- jïh *váldesuorggis.
Sámediggi hálddaša dál guovttegielalašvuođaruđaid gielddaide ja fylkkagielddaide.
Saemiedigkie daelie gööktengïelehvoetenbeetnegh tjïeltide jïh fylhketjïeltide reerie.
Sámediggi lea ráhkadan buriid veahkkeneavvuid dasa ahte nannet giellageavaheami sihke gielddaid ja regiovnnaid dásis earret eará ovttasbargošiehtadusaid bokte Finnmárkku fylkkagielddain ja Romssa, Nordlándda ja Davvi-Trøndelaga fylkkasuohkaniiguin, ja sámegiela hálddašanguovllu 9 gielddain, guovttegielalašvuođaruđaid geavaheami oktavuođas.
Saemiedigkie buerie viehkievierhtieh dïsse dorjeme ahte nænnosth gïeleåtnoen dovne tjïelti jïh regijovni daltesisnie gaskem jeatjah ektiebarkoelatjkojne Finnmaarhken fylhketjïeltine jïh Romsan, Nordlaanten jïh Noerhte-Tröndelaagen fylhketjïeltigujmie, jïh saemiengïelen reeremedajven 9 tjïeltine, gööktengïelehvoetenbeetnegi pråvhkoen gaskesisnie.
Eará veahkkeneavvut sámegiela nannemii leat njuolgga doarjagat sámi giellaguovddážiidda ja giellaprošeaktaruđaid hálddašeapmi.
Jeatjah viehkievierhtieh saemiengïelen nænnoestæmman leah rïekte dåarjoeh saemien gïelejarngide jïh gïeleprosjeektebeetnegi reereme.
Eaktun sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi lea ahte gielddat gos sápmelaččat ásset, váldet ovddasvástádusa ja leat mielde nannemin ja ovddideamen giela.
Moenemetsiehkine saemiengïelem båetijen aejkien gorredidh lea ahte tjïelth gusnie saemieh veasoeh, dïedtem vaeltieh jïh mealtan gïelem nænnoestidh jïh evtiedidh.
Sámelága giellanjuolggadusat gustojit gielddaide mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, ja dat leat danne geatnegahttojuvvon bálvalit álbmoga guovtti gillii.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh tjïeltide davvoeh mah saemiengïelen reeremedajvese guvlieh, jïh dah dannasinie dïedtem utnedh åålmegem göökten gïelese hoksehtidh.
Muhto maiddái gielddat mat eai gula sámegiela hálddašanguvlui, leat geatnegahttojuvvon ovttaskas olbmuid vuoigatvuođaid ektui earret eará oahpahusas ja dearvvašvuođasuorggis.
Mohte aaj tjïelth mah eah saemiengïelen reeremedajvese govlh, dïedtem utnedh oktegs almetji reaktaj muhteste gaskem jeatjah ööhpehtimmesne jïh verviesvoetensuerkesne.
Sámi giellaguovddážiin lea deaŧalaš rolla sámegiela oahpahusas, čalmmustahttimis ja nannemis báikkálaččat.
Saemien gïelejarngine lea vihkele råållam saemiengïelen ööhpehtimmesne, vååjnesasse bïejemisnie jïh nænnoestimmesne byjreskisnie.
Sámi giellaguovddážiin ii leat formálalaš ovddasvástádus sámegiela ovddideamis, muhto sin doaibma stivrejuvvon earret eará daid njuolgga doarjagiid eavttuid vuođul, maid Sámediggi mearrida.
Saemien gïelejarngine ij leah byjjes dïedte saemiengïelen evtiedimmesne, mohte sijjen darjome stuvresovveme gaskem jeatjah daj rïekte dåarjoej moenemetsiehkiej mietie, maam Saemiedigkie nænnoste.
Eaktun lea ahte ovttaskas sápmelaš ieš háliida nannet ja ovddidit iežas gelbbolašvuođa sámegielas, geavahit giela buot oktavuođain ja nu guhkás go vejolaš fievrridit giela boahtte bulvii ja nu leat mielde sihkkarastimin sámi gielaid boahtteáiggi.
Moenemetsiehkine lea ahte oktegs saemie jïjtje sæjhta jïjtjse maahtaldahkem saemiengïelesne nænnoestidh jïh evtiedidh, gïelem gaajhkene lehkesne utnedh jïh dan gåhkese goh gåarede gïelem båetijen boelvese foeresjidh jïh dan mealtan saemien gïelh båetijen aejkien gorredidh.
Rámmaeavttut
Mieriekrïevemh
Nationála ja riikkaidgaskasaš lágat, ekonomiija ja olmmošlaš resurssat leat rámmaeavttut main lea mearkkašupmi giellaovddideapmái.
Nasjonaale jïh gaskenasjonaale laakh, ekonomije jïh garkeles vierhtieh mieriekrïevemh mejnie lea mïerhkesjimmie gïeleevtiedæmman.
Sihke nationála ja riikkaidgaskasaš lágat sihkkarastet sámegiela dili, ja geatnegahttet Norgga stáhta leat mielde nannemin sámegiela.
Dovne nasjonaale jïh gaskenasjonaale laakh saemiengïelen tsiehkiem gorredieh, jïh stillieh Nöörjen staatem mealtan årrodh saemiengïelem nænnoestidh.
Lágat iehčanassii eai suodjal gal gielaid, ja gielaid boahtteáigái lea hui deaŧalaš ahte leat buorit rámmaeavttut vai sáhttá fidnet duohta ovttadássásašvuođa sámegiela ja dárogiela gaskkas.
Laakh #jïjtje<prn><ref><ess> eah vaarjelh gujht gïelh, jïh gïeli båetijen aajkan lea dan vihkele ahte leah buerie mieriekrïevemh vuj maahta saetnies mïrrestallemem åadtjodh saemiengïelen jïh daaroengïelen gaskesne.
Ekonomalaš resurssat leat hástalussan sihke gielddaide, giellaguovddážiidda, skuvllaide ja eará ásahusaide mat barget sámegielain.
Ekonomeles vierhtieh haestieminie dovne tjïeltide, gïelejarngide, skuvlide jïh jeatjah institusjovnide mah saemiengïeline berkieh.
Dat ekonomalaš resurssat maid Sámediggi dál oažžu, eai dávis servodaga dárbbuide, eai ge sáhte váikkuhit ahte šaddá buoret dásseárvu sámegiela ja dárogiela gaskkas ja ahte dat ožžot seamma ovdánanvejolašvuođaid.
Dah ekonomeles vierhtieh aaj Saemiedigkie daelie åådtje, eah siebriedahkem daerpiesvoetide svåårh, eah aaj maehtieh dijpedh ahte buerebe mïrrestalleme sjædta saemiengïelen jïh daaroengïelen gaskesne jïh dah seamma evtiedimmienuepieh åadtjoeh.
Stuorra hástalussan lea dattetge olmmošlaš resurssaid váilevašvuohta.
Stoere haestieminie lea darhkan garkeles vierhtiej *váilevašvuohta.
Dál eai leat doarvái giellabargit, oahpaheaddjit eai ge giellamáhtolaččat iešguđet surggiin dasa ahte fuolahit daid bargamušaid mat almmolaš orgánain leat nationála lágaid ektui.
Daelie eah nuekies leah gïelebarkijh, eah lohkehtæjjah aaj #gïeledaajroe<n><adj><der_aadv><adv> ovmessie suerkine nehkelh ahte dejtie#barkedh<vblex><tv><der_muš><n><pl><acc> sujhtieh mah byjjes orgaanine leah nasjonaale laaki muhteste.
Eanet resurssat dárbbašuvvojit dađi mielde go servodat ovdána.
Jeenjebh vierhtieh daarpesjovvieh *dađi mealtan goh siebriedahke åvtene.
Šaddá váttis ollašuhttit daid áigumušaid ahte eanedit sámegiela geavaheami nu guhká go váilot nu ollu resursaolbmot ja fágalaš gelbbolašvuohta.
Sjædta geerve dejtie aajkojde tjïrrehtidh ahte *eanedit saemiengïelen pråvhkoen dan guhkiem goh fååtesieh dan jïjnjh vierhtiealmetjh jïh faageles maahtaldahke.
Dilli lea duođalaš, ja mii oaidnit čađat resursadárbbuid dađistaga go doaibmabijut álggahuvvojit.
Tsiehkie itjmies, jïh mijjieh vuejniejibie tjïrrehth vierhtiendaerpiesvoeth daamtaj gosse råajvarimmieh aelkiehtovvieh.
Dárbbašuvvojit ollu fágaolbmot sámegielas ja olbmot geain lea gelbbolašvuohta sámi diliin ja sámi diliid birra.
Jïjnjh faagealmetjh saemiengïelesne daarpesjovvieh jïh almetjh giej lea maahtaldahke saemien tsiehkine jïh saemien tsiehkiej bïjre.
Danne lea olmmošlaš resurssaid ja doarvái ekonomalaš resurssaid váilevašvuohta stuorámus hehttehussan sámegiela ovdáneapmái.
Dannasinie lea garkeles vierhtiej jïh nuekies ekonomeles vierhtiej *váilevašvuohta stoeremes dåeriesmoerine saemiengïelen evtiedæmman.
Boahttevaš hástalusat
Båetije haestemh
Sámegiela gáhttema ja ovddideami oktavuođas leat máŋga hástalusa.
Saemiengïelen vaarjelimmien jïh evtiedimmien gaskesisnie leah gellie haestemh.
Čilgehusas mii deattuhit 4 váldosuorggi mat min mielas leat deaŧaleamos eaktu dasa ahte gielas galget leat ovdánanvejolašvuođat maiddái boahtteáiggis.
Tjïelkestimmesne mijjieh 4åejviesuerkieh tjïelkestibie mah mijjen mïeleste årrodh vihkielommes moenemetsiehkie dïsse ahte gïelesne gelkieh årrodh evtiedimmienuepieh aaj båetijen aejkien.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 83. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 83. bielie 90 bielesne
1.Sámegiela geavaheddjiid lohku 2.Sámegiela geavaheapmi 3.Giellafágalaš ovddideapmi 4.Sámedikki ja earáid váldi ja rolla.
1.saemiengïelen utneji låhkoe 2.saemiengïelen pråvhkoe 3.gïelefaageles evtiedimmie 4.Saemiedigkien jïh jeatjebi stilleme jïh råålla.
Áŋgiruššansuorgi 1: Sámegiela geavaheddjiid lohku
Barkoesuerkie 1: Saemiengïelh utneji låhkoe
Eaktun sámegiela gáhttemii ja nannemii lea ahte leat sámegiela geavaheaddjit.
Moenemetsiehkine saemiengïelenvaarjelæmman jïh nænnoestæmman lea ahte leah saemiengïelen utnejh.
Sámegiela geavaheaddjit vuolggahit dárbbuid servodagas ja nu sii leat hui deaŧalaččat giela boahtteáigái.
Saemiengïelen utnejh daerpiesvoeth siebriedahkesne seedtieh jïh dan dah leah dan vihkele gïelen båetijen aajkan.
Sámedikki mihttomearri lea leamaš eanedit giellageavaheddjiid logu vai giella nannejuvvo ja ovddiduvvo.
Saemiedigkien ulmie orreme *eanedit gïeleutniji låhkoen vuj gïele nænnoeståvva jïh evtiedåvva.
Maiddái boahtteáiggis dat lea deaŧalaš.
Aaj båetijen aejkien dïhte vihkele.
Hástalussan lea oažžut ovttaskas geavaheaddji válljet sámegiela.
Haestieminie lea åadtjodh oktegs utnijem saemiengïelem veeljedh.
Ii Sámediggi ii ge oktage eará almmolaš ásahus sáhte stivret ovttaskasa priváhta giellageavaheami.
Ij ij Saemiedigkie gænnah akte gænnah jeatjahbyjjesinstitusjovne maehtieh stuvredh *ovttaskasa privaate gïeleåtnoem.
Nu dat dieđusge galgá leat.
Dan dïhte hævvi galka årrodh.
Dattetge dáidá beaivválašgiela priváhta válljen ruovttus leat deaŧaleamos fáktorin álgoálbmotgielaid boahtteáigái.
Darhkan sååjhtoe fïerhtenbeajjetje gïelen privaate veeljeme gåetesne årrodh vihkielommes faktorinie aalkoeåålmegengïeli båetijen aajkan.
Giela eahpeformálalaš fievrrideapmi buolvvas bulvii lea ealli sámegiela deaŧaleamos dáhkádus.
Gïelen ovbyjjes juhteme boelveste boelvese dyjre saemiengïelen vihkielommes *dáhkádus.
Vaikke vel almmolašvuohta ii sáhte stivret ovttaskasaid giellaválljema, de lea deaŧalaš ahte ovttaskas giellageavaheddjiin lea duohta válljenmunni.
Jalhts annje ij maehtieh byögkelesvoete stuvredh *ovttaskasaid gïeleveeljemem, dellie vihkele ahte oktegs gïeleutniji lea saetnies veeljemenuepie.
Mis ferte leat dakkár vuogádat maid servodat atná árvvus, servodat ferte atnit sámegielmáhtu deaŧalaš gelbbolašvuohtan, ja dát máhttu ferte maid leat formálalaš gelbbolašvuohta.
Mijjen tjoevere årrodh dagkeres systeeme maam siebriedahke dan feejjen, siebriedahke tjoevere saemiengïelhmaahtoem vihkeles maahtaldahkine utnedh, jïh daate maahtoe tjoevere aaj årrodh byjjes maahtaldahke.
Seammás go lea ovttaskas olbmo duohken válljet ruovttu beaivválašgiela, de lea ovttaskas olbmo ovddasvástádus geavahit giela iešguđet oktavuođain.
Seammasïenten goh lea oktegs almetjen duekesne gåetiem fïerhtenbeajjetje gïelen veeljedh, dellie lea oktegs almetjen dïedte gïelem ovmessie gaskesinie utnedh.
Juohkehaččas lea ovddasvástádus gáhttet, ovddidit ja fievrridit giela boahtte bulvii.
Fïereguhten lea dïedte vaarjelidh, gïelem båetijen boelvese evtiedidh jïh foeresjidh.
Lea deaŧalaš ahte buohkat váldet ovddasvástádusa, ja geavahit sámegiela buot oktavuođain.
Vihkele ahte gaajhkesh dïedtem vaeltieh, jïh saemiengïelem gaajhkene lehkesne utnieh.
Seammás lea deaŧalaš ahte dat máhttu ja gelbbolašvuohta, mii boarráset giellageavaheddjiin lea, buorebut fuolahuvvo ja váldojuvvo atnui giellaoahpahusas.
Seammasïenten vihkele ahte dïhte maahtoe jïh maahtaldahke, mij båarasåbpoe gïeleutniji lea, buerebe sujhtesåvva jïh åtnose gïeleööhpehtimmesne vaaltasåvva.
Giellageavaheddjiid gelbbolašvuohta lea mávssolaš, ja dat mearkkaša ollu giela boahttevaš ovdáneapmái.
Gïeleutniji maahtaldahke vihkele, jïh dïhte jïjnje gïelen båetije evtiedæmman lea.
Dárbbašuvvo maiddái ahte sii geat hálddašit giela bures, doibmet buori ovdagovvan ja leat dihtomielalaččat sámegielgeavaheamis buot oktavuođain.
Aaj daarpesjåvva ahte dah gïeh gïelem hijven maehtieh, juhtieh buerie åvteguvvine jïh fahkoes saemiengïelepråvhkosne gaajhkene lehkesne.
Dakkár ovdagovat han movttiidahttet ja oaivadit giellageavaheapmái, ja seammás bajidit oktasaš dihtomielalašvuođa giellageavaheamis.
Dagkeres åvteguvvieh *han eadtjaldehtieh jïh *oaivadit gïeleåtnose, jïh seammasïenten ektie voerkesvoetem gïeleåtnosne bijjiedidh.
Lea deaŧalaš boahtteáiggi giellaplánemii guđđit dan oainnu ahte sámegiella lea noađđin, maiddái ekonomalaččat.
Lea vihkeles båetijen aejkien gïelesoejkesjæmman *guđđit dam vuajnoem ahte saemiengïele maajsojne, aaj #ekonomeles<adj><comp><sg><nom>.
Sámegielas lea iešalddis árvu, ja giela stáhtusa loktemii lea deaŧalaš ahte stáhtus ja ekonomiija eai seaguhuvvo.
Saemiengïelesne lea oktegh aarvoe, jïh gïelen staatusen lutnjemasse vihkele ahte staatuse jïh eah ekonomije pleenth.
Galgá go leat mihttomearrin ahte buohkat ohppet veaháš sámegiela vai galget go muhtumat oahppat sámegiela bures? Galgá go eanetlohkoálbmot oahppat ja váldit atnui sámegiela? Galgá go giellapolitihkka stivrejuvvot eanet gohččuma bokte ahte geavahit sámegiela? Mo galgá sihkkarastit buori giellasirdima buolvvas bulvii?
Edtja #<pcle> årrodh ulmine ahte gaajhkesh ånnetji saemiengïelem lierieh vuj edtjieh #<pcle> muvhth saemiengïelem hijven lïeredh? Edtja #<pcle> gellientaaleåålmegem lïeredh jïh åtnose saemiengïelem vaeltedh? Edtja #<pcle> gïelepolitihke jeenjebe gåhtjoeminie stuvresovvedh ahte saemiengïelem utnedh? Guktie edtja buerie gïelesertiestimmiem boelveste boelvese gorredidh?
Áŋgiruššansuorgi 2: Sámegiela geavaheapmi
Barkoesuerkie 2: Saemiengïelh pråvhkoe
Deaŧalaš fáktovra giellaovddideamis lea addit sámegielaide ovdánanvejolašvuođaid seamma dásis dárogielain.
Vihkeles *fáktovra gïeleevtiedimmesne lea saemiengïelide evtiedimmienuepieh seamma daltesisnie daaroengïeline vedtedh.
Giela geavaheapmi ii galgga leat nu ahte lea vejolašvuohta válljet sámegiela almmolaš ja priváhta oktavuođain, muhto baicce galgá oažžut seammalágan bálvalusaid sámegilli ja dárogillii.
Gïelen pråvhkoe ij galkh årrodh dan ahte lea nuepie saemiengïelem veeljedh byjjes jïh privaate gaskesinie, mohte buerebh edtja seammalaaketje dïenesjh åadtjodh saemienvoene jïh daaroengïelese.
Sámegiela nannen-, suodjalan- ja ovddidanbarggus lea eaktun ahte giella gullo ja oidno seamma dásis majoritehta gielain Norggas.
Saemiengïelen nænnoestimmie-, vaarjelimmie- jïh evtiedimmiebarkosne moenemetsiehkine ahte gïele govlesåvva jïh seamma daltesisnie majoriteeten gïeline Nöörjesne vååjnoe.
Sámegiella ja dárogiella leat ovttaárvosaš gielat, ja danne lea lunddolaš ahte Norggas eanet geavahuvvojit guokte giela.
Saemiengïele jïh daaroengïele seammavyörtegs gïelh, jïh dannasinie iemie ahte Nöörjesne jeenjelaakan göökte gïelh åtnasuvvieh.
Eaktun dasa ahte sámegiella geavahuvvo, gullo ja oidno lea ahte gávdnojit arenat gos giela duođai sáhttá geavahit.
Moenemetsiehkine dïsse ahte saemiengïele åtnasåvva, govlesåvva jïh vååjnoe lea ahte sijjieh leah gusnie gïelem darhkan maahta utnedh.
Dán lágan arenaid haga ii leat gielas ávki ja das lea unnán árvu.
Daan dagkeres sijjiej namhtah ij gïelesne leah nåhtoe jïh desnie lea vaenie aarvoe.
Hástalussan otnáš servodagas lea ahte giella ollu báikkiin ii leat lunddolaš oassi beaivválaš eallimis, ja ahte gávdnojit menddo unnán giellageavahanarenat.
Haestieminie daanbeajjetje siebriedahkesne lea ahte gïele jïjnjine sijjine ij leah iemie boelhke fïerhtenbeajjetje jieliemistie, jïh ahte leah ååpsen vaenie gïeleåtnoesijjieh.
Áigumušaid ahte sámegiella galgá leat beaivválaš giellan, lea váttis olahit nu guhká go ii leat vejolašvuohta geavahit giela buot almmolaš hálddašeamis, stáhta etáhtain, ja dahje birrasiin gulahallamis muđui.
Aajkoeh ahte saemiengïele galka årrodh fïerhtenbeajjetje gïeline, geerve hïnnedh dan guhkiem gosse ij leah nuepie gïelem gaajhke byjjes reeremisnie utnedh, staaten etaatine, jïh jallh byjresinie gaskesadtemisnie voen.
Giellaarenat mánáide ja nuoraide leat mearrideaddji deaŧalaččat giellaovddideapmái, seammás go álgooahpahusas lea unnán ávki jos eai gávdno arenat gos hárjehallat giela.
Gïelesijjieh maanide jïh noeride leah nænnoestæjja vihkielåbpoe gïeleevtiedæmman, seammasïenten goh aalkoeööhpehtimmesne lea vaenie nåhtoe jis eah leah sijjieh gusnie gïelem saavrijibie.
Giellapolitihka báidnet dávjá fuones miellaguottut sámi gillii ja kultuvrii.
Gïelepolitihken *báidnet daamhtah geerve mïelevuajnoeh saemien gïelese jïh kultuvrese.
Dás lea heajos váikkuhus sámegiela dili nannenbargui servodagas.
Daelie lea geerve dïedte saemiengïelen tsiehkien nænnoestimmiebarkose siebriedahkesne.
Giela ovdánanvejolašvuođaide lea vealtameahttun deaŧalaš ahte sámi giella ja kultuvra ii amašuvvo, muhto adnojuvvo lunddolaš oassin servodagas.
Gïelen evtiedimmienuepide lea daerpies vihkele ahte saemien gïele jïh ij kultuvre *amašuvvo, mohte åtnasåvva iemie boelhkine siebriedahkeste.
Sámegiela máhttu ja dovdan lea mielde njeaidimin fuones miellaguottuid ja nie loktemin maiddái giela dili.
Saemiengïelen maahtoe jïh dabteme mealtan *njeaidimin geerve mïelevuajnoej jïh naemhtie aaj gïelen tsiehkiem lutnjeminie.
Buot almmolaš ja gielddalaš surggiin servodagas lea stuorra dárbu háhkat gelbbolašvuođa sámi gielas ja kultuvrras.
Gaajhke byjjes jïh tjïelten suerkine siebriedahken lea stoere daerpies maahtaldahken saemien gïelesne jïh kultuvresne skååffedh.
Buot servodatsurggiin váilot fágaolbmot geain livččii gelbbolašvuohta sámegielas, ja danne lea áibbas dárbu ollislaččat áŋgiruššat fágaolbmuid rekrutteremiin ja oahpahusain vai livččii vejolašvuohta oažžut sámegiela gelbbolašvuođa servodahkii.
Gaajhkene siebredhsuerkesne faagealmetjh fååtesieh giej lea maahtaldahke saemiengïelesne, jïh dannasinie lea aejvie daerpies ellieslaakan faagealmetji dåårrehtimmine jïh ööhpehtimmine eadtjaldovvedh vuj lea nuepie saemiengïelen maahtaldahkem åadtjodh siebriedahkese.
Sámegiela gelbbolašvuođa dárbu ii leat stuoris dušše almmolaš ja gielddalaš bálvalusain, muhto maiddái sosiálalaš ja kultuvrralaš fálaldagain servodagas.
Ij saemiengïelen maahtaldahken daerpies leah stoere ajve byjjes jïh tjïelten dïenesjinie, mohte aaj sosijaale jïh kulturelle faalenassine siebriedahkesne.
Media, girjjálašvuohta ja gulahallan leat erenoamáš mávssolaččat mánáide ja nuoraide.
Meedije, litteratuvre jïh gaskesadteme leah sjïere vihkele maanide jïh noeride.
Sámegielat fálaldat dáin lea dárbbašlaš mánáid ja nuoraid giellaovddideapmái.
Saemiengïeleh faalenasse daejnie lea daerpies maanaj jïh noeri gïeleevtiedæmman.
Sámi vuođđoealáhusat leat leamaš ja leat ain deaŧalaččat giellaovdáneapmái.
Saemien våaromejieliemassh orreme jïh leah annje vihkele gïeleevtiedæmman.
Árbevirolaččat lea giella leamaš nanus sámi ealáhusain, ja dat leat leamaš deaŧalaččat sámegiela guoddin ja seammás lea árbevieruid gaskkusteapmi leamaš nanus sámi ealáhusaid gaskkas.
Aerpiesïejhmetji gïele orreme nænnoes saemien jieliemassine, jïh dah orreme vihkele saemiengïelen guedtemen jïh seammasïenten tradisjovnh åvtese buekteme orreme nænnoes saemien jieliemassi gaskesne.
Sámi ealáhusaid gaskkas maid dattetge vásihit stuorra hástalusaid giellaovddideami ektui.
Saemien jieliemassi gaskesne aaj darhkan stoere haestemh dååjrehtallijibie gïeleevtiedimmien muhteste.
Sámegiella ii fievrriduvvo buolvvas bulvii šat nugo ovdal, ja ollu máhttu, tearpmat ja doahpagat jávket beaivválaš gielas.
Ij saemiengïele boelveste boelvese vielie foeresjh goh aarebi, jïh jïjnje maahtoe, teermh jïh lahtesh fïerhtenbeajjetje gïelesne jaavoelieh.
Dán fuones ovdáneami fertešii jorgalahttit.
Daam geerve evtiedimmiem tjoevere #jarkoestidh<vblex><tv><der_caus><vblex><tv><inf>.
Maiddái dat go vuođđoealáhusain geahppánit doallit addá fuones váikkuhusaid giellaovdáneapmái.
Aaj dah goh våaromejieliemassine steerijh nåhkieh geerve dïedth gïeleevtiedæmman vadta.
Dát dilli addá fuola, ja lea dárbu álggahit doaibmabijuid eastadan dihte giela dili hedjoneami árbevirolaš sámegiela arenain.
Daate tsiehkie hoksem vadta, jïh lea daerpies råajvarimmiej heerredimmien dïehre aelkiehtidh gïelen tsiehkien veasjomen aerpiesïejhme saemiengïelen sijjine.
Galgá go sámegiella ja dárogiella geavahuvvot dássálaga buot servodatsurggiin vai galggašii go čielgasit juohkit doaimma nu ahte sámegiella lea váldogiella muhtun surggiin ja dárogiella fas eará surggiin? Mainna lágiin sáhttá Sámediggi leat mielde buorideamen sámegiela ovdánanvejolašvuođaid? Mainna lágiin galgá sámegiella šaddat lunddolaš oassin servodagas?
Edtja #<pcle> saemiengïele jïh daaroengïele åtnasovvijibie *dássálaga gaajhkene siebredhsuerkesne vuj edtja #<pcle> tjïelkeslaakan darjomem dan juekedh ahte saemiengïele åejviegïele lea muvhtene suerkesne jïh daaroengïele viht jeatjah suerkine? Mejnie vuekine maahta Saemiedigkie mealtan årrodh saemiengïelen evtiedimmienuepieh bueriedidh? Mejnie vuekine galka saemiengïele iemie boelhkine sjïdtedh siebriedahkeste?
Áŋgiruššansuorgi 3: Giellafágalaš ovdáneapmi
Barkoesuerkie 3: Gïelefaageles evtiedimmie
Giellafágalaš ovdáneapmi lea deaŧalaš oassi sámegiela nannemis ja ovddideamis.
Gïelefaageles evtiedimmie vihkeles boelhke saemiengïelen nænnoestimmesne jïh evtiedimmesne.
Stuorra dárbu lea ovddidit terminologiija, čohkket báikenamaid ja ovdánahttit giellateknologiija.
Stoere daerpies lea terminologijem evtiedidh, sijjienommh tjöönghkedh jïh gïeleteknologijem evtiedidh.
Sámi báikenamaid čohkken ja registreren lea stuorra hástalus, ja go báikenamat eai leat registrerejuvvon de sáhttet dat jávkat.
Saemien sijjienommi tjöönghkemen jïh registreereme stoere haesteme, jïh gosse eah leah sijjienommh registreeresovveme dellie maehtieh dah jaavoelidh.
Terminologiija ovddideapmi lea áddjás bargu, ja ollu fágasurggiin váilu ain terminologiija.
Terminologijem evtiedidh sööjmes barkoe, jïh jïjnjine faagegievline annje fååtese terminologije.
Deaŧalaš lea maiddái dat ahte sámegielat čuvvot giellateknologalaš ovdáneami.
Vihkele lea aaj dïhte ahte saemiestæjja gïeleteknologeles evtiedimmiem dåeriedieh.
Dárbbašuvvojit earret eará jorgalanprográmmat, neahttavuđot veahkkereaiddut, hállansyntesa ja applikašuvnnat jierbmetelefovdnii.
Gaskem jeatjah daarpesjovvieh jarkoestimmieprogrammh, gaskeviermievåaromen viehkiedïrregh, soptsestimmiesyntese jïh applikasjovnh jiermietelefovnese.
Dárbbašuvvojit elektrovnnalaš sátnegirjjit maid bidjat internehttii ja lea dárbu ovddidit spealuid ja applikašuvnnaid.
Elektrovneles baakoegærjah aaj daarpesjovvieh gaskevearman bïejedh jïh lea daerpies spïelh jïh applikasjovnh evtiedidh.
Ferte čohkket maiddái sierra suopmaniid hállanávdnasiid hállansyntesa ovddideapmái.
Tjoevere aaj tjöönghkedh sjïere smaaregi syjjematerijelli soptsestimmiesyntesen evtiedæmman.
Servodat rievdá dađistaga, ja nu maiddái giellageavaheapmi.
Siebriedahke daamtaj jorkeståvva, jïh dan aaj gïeleåtnoe.
Dárogiela ja riikkaidgaskasaš sánit darvánit sámegielaide ja šaddet oassin beaivválaš gielas.
Daaroengïelen jïh gaskenasjonaale baakoeh saemiengïelide dabranieh jïh sjidtieh boelhkine fïerhtenbeajjetje gïeleste.
Dán lágan sánit váldojuvvojit geavahussii dalle go váilot sámegielas sánit, muhto maiddái dábit ja rávnnjáldagat váikkuhit giellageavaheapmái ja rievdadit dan.
Daan dagkeres baakoeh åtnose vaaltasuvvieh dellie goh saemiengïelesne fååtesieh baakoeh, mohte aaj vuekieh jïh *rávnnjáldagat gïeleåtnoem dijpieh jïh dam jarkestieh.
Dát lea hui eahpeoiddolaš sámegiela ovddideapmái.
Daate dan *eahpeoiddolaš saemiengïelen evtiedæmman.
Mainna lágiin beavttálmahttit terminologiijaovddideami sámegielas? Galgá go terminologiijaovddideapmi váldit vuolggasaji árbevirolaš sámi sániin vai riikkaidgaskasaš terminologiijas? Galgá go terminologiijaovddideami mihttomearrin leat unnidit erohusaid sierra sámi čállingielaid gaskka? Mainna lágiin hoahpuhit sámi báikenamaid čohkkema ja registrerema? Mainna lágiin geavahit ođđa teknologiija árbedieđuid ja terminologiija gaskkusteapmái? Mainna lágiin sihkkarastit buori giellateknologalaš ovdáneami ja giellareaidduid ovdáneami?
Mejnie vuekine *beavttálmahttit terminologijenevtiedimmiem saemiengïelesne? Edtja #<pcle> terminologijenevtiedimmie feelemesijjiem aerpiesïejhme saemien baakojste vuj gaskenasjonaale terminologijeste vaeltedh? Edtja #<pcle> terminologijeevtiedimmien ulmine joekehtsh unniedidh sjïere saemien tjaaleldhgïeli gaskemsh? Mejnie vuekine saemien sijjienommi tjöönghkemem jïh registreeremem skroedtedehtieh? Mejnie vuekine utnieh orre teknologijen aerpiedaajroej jïh terminologijen åvtese buektiemasse? Mejnie vuekine buerie gïeleteknologeles evtiedimmiem jïh gïeledïrregi evtiedimmiem gorredibie?
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 85 .siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti 85 .bielie 90 bielesne
Áŋgiruššansuorgi 4: Sámedikki rolla ja váldi
Barkoesuerkie 4: Saemiedigkieh råålla jïh stilleme
Sámedikki jienastuslogu vuođđun leat subjektiivvalaš ja gielalaš eavttut.
Saemiedigkien veeljemelåhkoen våaroeminie leah *subjektiivvalaš jïh gïeleh moenemetsiehkieh.
Subjektiivvalaš eaktu lea ahte dovdá iežas sápmelažžan, ja gielalaš eaktun lea sámegiella, ahte lea go dat leamaš ruovttugiella su bearrašis.
*Subjektiivvalaš moenemetsiehkie lea ahte jïjtjemse saemine dabta, jïh gïeleh moenemetsiehkine saemiengïele lea, ahte #<pcle> dïhte orreme gåetiegïele dan fuelhkesne.
Dieinna lágiin lea sámegiella hui deaŧalaš olles sámi servodahkii.
Duejnie vuekine saemiengïele dan vihkeles abpe saemien siebriedahkese.
Gielladilli ja dan ovdáneapmi addá de stuorra váikkuhusaid sámi álbmogii.
Gïeletsiehkie jïh dan evtiedimmie dellie stoere dïedth saemien åålmegasse vadta.
Sámedikki váldi giellapolitihkas lea vealtameahttun deaŧalaš sámi álbmoga boahtteáigái.
Saemiedigkien stilleme gïelepolitihkeste lea daerpies vihkeles saemien åålmegen båetijen aajkan.
Sámedikkis lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte vejolašvuohta konsulteret áššiin mat gusket sámi álbmogii, muhto dát ii leat doarvái gielaid sihkkarastimii boahtteáigái.
Saemiedigkien lea konsultasjovnelatjkojne nuepie aamhtesinie konsulteeredh mah saemien åålmegem dijpieh, mohte daate ij nuekies gïeli gorredæmman båetijen aajkan leah.
Orru áibbas lunddolaš ahte Sámediggi dat galgá bidjat eavttuid sámegiela ovddideapmái Norggas ja lea dárbu čilget makkár rolla ja váldi Sámedikkis galgá leat giellaáššiin.
#Årrodh<vblex><iv><imp><p1><du> aejvie iemie ahte Saemiedigkie dïhte edtja moenemetsiehkiej saemiengïelem bïejedh evtiedæmman Nöörjesne jïh lea daerpies boejhkelidh magkeres råållam jïh stillemem Saemiedigkien galka årrodh gïelegyhtjelassine.
Sámegielat leat min máttuid skeaŋka midjiide, maid mii fas fertet doalvut boahtte buolvvaide.
Saemiestæjja mijjen maadtoej daevere mijjese, maam mijjieh viht tjoeveribie båetijen boelvide saehtedh.
Gielas lea stuorra symbolaárvu sámiide go lea álgoálbmot.
Gielas lea stoere *symbolaárvu saemide goh lea aalkoeåålmege.
Vaikko sámegielat leat sámiid iežaset gielat, de ii leat Sámedikkis formálalaš váldi giellaáššiin.
Jalhts saemiestæjja saemiej jïjtjsh gïelh, dellie ij Saemiedigkesne leah byjjes stilleme gïelegyhtjelassine.
Konkrehta ovdamearkan lea dat go Sámelága giellanjuolggadusaid rihkkumis eai leat makkárge čuvvosat olbmuide geat rihkkot daid.
Konkreete vuesiehtimmine lea dïhte gosse Saemienlaaken gïelenjoelkedassi miedtiemisnie eah leah naan gænnah *čuvvosat almetjidie gïeh dejtie miedtieh.
Dieinna lágiin šaddá ge eahpeoiddolaš geavahus man geažil ovttaskas olbmuid vuoigatvuođat eai ollašuhttojuvvo.
Duejnie vuekine sjædta aaj *eahpeoiddolaš åtnoe man dïete eah oktegs almetji reaktah tjïrrehth.
Ovttaskas olbmuin lea maiddái váttis daidda geaidda dán lágan geavahus čuohcá, diehtit gosa galgá váldit oktavuođa go áigot gozihit iežaset vuoigatvuođaid.
Oktegs almetji lea aaj geerve dejtie giejtie daan #dagkeres<adj><sg><gen> åtnoe tsavtsa, daejredh gosse edtja gaskesem vaeltedh goh edtjieh jïjtjsh reaktah geehtedidh.
Dát dilli lea hui eahpeoiddolaš giela dillái servodagas, ja áiggi mielde sáhttá dat bilidit daid bohtosiid mat leat boahtán láhkaaddima bokte.
Daate tsiehkie dan *eahpeoiddolaš gïelen tseahkan siebriedahkesne, jïh aejkien mietie maahta dïhte dejtie illedahkide skilkedh mah laakevedtieminie båateme.
Galgá go bearráigeahččan- ja váiddaorgána doaibma sirdojuvvot Sámediggái vai galgá go Sámediggi hálddašit sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahččan- ja váiddaorgána? Galgá go Sámedikkis leat mearridanváldi dalle go gielddat váldojuvvojit mielde sámegielaid hálddašanguvlui?
Edtja #<pcle> vuartasjimmie- jïh klååkemeorgaanen darjome Saemiedægkan sertiestovvedh vuj edtja #<pcle> Saemiedigkie reeredh saemienlaaken gïelenjoelkedassi vuartasjimmie- jïh klååkemeorgaanen? Edtja #<pcle> Saemiedigkien årrodh nænnoestimmiereaktah dellie goh tjïelth mealtan saemiengïeli reeremedajvese vaaltasuvvieh?
Ollu almmolaš instánssat leat mielde ollašuhttimin mearrádusaid mat gusket sámegillii.
Jïjnje byjjes instansh mealtan nænnoestahkh tjïrrehtidh mah saemiengïelem dijpieh.
Gielddain, fylkkagielddain, fylkkamanniin, direktoráhtain, departemeanttain, Sámedikkis ja Ráđđehusas leat sierralágan rollat barggus sámegielaiguin.
Tjïeltine, fylhketjïeltine, fylhkenmunnine, direktoraatine, departemeentine, Saemiedigkien jïh reerenassen leah ovmessie råållah barkosne saemiengïeligujmie.
Galggašii go geahčadišgoahtit ja juohkit ovddasvástádusa ja bargguid almmolaš gielladoaibmabijuid oktavuođas? Galgá go Sámedikkis leat nationála oktiiordnen- ja ovttastahttinovddasvástádus doaibmabijuin sámegiela ektui?
Edtja #<pcle> dïedtem jïh barkoej byjjes gïeleråajvarimmieh gaskesisnie #gïehtjedidh<vblex><der_inchl><vblex><inf> jïh juekedh? Edtja #<pcle> Saemiedigkien årrodh nasjonaales *oktiiordnen- jïh ektiedimmiedïedte råajvarimmine saemiengïelen muhteste?
Dál láve Sámediggi addit ekonomalaš doarjaga ollu sámi organisašuvnnaide ja ásahusaide.
Daelie provhkoe Saemiedigkie ekonomeles dåarjoem jïjnje saemien organisasjovnide jïh institusjovnide vedtedh.
Dát leat geatnegahttojuvvon ollašuhttit ovttaskas doarjjaortnega ulbmilolahusa eavttuid.
Daah dïedtem utnedh tjïrrehtidh oktegs dåarjoeöörnegen *ulbmilolahusa moenemetsiehkieh.
Juolludusaid oktavuođas ii gáibiduvvo oppage sámegiela geavaheapmi.
*Juolludusaid gaskesistie ij krïevh abpe saemiengïelen pråvhkoe.
Galgá go bidjat eavttuid sámegiela geavahusas ásahusaide ja organisašuvnnaide mat ožžot njuolgga doarjaga Sámedikki bušeahta bokte?
Edtja #<pcle> moenemetsiehkiej saemiengïelem åtnoste institusjovnide jïh organisasjovnide bïejedh mah rïekte dåarjoem Saemiedigkien beetnehsoejkesjistie åadtjoeh?
Sámi giellaguovddážat leat deaŧalaččat sámegiela nannen- ja ovddidanbarggus lagas guovlluin.
Saemien gïelejarngh vihkele saemiengïelen nænnoestimmie- jïh evtiedimmiebarkosne gietskies dajvine.
Giellaguovddážat lávejit doallat kurssaid, ovddidit oahppoávdnasiid, juohkit dieđuid ja háhkat arenaid sámegiela geavaheami várás.
Gïelejarngh provhkoeh kursh steeredh, learoematerijellh evtiedidh, daajroeh juekedh jïh sijjieh saemiengïelen pråvhkoen muhteste skååffedh.
Sámedikki ulbmilin lea ahte ásahuvvojit eanet sámi giellaguovddážat Norggas.
Saemiedigkien ulmine lea ahte jeenjebe saemien gïelejarngh Nöörjesne tseegkesuvvieh.
Hástalussan ovddas guvlui lea ahte giellaguovddážat oččošedje einnostan vejolašvuođa vai sáhtášedje viidáseappot ovddidit sámegiela.
Haestieminie rïektes raadtan lea ahte gïelejarngh åadtjoeh nååjteme nuepiem vuj maehtieh vijriebasse saemiengïelem evtiedidh.
Stuorra oasi giellaprošeaktaruđain juohká dál Sámediggi giellaguovddážiidda ohcama mielde.
Stoere boelhkem gïeleprosjeektebeetnegijstie daelie juaka Saemiedigkie gïelejarngide ohtsemen mietie.
Beavttálmahttin dihte giellabarggu ja stuorát einnostan vejolašvuođa dihte giellaguovddážiin livččii ulbmillaš ahte Sámediggi attášii eanet njuolgadoarjagiid giellaguovddážiidda.
*Beavttálmahttin gïelebarkoem daejriejin jïh stoerebe nååjteme nuepien dïehre gïelejarngine #ulmies<adj><sg><nom> ahte Saemiedigkie jeenjebe rïektedåarjoeh gïelejarngide vadta.
Galggašii go stuorát oassi ohcanvuđot giellaruđain sirdojuvvot vuođđodoarjjan sámi giellaguovddážiidda, ja dieinna lágiin addit stuorát einnostan vejolašvuođa giellaguovddážiidda?
Edtja #<pcle> stoerebe boelhke ohtsemevåaromen gïelebeetnegijstie sertiestovvedh våaromedåarjojne saemien gïelejarngide, jïh duejnie vuekine vedtedh stoerebe nååjteme nuepiem gïelejarngide?
Sámegiela hálddašanguovlu lea leamaš buorre gaskaoapmi sámegiela nannenbarggus.
Saemiengïelen reeremedajve orreme buerie tsavtshvierhtie saemiengïelen nænnoestimmiebarkosne.
Máŋga gieldda árvvoštallet dál ohcat laktojuvvot hálddašanguvlui.
Gellietjïelth daelie vierhtiedellieh ohtsedh *laktojuvvot reeremedajvese.
Mii leat maŋimuš áiggiid oaidnán ahte maiddái stuorát gávpogat árvvoštallet dan.
Mijjieh minngebe tïjji vuajneme ahte aaj stoerebh staarh dam vierhtiedellieh.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti 86. siidu 90 siiddus
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Antijjen 86. bielie 90 bielesne
Dat sáhttá dagahit dan ahte hálddašanguovlu boahtte áiggis soaitá hui ollu rievdat.
Dïhte maahta dam darjodh ahte reeremedajve båetijen aejkien sååjhtoe dan jïjnje jorkestovvedh.
Danne ferte Sámedikkis leat dakkár politihkka mainna deaivida daid hástalusaid maid vejolaš rievdadusat dagahit.
Dannasinie tjoevere Saemiedigkien årrodh dagkeres politihke mejnie dejtie haestiemidie deahpede mej nupies jorkestimmieh darjoeh.
Go galgá sáhttit stivret ovdáneami buoremus vejolaš vugiin, de ferte vejolaš ođđa politihkka hálddašanguovllu ektui leat hábmejuvvon ovdal go rievdadusat bohtet iige buktit improviserejuvvon vástádusa dasa mii juo lea dáhpáhuvvan.
Goh edtja maehtedh evtiedimmiem bööremes nupies vuekine stuvredh, dellie tjoevere nupies orre politihke reeremedajvenmuhteste aarebi hammoedovveme goh jorkestimmieh båetieh ij buektedh *improviserejuvvon vaestiedassem dïsse mij joe sjugniehtovveme.
Danne ferte juo dál ságastallat sierra strategiijaid sámegiela hálddašanguovllu boahtteáiggi ektui.
Dannasinie tjoevere joe daelie sjïere strategijh soptsestalledh saemiengïelen reeremedajven båetijen aejkien muhteste.
Golbma sierra strategiija hálddašanguovllu ođđa dili ektui:
golme sjïere strategijen reeremedajvh orre tsiehkien muhteste:
Guovddášguovlu Stuorra guovlu Máŋga guovllu
Jarngendajve Stoere dajve Gellie dajvh
Guovddášguovlostrategiija lea dakkár hálddašanmálle mii mis odne lea.
Jarngendajvestrategije dagkeres reeremegoere mij mijjen daenbiejjien lea.
Dat gielddat mat dál leat mielde hálddašanguovllus leat davvisámegiela absoluhtta guovddáš guovllut Sis-Finnmárkkus (Deatnu, Kárášjohka, Guovdageaidnu), davvisámegiela várás rittus (Unjárga, Porsáŋgu ja Gáivuotna), márkasámegiella (Loabát), julevsámegiella (Divttasvuotna) ja máttasámegiella (Snoasa).
Dah tjïelth mah daelie leah mealtan reeremedajvesne leah noerhtesaemiengïelen *absoluhtta jarngen dajvh Sis-Finnmárkusne (Deatnu, Karasjohke, Goevtegeajnoe), noerhtesaemiengïelese gaedtesne (Nesseby, Porsanger jïh Kåfjord), marhkesaemiengïele (Loabát), julevsaemiengïele (Divttasvuotna) jïh åarjelsaemiengïele (Snåasen).
Ii leat nu ulbmillaš fuonidit dálá njuolggadusaid mat gusket dáid gielddaide dan oskálii ahte heivehit servodatdiliid stuorra gávpotgielddain gos ásset eanaš dážat.
Ij leah dan #ulmies<adj><sg><nom> daaletje njoelkedassh heajjoedidh mah daaj tjïeltide dam dijpieh *oskálii ahte siebriedahkentsiehkieh stoere staarentjïeltine sjïehtehtidh gusnie jeenjemes daaroeh veasoeh.
Dán lágan politihkka goaridivččii giela árbevirolaš guovddáš guovlluid.
Daan dagkeres politihke *goaridivččii gïelen aerpiesïejhme jarngen dajvh.
Jos čuovvu guovddášguovlostrategiija de sihkkarasttášeimmet ahte vejolaš ođđa gielddat ollásit heivehallet dálá njuolggadusaide eai ge leat mielde goarideamen giela guovddáš guovllu.
Jis jarngendajvestrategijem dåerede dellie gorredibie ahte nupies orre tjïelth ellieslaakan daaletje njoelkedasside sjïehtehtellieh eah aaj mealtan leah *goarideamen gïelen jarngen dajvem.
Jos mii álgit rievdadit njuolggadusaid heivehan dihte njuolggadusaid stuorát gávpotgielddaide de fertešedje sámi guovddáš guovllut dan sadjái heivehallat daid stuorra norgalaš gávpogiid mielde.
Jis mijjieh aelkiejibie njoelkedassh sjïehtehtimmiendïehre jarkestidh njoelkedassi stoerebe staarentjïeltide dellie tjoeverieh saemien jarngen dajvh dan sijjeste sjïehtehtalledh daj stoere daaroen staari mietie.
Dás ii leat ávki sámegillii.
Daelie ij leah nåhtoe saemiengïelese.
Stuorraguovlostrategiija lea dakkár hálddašanmálle mainna váldošii vuhtii ođđaáigásaš sámi ássan, ja gielalaš vuoigatvuođat doppe gosa olbmot válljejit ásaiduvvat.
Stoeredajvestrategije dagkeres reeremegoere mejnie #<adv> #seatadidh<vblex><der_passs><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> daaletje saemiem veasodh, jïh gïeleh reaktah debpene gosse almetjh veeljieh orrijidh.
Ii leat šat nu ahte olbmot ásset olles eallima dan gielddas gosa riegádit.
Ij vielie dan leah ahte almetjh veasoeh abpe jielemen dennie tjïeltesne gosse reakadieh.
Olbmot fárrejit giliin gávpogiidda.
Almetjh voenijste staaride juhtieh.
Dárbbašuvvo dakkár politihkka mas livččii ávki daid laski sámiide ja sámegielagiidda gávpogiin, ja danne lea dárbu heivehit hálddašanguovllu njuolggadusaid ođđa dillái.
Dagkeres politihke daarpesjåvva mesnie lea nåhtoe daj *laski saemide jïh saemiestæjjide staarine, jïh dannasinie lea daerpies reeremedajven njoelkedassi orre tseahkan sjïehtehtidh.
Dat mearkkaša dan ahte mii eat sáhte bisuhit dakkár ortnegiid maid geavatlaččat dahje politihkalaččat lea veadjemeahttun čađahit ođđaáigásaš gávpotservodagas gos majoritehta ássin leat dážat.
Dïhte dïhte lea ahte ibie maehtieh mijjieh dagkeres öörnegidie tjöödtjestehtedh mej praktihkelaakan jallh politihkeleslaakan ovnuvhtege daaletje staarensiebriedahkesne tjïrrehtidh gusnie majoriteeten årroejinie daaroeh.
Mii sáhttit baicce addit vuoigatvuođaid ja buriid giellafálaldagaid ollu eanet olbmuide go dál, sihke sámiide ja etnihkalaš dážaide, mii áiggi mielde nanne sámegiela.
Mijjieh maehtiejibie buerebh reaktah jïh buerie gïelefaalenasside jïjnje jeenjebe almetjidie vedtedh gosse daelie, dovne saemide jïh *etnihkalaš daarojde, mij aejkien mietie saemiengïelem nænnoste.
Dán lágan strategiija váikkuha dan ahte sámegiella dávistivčče maiddái ođđaáigásaš gávpotservodahkii, iige dušše smávva gielddaide gos olbmot fárrejit eret.
Daan dagkeres strategije dam dijpie ahte saemiengïele aaj daaletje staarensiebriedahkese svååroeh, ij ajve onne tjïeltide gusnie almetjh destie juhtieh.
Mii sáhttit maiddái leat ollu gievrrat sámi giellagáibádusain guovddáš eiseválddiid ektui go álbmot livččii ovdamearkka dihte 100 000 hálddašanguovllus dan sadjái go 18 000 nugo odne leat hálddašanguovllus.
Mijjieh maehtiejibie aaj årrodh jïjnje nænnebe saemien gïelekrïevenassine jarngen åejvieladtji muhteste gosse åålmege vuesiehtimmien dïehre 100 000 reeremedajvesne dan sijjeste gosse #18 000<num><sg><nom> goh daenbiejjien libie reeremedajvesne.
Dat go maiddái gávpogiid sáhtášii lohkat mielde sámi servodahkii, sáhtášii addit ođđa ja dakkár vejolašvuođa ovddidit ja gaskkustit sámegiela, mii ovdal ii leat geahččaluvvon.
Dah gosse aaj staarh maahta mealtan saemien siebriedahkese jiehtedh, maahta vedtedh orre jïh dagkeres nuepiem evtiedidh jïh saemiengïelem åvtese buektedh, mij aarebi ij leah voejhkelovveme.
Máŋggaguovlostrategiija válddášii eanet vuhtii sierra sámi servodagaid ja gielladiliid.
*Máŋggaguovlostrategiija vaalta jeenjelaakan #<adv> sjïere saemien siebriedahkh jïh gïeletsiehkieh.
Buorre strategiija mii galgá ovddidit sámegiela, ferte vuhtii váldit dan ahte gielladilli ii leat ovttalágan buot báikkiin.
Buerie strategijem mij edtja saemiengïelem evtiedidh, tjoevere #<adv> dam seatadidh ahte ij gïeletsiehkie leah seammalaaketjen gaajhkene sijjesne.
Njuolggadusaid ferte ceahkkálastit ollu eanet go dán rádjai lea dahkkojuvvon.
Njoelkedassh tjoevere *ceahkkálastit jïjnje jeenjelaakan goh daan raajan dorjesovveme.
Dán lágan jurddašeami vuođul lea lunddolaš váldit atnui unnimusat guokte sierralágan hálddašanguovllu.
Daan dagkeres ussjedimmien mietie iemie åtnose unnemes göökte ovmessie reeremedajvh vaeltedh.
Njuolggadusat mat leat heivehuvvon árbevirolaš sámi guovddáš guovlluide, nubbi stuorát gávpotservodagaide ja guovlluide gos sámit leat unnitlogus.
Njoelkedassh mah aerpiesïejhme saemien jarngen dajvide sjïehtelovveme, #mubpie<prn><ind><attr> stoerebe staarensiebriedahkide jïh dajvide gusnie saemieh unnebelåhkosne.
Dán ferte bidjat láhkii nu čielgasit ahte gieldapolitihkkárat mat háliidit ahte gielda galggašii gullat sámegiela hálddašanguvlui, álkidit sáhttet válljet málle mii lea heivehuvvon sin gildii.
Daam tjoevere laakese bïejedh dan tjïelkebe ahte tjïeltepolijtikerh mah sijhtieh ahte tjïelte edtja saemiengïelen reeremedajvese govledh, aelhkiedehtedh maehtieh goerem veeljedh mij sijjen tjïeltese sjïehtelovveme.
Dan bokte go leat sierralágan njuolggadusat, de sáhttit gozihit ja ovddidit giela guovddáš guovllus seammás go geahččalit olahit sámegiela ođđa arenaide gávpotservodagas go eanaš ásset dážat.
Dejnie goh ovmessie njoelkedassh, dellie maehtiejibie gïelen jarngem dajvesne geehtedidh jïh evtiedidh seammasïenten goh voejhkelibie saemiengïelem orre sijjide staarensiebriedahkesne hïnnedh goh jeenjemes daaroeh veasoeh.
Eaktun lihkostuvvat dáinna strategiijain, lea ahte eanemus geatnegahtti hálddašanmálle lea nu ávkkálaš ahte buot gielddat eai vállje unnimusat geatnegahtti málle.
Moenemetsiehkine daejnie strategijine lahkaskidh, lea ahte jeenjemes stillije reeremegoere lea dan aevhkies ahte gaajhkh tjïelth eah unnemes stillije goerem veeljh.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 19.04.12 dii. 15.20.
Aamhtesem gïetedidh 19.04.12 ts. illesovvi 15.20.
Čoahkkingirjji čállit: Marit Ellen Mienna /Tove Anti
Buertiegærjan tjaelijh: Marit Ellenen Mienna /Toven Anti
87. siidu 90 siiddus
87. bielie 90 bielesne
Vuođđogiella: Dárogiella
Våaromegïele: Daaroengïele
pseudo_tmx_data/SP-51-2015_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-51-2015_sme2sma.tmx

Ášši 051/15
Aamhtese 051/15
Sámedikki dievasčoahkkin
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe
Gaske-Nøørjen Samienskovle - gáibádus bisuhit oahpahusfálaldaga
Bihkiejin-*Nøørjen *Samienskovle - krïevenasse ööhpehtimmiefaalenassem tjöödtjestehtedh
Áššenr. 15/5280
#Aamhtesenummere<n><attr> 15/5280
Bealálaš Várrelahttu Jørn Are Gaski Ii oktage várrelahttu sáhttán boahtit Nora Marie Bransfjell Ii oktage várrelahttu sáhttán boahtit
Bielien sæjjasadtje Jørn Aren ij Gaski akte sæjjasadtje gænnah maehtieh båetedh Nora Marien ij Bransfjell akte sæjjasadtje gænnah maehtieh båetedh
Čállit:
Tjaeledh:
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr. Sámediggeráđđi 26.10.05 R 109/05
Politihkeles daltese Biejjie #Aamhtesenummere<n><attr> saemiedigkieraerie 26.10.05 R./r. 109/05
Sámedikki dievasčoahkkin 1. – 4.12.15 DC 51/15
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe 1. – 4.12.15:n DC 51/15
Mildosat
Lissiepaehperh
Evttohusat ja mearkkašumit
Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh
Sámediggeráđi mearrádusárvalus:
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele:
Ráđđehus lea buktán ovtta evttohusa 2016 stáhtabušeahtas mii mielddisbuktá ahte Gaske-Nøørjen Samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge ruhtadeapmi loahpahuvvo.
Reerenasse aktem uvtelassem jaepien2016 staatenbeetnehsoejkesjisnie buakteme mij mealtan buakta ahte Bihkiejin-*Nøørjen *Samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norgen beetnehdåarjoe illesåvva.
Skuvla heaittihuvvo go 2015/2016 skuvlajahki nohká.
Skuvle illesåvva gosse jaepien 2015/2016:n skuvlejaepie *nohká.
Sámediggi ii leat ovttaoaivilis ráđđehusain dán evttohussii.
Ij saemiedigkie sïemes reerenassine daan uvtelassese leah.
Sámediggi ii leat leamaš konsultašuvnnain ovdal go mearrádus dahkkui, vaikko dát váikkuha negatiivvalaččat oahpahusfálaldahkii lullisámegielas ohppiide geain lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas.
Ij leah saemiedigkie orreme konsultasjovnine aarebi goh nænnoestahke dorji, jalhts daate negativjelaakan ööhpehtimmiefaalenassem åarjelsaemiengïeleste dijpie learoehkidie giej lea reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste åadtjodh.
Sámediggi garrasit moaitá eisseválddiid gieđahallama áššis, ja navdá dát rihkku Stáda geatnegasvuođa ráđđádallat Sámedikkiin áššin mat čuhcet njuolga sámi álbmogii.
Saemiedigkie garrelaakan åejvieladtji gïetedallemem aamhtesisnie laajhta, jïh daate miedtije staaten #stillese<n><sg><acc> veanhta Saemiedigkine rååresjadtedh aamhtesinie mah rïekte saemien åålmegasse gaajesjieh.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš sihkkarastit ahte buot sámi oahppit ožžot oahpahusfálaldaga sámegielas.
Saemiedigkien mïeleste vihkele gorredidh ahte gaajhke saemien learohkh ööhpehtimmiefaalenassem saemiengïeleste åadtjoeh.
Sivas go ruovttuskuvllain váilot oahpaheaddjit geain lea lullisámegielgelbbolašvuohta, de fertejit oažžut sámegieloahpahusa gáiddusoahpahemiin.
Sjïekesne goh gåetienskuvline lohkehtæjjah fååtesieh giej lea åarjelsaemiengïelemaahtaldahke, dellie tjoeverieh saemienööhpehtimmiem maajeööhpehtimmijste åadtjodh.
Odne ožžot 50 % ohppiin geain lea lullisámegiella oahpahusa gáiddusoahpahemiin.
Daenbiejjien #50<num><sg><nom> proseenth åadtjoeh learohki giej lea åarjelsaemiengïele ööhpehtimmien maajeööhpehtimmine.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt – Norge lea okta dain stuorimusain mat fállet gáiddusoahpahusa lullisámegielas.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten – Norge akte dejstie stoeremassijste mah maajeööhpehtimmiem åarjelsaemiengïelesne faelieh.
Oahppit eai leat fysalaččat dán skuvllas juohke beaivvi, muhto beali skuvlajagis leat skuvllas gáiddusoahpahusoahppit geat oassálastet giellačoagganemiin.
Eah learohkh leah fysihkeles daennie skuvlesne fïerhten biejjien, mohte bielien skuvlejaepesne leah skuvlesne maajeööhpehtimmienlearohkh gïeh gïeletjåanghkenimmine mealtan.
Muđui skuvlajagis ožžot sii oahpahusa lullisámegielas šearpma bokte ruovttuskuvllas.
Voen skuvlejaepeste dah ööhpehtimmiem åadtjoeh åarjelsaemiengïeleste skjeermine gåetienskuvleste.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge lea leamaš ja lea ain deaŧalaš aktevra sámi oahpahusa dáfus.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norge orreme jïh lea annje vihkeles aktööre saemien ööhpehtimmien dïehre.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge dieđuid mielde leat skuvllas 23 oahppi vuođđoskuvlla dásis geat ožžot oahpahusa máttasámegielas ja 3 oahppi joatkkaskuvladásis.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norge daajroej mietie leah skuvlesne #23<num><sg><nom>learohkh maadthskuvlen daltesisnie gïeh ööhpehtimmiem åarjelsaemiengïeleste åadtjoeh jïh 3 learohkh jåarhkeskuvledaltesistie.
Dasa lassin leat sis 10 oahppi Ruoŧas geat ožžot oahpahusa lulli.
Dïsse lissine leah daj #10<num><sg><nom> learohkh Sveerjesne gïeh ööhpehtimmien åarjel åadtjoeh.
Sis leat maid 9 oahppi geat ožžot oahpahusa davvisámegielas norgga bealde ja 4 ruoŧa bealde.
Daj leah aaj 9 learohkh gïeh ööhpehtimmiem noerhtesaemiengïeleste åadtjoeh nöörjen bieleste jïh 4:n svïenske bieleste.
Skuvllas eai leat leamaš fásta oahppit 2011 rájes.
Skuvlesne eah leah orreme vihties learohkh 2011:n raejeste.
Fásta oahppit leat ollesáigge oahppit skuvllas.
Vihties learohkh dïevetïjjen learohkh skuvlesne.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge heaittiheapmi mearkkaša ahte sullii 50% lullisámi ohppiin masset iežaset lullisámi giellaoahpahusa, oahpahus man lea váttis fállat eará sajiin go váilot lullisámegielgelbbolašvuohta ja oahpaheaddjit dán áigge servodagas.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norgem illedh nimhtie ahte medtie50proseenth åarjelsaemieh learoehkinie jïjtjsh åarjelsaemien gïeleööhpehtimmiem dessieh, ööhpehtimmie maam geerve jeatjah sijjine faaledh goh åarjelsaemiengïelemaahtaldahke jïh lohkehtæjjah daennie tïjjen siebriedahkesne fååtesieh.
Dasa lassin boahtá stuora oassi lullisámi gelbbolašvuođabirrasis mii dál lea jávkat jus Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge heaittihuvvo.
Dïsse lissine stoere boelhke åarjelsaemien #maahtoe<n><adj><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>byjresistie båata mij daelie lea jaavoelidh jis Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norge illesåvva.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge heaittiheapmi boahtá váikkuhit negatiivvalaččat lullisámegiela dillái guhkit áigái.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norgem illedh båata negativjelaakan åarjelsaemiengïelen tseahkan guhkiem dijpedh.
ON nállevealahanlávdegoddi (CERD) lea cealkán iežas konkluderejeaddji áicamiin Norgga birra, beaiváduvvon borgemánu 28.
ON:n maadtoejoekehtsgïetedimmiemoenehtse (*CERD) jïjtjemse jeahteme *konkluderejeaddji sierngieminie Nöörjen bïjre, mïetsken tjaalasovveme 28.
beaivvi 2015 vuorjašumi go raporttat čájehit ahte oahpahus sámegielas ii leat doarvái gáhttejuvvon ja ahte skuvllat eai álo ollašuhte geatnegasvuođa addit oahpahusa sámegielas go váilot oahpponeavvut, ruhtadeapmi ja oahpaheaddjit.
biejjien jaepien 2015 *vuorjašumi goh reektehtsh vuesiehtieh ahte ööhpehtimmie saemiengïelesne ij leah nuekies vaarjelovveme jïh ahte eah skuvlh iktesth #stillese<n><sg><acc> vedtedh ööhpehtimmiem saemiengïelesne tjïrrehth goh learoevierhtieh fååtesieh, beetnehdåarjoe jïh lohkehtæjjah.
(gč. čuoggá 27).
(*gč. tsiehkien 27).
Čállit: Lávdegoddi rávve ahte Norga nanne dan mihtto meari ahte sihkkarastit sámegielaid ovdáneami ja seailluheami, earenoamážit daid gielaid mat áitojuvvon, sihkkarastimiin ahte sámegieloahpahusgáibádusat ollášuvvojit ja sihkkarastit oahpponeavvuid ja olmmošlaš resurssaid skuvllaide (gč, čuoggá 28).
Tjaeledh: Moenehtse nihtetjæsta ahte Nöörje nænnoste dam *mihtto mieriem ahte saemiengïeli evtiedimmiem jïh vaarjelimmiem gorredidh, aave dejtie gïelide mah aajhtasovveme, gorredimmine ahte saemienööhpehtimmienkrïevenassh *ollášuvvojit jïh learoevierhtieh jïh garkeles vierhtieh gorredibie skuvlide (*gč, tsiehkien 28).
Lullisámegiella lea UNESCO duođalaččat áitojuvvon gielaid listtus.
Åarjelsaemiengïele UNESCO aalvere aajhtasovveme gïeli læstosne.
Raporta Sámi logut muitalit 8: 1/2015, muitala ahte ohppiid lohku geain lea lullisámegiella vuosttašgiellan ja nubbingiellan njiedjá.
Reektehts Saemien låhkoeh 8:m soptsestieh: 1 2015:n, soptseste ahte learohki låhkoe giej lea åarjelsaemiengïele voestesgïeline jïh mubpiengïeline luajhtede.
Lullisámi vuosttašgiellaohppiid lohku lea njiedjan 20 oahppis 15 oahppái diimmá rájes.
Åarjelsaemien voestesgïelelearohki låhkoe 20 learoehkisnie 15 learoehkasse luajhtadamme dæjmetje raejeste.
Go buohtastahttá ohppiidloguin geain lea davvisámegiella vuosttašgiellan, de lea dat lohku lassánan ovttain, 877:s 878 rádjái.
Goh learohkelåhkojne mohtede giej lea noerhtesaemiengïele voestesgïeline, dellie dïhte låhkoe aktine læssanamme, 877:sne 878:n raajan.
Lullisámi nubbingiellaohppiid lohku lea njiedjan 66 rájes 59 rádjái diimmá rájes.
Åarjelsaemien mubpiengïelelearohki låhkoe 66:n raejeste 59:n raajan luajhtadamme dæjmetje raejeste.
Davvisámi nubbingiellaohppiid lohku lea njiedjan 1070 rájes 1065 rádjái seamma áigodagas.
Noerhtesaemien mubpiengïelelearohki låhkoe 1070:n raejeste 1065:n raajan seamma boelhkesne luajhtadamme.
Sámegielohppiid logu njiedjan, earenoamážit lullisámi ohppiid lohku, fuolastuhttá Sámedikki.
Saemiengïelelearohki låhkoen luajhtadimmien, aave åarjelsaemien learohki låhkoe, *fuolastuhttá Saemiedigkiem.
Dilli mas lullisámi oahpahus lea dál, ja CERD vuordámušat geatnegahttet našunálastáhtaid bidjat johtui doaimmaid mat sihkkarastet sámegielaid ovdáneami, earenoamážit julevsámegiela ja lullisámegiela.
Tsiehkie mesnie åarjelsaemien ööhpehtimmie daelie, jïh *CERD vuartoeh nasjonaalestaath stillieh #<n> darjomh aelkiehtidh mah saemiengïeli evtiedimmiem gorredieh, aave julevsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem.
Lea duođalaš ahte Norga baicca evttoha doaimma mii mearkkaša ahte earenoamáš ja deaŧalaš oahpahusfálaldat lullisámegielas hedjona.
Itjmies ahte Nöörje buerebh darjomem uvtede mij nimhtie ahte sjïere jïh vihkeles ööhpehtimmiefaalenasse åarjelsaemiengïeleste vyösje.
Sámediggi gáibida ahte Stuoradiggi fuolaha lullisámegiela dárbbu buori eallindilálašvuođa ja bisuha ain Gaske-Nöörjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge doaimma.
Saemiedigkie kreava ahte Stoerredigkie åarjelsaemiengïelen daerpiesvoetem buerie jielemenuepiem sujhtie jïh annje tjöödtjestahta Bihkiejin-*Nöörjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norgen darjomem.
Sámedikki dievasčoahkkin - 051/15 Ášši meannudeapmi álggahuvvui 03.12.15 dii.
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe - 051:n/15:n aamhtesem gïetedidh 03.12.15 ts. aelkiehtovvi
19.25
19.25
Dievasčoahkkinjođihangotti árvalus: Čuovvovaš áirasat leat bealálaččat meannudit ášši 51/15 – Gaske-Nøørjen Samienskovle - gáibádus bisuhit oahpahusfálaldaga:
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen åssjele: Minngebe saadthalmetjh #bielie<n><adj><pl><nom> aamhtesem 51 #15<n><pl><nom> gïetedidh – Bihkiejin-*Nøørjen *Samienskovle - krïevenasse ööhpehtimmiefaalenassem tjöödtjestehtedh:
Jørn Are Gaski – dievasčoahkkimis · Nora Marie Bransfjell – dievasčoahkkimis
Jørn Are Gaski – dïevestjåanghkoste · Nora Marien Bransfjellen – dïevestjåanghkoste
Dievasčoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtsen åssjele aktenraeresne nænnoestovvi
Jienasteapmi 39 áirasis ledje 30 čoahkis.
Gïelevedteme 39 saadthalmetjistie lin #30<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
Sámediggeráđi mearrádusárvalus mearriduvvui 28 jienain 2 jiena vuostá
Saemiedigkieraerien nænnoestahkenåssjele 28 tjoejine 2:n tjoejen vuestie nænnoestovvi
Beavdegirjelasáhusat Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus
Buertiegærjalissieh Daennie aamhtesisnie idtji evtedh buertiegærjalissie
Sáhkavuorrolistu ja replihkat
Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka 1 Silje Karine Muotka, áššejođiheaddji 2 Aud Marthinsen 3 Vibeke Larsen 4 Kirsti Guvsám 5 Jovna Zakarias Dunfjell
Lahtestimmie Replihke 1 Silje Karinen Muotkam, aamhtesenjuhtiehtæjja 2:n Auden Marthinsenen 3:n Vibeken Larsenen 4:n Kirstijjen Guvsámen 5 Jovna *Zakarias Dunfjell
Čállit: Silje Karine Muotka, áššejođiheaddji
Tjaelijh: Silje Karinen Muotka, aamhtesenjuhtiehtæjja
DC - Mearrádus: Ráđđehus lea buktán ovtta evttohusa 2016 stáhtabušeahtas mii mielddisbuktá ahte Gaske-Nøørjen Samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge ruhtadeapmi loahpahuvvo.
Skuvla heaittihuvvo go 2015/2016 skuvlajahki nohká.
Skuvle illesåvva gosse jaepien 2015/2016:n skuvlejaepie *nohká.
Sámediggi ii leat ovttaoaivilis ráđđehusain dán evttohussii.
Ij saemiedigkie sïemes reerenassine daan uvtelassese leah.
Sámediggi ii leat leamaš konsultašuvnnain ovdal go mearrádus dahkkui, vaikko dát váikkuha negatiivvalaččat oahpahusfálaldahkii lullisámegielas ohppiide geain lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas.
Ij leah saemiedigkie orreme konsultasjovnine aarebi goh nænnoestahke dorji, jalhts daate negativjelaakan ööhpehtimmiefaalenassem åarjelsaemiengïeleste dijpie learoehkidie giej lea reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste åadtjodh.
Sámediggi garrasit moaitá eisseválddiid gieđahallama áššis, ja navdá dát rihkku Stáda geatnegasvuođa ráđđádallat Sámedikkiin áššin mat čuhcet njuolga sámi álbmogii.
Saemiedigkie garrelaakan åejvieladtji gïetedallemem aamhtesisnie laajhta, jïh daate miedtije staaten #stillese<n><sg><acc> veanhta Saemiedigkine rååresjadtedh aamhtesinie mah rïekte saemien åålmegasse gaajesjieh.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš sihkkarastit ahte buot sámi oahppit ožžot oahpahusfálaldaga sámegielas.
Saemiedigkien mïeleste vihkele gorredidh ahte gaajhke saemien learohkh ööhpehtimmiefaalenassem saemiengïeleste åadtjoeh.
Sivas go ruovttuskuvllain váilot oahpaheaddjit geain lea lullisámegielgelbbolašvuohta, de fertejit oažžut sámegieloahpahusa gáiddusoahpahemiin.
Sjïekesne goh gåetienskuvline lohkehtæjjah fååtesieh giej lea åarjelsaemiengïelemaahtaldahke, dellie tjoeverieh saemienööhpehtimmiem maajeööhpehtimmijste åadtjodh.
Odne ožžot 50 % ohppiin geain lea lullisámegiella oahpahusa gáiddusoahpahemiin.
Daenbiejjien #50<num><sg><nom> proseenth åadtjoeh learohki giej lea åarjelsaemiengïele ööhpehtimmien maajeööhpehtimmine.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt – Norge lea okta dain stuorimusain mat fállet gáiddusoahpahusa lullisámegielas.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten – Norge akte dejstie stoeremassijste mah maajeööhpehtimmiem åarjelsaemiengïelesne faelieh.
Oahppit eai leat fysalaččat dán skuvllas juohke beaivvi, muhto beali skuvlajagis leat skuvllas gáiddusoahpahusoahppit geat oassálastet giellačoagganemiin.
Eah learohkh leah fysihkeles daennie skuvlesne fïerhtenbiejjien, mohte bielien skuvlejaepesne leah skuvlesne maajeööhpehtimmienlearohkh gïeh gïeletjåanghkenimmine mealtan.
Muđui skuvlajagis ožžot sii oahpahusa lullisámegielas šearpma bokte ruovttuskuvllas.
Voen skuvlejaepeste dah ööhpehtimmiem åadtjoeh åarjelsaemiengïeleste skjeermine gåetienskuvleste.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge lea leamaš ja lea ain deaŧalaš aktevra sámi oahpahusa dáfus.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norge orreme jïh lea annje vihkeles aktööre saemienööhpehtimmiendïehre.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge dieđuid mielde leat skuvllas 23 oahppi vuođđoskuvlla dásis geat ožžot oahpahusa máttasámegielas ja 3 oahppi joatkkaskuvladásis.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norge daajroej mietie leah skuvlesne #23<num><sg><nom> learohkh maadthskuvlen daltesisnie gïeh ööhpehtimmiem åarjelsaemiengïeleste åadtjoeh jïh 3 learohkh jåarhkeskuvledaltesistie.
Dasa lassin leat sis 10 oahppi Ruoŧas geat ožžot oahpahusa lulli.
Sis leat maid 9 oahppi geat ožžot oahpahusa davvisámegielas norgga bealde ja 4 ruoŧa bealde.
Daj leah aaj 9 learohkh gïeh ööhpehtimmiem noerhtesaemiengïeleste åadtjoeh nöörjen bieleste jïh 4:n svïenske bieleste.
Skuvllas eai leat leamaš fásta oahppit 2011 rájes.
Skuvlesne eah leah orreme vihties learohkh 2011:n raejeste.
Fásta oahppit leat ollesáigge oahppit skuvllas.
Vihties learohkh dïevetïjjen learohkh skuvlesne.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge heaittiheapmi mearkkaša ahte sullii 50% lullisámi ohppiin masset iežaset lullisámi giellaoahpahusa, oahpahus man lea váttis fállat eará sajiin go váilot lullisámegielgelbbolašvuohta ja oahpaheaddjit dán áigge servodagas.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norgem illedh nimhtie ahte medtie 50 proseenth åarjelsaemieh learoehkinie jïjtjsh åarjelsaemien gïeleööhpehtimmiem dessieh, ööhpehtimmie maam geerve jeatjah sijjine faaledh goh åarjelsaemiengïelemaahtaldahke jïh lohkehtæjjah daennie tïjjen siebriedahkesne fååtesieh.
Dasa lassin boahtá stuora oassi lullisámi gelbbolašvuođabirrasis mii dál lea jávkat jus Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge heaittihuvvo.
Dïsse lissine stoere boelhke åarjelsaemien #maahtoe<n><adj><der_vuota><n><cmp_sggen><cmp>byjresistie båata mij daelie lea jaavoelidh jis Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norge illesåvva.
Gaske-Nøørjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge heaittiheapmi boahtá váikkuhit negatiivvalaččat lullisámegiela dillái guhkit áigái.
Bihkiejin-*Nøørjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norgem illedh båata negativjelaakan åarjelsaemiengïelen tseahkan guhkiem dijpedh.
ON nállevealahanlávdegoddi (CERD) lea cealkán iežas konkluderejeaddji áicamiin Norgga birra, beaiváduvvon borgemánu 28.
ON:n maadtoejoekehtsgïetedimmiemoenehtse (*CERD) jïjtjemse jeahteme *konkluderejeaddji sierngieminie Nöörjen bïjre, mïetsken tjaalasovveme 28.
beaivvi 2015 vuorjašumi go raporttat čájehit ahte oahpahus sámegielas ii leat doarvái gáhttejuvvon ja ahte skuvllat eai álo ollašuhte geatnegasvuođa addit oahpahusa sámegielas go váilot oahpponeavvut, ruhtadeapmi ja oahpaheaddjit.
biejjien jaepien 2015 *vuorjašumi goh reektehtsh vuesiehtieh ahte ööhpehtimmie saemiengïelesne ij leah nuekies vaarjelovveme jïh ahte eah skuvlh iktesth #stillese<n><sg><acc> vedtedh ööhpehtimmiem saemiengïelesne tjïrrehth goh learoevierhtieh fååtesieh, beetnehdåarjoe jïh lohkehtæjjah.
(gč. čuoggá 27).
(*gč. tsiehkien 27).
Lávdegoddi rávve ahte Norga nanne dan mihttomeari ahte sihkkarastit sámegielaid ovdáneami ja seailluheami, earenoamážit daid gielaid mat leat áitojuvvon, sihkkarastimiin ahte sámegieloahpahusgáibádusat ollášuvvojit ja sihkkarastit oahpponeavvuid ja olmmošlaš resurssaid skuvllaide (gč, čuoggá 28).
Moenehtse nihtetjæsta ahte Nöörje dam ulmiem nænnoste ahte saemiengïeli evtiedimmiem jïh vaarjelimmiem gorredidh, aave dejtie gïelide mah aajhtasovveme, gorredidh ahte saemienööhpehtimmienkrïevenassh *ollášuvvojit jïh learoevierhtieh jïh garkeles vierhtieh gorredibie skuvlide (*gč, tsiehkien 28).
Lullisámegiella lea UNESCO duođalaččat áitojuvvon gielaid listtus.
Åarjelsaemiengïele UNESCO aalvere aajhtasovveme gïeli læstosne.
Raporta Sámi logut muitalit 8 : 1/2015, muitala ahte ohppiid lohku geain lea lullisámegiella vuosttašgiellan ja nubbingiellan njiedjá.
Reektehts Saemien låhkoeh 8:m soptsestieh : 1 2015:n, soptseste ahte learohki låhkoe giej lea åarjelsaemiengïele voestesgïeline jïh mubpiengïeline luajhtede.
Lullisámi vuosttašgiellaohppiid lohku lea njiedjan 20 oahppis 15 oahppái diimmá rájes.
Åarjelsaemien voestesgïelelearohki låhkoe 20 learoehkisnie 15 learoehkasse luajhtadamme dæjmetje raejeste.
Go buohtastahttá ohppiidloguin geain lea davvisámegiella vuosttašgiellan, de lea dat lohku lassánan ovttain, 877:s 878 rádjái.
Goh learohkelåhkojne mohtede giej lea noerhtesaemiengïele voestesgïeline, dellie dïhte låhkoe aktine læssanamme, 877:sne 878:n raajan.
Lullisámi nubbingiellaohppiid lohku lea njiedjan 66 rájes 59 rádjái diimmá rájes.
Åarjelsaemien mubpiengïelelearohki låhkoe 66:n raejeste 59:n raajan luajhtadamme dæjmetje raejeste.
Davvisámi nubbingiellaohppiid lohku lea njiedjan 1070 rájes 1065 rádjái seamma áigodagas.
Noerhtesaemien mubpiengïelelearohki låhkoe 1070:n raejeste 1065:n raajan seamma boelhkesne luajhtadamme.
Sámegielohppiid logu njiedjan, earenoamážit lullisámi ohppiid lohku, fuolastuhttá Sámedikki.
Saemiengïelelearohki låhkoen luajhtadimmien, aave åarjelsaemien learohki låhkoe, *fuolastuhttá Saemiedigkiem.
Dilli mas lullisámi oahpahus lea dál, ja CERD vuordámušat geatnegahttet našunálastáhtaid bidjat johtui doaimmaid mat sihkkarastet sámegielaid ovdáneami, earenoamážit julevsámegiela ja lullisámegiela.
Tsiehkie mesnie åarjelsaemien ööhpehtimmie daelie, jïh *CERD vuartoeh nasjonaalestaath stillieh #<n> darjomh aelkiehtidh mah saemiengïeli evtiedimmiem gorredieh, aave julevsaemiengïelem jïh åarjelsaemiengïelem.
Lea duođalaš ahte Norga baicca evttoha doaimma mii mearkkaša ahte earenoamáš ja
Itjmies ahte Nöörje buerebh darjomem uvtede mij nimhtie ahte sjïere jïh
Čállit: deaŧalaš oahpahusfálaldat lullisámegielas hedjona.
Tjaeledh: vihkeles ööhpehtimmiefaalenasse åarjelsaemiengïeleste vyösje.
Sámediggi gáibida ahte Stuoradiggi fuolaha lullisámegiela dárbbu buori eallindilálašvuođa ja bisuha ain Gaske-Nöörjen samienskovle/ sameskolen i Midt –Norge doaimma.
Saemiedigkie kreava ahte Stoerredigkie åarjelsaemiengïelen daerpiesvoetem buerie jielemenuepiem sujhtie jïh annje tjöödtjestahta Bihkiejin-*Nöörjen *samienskovle/ *sameskolen i. Midten –Norgen darjomem.
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 03.12.15 dii. 19.35
Aamhtesem gïetedidh 03.12.15 ts. illesovvi 19.35
pseudo_tmx_data/SP-52-2015_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/SP-52-2015_sme2sma.tmx

Ášši 052/15
Aamhtese 052/15
Sámedikki dievasčoahkkin
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe
Ášši 004/15
Aamhtese 004/15
Sámedikki valgalávdegoddi
Saemiedigkien *valgalávdegoddi
Sámedikki fágalávdegottiid ovttastusa rievdadeapmi
Saemiedigkien faagenmoenehtsi gaskesen jorkestimmie
Áššenr. 15/2925
#Aamhtesenummere<n><attr> 15/2925
Meannudeamit
Gïetedimmieh
Politihkalaš dássi Beaivi Áššenr.
Politihkeles daltese Biejjie Aamhtesenummere
Válggalávdegoddi Sámedikki dievasčoahkkin 1. – 4.12.15 52/15
Veeljemenmoenehtse Saemiedigkien dïevestjåanghkoe 1. – 4.12.15 52:n/15
Mildosat
Lissiepaehperh
Áššečilgehus
Aamhtesentjïelkestimmie
Sámedikki fágalávdegottiid otná čoahkádus:
Saemiedigkien faagemoenehtsi daanbeajjetje *čoahkádus:
Ealáhus- ja kulturlávdegoddi Jođiheaddji Mariann Wollmann Magga, Bargiidbellodat Nubbinjođiheaddji Mathis Nilsen Eira, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Tor Gunnar Nystad, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Nora Marie Bransfjell, Norgga sámiid riikkasearvvi Lahttu Christina Henriksen, Norgga sámiid riikasearvi/Sámeálbmot bellodat Lahttu Marit Kirsten A. Gaup, Bargiidbellodat Lahttu Per Mathis Oskal, Bargiidbellodat Lahttu Inger Eline Eriksen, Árja Lahttu Kjetil Romsdal, Nordkalottfolket Lahttu Arthur Tørfoss, Ovddádusbellodat Lahttu Per Andersen Bæhr, Johttisápmelaččaid listtu Lahttu Marie Therese Aslaksen, Sámit lulde Lahttu Isak Mathis Hætta, Dáloniid listtu
Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtse Juhtiehtæjja Mariann Wollmann Magga, Bargijekrirrie Mubpieåvtehke Mathis Nilsen Eiran, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Tor Gunnaren Nystad, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Nora Marien Bransfjellen, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrien lïhtsege Christinan Henriksenen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie/Saemienåålmege krirrie Lïhtsege Marit Kirsten a. Gaup, Bargijekrirrie Lïhtsege Per Mathisen Oskal, Bargijekrirrie Lïhtsege Inger Elinen Eriksenen, Árjan lïhtsege Kjetilen Romsdalen, Nordkalottfolketen lïhtsege Arthuren Tørfoss, #Ovddádusbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Peren Andersen Bæhren, Juhtijesaemiej læstoen lïhtsege Marie Theresen Aslaksen, Saemieh åarjene Lïhtsege Isak Mathisen Hættan, Spidtjeburriej læstoem
Čállit:
Tjaeledh:
Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi Jođiheaddji Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gielh Nubbinjođiheaddji Viktor Inge Paulsen, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Sandra Márjá West, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Nanna Thomassen, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Inger Elin Kristina Utsi, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Johan Vasara, Bargiidbellodat Lahttu John Kappfjell, Bargiidbellodat Lahttu Lisa-Katrine Mo, Bargiidbellodat Lahttu Jørn Are Gaski, Bargiidbellodat Lahttu Kjellrun Wilhelmsen, Nordkalottfolket Lahttu Lars Oddmund Sandvik, Árja Lahttu Hartvik Hansen, Árja Lahttu Lars Filip Paulsen, Olgešbellodat
Byjjenimmie-, hokse- jïh studijemoenehtse Juhtiehtæjja Ellinor Maritan Jåman, #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gielh Mubpieåvtehke Viktor Inen Paulsenen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Sandra Márjá Westen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Nannan Thomassenen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Inger Elin Kristinan Utsijjen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Johanen Vasara, Bargijekrirrie Lïhtsege Johnen Kappfjellem, Bargijekrirrie Lïhtsege Lis-Katrine Guktie, Bargijekrirrie Lïhtsege Jørn Aren Gaskijjem, Bargijekrirrie Lïhtsege Kjellrunen Wilhelmsenen, Nordkalottfolketen lïhtsege Lars Oddmunden Sandviken, Árjan lïhtsege Hartvik Hansenen, Árjan lïhtsege Lars Filipen Paulsen, #Olgešbellodat<np><sg><nom>
Plána- ja finánsalávdegoddi Jođiheaddji Kirsti Guvsám, Norgga sámiid riikasearvi Nubbinjođiheaddji Ronny Wilhelmsen, Bargiidbellodat Lahttu Anita P. Ravna, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Laila Nystad, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Piera Heaika Muotka, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Niillas Beaska, Norgga sámiid riikasearvi/Sámii álbmotbellodat Lahttu Vibeke Larsen, Bargiidbellodat Lahttu Knut Store, Bargiidbellodat Lahttu Laila Susanne Vars, Árja Lahttu Toril Bakken Kåven, Nordkalottfolket Lahttu Aud Marthinsen, Ovddádusbellodat Lahttu Ellen Kristine Saba, Olgešbellodat Lahttu Jovna Zakarias Dunfjell, Åarjel/Saemiej Giehl
Soejkesje- jïh finansemoenehtse Juhtiehtæjja Kirstijjen Guvsámen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Mubpieåvtehke Ronnyn Wilhelmsen, Bargijekrirrie Lïhtsege Anita p. Ravnen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Lailan Nystad, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Piera #Heaika<np><ant><m><sg><nom> Muotkan, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Niillasen muadta, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie/*Sámii åålmegenkrirrie Lïhtsege Vibeken Larsen, Bargijekrirrie Lïhtsege Knuten Store, Bargijekrirrie Lïhtsege Laila Susannen Vars, Árjan lïhtsege Torilen Bakken Kåven, Nordkalottfolketen lïhtsege Auden Marthinsen, #Ovddádusbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Ellen Kristinen Saba, #Olgešbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Jovna *Zakarias Dunfjell, #Åarjel<np><attr>/*Saemiej *Giehl
Válgalávdegotti árvalus:
Veeljememoenehtsen åssjele:
Válgalávdegotti evttoha čuovvovaš rievadusaid Sámedikki fágalávdegottiin:
Veeljememoenehtsem uvtede minngebe *rievadusaid Saemiedigkien faagenmoenehtsinie:
Norgga sámiid riikasearvi: Beaska Niillas lea otne Plána- ja finánsalávdegottis ja sirdá Bajásšaddan, fuolahus- ja oahppolávdegoddái (BFOL).
Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie: Muadta Niillas daenbiejjien Soejkesje- jïh finansemoenehtsisnie jïh serteste Byjjesovveme, hokse- jïh studijemoenehtsasse (BFOL).
Son evttohuvvo maid ođđa nubbinjođiheaddjin lávdegottis.
Dïhte aaj uvtedåvva orre mubpieåvtehkine moenehtsisnie.
Viktor Inge Paulsen lea otne Bajásšaddan, fuolahus- ja oahppolávdegoddái ja sirdá Plána- ja finánsalávdegoddái.
Viktor Inen Paulsen daenbiejjien Byjjesovveme, hokse- jïh studijemoenehtsasse jïh soejkesje- jïh finansemoenehtsasse Serteste.
Bargiidbellodat: Marit Kirsten Anti Gaup lea otne Ealáhus- ja kulturlávdegottis ja sirdá Plána- ja finánsalávdegoddái.
Bargijekrirrie: Marit Kirstenen Anti Gaup daenbiejjien Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtsisnie jïh soejkesje- jïh finansemoenehtsasse Serteste.
Vibeke Larsen lea otne Plána- ja finánsalávdegottis ja sirdá Bajásšaddan, fuolahus- ja oahppolávdegoddái.
Vibeken Larsen daenbiejjien Soejkesje- jïh finansemoenehtsisnie jïh serteste Byjjesovveme, hokse- jïh studijemoenehtsasse.
Lisa-Kathrine Mo lea otne Bajásšaddan, fuolahus- ja oahppolávdegottis ja sirdá Ealáhus- ja kulturlávdegoddái.
Lisa-Kathrine Guktie daenbiejjien Byjjesovveme, hokse- jïh studijemoenehtsisnie jïh jieliemasse- jïh kultuvremoenehtsasse Serteste.
Sámedikki fágalávdegottiid ođđa čoahkádus:
Saemiedigkien faagemoenehtsi orre *čoahkádus:
Ealáhus- ja kulturlávdegoddi: Jođiheaddji Mariann Wollmann Magga, Bargiidbellodat Nubbinjođiheaddji Mathis Nilsen Eira, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Tor Gunnar Nystad, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Nora Marie Bransfjell, Norgga sámiid riikkasearvi
Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtse: Juhtiehtæjja Mariann Wollmann Magga, Bargijekrirrie Mubpieåvtehke Mathis Nilsen Eiran, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Tor Gunnaren Nystad, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Nora Marien Bransfjell, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie
Čállit:
Tjaeledh:
Lahttu Christina Henriksen, Norgga sámiid riikasearvi/Sámeálbmot bellodat Lahttu Lisa-Kathrine Mo, Bargiidbellodat Lahttu Per Mathis Oskal, Bargiidbellodat Lahttu Inger Eline Eriksen, Árja Lahttu Kjetil Romsdal, Nordkalottfolket Lahttu Arthur Tørfoss, Ovddádusbellodat Lahttu Per Andersen Bæhr, Johttisápmelaččaid listtu Lahttu Marie Therese Aslaksen, Sámit lulde Lahttu Isak Mathis Hætta, Dáloniid listtu
Lïhtsege Christinan Henriksenen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie/Saemienåålmege krirrie Lïhtsege Lis-Kathrine Guktie, Bargijekrirrie Lïhtsege Per Mathisen Oskal, Bargijekrirrie Lïhtsege Inger Elinen Eriksenen, Árjan lïhtsege Kjetilen Romsdalen, Nordkalottfolketen lïhtsege Arthuren Tørfoss, #Ovddádusbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Peren Andersen Bæhren, Juhtijesaemiej læstoen lïhtsege Marie Theresen Aslaksen, Saemieh åarjene Lïhtsege Isak Mathisen Hættan, Spidtjeburriej læstoem
Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi Jođiheaddji Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gielh Nubbinjođiheaddji Beaska Niillas, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Sandra Márjá West, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Nanna Thomassen, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Inger Elin Kristina Utsi, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Johan Vasara, Bargiidbellodat Lahttu John Kappfjell, Bargiidbellodat Lahttu Vibeke Larsen, Bargiidbellodat Lahttu Jørn Are Gaski, Bargiidbellodat Lahttu Kjellrun Wilhelmsen, Nordkalottfolket Lahttu Lars Oddmund Sandvik, Árja Lahttu Hartvik Hansen, Árja Lahttu Lars Filip Paulsen, Olgešbellodat
Byjjenimmie-, hokse- jïh studijemoenehtse Juhtiehtæjja Ellinor Maritan Jåman, #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gielh Mubpieåvtehken muadta Niillasen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Sandra Márjá Westen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Nannan Thomassenen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Inger Elin Kristinan Utsijjen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Johanen Vasara, Bargijekrirrie Lïhtsege Johnen Kappfjellem, Bargijekrirrie Lïhtsege Vibeken Larsen, Bargijekrirrie Lïhtsege Jørn Aren Gaskijjem, Bargijekrirrie Lïhtsege Kjellrunen Wilhelmsenen, Nordkalottfolketen lïhtsege Lars Oddmunden Sandviken, Árjan lïhtsege Hartvik Hansenen, Árjan lïhtsege Lars Filipen Paulsen, #Olgešbellodat<np><sg><nom>
Plána- ja finánsalávdegoddi Jođiheaddji Kirsti Guvsám, Norgga sámiid riikasearvi Nubbinjođiheaddji Ronny Wilhelmsen, Bargiidbellodat Lahttu Anita P. Ravna, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Laila Nystad, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Piera Heaika Muotka, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Viktor Inge Paulsen, Norgga sámiid riikasearvi/Sámii álbmotbellodat Lahttu Marit Kirsten A. Gaup, Bargiidbellodat Lahttu Knut Store, Bargiidbellodat Lahttu Laila Susanne Vars, Árja Lahttu Toril Bakken Kåven, Nordkalottfolket Lahttu Aud Marthinsen, Ovddádusbellodat Lahttu Ellen Kristine Saba, Olgešbellodat Lahttu Jovna Zakarias Dunfjell, Åarjel/Saemiej Giehl
Soejkesje- jïh finansemoenehtse Juhtiehtæjja Kirstijjen Guvsámen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Mubpieåvtehke Ronnyn Wilhelmsen, Bargijekrirrie Lïhtsege Anita p. Ravnen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Lailan Nystad, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Piera #Heaika<np><ant><m><sg><nom> Muotkan, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Viktor Inen Paulsenen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie/*Sámii åålmegenkrirrie Lïhtsege Marit Kirsten a. Gaup, Bargijekrirrie Lïhtsege Knuten Storem, Bargijekrirrie Lïhtsege Laila Susannen Varsen, Árjan lïhtsege Torilen Bakken Kåvenen, Nordkalottfolketen lïhtsege Auden Marthinsen, #Ovddádusbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Ellen Kristinen Sabam, #Olgešbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Jovna *Zakarias Dunfjell, #Åarjel<np><attr>/*Saemiej *Giehl
Sámedikki dievasčoahkkin - 052/15 Ášši meannudeapmi álggahuvvui 04.12.15 dii. 11.45
Saemiedigkien dïevestjåanghkoe - 052:n/15:n aamhtesem gïetedidh 04.12.15 ts. aelkiehtovvi 11.45
Jienasteapmi
Gïelevedteme
39 áirasis ledje 28 čoahkis.
39 saadthalmetjistie lin #28<num><sg><nom> tjåengkesne.
Jienasteapmi dahkkojuvvui čuovvovaš vuogi mielde:
Gïelevedteme minngebe vuekien mietie dorjesovvi:
· Válgalávdegotti evttohus mearriduvvui ovttajienalaččat
· Veeljememoenehtsen uvtelasse aktenraeresne nænnoestovvi
Beavdegirjelasáhusat
Buertiegærjalissieh
Dán áššis ii ovddiduvvon beavdegirjelasáhus
Sáhkavuorrolistu ja replihkat
Lahtestimmielæstoe jïh replihkh
Sáhkavuorru Replihkka
Lahtestimmie Replihke
Čállit: 1 Mathis Nilsen Eira, áššejođiheaddji
Tjaeledh: 1 Mathis Nilsen Eira, aamhtesenjuhtiehtæjja
DC - Mearrádus:
D-C/DC - Nænnoestahke:
Sámediggi mearrida čuovvovaš rievdadusaid Sámedikki fágalávdegottiid čoahkkádusas:
Saemiedigkie minngebe jorkestimmieh Saemiedigkien faagemoenehtsi nænnoste *čoahkkádusas:
Norgga sámiid riikasearvi: Beaska Niillas lea otne Plána- ja finánsalávdegottis ja sirdá Bajásšaddan, fuolahus- ja oahppolávdegoddái (BFOL).
Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie: Muadta Niillas daenbiejjien Soejkesje- jïh finansemoenehtsisnie jïh serteste Byjjesovveme, hokse- jïh studijemoenehtsasse (BFOL).
Son evttohuvvo maid ođđa nubbinjođiheaddjin lávdegottis.
Dïhte aaj uvtedåvva orre mubpieåvtehkine moenehtsisnie.
Viktor Inge Paulsen lea otne Bajásšaddan, fuolahus- ja oahppolávdegoddái ja sirdá Plána- ja finánsalávdegoddái.
Viktor Inen Paulsen daenbiejjien Byjjesovveme, hokse- jïh studijemoenehtsasse jïh soejkesje- jïh finansemoenehtsasse Serteste.
Bargiidbellodat: Marit Kirsten Anti Gaup lea otne Ealáhus- ja kulturlávdegottis ja sirdá Plána- ja finánsalávdegoddái.
Bargijekrirrie: Marit Kirstenen Anti Gaup daenbiejjien Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtsisnie jïh soejkesje- jïh finansemoenehtsasse Serteste.
Vibeke Larsen lea otne Plána- ja finánsalávdegottis ja sirdá Bajásšaddan, fuolahus- ja oahppolávdegoddái.
Vibeken Larsen daenbiejjien Soejkesje- jïh finansemoenehtsisnie jïh serteste Byjjesovveme, hokse- jïh studijemoenehtsasse.
Lisa-Kathrine Mo lea otne Bajásšaddan, fuolahus- ja oahppolávdegottis ja sirdá Ealáhus- ja kulturlávdegoddái.
Lisa-Kathrine Guktie daenbiejjien Byjjesovveme, hokse-jïhstudijemoenehtsisnie jïh jieliemasse- jïh kultuvremoenehtsasse Serteste.
Sámedikki fágalávdegottiid ođđa čoahkádus:
Saemiedigkien faagemoenehtsi orre *čoahkádus:
Ealáhus- ja kulturlávdegoddi: Jođiheaddji Mariann Wollmann Magga, Bargiidbellodat Nubbinjođiheaddji Mathis Nilsen Eira, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Tor Gunnar Nystad, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Nora Marie Bransfjell, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Christina Henriksen, Norgga Sámiid Riikasearvi/Sámeálbmotbellodat Lahttu Lisa-Kathrine Mo, Bargiidbellodat Lahttu Per Mathis Oskal, Bargiidbellodat Lahttu Inger Eline Eriksen, Árja Lahttu Kjetil Romsdal, Nordkalottfolket Lahttu Arthur Tørfoss, Ovddádusbellodat Lahttu Per Andersen Bæhr, Johttisápmelaččaid listtu Lahttu Marie Therese Aslaksen, Sámit lulde Lahttu Isak Mathis Hætta, Dáloniid listtu
Jieliemasse- jïh kultuvremoenehtse: Juhtiehtæjja Mariann Wollmann Magga, Bargijekrirrie Mubpieåvtehke Mathis Nilsen Eiram, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Tor Gunnaren Nystadem, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Nora Marien Bransfjell, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Christinan Henriksen, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie/Saemienåålmegenkrirrie Lïhtsege Lis-Kathrine Guktie, Bargijekrirrie Lïhtsege Per Mathisen Oskal, Bargijekrirrie Lïhtsege Inger Elinen Eriksenen, Árjan lïhtsege Kjetilen Romsdalen, Nordkalottfolketen lïhtsege Arthuren Tørfoss, #Ovddádusbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Peren Andersen Bæhren, Juhtijesaemiej læstoen lïhtsege Marie Theresen Aslaksen, Saemieh åarjene Lïhtsege Isak Mathisen Hættan, Spidtjeburriej læstoem
Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi Jođiheaddji Ellinor Marita Jåma, Åarjel-Saemiej Gielh Nubbinjođiheaddji Beaska Niillas, Norgga sámiid riikasearvi Lahttu Sandra Márjá West, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Nanna Thomassen, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Inger Elin Kristina Utsi, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Johan Vasara, Bargiidbellodat Lahttu John Kappfjell, Bargiidbellodat Lahttu Vibeke Larsen, Bargiidbellodat Lahttu Jørn Are Gaski, Bargiidbellodat Lahttu Kjellrun Wilhelmsen, Nordkalottfolket Lahttu Lars Oddmund Sandvik, Árja Lahttu Hartvik Hansen, Árja Lahttu Lars Filip Paulsen, Olgešbellodat
Byjjenimmie-, hokse- jïh studijemoenehtse Juhtiehtæjja Ellinor Maritan Jåman, #Åarjel<np><attr>-*Saemiej *Gielh Mubpieåvtehken muadta Niillasen, Nöörjen saemiej rïjhkesiebrie Lïhtsege Sandra Márjá West, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Nannan Thomassen, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Inger Elin Kristinan Utsi, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Johanen Vasara, Bargijekrirrie Lïhtsege Johnen Kappfjellem, Bargijekrirrie Lïhtsege Vibeken Larsen, Bargijekrirrie Lïhtsege Jørn Aren Gaskijjem, Bargijekrirrie Lïhtsege Kjellrunen Wilhelmsenen, Nordkalottfolketen lïhtsege Lars Oddmunden Sandviken, Árjan lïhtsege Hartvik Hansenen, Árjan lïhtsege Lars Filipen Paulsen, #Olgešbellodat<np><sg><nom>
Plána- ja finánsalávdegoddi Jođiheaddji Kirsti Guvsám, Norgga Sámiid Riikasearvi Nubbinjođiheaddji Ronny Wilhelmsen, Bargiidbellodat Lahttu Anita P. Ravna, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Laila Nystad, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Piera Heaika Muotka, Norgga Sámiid Riikasearvi
Soejkesje- jïh finansemoenehtse Juhtiehtæjja Kirstijjen Guvsám, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Mubpieåvtehke Ronnyn Wilhelmsen, Bargijekrirrie Lïhtsege Anita p. Ravnem, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Lailan Nystadem, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Piera #Heaika<np><ant><m><sg><nom> Muotka, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie
Čállit:
Tjaeledh:
Lahttu Viktor Inge Paulsen, Norgga Sámiid Riikasearvi Lahttu Marit Kirsten A. Gaup, Bargiidbellodat Lahttu Knut Store, Bargiidbellodat Lahttu Laila Susanne Vars, Árja Lahttu Toril Bakken Kåven, Nordkalottfolket Lahttu Aud Marthinsen, Ovddádusbellodat Lahttu Ellen Kristine Saba, Olgešbellodat Lahttu Jovna Zakarias Dunfjell, Åarjel/Saemiej Giehl
Lïhtsege Viktor Inen Paulsen, Nöörjen Saemiej Rihjkesiebrie Lïhtsege Marit Kirsten a. Gaup, Bargijekrirrie Lïhtsege Knuten Storem, Bargijekrirrie Lïhtsege Laila Susannen Varsen, Árjan lïhtsege Torilen Bakken Kåvenen, Nordkalottfolketen lïhtsege Auden Marthinsen, #Ovddádusbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Ellen Kristinen Sabam, #Olgešbellodat<np><sg><nom> Lïhtsege Jovna *Zakarias Dunfjell, #Åarjel<np><attr>/*Saemiej *Giehl
Ášši meannudeapmi loahpahuvvui 04.12.15 dii. 11.50.
Aamhtesem gïetedidh 04.12.15 ts. illesovvi 11.50.
Čállit: Vuollaičállit lea lohkan čoahkkingirjji, ja gávnnahan ahte čoahkkingirjái fievrriduvvon mearrádusat leat nu movt Sámediggi mearridii.
Tjaeledh: *Vuollaičállit buertiegærjam jeahteme, jïh guajhtsedem ahte buertiegærjese foeresjovveme nænnoestahkh dan guktie Saemiedigkie nænnoesti.
Kárášjohka, 01.12.2015 - 04.12.2015
Karasjohke, 01.12.2015 - 04.12.2015
Dievasčoahkkinjođihangoddi
Dïevestjåanghkoenjuhtiehtimmiemoenehtse
Jørn Are Gaski Anita Persdatter Ravna Jođiheaddji nubbinjođiheaddji
Jørn Aren Gaski Anitan Persdatter Ravnen juhtiehtæjja mubpieåvtehke
Mathis Nilsen Eira Aud Marthinsen
Mathis Nilsen Eira Aud Marthinsen
Marie Therese Nordsletta Aslaksen
Marie Therese Nordsletta Aslaksen
Čállit:
Tjaeledh:
tmx_data/boazodoaluhahkan_sme2sma.tmx

File: tmx_data/boazodoaluhahkan_sme2sma.tmx

PRM: Doarju boazodoalu árvoháhkama
PRM: Båatsoen aarvoeskaepiedimmiem dåårje
Sámediggeráđđi juolluda 218 000 ru Nils-Johan Kappfjellii Laakesvuomie tjielte njuovvanjorri reaidduid háhkamii.
Saemiedigkieraerie 218 000 kr. Nils-Johanem Kappfjellese laevehte *Laakesvuomie *tjielte leekedimsjårrijen dïrregi skååffemasse.
Boazoeaiggát Nils-Johan Kappfjell áigu háhkat ođđa njuovvanjorri mii galgá váldot atnui borgemánu njuovvanáigodagas.
Båatsoesaemie Nils-Johanen Kappfjell edtja orre leekedimsjårrijem skååffedh mij edtja åtnose mïetsken leekedimmieboelhkesne vååltedh.
Kappfjell čállá ohcamis ahte jorri duppalastá su dietnasa.
Kappfjell ohtsemisnie tjaala ahte jårrijen *duppalastá dan dïenestem.
Sus leat maid čieža eará boazoeaiggádat geain lea beroštupmi geavahit njuovvanjorri.
Dan leah aaj tjïjhtje jeatjah båatsoesaemieh giej lea ïedtje leekedimsjårrijem utnedh.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka dadjá ahte háhkan nannešii Nils-Johan Kappfjell fitnodaga, muhto sáhttá maiddá veahkehit guovllu eará boazoeaiggádiid buoridit dietnasa.
Saemiedigkieraerie Silje Karinen Muotka jeahta ahte skååffeme Nils-Johan Kappfjellen sïeltem nænnoste, mohte maahta aaj viehkiehtidh dajven jeatjah båatsoesaemieh dïenestem bueriedidh.
-Dákkár áŋgiruššan lea máŋgga dáfus buorre, sihke elliidčálggu dáfus, ekonomalaččat ja olbmuide.
-Dagkeres eadtjaldovveme lea gellien dïehre buerie, dovne jielijimurrien dïehre, ekonomeleslaakan jïh almetjidie.
Sáhttá leat mielde nannemin boazodoalu ceavzima rašes guovllus ja vuolggahit eanet bargosajiid, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Maahta mealtan årrodh båatsoem bearkadimmien hiejjehts dajvesne nænnoestidh jïh jeenjebh barkoesijjieh seedtedh, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotkam jeahta.
Eanet árvoháhkan
Jeenjebe aarvoeskaepiedimmie
Boazodoallu lea deaŧalaš ja guhkilmas barggaheaddji ja árvoháhkki sámi servodagas.
Båatsoe vihkele jïh *guhkilmas fassehtæjja jïh aarvoeskååffije saemien siebriedahkesne.
Sámediggi háliida váikkuhit ealáhusovddideapmái ja eanet árvoháhkamii ealáhusas.
Saemiedigkie sæjhta dijpedh guktie jieliemasse evtiedåvva jïh jeenjebe aarvoeskaepiedimmiem jieliemassesne.
Sámediggeráđđi Silje Karine Muotka dadjá ahte ráđđi juolluda 151 000 ru álggahandoarjjan boazoeaiggádii Jon Mikkel Eirai Guovdageainnu suohkanis.
Saemiedigkieraerie Silje Karinen Muotka jeahta ahte raerie laevehte 151 000 kr. aelkiehtimmiedåarjojne båatsoesaaman Jon Mikkel Eirese Goevtegeajnoen tjïeltesne.
Eira háliida álggahit ollislaš idjadan-, borramuš ja vásáhusfálaldaga bearraša dálveguohtunguovllus gaskal Kárášjoga ja Leavnnja.
Eira sæjhta aelkiehtidh ellies jïjjedimmie-, beapmoe jïh vaesehtsenfaalenassem fuelhkien daelviegåatomedajvesne Karasjohken jïh Lakselven gaskesne.
Guossit galget galledit ealu, vuodjit herggiiguin ja vásihit buori historjjá ja juoigama.
Guessieh edtjieh stuhtjem goevlelidh, vuejedh *herggiiguin jïh buerie vaajesem jïh joejkemem dååjrehtalledh.
Guhkit áiggi vuollái lea leamaš áigumuš álggahit idjadansajiid 20 olbmui.
Guhkiem orreme aajkoe jïjjegåårtesh aelkiehtidh 20 almetjasse.
- Lea gelddolaš go nuorra boazosápmelaččat háliidit ovddidit iežaset buriid mátkebuktagiid, mat sáhttet leat mielde buoridit ealáhusa dietnasa.
- Gieltege goh noere båatsoesaemieh sijhtieh evtiedidh jïjtjsh buerie fealadimmiendorjesidie, mah maehtieh mealtan jieliemassen dïenestem bueriedidh.
Mátkkálaččat Norggas jearahit dákkár vásáhusaid, ja maiddái dat mátkelágideaddjit geain leat mátkkit Davvi-Norgii.
Fealadæjjah Nöörjeste dagkeres vaesehtsidie gihtjehtieh, jïh aaj dah fealadimmienöörnijh giej leah fealadimmieh Noerhte-Nöörjese.
Sámediggi sávvá buresboahtima dakkár buktagiidda maid vuođđun lea eaktivuohta ja jáhkehahttivuohta, dadjá sámediggeráđđi Silje Karine Muotka.
Saemiedigkie vaajtele *buresboahtima dagkeres dorjesidie mejtie våaroeminie lea *eaktivuohta jïh *jáhkehahttivuohta, saemiedigkieraerie Silje Karine Muotkam jeahta.
pseudo_tmx_data/cahceravgga_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/cahceravgga_sme2sma.tmx

Áilu čuoččui guovdu láhtti, šluvggašii guhkes, čáhppes vuovttaidis nugo heavy-rock lávlut lávejitge.
Áilu tjåadtjoeji guelpien gaskoeh, *šluvggašii guhkies, tjeehpes voepti goh *heavy-*rock laavlojh provhkoeh.
Son doalai Pariissas oston Eiffel-toartnaža mikrofovdnan ja lávllui ”Ella” čoddat vehkui.
Dïhte Parisesne ååsteme Eiffel-tåarnetjem mikrofovnine steeri jïh laavloeji ”Ella” tjovvem *vehkui.
– Ella, gii dovdá du geainnuid, vaikko mun lean vázzán daid, mun lean láhppon...
– Ella, gie dov geajnoeh dabta, jalhts manne vaadtseme dejtie, manne tjaajanamme...
Kai Somby ja Intrique-joavkku musihkka lei su mielas máilmmi buoremus musihkka.
Kajjen Somby jïh Intrigue-dåehkien musihke lij sov mïeleste eatnemen bööremes musihke.
Dan son lávii guldalit iđđedis gitta eahkedii, álo go ii lean skuvllas.
Dam dïhte provhki aeriedistie öövre iehkiedasse goltelidh, iktesth gosse idtji skuvlesne leah.
Lei skábma.
Lij jemhkelds tïjje.
Beaivečuovga illá nagodii oppa lihkkatge.
Biejjietjoevke jallan gaegniedi abpe tjuedtjielidh.
Dat gávastalai ja mahkalušai guhká ovdalgo vejii bálkestit moadde rukses suotnjara duoddara muođuide.
Dïhte gaavesti jïh *mahkalušai guhkiem aarebi åajsoeji #naan<prn><ind><sg><acc> hajkedh rööpses *suotnjara guevtelh ååredæjjese.
Áilu lei eahkedis joavdan áhku báikái Leaibejávrái.
Áilu lij iehkeden aahkan sæjjan Leaibejávran hïnneme.
Dalle go soai etniin maŋimuš finaiga, muorain ledje ain riebana málen ruškelasttat.
Dellie goh dah guaktah tjidtjine #minngebe<adj><sg><nom> mïnnigan, moerine lin annje riepiem muerkiestamme *ruškelasttat.
Soai leigga vuodján máŋga čuohte kilomehtera seavdnjada čađa, seavdnjadis seavdnjadii.
Dah guaktah ligan voejeme gellie#tjuetie<num><attr>kilomeeterh sjuevnjeden tjïrrh, sjuevnjeds sjuevnjiedasse.
Áillu jurdagat joreštedje čavččas ja dálážis.
Áilun åssjalommesh *joreštedje tjaktjesne jïh #daaletje<adj><sg><ela>.
Orui amas, ahte son ii diehtán makkár máilbmi dál lei stobu olggobealde.
Vååjni ammes, ahte idtji dïhte daejrieh magkeres eatneme daelie lij ståapoen ålkolen.
Jogoson jávri lei jikŋon, man oluson lei muohta.
*Jogoson jaevrie lij *jikŋon, man jïjnje lij lopme.
– Áhkku, jogo jávrri alde sáhttá luistet?
– Aahka, *jogo jaevrien nelhtie maahta #sjeejsadidh<vblex><tv><inf>?
– Ii leatban jávri vel jikŋon.
– Ij leah jaevrie annje *jikŋon.
Gal don iđđes oainnát, mo gátti lea galbmigoahtán.
Gujht datne aereden vuajnah, guktie gaedtien lea *galbmigoahtán.
Iđit njágai Leaibejávráige ja rávkkai Áillu.
#Jijhtedh<vblex><iv><der_h><vblex><tv><imp><p2><sg> *njágai Leaibejávran jïh *rávkkai Áilum.
Son morihii, gávastalai guhket ja de njuikii fáhkka go fuobmái gos son lei.
Dïhte fahkaji, gaavesti guhkedh jïh dellie faahketji laegkiesti gosse aajhtsi gusnie dïhte lij.
Son lenddii guovlat lássaráigge olggos.
Dïhte *lenddii klaasen olkese goevlijibie.
Lei jo čuvggodišgoahtán.
Lij *jo #ååbredidh<vblex><iv><der_inchl><vblex><prfprc>.
Čakčabárut gerre gáddái.
Tjaktjebaaroeh *gerre gaadtan.
Galbma štuhča ja šávva bahkkii stohposeinniid čađa beljiide.
Gaelhvies *štuhča jïh *šávva *bahkkii ståapoevïedtji tjïrrh bealjetjidie.
Guolggat ceagganedje, go son áiccai jiekŋastáluid dievva jávregátti.
Goelkh *ceagganedje, gosse dïhte sierngieji jïengejeahnaj *dievva jaevriegaedtiem.
Gáttimus stáluid oaivvis steažžái muohtagahpir.
Gaedtiegommes jeahnaj åejjesne *steažžái lopmetjohpe.
Muhtimat ledje gahperahttá, go bárut ledje jávistan daid jávrái.
Muvhth lin *gahperahttá, gosse baaroeh lin *jávistan daj jaavran.
– Eadni, vuolgu olggos!
– Tjidtjie, #vuelkedh<vblex><iv><imp><p1><du> olkese!
– Dál jo? Eango moai sáhte vuolgit easkka dan maŋŋá go letne boradan?
– Daelie *jo? Ean månnoeh maehtieh ieskien dan mænngan vuelkedh goh byöpmedamme?
– Ii go dál!
– Ij gosse daelie!
– Na viegadastte jávregáttis ja de boađát borrat.
– *Na *viegadastte jaevriegaedtesne jïh dellie båatah byöpmedidh.
– In mun okto...
– Im manne oktegh...
– Manne?
– Mïnnin?
– Danne...
– Dannasinie...
– Balatgo?
– Bïllh?
– I-in, muhto doppe leat stálut.
– I:ine, mohte debpene leah jeahnah.
– Mat stáluid?
– Mah jeahnah?
– Geahča ieš!
– Gïehtjedh jïjtje!
– Eai doppe gal oidno matge stáluid!
– Eah debpene gujht vååjnh *matge jeahnaj!
– De leat, die áibbas gáttis.
– Dellie libie, dagkoe aejvie gaedtesne.
– Meinnetgo dieid jikŋon geđggiid ja bovnnaid?
– Jeahtah duejtie *jikŋon gierkieh jïh belnieh?
– Ii go albma stáluid.
– Ij #<pcle> eensi jeahnaj.
– Buoremus ahte moai boradetne vuos ja de manne ovttas jávregáddái dutkat daid stáluid.
tmx_data/cuolmmat_sme2sma.tmx

File: tmx_data/cuolmmat_sme2sma.tmx

Sámediggi váldá dán duođas.
Saemiedigkie daam #saetnies<adj><sg><ela> vaalta.
Muhto lei duođas ovddasmannibargu.
Mohte lij #saetnies<adj><sg><ine> njuenehksbarkoe.
Dieđáhusas lea guhkesáigásaš perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit dieđáhusa njealji jagi geahčen fas.
Bïevnesisnie lea guhkiesboelhke perspektijve jïh iemie bïevnesem njieljie jaepieh daestie viht gïehtjedidh.
Dat galget leat čađahuvvon viđa jagi sisa.
Dah gelkieh vïjhtene jaepesne tjïrrehtovveme.
Bargat dan ala ahte Sámi statistihka analysajoavku oažžu resurssaid.
Dejnie barkedh ahte Saemien statistihken joekehtimmiedåehkie vierhtieh åådtje.
Lea maid hui mávssolaš ahte ovttagielat majoritehtagielagat čájehit ipmárdusa guovttegielaga giellaválljemii.
Lea aaj dan vihkele ahte aktengïeleh jienebelåhkoegïeleguedtijh guektiengïeleguedtijen gïeleveeljemem guarkah.
Dát lea dakkár dilli masa Sámediggi ii berre duhtat.
Daate dagkeres tsiehkie mïsse ij byörh Saemiedigkie nuktedh.
Giellaguovddážiid hástalus lea ahte váilot einnostahtti rámmaeavttut.
Gïelejarngi haesteme lea ahte nåajtoehtæjja mieriekrïevemh fååtesieh.
Giellaguovddážat čujuhit maiddái dasa ahte lea unnán ekonomalaš einnostus.
Gïelejarngh aaj dïsse tjaatsestieh ahte lea vaenie ekonomeles #nåajtodh<vblex><tv><imp><p3><sg>.
Lea juohke ovtta ovddasvástádus seailluhit, ovddidit ja sirdit giela boahtte bulvii.
Fïereguhten dïedte lea vaarjelidh, gïelem båetijen boelvese evtiedidh jïh sertiestidh.
Konferánssas ledje logaldallit iešguđetge servodatsurggiin
Konferaansesne lin lohkehtallijh ovmessie siebredhsuerkine
Dát bohciidahtášii lassi doaimmaid ja buoret čalmmustahttima sámegiela hárrái.
Daate lissie darjomh jïh buerebe vååjnesasse bïejemem saemiengïelen gaavhtan bïhtsegahta.
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte mánnái lea buoremus maiddái sin kultuvrralaš ja gielalaš identitehta gozihit.
Saemiedigkieraerien mïelen mietie maanese bööremes aaj sijjen kulturelle jïh gïeleh identiteetem geehtedidh.
Sámediggi háliida váikkuhit ealáhusovddideapmái ja eanet árvoháhkamii ealáhusas.
Dus lea seammás geatnegasvuohta oassálastit aktiivvalaččat ulbmiliid juksamii ja oassálastit iežat oahppanbarggu plánemii ja árvvoštallamii.
Dov lea seammasïenten #stillese<n><sg><nom> mealtan eadtjohkelaakan ulmide jaksedh jïh jïjtjedh lïeremebarkoem mealtan soejkesjidh jïh vierhtiedalledh.
Sámediggeráđđi lea searvan Stuorradikki ealáhuslávdegotti gulaskuddamii eanadoallo- ja biebmodieđáhusa birra 06.01.12 ja Stuorradikki olgoriika- ja suodjaluslávdegottiin 09.02.12.
Saemiedigkieraerie Stoerredigkien jieliemassenmoenehtsen govledimmesne mealtan laanteburrie-jïhbeapmoebïevnesen bïjre 06.01.12 jïh Stoerredigkien ålkoerïjhke- jïh vaarjelimmienmoenehtsinie 09.02.12.
Sis leat buoret vejolašvuođat giellaoahppamii.
Daj leah buerebh nuepieh gïelem lïeredh.
Gielat leat sierranan sullii 3500-3000 jagi dassái.
Gïelh leah *sierranan medtie 3500-3000 jaepieh daen åvteli.
Váruha unnit ruđa sámi áššiide bušeahtas
Vaenebh beetnegh saemien aamhtesidie beetnehsoejkesjisnie vaarohte
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ballá ain unnit ruđa oažžut dán jagi stáhtabušeahta bokte.
Saemiedigkiepresideente Ailijjen Keskitalo annje vaenebh beetnegh bælla daan jaepien staatenbeetnehsoejkesjistie åadtjodh.
Leat boahtán unnit juolludeamit sámi áššiide 2014 rájes.
Vaenebe båateme dievtieh saemien aamhtesidie jaepien 2014 raejeste.
Mun balan ná ain joatkašuvvá, lohká Keskitalo.
Manne naemhtie annje bïllem jåarhkesåvva, Keskitalom jeahta.
Sámediggeráđđi lea dál loahpageahčen barggus hábmet Sámedikki 2017 bušeahta.
Saemiedigkieraerie daelie minngiegietjesne barkosne hammoedidh Saemiedigkien jaepien 2017 beetnehsoejkesjem.
Aili Keskitalo ballá ain unnit juolludemiid oažžut ráđđehusas Sámediggái ja eará sámi áššiide.
Ailijjen Keskitalo annje unnebh dievtieh bælla reerenasseste Saemiedægkan jïh jeatjah saemien aamhtesidie åadtjodh.
Go Sámediggái ja eará sámi áššiide juolluduvvo unnit ruhta stáhtabušeahta bokte, de dat mearkkaša unnideami dehálaš sámi surggiin nu go oahpahusas, ealáhusovddideamis ja kulturdoaimmain.
Gosse Saemiedægkan jïh jeatjah saemien aamhtesidie vaenebh beetnegh staatenbeetnehsoejkesjisnie laeviehtåvva, dellie dïhte unniedimmie vihkeles saemien suerkine lea dan goh ööhpehtimmesne, jieliemasseevtiedimmesne jïh kultuvredarjoeminie.
Mana sisa
Mïnnh sïjse
Mun manan ruoktut
Manne gåetide mïnnem
Mun boađan diimmu geahčen ruoktut
Manne *boađan tæjmoen daestie gåetide
guhkes áigge mun lean oaidnán du
guhkiem manne datnem vuajneme
tmx_data/fjellheim_sme2sma.tmx

File: tmx_data/fjellheim_sme2sma.tmx

Artihkal girjjis Sámi skuvlahistorjá 2 .
Artihkele gærjeste Saemien skuvlevaajese 2 .
Davvi Girji 2007.
Davvi Girji 2007.
Paul Fjellheim, Røros 2003 (Govva: Basia Głowacka)
Paulen Fjellheimem, Plassje jaepien 2003 (Guvvie: Basian Głowacka)
Paul Fjellheim lea riegádan 1931:s, ja lea bajásšaddan Fjellheim báikkis, dalá Praahke suohkanis, davábealde Rørosa (Plassje), gos váhnemat barggaiga sihke boazodoaluin ja šibitdoaluin.
Paulen Fjellheim jaepien 1931 reakadamme, jïh Fjellheim sijjesne byjjesovveme, dæjpeladtje Praahken tjïeltesne, noerhtelen Plassjem (Plassjen), gusnie eejtegh barkigan dovne båatsojne jïh spidtjeburrine.
Mánáidskuvlla váccii son Praahkes, reálaskuvlla Rørosas, landsgymnása Orkdaeles ja šibitdoavtterallaskuvlla Oslos.
Maanaskuvlem dïhte Praahkesne vaedtsieji, realskuvlem Plassjesne, landsgymnaasem Orkdaelesne jïh veterinærjïlleskuvlem Oslovisnie.
Ovdal go álggii vuosttaš váldooahpaheaddjin boazodoalloskuvllas 1968/69:s, de barggai Fjellheim šibitdoavttirin Lardalas Vestfoldas, lei johtti guovllušibitdoavttir Davvi-Norggas, ja stáhta šibitdoavtterlaboratoriijas Harstad:s.
Aarebi goh voestes åejvielohkehtæjjine båatsoeburrieskuvlesne aelkieji jaepien 1968/69:sne, dellie barki Fjellheimen veterinæærine Lardalesne Vestfoldesne, lij juhtije dajvenveterinæære Noerhte-Nöörjesne, jïh staaten veterinæærelaboratovrijesne Harstadesne.
Ovtta gaskka barggai son dieđalašveahkkebargin šibitdoavtterallaskuvllas ja 1976:a rájis lei son guovllušibitdoavttir Rørosas gitta manai ealáhahkii.
Akte gåhkaldahkh dïhte #daajroe<n><cmp_attr><cmp>#viehkie<n><cmp_sgnom><cmp>barkijinie veterinærjïlleskuvlesne barki jïh 1976:nraejeste dïhte lij dajvenveterinæære Plassjesne öövre gåatoemasse mïnni.
Paul Fjellheim lei Norgga Boazosápmelaččaid riikkasearvvi jođiheaddji 1965-73.
Paulen Fjellheim lij Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervien juhtiehtæjja 1965-73.
Jagis 2001 nammaduvvui son mielláhttun Sámi vuoigatvuođalávdegoddái.
Jaepien 2001 dïhte lïhtseginie Saemien reaktanmoenehtsasse nommehtovvi.
Ii oktage máhte nu bures muitalit boazodoalloskuvlla álggaheami birra go Paul Fjellheim.
Ij akte gænnah maehtieh dan hijven båatsoeburrieskuvlen aelkiehtimmien bïjre soptsestidh gosse Paulen Fjellheimem.
Álggos lei son njunnožis oažžut skuvlla álggahuvvot, maŋŋil šattai son skuvlla vuosttaš váldooahpaheaddjin.
Aalkoelisnie dïhte lij njueniehkisnie åadtjodh skuvlem aelkiehtovvedh, mænngan dïhte skuvlen voestes åejvielohkehtæjjine sjïdti.
Mii leat vuolgán su lusa su ruktui Rørosii oažžun dihte su muitalit skuvlla álggaheami birra ja vuosttaš skuvlajagi diliid birra.
Mijjieh dan gåajkoe dan gåatan Plassjese åadtjomen dïehre vualkeme dam skuvlem aelkiehtimmien bïjre soptsestidh jïh voestes skuvlejaepien tsiehkiej bïjre.
– Ovdal go Stáhta boazodoalloskuvla ásahuvvui, de ii lean ovdal leamaš Norggas makkárge organiserejuvvon oahpahus boazodoalus, earret soames oanehis kurssat, ja moadde jagi gávdnui boazodoallolinjá stuoraskuvllas ja dan maŋŋil linjájuhkkojuvvon nuoraidskuvla Kárášjogas.
– Aarebi goh Staaten båatsoeburrieskuvle tseegkesovvi, dellie idtji leah aarebi orreme Nöörjesne naan öörnesovveme ööhpehtimmie båatsosne, bielelen såemiesåenehkskursh, jïh naan jaepieh båatsoejielemedaltese stoereskuvlesne lij jïh dan mænngan #linje<n><cmp_sggen><cmp>#juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> noereskuvle Karasjohkesne.
Nuoraid oahpaheapmi boazodollui lei álo leamaš oassálastima čađa bearraša boazodoalus.
Noeri ööhpehtimmie båatsose lij iktesth orreme mealtan årromen tjïrrh fuelhkien båatsosne.
Dađistaga go viiddui skuvlavázzinbággu, de gárttai mánáide ja nuoraide unnit ja unnit áigi oahppat praktihkalaš boazodoalu ruovttus.
Daamtaj gosse skuvledïedte væjrani, dellie maanide jïh noeride sjïdti onne-unnebe jïh unnebe tïjje praktihkeles båatsoem gåetesne lïeredh.
Nu šattai stuorit dárbu dasa ahte skuvllain álget oahpahit boazodoalu birra.
Dan sjïdti stoerebe daerpies dïsse ahte skuvline aelkieh båatsoen bïjre ööhpehtidh.
Seammás bohte eanet ja eanet gáibádusat dasa ahte boazosápmelaš galggai dovdat lágaid, máhttit doaimmahit rehketdoalu ja eará báberbargguid ja dan ahte máhtii organiseret ealu nu ahte oažžu eanemus ávkki das.
Seammasïenten #jeenje-jeenjebe<adj><der_laakan><adv> båetiejin jïh jeenjelaakan krïevenassh dïsse ahte båatsoesaemie edtji laakh dabtedh, maehtiejibie ryöknemem jïh jeatjah paehperebarkoeh utnedh jïh dam ahte maehtieji stuhtjem dan öörnedh ahte jeenjemes nåhtoem destie åådtje.
Dán áiggis lei oallugiin boazodoalus unnán skuvla, earret eará ledje oallugat massán skuvlaoahpu soađi vuolde.
Daennie tïjjen lij jïjnjesinie båatsosne vaenie skuvle, gaskem jeatjah lin jïjnjesh dasseme skuvlelearoem dåaroen nuelesne.
– Seammás lei dárbu nannet dan fágalaš beali boazodoallohálddahusas.
– Seammasïenten lij daerpies dam faageles bieliem båatsoereeremisnie nænnoestidh.
Ii lean vel ásahuvvon sierra boazodoallohálddahus, muhto lei okta boazodoallokantuvra Eanandoallodepartemeanttas.
Idtji leah annje tseegkesovveme sjïere båatsoereereme, mohte lij akte båatsoekontovre Laanteburriedepartemeentesne.
Dát lei departemeantta láhkaossodagas, dát muitala ahte oidne boazodoalu eambbo dego noađđin mii galggai stivrejuvvot, go ealáhussan mii galggašii ovdánit.
Daate lij departemeenten laakegoevtesisnie, daate soptseste ahte båatsoem jeenjebem vuejniejin goh maajsojne mij edtji stuvresovvedh, goh jieliemassine mij edtja åvtenidh.
Boazodoalu bealis sávve eanet fágalaš hálddašeami mii sáhtii leat ávkin boazodoalu ovdáneapmái.
Båatsoen bielesne vaajtelin jeenjelaakan faageles reeremem mij maehtieji årrodh nåhtojne båatsoen evtiedæmman.
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis (NRL) oaivvildeimmet mii ahte nannen dutkamis, fágalaš nevvodeamis ja oahpahusas ledje golbma ášši mat gulle oktii.
Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervesne (NBR) mijjieh jiehtiejimh ahte jïjtjse dotkemem nænnostem, faageles *nevvodeamis jïh ööhpehtimmesne lin golme aamhtesh mah ikth govlin.
Riikkačoahkkimis 1967:s dagaimet mearrádusa boazodoalu fágaovdáneamis, ja gáibideimmet earret eará ásahit virggiid dego geahččalanjođiheaddji ja stáhtakonsuleanta boazodollui ja iežamet boazodoalloskuvlla.
Rïjhkentjåanghkosne jaepien 1967 nænnoestahkem båatsoen faagenevtiedimmesne darjoejimh, jïh gaskem jeatjah krïevimh barkoeh tseegkedh goh pryövenassejuhtiehtæjja jïh staatenkonsuleente båatsose jïh jïjtjemh båatsoeburrieskuvlem.
Gaskamuttus 50-logus álggii šibitdoavttir bargui Stáhta šibitdoavtterlaboratoriijai Harstad:ii geas lei bohccodávddaid birra erenoamášsuorgin.
Gaskoeh 50-låhkosne veterinæære barkosne staaten veterinæærelaboratovrijesne Harstadesne aelkieji giesnie lij bovtsenfiejliej bïjre sjïeresuerkine.
Sven Skjenneberg álggii dán bargui, ja go sus lei virgelohpi 1966-68 rádjái, de ledjen mun su sadjásaš.
Svenen Skjenneberg daennie barkosne aelkieji, jïh gosse dan lij permisjovne 1966-68:j raajan, dellie lim manne sov sijjesne.
1954:s ásahuvvui geahččaladdanstašuvdna boazodoalu várás Lodegiidda.
jaepien 1954 voejhkeladtemestasjovne båatsose Lodegatasse tseegkesovvi.
1968:s sirrejuvvui dát stašuvdna eret šibitdoavtterlaboratoriijas, ja Skjenneberg álggii geahččaladdanjođiheaddjin boazodollui.
jaepien 1968 *sirrejuvvui daate stasjovne destie veterinæærelaboratovrijesne, jïh Skjenneberg #voejhkelidh<vblex><iv><der_adda><vblex><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>juhtiehtæjjine båatsosne aelkieji.
– Mun gii ledjen jođiheaddjin NBR:s ožžon dan ovddasvástádusa ahte oažžut gáibádusa čađa.
– Manne gie lim juhtiehtæjjine NBR:ste dam dïedtem åådtjeme ahte krïevenassen tjïrrh åadtjoejibie.
Lassin dasa ahte ealáhus gáibidii skuvlla ásahuvvot, geavaheimmet mii Sámekomitea árvalusa vealtan ja doarjjan gáibádussii.
Lissine dïsse ahte jieliemasse krïevi skuvlem tseegkesovvedh, mijjieh utniejimh Saemienmoenehtsen åssjelen uvtemen jïh dåarjojne krïevenassese.
Dál lei nu lihkku ahte dalá stáhtačállis Eanandoallodepartemeanttas, Johan Kleppes, lei hui stuora beroštupmi boazodollui.
Daelie lij dan læhkoe ahte dæjpeladtje staatetjaelijisnie laanteburriedepartemeentesne, Johanen Kleppesne, lij dan stoere ïedtje båatsose.
Moai leimme oahpásnuvvan šibitdoavtterallaskuvllas ja go mun válden dán ášši bajás suinna, de lei son dakkaviđe áŋgir oažžut johtui boazodoalloskuvlla.
Månnoeh limen veterinærjïlleskuvlesne åahpanadteme jïh gosse manne daam aamhtesem bæjjese vaeltiejim dejnie, dellie lij dïhte dallah eadtjohkes #<n> båatsoeburrieskuvlem åadtjodh.
Borkenesas olggobealde Harstad lei dan áigge okta unna gilvvagárddeskuvllaš, muhto dohko ledje nu unnán ohccit leamaš daid maŋimus jagiid, ahte lei áitojuvvon heaittihuvvot.
Borkenesesne Harstaden ålkolen lij dan tïjjen akte onne haakenenskåvletje, mohte dahkoe lin dan vaenie ohtsijh orreme daj minngebe jaepiej, ahte lij illesovvedh aajhtasovveme.
Doppe lei dan sivas buorre sadji mii mielddisbuvttii ahte lei álki álggahit boazodoalloskuvlla johtilit.
Debpene lij dennie sjïekesne buerie sijjie mij mealtan buektieji ahte lij aelhkie båatsoeburrieskuvlem aelkiehtidh juhtielidh.
Dohko almmuhuvvui rabas virgi oahpaheaddjin boazodoalus, muhto ii oktage ohcan dasa.
Dahkoe gaahpode bæjjoehtovvi barkoe lohkehtæjjine båatsosne, mohte ij akte gænnah dïsse ohtsh.
De ožžon dieđu ahte jus dát skuvla galggai álggahuvvot, de ferten mun álgit oahpaheaddjin.
Dellie åadtjoejim daejredh ahte jis daateskuvle edtji aelkiehtovvedh, dellie tjoeverem manne lohkehtæjjine aelkedh.
Ii lean álkis ášši álggahit boazodoalloskuvlla vuođu rájis.
Idtji leah aelhkies aamhtese båatsoeburrieskuvlem våaromen raejeste aelkiehtidh.
Mus lei gal dat stuora ovdamunni ahte dovden miehtá Norgga boazodoalu iežan barggu čađa dalle go bargen šibitdoavttirin ja NBR čađa.
Mov lij gujht dïhte stoere aevhkie ahte dabtim Nöörjen båatsoem abpe jïjtjen barkoen tjïrrh dellie goh veterinæærine barkim jïh NBR:n tjïrrh.
Nuppi dáfus ii lean mus makkárge pedagogalaš oahppu, in ge lean bargan oahpaheaddjin ovdal.
Mubpien dïehre idtji mannesne leah naan pedagogeles learoe, im aaj leah barkeme lohkehtæjjine aarebi.
Mis ledje unnán oahppogirjjit.
Mijjen lin vaenie learoegærjah.
Earret Sven Skjenneberg girjji "Rein og reindrift" ( "Boazu ja boazodoallu" ), de fertiimet ieža dahkat ollu oahpponeavvuid.
Svenen Skjennebergem bielelen gærjan "Reinen *og *reindrift" ( "Bovtse jïh båatsoe" ), dellie tjoeverimh jïjtjh jïjnjide learoevierhtide darjodh.
Fágaplána dagaimet seammás go lei oahpahus.
Faageplaanem seammasïenten darjoejimh gosse lij ööhpehtimmie.
Earret mu, de lei fágaplánalávdegottis dušše stáhtakonsuleanta Loyd Villmo geas lei makkárge boazodoallofágalaš duogáš.
bielelen mannem, dellie lij faageplaanenmoenehtsisnie ajve staatenkonsuleente Loyd Villmo gïen lij naan båatsoefaagen duekie.
Muđui ledje dušše eanandoallooahpaheaddjit.
Voen lin ajve laanteburrielohkehtæjjah.
Fágaplánabarggus aniimet eanandoalloskuvlla fágaplánaid vuođđun, maid de heiveheimmet boazodoalu ohppui.
Faageplaanenbarkosne laanteburrieskuvlen faageplaanh våaroeminie utniejimh, maam dellie båatsoem learose sjïehtehtimh.
Muhto lei duođas ovddasmannibargu, ii lean oktage gii lei bargan dákkáriid ovdal, ii ge lean oktage geas sáhtii jearrat ráđiid.
Mohte lij #saetnies<adj><sg><ine> njuenehksbarkoe, idtji leah akte gænnah gie lij dagkeriaarebi barkeme, ij aaj leah akte gænnah giestie maehtieji raerieh gihtjedh.
Vuosttaš jagi ledje mis ovcci oahppi.
Voestes jaepien lin mijjesne uktsie learohkh.
Guovttis bohte Finnmárkkus, guovttis Romssas, golmmas Nordlánddas, okta Davvi-Trøndelágas ja okta Lulli-Trøndelágas.
Gööktesh Finnmaarhkeste båetiejin, gööktesh Romseste, golmesh Nordlaanteste, akte Noerhte-Tröndelaageste jïh akte Åarjel-Tröndelaageste.
Ledje eanas dievddut, dušše okta nieida.
Lin jeenjemes almah, ajve akte nïejte.
Ieš ledjen oahpaheaddjin boazodoallooahpus, earret eará guohtumiid birra, ealločoahkádusa ja bohccodávddaid birra.
Jïjtje lim lohkehtæjjine båatsoejielemelearosne, gaskem jeatjah gåatomelaanten bïjre, *ealločoahkádusa jïh bovtsenfiejliej bïjre.
Villmo oahpahii boazodoalloekonomiija birra.
Villmo ööhpehti båatsoeekonomijen bïjre.
Eará fágain, nu go dárogielas, matematihkas ja mášenoahpus, geavaheimmet mii gilvvagárdeskuvlla oahpaheddjiid.
Jeatjah faagine, dan goh daaroengïelesne, matematihkesne jïh domhpelearosne, mijjieh haakeneburrieskuvlen lohkehtæjjah utniejimh.
Oahppit ja oahpaheaddjit boazodoalloskuvllas 1968/69: Albrigt Myrstad - John Hovd - Arne Fjellheim - Ole Jakob Edvardsen - Paul Fjellheim Albert Jåma - Inge Andersen - Anders Gaup - Johan Mathis Vars - Per Schjølberg-Gamnes Per Mathis Skum - Anne Margrethe Oskal - Anders Eira
Learohkh jïh lohkehtæjjah båatsoeburrieskuvleste jaepien 1968/69: Albrigt Myrstad - John Hovd - Arne Fjellheim - Ole Jakob Edvardsen - Paul Fjellheim Albert Jåma - In Andersen - Anders Gaup - Johan Mathis Vars - Per Schjølberg-Gamnes Per Mathis Skum - Anne Margrethe Oskal - Anders Eira
(Govva: Loyd Villmo)
(Guvvie: Loyd Villmo)
– Lassin luohkkálatnjaoahpahussii ledje mis ollu vánddardeamit.
– Lissine klaassetjïehtjeleööhpehtæmman lin mijjen jïjnjh vaalmerdimmieh.
Mii leimmet dávjá geahččaladdanstašuvnnas Lodegis ja leimmet mielde čohkkeme ealu boazosápmelaččaiguin Iinná-sullos.
Mijjieh limh daamhtah voejhkeladtemestasjovnesne Lode jïh limh mealtan stuhtjem båatsoesaemiejgujmie Iidna-sååleste tjöönghkedh.
Mii leimmet maid guhkit mátkkis Finnmárkkus gos manaimet miehtá fylkka, go oahppit besse searvat njuovademiide ja lahpamiidda.
Mijjieh limh aaj guhkebe fealadimmesne Finnmaarhkesne gusnie abpe mïnnimh fylhkem, gosse learohkh åadtjoejin #gahtjehtidh<vblex><tv><der_d><vblex><der_nomact><n><pl><ine> mealtan jïh *lahpamiidda.
De ledje mis maid mátkkit gos ohppe guohtumiid ja šattuid birra.
Dellie lin mijjesne aaj fealadimmieh gusnie lïerin gåatomelaanten jïh sjædtoej bïjre.
Dag Lenvikas lei ovddasvástádus dán oahpaheamis.
Dagen Lenvikeste lij dïedte daennie ööhpehtimmesne.
Dákkár mátkkin barge oahppit ollu, sii galge čállit beaivegirjjiid ja čállit visot maid ohppe.
Dagkeres fealadimmine barkin learohkh jïjnjem, dah edtjin biejjiegærjah tjaeledh jïh gaajhke tjaeledh maam lïerin.
Vaikko lei aitto álgán skuvla, de in leat sihkar ahte lei go obage heajos skuvla.
Jalhts lij aadtjegh aalkeme skuvle, dellie im leah vihties ahte lij #<pcle> naa gænnah geerve skuvle.
Lei goit praktihkalaš ávki eanas áššiin maid ohppe.
Lij gujht praktihkeles nåhtoe jeenjemes aamhtesinie mej lïerin.
Muittán okta ohppiin, Anne Margrethe Oskal, logai ahte boazodoalloskuvla lei buoremus skuvla maid son goasse lea vázzán, go doppe oahpai sihke praktihkalaš bargguid ja ávkkálaš teoriijaid.
Måjhtam akte learoehkijstie, Anne Margrethe Oskal, jiehtieji ahte båatsoeburrieskuvle lij bööremes skuvle maam dïhte gåessie vaadtseme, gosse debpene dovne praktihkeles barkoeh jïh aevhkies teorijh lïeri.
Vaikko eanas ohppiin lei sámegiella eatnigiellan, de ii lean oktage guhte gáibidii sámegiela oahpahusgiellan.
Jalhts jeenjemes learohki lij saemiengïele ietniengïeline, dellie idtji leah akte gænnah guhte saemiengïelem ööhpehtimmiegïeline krïevi.
Sámi kulturoahpahus ii ge lean sierra fágan dan áiggi, muhto dat bođii mielde oahpahusas eará fágain dalle go orui heiveme.
Saemien kultuvrelïerehtimmie ij aaj leah sjïere faagine dan tïjjem, mohte dïhte mealtan ööhpehtimmeste jeatjah faagijste båetieji dellie goh vååjni sååjhteminie.
– Ovdalaš oahppit leat muitalan ollu riidduid birra dan vuosttaš jagi.
– Ovtetje learohkh leah soptsestamme jïjnje ræjtoej bïjre dam voestes jaepien.
– Gilvvagárdeskuvla ja boazodoalloskuvla leigga guokte skuvlla ovtta dáhki vuolde, ja boazodoalloskuvla bođii gilvvagárdeskuvlla rektora vuollái.
– Haakeneburrieskuvle jïh båatsoeburrieskuvle ligan göökte skuvlh akten rehpien nuelesne, jïh båatsoeburrieskuvle haakeneburrieskuvlen rektoren nualan båetieji.
Sis galge muhtin muddui leat seamma oahpaheaddjit, ja galge orrut seamma internáhtas.
Dejnie edtjin muvhtese tïjjese årrodh seamma lohkehtæjjah, jïh edtjin seamma internaatesne årrodh.
Muhto skuvllain lei áibbas goabbatlágan biras ja kultuvra, sihke ohppiin ja oahpaheddjiin.
Mohte skuvli lij aejvie joekehts byjrese jïh kultuvre, dovne learoehkinie jïh lohkehtæjjine.
Gilvvagárdeskuvlla oahppit ledje nuorat ja sis ii lean nu buorre oahppanmokta, boazodoalloskuvlla oahppit fas boarraseappot ja ollu oahppanmokta.
Haakeneburrieskuvlen learohkh lin noerh jïh daj idtji leah dan buerie lïeremebïevsterh, båatsoeburrieskuvlen learohkh viht båarasåbpoeh jïh jïjnjh lïeremebïevsterh.
Balaheapmi ja ovdagáttut sápmelaččaid vuostá lei dábálaš dan áigge, ja vuhttui sihke gilvvagárdeskuvlla ohppiin ja bargiin.
Beavneme jïh *ovdagáttut saemiej vuestie lij sïejhme dan tïjjen, jïh #vuehtedh<vblex><tv><der_passs><vblex><iv><indic><pret><p3><sg> dovne haakeneburrieskuvlen learoehkinie jïh barkijinie.
Oktiibuot mielddisbuvttii dát soames riidduid.
Ektiegaajhke daate såemies ræjtoeh mealtan buektieji.
Álo go ledje riiddut ja váttisvuođat skuvllas, lei dat eanet gilvvagárdeskuvlla ohppiid sivva go boazodoalloskuvlla ohppiid.
Iktesth gosse lin ræjtoeh jïh dåeriesmoerh skuvlesne, lij dïhte jeenjebe haakeneburrieskuvlen learohki sjïeke gosse båatsoeburrieskuvlen learohki.
– Lei go nu ahte čállojuvvui dutkanraporta skuvlla birra?
– Lij #<pcle> dan ahte dotkemereektehts skuvlen bïjre tjaalasovvi?
– Diet raporta, juo.
– Doete reektehts, joe.
Lei nu ahte son guhte maŋŋil šattai mu eamidin, barggai dalle servodatdutkaninstituhtas Oslos.
Lij dan ahte dïhte guhte mænngan sjïdti mov gåmmine, dellie siebriedahkendotkemeinstituhtisnie Oslovisnie barki.
Doppe lei sus okta sámi studeanta, Johan Albert Kalstad, Hábmeris eret.
Debpene lij dan akte saemien studeente, Johan Albert Kalstaden, Hábmeristie.
Dasto lážii son dili nu ahte Johan Albert oaččui ruđa dutkanráđis vuolgit studeret skuvlla birrasa.
Dehtie minngede dïhte tsiehkiem dan laetjieji ahte Johan Albert beetnegem dotkemeraereste åadtjoeji vuelkedh *studeret skuvlen byjresem.
Ja Johan Albert bođii, ja geahčadii ja čálii, sihke skuvllas ja friddjaáiggis, nuoraiguin ovttas.
Jïh Johan Albert båetieji, jïh gïehtjedi jïh tjaelieji, dovne skuvlesne jïh jïjtjseeejehtimmiem, noerigujmie ektine.
Ferten gal lohkat ahte son lei buorre dárkojeaddji.
Tjoeverem gujht jiehtedh ahte dïhte lij buerie gïehtjedæjja.
Riiddut ledje mu oainnu mielde vuosttažettiin skuvlla siskkobealde.
Gilis gal atne árvvus boazodoallonuoraid.
Voenesne gujht båatsoenoerh dan feejjen.
Háliidan rámiidit boazodoalloohppiid.
Sïjhtem båatsoelearohkh girmedh.
Sii ledje barggánis oahppit geain lei beroštupmi oahppat.
Dah lin barkijes learohkh giej lij ïedtje lïeredh.
Mun anán árvvus dáid nuoraid ja maid ollu eará nuoraid boazodoallobirrasis geaid lean deaivan maŋŋil.
Manne daaj noeri danfeejjen jïh aaj jïjnji jeatjah noeri båatsoebyjresisnie giejtie mænngan dieviedamme.
Vuosttaš jagiid lei buorre sadji boazodoalloskuvllas, muhto moatti jagi geahčen álge fas eambbogat ohcat álgit gilvvagárdeskuvlii ja de šattai unnit sadji.
Voestes jaepiej lij buerie sijjien båatsoeburrieskuvlesne, mohte naan jaepieh daestie aelkiejin viht jïjnjebh ohtsedh haakeneburrieskuvlese aelkedh jïh dellie sjïdti unnebe sijjie.
Dát lei okta mielsivain dasa ahte 1981:s sirdojuvvui skuvla Guovdageidnui.
Daate lij akte *mielsivain dïsse ahte jaepien 1981 skuvle Goevtegeajnose sertiestovvi.
Muhto dát lea ollu maŋŋil mu áiggi, nu ahte dan birra ožžot earát muitalit.
Mohte daate jïjnje mænngan mov tïjjen, dan ahte dan bïjre åadtjoeh jeatjebh soptsestidh.
Eará čállosat girjjis Sámi skuvlahistorjá 2
Jeatjah tjaalegh gærjeste Saemien skuvlevaajese 2
tmx_data/jorgaleddjiide_sme2sma.tmx

File: tmx_data/jorgaleddjiide_sme2sma.tmx

Buore beaivvi!
Buerie biejjie!
Romssa universitehta Giellatekno ja Divvun-joavku leaba ráhkadeamen dihtorjorgalanprográmmaid maid jorgaleaddji sáhttá geavahit veahkkin dalle go jorgala teavsttaid.
Romsan universiteetem Giellatekno jïh Divvun-dåehkie #daatamasjijne<n><cmp_sggen><cmp>#jarkoestidh<vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>programmh darjoeminie mejtie jarkoestæjja maahta viehkine utnedh dellie goh teeksth jarkoste.
Dihtorjorgalanprográmma ii goassege boađe jorgaleaddji sadjái, muhto jurdda lea ahte jorgaleaddji seasttášii áiggi.
Ij #daatamasjijne<n><cmp_sggen><cmp>#jarkoestidh<vblex><tv><der_nomact><n><cmp_sgnom><cmp>programme gåessie gænnah jarkoestæjja sæjjan båetieh, mohte åssjalommes lea ahte jarkoestæjja tïjjem njuata.
Min bargu lea álgomuttus, muhto háliidit árvvoštallat prográmma dási, ja dasa dárbbašit jorgaleddjiid veahkkin dáinna lágiin:
Mijjen barkoe aalkoevisnie, mohte sïjhtijibie programmen daltesem vierhtiedalledh, jïh dïsse jarkoestæjjah viehkine daejnie vuekine daarpesjidh:
Mii sáddet dutnje guokte dárogiel teavstta, A ja B, goappašagain leat su. 300 sáni.
Mijjieh dutnjien göökte daaroengïeleh teeksth seedtijibie, #A<n><abbr><sg><gen> jïh b., gåabpegi leah medtie 300 baakoeh.
B tekstii oaččut maiddái jorgalusa maid min dihtorprográmma lea ráhkadan.
b. teekstese aaj jarkoestimmiem åadtjoeh maam mijjen #daatamasjijne<n><cmp_sggen><cmp>programme dorjeme.
Vuosttažettiin háliidit diehtit leago du mielas ávkkálaš geavahit dihtorjorgalusa veahkkin, ja mo don geavahat teavstta, omd. leago dan mađe buorre ahte sáhtát dušše divvut dan, vai čálátgo áibbas ođđa teavstta.
Voestegh sïjhtijibie daejredh mejtie dov mïeleste aevhkies #daatamasjijne<n><cmp_sggen><cmp>jarkoestimmiem viehkine utnedh, jïh guktie datne teekstem åtnah, vuesiehtimmien gaavhtan mejtie dan #<post> buerie ahte maahtah ajve dam staeriedidh, vuj tjaalah aejvie orre teekstem.
Mii háliidit maiddái diehtit man guhkes áiggi don geavahat jorgalit dan guokte teavstta (manaigo johtileappot jorgalit B go A? man ollu johtileappot?).
Mijjieh sïjhtijibie aaj daejredh man guhkiem datne jarkoestidh åtnah dejtie göökte teekstide (verkebe jarkoestidh mïnni b. goh A./a.? man jïjnjen verkebe?).
Mii sáddet teavsttaid 3-4 jorgaleaddjái, ja áigut maŋŋel čujuhit dasa maid jorgaleaddjit oaivvildit ja mo sii jorgalit eará ládje go mo dihtorprográmma jorgala, muhto eat áiggo makkárge oktavuođas muitalit jorgaleddjiid namaid.
Mijjieh teeksth 3-4 jarkoestæjjese seedtijibie, jïh edtjijibie mænngan dïsse tjaatsestidh maam jarkoestæjjah jiehtieh jïh guktie dah jeatjahlaakan jarkoestieh goh guktie #daatamasjijne<n><cmp_sggen><cmp>programme jarkoste, mohte ibie edtjh naan gaskesisnie gænnah jarkoestæjjaj nommh soptsestidh.
Ieš jorgalusat leat maiddái midjiide ávkin go bargat viidáseappot prográmmain.
Dah jarkoestimmieh jïjtjh aaj mijjese nåhtojne goh vijrebe programmine barkijibie.
Jus don leat mielde dán barggus, de oaččut teavsttaid e-boastta bokte borgemánu loahpas, ja oaččut vahku dán bargui.
Jis datne mealtan daennie barkosne, dellie teeksth e-påasteste mïetsken minngiegietjien åadtjoeh, jïh våhkoem daan barkose åadtjoeh.
Barggu ovddas oaččut 2000 ru.
Barkoen åvteste 2000 kr. åadtjoeh
pseudo_tmx_data/manaid_vuoigatvuodat_sme2sma.tmx

File: pseudo_tmx_data/manaid_vuoigatvuodat_sme2sma.tmx

Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta mearridii njukčamánu 15. b. 2012 rievdadit láhkaásahusaid bearráigeahččama ja biebmoruovttu birra.
Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente njoktjen 15. b. 2012 nænnoesti laakenjoelkedassh jarkestidh vuartasjimmien jïh jieliehtimmiegåetien bïjre.
Dát rievdadusat bohtet fápmui miessemánu 1. b. 2012 .
Daah jorkestimmieh suehpeden 1. b. 2012 aelkieh juhtedh .
Mii leat hui ilus go Sámedikki bargu sámi mánáid vuoigatvuođaid gozihemiin mánáidsuodjalusas dál buktá bohtosiid, dadjá Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.
Mijjieh dan aavosne gosse Saemiedigkien barkoe saemien maanaj reaktaj geehtedimmine maanavaarjelimmesne daelie illedahkh buakta, saemiedigkieraerien lïhtsege Ellinor Marita Jeahta Jåma.
Sámediggeráđđi lea guhkes áiggi bargan sámi mánáid vuoigatvuođaid ja dárbbuid ektui.
Saemiedigkieraerie guhkiem barkeme saemien maanaj reaktaj jïh daerpiesvoeti muhteste.
Gitta jagi 2007 rájes lea Sámediggeráđđi árjjalaččat bargan dan ala ahte sámi mánát geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas, galget oažžut vuoigatvuođaid sin kultuvrii, ja galget beassat hállat sin giela.
Öövre jaepien 2007 raejeste saemiedigkieraerie eadtjohkelaakan dejnie barkeme ahte saemien maanah gïeh maanavaarjelimmien hoksesne, edtjieh reaktah sijjen kultuvrese åadtjodh, jïh edtjieh åadtjodh sijjen gïelem soptsestidh.
- Sámediggeráđđi oaivvilda ahte mánnái lea buoremus maiddái sin kultuvrralaš ja gielalaš identitehta gozihit.
- Saemiedigkieraerien mïelen mietie maanese bööremes aaj sijjen kulturelle jïh gïeleh identiteetem geehtedidh.
Dat lea juo mearriduvvon riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain ja lágain.
Dïhte joe gaskenasjonaale konvensjovnine jïh laakine nænnoestovveme.
Dattetge lea dárbu dovddahit dan čielgasit láhkaásahusain mat gusket mánáid bearráigeahččamii biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma.
Daerpies darhkan dam tjïelkeslaakan jiehtedh laakenjoelkedassine mah maanaj vuartasjimmiem jieliehtimmiegåetine jïh maanajvaarjelimmieinstitusjovnine dijpieh, saemiedigkieraerien lïhtsege Ellinor Marita Jeahta Jåma.
Sámediggeráđi konsultašuvnnaid bokte Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanttain leat láhkaásahusat mat gusket mánáid bearráigeahččamii biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain rievdaduvvon ja dat bohtet fápmui miessemánu 1. b. 2012 .
Saemiedigkieraerien konsultasjovnine Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeenti leah laakenjoelkedassh mah maanaj vuartasjimmiem jieliehtimmiegåetine jïh maanajvaarjelimmieinstitusjovnine dijpieh jarkestovveme jïh dah suehpeden 1. b. 2012 aelkieh juhtedh .
Dalle go mánná gártá biebmoruktui, dahje mánáidsuodjalanásahussii, ferte dohkálaččat vuhtii váldit máná kulturduogáža, ja diliid ferte láhčit nu ahte mánná sáhttá ovddidit sihke gielas ja kultuvrras.
Dellie goh maana jieliehtimmiegåatan sjædta, jallh maanajvaarjelimmieinstitusjovnese, tjoevere sjiehteleslaakan #<adv> maanan kultuvreduekiem seatadidh, jïh tsiehkieh tjoevere dan laetjedh ahte maana maahta dovne jïjtjse gïelem jïh jïjtjse kultuvrem evtiedidh.
Dearvvašvuođabearráigeahčču Fylkkamánni bokte bearráigeahččá mánáid mánáidsuodjalanásahusain.
Starnenvaaksjome Fylhkemaennine maanah maanajvaarjelimmieinstitusjovnine vuartesje.
Go mánná lea biebmoruovttus de oažžu son bearráigeahčči gii fuolaha ahte mánás lea buorre dilli, ja ahte máná fuolahusdilli lea buorre.
Goh maana jieliehtimmiegåetesne dellie dïhte vuartasjæjjam åådtje gie sujhtie ahte maanan lea buerie tsiehkie, jïh ahte maanan hoksentsiehkie buerie.
Bearráigeahččama ulbmilin lea bearráigeahččat dan ahte mánná oažžu dohkálaš fuolahusa biebmoruovttus/mánáidsuodjalanásahusas.
Vuartasjimmien ulmine lea dam vuartasjidh ahte maana dåhkasjamme hoksem jieliehtimmiegåetesne/maanajvaarjelimmieinstitusjovnesne åådtje.
- Láhkaásahusa rievdadus dagaha dan ahte dál ferte árjjalaččat ohcalit máná kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođaid goziheami dalle go biddjojuvvo biebmoruktui ja mánáidsuodjalanásahussii, cealká Sámediggeráđi lahttu Jåma loahpas.
- Laakenjoelkedassen jorkestimmie dam dorje ahte daelie tjoevere eadtjohkelaakan ohtselidh maanan kulturelle jïh gïeleh reaktaj geehtedimmiem dellie goh jieliehtimmiegåatan jïh maanajvaarjelimmieinstitusjovnese bïejesåvva, saemiedigkieraerien lïhtsege Jåmam minngiegietjesne Jeahta.
tmx_data/samediggeweb_sme2sma.tmx

File: tmx_data/samediggeweb_sme2sma.tmx

Sámedikki birra.
Saemiedigkien bïjre.
Sámediggi lea Norgga sámiid álbmotválljen ásahus.
Saemiedigkie Nöörjen saemiej åålmehveeljesovveme institusjovne.
Juohke njealját jagi válljejuvvojit 39 áirasa čieža válgabiirres.
#Fïerhte<prn><ind><attr> nealjede jaepien #39<num><sg><nom> saadthalmetjh tjïjhtjene veeljemegievlesne veeljesuvvieh.
Sámediggi galgá nannet sámiid politihkalaš sajádaga ja ovddidit sámiid beroštumiid Norggas, bargat dan badjelii ahte sámi álbmot gieđahallojuvvo ovttaárvosaččat ja vuoiggalaččat ja bargat dan badjelii ahte sámit sáhttet seailluhit ja ovddidit gielaset, kultuvrraset ja servodagaset.
Saemiedigkie edtja saemiej politihkeles sijjiem nænnoestidh jïh saemiej ïedtjh Nöörjesne evtiedidh, dan bijjeli barkedh ahte saemien åålmege gïetedallesåvva #seammavyörtegs<adj><pl><nom> jïh *vuoiggalaččat jïh dan bijjeli barkijibie ahte saemieh maehtieh jïjtjsh gïelem vaarjelidh jïh evtiedidh, jïjtjsh kultuvrem jïh jïjtjsh siebriedahkem.
Sámediggeráđđi.
Saemiedigkieraerie.
Sámediggeráđi miellahtuid nammada presideanta, guhte lea ráđi jođiheaddji.
Saemiedigkieraerien lïhtsegh presideente nommehte, guhte raerien juhtiehtæjja.
Sámediggepresideanta lea válljejuvvon Sámedikki dievasčoahkkima eanetlogus eanetlogu jienaiguin.
Saemiedigkiepresideente Saemiedigkien dïevestjåanghkoem gellientaalesne gellientaalen tjoejigujmie veeljesovveme.
Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan, ja ovddasvástida beaivválaš politihkalaš doaimma.
Raerie Saemiedigkien reerenassine jåhta, jïh *ovddasvástida fïerhtenbeajjetje politihkeles darjomen.
Sámediggeráđđi ovddida mearrádusárvalusaid dievasčoahkkimii áššiin mat gusket Sámedikki bušeahta juogadeapmái, árvala doaibmabijuid čuovvovaš jagi stáhtabušehttii, Sámedikki jahkedieđáhusa, Sámedikki doarjjaortnegiid váldonjuolggadusaid ja eará áššiid maid Sámediggeráđi iešheanalis árvvoštallama mielde berrešii ovddidit.
Saemiedigkieraerie nænnoestahkenåssjelh dïevestjåanghkose aamhtesinie evtede mah Saemiedigkien beetnehsoejkesjen joekedimmiem dijpieh, råajvarimmieh minngebe jaepien staatenbeetnehsoejkesjasse nååle, Saemiedigkien jaepiebïevnesen, Saemiedigkien dåarjoeöörnegi åejvienjoelkedassi jïh jeatjahaamhtesh mej Saemiedigkieraeriem *iešheanalis vierhtiedimmienmietie byöroe evtiedidh.
Dasa lassin ovddida Sámediggeráđđi dieđáhusaid sierra politihkkasurggiin dárbbu mielde, ja máŋgga suorggis lea maiddái vejolašvuohta ášši loahpalaččat mearridit.
Dïsse lissine saemiedigkieraerie bïevnesi sjïere politihkesuerkine daerpiesvoeten mietie Evtede, jïh gelline suerkesne lea aaj nuepie aamhtesen minngiegietjesne nænnoestidh.
Kultureallin.
Kultuvrejieleme.
Girjás kultureallin nanne sámi gullevašvuođa ja identitehta, ja dagaha eallás báikegottiid gos olbmot háliidit orrut.
Trablehke kultuvrejieleme saemien ektiedimmiem jïh identiteetem nænnoste, jïh dorje jealijh sijjiegedtieh gusnie almetjh sijhtieh årrodh.
Danin leat kulturdoaimmat dehálaččat sámi servodagas, ja maiddái ássamii.
Dannasinie leah kultuvredarjomh vihkielåbpoe saemien siebriedahkesne, jïh aaj veasoemasse.
Sámi kulturdoaimmat dagahit gullevašvuođa, čálggu ja eallindási, ja maiddái kulturvuođustuvvon bargosajiid.
Saemien kultuvredarjomh ektiedimmiem darjoeh, murriem jïh jielemedaltesem, jïh aaj *kulturvuođustuvvon barkoesijjieh.
Sámediggi bargá.
Saemiedigkie barka.
leat bajimuččas bidjamin eavttuid sámi dáidaga ja kultuvrra ovddideapmái.
libie bijjiemassesne moenemetsiehkieh bïejeminie saemien tjeahpoen jïh kultuvren evtiedæmman.
fuolahit dan ahte buohkat galget sáhttit muosáhit sámi kultuvrra doppe gos ásset.
dam sujhtedh ahte gaajhkesh edtjieh maehtedh saemien kultuvrem debpene njaalmedidh gusnie veasoeh.
láhčá diliid nu ahte mis lea ealli ja girjás sámi kultureallin mas lea buorre dássi.
tsiehkieh dan laatja ahte mijjen lea jielije jïh trablehke saemien kultuvrejieleme mesnie lea buerie daltese.
fuolahit ahte ovddiduvvo, ja bisuhuvvo sámi dáidda- ja kultureallin dainna lágiin ahte leat fágalaččat buorit ja árjjalaš sámi deaivvadanbáikkit, kulturásahusat ja museat fuolahit dan ahte lea eanet barggolašvuohta sámi dáidda- ja kulturvuđot ealáhusa vuođul.
sujhtijibie ahte evtiedåvva, jïh #tjöödtjestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg> saemien tjeahpoe- jïh kultuvrejielemen dejnie vuekine ahte leah faageleslaakan buerieh jïh eadtjohke saemien gaavnedimmiesijjieh, kultuvreinstitusjovnh jïh museumh dam sujhtieh ahte lea jeenjebe #barkoe<n><adj><der_vuota><n><sg><nom> saemien tjeahpoe- jïh kultuvrevåaromen jieliemassenmietie.
xxx
*xxx
Duogaš.
Duekie.
Sámedikki váldobargun kulturpolitihkas lea láhčit diliid sámi dáidda- ja kulturdoaimmaid várás ja dan ovddideami várás.
Saemiedigkien åejviebarkojne kultuvrepolitihkesne lea tsiehkieh laetjedh saemien tjeahpoe- jïh kultuvredarjomi muhteste jïh dan evtiedimmien muhteste.
Sámi servodat lea vuos ain huksemin servodagas, ja mii leat vuoruhan ja ain fertet vuoruhit kultuvrra ja giela vuođđoosiid.
Saemien siebriedahke voestegh annje siebriedahkesne bigkeminie, jïh mijjieh prijoriteradamme jïh annje tjoeveribie kultuvrem jïh gïelen våaromeboelhkh prijoriteradidh.
Dát hástala nana áŋgiruššama sámi servodaga iežas beales, sámi ásahusaid, Sámedikki ja stáhta eiseválddiid beales.
Sámediggi oaidná iežas ovddasvástádussan atnit ávvira ja ovddidit dan doaimma maid sámi álbmot vuolggaha, ja leat dán proseassas deaŧaleamos eavttuid biddji.
Saemiedigkie jïjtjemse dïedtine vuajna hoksem utnedh jïh dam darjomem evtiedidh maam saemien åålmege seedtie, jïh libie daennie prosessesne vihkielommes moenemetsiehkiej bïejije.
Stáhta eiseválddiin lea dattetge bajimuš ovddasvástádus diliid láhčimis nu ahte sámi servodagas alddis lea vejolašvuohta hukset viidáseappot servodagas.
Staaten åejvieladtji lea darhkan bijjemes dïedte tsiehkieh laetjedh dan ahte saemien siebriedahken jïjtjisnie lea nuepie vijriebasse siebriedahkesne bigkedh.
Guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiin lea maiddái ovddasvástádus váikkuhit dan ahte sámi dáidda, kultureallin ja sámi ásahusat ovddiduvvojit ovttas.
Regionaale jïh dajven åejvieladtji lea aaj dïedte dam dijpedh ahte saemien tjeahpoe, kultuvrejieleme jïh saemien institusjovnh ektesne evtiedovvieh.
Sámediggi bargá dan ala ahte buohkain livččii vejolašvuohta muosáhit sámi dáidaga ja kultuvrra.
Saemiedigkie dejnie barka ahte gaajhkesi lea nuepie saemien tjeahpoem jïh kultuvrem njaalmedidh.
Min historjá, min kulturárbi ja min dáidda ja kultuvra leat midjiide čeavlin.
Mijjen vaajese, mijjen kultuvreaerpie jïh mijjen tjeahpoe jïh kultuvre mijjese madtjelinie.
Mii áigut láhčit ealli ja máŋggabealat dáidda- ja kultureallima mas lea buorre dássi, mii buvttaduvvo, dahkkojuvvo, gaskkustuvvo ja muosáhuvvo ja lea buohkaid olámuttus.
Mijjieh edtjijibie laetjedh jielije jïh gelliesåarhts tjeahpoe- jïh kultuvrejielemem mesnie lea buerie daltese, mij dorjesåvva, dorjesåvva, åvtese buaktasåvva jïh njaalmedåvva jïh lea gaajhkesi jaksoemieresne.
Sámi dáiddárat ja kulturbargit galget sáhttit oažžut birgejumi iežaset doaimmas.
Saemien tjiehpijh jïh kultuvrebarkijh edtjieh maehtedh bïerkenimmiem jïjtjsh darjoemistie åadtjodh.
Sámi ásahusat leat min deaŧaleamos sámi dáidda- ja kultur- gaskkustanarenat.
Saemien institusjovnh leah mijjen vihkielommes saemien tjeahpoe- jïh kultuvre- åvtese buektemesijjieh.
Dat addet kulturbargosajiid sámi servodagas ja leat deaŧalaš aktevrrat sámi dáidaga ja kultuvrra ovddideamis.
Dah kultuvrebarkoesijjieh saemien siebriedahkesne vedtieh jïh leah vihkeles aktöörh saemien tjeahpoen jïh kultuvren evtiedimmesne.
tmx_data/samediggi_sme2sma.tmx

File: tmx_data/samediggi_sme2sma.tmx

Oahpahus.
Ööhpehtimmie.
Sápmelaččain galgá leat dárbbašlaš máhttu, gelbbolašvuohta ja gálggat vai sáhttet ovdánahttit sámi servodagaid.
Saemiej galka årrodh daerpies maahtoe, maahtaldahke jïh edtjh vuj maehtieh saemien siebriedahkh evtiedidh.
Dát mearkkaša ahte sámi álbmogis galgá leat duohta vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
Daate nimhtie ahte saemien åålmegen galka årrodh saetnies reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste jïh saemiengïelese åadtjodh.
Dat čiekŋuda sámi mánáide nana sámi identitehta ja gullevašvuođa sámi gielaide ja kultuvrii.
Dïhte saemien maanide nænnoes saemien identiteetem jïh ektiedimmiem saemien gïelide jïh kultuvrese gïengelåbpoe båata.
Buot alit oahpahus ja dutkan galgá maiddái áimmahuššat sámi perspektiivva.
Gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme edtja aaj saemien perspektijvem voebnesjidh.
Sihkkarastá buori rámmaeavttuid sámi mánáidgárddiide, vuođđooahpahussii, alit oahpahussii ja dutkamii gulahallama bakte guovddáš, guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin ja eará guoskevaš aktevrraiguin.
Buerie mieriekrïevemh saemien maanagïertide gorrede, maadthööhpehtæmman, jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse goh gaskesadta jarngen, regionaale jïh dajven åejvieladtjigujmie jïh jeatjah sjyöhtehke aktöörigujmie.
Ahte sámi mánáin ja nuorain lea nana identitehta ja gullevašvuohta sámi gillii, kultuvrii ja servodateallimii.
Ahte saemien maanaj jïh noeri lea nænnoes identiteete jïh ektiedimmie saemien gïelese, kultuvrese jïh siebriedahkejieledese.
Ahte sámi álbmogis lea duohta vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii mas lea buorre ja dohkálaš kvaliteahta.
Ahte saemien åålmegen lea saetnies reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste jïh saemiengïelese åadtjodh mesnie buerie jïh dåhkasjamme kvaliteetem.
Ahte buot alit oahpahus ja dutkan áimmahuššá sámi perspektiivva.
Ahte gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme saemien perspektijvem voebnesje.
Sámediggi bargá máŋgga ládje joksamis daid mihttomeriid.
Saemiedigkie barka gelline *ládje jaksemisnie daj ulmide.
Mii ovttasbargat guovddáš eiseválddiiguin ja juohkit dieđuid ja rávvagiid sámegielat oahpahusa birra.
Mijjieh jarngen åejvieladtjigujmie laavenjostijibie jïh daajroeh jïh bïhkedimmieh saemiengïeleh ööhpehtimmien bïjre juekiejibie.
Mii juolludat doarjagiid ja stipeanddaid, hálddašat oahpponeavvobuvttadeami, ráhkadat oahppoplánaid ja sihkkarastit rámmaeavttuid vuođđooahpahussii, alit oahpahussii ja dutkamii.
Mijjieh dåarjoeh jïh stipeendh laeviehtibie, learoevierhtiendarjomem reerijibie, learoesoejkesjh darjoejibie jïh mieriekrïevemh maadthööhpehtæmman gorredibie, jollebe ööhpehtæmman jïh dotkemasse.
Vuoigatvuođat
Reaktah
Oahpahuslága 6. kapihttalis leat mearrádusat sámegiela oahpahusa birra vuođđoskuvllas (§ 6-2) ja joatkkaskuvllas (§ 6-3).
Ööhpehtimmielaaken 6. kapihtelisnie leah nænnoestahkh saemiengïelen ööhpehtimmien bïjre maadthskuvlesne (§ 6-2) jïh jåarhkeskuvlesne (§ 6-3).
Sámegielain dás oaivvilduvvojit davvi-, lulli- ja julevsámegielat.
Saemiengïeline daelie jeahtasuvvieh noerhte-, åarjel- jïh julevsaemiengïelh.
Ohppiin lea danin láhkamearriduvvon, oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut sámegielfágas oahpu sihke mánáidskuvllas, nuoraidskuvllas ja joatkkaskuvllas, beroškeahttá gos riikkas sii orrot.
Learohki dannasinie laakenænnoestovveme, individuelle reakta saemienfaageste learoem åadtjodh dovne maanaskuvleste, noereskuvleste jïh jåarhkeskuvleste, saaht gusnie rïjhkesne dah årroeh.
Oahppit ieža válljejit guđe sámegielas sii háliidit oahpahusa.
Learohkh jïjtjh veeljieh guhtene saemiengïelesne dah ööhpehtimmiem sijhtieh.
Oahpahuslága § 6-2 mielde lea vuođđoskuvlla ohppiin geat orrot sámi guovllus vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii ja sámegielas.
Ööhpehtimmielaaken § 6-2 mealtan lea maadthskuvlen learohki gïeh saemien dajvesne årroeh reakta ööhpehtimmiem saemiengïelese jïh saemiengïeleste åadtjodh.
Dáinna oaivvilduvvo ahte ohppiin lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii maiddái eará fágain, mii mearkkaša ahte oahpahus lágiduvvo sámegillii.
Daejnie jeahtasåvva ahte learohki lea reakta ööhpehtimmiem saemiengïelese åadtjodh aaj jeatjah faagine, mij nimhtie ahte ööhpehtimmie saemiengïelese öörnesåvva.
Olggobealde hálddašanguovllu lea sápmelaččain vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegillii jus unnimusat 10 oahppi dan gáibidit, ja nu guhká go sii leat joavkun mas leat 6 oahppi.
reeremedajven ålkolen lea saemine reakta ööhpehtimmiem saemiengïelese åadtjodh jis unnemes 10 learohkh dam krievieh, jïh dan guhkiem goh dah dåehkine mesnie leah 6 learohkh.
Suohkan sáhttá mearridit fállat sámegielat oahpahusa ovtta dahje máŋgga suohkana skuvllain.
Tjïelte maahta nænnoestidh saemiengïeleh ööhpehtimmiem faaledh aktene jallh gellien tjïelten skuvlijste.
Suohkan dat loahpalaččat mearrida guđe skuvlii dákkár fálaldat galgá sajáiduvvot.
Tjïelten dïhte minngiegietjesne nænnoste #guhte<prn><rel><sg><ill><attr> skuvlese dagkeresfaalenasse edtja *sajáiduvvot.
Skuvlaeaiggádis lea bajitdási ovddasvástádus fuolahit ahte ohppiid vuoigatvuohta oažžut sámegielat oahpahusa ollašuvvo.
Skuvleaajhteren lea bijjebedaltesen dïedte sujhtedh ahte learohki reakta saemiengïeleh ööhpehtimmiem åadtjodh #illesovvedh<vblex><iv><prsprc>.
Oahpahuslága § 6-3 guoská ohppiide joatkkaskuvllain.
Ööhpehtimmielaaken § 6-3 learoehkidie jåarhkeskuvline dæjpa.
Sámi ohppiin lea oktagaslaš vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas joatkkaskuvllas.
Saemien learohki lea individuelle reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste jåarhkeskuvleste åadtjodh.
Joatkkaoahpahussii sáhttá departemeanta mearridit láhkaásahusaid main daddjo ahte dihto skuvllat galget fállat oahpahusa sámegillii ja sámegielas dahje sierranas sámi fágain.
Jåarhkeööhpehtæmman maahta departemeente laakenjoelkedassh nænnoestidh mejnie jyöhtoe ahte såemies skuvlh edtjieh ööhpehtimmiem saemiengïelese jïh saemiengïelesne faaledh jallh ovmessie saemien faagine.
Oahpahuslága láhkaásahusa § 7-1 vuođul, de lea ohppiin vuoigatvuohta oažžut oahpahusa molssaevttolaš vuogi mielde jus skuvlla iežas oahpaheaddjit eai sáhte doaimmahit dán oahpahusa.
Ööhpehtimmielaakem laakenjoelkedassen § 7-1:n mietie, dellie lea learohki reakta ööhpehtimmiem alternatijve vuekien mietie åadtjodh jis eah maehtieh skuvlen jïjtjse lohkehtæjjah daam ööhpehtimmiem utnedh.
Geavatlaččat dákkár oahpahusvuohki mearkkaša ahte oahpahus fállojuvvo juogo gáiddusoahpahusa, árjjalašoahpahusa dahje gohttehatskuvlla bakte.
Praktihkelaakan dagkeres lïerehtimmievuekie nimhtie ahte ööhpehtimmie faalesåvva jåakoen maajeööhpehtimmien, eadtjohkeööhpehtimmien jallh *gohttehatskuvlla jis.
Vuođđoskuvla ja joatkkaskuvllat miehta Norgga leat oahpahuslága § 6-4 mielde geatnegahttojuvvon fállat oahpahusa vai oahppit ohppet sápmelaččaid ja sámi giela, kultuvrra ja servodateallima birra.
Maadthskuvle jïh jåarhkeskuvlh hååneske Nöörjen leah ööhpehtimmielaaken § 6-4 mealtan dïedtem utnedh ööhpehtimmiem faaledh vuj learohkh lierieh saemiej jïh saemien gïelen, kultuvren jïh siebriedahkejieleden bïjre.
Friddjaskuvlla ohppiin ii leat vuoigatvuohta oažžut sámegielat oahpahusa.
Frijjeskuvlen learohki ij leah reakta saemiengïeleh ööhpehtimmiem åadtjodh.
Friddjaskuvllain šaddet sámi oahppit earenoamážit ohcat sámegieloahpahusa.
Frijjeskuvline sjidtieh saemien learohkh aave saemienööhpehtimmiem ohtsedh.
Lea skuvlii alcces mearridit fállet go sámegielat oahpahusa vai eai iežaset ohppiide.
Lea skuvlese jïjtsissie nænnoestidh faelieh gosse saemiengïeleh ööhpehtimmiem vuj eah jïjtjsh learoehkidie.
Dieđut dán birra.
Daajroeh daan bïjre.
Oahpahus.
Ööhpehtimmie.
Sámedikkis leat njeallje bistevaš bargočoahkkima Máhttodepartemeanttain jagis main fáttát lea mánáidgárdi, vuođđooahpahus ja alit oahpahus.
Saemiedigkien leah njieljie vihties barkoetjåanghkoeh Maahtoedepartemeentine jaepesne mejnie aamhtesh maanagïerte, maadthööhpehtimmie jïh jollebe ööhpehtimmie.
Sámediggi mearrida sámegiela oahppoplána, vuođđoskuvlii ja joatkkaskuvlii, ja oahppoplána duodjái, boazodoallofágii ja eará earenoamáš fágaide rávisolbmuid várás, Girko- ja oahpahusdepartemeantta mearriduvvon rámmaid vuođul.
Saemiedigkie saemiengïelen learoesoejkesjem nænnoste, maadthskuvlese jïh jåarhkeskuvlese, jïh learoesoejkesjen vætnose, båatsoefaagese jïh jeatjahsjïerefaagide geervealmetjidie, Gærhkoe- jïh ööhpehtimmiedepartemeenten nænnoestovveme mieriej mietie.
Oahppoplánaid láhkaásahus §2-3 ja §3-4 mearrida oahpahusa sámiide, sin giela ja servodateallima birra iešguđetge fágasurggiid oktavuođas.
Learoesoejkesjh laakenjoelkedasse §2-3 jïh §3-4 ööhpehtimmien saemide nænnoste, sijjen gïelen jïh siebriedahkejieleden bïjre ovmessie faagegievliej gaskesisnie.
Girko- ja oahpahusdepartemeantta mearrádusa vuođul lea Sámedikkis váldi mearridit láhkaásahusa dákkár oahpahusa sisdoalu birra.
Gærhkoe-jïhööhpehtimmiedepartemeenten nænnoestahkenmietie lea Saemiedigkien stilleme laakenjoelkedassem nænnoestidh dagkeres ööhpehtimmien sisvegen bïjre.
Sámedikkiin galgá ráđđádallat buot oahpahusáššiin mat guoskkahit sámi beroštumiide.
• Ovttas.no - Sámi oahpponeavvut neahtas
• Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne
Mii leat čohkken govaid, girjjiid, filmmaid, jienaid, oahpporeaidduid ja digitála resurssaid vai dutnje šaddá álkit leat oahpaheaddjin sámi skuvllas.
Mijjieh guvvieh tjöönghkeme, gærjah, jielieguvvieh, tjoejh, lohkehtimmiedeerpegh jïh digitaale vierhtieh vuj dutnjien aelhkieslaakan sjædta årrodh lohkehtæjjine saemien skuvlesne.
Dasa lassin gávnnat artihkkaliid sámi áššiid birra ja pedagogalaš rávvagiid.
Dïsse lissine artihkelh saemien aamhtesi bïjre gaavnh jïh pedagogeles bïhkedimmieh.
Mánáidgárdi
Maanagïerte
Sámi mánáidgárdi lea mánáidgárdi sámi mánáid várás ja gos leat sámi mánát.
Saemien maanagïerte maanagïerte saemien maanaj muhteste jïh gusnie leah saemien maanah.
Dat lea mánáidgárdi mas sámegiella lea doaibmagiellan, ja mii earenoamážiid deattuha sámi kultuvrra.
Dïhte maanagïerte mesnie saemiengïele darjomegïeline, jïh mij sjïeride saemien kultuvrem tjïelkeste.
Maiddái deattuhuvvo bargun ahte leat veahkkin fállamis sámegiela oahpahusa daid mánáidgárddiin gos dat dárbbašuvvo.
Aaj tjïelkeståvva barkojne ahte årrodh viehkine faalemisnie saemiengïelen ööhpehtimmien dejnie maanagïertine gusnie dïhte daarpesjåvva.
Buot sámi mánáin lea vuoigatvuohta oažžut mánáidgárdefálaldaga mii doahttala mánáid giela ja kultuvrra.
Gaajhkesaemienmaanaj lea reakta maanagïertefaalenassem åadtjodh mij maanaj gïelem jïh kultuvrem ussjede.
Sámediggi bargá dan badjelii ahte mánáidgárddit galget leat gergosat sámi mánáide láhččet fálaldaga mii doahttala ja vuhtii váldá mánáid giela ja kultuvrra.
Saemiedigkie danbijjeli barka ahte maanagïerth gelkieh årrodh klaerebe saemien maanide laetjede faalenassem mij ussjede jïh #<adv> maanaj gïelem jïh kultuvrem seatede.
Sámediggi bargá dan badjelii:
Saemiedigkie dan bijjeli barka:
Nannet ja ovdánahttit sámi mánáidgárdemánáid giela, kultuvrra ja gullevašvuođa.
Saemien maanagïertemaanaj gïelem nænnoestidh jïh evtiedidh, kultuvrem jïh ektiedimmiem.
Nannet sámegielat mánáidgárdebargiid rekrutterema.
Saemiengïeleh maanagïertebarkiji dåårrehtimmiem nænnoestidh.
Sámediggedieđáhus mánáidgárddi birra.
Sámediggi lea čállimin dieđáhusa mánáidgárdefálaldaga birra.
Saemiedigkie bïevnesem maanagïertefaalenassen bïjre tjaelieminie.
Dieđáhus galgá čalmmustahttit áŋgiruššansurggiid ja daid hástalusaid maid ferte dustet go oččoda nu buori mánáidgárddiid go vejolaš.
Guđe hástalusaid oainnát don sámi mánáidgárdefálaldaga ektui? Sámediggi bovde guoskevaš instánssaid searvat árjjalaččat.
Guhten haestemh datne saemien maanagïertefaalenassen muhteste vuajnah? Saemiedigkie böörie sjyöhtehke instansh mealtan eadtjohkelaakan.
Stuorimus gaskaoapmi nannemis sámi mánáidgárdemánáid giela ja kultuvrra lea doarjja mánáidgárddiide.
Stoeremes tsavtshvierhtie nænnoestimmesne saemien maanagïertemaanaj gïelem jïh kultuvrem dåarjoe maanagïertide.
Sámedikkis leat maiddái stipeandaortnegat, earret eará rekrutteremis sámegielat bargiid mánáidgárddiide.
Saemiedigkien leah aaj stipendeöörnegh, gaskem jeatjah dåårrehtimmesne saemiengïeleh barkiji maanagïertide.
Lea vejolaš addit stipeandda sihke joatkkaskuvlla ohppiide, ja allaskuvlla ja universiteahta studeanttaide.
Gåarede stipeendem vedtedh dovne jåarhkeskuvlen learoehkidie, jïh jïlleskuvlen jïh universiteeten studeentide.
Sámediggi lágida fierpmádatčoahkkimiid sámi mánáidgárdebargiid várás, vai ovdánahttit kvaliteahta ja loktet gelbbolašvuođa.
Saemiedigkie viermietjåahkoeh öörnie saemien maanagïertebarkiji muhteste, vuj kvaliteetem evtiedibie jïh maahtaldahkem lutnjijibie.
Sámediggi maiddái mánáidgárdesuorgái buktá neavvagiid sámegiela oahpahusa birra.
Saemiedigkie aaj maanagïertesuarkan raerieh saemiengïelen ööhpehtimmien bïjre buakta.
Sámedikkis leat máŋga ovttasbargoguoimmi geat minguin ovttasbarget vai ulbmiliiddámet joksat.
Saemiedigkesne gellie laavenjostoeguejmieh gïeh mijjine laavenjostoeh vuj jïjtjemh ulmide jaksijibie.
Mánáidgárddiid vánhenlávdegoddi
Maanagïerti eejhtehmoenehtse
Máhttodepartemeanta
Maahtoedepartemeente
Oahpahusdirektoráhtta
Ööhpehtimmiedirektoraate
Fylkkamánni
Fylhkemaennie
Mis lea maiddái lagas ovttasbargu ovttaskas suohkaniiguin, dat lea suohkana ovddasvástádus fuolahit ahte mánáidgárddit fállet sámi giella- ja kulturoahpahusa.
Mijjen lea aaj gietskies ektiebarkoe oktegs tjïeltigujmie, dïhte tjïelten dïedte sujhtedh ahte maanagïerth saemien gïele- jïh kultuvrelïerehtimmiem faelieh.
Suohkan lea mánáidgárddiid, maiddái priváhta mánáidgárddiid gozihaneiseváldi.
Tjïelte lea maanagïerti, aaj privaate maanagïerti vaaksjomefaamoe.
Sámediggi doalaha oktavuođa ovttaskas mánáidgárddiiguin, ja eará mánáidgárdeeaiggádiiguin go suohkanin.
Saemiedigkie gaskesem oktegs maanagïertigujmie utnehte, jïh jeatjah maanagïerteaajhterigujmie gosse tjïeltine.
Fylkkamánni ovddasvástádus lea neavvut suohkaniid ja eará mánáidgárdeeaiggádiid, ja gozihit ahte suohkanat doaimmahit geatnegahttojuvvon doaimmaideaset.
Fylhkemaennien dïedte dïrregh tjïelth jïh jeatjah maanagïerteaajhterh, jïh geehtedieh ahte tjïelth utnieh dïedtem utnedh jïjtjsh darjoemidie.
Olgguldas veahkkevárit:
*Olgguldas viehkietjahkh:
Vuođđoskuvla ja JS
Maadthskuvle jïh *JS
Skuvla lea okta dain deháleamos servodatásahusain.
Skuvle lea akte dejstie vihkielommes siebriedahkeninstitusjovnijste.
Das lea vássánáigi doaimma vuođđun ja galgá min ráhkkanahttit dustet boahtteáiggi.
Desnie lea *vássánáigi darjomen våaroeminie jïh edtja mijjem båårestidh båetijen aejkien dåastodh.
Skuvla ja oahpaheaddji daguhit máhto, kultuvrra ja árvvuid nuppi sohkabuolvvas nubbái.
Skuvle jïh lohkehtæjjan #dahkoe<n><der_car><adj><comp><attr> maahtoen, kultuvren jïh aarvoej mubpene slïekteboelvesne måbpan.
Gelbbolašvuohta -máhttu- lea servodaga vuođđoveahkkevárri.
Maahtaldahke -maahtoe- siebriedahken aalkoevierhtie.
Vuoruheames ja doarjumis skuvlla ja oahpahusa lea danin mearrideaddjin vai sámi servodat galgá ovdánahttojuvvot sápmelaččaid iežaset višuvnnaid, vuoruhemiid ja eavttuid mielde.
Prijoriteradimmesne jïh dåarjoemisnie skuvlem jïh ööhpehtimmiem #dïhte<prn><dem><ess> nænnoestæjjine vuj saemien siebriedahke edtja evtiedovvedh saemiej jïjtjsh visjovni, prijoriteradimmiej jïh moenemetsiehkiej mietie.
Sámediggi bargá dan badjelii:
Saemiedigkie dan bijjeli barka:
ahte galgá ráhkaduvvot ollislaš oahpahuspolitihkka vuođđooahpahussii ja joatkkaoahpahussii
ahte edtja dorjesovvedh ellies ööhpehtimmiepolitihke maadthööhpehtæmman jïh jåarhkeööhpehtæmman
ahte ruovttoluotta máksinmearri sámegielat oahpahussii muddejuvvo nu ahte duohta golut máksojuvvojit
ahte bååstede maeksememierie saemiengïeleh ööhpehtæmman dan staeriedåvva ahte saetnies maaksoeh maaksasuvvieh
ahte Sámi Allaskuvla ovdánahttojuvvo álgoálbmotuniversiteahttan
ahte Saemien jïlleskuvle aalkoeåålmehuniversiteetine evtiedåvva
ahte giliskuvllat sámi guovlluin galget bisuhuvvot
ahte gaerteneskuvlh saemien dajvine gelkieh #tjöödtjestehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf>
ahte ohppiidlohku geat čađahit joatkkaskuvlla, lassána
ahte learohkelåhkoe gïeh jåarhkeskuvlem tjïrrehtieh, læssene
Dát lea mainna dál bargat:
Daate lea mejnie daelie barkijibie:
Sámediggedieđáhusain oahpu ja oahpahusa birra.
Saemiedigkiebïevnesinie learoen jïh ööhpehtimmien bïjre.
Sámediggi Norggas ii leat dássážii hábmen bajitdási mihttomeriid ollislaš oahpahuspolitihkkii.
Saemiedigkie Nöörjesne ij leah daan raajan bijjebedaltesen ulmieh ellies ööhpehtimmiepolitihkese hammoedamme.
Muhto Sámediggedieđáhus oahpu ja oahpahusa birra dán dili rievdada.
Mohte Saemiedigkiebïevnese learoen jïh ööhpehtimmien bïjre daam tsiehkiem jarkeste.
Vuosttažettiin danin go oahpahuspolitihkas lea stuorra mearkkašupmi sámi servodahkii ja servodat- ja gealbohuksemis dál ja ovddasguvlui.
Voestegh dannasinie goh ööhpehtimmiepolitihkesne lea stoere mïerhkesjimmie saemien siebriedahkese jïh siebriedahke- jïh maahtoebigkemisnie daelie jïh rïektes raadtan.
Váikkuhit dasa ahte oahpahusláhka rávisolbmuidoahpahusláhka, priváhtaskuvllaidláhka ja láhkaásahusat mat gusket sámegiela oahpahussii ođasmahttojuvvojit.
Dam dijpedh ahte ööhpehtimmielaake geerveööhpehtimmielaake, privaateskuvlelaake jïh laakenjoelkedassh mah saemiengïelen ööhpehtimmiem dijpieh orrestuvvieh.
Ođasmahttit oahppoplána man Sámediggi lea mearridan.
Orrestidie learoesoejkesjem maam Saemiedigkie nænnoestamme.
Sámediggi juohká dieđuid ja rávvagiid sámegielat oahpahusa birra vuođđoskuvllas.
Saemiedigkie daajroeh jïh bïhkedimmieh saemiengïeleh ööhpehtimmien bïjre juaka maadthskuvlesne.
Sámegielat oahpahus – vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat.
Saemiengïeleh ööhpehtimmie – reaktah jïh #stillese<n><pl><nom>.
Gáiddusoahpahus:
Maajeööhpehtimmie:
Gáiddusoahpahus ja guosseoahppa lea molssaevttolaš oahpahusvuohki man galgá atnit dušše dalle go dábálaš oahpahus ii sáhtte adnot.
Maajeööhpehtimmie jïh guessienlearoe alternatijve lïerehtimmievuekie maam edtja ajve utnedh dellie goh sïejhme ööhpehtimmie ij maehtiejin otnedh.
Jus skuvlaeaiggádis ii leat oahpaheaddji guhte sáhttá oahpahit sámegillii, de son ferte fállat ohppiide oahpahusa sámegielas dákkár molssaevttolaš oahpahusvugiid bakte.
Jis skuvleaajhteren ij leah lohkehtæjja guhte maahta saemiengïelese ööhpehtidh, dellie dïhte tjoevere learoehkidie ööhpehtimmiem saemiengïelesne faaledh dagkeres alternatijve lïerehtimmievuekine.
Odne fállojuvvo sámegielat gáiddusoahpahus sihke vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain.
Daenbiejjien saemiengïeleh maajeööhpehtimmie faalesåvva dovne maadthskuvline jïh jåarhkeskuvline.
Skuvlaeaiggádis geas ii leat oahpaheaddji sámegieloahpahussii, galgá fállat ohppiide sámegielat oahpahusa molssaevttolaš oahpahusvugiid bakte.
Skuvleaajhteren gïen ij leah lohkehtæjja saemienööhpehtæmman, edtja learoehkidie faaledh saemiengïeleh ööhpehtimmien alternatijve lïerehtimmievuekiej jis.
Oahpahuslága láhkaásahus § 7-1 molssaevttolaš oahpahusvugiid birra, daddjo ahte gáiddusoahpahus lea okta máŋga molssaeavttuin.
Ööhpehtimmielaakem laakenjoelkedasse § 7-1:n alternatijve lïerehtimmievuekiej bïjre, jyöhtoe ahte maajeööhpehtimmie lea akte gellie alternatijvijste.
Odne fállojuvvo sámegielat gáiddusoahpahus sihke vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.
Daenbiejjien saemiengïeleh maajeööhpehtimmie faalesåvva dovne maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Nordlándda Fylkkamannis lea lulli- ja julevsámegiela gáiddusoahpahusa koordinerenovddasvástádus.
Nordlaanten fylhkenmunnien lea åarjel-jïhjulevsaemiengïelen maajeööhpehtimmien koordineeremedïedte.
Finnmárkku Fylkkamánnis lea davvisámegiela gáiddusoahpahusa koordinerenovddasvástádus.
Finnmaarhken fylhkemaennien lea noerhtesaemiengïelen maajeööhpehtimmien koordineeremedïedte.
Dutkan ja alit oahpahus
Dotkeme jïh jollebe ööhpehtimmie
Dutkan ja áŋgiruššamis alit oahpahusa lea dehálaš seailluheames, nannemis ja ovdánahttimis sámi servodaga.
Dotkemen jïh eadtjaldovvemisnie jollebe ööhpehtimmien vihkele vaarjelimmesne, nænnoestimmesne jïh evtiedimmesne saemien siebriedahken.
Sámedikki mielas dárbbašuvvo dutkanvuođustuvvon máhtolašvuohta go bargat bajásšaddan- ja oahpahuspolitihkain.
Saemiedigkien mïeleste daarpesjåvva *dutkanvuođustuvvon maahtaldahke goh byjjenimmie- jïh ööhpehtimmiepolitihkine barkijibie.
Maiddái lea dehálaš ovdánahttit sámegiela dutkangiellan.
Aaj vihkele saemiengïelem dotkemegïeline evtiedidh.
Lea maiddái dehálaš láhččet ja movttiidahttit eanet sápmelaččaid válljet dutkanámmáha ja dutkat iežas servodagas.
Lea aaj vihkele laetjede jïh jeenjebh saemieh veeljedh eadtjaldehtiejibie dotkemefunksjovnem jïh jïjtjemse siebriedahkesne goerehtidh.
Mii maiddái atnit dehálažžan ovdánahttimis stuorit ja stáđđáset fágabirrasiid sámi dutkama ja alit oahpahusa várás, mas áimmahuššet ollislaš sámi geahččanguovllu.
Mijjieh aaj utniejibie vihkielinie evtiedimmesne stoerebe jïh *stáđđáset faagebyjresh saemien dotkemen jïh jollebe ööhpehtimmien muhteste, mesnie ellies saemien gïehtjedimmiedajvem voebnesjieh.
Ovdánahttimis Sámi allaskuvla álgoálbmotuniversiteahttan lea oassin dán mannolagas.
Evtiedimmesne Saemien jïlleskuvle aalkoeåålmehuniversiteetine boelhkine daan *mannolagas.
Seammás lea guovddášbargun oažžumis sámi perspektiivva oassin buot alit oahpahusain Norggas.
Seammasïenten jarngenbarkojne åadtjoemisnie saemien perspektijven boelhkine gaajhke jollebe ööhpehtimmine Nöörjesne.
Sámediggi ieš ii doaimmat dutkama, muhto oaidná man dehálaš dutkama máhtolašvuohta sihke olggobealde ja siskkobealde lea sámi servodahkii.
Saemiedigkie jïjtje ij dotkemem utnieh, mohte vuajna man vihkeles dotkemen maahtaldahke dovne bæjngolen jïh sisnjelen lea saemien siebriedahkese.
Sámediggi bargá dan badjelii:
Saemiedigkie dan bijjeli barka:
Ahte buot alit oahpahus ja dutkan vuhtiiváldá sámi perspektiivva
Ahte gaajhke jollebe ööhpehtimmie jïh dotkeme saemien perspektijvem seatede
Ahte ásahuvvo bistevaš sámi dulkonoahpu oahppofálaldat
Ahte vihties saemien toelhkeööhpehtimmien ööhpehtimmiefaalenasse tseegkesåvva
ahte Sámi Allaskuvla ovdánahttojuvvo álgoálbmotuniversiteahttan
ahte Saemien jïlleskuvle aalkoeåålmehuniversiteetine evtiedåvva
Dát lea mainna dál bargat:
Daate lea mejnie daelie barkijibie:
Ovdaskuvlaoahpahusa dárkkistuvvon našunála rámmaplánain.
Aarhskuvleööhpehtimmien vååksjesovveme nasjonaale mieriensoejkesjinie.
Sámediggi lea mielde lávdegottis mii bargá rámmaplána dárkkistemiin.
Saemiedigkie mealtan moenehtsisnie mij mieriensoejkesjen vaaksjoeminie barka.
Bargolávdegoddi álggahii barggus 2011 guovvamánu 3. beaivvi, ja deaivvada mánnosaččat.
Barkoemoenehtse jïjtjse barkoem aelkiehti jaepien 2011 goevten 3. biejjien, jïh fïerhten asken gaavnesje.
Maŋimus čoahkkin rámmaplánalávdegottis lea 2012 ođđajagimánus.
Minngebe tjåanghkoen mieriensoejkesjemoenehtsen jaepien2012 lea tsïengelen.
Máhttodepartemeanta lea mearridan ahte galgá ráhkaduvvot sierra rámmaplána sámi ovdaskuvlaoahpahussii.
Maahtoedepartemeente nænnoestamme ahte edtja dorjesovvedh sjïere mieriesoejkesje saemien aarhskuvleööhpehtæmman.
Dát bargu lea dán plánendásis ja departemeanta bargá gávdnamis jođiheaddji lávdegoddái.
Daate barkoe daennie soejkesjimmiedaltesisnie jïh departemeente gaavnemisnie juhtiehtæjjan moenehtsasse barka.
Sámi allaskuvla lea lávdegotti čállingoddi.
Saemien jïlleskuvle moenehtsen sekretarijaate.
Ođđa vuođđoskuvlaoahpaheaddji oahpu rámmaplána oktavuođas lea Sámediggi bargan dan badjelii ahte sámi perspektiiva galgá leat oassin buot alit oahpahusain.
Orre maadthskuvlelohkehtæjjan learoen mieriesoejkesjen gaskesisnie Saemiedigkie dan bijjeli barkeme ahte saemien perspektijve galka årrodh boelhkine gaajhke jollebe ööhpehtimmine.
Dáinna leat lihkostuvvan go lea mearriduvvon ahte vuođđoskuvlla oahpaheaddjioahppu galgá gealbudahttit studeanttaid oahppat sámi dilálašvuođaid ja sámi mánáid vuoigatvuođaid birra ja sápmelaččaid birra geat leat dohkkehuvvon álgoálbmogin.
Daejnie lahkaskamme goh nænnoestovveme ahte maadthskuvlen lohkehtæjjaööhpehtimmie edtja *gealbudahttit studeenth lïeredh saemien nuepiej jïh saemien maanaj reaktaj bïjre jïh saemiej bïjre gïeh aalkoeåålmeginie dåhkasjahteme.
xxx
*xxx
xxx
*xxx
Rávisolbmuid oahpahus
Geervealmetji ööhpehtimmie
Sámegiella lea vuođđudeaddji árvun.
Saemiengïele tseegkije aarvojne.
Sámi iešguđege guovlluin lea ollu rávisolbmot geat ovddeš dáruiduhttima dihte leat massán eatnigielaset.
Saemien ovmessie dajvine aaj jïjnjh geervealmetjh gïeh ovtetje daatjaldehtemen dïehre jïjtjsh ietniengïelem dasseme.
Dán dili dihte dárbbašuvvo rávisolbmuidoahpahus sámegielas, sihke vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla dásis.
Daan tsiehkien dïehre geervealmetjiööhpehtimmie saemiengïelesne daarpesjåvva, dovne maadthskuvlen jïh jåarhkeskuvlen daltesisnie.
Sámediggi atná dehálažžan láhččet gurssaid otná váhnemiidda mii lea áibbas mearrideaddjin jus giella galgá ovdánahttojuvvot ovddasguvlui.
Saemiedigkie åtna vihkielinie laetjede kursh daanbeajjetje eejtegidie mij aejvie nænnoestæjjine jis gïele edtja rïektes raadtan evtiedovvedh.
Ovddasvástideaddji politihkkár
Tjåadtjoehtæjjan polijtikere
Ulbmil:
Ulmie:
Rávis sápmelaččaide geat eai hálddaš sámegiela galgá láhččojuvvot vejolašvuohta háhkat dárbbašlaš vuođđomáhtu heivvolaš oahpahusa bakte.
Geerve saemide gïeh eah saemiengïelem maehtieh edtja laatjasovvedh nuepie daerpies maadthdaajroem sjiehteles ööhpehtimmine skååffedh.
Sámediggi áigu ásahit oahpahusvuogádaga mii addá buot sámi mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide oahpposajádagaid go sii sáhttet ovdánahttit iežaset máhtolašvuođa, giela ja kultuvrra.
Saemiedigkie edtja lïerehtimmieöörnegem tseegkedh mij gaajhke saemien maanide vadta, noeride jïh geervealmetjidie lïerehtimmiesijjieh goh dah maehtieh jïjtjsh maahtaldahkem evtiedidh, gïelem jïh kultuvrem.
Sámediggi lea addán bargun Sámi Allaskuvlii ovdánahttit ja čađahit 5-jagi rávisolbmooahpahusprográmma sámegielas mii galgá leat oassin giellaprográmmas ii-sámegiela hubmi olbmuid várás davvi-, julev- ja lullisámi guovlluin.
Saemiedigkie barkojne Saemien jïlleskuvlese vadteme evtiedidh jïh 5-jaepien geervelïerehtimmieprogrammen saemiengïelesne tjïrrehtidh mij galka årrodh boelhkine gïeleprogrammeste ij-saemiengïelen håalije almetji muhteste noerhte-, luvlie- jïh åarjelsaemien dajvine.
Rávisolbmooahpahusprográmma galgá heivehuvvot báikkálaš dárbbuide.
Geervelïerehtimmieprogramme edtja dajven daerpiesvoetide sjïehtelovvedh.
Giellaoahpahus galgá vuođđuduvvot báikkálaš diliide ja deattuhit báikkálaš variánttaid ja nu seailluhit ja nannet báikkálaš sámi gullevašvuođa.
Gïeleööhpehtimmie edtja dajven tsiehkide tseegkesovvedh jïh tjïelkestidh voenges *variánttaid jïh dan dajven saemien ektiedimmiem vaarjelidh jïh nænnoestidh.
Rávisolbmooahpahusprográmma galget leat čuovvovaš bealit:
Geervelïerehtimmieprogrammem gelkieh årrodh minngebe bielieh:
a) Álgogursa 1 sámegielas
#a<n><abbr><sg><gen>) Aalkoekurse 1 saemiengïelesne
b) Álgogursa 2 sámegielas
b.) Aalkoekurse 2 saemiengïeleste
c) Sámegiela lohkanbadjeoahppu
#c<n><abbr><sg><gen>) Saemiengïelen semesteraamhtese
Ulbmil lea ahte 5-jagi giellaprográmma olis álggahuvvojit doaibmabijut man boađusin lea eanet sámegiela geavaheaddjit.
Ulmie lea ahte 5-jaepien gïeleprogrammen dïere råajvarimmieh aelkiehtovvieh man illedahkine jeenjebe saemiengïelen utnejh lea.
Ulbmiljoavkun leat ii-sámegielat hubmi olbmot viiddis geográfalaš guovllus ja earenoamážiid dain guovlluin gos dáruiduhttin eanemusat lea čuohcan.
Ulmiedåehkine årrodh ij-saemiengïeleh håalije almetjh vijries geograafeles dajvesne jïh sjïeri dejnie dajvine gusnie daatjaldehteme jeenjemes tsavtseme.
Prošeakta sáhttá duođaštit hui positiiva bohtosiid das man galle rávisolbmo leat čađahan sámi giellaoahpahusa ja galle giellaguovddáža leat leamašan mielde prošeavttas.
Prosjeekte maahta jååhkesjidh dan positijve illedahkh desnie man gellie geervealmetjh saemien gïeleööhpehtimmiem tjïrrehtamme jïh gellie gïelejarngh orreme mealtan prosjeektesne.
Maŋŋil go rávisolbmuid oahpahusprográmma álggahuvvui de leat leamašan stuorit rekruteren sámegielat oahpuide.
Mænngan gosse geervealmetji ööhpehtimmienprogramme aelkiehtovvi dellie orreme stoerebe rekruteereme saemiengïeleh learojde.
Áigumuš lea beassat álggahit gurssaid lulli- ja julevsámi guovlluin, ja Norgga stuorimus gávpogiin.
Aajkoe lea åadtjodh kursh aelkiehtidh åarjel- jïh julevsaemien dajvine, jïh Nöörjen stoeremes staarine.
Gursat galget váikkuhit dasa ahte ii sámegiela hubmi olbmot galget beassat fas hupmagoahtit sámegiela, ja ahte sámegielagat galget oahppat lohkat ja čállit sámegiela.
Jïjtjedhkurse edtjieh dam dijpedh ahte ij saemiengïelen håalije almetjh edtjieh åadtjodh viht saemiengïelem håalegåetedh, jïh ahte saemiestæjjah edtjieh lïeredh lohkedh jïh saemiengïelem tjaeledh.
Maiddái galgá leat vejolašvuohta háhkat lohkangelbbolašvuođa vai galget sáhttit joatkit dábálaš oahpahusaide.
Aaj galka årrodh nuepie studijemaahtoem skååffedh vuj edtjieh maehtedh sïejhme ööhpehtimmide jåerhkedh.
Dát lea mainna dál bargat:
Daate lea mejnie daelie barkijibie:
Rávisolbmuid oahppoprográmma “Giellaprográmma” čuovvoleapmi
Geervealmetji ööhpehtimmieprogrammen “Gïeleprogrammen” dåeriedimmie
Sámi rávisolbmuidoahpahusprográmma olles riikka várás
Saemien geervealmetjiööhpehtimmieprogrammen abpe rïjhken muhteste
Oahpahuslága § 4A-1 daddjo ahte rávisolbmuin lea riekti oažžut heivehuvvon vuođđoskuvlaoahpahusa.
Ööhpehtimmielaaken § 4:m-1 jyöhtoe ahte geervealmetji lea reaktoe sjïehtelovveme maadthskuvleööhpehtimmiem åadtjodh.
Rávisolbmuin geain lea riekti oažžut vuođđoskuvlaoahpahusa lea maiddái riekti oažžut neavvagiid ja rávvagiid kártemis iežaset oahppodárbbuid, ja riekti oažžut oahpahusa mii lea heivehuvvon sin gelbbolašvuhtii ja maiddái ovdáneami.
Geervealmetji giej lea reaktoe maadthskuvleööhpehtimmiem åadtjodh lea aaj reaktoe raerieh jïh bïhkedimmieh goerehtallemistie åadtjodh jïjtjsh learoedaerpiesvoeth, jïh reaktoe ööhpehtimmiem åadtjodh mij sijjen maahtaldahkese sjïehtelovveme jïh aaj evtiedimmiem.
Dás ii gáibiduvvo ahte rávisolbmot galget čađahit oahpahusa olles fágas.
Daelie ij krïevh ahte geervealmetjh edtjieh ööhpehtimmiem abpe faagesne tjïrrehtidh.
Viidáset lea rávisolbmuin oahpahuslága § 4A-3 mielde vuoigatvuohta oažžut joatkkaoahpu dan jagi rájes go devdet 25 jagi.
Vijrebe lea geervealmetjinie ööhpehtimmielaaken § 4:n-3 mealtan reakta jåarhkelïerehtimmiem åadtjodh dan jaepien raejeste goh 25 jaepieh dievhtieh.
Joatkkaoahpahusa vuoigatvuohta gullá sidjiide geat leat čađahan vuođđoskuvlla dahje sullásačča, ja geat ovdal eai leat čađahan ja joatkkaskuvlaoahpu.
Jåarhkeööhpehtimmien reakta dejtie gåvla gïeh maadthskuvlem tjïrrehtamme jallh #plearoeh<adj><sg><acc>, jïh gïeh aarebi eah leah tjïrrehtamme jïh jåarhkeskuvlelearoem.
Rávisolbmot geat čađahit joatkkaskuvlla oahpahusa galget čuovvut dábálaš oahppoplánaid.
Geervealmetjh gïeh jåarhkeskuvlen ööhpehtimmien tjïrrehtieh edtjieh sïejhme learoesoejkesjh dåeriedidh.
Oahpahuslága § 4A-4 mielde geatnegahttojuvvo suohkan ja fylkkasuohkan láhččet vuođđoskuvlaoahpahusa ja joatkkaoahpahusa rávisolbmuide, ja sii sáhttet ávkkástallat oahppolihtuid, dohkkehuvvon neahttaskuvllaid ja earáid geat fállet vuođđoskuvlaoahpu ja joatkkaoahpu vai ollašuhttet geatnegasvuođaideaset fállamis rávisolbmuide oahpahusa.
Ööhpehtimmielaaken § 4:m-4 mealtan stillesåvva tjïelten jïh fylhketjïelten laetjede maadthskuvleööhpehtimmiem jïh jåarhkeööhpehtimmien geervealmetjidie, jïh dah maehtieh studijesiebrieh nåhtadidh, dåhkasjahteme gaskeviermieskuvlh jïh jeatjabidie gïeh maadthskuvlelearoem jïh jåarhkelïerehtimmiem faelieh vuj jïjtjsh #stillese<n><pl><acc> faalemistie geervealmetjidie tjïrrehtieh ööhpehtimmiem.
Rávisolbmuin geain lea vuoigatvuohta oažžut joatkkaoahpahusa, lea maiddái riekti oažžut iežaset reálagelbbolašvuođa árvvoštallojuvvot.
Geervealmetji giej lea reakta jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh, lea aaj reaktoe jïjtjsh realemaahtoem åadtjodh vierhtiedallesovvedh.
Gealboduođaštusa oažžu fylkkasuohkanis.
Maahtoejååhkesjimmiem fylhketjïelteste åådtje.
Máhttodepartemeanta
Maahtoedepartemeente
Oahpahusdirektoráhtta
Ööhpehtimmiedirektoraate
Fylkkamánni
Fylhkemaennie
Stuoradiggi lea dohkkehan Sámi Oahppolávdegotti (SOL) stáhtadoarjaga vuoigaduvvon oahppolihttun 1976 rávisolbmuidoahpahuslága vuođul.
Stoerredigkie dåhkasjahteme Saemien studijemoenehtsen (*SOL) staatendåarjoem *vuoigaduvvon studijesiebrine jaepien 1976 geerveööhpehtimmielaaken mietie.
SOL váldoulbmilin lea doaimmahit čuvgehus- ja oahppodoaimmaid sápmelaččaid gaskkas.
*SOL åejvietsiehkine lea bïevnese- jïh studijedarjomh saemiej gaskesne utnedh.
Oahpponeavvut.
Learoevierhtieh.
Vai joksat mánáidgárddi rámmaplána ulbmiliid ja Máhttoloktema – sámi oahppoplána, de galget oahpponeavvut gávdnot buot fágasurggiin ja buot fágain lulli-, julev- ja davvisámegielaide.
Vuj jaksijibie maanagïerten mieriesoejkesjen ulmiej jïh Maahtoelutnjemen – saemien learoesoejkesje, dellie edtjieh learoevierhtieh gaajhkene faagegievlesne jïh gaajhkenefaagesne åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelide.
Sámedikkis lea ovddasvástádus jahkásaš bušeahtaid bakte čilget mihttomeriid, strategiijaid ja doaibmabijuid oahpponeavvuid buvttadeami váste.
Saemiedigkien lea dïedte fïerhtenjaapetje beetnehsoejkesjinie ulmieh boejhkelidh, strategijh jïh råajvarimmieh learoevierhtiej darjomen #<post>.
Sámedikkis lea ovddasvástádus juohkimis ruđaid ja čuovvolit ja dárkkistit ruhtageavaheami lágaid, ja njuolggadusaid ektui.
Saemiedigkien lea dïedte juekiemisnie beetnegh jïh dåeriedieh jïh beetnehpråvhkoen laakh vaaksjoeh, jïh njoelkedassi muhteste.
Sámediggi bargá dan badjelii ahte:
Saemiedigkie dan bijjeli barka ahte:
Ožžodit sámegielat oahpponeavvuid ja pedagogalaš ávdnasiid innovatiivvalaš ja beaktilis buvttadeami.
Åådtjedieh saemiengïeleh learoevierhtiej jïh pedagogeles materijelli innovatijven jïh eadtjohke darjomen.
Gávdnojit sámi oahpponeavvut ja juohkit dieđuid daid birra sámi oahpponeavvoguovddáža ja Sámedikki neahttasiidduid bakte ja ahte sáhttá ohcat dieđuid oahpponeavvuid birra oahpponeavvouskkádagas neahtas.
Saemien learoevierhtieh leah jïh daajroeh daj bïjre juekiejibie saemien learoevierhtiejarngen jïh Saemiedigkien nehtebieline jïh ahte maahta daajroeh learoevierhtiej bïjre ohtsedh *oahpponeavvouskkádagas gaskeviermesne.
Sámedikki oahpponeavvobarggu vuođđun leat Sámedikki 2009-2012 oahpponeavvoovdánahttima strategalaš plána mearriduvvon strategiijat.
Saemiedigkien learoevierhtienbarkoen våaroeminie leah Saemiedigkien jaepiej 2009-2012 learoevierhtieevtiedimmien strategeles soejkesjen nænnoestovveme strategijh.
Plána mearkkaša earret eará ahte mii galgat:
Soejkesje gaskem jeatjah lea ahte mijjieh edtjijibie:
Ovdánahttit ođđa oahpponeavvuid lulli-, julev- ja davvisámegielaide.
Evtiedidie orre learoevierhtieh åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelide.
Jorgalit ja heivehit dálá oahpponeavvuid.
Daaletje learoevierhtieh jarkoestidh jïh sjïehtehtidh.
Ovttasbargat guoskevaš fágabirrasiin fágagirjjálašvuođa ovdánahttima oktavuođas.
Sjyöhtehke faagebyjresine faagelitteratuvren evtiedimmien gaskesisnie laavenjostedh.
Ovdánahttit dábálaš ja/dahje digitála oahpponeavvuid.
Evtiedidie sïejhme jïh/jallh digitaale learoevierhtieh.
Heivehit dálá lulli- ja davvisámegielat oahpponeavvuid nubbingiela oahpahussii.
Sjïehtehtidh daaletje åarjel- jïh noerhtesaemiengïelh learoevierhtieh mubpiengïelen ööhpehtæmman.
Lohkat ja vuorkut teavsttaid jietnafiilan.
Teeksth tjoejefïjline jiehtedh jïh vöörhkedh.
Nammadit bargojoavkku man bargun lea válljet matematihkkagirjjiid mat galget jorgaluvvot lulli-, julev- ja davvisámegielaide.
Barkoedåehkiem nommehtidh man barkojne lea matematihkevierhtieh veeljedh mah edtjieh jarkoestovvedh åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïelide.
Dárbbu mielde jorgalit ja heivehit oahppogirjjiid/fáddágirjjiid lulli-, julev- ja davvisámegielaid gaskkas.
Daerpiesvoeten mietie jarkoestidh jïh sjïehtehtidh learoegærjaj/teemagærjaj åarjel-, luvlie- jïh noerhtesaemiengïeli gaskesne.
Ovttasbargat Sámi earenoamášpedagogalaš doarjalusain kártemis dárbbuid.
Laavenjostedh Saemien sjïerepedagogeles *doarjalusain goerehtallemisnie daerpiesvoeti.
Ovttasbargat Stáhta earenoamášpedagogalaš doarjalusa fágabirrasiiguin ovdánahttimis oahpponeavvuid, kárten ja bagadallanávdnasiid.
Laavenjostedh Staaten sjïerepedagogeles *doarjalusa faagebyjresigujmie evtiedimmesne learoevierhtiej, goerehtallem jïh bihkedimmiematerijellh.
Ovttas.no - Sámi oahpponeavvut neahtas
Ovttas.no - Saemien learoevierhtieh gaskeviermesne
Mii leat čohkken govaid, girjjiid, filmmaid, jienaid, oahpporeaidduid ja digitála resurssaid vai dutnje šaddá álkit leat oahpaheaddjin sámi skuvllas.
Mijjieh guvvieh tjöönghkeme, gærjah, jielieguvvieh, tjoejh, lohkehtimmiedeerpegh jïh digitaale vierhtieh vuj dutnjien aelhkieslaakan sjædta årrodh lohkehtæjjine saemien skuvlesne.
Dasa lassin gávnnat artihkkaliid sámi áššiid birra ja pedagogalaš rávvagiid.
Dïsse lissine artihkelh saemien aamhtesi bïjre gaavnh jïh pedagogeles bïhkedimmieh.
tmx_data/samediggidiedadus_samegiela_birra_2012_sme2sma.tmx

File: tmx_data/samediggidiedadus_samegiela_birra_2012_sme2sma.tmx

Sámediggedieđáhus sámegiela birra
Saemiedigkiebïevnese saemiengïelen bïjre
Álggahus
Aalkoe
Dáinna dieđáhusain áigu Sámediggi ovddidit bajimus dási politihka sámegiela birra, mii galgá čujuhit ja čielggadit prinsihpalaš áššiid sámegiela geavaheami ja ovddideami olis.
Daejnie bïevnesinie edtja Saemiedigkie bijjemes daltesem politihken saemiengïelen bïjre evtiedidh, mij edtja prinsïhpen aamhtesh tjaatsestidh jïh tjïelkedidh saemiengïelen pråvhkoen jïh evtiedimmien dïere.
Sámedikki váldomihttu sámegiela ovddideami oktavuođas lea lasihit giellageavaheddjiid logu ja loktet sámegiela geavaheami.
Saemiedigkien åejvieulmie saemiengïelen evtiedimmien gaskesisnie lea gïeleutniji låhkoem lissiehtidh jïh saemiengïelen pråvhkoem lutnjedh.
Jus dáid ulbmiliid galgá olahit, de lea dárbbašlaš čielggadit válddi ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja ráđđehusa gaskka.
Jis daejtie ulmide edtja hïnnedh, dellie daerpies vaeltien tjïelkedidh jïh dïedtejoekedimmiem Saemiedigkien jïh reerenassen gaskemsh.
Dákkár čielggadeapmi mielddisbuktá ahte lágat ja rámmaeavttut árvvoštallojuvvojit ja rievdaduvvojit.
Dát lea dán dieđáhusa váldofokus.
Daate lea daan bïevnesen åejviefokuse.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra sisttisdoallá hástalusaid, ulbmiliid ja strategiijaid 4 áŋgiruššansuorggis:
Saemiedigkiebïevnese saemiengïelen bïjre haestemh åtna, ulmieh jïh strategijh 4 barkoesuerkesne:
- Ovddasvástádus sámegillii
- Dïedte saemiengïelese
- Sámegiela rámmaeavttut
- Saemiengïelen mieriekrïevemh
- Giellageavaheaddjit
- Gïeleutnijh
- Sámegiela geavaheapmi
- Saemiengïelen pråvhkoe
Sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuohta iežamet giela, kultuvrra ja eallinvuogi hárrái lea nannejuvvon našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš lágain.
Saemiej jïjtjereeremereakta jïjtjemh gïelen, kultuvren jïh jielemevuekien gaavhtan nænnoestovveme nasjonaale jïh gaskenasjonaale laakine.
Dát mielddisbuktá ahte sámi álbmogis lea vuoigatvuohta mearridit guđe guvlui boahttevaš giellapolitihkka galgá mannat.
Daate mealtan buakta ahte saemien åålmegen lea reakta nænnoestidh #guhte<prn><rel><sg><ill><attr> dajvese båetije gïelepolitihke edtja mïnnedh.
Mis lea maid vuoigatvuohta oahppat ja geavahit sámegiela.
Mijjesne lea maam reakta lïeredh jïh saemiengïelem utnedh.
Vaikko gávdnojit našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš mearrádusat, de lea ain stuora lávki giellageavahanvuoigatvuođa ja dan duohta vejolašvuođa gaskka ahte geavahit ja ovddidit giela servodagas.
Jalhts leah nasjonaale jïh gaskenasjonaale nænnoestahkh, dellie lea annje stoere sïlle gïeleåtnoereaktan jïh dan saetnies nuepien gaskemsh ahte gïelen siebriedahkesne utnedh jïh evtiedidh.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra čilge ja ságaškuššá makkár rolla ja politihkalaš váldi Sámedikkis galgá leat giellagažaldagain.
Saemiedigkiebïevnese saemiengïelem bïjre boejhkele jïh digkede magkeres råållam jïh politihkeles stillemem Saemiedigkien galka årrodh gïelegyhtjelassine.
Lea dárbu čielgaset ovddasvástádusjuhkui, buoret oktiiheiveheapmái doaibmabijuid dáfus ja buriid reaidduide boahttevaš giellavuoruheami dáfus.
Lea daerpies tjïelkebe dïedtejoekedæmman, buerebe iktedæmman råajvarimmiej dïehre jïh buerie dïrregidie båetije gïeleprijoriteradimmien dïehre.
Go Sámelága giellanjuolggadusat bohte fápmui 1992:s, nannejuvvui maiddái lágas guđet suohkanat galge leat mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Gosse Saemienlaaken gïelenjoelkedassh jaepien 1992 aelkiejin juhtedh, aaj laakesne nænnoestovvi guhth tjïelth galkin mealtan årrodh saemiengïelen reeremedajvesne.
Ráddjejuvvon mearri suohkanat leat váldojuvvon mielde dán guvlui, ja dát suohkanat leat geatnegahtton bálvalit iežas álbmoga sámegillii.
Gaertjiedovveme mierie tjïelth mealtan daan dajvese vaaltasovveme, jïh daah tjïelth dïedtem utnedh jïjtjse åålmegem saemiengïelesne hoksehtidh.
Dat ahte sámelága giellanjuolggadusat dušše gusket hálddašanguovllu suohkaniidda, lea iešalddis stuora hástalus danne go dát ii atte sámegielat álbmogii Norggas ovttalágan vuoigatvuođaid geavahit ja oahppat sámegiela.
Dah ahte saemienlaaken gïelenjoelkedassh ajve reeremedajven tjïelth dijpieh, lea oktegh stoere haesteme dannasinie gosse daate ij saemiengïeleh åålmegasse Nöörjesne seammalaaketje reaktah vedtieh utnedh jïh saemiengïelem lïeredh.
Seammás čájehit iešguđetlágan evalueremat ja kártemat ahte suohkanat eai ollásit nagot doallat iežaset geatnegasvuođa fállat bálvalusaid guovtti gillii.
Seammasïenten ovmessie vuarjasjimmieh jïh goerehtallemh vuesiehtieh ahte eah tjïelth ellieslaakan gaegnedh jïjtjsh #stillese<n><sg><acc> faaledh steeredh dïenesjh göökten gïelese.
Ássanminstara rievdan ja ođđa suohkaniid fátmmasteapmi sámegiela hálddašanguvlui maŋemus jagiid čájeha ahte lea dárbu ođasmahttit sámelága giellanjuolggadusaid.
Veasomegoeren jorkestovvemen jïh orre tjïeltide faerhmiestidh saemiengïelen reeremedajvese minngebe jaepiej vuesehte ahte lea daerpies saemienlaaken gïelenjoelkedassh orrestidh.
Dieđáhus gieđahallá dán čuolmma ja nanne ahte almmolaš hálddašeapmi lea stáhta ovddasvástádus ja ahte sámegielat álbmogis lea vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid sámegillii beroškeahttá gos orrot.
Bïevnese daam tjoelmem gïetedalla jïh nænnoste ahte byjjes reereme staaten dïedte jïh ahte saemiengïeleh åålmegen lea reakta dïenesjh saemiengïelese åadtjodh saaht gusnie årroeh.
Dát mielddisbuktá ahte sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka.
Daate mealtan buakta ahte saemienlaaken gïelenjoelkedassh edtjieh abpe davvodh rïjhkem.
Sámediggedieđáhus luohpá dálá hálddašanmodeallas ja oaidná baicca daid suohkaniid mat leat mielde dálá hálddašanguovllus ovttasbargoguoibmin sámegiela nannen- ja ovddidanbarggus.
Saemiedigkiebïevnese daaletje reerememaallesne heajhta jïh buerebh dejtie tjïeltide vuajna mah mealtan daaletje reeremedajvesne laavenjostoeguejmine saemiengïelen nænnoestimmie- jïh evtiedimmiebarkosne.
Dát mearkkaša ahte leat guovttesuorat ovddasvástádusjuohku, gos Stáhtas lea ovddasvástádus almmolaš bálvalusaide ja nu maiddái ekonomalaš ja hálddahuslaš ovddasvástádus das ahte suohkanat, fylkkasuohkanat ja almmolaš ásahusat bálvalit sámegielat álbmoga sámegillii.
Daate nimhtie ahte årrodh guektiensearroeh dïedtejoekedimmie, gusnie Staaten lea dïedte byjjes dïenesjidie jïh dan aaj ekonomeles jïh reerije dïedte desnie ahte tjïelth, fylhketjïelth jïh byjjes institusjovnh saemiengïeleh åålmegem saemiengïelesne hoksehtieh.
Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela, ja oaidná dárbbu nannet ovttasbarggu ja resurssaid sámegiela ovddidanbarggus iešguđetge dásiin servodagas.
Saemiedigkien lea dïedte saemiengïelem evtiedidh, jïh daerpiesvoetem nænnoestidh ektiebarkoem vuajna jïh vierhtieh saemiengïelen evtiedimmiebarkosne ovmessie daltesinie siebriedahkesne.
Dát rievdadus mielddisbuktá dárbbu lávdegoddái mas lea mandáhtta čielggadit ja evttohit rievdadusaid lágain, válddiin ja ovddasvástádussurggiin mat gusket sámegillii.
Daate jorkestimmie daerpiesvoetem mealtan buakta moenehtsasse mesnie lea mandaate tjïelkedidh jïh jorkestimmieh laakine uvtedidh, *válddiin jïh dïedtensuerkine mah saemiengïelem dijpieh.
Váilevaš ekonomalaš, olmmošlaš ja hálddahuslaš resurssat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus.
Fååtesæjja ekonomeles, garkeles jïh reerije vierhtieh stoere haestieminie saemiengïelen nænnoestimmien barkosne.
Dát leat rámmaeavttut mat fertejit leat sajis vai sáhttit sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi.
Daah mieriekrïevemh mah tjoeverieh årrodh sijjesne vuj maehtiejibie saemiengïelem båetijen aejkien gorredidh.
Dieđáhus ságaškuššá dáid hástalusaid ja láhčá dili politihkkii mii galgá fuolahit ahte višuvnnat ja mihttomearit sámegiela nannema ja ovddideami dáfus álggahuvvojit.
Bïevnese daejtie haestiemidie digkede jïh tsiehkiem laatja politihkese mij edtja sujhtedh ahte visjovnh jïh ulmieh saemiengïelen nænnoestimmien jïh evtiedimmien dïehre aelkiehtovvieh.
Sámedikki ja Sámedikki giellapolitihka váldoulbmil sámegiela ovddideami olis lea lasihit sámegiel geavaheddjiid logu.
Saemiedigkien jïh Saemiedigkien gïelepolitihken åejvietsiehkiem saemiengïelen evtiedimmien dïere lea saemiengïeleh utneji låhkoem lissiehtidh.
Lea áibbas dárbbašlaš sámegiela boahtteáigái ahte sámegielagiid lohku lassána.
Lea aejvie daerpies saemiengïelen båetijen aajkan ahte saemiestæjjaj låhkoe læssene.
Dieđáhus váldá vuođu dain iešguđetge giellaguovlluin ja dain dárbbuin mat gielas leat vai dat seailu, nanosmuvvá ja ovddiduvvo dain guovlluin.
Bïevnese våaromem dejstie vaalta ovmessie gïeledajvijste jïh dejstie daerpiesvoetine mah gïelesne leah vuj dïhte stååresje, *nanosmuvvá jïh dejnie dajvine evtiedåvva.
Dasto lea dehálaš ahte gávdnojit duohta vejolašvuođat geavahit giellamet máŋgga servodatsuorggis.
Dehtie minngede vihkele ahte saetnies nuepieh leah jïjtjemh gïelem gelline siebredhsuerkesne utnedh.
Sámegiela geavaheapmi iešguđetge dásiin servodagas ferte lasihuvvot, ja lea mearrideaddji ahte eanet ásahusat váldet ovddasvástádusa lasihit sámegiela geavaheami.
Saemiengïelen pråvhkoe ovmessie daltesinie siebriedahkesne tjoevere lissiehtovvedh, jïh nænnoestæjja ahte jeenjebh institusjovnh dïedtem lissiehtidh saemiengïelen pråvhkoem vaeltieh.
Sámegiela dilli lea iešguđetlágan, ii dušše gielaid gaskkas, muhto maiddái siskkáldasat gielain.
Saemiengïelen tsiehkie ovmessie, ij ajvegïeligaskesne, mohte aaj #sisnjelds<adj><pl><nom> gïeline.
Dát dahká ahte fertejit leat iešguđetlágan strategiijaid sámegiela nannemii ja ovddideapmái.
Daate dorje ahte tjoeverieh ovmessie strategijh saemiengïelen nænnoestæmman årrodh jïh evtiedæmman.
Jus galgá háhkat eambbo máhtu daid iešguđetge gielladiliid birra, ja nu maiddái deaivat buorebut strategiijaiguin, de lea dárbu jeavddalaččat kártet giela dili.
Jis edtja jeenjebe maahtoem skååffedh daj ovmessie gïeletsiehkiej bïjre, jïh dan aaj buerebelaakan strategijigujmie dieviedibie, dellie lea daerpies jaabnan gïelen tsiehkiem goerehtalledh.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra lea boađus proseassas mii Sámedikkis lea.
Saemiedigkiebïevnese saemiengïelen bïjre lea illedahke prosessesne mij Saemiedigkien lea.
Bargu dáinna dieđáhusain álggii stuora giellakonferánssain maid Sámediggi lágidii Romssas miessemánus 2011.
Barkoe daejnie bïevnesinie stoere gïelekonferaansine aelkieji mejtie Saemiedigkie Romsesne suehpeden öörni 2011.
Konferánssas ledje logaldallit iešguđetge servodatsurggiin ja attii buori vuođu dieđáhusbargui.
Konferaansesne lin lohkehtallijh ovmessie siebredhsuerkine jïh buerie våaromem vedtieji bïevnesenbarkose.
Miessemánu ja geassemánu 2012 mielde lea Sámediggeráđđi doallan máŋga rabas čoahkkima gos leat boahtán evttohusat dieđáhussii.
Suehpeden jïh ruffien 2012 mealtan saemiedigkieraerie gelliem gaahpode steereme tjåanghkoem gusnie båateme uvtelassh bïevnesasse.
Leat maiddái boahtán čálalaš evttohusat dieđáhussii ovttaskas olbmuin, ásahusain ja organisašuvnnain.
Aaj båateme tjaaleldh uvtelassh bïevnesasse oktegs almetjijstie, institusjovnijste jïh organisasjovnijste.
Sámediggeráđis ja Sámedikki dievasčoahkkimis lea leamaš viiddis politihkalaš digaštallan.
Saemiedigkieraerien jïh Saemiedigkien dïevestjåanghkosne orreme vijries politihkeles digkiedimmie.
Sámediggeráđđi ovddidii čilgehusa sámegiela birra áššis 18/12 Sámedikki dievasčoahkkimii.
Saemiedigkieraerie tjïelkestimmiem saemiengïelen bïjre evtiedi aamhtesisnie 18/12:m Saemiedigkien dïevestjåanghkose.
Dát lea vuođđun Sámediggedieđáhussii sámegiela birra.
Daate våaroeminie Saemiedigkiebïevnesasse saemiengïelen bïjre.
Jahkásaš vuoruheamit ja doaibmabijut galget boahtit ovdan Sámedikki bušeahtas ja jahkedieđáhusa boađusolaheamis.
Fïerhtenjaapetje prijoriteradimmieh jïh råajvarimmieh edtjieh fraamme Saemiedigkien beetnehsoejkesjistie båetedh jïh jaepiebïevnesen #illedahke<n><cmp_sgnom><cmp>#hïnnedh<vblex><iv><der_ht><n><sg><ela>.
Definišuvnnat
Tjïertestimmieh
Oktasaš ipmárdusa dihte lea dehálaš čielggadit muhtun doahpagiid mat leat guovddážis dán dieđáhusas.
Ektie goerkesen dïehre vihkele muvhtide lahtesidie tjïelkedidh mah jarngesne daennie bïevnesisnie.
Danne háliidit čielggadit movt mii ipmirdit dáid doahpagiid.
Dannasinie sïjhtijibie tjïelkedidh guktie mijjieh daejtie lahtesidie guarkajibie.
Eatnigiella: Dán dieđáhusas geavahuvvo doaba dan vuosttaš giela birra maid lea oahppan ruovttus.
Ietniengïele: Daennie bïevnesisnie lahtese dan voestes gïelen bïjre åtnasåvva maam gåetesne lïereme.
Sáhttet maiddái leat máŋga eatnigiela jus lea oahppan máŋga giela oktanis.
Maehtiejih aaj årrodh gellie ietniengïelh jis gellie gïelh seammasïenten lïereme.
Eará báikkiin máilmmis (ovdamearkka dihte nuorta-asiáhtalaš riikkain) geavahuvvo eatnigiella dan čearddalaš joavkku giela birra masa gullá, beroškeahttá giellamáhtus.
Jeatjah sijjine eatnamisnie (vuesiehtimmien dïehre *nuorta-asiáhtalaš rïjhkine) ietniengïele åtnasåvva dan etnihkeles dåehkien gïelen bïjre mïsse gåvla, saaht gïeledaajroste.
Vuosttašgiella: Njálmmálaš, vejolaččat maiddái čálalaš, váldogiella.
Voestesgïele: #Njaalmeldh<adj><sg><nom>, kaanne aaj tjaaleldh, åejviegïele.
Oahpahusoktavuođas geavahuvvon dan giela birra maid vállje váldogiellan.
Ööhpehtimmiengaskesisnie åtnasovveme dan gïelen bïjre aaj åejviegïeline veeljie.
Nubbegiella: Giella mii ii leat olbmo vuosttašgiella, muhto maid oahppá dahje lea oahppan dakkár birrasis gos dábálaččat geavahuvvo beaivválaš giellan.
Mubpiengïele: Gïele mij ij leah almetjen voestesgïele, mohte maam leara jallh dagkeres byjresisnie lïereme gusnie sïejhmede åtnasåvva fïerhtenbeajjetje gïeline.
Nubbegiella sáhttá maid mearkkašit buot gielaid mat eai leat vuosttašgielat, dát mearkkaša sihke nubbegiella ja amasgiella.
Mubpiengïele maahta aaj gaajhkh gïelh mah eah leah voestesgïelh, daate lea dovne mubpiengïele jïh ammesgïele.
Giellaguoddit: Čeahpes giellageavaheaddjit mat geavahuvvojit resursaolmmožin giellaoahppama oktavuođas.
Gïeleguedtijh: Væjkeles gïeleutnijh mah vierhtienalmetjinie gïelelïeremen gaskesisnie åtnasuvvieh.
Giellaarenat: Giellasosiologalaš doaba mii geavahuvvo báikkiid dahje ásahusaid birra gos giella lea anus.
Gïelesijjieh: Gïelesosiologeles lahtese mij åtnasåvva sijjiej jallh institusjovni bïjre gusnie gïele åtnosne.
Giellaguovlu: Giellageográfalaš doaba mii čilge giela leavvama.
Gïeledajve: *Giellageográfalaš lahtese mij gïelem boejhkele *leavvama.
Eanetloguguovlu: Guovlu gos eanetlohku álbmogis geavaha sámegiela beaivválaš giellan.
Gellientaalendajve: Dajve gusnie gellientaale åålmegistie saemiengïelem fïerhtenbeajjetje gïeline åtna.
Guovttegielat: Olmmoš gii lea šaddan bajás guvttiin vuosttašgielain ja gii hálddaša goappašat gielaid ovtta bures, dahje olmmoš gii iežas árgabeaivvis geavaha guokte giela ja identifisere iežas goappašat gielaiguin, vaikko giellamáhttu ii leat seamma buorre goappašat gielain.
Gööktengïeleh: Almetje gie bæjjese gööktine voestesgïeline sjïdteme jïh gie gåabpegh gïelh reerie akten hijven, jallh almetje gie jïjtjse aarkebiejjien göökte gïelh åtna jïh jïjtjemse gåabpegh gïeligujmie identifiseerie, jalhts ij gïeledaajroe leah seamma buerie gåabpegh gïeline.
Máŋggagielalaš: Olmmoš gii lea šaddan bajás guvttiin dahje máŋggain gielain ja gii identifisere iežas dáiguin gielaiguin ja/dahje olmmoš gii identifisere iežas máŋggain gielain ja geavaha máŋga giela iežas árgabeaivvis, vaikko giellamáhttu ii leat seamma buorre buot gielain.
Gelliengïeleh: Almetje gie bæjjese gööktine jallh gelline gïeline sjïdteme jïh gie jïjtjse daajgïeligujmie identifiseerie jïh/jallh almetje gie identifiseerie jïjtjse gelline gïeline jïh gellie gïelh jïjtjse aarkebiejjien åtna, jalhts ij gïeledaajroe leah seamma buerie gaajhkene gïelesne.
Sámegiela árvovuođđu
Saemiengïelen aarvoevåarome
Sámegiella lea vuođđoárvu sámi servodagas.
Saemiengïele våaromeaarvoe saemien siebriedahkesne.
Danne lea giela suddjen ja viidáset ovddideapmi dehálaš ii ge dárbbaš čilgejuvvot eará ládje.
Dannasinie gïelem vaarjelamme jïh vijrebe evtiedimmie vihkele ij aaj daarpesjh jeatjahlaakan boejhkelovvedh.
Čielga mearka giela stuora mearkkašumis lea ahte čanastat sámegillii lea mearrideaddji go galgá čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui.
Tjïelke væhta gïelen stoere mïerhkesjimmesne lea ahte baadtehtahke saemiengïelese nænnoestæjja goh edtja jïjtjse Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaeliehtidh.
Sámegiella lea okta min kultuvrra vuođđogeđggiin vaikko buohkat eai máhte giela.
Saemiengïele akte mijjen kultuvren maadthgierkijste jalhts eah gaajhkesh gïelem maehtieh.
Dát lea giella maid mis lea riekti nannet ja ovddidit sihke bealisteamet indiviidan ja servodagas.
Daate gïele maam mijjen lea reaktoe nænnoestidh jïh evtiedidh dovne jïjtjemh bielesne *indiviidan jïh siebriedahkesne.
Dát riekti guoská beroškeahttá man bures guhtege mis odne máhttá giela.
Daate reaktoe saaht dæjpa man hijven fïereguhte aaj mijjesne daenbiejjien gïelem maahta.
Riekti min iežamet gillii lea árvu mii lea vuođđun olles gielladieđáhussii.
Reaktoe mijjen jïjtjemh gïelese aarvoe mij våaroeminie abpe gïelebïevnesasse.
Buohkaide geat máhttet sámegiela, lea stuora árvu beassat sámástit nu olu oktavuođain go vejolaš maiddái bearraša ja lagasbirrasa olggobealde, nu go ovdamearkka dihte almmolaš kantuvrraiguin, dearvvašvuođabálvalusain, skuvllain, girkuin ja riektedoaimmahagain.
Gaajhkesidie gïeh saemiengïelem maehtieh, stoere aarvoe åadtjodh saemiestidh danjïjnjem goh gåarede aaj fuelhkien jïh voengen ålkolen, dan gosse vuesiehtimmien dïehre byjjes kontovrigujmie, starnendïenesjinie, skuvline, gærhkojne jïh *riektedoaimmahagain.
Lea iešalddis árvu go min giella čalmmustahttojuvvo servodagas.
Lea oktegh aarvoe gosse mijjen gïele siebriedahkesne vååjnesasse bïejesåvva.
Go giella geavahuvvo máŋgga iešguđetge oktavuođas, de dasa addo oinnolaš árvu seamma ládje go eará gielaide.
Gosse gïele åtnasåvva gellien ovmessie gaskesisnie, dellie dïsse våajnoes aarvoe seammalaakan vodtoe gosse jeatjah gïelide.
Dákkár oinnolaš dásseárvu gielaid gaskkas lea seammás mearkan ahte álbmogiid gaskkas lea dásseárvu.
Dagkeres våajnoes mïrrestalleme gïeli gaskesne lea seammasïenten væhtine ahte åålmegi gaskesne lea mïrrestalleme.
Vaikko mii dávjá hupmat sámegiela birra dego oktan giellan, de leat Norgga beale sápmelaččain árbečanastagat viđa iešguđetge sámegillii.
Jalhts mijjieh daamhtah saemiengïelenbïjre håalijibie goh aktine gïeline, dellie libie Nöörjen bieliem saemine aerpiebaadtehtahkh vïjhten ovmessie saemiengïelese.
Dát vihtta giela leat nuortalašgiella, davvisámegiella, julevsámegiella, bihtánsámegiella ja lullisámegiella.
Daah vïjhte gïelh skåaltesaemiengïele, noerhtesaemiengïele, julevsaemiengïele, pijtesaemiengïele jïh åarjelsaemiengïele.
Čanastat ovtta dán viđa gillii sámi girjáivuođas ovddasta árvvu sápmelaččaide, ja dát árvu lea ge maid vuođđun gielladieđáhussii.
#Gårredidh<vblex><tv><der_st><vblex><indic><pres><p1><pl> akten daejtie vïjhte gïelide saemien gellievoetesne *ovddasta aarvoem saemide, jïh daate aarvoe lea aaj aaj våaroeminie gïelebïevnesasse.
Rámmat Našuvnnalaš láhkamearrádusat
Mierieh Nasjonaale laakenænnoestahkh
Sámegiella lea sámi kultuvrra vuođđogeađgi.
Saemiengïele saemien kultuvren maadthgierkie.
Mii sápmelaččat leat eamiálbmot ja minoritehta Norggas, ja sámegiella ja sámi kultuvra dárbbašit ge erenoamáš suodjalusa vai ain sáhttá seailut ja ovdánit.
Mijjieh saemieh aalkoeåålmege jïh minoriteete Nöörjesne, jïh saemiengïele jïh saemien kultuvre daarpesjieh aaj sjïere vaarjelimmiem vuj annje maahta stååresjidh jïh åvtenidh.
Norgga stáhta leat geatnegahtton láhčit diliid nu ahte sápmelaččat sáhttet sihkkarastit ja ovddidit gielaset.
Nöörjen staate dïedtem utnedh tsiehkieh dan laetjedh ahte saemieh maehtieh jïjtjsh gïelem gorredidh jïh evtiedidh.
Dát geatnegasvuođat, mat leat čállojuvvon lágaide ja konvenšuvnnaide, leat reaiddut maid Sámediggi geavaha go deaivvada guovddáš eiseválddiiguin, suohkaniiguin, fylkkasuohkaniiguin ja eará beliiguin geaiguin mii ovttasbargat.
Daah #stillese<n><pl><nom>, mah laakide jïh konvensjovnide tjaalasovveme, leah dïrregh mejtie Saemiedigkie åtna goh jarngen åejvieladtjigujmie gaavnesje, tjïeltigujmie, fylhketjïeltigujmie jïh jeatjah bieliejgujmie giejgujmie mijjieh laavenjostijibie.
Vuođđolága § 110a geatnegahttá Norgga stáhta láhčit diliid nu ahte sámegiella sáhttá seailut ja ovdánit.
Maadthlaaken § 110:n stillie Nöörjen staatem tsiehkieh dan laetjedh ahte saemiengïele maahta stååresjidh jïh åvtenidh.
Láhka Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámeláhka) bođii fápmui 1989:s ja dan ulbmil lea láhčit diliid nu ahte sámi álbmot Norggas sáhttá sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, iežas kultuvrra ja servodateallima.
Laake Saemiedigkien jïh jeatjah saemien reaktaj bïjre (saemienlaake) jaepien 1989 aelkieji juhtedh jïh dan ulmie lea tsiehkieh dan laetjedh ahte saemien åålmege Nöörjesne maahta jïjtjse gïelem gorredidh jïh evtiedidh, jïjtjse kultuvrem jïh siebriedahkejieledem.
Láhka konkretisere daid váldoprinsihpaid sisdoalu maid Vuođđolága § 110 nanne.
Laake tjïelkeste daj åejvieprinsïhpi sisvegem maam Maadthlaaken § 110 nænnoste.
Sámelága giellanjuolggadusat bohte fápmui 1992:s ja leat čilgejuvvon 3. kapihttalis, sámegiela birra.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh jaepien 1992 aelkiejin juhtedh jïh 3. kapihtelisnie boejhkelovveme, saemiengïelen bïjre.
Go sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje, nannejuvvui maiddái lágas ahte Kárášjohka, Guovdageaidnu, Unjárga, Porsáŋgu, Deatnu ja Gáivuotna galget sámegiela hálddašanguvlui mielde.
Gosse saemienlaaken gïelenjoelkedassh nænnoestovvin, aaj laakesne nænnoestovvi ahte Karasjohke, Goevtegeajnoe, Nesseby, Porsanger, Deatnu jïh Kåfjord saemiengïelen reeremedajvese mealtan edtjieh.
Go Divttasvuona suohkan váldojuvvui mielde 2006:s, rievdaduvvui láhka nu ahte hálddašanguovlu dál lea mearriduvvon láhkamearrádusa bokte.
Gosse Divttasvuotnan tjïelte mealtan jaepien 2006 vaaltasovvi, laake dan jarkestovvi ahte reeremedajve daelie laakenænnoestahkine nænnoestovveme.
Maŋŋel leat Snoasa ja Loabát suohkanat váldojuvvon mielde hálddašanguvlui, ja Røyrvik boahtá mielde 1.1.2013.
Mænngan Snåasen jïh Loabáten tjïelth mealtan reeremedajvese vaaltasovveme, jïh Raavrhvijhke mealtan båata 1.1.2013.
Sámelága giellanjuolggadusat (1992) addet sámegiela hálddašanguovllu álbmogii vuoigatvuođa váldit oktavuođa almmolaš ásahusaiguin ja oažžut vástádusa sámegillii dahje dárogillii nu movt ieš háliida.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh (jaepien 1992) saemiengïelen reeremedajven åålmegasse reaktam vaeltedh vedtieh gaskesem byjjes institusjovnigujmie jïh vaestiedassem saemiengïelese jallh daaroengïelese åadtjodh dan guktie jïjtje sæjhta.
Vuoigatvuohta guoská sihke njálmmálaš ja čálalaš gulahallamis.
Reakta dæjpa dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh gaskesadtemisnie.
Vuoigatvuohta ii gusto dain oktavuođain go hálddašanorgána ieš váldá oktavuođa.
Ij reakta dejnie gaskesinie davvoeh goh reeremeorgaanem jïjtje gaskesem vaalta.
Buot almmuheamit almmolaš orgánain hálddašanguovllus mat gusket olles álbmogii dahje oassái álbmogis, galget almmuhuvvot sihke dárogillii ja sámegillii.
Gaajhkh bæjjoehtimmieh byjjes orgaanine reeremedajvesne mah abpe åålmegem dijpieh jallh boelhkem åålmegistie, edtjieh bæjjoehtovvedh dovne daaroengïelesne jïh saemiengïelesne.
Sámelága § 3-5 addá viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela go gulahallá dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusain.
Saemienlaakem § 3-5 vijriedovveme reaktam utnedh vadta saemiengïelem goh starnen- jïh sosialdïenesjinie gaskestalla.
Dát mielddisbuktá ahte visot dearvvašvuođa- ja sosiálaásahusat mat váldet vuostá pasieanttaid sámegiela hálddašanguovllu suohkaniin, leat geatnegahtton bálvalit pasieanttaid sámegillii.
Daate mealtan buakta ahte gaajhke starnen- jïh sosijaaleinstitusjovnh mah #<adv> skïemtjijh saemiengïelen reeremedajven tjïeltijste dåastoehtieh, dïedtem utnedh skïemtjijh saemiengïelesne hoksehtidh.
Pasieantavuoigatvuođalága § 3-5 mii addá pasientii vuoigatvuođa oažžut dieđuid ovttaskas eavttuid vuođul, ja lága § 4-2 mieđihanhámi gáibádusa birra, leat maid áigeguovdilis mearrádusat.
Skïemtjijereaktanlaaken § 3-5 mij skïemtjijasse reaktam vadta oktegs moenemetsiehkiej mietie åadtjodh daejredh, jïh laaken § 4-2 nårtomehaamoeh krïevenassen bïjre, leah aaj daaletje nænnoestahkh.
Sámi pasieanttaid vuoigatvuohta geavahit sámegiela hálddašanguovllus lea maid deattuhuvvon ođđa suohkanlaš dearvvašvuođa- ja fuolahuslágas: 3 – 10.4 lađas: “Suohkanat sámegiela hálddašanguovllus galget fuolahit ahte sámi pasieanttaid dahje geavaheddjiid dárbu heivehuvvon bálvalusaide galgá deattuhuvvot bálvalusa hábmedettiin”.
Saemien skïemtjiji reakta saemiengïelen reeremedajvesne aaj utnedh tjïelkestovveme orre tjïelten starnen- jïh hoksenlaakesne: 3 – 10.4:n lïhtse: “Tjïelth saemiengïelen reeremedajvesne gelkieh sujhtedh ahte saemien skïemtjiji jallh utneji daerpies sjïehtelovveme dïenesjidie edtja tjïelkestovvedh dïenesjem hammodeminie”.
Sámelága § 3-6 addá juohkehažžii vuoigatvuođa oažžut oktagaslaš girkolaš bálvalusaid sámegillii.
Saemienlaakem § 3-6 fïereguhtese reaktam åadtjodh individuelle gyrhkeles dïenesjh saemiengïelese vadta.
Dát mearkkaša sielumorašteami, gástta, vihaheami ja rihpaid.
Daate sealoensårkome lea, laavkome, *vihaheami jïh *rihpaid.
Báhpat geat virgáduvvojit hálddašanguvlui, fertejit čađahit sámegiel giellaoahpahusa jus ovdalaččas eai máhte sámegiela.
Hearrah gïeh *virgáduvvojit reeremedajvese, tjoeverieh saemiengïeleh gïeleööhpehtimmiem tjïrrehtidh jis #ovtetje<adj><sg><ine> eah saemiengïelem maehtieh.
Girku galgá maiddái ovddidit sámegiela hálddašanguovllu olggobealde.
Gærhkoe edtja aaj saemiengïelen reeremedajven ålkolen evtiedidh.
Girkolága § 24 čuodjá ná: “Girkočoahkkin galgá suddjet ja ovddidit sámi girkoeallima [..]”.
Gærhkoenlaaken § 24 naemhtie bååjhtoe: “Gærhkoentjåanghkoe edtja saemien gærhkoenjielemem vaarjelidh jïh evtiedidh [..]”.
Sámelága § 3-7 guoská báikkálaš dahje regionálalaš orgána bargiid vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi bálkkáin háhkat sámegiel máhtu, go orgánas lea dárbu dákkár máhttui.
Saemienlaaken § 3-7 dæjpa dajven jallh regijovnen orgaanen barkiji reaktam learoepermisjovnem baalhkijste åadtjodh saemiengïeleh maahtoem skååffedh, goh orgaanen lea daerpies dagkeres maahtose.
Oahpahusláhka (1998) nanne ovttaskas olbmo vuoigatvuođa oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii.
Ööhpehtimmielaake (jaepien 1998) oktegs almetjen reaktam åadtjodh nænnoste ööhpehtimmiem saemiengïeleste jïh saemiengïelese.
Sámegiela hálddašanguovllus (oahpahuslágas gohčoduvvo “sámi guovlun” ) lea buot ohppiin vuoigatvuohta oahpahussii Máhttolokten Sámi mielde, ja sis lea vejolašvuohta válljet sámegiela oahpahusgiellan.
Saemiengïelen reeremedajvesne (ööhpehtimmielaakesne gohtjesåvva “saemien dajvine” ) lea gaajhkene learoehkisnie reakta ööhpehtæmman Maahtoelutnjemen saemien mietie, jïh daj lea nuepie saemiengïelem ööhpehtimmiegïeline veeljedh.
Oahppit sáhttet maid válljet dárogiela oahpahusgiellan, ja ovttastahttit dán oahpahusain sámegielas.
Learohkh maehtieh aaj daaroengïelem ööhpehtimmiegïeline veeljedh, jïh daanööhpehtimmine saemiengïelesne ektiedidh.
Suohkaniin mat leat olggobealde hálddašanguovllu, lea ohppiin dušše vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas oktagaslaš vuođuin.
Tjïeltine mah leah reeremedajven ålkolen, lea learoehkinie ajve reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste individuelle våaroemijstie åadtjodh.
Jus galgá oažžut oahpahusa sámegillii, de fertejit unnimusat 10 oahppi suohkanis gáibidit dan, ja dát vuoigatvuohta bistá nu guhká go leat unnimusat guhtta oahppi vel joavkkus.
Jis edtja ööhpehtimmiem saemiengïelese åadtjodh, dellie tjoeverieh unnemes 10learohkh tjïelteste dam krïevedh, jïh daate reakta ryöhkoe dan guhkiem goh leah unniemassh govhte learohkh annje dåehkesne.
Oahppit leat dás, lága mielde, definerejuvvon sin mánnán geat sáhttet čálihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui.
Learohkh daelie, laaken mealtan, defineeresovveme sijjen maanine gïeh maehtieh jïjtjsh Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaeliehtidh.
Láhka mánáidgárddiid birra (2006) deattuha ahte suohkanis lea ovddasvástádus das ahte mánáidgárdefálaldat mánáide sámi guovllus (sámegiela hálddašanguovllus) lea huksejuvvon sámi giela ja kultuvrra vuođul.
Laake maanagïerti bïjre (jaepien 2006) tjïelkeste ahte tjïelten lea dïedte desnie ahte maanagïertefaalenasse maanide saemien dajvesne (saemiengïelen reeremedajvesne) bigkesovveme saemien gïelen jïh kultuvren mietie.
Sámi sisdoallu mánáidgárddiin olggobealde hálddašanguovllu lea mihá heajubut fuolahuvvon.
Saemien sisvege maanagïertine reeremedajven ålkolen sagki geervebelaakan sujhtesovveme.
Dáppe galget suohkanat láhčit dili nu ahte sámi mánát sáhttet sihkkarastit ja ovddidit iežaset giela ja iežaset kultuvrra.
Daebpene edtjieh tjïelth tsiehkiem dan laetjedh ahte saemien maanah maehtieh jïjtjsh gïelem jïh jïjtjsh kultuvrem gorredidh jïh evtiedidh.
Sámi mánát olggobealde hálddašanguovllu leat definišuvnna mielde sin mánát geain unnimusat nubbi váhnen sáhttá čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui.
Saemien maanah reeremedajven ålkolen leah tjïertestimmien mietie daj maanah giejnie unnemes mubpie eejtege maahta jïjtjse Saemiedigkien veeljemelåhkose tjaeliehtidh.
Láhkaásahus bearráigeahččoláhkaásahusa ja biebmoruoktoláhkaásahusa rievdadeami birra mii bođii fápmui miessemánu 1. beaivvi 2012, deattuha dan vuoigatvuođa mii sámegielat mánáin geat orrot hálddašanguovllus lea doalahit iežaset giela fuolahussirdima oktavuođas.
Laakenjoelkedasse vaaksjomelaakenjoelkedassen jïh *biebmoruoktoláhkaásahusa jorkestimmien bïjre mij aelkieji juhtedh suehpeden 1. biejjien 2012, dam reaktam tjïelkeste mij saemiengïeleh maanaj gïeh reeremedajvesne årroeh lea jïjtjsh gïelen hoksenjohtelohkem gaskesistie utniehtidh.
Láhkaásahusa rievdadeapmi mielddisbuktá ahte dál ferte aktiivvalaččat jearrat fuolahuvvojit go máná kultuvrralaš ja gielalaš vuoigatvuođat go biddjojuvvo biebmoruktui dahje mánáidsuodjalusásahussii.
Laakenjoelkedassen jorkestimmie mealtan buakta ahte daelie tjoevere eadtjohkelaakan gihtjedh sujhtesuvvieh gosse maanan kulturelle jïh gïeleh reaktah gosse jieliehtimmiegåatan jallh maanavaarjelimmieninstitusjovnese bïejesåvva.
Ferte láhčit dili nu ahte mánná sáhtát ovddidit sihke iežas giela ja iežas kultuvrra.
Tjoevere tsiehkiem dan laetjedh ahte maana maahtah dovne jïjtjse gïelem jïh jïjtjse kultuvrem evtiedidh.
Báikenammaláhka (1990) galgá sihkkarastit ahte sámi báikenamat vuhtii váldojuvvojit našuvnnalaš láhkamearrádusaid ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid ja konvenšuvnnaid mielde.
Sijjienommelaake (jaepien 1990) edtja gorredidh ahte saemien sijjienommh #<adv> seatadovvieh nasjonaale laakenænnoestahki jïh gaskenasjonaale latjkoej jïh konvensjovni mietie.
Báikenammalága láhkaásahus § 7 nanne ahte jus báikenamas lea máŋggagielat namma, de galget buot gielat mat geavahuvvojit guovllus geavahuvvot luoddagalbbas.
Sijjienommelaakem laakenjoelkedasse § 7 nænnoste ahte jis sijjienommesne lea gelliengïeleh nomme, dellie gaajhkhgïelh edtjieh mah dajvesne åtnasovvedh åtnasuvvieh gïejesjeltesne.
Báikenammalága ulbmil lea váldit vára báikenamain kulturmuitun, addit daidda praktihkalaččat heivvolaš čállinvuogi ja veahkkin oahpásnuhttit namaide ja aktiivvalaččat geavahit namaid.
Sijjienommelaaken ulmie lea vaahram sijjienommijste vaeltedh kultuvremojhtesinie, dejtie vedtedh praktihkelaakan sjiehteles tjaelemevuekiem jïh viehkine nommide #åahpanadtedh<vblex><iv><der_ht><vblex><tv><inf> jïh eadtjohkelaakan nommh utniejibie.
Báikenammalága mielde sáhttet almmolaš orgánat, dálloeaiggádat, báikkálaš organisašuvnnat main lea čanastat guvlui ja nammakonsuleanttat álggahit nammaášši.
Sijjienommelaaken mietie byjjes orgaanh maehtieh, gåetieaajhterh, dajven organisasjovnh mejnie lea baadtehtahke dajvese jïh nommekonsuleenth nommeaamhtesem aelkiehtieh.
Suohkaniin lea mearridanváldi earret eará almmolaš čujuhusaid, čoahkkebáikkiid, gáhtaid ja almmolaš visttiid namaid dáfus.
Tjïeltileahnænnoestimmiereaktah gaskem jeatjah byjjes årromesijjiej, tjåahkesijjiej, gaateni jïh byjjes gåetiej nommi dïehre.
Stáhta kártadoaimmahat mearrida luonddunamaid ja eará namaid mat eai boađe ovdan báikenammalágas dahje láhkaásahusain.
Staaten Kaarhtevierhkie eatnemennommh jïh jeatjah nommh nænnoste mah eah fraamme sijjienommelaakeste jallh laakenjoelkedassijste båetieh.
Departemeanttas lea mearridanváldi suohkannamaid dáfus.
Departemeenten leah nænnoestimmiereaktah tjïeltennommi dïehre.
Lágas čuožžu čielgasit ahte sámi namat maid olbmot geavahit geat orrot fásta dahje geain leat ealáhusčanastagat báikái, daid galget almmolaš eiseválddit dábálaččat geavahit kárttain, galbbain, registariin oktan vejolaš dárogiel namain.
Laakesne tjïelkeslaakan tjåådtje ahte saemien nommh mejtie almetjh utnieh gïeh #vihties<adj> årroeh jallh giej leah jieliemassenbaadtehtahkh sæjjan, dejtie edtjieh byjjes åejvieladtjh sïejhmede kaarhtine utnedh, sjeltine, *registariin oktegh nupies daaroengïeleh nommine.
Galbbain dahje kárttain ja sullasaččain gos geavahuvvo eambbo go okta namma, mearrida mearridanorgána movt namat galget leat maŋŋálaga.
Sjeltine jallh kaarhtine jïh #plearoeh<adj><pl><ine> gusnie åtnasåvva jeenjebe gosse akte nomme, nænnoestimmieorgaanem nænnoste guktie nommh gelkieh årrodh *maŋŋálaga.
Go mearrida movt namat galget leat maŋŋálaga, de galgá váldit vuhtii giellageavaheami báikkis.
Goh nænnoste guktie nommh gelkieh årrodh *maŋŋálaga, dellie edtja #<adv> gïeleåtnoem sijjeste seatadidh.
Sámegiela hálddašanguovllus galget namat leat maŋŋálaga nu ahte sámegiella lea álggos, ja de dárogiella ja kvenagiella.
Saemiengïelen reeremedajvesne gelkieh nommh årrodh *maŋŋálaga dan ahte saemiengïele aalkoelisnie, jïh dellie daaroengïele jïh kveenengïele.
Sámediggi nammada sámi báikenamaid báikenammakonsuleanttaid.
Saemiedigkie saemien sijjienommi sijjienommekonsuleenth nommehte.
Riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat ja julggaštusat
Gaskenasjonaale konvensjovnh jïh deklarasjovnh
Vuoigatvuohta eatnigillii lea vuođđo olmmošvuoigatvuohta.
Reakta ietniengïelese våarome åålmehreakta.
Juohke sápmelaččas lea vuoigatvuohta oahppat ja geavahit sámegiela.
Fïerhten saemien lea reakta lïeredh jïh saemiengïelem utnedh.
Našunálastáhta Norga lea geatnegahttán iežas sihke rievttalaččat ja politihkalaččat suddjet ja ovddidit min giela danin go mii leat eamiálbmot.
Nasjonaalestaate Nöörje jïjtjemse stilleme dovne *rievttalaččat jïh politihkeleslaakan mijjen gïelem dannasinie vaarjelidh jïh evtiedidh goh mijjieh aalkoeåålmege.
Mánáidkonvenšuvdna lea inkorporerejuvvon Norgga lágaide ja manná ovdalii go Norgga lágat.
Maanajkonvensjovne lea *inkorporerejuvvon Nöörjen laakide jïh mænna *ovdalii gosse Nöörjen laakh.
Mánáidkonvenšuvnnas lea sierra artihkal eamiálbmotmánáid birra, artihkal 30, “Mánáin, geat gullet minoritehtii dahje eamiálbmogii, lea vuoigatvuohta ovttas earáiguin iežas joavkkus atnit ávkki iežas kultuvrras, oskkus ja iežas gielas”.
Maanajkonvensjovnesne lea sjïere artihkele aalkoeåålmegenmaanaj bïjre, artihkele 30, “Maanaj, gïeh minoriteetese jallh aalkoeåålmegasse guvlieh, lea reakta ektesne jeatjebigujmie jïjtjse dåehkesne nåhtoem jïjtjse kultuvresne utnedh, jaahkosne jïh jïjtjse gïelesne”.
ON konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra lea váldon mielde Norgga láhkii olmmošvuoigatvuođalága bokte.
ON:n konvensjovne sivijle jïh politihkeles reaktaj bïjre mealtan Nöörjen laakese åålmehreaktanlaakine våålteme.
Artihkal 27 cealká ahte: “dain stáhtain gos gávdnojit čearddalaš, oskkolaš dahje gielalaš minoritehtat, eai galgga sii geat gullet daidda, manahit vuoigatvuođa ovttas earáiguin joavkkus gudnejahttit iežaset kultuvrra, dovddastit ja doaimmahit iežaset oskku, dahje geavahit iežas giela”.
Artihkele 27 jeahta ahte: “dejnie staatine gusnie leah etnihkeles, religijööse jallh gïeleh minoriteeth, eah edtjh dah gïeh dejtie guvlieh, reaktam ektesne jeatjebigujmie dåehkesne mïnnehtidh jïjtjsh kultuvrem heevehtidh, jïjtjsh jaahkoem boejhkesjidh jïh utnedh, jallh jïjtjse gïelem utnedh”.
Dát konvenšuvdna manná ovdalii jus šaddet vuostálasvuođat Norgga eará lágaid mearrádusaid hárrái.
Daate konvensjovne mænna *ovdalii jis sjidtieh *vuostálasvuođat Nöörjen jeatjah laaki nænnoestahki gaavhtan.
ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešbirgejeaddji stáhtain leat artihkkalat mat sihke nannejit eamiálbmogiid vuoigatvuođa suddjet ja ovddidit iežaset giela ja ovttaskas olbmuid vuoigatvuođa oahppat ja geavahit iežaset giela.
#ILO-konvensjovne<np><sg><ine> nr. 169 aalkoeåålmegh jïh etnihkeles åålmegi gaavhtan *iešbirgejeaddji staati leah artihkelh mah dovne aalkoeåålmegi reaktam vaarjelidh nænnoestieh jïh jïjtjsh gïelem jïh oktegs almetji reaktam lïeredh evtiedidh jïh jïjtjsh gïelem utnedh.
Artihkal 28 čuodjá: “Galget ovddiduvvot doaibmabijut mat suddjejit ja ovddidit guoskevaš olbmuid álgovuolggalaš giela ovdáneami ja geavaheami”.
Artihkele 28 bååjhtoe: “Edtjieh evtiedovvedh råajvarimmieh mah vaarjelieh jïh evtiedieh sjyöhtehke almetji staeries gïelen evtiedimmiem jïh pråvhkoem”.
Eurohpálaš šiehtadus regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra galgá suddjet minoritehtagielaid nu ahte Eurohpá kultuvrra girjáivuohta ceavzá.
Eurovpan latjkoe regijovne- jallh unnebelåhkoengïeli bïjre edtja unnebelåhkoengïelh dan vaarjelidh ahte Europan kultuvren gellievoete bearkede.
Artihkal 7 geatnegahttá našunálastáhtaid čađahit konkrehta doaibmabijuid suddjen dihte minoritehtagielaid nu ahte dat bohtet oidnosii sihke politihkas, lágain ja geavatlaččat.
Artihkele 7 nasjonaalestaath stillie konkreete råajvarimmiej vaarjelimmien dïehre unnebelåhkoengïeli tjïrrehtidh dan dah vååjnesasse båetieh dovne politihkesne, laakine jïh praktihkelaakan.
ON Eamiálbmotjulggaštus artihkal 13 nanne dan vuoigatvuođa mii mis sápmelaččain lea eamiálbmogin ealáskahttit, geavahit, ovddidit ja sirdit iežamet giela boahtte bulvii.
ON:n aalkoeåålmegendeklarasjovne artihkele 13 dam reaktam nænnoste mij mijjen saemine aalkoeåålmeginie jealajehtijh, utnieh, evtiedieh jïh jïjtjemh gïelem båetijen boelvese sertiestidh.
Dát artihkal nanne maiddái sápmelaččaid vuoigatvuođa eamiálbmogin geavahit dulkka go deaivvada almmolaš bálvalusaiguin.
Daate artihkele aaj saemiej reaktam aalkoeåålmeginie nænnoste toelhkem utnedh goh byjjes dïenesjigujmie gaavnesje.
Norga lea vuolláičállán julggaštusa, ja Sámediggi oaidná dán julggaštusa rievttalaččat geatnegahttin Norgii.
Nöörje deklarasjovnem nualan tjaaleme, jïh Saemiedigkie daam deklarasjovnem vuajna *rievttalaččat stillijinie Nöörjese.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohus lea ráhkaduvvon álbmotrievttalaš geatnegasvuođaid vuođul mat Norgga, Ruoŧa ja Suoma stáhtain leat sápmelaččaid ektui eamiálbmogin.
Noerhtelaanti saemienkonvensjovnen uvtelasse dorjesovveme *álbmotrievttalaš #stillese<n><pl><gen> mietie mah Nöörjen, Sveerjem jïh Soemen staatine årrodh saemiej muhteste aalkoeåålmeginie.
Konvenšuvdnaevttohus dohkkeha min iešmearridanvuoigatvuođa ja ulbmil lea ahte ovttasbargu min gaskka oktan álbmogin galgá álkidahttojuvvot riikkarájiid rastá.
Konvensjovneuvtelasse mijjen jïjtjereeremereaktam dåhkasjahta jïh ulmie lea ahte ektiebarkoe mijjen gaskemsh aktine åålmeginie edtja #aelhkiedehtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> rïjhkenraejiej rastah.
Davviriikkalaš ekspeartajoavku maid Norgga, Ruoŧa ja Suoma stáhtat ja sámedikkit leat nammadan buvttii 2005:s ovttajienalaš evttohusa Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii.
Noerhtelaanti ekspertedåehkie aaj Nöörjen, Sveerjen jïh Soemen staath jïh saemiedigkieh nommehtamme jaepien 2005 buektieji *ovttajienalaš uvtelassem Noerhtelaanti saemienkonvensjovnese.
Kapihtal III lea sámi giela ja kultuvrra birra. Dás lea min vuoigatvuođa birra suddjet, ovddidit ja geavahit sámegiela.
Kapihtele III lea saemien gïelen jïh kultuvren bïjre. Daelie lea mijjen reaktan bïjre vaarjelidh, saemiengïelem evtiedidh jïh utnedh.
Dás lea maiddái dat vuoigatvuohta mii mis lea váldit vára iežamet árbevirolaš máhtus dutkamii ja ohppui.
Daelie lea aaj dïhte reakta mij mijjen lea vaahram jïjtjemh aerpiesïejhme maahtoste dotkemasse vaeltedh jïh lyöri.
Konvenšuvdnašiehtadallamat leat dál álgán ja galget leat čađahuvvon viđa jagi sisa.
Konvensjovneraarahtallemh daelie aalkeme jïh gelkieh vïjhtene jaepesne tjïrrehtovveme.
Sámedikki stivrendokumeanta giela dáfus
Saemiedigkien stuvremetjaatsege gïelen dïehre
Sámediggeráđi politihkalaš vuođđu lea Sámediggeráđi doaimma duogážin válgaáigodagas.
Saemiedigkieraerien politihkeles våarome saemiedigkieraerien darjomen duekine veeljemeboelhkesne.
Sámediggeráđđi heiveha dán vuođu bušeahttaevttohussii.
Sámedikki bušeahtta mearrida gaskaoapmegeavaheami giellaovddideami dáfus.
Saemiedigkien beetnehsoejkesje nænnoste tsavtshvierhtiepråvhkoen gïeleevtiedimmien dïehre.
Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit gielas leat guovttegielatvuođadoarjagat suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda, njuolggo doarjagat sámi giellaguovddážiidda ja ohcanvuđot giellaprošeaktaruđat.
Ekonomeles dïedtetsavtshvierhtieh gïeleste guektiengïeledåarjoeh tjïeltide jïh fylhketjïeltide, ryöktesth dåarjoeh saemien gïelejarngide jïh ohtsemevåaromen gïeleprosjeektebeetnegh.
Sámediggi várre maid ruđaid oanehit prošeavttaide maid Sámediggi ieš álggaha.
Saemiedigkie aaj beetnegh åeniehkåbpoe prosjeektide beadta mejtie Saemiedigkie jïjtje aelkehte.
Sámediggi hálddaša dasa lassin eará gaskaomiid mat maid ovddidit giela, nu go doarjaga oahpponeavvuide, sámi girjjálašvuhtii, oahppostipeanddaid jna.
Saemiedigkie dïsse lissine jeatjah tsavtshvierhtieh reerie mah aaj gïelem evtiedieh, dan gosse dåarjoen learoevierhtide, saemien litteratuvrese, learoestipeendi jnv.
Ovttasbargošiehtadusat guovttegielatvuođadoarjagiid geavaheami birra
Ektiebarkoelatjkoeh guektiengïeledåarjoej pråvhkoen bïjre
Guovttegielatvuođadoarjagat leat stuorámus doarjjapoasta maid Sámediggi hálddaša, ja lea ge dat deháleamos gaskaoapmi mii Sámedikkis lea sámegiela ovddideapmái.
Guektiengïeledåarjoeh stoeremes dåarjoepåaste maam Saemiedigkie reerie, jïh lea aaj dïhte vihkielommes tsavtshvierhtie mij Saemiedigkien lea saemiengïelen evtiedæmman.
2008:s čađahuvvui Sámedikki gohččuma mielde evalueren guovttegielatvuođadoarjagiid hárrái.
jaepien2008 Saemiedigkien gåhtjomen mietie evalueereme guektiengïeledåarjoej gaavhtan tjïrrehtovvi.
Evaluerema duogážin lei ahte Sámediggi háliida oažžut gova das movt suohkanat ja fylkkasuohkanat geavahit guovttegielatvuođadoarjaga.
Vuarjasjimmien duekine lij ahte Saemiedigkie sæjhta guvviem destie åadtjodh guktie tjïelth jïh fylhketjïelth guektiengïeledåarjoem utnieh.
Evalueren galggai maiddái sáhttit geavahuvvot vuođđun guovttegielatvuođadoarjaga juolluduseavttuid rievdadanbarggus.
Vuarjasjimmie edtji aaj maehtedh åtnasovvedh våaroeminie guektiengïeledåarjoen *juolluduseavttuid jorkestimmiebarkosne.
Evalueren čájehii ahte olu suohkanat maiddái geavahedje ruđaid giellaovddideapmái, vaikko guovttegielatvuođadoarjja lea gaskaoapmi mii galgá suohkaniidda addit návccaid ollašuhttit sámelága giellanjuolggadusaid.
Vuarjasjimmie vuesiehti ahte jïjnje tjïelth aaj beetnegh gïeleevtiedæmman utniejin, jalhts guektiengïeledåarjoe tsavtshvierhtie mij edtja tjïeltide vedtedh faamoeh saemienlaaken gïelenjoelkedassh tjïrrehtidh.
Giellaovddidanbargu lea dattetge sihke dohkkehuvvon ja sávvojuvvon Sámedikki bealis.
Gïeleevtiedimmiebarkoe darhkan dovne dåhkasjahteme jïh Saemiedigkien bielesne vaajtelovveme.
Evalueren čájehii maid ahte suohkanat háliidit lagat ovttasbarggu Sámedikkiin doarjjageavaheami olis.
Vuarjasjimmie aaj vuesiehti ahte tjïelth lïhkebe ektiebarkoem Saemiedigkine sijhtieh dåarjoepråvhkoen dïere.
Evalueren buvttii evttohusaid das movt sáhttá meroštallat guovttegielatvuođadoarjaga, muhto deattuhii seammás ahte Sámediggi dán barggus ferte doalahit lagas ovttasbarggu suohkaniiguin.
Maŋŋel evaluerema álggahii Sámediggi barggu rievdadit juolluduseavttuid ja meroštallat guovttegielatvuođadoarjaga, ja ođđa njuolggadusat guovttegielatvuođadoarjagii mearriduvvojedje 2011:s.
vuarjasjimmien mænngan Saemiedigkie barkoem aelkiehti jarkestidh *juolluduseavttuid jïh guektiengïeledåarjoem aerviedidh, jïh orre njoelkedassh guektiengïeledåarjose jaepien 2011 nænnoestovvin.
Dan oktavuođas ráhkaduvvui ovttasbargošiehtadus Sámedikki ja ovttaskas suohkana/fylkkasuohkana gaskka doarjjageavaheami birra.
Dennie gaskesisnie ektiebarkoelatjkoe dorjesovvi Saemiedigkien jïh oktegs tjïelten/fylhketjïelten gaskemsh dåarjoepråvhkoen bïjre.
Ovttasbargošiehtadusat vuolláičállojuvvojedje guovvamánus 2012.
Ektiebarkoelatjkoeh goevten nualan tjaalasovvin 2012.
Šiehtadus váldá vuođu dain geatnegasvuođain mat suohkaniin/fylkkasuohkaniid leat sámelága giellanjuolggadusaid mielde.
Latjkoe våaromem dejstie #stillese<n><sg><com> vaalta mah tjïeltine/fylhketjïelti leah saemienlaaken gïelenjoelkedassi mietie.
Dasa lassin lea dat bargu maid suohkanat/fylkkasuohkanat dahket nannet ja ovddidit sámegiela, formaliserejuvvon dan bokte ahte šiehtadusas maid lea ovddidanoassi.
Dïsse lissine lea dïhte barkoe maam tjïelth/fylhketjïelth darjoeh nænnoestidh jïh saemiengïelem evtiedidh, vihtiestovveme dejnie ahte latjkosne aaj lea evtiedimmieboelhke.
Šiehtadus čuovvoluvvo jahkásaš čoahkkimiiguin sihke hálddahuslaččat ja politihkalaš dásis.
Latjkoe fïerhtenjaapetje tjåanghkoejgujmie dåeriedåvva dovne *hálddahuslaččat jïh politihkeles daltesisnie.
Ovttasbargošiehtadusat fylkkasuohkaniiguin
Ektiebarkoelatjkoeh fylhketjïeltigujmie
Sámediggi lea ráhkadan ovttasbargošiehtadusa fylkkasuohkaniiguin sámi guovllus.
Saemiedigkie ektiebarkoelatjkoem fylhketjïeltigujmie saemien dajvesne dorjeme.
Šiehtadusaid bajimus ulbmil lea nannet ja čalmmustahttit sámi kultuvrra, giela ja servodateallima.
Latjkoej bijjemes ulmie lea nænnoestidh jïh saemien kultuvrem vååjnesasse bïejedh, gïelem jïh siebriedahkejieledem.
Ovttasbargošiehtadus sisttisdoallá giellagažaldagaid ja geatnegahttá lotnolasvuhtii ja ovttasbargui ja konkrehta doaibmabijuide suddjen ja nannen dihte sámegiela fylkkain.
Ektiebarkoelatjkoe gïelegyhtjelassh åtna jïh stillie *lotnolasvuhtii jïh laavenjosti jïh konkreete råajvarimmide vaarjelimmien jïh nænnoestimmien dïehre saemiengïelem fylhkine.
Ovttasbargošiehtadusa čuovvuleapmi ii leat doaibman nu bures go sáhttá.
Ij leah ektiebarkoelatjkoen dåeriedimmie jåhteme dan hijven goh maahta.
Danne lea Sámediggi álggahan barggu ođasmahttit ja álkidahttit ovttasbargošiehtadusaid.
Dannasinie Saemiedigkie barkoem aelkiehtamme orrestidh jïh ektiebarkoelatjkoeh aelhkiedehtedh.
Vuosttažin lea ovttasbargošiehtadus Finnmárkku fylkkasuohkaniin mii vurdojuvvo gárvvistuvvot guovvamánu álggus 2013.
#Voestes<adj><ord><ess> ektiebarkoelatjkoe lea Finnmaarhken fylhketjïeltine mij illesovvedh goevten aalkoevisnie vuartasåvva 2013.
Jus dát bargu lihkostuvvá, de háliida Sámediggi jođihit barggu viidáseappot eará fylkkasuohkaniidda.
Jis daate barkoe lahkeske, dellie sæjhta Saemiedigkie barkoem vijriebasse mietiedidh jeatjah fylhketjïeltide.
Davviriikkalaš ovttasbargu – Sámi parlamentáralaš ráđđi
Noerhtelaanti ektiebarkoe – Saemien parlamentarihkeles raerie
Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) gieđahallá áššiid mat gusket sápmelaččaide riikkarájiid rastá.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) aamhtesh gïetedalla mah saemide dijpieh rïjhkenraejiej rastah.
Davviriikkalaš ovttasbargu sámegiela hárrái lea 2012 rádjái čuovvoluvvon Sámi giellalávdegotti (SGL) bealis, mii lea SPR vuollásaš orgána.
Noerhtelaanti ektiebarkoe saemiengïelen gaavhtan lea 2012:n raajan dåeriedovveme Saemien gïelemoenehtsen (*SGL) bielesne, mij SPR lea vuelegs orgaanen.
Sámi giellalávdegotti mandáhtta nogai 31.12.2011.
Saemien gïelemoenehtsen mandaate *nogai 31.12.2011.
Das lea leamaš mearridanváldi sámi normerengažaldagain ja lea bargan tearbmaovdánahttimiin.
Desnie orreme nænnoestimmiereaktah saemien normeeradimmiegyhtjelassine jïh teermeevtiedimmine barkeme.
Lea dárbu nanu Davviriikkalaš ovttasbargui gos sáhttá ságaškuššat ja ovddidit giellapolitihkalaš ja giellafágalaš áššiid.
Lea daerpies nænnoes noerhtelaanti ektiebarkose gusnie maahta digkiedidh jïh evtiedidh gïelepolitihkeles jïh gïelefaageles aamhtesh.
Lea maid dehálaš sámi čállingiela normeremii ahte mis lea doaibmi Davviriikkalaš giellaorgána.
Lea aaj vihkeles saemien tjaaleldhgïelen normeeradæmman ahte mijjen lea funksjovnelle noerhtelaanti gïeleorgaane.
Sámi parlamentáralaš ráđđi (SPR) lea guhká oaidnán dárbbu nannet giellaovttasbarggu vai tearbma- ja normerenbargu šattašii beaktileabbo.
Saemien parlamentarihkeles raerie (SPR) guhkiem daerpiesvoetem nænnoestidh gïeleektiebarkoem vuajneme vuj teerme- jïh normeeradimmiebarkoe eadtjoehkåbpoe sjædta.
Geassemánus 2012 mearridii SPR nannet giellafágalaš ovttasbarggu dan bokte ahte bidjat johtui Interreg-ruhtaduvvon álggahanprošeavtta Sámi giellagáldu – Davviriikkalaš sámegiela resursaguovddáš.
Ruffien 2012 SPR nænnoesti gïelefaageles ektiebarkoen dejnie nænnoestidh ahte #<n> aelkiehtibie Interreg-laeviehtovveme aelkiehtimmieprosjeektem Saemien gïelegaaltije – Noerhtelaanti saemiengïelen vierhtiejarngen.
Sámi giellagáldu álggahanprošeavttas lea 1 1/2 jagi prošeaktaáigodat mii álgá 01.01.2013 ja loahpahuvvo 30.06.2014.
Saemien gïelegaaltije aelkiehtimmieprosjeekteste lea 1 1:n/2:n jaepien prosjeekteboelhke mij 01.01.2013 aalka jïh illesåvva 30.06.2014.
Dán áigodagas galgá huksejuvvot buorre ovttasbargoforum iešguđetge sámegielaid dáfus, ja galgá bargojuvvot dan ala ahte guovddáš šaddá bistevaš ortnegin 01.07.2014 rájes.
Daennie boelhkesne galka bigkesovvedh buerie ektiebarkoeforume ovmessie saemiengïeli dïehre, jïh edtja dejnie barkesovvedh ahte jarnge vihties öörneginie 01.07.2014:n raejeste sjædta.
Sámi giellagáldu galgá vuosttažettiin bargat ovddidit sámegiela, tearpmaid, gielladikšuma ja diehtojuohkima álbmogii giellafágalaš áššiid birra.
Saemien gïelegaaltije edtja voestegh evtiedidh barkedh saemiengïelem, teermh, gïelegïetedallemem jïh bïevnesjoekedimmiem åålmegasse gïelefaageles aamhtesi bïjre.
Ovddasvástádusjuohku sámegiela dáfus
Olu almmolaš ásahusat leat mielde mearrideamen sámegiel áššiid.
Jïjnje byjjes institusjovnh mealtan saemiengïeleh aamhtesh nænnoestidh.
Suohkaniin, fylkkasuohkaniin, fylkkamánniin, direktoráhtain, departemeanttain, Sámedikkis, Ráđđehusas ja Stuoradikkis lea buohkain ovddasvástádus sámegillii guoski barggus.
Tjïeltine, fylhketjïeltine, fylhkemaennine, direktoraatine, departemeentine, Saemiedigkesne, Reerenassen jïh Stoerredigkien lea gaajhkesi dïedte saemiengïelese dïjpije barkosne.
Sámediggi
Saemiedigkie
Sámelága § 3-12 mielde galgá Sámediggi bargat suddjet ja viidáset ovddidit sámegiela Norggas.
Saemienlaaken § 3-12 mealtan edtja Saemiedigkie vaarjelidh barkedh jïh vijrebe saemiengïelem Nöörjesne evtiedidh.
Sámediggi lea sápmelaččaid álbmotválljen orgána ja lea njunušáššedovdi sámegiela ovddideamis ja nannemis Norggas.
Saemiedigkie saemiej åålmehveeljesovveme orgaane jïh lea njuenehkeaamhtesedabtije saemiengïelen evtiedimmesne jïh nænnoestimmesne Nöörjesne.
Dát dahká Sámedikki lunddolaš ovttasbargoguoibmin eará aktevrraide geat maid barget sámegielain, sihke našuvnnalaččat ja davviriikkalaččat/riikkaidgaskasaččat.
Daate Saemiedigkien iemie laavenjostoeguejmine jeatjahaktööride dorje gïeh aaj saemiengïeline berkieh, dovne nasjonaalelaakan jïh noerhtelaanti daltesisnie/gaskenasjovnaale daltesisnie.
Ovttasbargu sáhttá leat sihke formálalaš ovttasbargošiehtadusaid hámis, dahje eahpeformálalaš dialogačoahkkimiid hámis j.e.
Ektiebarkoe maahta årrodh dovne byjjes ektiebarkoelatjkoej haamosne, jallh ovbyjjes gaskestallemetjåanghkoej haamosne j.e.
Áššiin mat gusket sámi álbmogii, lea Sámediggi dat ásahus mainna guovddáš eiseválddit gulahallet.
Aamhtesinie mah saemien åålmegem dijpieh, Saemiedigkie lea dïhte institusjovne mejnie jarngen åejvieladtjh gaskestellieh.
Sámediggi juolluda jahkásaččat guovttegielatvuođadoarjaga suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Saemiedigkie fïerhten jaepien guektiengïeledåarjoem tjïeltide jïh fylhketjïeltide laevehte mah mealtan saemiengïelen reeremedajvesne.
Dát ruđat mannet vuosttažettiin gokčat lassigoluid mat suohkaniin ja fylkkasuohkaniin leat guovttegielat bálvalusfálaldagaid geažil.
Daah beetnegh voestegh gaptjedh minnieh lissiemaaksoeh mah tjïeltine jïh fylhketjïeltine årrodh gööktengïeleh dïenesjenfaalenassi dïete.
Dasa lassin juolluda Sámediggi njuolggo doarjagiid sámi giellaguovddážiidda.
Dïsse lissine Saemiedigkie ryöktesth dåarjoeh saemien gïelejarngide laevehte.
Sámedikki bušeahta ráddjejuvvon ruhtadili geažil ii leat dássážii leamaš vejolaš juolludit eambbo go 5-600.000 ruvnno guđege giellaguovddážii.
Saemiedigkien beetnehsoejkesjen gaertjiedovveme ekonomijen dïete ij leah daan raajan buektiehtamme laeviehtidh jeenjebem gosse 5-600.000 kråvnah fïereguhten gïelejarngese gænnah.
Danne mannet ruđat vuosttažettiin doaibmabargguide, ja giellaguovddážat leat buoremuddui prošeaktaruđaid duohken vai sáhttet bargat giellaovddidemiin.
Dannasinie beetnegh voestegh darjomebarkojde minnieh, jïh gïelejarngh buerietïjjese prosjeektebeetnegi duekesne vuj maehtieh gïeleevtiedimmine barkedh.
Sámegiela geavaheami nannema ja lasiheami dihte lea Sámediggi máŋggaid jagiid almmuhan ruđaid giellaprošeavttaide.
Saemiengïelen pråvhkoen nænnoestimmien jïh lissien dïehre Saemiedigkie gellide jaepiej beetnegi gïeleprosjeektide bæjjoehtamme.
Doarjjaortnega ulbmiljoavku lea sámi álbmot.
Dåarjoeöörnegem ulmiedåehkie saemien åålmege.
Ohcamat dáidda ruđaide leat lassánan olu, ja vurdojuvvo ain lassánit.
Ohtsemh daejtie beetnegidie jïjnje læssanamme, jïh annje vuartasåvva læssanidh.
Dát čájeha ahte dárbu gielladoaimmaide sámi servodagas lea stuoris.
Daate vuesehte ahte daerpies gïeledarjomh saemien siebriedahkesne lea stoere.
Lea buorre go dađistaga bohtet eambbo ohcat lullisámi guovllus, ja lea mearkkašanveara ahte Divttasvuona suohkan lea daid suohkaniid searvvis hálddašanguovllus mat proseanttaid mielde leat ožžon eanemus ohcamiid dohkkehuvvot áigodagas 2008-2010.
Buerie goh daamtaj båetieh jeenjebem åarjelsaemien dajvesne ohtsedh, jïh #lahtestimmie<n><cmp_sgnom><der_veara><adj><sg><nom> ahte Divttasvuotnan tjïelte lea daj tjïelti siebresne reeremedajvesne mah proseenti mietie åådtjeme jeenjemes ohtsemh boelhkesne dåhkasjehtedh 2008-2010.
Bohtet unnán ohcamat sámi eanetloguguovlluin Finnmárkkus.
Vaenie ohtsemh saemien gellientaalendajvijste Finnmaarhkeste båetieh.
Sámediggi lea evalueregoahtán giellaprošeavttaid ohcanvuđot doarjjaortnega.
Saemiedigkie evalueeregåateme gïeleprosjeekti ohtsemevåaromen dåarjoeöörnegem.
Mii háliidit diehtit nannejit go prošeaktaruđat sámegiela, lasihit go sámegiela geavaheami ja olaha go doarjjaortnet sámi álbmoga.
Mijjieh sïjhtijibie daejredh nænnoestieh #<pcle> prosjeektebeetnegh saemiengïelem, lissiehtibie #<pcle> saemiengïelen pråvhkoem jïh hænna #<pcle> dåarjoeöörnege saemien åålmegem.
Mii vuordit maiddái oažžut gova das movt doarjjaoažžu geavaha doarjaga, ja movt ortnet hálddašuvvo.
Mijjieh aaj vuertiejibie guvviem destie åadtjodh guktie dåarjoeåadtjoje dåarjoem åtna, jïh guktie öörnege reeresåvva.
Evalueren guoská Sámedikki doarjagiid giellaprošeavttaide áigodagas 2007-2011, ja dat gárvvistuvvo 2013 álggus.
Vuarjasjimmie Saemiedigkien dåarjoej gïeleprosjeekth boelhkesne jaepiej2007-2011 dæjpa, jïh dïhte 2013 aalkoevisnie illesåvva.
Báikenammalága § 11 addá Sámediggái válddi nammadit sámi báikenammakonsuleanttaid.
Sijjienommelaaken § 11 Saemiedægkan vaeltien vadta saemien sijjienommekonsuleenth nommehtidh.
Nammakonsuleanttain leat fágalaš ovddasvástádus rávvet makkár čállinvugiid galgá evttohit geavahit almmolaš oktavuođas.
Nommekonsuleenti leah faageles dïedte nihtetjistedh magkeres tjaelemevuekieh edtja uvtedidh byjjes gaskesisnie utnedh.
Sámi giellaguovddážat
Saemien gïelejarngh
Dál gávdnojit 11 sámi giellaguovddáža mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis, Sámi giella- ja kulturguovddáš Porsáŋggus Isak Saba guovddáš Unjárggas, Deanu giellagáddi Deanus, Álttá sámi giellaguovddáš Álttás, Sámi giellaguovddáš Gáivuonas, Gáisi giellaguovddáš Romssas, Ástavuona giellagoahtie Loabagis, Várdobáiki Evenáššis, Árran julevsáme guovdasj Divttasvuonas, Gïelem nastedh Snoasas ja Aajege giele- jih maahtoejarnge Rørosas.
Daelie #11<num><sg><nom> saemieh gïelejarngen leah mah våaromedåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh, Saemiengïele-jïhkultuvrejarngen Porsangeristie Isaken Saban jarngen Nessebyeste, Deatnun gïelegaedtie Deatnuste, Áltán saemien gïelejarngen Álteste, Saemien gïelejarngen Kåfjordeste, Gaejsie gïelejarngen Romseste, Ástávuotnan *giellagoahtie Loabátistie, Várdobáiki Eveneseste, Árranen julevsaemien *guovdasj Divttasvuotneste, *Gïelem *nastedh Snåaseste jïh Aajegen *giele- *jih *maahtoejarnge Plassjesne.
Sámediggeráđđi lea 2013 bušeahtas evttohan ahte Gïeleaernie Røyrviikas ja Omasvuona giellaguovddáš galget oažžut njuolggo doarjaga Sámedikkis 2013 rájes.
Saemiedigkieraerie jaepien2013 beetnehsoejkesjisnie uvtedamme ahte *Gïeleaernie *Røyrviikas jïh Omasvuotnan gïelejarngem edtjieh ryöktesth dåarjoem Saemiedigkeste åadtjodh 2013:n raejeste.
Giellaguovddážat leat ásahuvvon báikegotti ávžžuhemiin ealáskahttin dihte sámegiela.
Gïelejarngh sijjiegedtien haestieminie jealajehtemen dïehre saemiengïelen tseegkesovveme.
Sámi giellaguovddážat leat hui mávssolaččat ja dehálaččat sámegielaid oahpahusas, čalmmustahttimis ja nannemis báikkálaččat.
Saemien gïelejarngh leah dan vihkielåbpoe jïh vihkele saemiengïeli ööhpehtimmesne, vååjnesasse bïejemisnie jïh nænnoestimmesne byjreskisnie.
Departemeanttat
Departemeenth
Kulturdepartemeanttas lea bajimus ovddasvástádus hábmet, dulkot ja ovddidit giellapolitihkalaš ulbmiliid Norggas.
Kulturdepartemeenten lea bijjemes dïedte hammoedidh, gïelepolitihkeles ulmieh Nöörjesne doelhkestidh jïh evtiedidh.
Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanttas (OHD) lea ovddasvástádus hálddašit sámelága giellanjuolggadusaid ja ovttastahttit ráđđehusa barggu Eurohpálaš soahpamušain regiovdna- dahje minoritehtagielaid birra.
Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeentesne (ORD) dïedte saemienlaaken gïelenjoelkedassh reeredh jïh reerenassen barkoen Eurovpan latjkojne ektiedidh regijovne- jallh unnebelåhkoengïeli bïjre.
Sis lea sierra doarjjapoasta sámegiela doaibmabijuide.
Daj lea sjïere dåarjoepåaste saemiengïelen råajvarimmide.
Buot departemeanttat galget dasa lassin váldit giellapolitihkalaš beliid vuhtii go hábmejit ja čađahit iežaset sektorpolitihka.
Gaajhkh departemeenth edtjieh dïsse lissine gïelepolitihkeles bielieh #<adv> vaeltedh goh hammoedieh jïh jïjtjsh suerkienpolitihkem tjïrrehtieh.
Bargo- ja searváidahttindepartemeanta ovddidii Sámegiela doaibmaplána 2009:s.
Barkoe- jïh *searváidahttindepartemeanta saemiengïelen dahkoesoejkesjem jaepien 2009 Evtiedi.
Dat lea ráhkaduvvon ovttasbarggus Sámedikkiin ja eará guoskevaš departemeanttaiguin.
Dïhte ektiebarkosne Saemiedigkine jïh jeatjah sjyöhtehke departemeentigujmie dorjesovveme.
Doaibmaplána bajimus ulbmil lea láhčit diliid oadjebas boahtteáigái sámegielaide Norggas.
Dahkoesoejkesjen bijjemes ulmie lea tsiehkieh laetjedh jearsoes båetijen aajkan saemiengïelide Nöörjesne.
Doaibmaplána doaibmá 5 jagi ja dat nanne geas lea ovddasvástádus čađahit doaibmabijuid mat leat mearriduvvon plánas, ja maiddái movt doaibma galgá organiserejuvvot ja ruhtaduvvot.
Dahkoesoejkesje 5jaepieh jåhta jïh dïhte nænnoste gïen lea dïedte råajvarimmieh tjïrrehtidh mah soejkesjisnie nænnoestovveme, jïh aaj guktie darjome edtja öörnesovvedh jïh laeviehtovvedh.
OHD:s lea koordinerenovddasvástádus plánii.
ORD:sne lea koordineeremedïedte soejkesjasse.
Sámedikkis lea ovddasvástádus ja mielovddasvástádus olu doaibmabijuide.
Saemiedigkien lea dïedte jïh *mielovddasvástádus jïjnje råajvarimmide.
Plána ođasmahttojuvvo jahkásaččat.
Soejkesje fïerhten jaepien orreståvva.
Fylkkamánni
Fylhkemaennie
Jus muhtun orgána ii čuovo mearrádusaid mat leat sámelága giellanjuolggadusain, de sáhttá son geasa ášši čuohcá njuolga váidit dán.
Jis muvhte orgaane ij nænnoestahkh dåeredh mah saemienlaaken gïelenjoelkedassine, dellie maahta dïhte gïese aamhtese tsavtsa rïekte daam gïelkerdidh.
Fylkkamánni lea váiddaorgána váidagiid dáfus mat gusket suohkana dahje fylkkasuohkana orgánaide.
Fylhkemaennie klååkemeorgaanen klååkemi dïehre mah dijpieh tjïelten jallh fylhketjïelten orgaanh.
Suohkanat ja fylkkasuohkanat
Tjïelth jïh fylhketjïelth
Suohkaniin lea guovddáš rolla barggus nannet sámegiela buot guovlluin gos sápmelaččat orrot.
Tjïelti lea jarngen råålla barkosne saemiengïelem gaajhkene dajvesne nænnoestidh gusnie saemieh årroeh.
Sámegiela ovddasvástádus lea goabbatlágan suohkaniidd a mat leat siskkobealde dahje olggobealde sámegiela hálddašanguovllu.
Saemiengïelen dïedte lea #joekehts<adj><sg><nom> *suohkaniidd a. mah sisnjelen jallh saemiengïelen reeremedajvem ålkolen.
Sámegiela hálddašanguovllus leat dál 9 suohkana: Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu, Porsáŋgu ja Unjárga Finnmárkkus, Gáivuotna ja Loabát Romssas, Divttasvuotna Nordlánddas ja Snoasa DavviTrøndelágas.
Saemiengïelen reeremedajvesne leah daelie 9 tjïelth: Karasjohke, Goevtegeajnoe, Deatnu, Porsanger jïh Nesseby Finnmaarhkesne, Kåfjord jïh Loabát Romsesne, Divttasvuotna Nordlaantesne jïh Snåasem Noerhte-Tröndelaagesne.
Dasa lassin gullet Finnmárkku, Romssa, Nordlándda ja Davvi-Trøndelága fylkkasuohkanat hálddašanguvlui.
Dïsse lissine Finnmaarhkem guvlieh, Romsam, Nordlaanten jïh Noerhte-Tröndelaagen fylhketjïelth reeremedajvese.
2013 rájes lea maiddái Røyrvik suohkan Davvi-Trøndelágas mielde hálddašanguovllus.
2013:n raejeste lea aaj Raavrhvijhken tjïelten Noerhte-Tröndelaagesne mealtan reeremedajvesne.
Sámegiela hálddašanguovllus galget sámegiella ja dárogiella leat dássálaga sámelága 3. kapihttala mielde.
Saemiengïelen reeremedajvesne gelkieh saemiengïele jïh daaroengïele årrodh *dássálaga saemienlaaken 3. kapihtelen mietie.
Dát mearkkaša ahte dáid suohkaniid ássiin lea viiddiduvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvadat almmolaš orgánaiguin ja ahte suohkaniin lea erenoamáš ovddasvástádus fállat bálvalusaid ja dieđuid sámegillii.
Daate nimhtie ahte daaj tjïelti årroejinie vijriedovveme reakta saemiengïelem utnedh goh byjjes orgaanigujmie gaavnesjh jïh ahte tjïelti lea sjïere dïedte dïenesjh jïh daajroeh saemiengïelese faaledh.
Go suohkan váldojuvvo mielde hálddašanguvlui, de váldojuvvo maiddái fylkkasuohkan mielde.
Gosse tjïelte mealtan reeremedajvese vaaltasåvva, dellie aaj vaaltasåvva fylhketjïelte mealtan.
Fylkkasuohkaniin leat seamma geatnegasvuođat go hálddašanguovllu suohkaniin.
Fylhketjïelti leah seamma #stillese<n><pl><nom> gosse reeremedajven tjïeltine.
Sápmelaččain olggobealde hálddašanguovllu eai leat seamma vuoigatvuođat geavahit sámegiela dahje oažžut bálvalusaid sámegillii go deaivvadit almmolašvuođain.
Saemine reeremedajven ålkolen eah leah seammareaktah saemiengïelem utnedh jallh dïenesjh saemiengïelese åadtjodh gosse byögkelesvoetine gaavnesjidh.
Pasieanta- ja geavaheaddjivuoigatvuođaláhka nanne gal sámegielagiid vuoigatvuođa oažžut dieđuid sámegillii, muhto láhka iešalddis ii leat doarvái sihkkarastit ahte sámegielat pasieanttat besset geavahit sámegiela go galget gulahallat dearvvašvuođabálvalusain.
Skïemtjije- jïh utnijenreaktanlaake nænnoste gujht saemiestæjjaj reaktam saemiengïelese åadtjodh daejredh, mohte laake oktegh ij nuekies leah gorredidh ahte saemiengïeleh skïemtjijh åadtjoeh saemiengïelem utnedh goh edtjieh starnendïenesjinie gaskestalledh.
Oahpahusláhka addá sámegielat mánáide ja nuoraide vuoigatvuođa oahppat sámegiela skuvllas, muhto ráddjejumit lágas ja praktihkalaš hástalusat hehttejit addimis dohkálaš buori fálaldaga buot mánáide.
Ööhpehtimmielaake saemiengïeleh maanide vadta jïh noeride reaktam saemiengïelen skuvlesne lïeredh, mohte *ráddjejumit laakesne jïh praktihkeles haestemh vedtedh aerieh dåhkasjamme buerie faalenassem gaajhkidemaanide.
Buot suohkanat leat plána- ja huksenlága mielde geatnegahtton plánet iežaset doaimma nu ahte dat sihkkarastá sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma ja servodateallima luondduvuođu, muhto ii dát láhka ge leat doarvái sihkkarastit sámegielagiid vuoigatvuođa oahppat dahje geavahit giela.
Gaajhkhtjïelth leah soejkesje- jïh tseegkemelaaken mietie dïedtem utnedh jïjtjsh darjomem dan soejkesjidh ahte dïhte saemien kultuvrem gorrede, jieliemassendarjomem jïh siebriedahkejieleden eatnemenvåaromem, mohte ij daate laake aaj nuekies leah saemiestæjjaj reaktam lïeredh gorredidh jallh gïelem utnedh.
Geahča maiddái 2. kapihttala, Našuvnnalaš lágat.
Gïehtjedh aaj 2. kapihtelem, Nasjonaale laakh.
Máhttovuođđu Gávdnojit olu ođđaset dutkanbarggut, raporttat, čielggadeamit ja evalueremat sámegiela birra servodagas.
#Máhtto<np><ant><m><cmp_sgnom><cmp>våarome Jïjnje leah orrebe dotkemebarkoeh, reektehtsh, salkehtimmieh jïh vuarjasjimmieh saemiengïelen bïjre siebriedahkesne.
Máhttu dáin bargguin váldojuvvo mielde viidáset giellaplánemis ja politihkkahábmemis.
Maahtoe daejnie barkojste mealtan vijrebe gïelesoejkesjimmeste jïh politihkehammoste vaaltasåvva.
Sáhttá goitge leat veaháš soaittáhat mii lea iskojuvvon – ja mii ii leat iskojuvvon.
Maahta læjhkan årrodh naan *soaittáhat mij goerehtovveme – jïh mij ij leah goerehtovveme.
Danne leat namuhuvvon barggut hui ávkkálaččat, muhto eai doarvái giellapolitihka máhttovuođđun.
Dannasinie moenesovveme barkoeh leah dan aevhkies, mohte eah nuekies gïelepolitihken maahtoevåaroeminie.
Danne váldá dát dieđáhus maid vuođu eambbo eahpeformálalaš vásáhusain viidát surggiin vai sáhttá hábmet nu buori giellapolitihka go vejolaš.
Dannasinie daate bïevnese maam våaromen jeenjebe ovbyjjes vaesehtsinie vaalta vijrebe suerkine vuj maahta hammoedidh dan buerie gïelepolitihkem goh gåarede.
Erenoamášraportevrra James Anaya raporta eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid ja vuođđofriddjavuođaid birra, mii bođii 2011:s, lea dehálaš oassi dán dieđáhusa máhttovuođus.
*Erenoamášraportevrra Jamesen Anayan reektehts aalkoeåålmegi åålmehreaktaj jïh våaromefræjjevoeti bïjre, mij jaepien 2011 båetieji, vihkeles boelhke daan bïevnesen maahtoevåaroemisnie.
Erenoamášraportevrra raporta Norgga, Ruoŧa ja Suoma sápmelaččaid birra čujuha erenoamážit dan duođalaš dillái mas sámegielat leat.
*Erenoamášraportevrra reektehts Nöörjen, Sveerjen jïh Soemen saemiej bïjre joekoenlaakan dan itjmies tseahkan tjaatseste mesnie saemiestæjja årrodh.
Erenoamážit julev- ja lullisámegiella namuhuvvojit áitojuvvon giellan.
Joekoenlaakan luvlie- jïh åarjelsaemiengïele aajhtasovveme gïeline moenesuvvieh.
Mii eat dieđe juste man oallugat máhttet hupmat, čállit, lohkat dahje ipmirdit sámegiela odne.
Ibie mijjieh dastegh daejrieh maam jïjnjesh maehtieh håaledh, tjaeliejibie, lohkijibie jallh saemiengïelem daenbiejjien guarkajibie.
Áidna vuohki oažžut sihkkaris logu das, lea jearrat buohkain Norggas.
Aajnehke vuekie vihties låhkoem destie åadtjodh, lea gaajhkesijstie Nöörjeste gihtjedh.
Ovddeš áiggiid dahke ge juste dán álbmotlohkamiid olis.
Ovtetje tïjji darjoejin aaj dastegh daam åålmegelohkemi/åålmehlohkemi dïere.
Dát leat heaitán lohkamis álbmoga skoviid deavdima bokte, danne ii leat ge vejolaš gávnnahit sámegielagiid logu dáinna vugiin.
Daah ryöknedh orrijamme åålmegem skjeemaj dievhtieminie, dannasinie ij gåaredh guajhtsadidh saemiestæjjaj låhkoen daejnie vuekine.
Dat statistihkalaš materiála mii mis lea dál, leat dieđut mánáidgárdemánáid ja skuvlamánáid birra geain lea sámegiel fálaldat.
Dïhte statistihkeles materijaale mij mijjen lea daelie, leah daajroeh maanagïertemaanaj jïh skuvlemaanaj bïjre giej lea saemiengïeleh faalenasse.
Raporta Sámi logut muitalit 5 almmuhuvvon 2012:s čájeha ovdáneami 2005 rájes 2011 rádjái.
Reektehts Saemien låhkoeh 5:n soptsestieh bæjjoehtovveme jaepien 2012 vuesehte evtiedimmien 2005:nraejeste 2011:n raajan.
Logut čájehit ahte lohku mánáin geat ožžot sámegiel fálaldaga mánáidgárddis lea njiedjan 925 rájes 823 rádjái.
Låhkoeh vuesiehtieh ahte låhkoe maanaj gïeh saemiengïeleh faalenassem maanagïerteste åadtjoeh 925:n raejeste 823:n raajan luajhtadamme.
Vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella vuosttašgiellan lei 2011:s 940, mii lea birrasiid 6 % unnit go 2005/2006 skuvlajagi.
Maadthskuvlelearohki låhkoe giej lea saemiengïele voestesgïeline lij jaepien 2011 #940<num><sg><nom>, mij byjresi 6 proseenth vaenebe gosse jaepien 2005/2006:n skuvlejaepien.
Vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella nubbegiellan lei lohku 1213, mii lea 41 % unnit go dalle go Máhttolokten álggahuvvui 2006:s.
Maadthskuvlelearohki låhkoe giej lea saemiengïele mubpiengïeline låhkoe lij jaepien 1213, mij 41 proseenth unnebe gosse dellie goh Maahtoelutnjeme jaepien 2006 aelkiehtovvi.
Joatkkaskuvllaid statistihkka čájeha ahte 267 oahppis lei sámegiella vuosttašgiellan 2011/2012 skuvlajagi fágasuorggis, mii lea 41 % eambbo go 2008/2009:s.
Jåarhkeskuvli statistihke vuesehte ahte 267 learoehkistie lij saemiengïele voestesgïeline jaepien2011/2012:n skuvlejaepien faagegievlesne, mij 41 proseenth lea jeenjebem gosse jaepien2008/jaepien 2009.
Seammás lassánii maiddái ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbegiellan, 152 rájes 206 rádjái.
Seammasïenten aaj læssani learohkelåhkoe giej lea saemiengïele mubpiengïeline, 152:n raejeste 206:n raajan.
2000 čađahii dalá Sámi giellaráđđi iskkadeami mii meroštalai galle olbmo máhttet sámegiela man nu dásis Norggas.
jaepien2000 dæjpeladtje saemien gïeleraerie goerehtimmiem tjïrrehti mij gellie almetjh aerviedi saemiengïelem maam dan daltesisnie Nöörjesne maehtieh.
Iskkadeami raporta čilgii maid sámegiela geavaheami iešguđetge servodatoktavuođain.
Goerehtimmien reektehts aaj saemiengïelen pråvhkoem boejhkeli ovmessie siebriedahkengaskesinie.
Vihtta jagi maŋŋel čađahii Torkel Rasmussen iskkadeami davvisámegiela geavaheami birra Norggas ja Suomas, ja son rehkenasttii galle giellageavaheaddji leat.
Vïjhte jaepieh mænngan Torkel Rasmussen goerehtimmiem tjïrrehti noerhtesaemiengïelen pråvhkoen bïjre Nöörjesne jïh Soemesne, jïh dïhte gellie gïeleutnijh ryökni årrodh.
Goappašat iskkadeamit konkluderejit dainna ahte sámegielagiid lohku Norggas lea birrasiid 25 000.
Gåabpegh goerehtimmieh *konkluderejit dejnie ahte saemiestæjjaj låhkoe Nöörjeste lea byjresi 25 000.
Sii leat sámegielagat dan dásis ahte juobe ipmirdit ge dábálaš sámegiel ságastallama.
Dah saemiestæjjah denniedaltesisnie ahte joe guarkedh aaj sïejhme saemiengïeleh gaskestallemem.
Nordlandsforskning ja Norut Alta leat Sámedikki, Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeantta (OHD) ja Máhttodepartemeantta (MD) ovddas čađahan Sámi giellaiskkadeami 2012.
Nordlandsforskning jïh Noruten Áltá leah Saemiedigkien, Orrestehteme-, reereme- jïh gærhkoedepartemeenten (ORD) jïh Maahtoedepartemeenten (M-D/MD) åvteste saemien gïelegoerehtimmiem Tjïrrehtem 2012.
Iskkadeami ulbmil lei gávnnahit man oallugat máhttet guđege sámegiela njálmmálaččat ja čálalaččat, ahkečoakkádusa, guđiin oktavuođain geavahit giela ja man muddui sámegiella geavahuvvo iešguđetge oktavuođain.
Goerehtimmien ulmie lij maam guajhtsadidh jïjnjesh fïereguhten saemiengïelen njaalmeldh maehtieh jïh tjaaleldh, *ahkečoakkádusa, #guhte<prn><rel><sg><com> gaskesinie gïelem utnedh jïh man tïjjese saemiengïele åtnasåvva ovmessie gaskesinie.
Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte leat hui stuora erohusat giellamáhtus, geavahanarenain ja giellaguottuin sihke gielaid gaskkas ja iešguđetge guovlluid gaskkas riikkas.
Saemien gïelegoerehtimmie jaepien 2012 vuesehte ahte leah dan stoere joekehtsh gïeledaajrosne, pråvhkoesijjine jïh gïelevuajnojne dovne gïeli gaskesne jïh ovmessie dajvi gaskesne rïjhkesne.
Giella lea nanus hálddašanguovllus Finnmárkkus ja Divttasvuonas, ja lea arvat rašit Loabágis, Gáivuonas ja Snoasas.
Gïele nænnoes reeremedajvesne Finnmaarhkesne jïh Divttasvuotnesne, jïh lea hiejjiehtsåbpoe Loabákisnie doestedh, Kåfjordesne jïh Snåasesne.
Njálmmálaš giella lea nannoseamos vuorraset buolvvas.
Njaalmeldh gïele nænnemes båarasåbpoe boelvesne.
Sii unnán seaguhit gielaid, muhto sis lea heajut čállin- ja lohkanmáhttu.
Dah vaenie gïelh pleentieh, mohte daj lea geervebe tjaeleme- jïh lohkememaahtoe.
Nuorat máhttet buorebut lohkat ja čállit sámegiela, muhto sis lea heajut njálmmálaš giella.
Noerh maehtieh buerebelaakan saemiengïelem lohkedh jïh tjaeledh, mohte daj lea geervebe njaalmeldh gïele.
Sámegiella geavahuvvo eanemusat ruovttuin, vuođđoealáhusain ja oahpahussuorggis.
Saemiengïele jeenjemes gåetine åtnasåvva, våaromejieliemassine jïh ööhpehtimmiensuerkesne.
Mánáidgárddiin ja skuvllain orro leame mihá stuorát rolla giellaovdáneamis go ovdal.
Maanagïertine jïh skuvline vååjnin årroeminie sagki stoerebe råållan gïeleevtiedimmesne gosse aarebi.
Muhtun guovlluin lea skuvla áidna báiki gos sámegiella geavahuvvo.
Muvhtenedajvesne skuvle aajnehke sijjie gusnie saemiengïele åtnasåvva.
Iskkadeapmi čájehii maiddái ahte oallugat dovdet ahte sii máhttet veaháš sámegiela, muhto eai máhte nu olu ahte dustet geavahit giela.
Goerehtimmie aaj vuesiehti ahte jïjnjesh debtieh ahte dah ånnetji saemiengïelem maehtieh, mohte eah maehtieh dan jïjnje ahte dåastoeh gïelem utnedh.
Boahtá maid ovdan ahte oallugat háliidit oahppat eambbo sámegiela.
Aaj fraamme båata ahte jïjnjesh sijhtieh jeenjebe saemiengïelem lïeredh.
Dáid gaskkas lea stuora potensiála lasihit giellageavaheddjiid logu.
Daaj gaskesne lea stoere potensiaale gïeleutniji låhkoem lissiehtidh.
Oadjebas rámmat nu ahte eanebut dustet geavahišgoahtit sámegiela ja buoret vejolašvuođat giellaoahppamii leat dehálaš čoavddasánit vai sii álggáše sámástit.
Jearsoes mierieh dan ahte jeenjebelaakan duestieh saemiengïelem utniegåetedh jïh buerebh nuepieh gïelem lïeredh vihkeles tsiehkiebaakoeh vuj dah aelkieh saemiestidh.
Giellaiskkadeami 2012 mielde lea váilevaš sámegiel oahppofálaldat dávjjimus sivva dasa go oahppit eai oačču sámegiel oahpahusa, vaikko leat ge vuoigatvuođat.
Gïelegoerehtimmien jaepien 2012 mealtan fååtesæjja saemiengïeleh ööhpehtimmiefaalenasse lea *dávjjimus sjïeke dïsse gosse eah learohkh saemiengïeleh ööhpehtimmiem åadtjoeh, jalhts leah aaj reaktah.
Dat dieđut maid váhnemat ožžot sámegiel giellaoahpahusa vuoigatvuođa birra orrot leame hui iešguđetláganat.
Dah daajroeh mejtie eejtegh saemiengïeleh gïeleööhpehtimmiem reaktan bïjre åadtjoeh vååjnoeh årroeminie dan ovmessie.
Mii diehtit ahte vuođđoskuvlaohppiid lohku geain lea sámegiella vuosttašgiellan lea oalle dásset, muhto ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbegiellan njiedjá.
Mijjieh daejriejibie ahte maadthskuvlelearohki låhkoe giej lea saemiengïele voestesgïeline lea naa *dásset, mohte learohkelåhkoe giej lea saemiengïele mubpiengïeline luajhtede.
Sámediggi váldá dán duođas, ja danne galgá ge Sámediggedieđáhus oahpu ja oahpahusa birra ollislaččat guorahallat lágaid ja rámmaid mat regulerejit sámegiel oahpu.
Saemiedigkie daam #saetnies<adj><sg><ela> vaalta, jïh dannasinie edtja aaj Saemiedigkiebïevnese learoen jïh ööhpehtimmien bïjre ellieslaakan laakh jïh mierieh goerehtalledh mah saemiengïeleh learoem reguleerieh.
Raporta ”Langs lange spor – om samisk forskning og høyere utdanning” (Butenschøn-lávdegotti čielggadeapmi), nanne dehálašvuođa ovddidit sámegiela dutkangiellan, ja cealká ahte dutkanásahusat fertejit dovdat ovddasvástádusa ovddidit kursafálaldagaid sámegillii buot dásiin.
Reektehts ”*Langs *lange *spor – *om saemien*sk *forskning *og *høyere *utdanning” (Butenschøn-moenehtsen salkehtimmie), nænnoste vihkelesvoetem saemiengïelem dotkemegïeline evtiedidh, jïh jeahta ahte dotkemeinstitusjovnh tjoeverieh dïedtem evtiedidh kursefaalenassh saemiengïelese gaajhkene daltesisnie dabtedh.
Raporta čujuha viidáseappot ahte rekrutteren sámi alit oahpahussii ja dutkamii álgá árrat – mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.
Reektehts vijriebasse tjaatseste ahte saemien jollebe ööhpehtæmman dåårrehtem jïh dotkemasse aalka aarehken – maanagïertesne, maadthskuvlesne jïh jåarhkeskuvlesne.
Sámediggi doarju lávdegotti oainnu ahte sámegielat dutkan ferte leat vuođđun go galgá ovddidit sámegiela fágagiellan, ja ahte fágagiella lea oassin sámegiela huksemis ollislaš, ja nu maiddái servodatguoddi giellan.
Saemiedigkie moenehtsen vuajnoem dåårje ahte saemiengïeleh dotkeme tjoevere årrodh våaroeminie goh edtja saemiengïelem faagegïeline evtiedidh, jïh ahte faagegïele boelhkine saemiengïelen tseegkemisnie ellies, jïh dan aaj siebriedahkenguedtije gïeline.
Dearvvašvuođa- ja sosiálasuorggis lea váttis fidnet gelbbolaš sámegielat bargiid, vel sámegiela hálddašanguovllus nai.
Starnen-jïhsosijaalesuerkesne geerve gyönegs saemiengïeleh barkijh åadtjodh, annje saemiengïelen reeremedajvesne aaj.
Fálaldat sáhttá maid vásihuvvot goabbat ládje, dearvvašvuođabálvalusa bealis dovdet ahte láhččojuvvo buorre sámegiel fálaldat, muhto geavaheaddjit eai dovdda dan seamma.
Faalenasse maahta aaj joekehtslaakan dååjrehtallesovvedh, starnendïenesjen bielesne debtieh ahte buerie saemiengïeleh faalenasse laatjasåvva, mohte eah utnejh dam #seamma<prn><ind><sg><acc> dabth.
Sámegielagat leat unnit duhtavaččat dearvvašvuođabálvalusaiguin danne go vásihit váttisvuođaid gulahallamiin.
Saemiestæjjah onne madtjeleslaakan starnendïenesjigujmie dannasinie gosse dååjrehtalledh dåeriesmoerh gaskesadteminie.
Vaikko ii leat dokumentašuvdna das, de sáhttá jurddašit ahte eará suorggit nu go politiija, riektelágádus ja rihkolašvuođafuolahus maid sáhttet vásihit sullasaš diliid mat bohciidit váilevaš giella- ja kulturmáhtus.
Lea stuora dárbu sámegiel álgooahpahussii rávisolbmuid várás.
Lea stoere daerpies saemiengïeleh aalkoeööhpehtæmman geervealmetjidie.
Giellaiskkadeapmi čájeha ahte olbmot háliidit oahppat iežaset báikkálaš birrasis ja ahte dán lassin berrejit ásahuvvot hupmanjoavkkut dahje sámástanarenat.
Gïelegoerehtimmie vuesehte ahte almetjh sijhtieh jïjtjemsh dajven byjresisnie lïeredh jïh ahte daan lissine byöroeh tseegkesovvedh håalemedåehkieh jallh saemiestimmiesijjieh.
Giellaguoddit leat stuora resursa mat geavahuvvojit unnán giellaoahpahusas sihke mánáid ja rávisolbmuid dáfus.
Gïeleguedtijh stoere vierhtie mah vaenie gïeleööhpehtimmesne åtnasuvvieh dovne maanaj jïh geervealmetji dïehre.
Lea dárbu oažžut eambbo máhtu sámegiela gielladili birra danne go das sáhttá leat mearkkašupmi giellaplánemii.
Lea daerpies jeenjebe maahtoem saemiengïelen gïeletsiehkien bïjre åadtjodh dannasinie goh desnie maahta årrodh mïerhkesjimmie gïelesoejkesjæmman.
Jus galgá oažžut dákkár máhtu, de ferte áigges áigái kártet gielladili.
Jis edtja dagkeres maahtoem åadtjodh, dellie tjoevere daamtaj gïeletsiehkiem goerehtalledh.
Ovdamearkka dihte leat árbevirolaš ealáhusat leamaš dehálaš giellaarenat gos giella lea leamaš nanus.
Vuesiehtimmien dïehre aerpiesïejhme jieliemassh orreme vihkeles gïelesijjieh gusnie gïele orreme nænnoes.
Muhto mis lea unnán dokumentašuvdna das movt gielladilli lea dál dáin ealáhusain.
Mohte mijjen lea vaenie vihtiestimmie desnie guktie gïeletsiehkie daelie daejnie jieliemassine.
Almmolaš bálvalusfálaldat sámegielat álbmogii ii leat doarvái, ja dađistaga eanebut dieđihit ahte sii eai leat duhtavaččat.
Byjjes dïenesjenfaalenasse saemiengïeleh åålmegasse ij nuekies leah, jïh daamtaj jeenjebelaakan bïeljelibie ahte eah dah leah madtjele.
Giellaiskkadeapmi 2012 duođašta ahte lea ain stuora dárbu fágaolbmuide geain lea sámegiel máhttu.
Gïelegoerehtimmie jaepien2012 jååhkesje ahte lea annje stoere daerpies faagealmetjidie giej lea saemiengïeleh maahtoe.
Norut Alta lea OHD ovddas 2012:s kárten sámi perspektiivva suohkansuorggis.
Noruten Áltá ORD:n åvteste jaepien 2012 goerehtalleme saemien perspektijvem tjïeltensuerkesne.
Dát kárten čájeha maid ahte ii ovttage suohkanis oppalohkái leat sámi perspektiiva vuođđun suohkana doaimmas.
Daate goerehtalleme aaj vuesehte ahte ij akten tjïelten gænnah ållesthlaakan leah saemien perspektijven våaroeminie tjïelten darjoemisnie.
Eai dat ge suohkanat gos sámegiella lea beaivválaš giellan, geavat sámegiela čálalaččat nu erenoamáš olu.
Eah dah aaj tjïelth gusnie saemiengïele fïerhtenbeajjetje gïeline, utnieh saemiengïelem tjaaleldh dan sjïere jïjnje.
Sámegiella ja dárogiella eai leat dássálaga hálddašangiellan, ja olu áššemeannudeamis ja plánabarggus čađahuvvo dušše dárogillii.
Saemiengïele jïh eah daaroengïele leah *dássálaga reeremegïeline, jïh jïjnje aamhtesh gïetedallemisnie jïh soejkesjenbarkosne ajve daaroengïelese tjïrrehtåvva.
Olu suohkanat vásihit maid ahte leat unnán olbmot geat váldet oktavuođa sámegillii, mii raportta mielde čájeha ahte sámegiella ii vuos vásihuvvo almmolaš giellan.
Jïjnje tjïelth aaj dååjrehtellieh ahte vaenie almetjh gïeh gaskesem saemiengïelese vaeltieh, mij reektehtsen mietie vuesehte ahte ij saemiengïele voestegh dååjrehtallh byjjes gïeline.
Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čujuha ahte ovttasbargu suohkaniid, giellaguovddážiid, eará sámi ásahusaid dahje organisašuvnnaid gaskka lea dehálaš vai sámegiel bargu manašii jođáneappot.
Saemien gïelegoerehtimmie jaepien 2012 tjaatseste ahte ektiebarkoe tjïelti, gïelejarngi, jeatjah saemien institusjovni jallh organisasjovni gaskemsh vihkele vuj saemiengïeleh barkoe verkebe mænna.
Hástalus lea ahte ii ovttasge leat bajimus ovddasvástádus álggahit ja oktiiheivehit dákkár ovttasbarggu.
Haesteme lea ahte ij akten gænnah leah bijjemes dïedte aelkiehtidh jïh dagkeres ektiebarkoem iktedidh.
Norut Alta lea Sámedikki ovddas 2012:s evalueren sámi giellaguovddážiid mat ožžot vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Noruten Áltá Saemiedigkienåvteste jaepien 2012 evalueereme saemien gïelejarngh mah våaromedåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh.
Sámi giellaguovddážat leat ásahuvvon iešguđetge áigodagaid, ja leat ovdánan iešguđetge ládje dain iešguđetge sámi birrasiin.
Saemien gïelejarngh tseegkesovveme ovmessie boelhkh, jïh joekehtslaakan dejnie åvtenamme ovmessie saemien byjresinie.
Dát mearkkaša ahte hástalusat giellanannema dáfus rievddadit guovllus guvlui.
Daate nimhtie ahte haestemh gïelenænnoestimmien dïehre dajveste dajvese #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><pl>.
Giellaguovddážiin leat iešguđetlágan hástalusat sihke organiserema dáfus, ekonomalaš resurssaid dáfus ja bargiid rekrutterema dáfus geain lea giella- ja kulturmáhttu.
Eanas giellaguovddážiin leat čállinkurssat mat leat deháleamos ceavzinvuođđun guovddážiidda, ja kurssat leat maŋemus jagiid nannejuvvon dainna ahte leat šaddan gealboovddideaddjin oktan oahppočuoggáiguin.
Jeenjemes gïelejarngine tjaelemekursh mah vihkielommes bearkadimmievåaroeminie jarngide, jïh kursh minngebe jaepiej dejnie nænnoestovveme ahte maahtoeevtiedæjjine oktegh sjïdteme stuvdijetsiehkiejgujmie.
Giellaguovddážiin leat maid olu kultuvrralaš ja identitehtaovddideaddji doaimmat, gos giella unnit dahje eanet lea dat mii guoddá buot.
Gïelejarngine leah maam jïjnje kulturelle jïh identiteeteevtiedæjja jåhtah, gusnie gïele vaenebe jallh jeenjelaakan dïhte mij #gaajhke<prn><ind><acc> guadta.
Eará vuoruheamit sáhttet rievddadit guovddážis guovddážii, nu go bargu mánáid ja nuoraid ektui mánáidgárddi ja skuvlla siskkobealde ja olggobealde, gáiddusoahpahus, árbevirolaš máhtu čohkken ja dokumenteren.
Jeatjahprijoriteradimmieh maehtieh jarngeste jarngese #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><inf>, dan gosse barkoe maanaj jïh noeri muhteste maanagïerten jïh skuvlen sisnjelen jïh bæjngolen, maajeööhpehtimmie, aerpiesïejhme maahtoem tjöönghkem jïh vihtiestimmie.
Norut Alta evaluerenraporta evttoha olu doaibmabijuid movt buoridit giellaguovddážiid bargoeavttuid.
Noruten Altan vuarjasjimmiereektehts jïjnje råajvarimmieh uvtede guktie gïelejarngi barkoemoenemetsiehkieh bueriedieh.
Ovdamearkkat leat eambbo ruhtadeapmi doibmii ja ásahit fásta ruhtadeami giellakurssaide.
Vuesiehtimmieh jeenjebe beetnehdåarjoe darjoemasse jïh vihties beetnehdåarjoem gïelekurside tseegkieh.
Dát dagašii álkibun rekrutteret ja doalahit bargiid geain lea giellamáhttu.
Daate aelhkiebinie dorje dåårrehtidh jïh barkijh utniehtidh giej lea gïeledaajroe.
Lea maid dehálaš deattuhit čohkket árbevirolaš máhtu mii ain gávdno dain guovlluin gos giellaguovddážat doibmet.
Lea maam vihkele tjïelkestidh aerpiesïejhme maahtoem tjöönghkedh mij annje dejnie dajvine lea gusnie gïelejarngh juhtieh.
Giellaguovddážat berrejit maid geavahit resurssaid háhkat rutiinnaid mat mihtidit man duhtavaččat geavaheaddjit leat, ja berre leat aktiivvalaš ja dihtomielalaš rekrutteren goappaš sohkabeliid dáfus giellaguovddáža doaimmaide.
Gïelejarngh byöroeh aaj vierhtieh skååffedh utnedh rutijnh mah möölieh man madtjelåbpoeh utnejh leah, jïh byöroe årrodh eadtjohke jïh fahkoes dåårrehtamme *goappaš slïektebieliej dïehre gïelejarngen darjoemidie.
Viidáseappot evttohuvvo ahte giellaguovddážat roahkka sáhtáše boahtit eambbo oidnosii maiddái sámi birrasiid olggobealde.
Vijriebasse uvtedåvva ahte gïelejarngh *roahkka maehtieh båetedh jeenjebem vååjnesasse aaj saemien byjresi ålkolen.
Okta evttohus lea fállat sámi giella- ja kulturkurssaid eará ulbmiljoavkkuide guovllus.
Akte uvtelasse lea faaledh saemien gïele- jïh kultuvrekursh jeatjah ulmiedåehkide dajvesne.
Raporta lea dehálaš vuođđu Sámedikki ovttasbargui giellaguovddážiiguin.
Reektehts vihkeles våarome Saemiedigkien ektiebarkose gïelejarngigujmie.
Máhttu iešguđetge gielladiliid birra
Maahtoe ovmessie gïeletsiehkiejbïjre
Sámegiella Norggas lea odne oalle iešguđetge lágan servodatlaš dilis.
Saemiengïele Nöörjeste lea daenbiejjien naa *iešguđetge lágan *servodatlaš tsiehkesne.
Dát dahká ahte sáhttá leat váttis gávdnat oktasaš strategiijaid.
Daate dorje ahte maahta årrodh geerve ektie strategijh gaavnedh.
Danne ferte váldit vuođu dan guoskevaš giellaguovllu dilis, ja de hábmet strategiijaid dan vuođul.
Dannasinie tjoevere våaromem dan sjyöhtehke gïeledajven tsiehkeste vaeltedh, jïh dellie strategijh dan mietie hammoedibie.
Dan vuođul maid diehtit sámegiela dili birra odne, sáhttá leat ávkkálaš bargat guđain iešguđetge diliin:
Dan mietie aaj saemiengïelentsiehkienbïjre daenbiejjien daejredh, maahta årrodh aevhkies govhtine barkedh ovmessie tsiehkine:
Davvisámi eanetloguguovlu
Noerhtesaemien gellientaalendajve
Davvisámi eanetloguguvlui gullet suohkanat Finnmárkkus mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Noerhtesaemien gellientaalendajvese tjïelth Finnmaarhkesne guvlieh mah mealtan saemiengïelen reeremedajvesne.
Davvisámegiella lea dat sámegiella mas leat eanemus giellageavaheaddjit, ja oallugat sis orrot hálddašanguovllu siskkobealde.
Noerhtesaemiengïele dïhte saemiengïele mesnie leah jeenjemes gïeleutnijh, jïh jïjnjesh dejnie reeremedajven sisnjelen årroeh.
Sámegiella lea árbevirolaččat leamaš nanus dáin guovlluin, ja lea beaivválaš giella mii geavahuvvo sihke priváhta ja almmolaš oktavuođain.
Saemiengïele aerpiesïejhmetji orreme nænnoes daejnie dajvine, jïh lea fïerhtenbeajjetje gïele mij åtnasåvva dovne privaate jïh byjjes gaskesinie.
Dát giellaguovlu oidnojuvvo sámi giellaovddideami resursaguovlun.
Daate gïeledajve vuajnasåvva saemien gïeleevtiedimmien vierhtiendajvine.
Giellaiskkadeapmi 2012 čájeha dattetge ahte nuorat muitalit ahte sii eai máhte njálmmálaš giela nu bures go vuorraseappot.
Gïelegoerehtimmie jaepien 2012 vuesehte darhkan ahte noerh soptsestieh ahte eah dah njaalmeldh gïelem maehtieh dan hijven gosse båarasåbpoelaakan.
Sii geavahit maid eambbo dárogiela go ovdal.
Dah aaj jeenjebe daaroengïelem utnieh gosse aarebi.
Iskkadeapmi čájeha ahte mihá eambbo nuorat máhttet čállit sámegiela dál go ovdal, seammás geavahuvvo sámegiella unnán čálalaš hálddašangiellan.
Goerehtimmie vuesehte ahte sagki jeenjebh noerh maehtieh saemiengïelem daelie tjaeledh gosse aarebi, seammasïenten saemiengïele åtnasåvva vaenie tjaaleldh reeremegïeline.
Vuorraset buolva muitala ahte sis lea buoremuddui buorre sátneriggodat ja máhttet árbevirolaš sámi terminologiija.
Båarasåbpoe boelve soptseste ahte daj lea buerietïjjese buerie baakoelåhkoe jïh aerpiesïejhme saemien terminologijem maehtieh.
Vaikko oallugat máhttet sámegiela dán guovllus, lea goitge dárbu eambbo vuoruhit gielladikšuma ja buoridit dihtomielalašvuođa sámegiela geavaheami birra.
Davvisámi unnitloguguovllut
Noerhtesaemien unnebelåhkoendajvh
Davvisámi unnitloguguovllut leat riddoguovllut Finnmárkkus, Romssas ja Nordlánddas gos árbevirolaččat leat hupman sámegiela.
Noerhtesaemien unnebelåhkoendajvh gaedtiedajvh Finnmaarhkesne, Romsesne jïh Nordlaantesne gusnie aerpiesïejhmetji saemiengïelem håaleme.
Dáin guovlluin leat olu hástalusat.
Daejnie dajvine leah jïjnje haestemh.
Giella lea hearkkit go eanetloguguovllus, erenoamážit giliin gos dáruiduhttinpolitihkka lei garas.
Gïele viesjebe gosse gellientaalendajvesne, joekoenlaakan voenine gusnie daaroedehtemepolitihke lij garres.
Giella geavahuvvo unnán beaivválaččat ja ruovttugiellan.
Gïele åtnasåvva vaenie biejjieladtje jïh gåetiegïeline.
Leat unnán dahje váilot arenat gos sámegiella geavahuvvo, ja leat ráddjejuvvon oahpahusvejolašvuođat.
Libie vaenie jallh sijjieh fååtesieh gusnie saemiengïele åtnasåvva, jïh leah gaertjiedovveme ööhpehtimmienuepieh.
Sámegiella čalmmustahttojuvvo unnán ja das lea unnán stáhtus.
Saemiengïele vaenie vååjnesasse bïejesåvva jïh desnie lea vaenie staatuse.
Danne ferte sámegiella nannejuvvot dáin guovlluin dan bokte ahte addojuvvo sámegiel oahpahus, ahte ásahuvvojit sámástanarenat, ahte bohtet resursaolbmot ja ahte sámegiella čalmmustahttojuvvo eambbo.
Dannasinie tjoevere saemiengïele daejnie dajvine dejnie nænnoestovvedh ahte saemiengïeleh ööhpehtimmie vadtasåvva, ahte saemiestimmiesijjieh tseegkesuvvieh, ahte vierhtiealmetjh båetieh jïh ahte saemiengïele vååjnesasse bïejesåvva jeenjebem.
Muhtun suohkanat dáin guovlluin leat mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Muvhth tjïelth daejnie dajvine leah mealtan saemiengïelen reeremedajvesne.
Dáid suohkaniid álbmogis lea stuorát vuoigatvuohta oažžut oahpahusa ja geavahit sámegiela go álbmogis olggobealde hálddašanguovllu.
Daaj tjïelti åålmegisnie lea stoerebe reakta ööhpehtimmiem åadtjodh jïh saemiengïelem utnedh gosse åålmegisnie reeremedajven ålkolen.
Hástalus lea dattetge ahte suohkaniin váilu gelbbolašvuohta ja resurssat ollašuhttit gáibádusaid.
Haesteme lea darhkan ahte tjïeltine maahtaldahke jïh vierhtieh fååtese krïevenassh tjïrrehtidh.
Suohkaniin olggobealde hálddašanguovllu leat ráddjejuvvon geatnegasvuođat sámegiel fálaldagaid dáfus.
Tjïeltine reeremedajven ålkolen leah gaertjiedovveme #stillese<n><pl><nom> saemiengïelehfaalenassidïehre.
Váldohástalus lea láhčit diliid nu ahte dat vuoigatvuođat mat álbmogis leat oahppat ja geavahit sámegiela, ollašuhttojuvvojit.
Åejviehaesteme lea tsiehkieh dan laetjedh ahte dah reaktah mah åålmegen leah saemiengïelem lïeredh jïh utnedh, tjïrrehtovvieh.
Julevsámi giellaguovlu
Julevsaemien gïeledajve
Julevsámi giellaguovlu manná Bállahis davvin Sáltoduoddarii lullin.
Julevsaemien gïeledajve mænna *Bállahis noerhtene Sáltoduottarasse åarjene.
Dát lea oalle unna geográfalaš guvlloš mii dahká vejolažžan ovttastahttit doaibmabijuid ja doalahit lagas ovttasbarggu iešguđetge beliid gaskka.
Daate lea naa onne geograafeles dajvetje mij nuepine dorje råajvarimmieh ektiedidh jïh gietskies ektiebarkoem utniehtidh ovmessie bieliej gaskemsh.
Julevsámegielagat leat oalle čoahkis Divttasvuona ja Hápmira suohkaniin Nordlánddas.
*Julevsámegielagat libie naa tjåengkesne Divttasvuotnan jïh Hápmiren tjïeltine Nordlaantesne.
Giellasirdima dáfus buolvvaid gaskkas lea ovdamunni go lea dákkár čoahkkádus.
Gïelesertiestimmien dïehre boelvi gaskesne lea aevhkie goh dagkere *čoahkkádus.
Giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte oallugat dálá váhnemiin gaskal 30 ja 40 jagi eai máhte sámegiela.
Gïelegoerehtimmie jaepien 2012 vuesehte ahte jïjnjesh daaletje eejteginie 30:n gaskesne jïh 40 jaepieh eah saemiengïelem maehtieh.
Dát dahká giellasirdima váhnemis mánnái váttisin.
Daate gïelesertiestimmiem eejtegistie maanese dorje geervine.
Mánát leat baicca ožžon vejolašvuođa oahppat julevsámegiela sámi mánáidgárddis, ja oallugat leat dál vuosttaš- dahje nubbegiellaoahppit vuođđo- ja joatkkaskuvllas.
Maanah buerebh nuepiem lïeredh julevsaemiengïelem saemien maanagïertesne åådtjeme, jïh jïjnjesh daelie voestes- jallh mubpiengïelelearohkh våarome- jïh jåarhkeskuvlesne.
Giellaiskkadeapmi čájeha ahte julevsámegielas lea nanu doarjja mánáidgárddis ja Árran julevsámi guovddážis.
Gïelegoerehtimmie vuesehte ahte julevsaemiengïelesne lea nænnoes dåarjoe maanagïertesne jïh Árranen julevsaemien jarngesne.
Mánáidgárdi lea bargan garrasit rekrutteret ohppiid sámegielat luohkáide Ájluovtta vuođđoskuvllas ja viidáseappot sámegiel oahpahussii joatkkaskuvllas.
Maanagïerte garrelaakan dåårrehtidh barkeme learohkh saemiengïeleh klaasside Ájluoktan maadthskuvlesne jïh vijrebe saemiengïeleh ööhpehtæmman jåarhkeskuvlesne.
Leat mihá unnit olbmot geat hupmet julevsámegiela go davvisámegiela.
Leah sagki unnebh almetjh gïeh julevsaemiengïelem håelieh gosse noerhtesaemiengïelem.
Go leat nu unnán giellageavaheaddjit, de váikkuha dat julevsámegiela dillái.
Goh leah dan vaenie gïeleutnijh, dellie dijpie dah julevsaemiengïelen tsiehkiem.
Go leat unnán giellageavaheaddjit julevsámi giellaguovllus, lea váilevašvuohta sámegielat resurssaid dáfus hui čielggas.
Goh leah vaenie gïeleutnijh julevsaemien gïeledajvesne, lea *váilevašvuohta saemiengïeleh vierhtiej dïehre dan tjïelkes.
Julevsámegiela nannenbarggus lea Divttasvuona suohkan hui dehálaš danne go dát lea áidna suohkan julevsámi guovllus mii lea mielde sámegiela hálddašanguovllus.
Julevsaemiengïelen nænnoestimmiebarkosne Divttasvuotnan tjïelte lea dan vihkele dannasinie goh daate aajnehke tjïelten julevsaemien dajvesne mij mealtan saemiengïelen reeremedajvesne.
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan ahte julevsámi guovllu suohkaniin ja sámi ásahusain lea lagat ovttasbargu.
Saemiedigkie daerpies vuajna ahte julevsaemien dajven tjïelti jïh saemien institusjovni lea lïhkebe ektiebarkoe.
Lullisámi giellaguovlu
Åarjelsaemien gïeledajve
Lullisámi giellaguovlu lea geográfalaččat viiddis guovlu mii manná Sáltoduoddaris davvin gitta Elgåi lullin.
Åarjelsaemien gïeledajve geograafeleslaakan vijries dajve mij Sáltoduottarisnie noerhtene mænna öövre Elgåese åarjene.
Dán guovllus leat máŋga fylkkasuohkana ja máŋggat suohkanat.
Daennie dajvesne leah gellie fylhketjïelth jïh gellieh tjïelth.
Dál ii gávdno makkárge stuorát báikkálaš servodat gos giella lea váldo beaivválašgiella.
Daelie ij leah naan gænnah stoerebe dajven siebriedahke gusnie gïele lea fïerhtenbeajjetje gïele vååltoe.
Dát sáhttá leat hehttehussan giellasirdimii.
Daate maahta årrodh dåeriesmoerine gïelesertiestæmman.
Giellageavaheaddjit gulahallet baicca stuora fierpmádagas mas leat fuolkkit ja ealáhus, ja gielas lea stuora mearkkašupmi identitehtaguoddin dán dilis.
Gïeleutnijh buerebh stoere vearmadahkesne gaskestellieh mesnie leah slïekth jïh jieliemasse, jïh gïelesne stoere mïerhkesjimmie lea identiteetenguedtemen daennie tsiehkesne.
Dat stuora geográfalaš guovlu dahká ahte lullisámegiella lea áibbas erenoamáš dilis gielladoaimmaid ovttastahttima, ovddasvástádusjuogu, oahpahusfálaldagaid ja resurssaid dáfus.
Dïhte stoere geograafeles dajve dorje ahte åarjelsaemiengïele lea aejvie sjïere tsiehkesne gïeledarjomi ektiedimmien, dïedtejoekedimmien, ööhpehtimmiefaalenassi jïh vierhtiej dïehre.
Olu almmolaš ásahusat leat searvvis mearrádusaid dáfus mat gusket lullisámegillii, ja danne lea dárbu čielgaseappot juohkit ovddasvástádusa daid gaskka.
Jïjnje byjjes institusjovnh siebresne nænnoestahki dïehre mah åarjelsaemiengïelem dijpieh, jïh dannasinie lea daerpies tjïelkebelaakan dïedtem daj gaskemsh juekedh.
Livččii dehálaš ahte muhtumis lea bajimus ovddasvástádus lullisámegillii ja ovddasvástádus ovttastahttit gielladoaibmabijuid.
Vihkele ahte muvhten lea bijjemes dïedte åarjelsaemiengïelese jïh dïedte gïeleråajvarimmieh ektiedidh.
Stuora hástalus dán guovllus lea váilevaš gelbbolašvuohta sámi giela ja kultuvrra hárrái almmolaš hálddašeamis ja ahte leat olu iešguđetlágan ásahusat maiguin galgá gulahallat.
Stoere haesteme daennie dajvesne lea fååtesæjja maahtaldahke saemien gïelen jïh kultuvren gaavhtan byjjes reeremisnie jïh ahte leah jïjnje ovmessie institusjovnh mejgujmie edtja gaskestalledh.
Lullisámegiella lea leamaš ealáskahttinproseassas, ja dál leat dađistaga eambbo mánát geat ožžot lullisámegiel oahpahusa.
Åarjelsaemiengïele orreme jealajimmieprosessesne, jïh daelie leah daamtaj jeenjebh maanah gïeh åadtjoeh *lullisámegiel ööhpehtimmiem.
Dattetge ii leat lullisámegiella beaivválašgiella olu báikkiin, ja leat ráddjejuvvon vejolašvuođat sámástit.
Darhkan ij leah åarjelsaemiengïele fïerhtenbeajjetje gïele jïjnje sijjine, jïh gaertjiedovveme nuepieh saemiestidh.
Gávdnojit hui unnán arenat gos lullisámegiella geavahuvvo, ja váilot hui olu resursaolbmot.
Leah dan vaenie sijjieh gusnie åarjelsaemiengïele åtnasåvva, jïh fååtesieh dan jïjnje vierhtiealmetjh.
Nuortalaš ja bihtánsámi giellaguovllut
*Nuortalaš jïh pijtesaemien gïeledajvh
Nuortalašgiela leat árbevirolaččat hupman dan guovllus mii dál lea Mátta-Várjjat gielda Norggas, ja guoskevaš guovlluin Ruoššas ja Suomas.
Skåaltesaemiengïelem aerpiesïejhmetji dennie dajvesne håaleme mij daelie åarjel-Várjjaten tjïelte Nöörjesne, jïh sjyöhtehke dajvine Russlaantesne jïh Soemesne.
Bihtánsámegiela leat árbevirolaččat hupman osiin Nordlándda fylkkas ja guoskevaš guovlluin Ruoŧa bealde ráji.
Pijtesaemiengïelem aerpiesïejhmetji boelhkine Nordlaanten fylhkesne jïh sjyöhtehke dajvine Sveerjen bieleste raejiem håaleme.
Nuortalašgiella ja bihtánsámegiella leat earaláganat go dat eará sámegielat vuosttažettiin danne go leat hirbmat unnán giellageavaheaddjit dain árbevirolaš guovlluin Norggas.
Skåaltesaemiengïele jïh pijtesaemiengïele #ovmese<adj><sg><nom> gosse dah jeatjah saemiengïelh voestegh dannasinie goh leah alme vaenie gïeleutnijh dejnie aerpiesïejhme dajvine Nöörjesne.
Dáin gielain ii addojuvvo oahpahus guđege vuođđoskuvllas Norggas, eai ge gávdno mánáidgárddit gos dát gielat gaskkustuvvojit.
Daejnie gïeline ij vedtieh ööhpehtimmie fïereguhtene maadthskuvlesne Nöörjesne gænnah, eah aaj leah maanagïerth gusnie daah gïelh åvtese buaktasuvvieh.
Bihtánsámegielas ii leat makkárge standardiserejuvvon riektačállin, mii dahká váttisin geavahit giela čálalaččat.
Pijtesaemiengïelesne ij leah naan gænnah standardiseeresovveme rïektestjaeleme, mij geervine dorje gïelem tjaaleldh utnedh.
Nuortalašgielas gávdno dohkkehuvvon riektačállin, ja Suoma bealde ráji leat skuvllat mat oahpahit nuortalašgiela.
Skåaltesaemiengïelesne lea dåhkasjahteme rïektestjaelemen, jïh Soemen bieleste raejien skuvlh mah skåaltesaemiengïelem ööhpehtieh.
Go goappašat gielain leat juogalágan giellabirrasat guoskevaš rádjeguovlluin, de lea ovttasbargu riikkarájiid rastá dehálaš ovddidan dihte dán guokte sámegiela Norggas.
Goh gåabpeghgïeline leah *juogalágan gïelebyjresh sjyöhtehke raejiedajvine, dellie lea ektiebarkoe rïjhkenraejiej rastah vihkele evtiedimmien dïehre daejtie göökte saemiengïelide Nöörjesne.
Bihtánsámegiela ja nuortalašgiela nannemis lea vuosttažettiin dárbbašlaš dahkat veaháš vuođđobarggu, nu go dokumenteret ja kártet dálá dili gielaid dáfus.
Pijtesaemiengïelen jïh skåaltesaemiengïelen nænnoestimmesne lea voestegh daerpies ånnetji våaromebarkoen darjodh, dan gosse daaletje tsiehkiem gïeli dïehre vihtiestidh jïh goerehtalledh.
Dán sáhttá buoremusat dahkat ovttasbarggus báikkálaš birrasiiguin ja ásahusaiguin main lea gielladieđalaš gelbbolašvuohta.
Daam maahta bööremeslaakan ektiebarkosne dajven byjresigujmie jïh institusjovnigujmie darjodh mejnie lea *gielladieđalaš maahtaldahke.
Giellabargu sáhttá lihkostuvvat dušše dalle go servodagat maidda guoská leat mielde doarjume barggu.
Gïelebarkoe maahta ajve lahkaskidh dellie goh siebriedahkh mejtie mealtan dæjpa barkoem dåarjodh.
Sámedikki deháleamos strategiija viidáset barggus bihtánsámegielain ja nuortalašgielain lea ge danne háhkat dieđuid das maid bihtánsápmelaččat ja nuortalaččat Norggas háliidit vuoruhuvvot giellabarggus.
Saemiedigkien vihkielommes strategijen vijrebe barkosne pijtesaemiengïeline jïh skåaltesaemiengïeline lea aaj dannasinie daajroeh desnie maam skååffedh pijtesaemieh jïh *nuortalaččat Nöörjesne sijhtieh gïelebarkosne prijoriteradovvedh.
Ovttasbargu Sámedikki, báikkálaš sámi servviid ja dan guovtti ásahusa gaskka, Duoddara ráffe ja Nuortasámi musea, lea lunddolaš.
Ektiebarkoe Saemiedigkien, dajven saemien siebriej jïh daj göökte institusjovni gaskemsh, Guevtelem *ráffe jïh Luvliesaemien museumen, iemie.
Sámegiella gávpogiin
Saemiengïele staarijste
Dađistaga eambbo sápmelaččaid fárrejit eret árbevirolaš sámi ássanguovlluin.
Daamtaj jeenjebe saemiej destie aerpiesïejhme saemien årromedajvijste juhtieh.
Leat erenoamážit stuora gávpogat mat dustejit olu sápmelaččaid.
Leah joekoenlaakan stoere staarh mah jïjnje saemieh dåastoeh.
Dát lea áibbas ođđa dilli sámegillii, dakkár dilli mii gáibida sierra strategiija.
Daate lea aejvie orre tsiehkie saemiengïelese, dagkeres tsiehkie mij sjïere strategijem kreava.
Eretfárrejeaddjit árbevirolaš sámi guovlluin Norggas mannet dál gávpogiidda, ja sisafárrejeaddjit guovlluide fas bohtet eambbo ja eambbo olgoriikkas.
*Eretfárrejeaddjit aerpiesïejhme saemien dajvine Nöörjesne daelie staaride minnieh, jïh *sisafárrejeaddjit dajvide viht båetieh jeenjebe jïh jeenjebe ålkoerïjhkeste.
Jus sámegiella boahtteáiggis galgá sirdojuvvot buolvvas bulvii, de lea dárbbašlaš ásahit ođđa ásahusaid ja ođđa vuogádaga gávpogiidda gosa (olu) sápmelaččat fárrejit.
Jis saemiengïele båetijen aejkien edtja boelveste boelvese sertiestovvedh, dellie daerpies orre institusjovnh jïh orre systeemem staaride tseegkedh gosse (jïjnje) saemieh juhtieh.
Mii diehtit ovdamearkka dihte Cymru/Wales guovllus ahte doppe váldet vuhtii dan eret- ja sisafárrema mii dáhpáhuvvá árbevirolaš kymrigielat guovlluin go čađahit giellaplánema.
Mijjieh vuesiehtimmien dïehre daejriejibie *Cymru/Walesen dajvesne ahte debpene #<adv> dam destie seatadieh- jïh sïjsejuhtemem mij aerpiesïejhme kymrigïelh dajvine sjugniehtåvva goh gïelesoejkesjimmiem tjïrrehtieh.
Váldohástalus lea ahte gávpogiin šaddá sámegiella minoritehtagiella eai ge gávdno árbevirolaš arenat gos sáhttá sámástit.
Åejviehaesteme lea ahte staarine saemiengïele unnebelåhkoengïele sjædta eah aaj leah aerpiesïejhme sijjieh gusnie maahta saemiestidh.
Danne lassána gávpogiin dárbu giellaarenaide ja oahpahusvejolašvuođaide.
Dannasinie staarine læssene daerpies gïelesijjide jïh ööhpehtimmiennuepide.
Lea ovttaskas suohkana ovddasvástádus láhčit diliid sámegiela oahpahussii ja ovddideapmái, ja nu sáhttá ge šaddat soaittáhat makkár fálaldagat addojuvvojit ovttaskas suohkanis.
Lea oktegs tjïelten dïedte tsiehkieh saemiengïelen ööhpehtæmman laetjedh jïh evtiedæmman, jïh dan maahta aaj sjïdtedh *soaittáhat magkeres faalenassh oktegs tjïeltesne vadtasuvvieh.
Sámediggi lea gulahallame gávpotsuohkaniiguin Álttáin, Romssain ja Osloin ovttasbargošiehtadusa birra nannet sámi giela ja kultuvrra.
Saemiedigkie staarentjïeltigujmie Áltine gaskestalleminie, Romsine jïh Oslovinie ektiebarkoelatjkoen bïjre saemien gïelem jïh kultuvrem nænnoestibie.
Dát lea buorre, muhto seammás eai atte dákkár šiehtadusat gávpoga sámi álbmogii seamma vuoigatvuođaid go mat sámegiela hálddašanguovllu álbmogis leat.
Daate buerie, mohte seammasïenten eah vedtieh dagkeres latjkoeh staaren saemien åålmegasse seamma reaktah gosse mah saemiengïelen reeremedajven åålmegisnie leah.
Danne lea dehálaš nannet álbmoga vejolašvuođaid ja vuoigatvuođaid geavahit sámegiela gávpogiin.
Dannasinie vihkele åålmegen nuepieh jïh reaktah utnedh nænnoestidh saemiengïelem staarine.
Máhttu almmolaš sámi giellaplánema birra
Maahtoe byjjes saemien gïelesoejkesjimmien bïjre
Stuorámus bargu maid Norgga eiseválddit leat dahkan almmolaš sámi giellaplánema dáfus, lea mearridit sámelága giellanjuolggadusaid 1990:s ja ásahit sámegiela hálddašanguovllu 1992 rájes.
Stoeremes barkoe aaj Nöörjen åejvieladtjh dorjeme byjjes saemien gïelesoejkesjimmien dïehre, lea saemienlaaken gïelenjoelkedassh jaepien 1990 nænnoestidh jïh saemiengïelen reeremedajvem 1992:n raejeste tseegkedh.
Sámelága giellanjuolggadusat ja ortnet sierra hálddašanguovlluin leat dehálaš reaiddut giellanannema barggus.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh jïh öörnege sjïere reeremedajvine leah vihkeles dïrregh gïelenænnoestimmien barkosne.
Dát reaiddut fertejit geavahuvvot.
Daah dïrregh tjoeverieh åtnasovvedh.
NIBR Álttás čađahii 2000:s geavaheaddjiiskkadeami guovttegielat bálvalusaid hárrái sámegiela hálddašanguovllus.
*NIBR Áltesne jaepien 2000 tjïrrehti utnijegoerehtimmien gööktengïeleh dïenesji gaavhtan saemiengïelen reeremedajvesne.
Dát iskkadeapmi guoskkaha diliid nu go dat ledje duhátjagi molsumis.
Daate goerehtimmie tsiehkieh dan sjåavohte gosse dah lin *duhátjagi molsesovvemisnie.
Sámi instituhtta evaluerii sámelága giellanjuolggadusaid 2006/07:s.
Saemien instituhte saemienlaaken gïelenjoelkedassh evalueeri jaepien 2006/07:sne.
Evaluerema lei Kultur- ja girkodepartemeanta diŋgon.
Vuarjasjimmien lij Kultuvre-jïhgærhkoedepartemeente dongkeme.
Evalueren konkluderii ahte sámelága giellanjuolggadusat leat doaibman bures sámegiela stáhtusa hárrái, vaikko leat stuora rievddadeamit das movt láhka čuvvojuvvo.
Evalueerem *konkluderii ahte saemienlaaken gïelenjoelkedassh hijven saemiengïelen staatusen gaavhtan jåhteme, jalhts leah stoere #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><der_nomact><n><pl><nom> desnie guktie laake seatadåvva.
Sámegiela dilli olggobealde hálddašanguovllu gal ii leat buorre, ja evalueren konkludere dainna ahte hálddašanguovlu ferte viiddiduvvot.
Saemiengïelen tsiehkie reeremedajven ålkolen gujht ij leah buerie, jïh evalueerem *konkludere dejnie ahte reeremedajve tjoevere vijriedovvedh.
Evalueren evttohii maid ásahit “ealáskahttinlávdegotti” sámegielaid hárrái, danne go láhka ii akto nagot ealáskahttit sámegiela guovlluin gos odne lea áigojuvvon.
Vuarjasjimmie uvtedi maam tseegkijibie “jealajimmiemoenehtsen” saemiengïeligaavhtan, dannasinie gosse ij laake oktegh gaegnedh saemiengïelen dajvine jealajehtedh gusnie daenbiejjien #edtjedh<vblex><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Wencke Brenna girji Samene i rettssystemet 2005:s buktá ođđa dieđu sámegiela geavaheami birra Finnmárkku riektevuogádagas ja movt sápmelaččat vásihit diliid.
Eará stuorát bargguid dáfus, mat leat dahkkojuvvon sámegiela ja giellaplánema birra maŋŋel 2000, namuhit mii Inger Marie Gaup Eira čielggadeami Sámegiella Davviriikkain – stáhtus- ja domenačielggadeapmi 2001:s ja Torunn Pettersena ja Johanne Gaup čielggadeami almmolaš sámi diehtojuohkinbálvalusa birra, dat maid 2001:s.
Jeatjah stoerebe barkoej dïehre, mah dorjesovveme saemiengïelen jïh gïelesoejkesjimmien bïjre 2000:n mænngan, mijjieh Inger Marien Gaup Eiran salkehtimmiem muenieh Saemiengïele Noerhtelaantine – staatuse- jïh *domenačielggadeapmi jaepien 2001 jïh Torunnen Pettersenen jïh Johannen Gaupen salkehtimmien byjjes saemien bïevnesedïenesjen bïjre, dïhte aaj jaepien 2001.
Sámediggi lea ovdal ráhkadan raporttaid sámegiela birra servodagas.
Saemiedigkie lea aarebi reektehtsh saemiengïelen bïjre siebriedahkesne dorjeme.
Áiggis maŋŋel 2000 namuhit mii Sámedikki giellastivrra guovtti raportta, Sámegiela geavaheapmi 2004:s ja 2008:s ja Sámediggeráđi čilgehusa sámi giela birra 2004:s.
Tïjjen 2000:n mænngan mijjieh moenijibie Saemiedigkien gïeleståvroen göökten reektehtsen, Saemiengïelen pråvhkoe jaepien2004 jïh jaepien 2008 jïh Saemiedigkieraerien tjïelkestimmiem saemien gïelen bïjre jaepien 2004.
Ruoŧa ráđđehus buvttii 2006:s almmolaš čielggadeami (RÁČ) mii guoskkahii erenoamážit lullisámegiela boahttevaš dili Ruoŧas.
Svïenske reerenasse jaepien 2006 byjjes salkehtimmiem buektieji (*RÁČ) mij joekoenlaakan åarjelsaemiengïelen båetije tsiehkiem Sveerjesne sjåavoehti.
Oasi das mii digaštallojuvvo doppe lullisámegiela dili birra, sáhttá maid buohtastahttit Norgga beale diliiguin.
Boelhken destie mij debpene åarjelsaemiengïelen tsiehkien bïjre digkiedallesåvva, maahta aaj Nöörjen bieliem tsiehkiejgujmie mohtedidh.
Buot barggut mat bajábealde leat namuhuvvon, muitalit veaháš giellaplánenvásáhusaid birra sámi guovlluin maŋemus logi jagiid, ja dát girjjálašvuohta lea lunddolaš oassi Sámediggedieđáhusa máhttovuođus sámegiela birra.
Gaajhkh barkoeh mah bijjelen moenesovveme, soptsestieh naan gïelesoejkesjimmievaesehtsi bïjre saemien dajvine minngebe luhkie jaepieh, jïh daate litteratuvre iemie boelhke Saemiedigkiebïevnesen maahtoevåaroemisnie saemiengïelen bïjre.
Máhttu almmolaš giellaplánema birra Skandinávia olggobealde
Maahtoe byjjes gïelesoejkesjimmien bïjre Skandinávian ålkolen
Sámediggi áigu iežas giellapolitihkas maiddái váldit oahpa giellaplánemis mii dáhpáhuvvá eará máŋggagielat guovlluin.
Saemiedigkie edtja jïjtjemse gïelepolitihkeste aaj learoem gïelesoejkesjimmeste vaeltedh mij jeatjah gelliengïeleh dajvine sjugniehtåvva.
Leat vuosttažettiin eamiálbmogiid ja gielalaš minoritehtaid vásáhusat eará demokráhtalaš riikkain maid lea álkimus sirdit alcceseamet.
Leah voestegh aalkoeåålmegi jïh gïeleh minoriteeti vaesehtsh jeatjah demokraateles rïjhkine mej aelhkemes jïjtjemidie sertiestidh.
Māorigiela dilli, mii lea Aotearoa/Ođđa Selándda eamiálbmotgiella, ja kymrigiela dilli Cymrus/ Walesas Stuorabritánnias leat ovdamearkkat main sáhttá viežžat oahpa Sápmái.
*Māorigiela tsiehkie, mij Aotearoa/Orre #Zealaante<np><cog><sg><acc> aalkoeåålmegengïele, jïh kymrigïelen tsiehkie *Cymrus/ Walesesne *Stuorabritánnias leah vuesiehtimmieh mejnie maahta learoem Saaman veedtjedh.
Dán oktavuođas čujuhit artihkkalii “Te Kōhanga Reo.
Daennie gaskesisnie artihkelasse tjaatsestieh “*Te Kōhanga Reom.
Māori Language Revitalization” 2001:s ja girjái Welsh in the Twenty-First Century 2010:s.
*Māori *Language *Revitalization” jaepien 2001 jïh gærjese *Welsh im #t<n><abbr><sg><gen>*he Twenty-*First Century jaepien 2010.
Vuosttažis mii mearkkašit erenoamážit man dehálaččat mánáidgárddit leat leamaš buoremuddui lihkostuvvan māorigiela ealáskahttimis Aotearoas/Ođđa Selánddas.
#Voestes<adj><ord><sg><ine> mijjieh joekoenlaakan libie man vihkielåbpoeh maanagïerth orreme buerietïjjese lahkaskamme *māorigiela jealajimmesne Aotearoesne/Orre Zealaantesne.
Dan maŋibus mearkkašit mii deattu mii biddjo eret- ja sisafárremii mii dál dáhpáhuvvá árbevirolaš kymrigielat guovlluin Cymrus/ Walesas.
Dam *maŋibus mijjieh leavloe leah mij destie byöjoe- jïh sïjsejuhtiemasse mij daelie aerpiesïejhme kymrigïelh dajvine sjugniehtåvva *Cymrus/ Walesesne.
Dát lea maid dakkár ášši mii ferte digaštallojuvvot sámi oktavuođain.
Daate aaj dagkeres aamhtese mij tjoevere saemien gaskesinie digkiedallesovvedh.
Guovddáš hástalusat
Jarngen haestemh
Giella lea čielgasit sihke priváhta ja almmolaš ášši.
Gïele tjïelkeslaakan dovne privaate jïh byjjes aamhtese.
Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken man olu guhtege mis geavaha sámegiela lunddolaš gulahallanreaidun nu olu oktavuođain go vejolaš, ja movt servodat láhčá diliid nu ahte dat galgá leat vejolaš.
Saemiengïelen båetije aejkie båatadestie maam jïjnje fïereguhte aaj mijjesne saemiengïelen iemie gaskesadtemedïrreginie åtna dan jïjnjem goh gåarede, jïh guktie siebriedahke tsiehkieh dan laatja ahte dïhte galka årrodh gåaredh.
Sámegiela suddjemis, nannemis ja ovddideamis leat olu hástalusat maid ii sáhte dušše Sámedikkis čoavdit.
Saemiengïelen åelesne, nænnoestimmesne jïh evtiedimmesne leah jïjnje haestemh mejtie ij maehtieh ajve Saemiedigkesne tjuevtedh.
Lea sáhka sihke servodatdiliin, giela ovddasvástádusjuogus ja válddis ja buriin rámmaeavttuin buot dásiin servodagas.
Lea håaleme dovne siebriedahkentsiehkijste, gïelen dïedtejoekedimmesne jïh vaeltesth jïh buerie mieriekrïeveminie gaajhkijste daltesijstie siebriedahkeste.
Giellapolitihkka lea máŋgga dáfus guoskkahan ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit ja oahppat sámegiela.
Gïelepolitihke lea gellien dïehre oktegs almetjen reaktam utnedh sjåavoehtamme jïh saemiengïelem lïeredh.
Viidáset barggus nannet ja ovddidit sámegiela ferte deattuhit makkár dárbbut gielas leat jus galgá nannejuvvot ja ovdánit.
Vijrebe barkosne nænnoestibie jïh saemiengïelem evtiedibie tjoevere tjïelkestidh magkeres daerpiesvoeth gïeleste leah jis edtja nænnoestovvedh jïh åvtenidh.
Jus galgá sihkkarastit giela boahtteáiggi, de lea mearrideaddji mearkkašupmi das ahte sámegiel geavaheddjiid lohku lassána.
Jis edtja gïelem båetijen aejkien gorredidh, dellie lea nænnoestæjja mïerhkesjimmie desnie ahte saemiengïeleh utneji låhkoe læssene.
Barggus joksat Sámedikki mihtu ahte lasihit sámegiela geavaheddjiid, leat olu hástalusat maid lea dárbu čilget dárkileappot.
Barkosne Saemiedigkien vuepsiem jaksijibie ahte saemiengïelen utnejh lissiehtieh, jïjnje haestemh mejtie lea daerpies eensigåbpoelaakan boejhkelidh.
Sámegiela stuorámus hástalusat leat:
Saemiengïelen stoeremes haestemh leah:
Ovddasvástádusjuohku ja váldi giellaáššiin
Dïedtejoekedimmie jïh stilleme gïelegyhtjelassijste
Sámegiela rámmaeavttut
Saemiengïelen mieriekrïevemh
Sámegiela geavaheaddjit
Saemiengïelen utnejh
Almmolaš hálddašeapmi
Byjjes reereme
Iešguđetlágan gielladilit
Ovmessie gïeletsiehkieh
Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela
Saetnies nuepieh saemiengïelem utnieh
Ovddasvástádusjuohku ja váldi giellaáššiin Leat olu ja iešguđetlágan ovddasteaddjit mielde sámegillii guoski áššiin.
Dïedtejoekedimmie jïh stilleme gïelegyhtjelassijste Leah jïjnje jïh ovmessie saadthalmetjh mealtan saemiengïelese dïjpije aamhtesinie.
Dát sáhttá dagahit unnán kontinuitehta, váilevaš ovttastahttima doaibmabijuid dáfus, eahpesihkkaris ovddasvástádusjuogu ja ipmárdusa ovttaskas giellageavaheaddjái.
Daate maahta vaenie kontinuiteetem darjodh, fååtesæjja ektiedimmien råajvarimmiej dïehre, *eahpesihkkaris dïedtejoekedimmiem jïh goerkesem oktegs gïeleutnijasse.
Dákkár dilli ii leat buorre sámegiela ovddideami dáfus, ja lea ge dárbu buorebut čielggadit ovddasvástádus- ja rollajuogu.
Ij dagkeres tsiehkie leah buerie saemiengïelen evtiedimmien dïehre, jïh lea aaj daerpies buerebelaakan dïedte- jïh råållanjåakoen tjïelkedidh.
Sámegiella lea okta sámi servodaga vuođđoáššiin, ja Sámediggi berre sápmelaččaid álbmotválljen orgánan leat čielgaset ovddasteaddji giellapolitihkas, ja das berre leat olu stuorát váldi giellaáššiin go odne lea.
Saemiengïele akte saemien siebriedahken våaromeaamhtesijstie, jïh Saemiedigkie byöroe saemiej åålmehveeljesovveme orgaanine årrodh tjïelkebe saadthalmetjen gïelepolitihkesne, jïh desnie byöroe årrodh jïjnje stoerebe stilleme gïelegyhtjelassine goh daenbiejjien lea.
Sámedikki duohta váikkuheapmi giellaáššiin lea dehálaš sámegiela boahtteáigái.
Saemiedigkien saetnies dïedte gïelegyhtjelassijste lea vihkeles saemiengïelen båetijen aajkan.
Sámedikkis lea odne unnán váldi giellaovddidanbarggus servodagas, ja lea unnán váikkuheapmi almmolaš giellaplánemis.
Saemiedigkesne lea daenbiejjien vaenie vaeltije gïeleevtiedimmiebarkosne siebriedahkesne, jïh lea vaenie dïedte byjjes gïelesoejkesjimmesne.
Sámedikkis lea gal ráđđádallansoahpamuša bokte vejolašvuohta ráđđádallat áššiin mat gusket sámi álbmogii, muhto dát ii leat doarvái sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi.
Saemiedigkien lea gujht rååresjadtemelatjkojne nuepie aamhtesinie rååresjadtedh mah saemien åålmegem dijpieh, mohte daate ij nuekies leah saemiengïelem båetijen aejkien gorredidh.
Sámegiela rámmaeavttut Váilevaš ekonomalaš, hálddahuslaš ja olmmošlaš resurssat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus.
Saemiengïelen mieriekrïevemh Fååtesæjja ekonomeles, reerije jïh garkeles vierhtieh stoere haestieminie saemiengïelen nænnoestimmien barkosne.
Váilevaš giellagelbbolašvuohta buot servodatsurggiin lea stuorámus hehttehus sámegiela geavaheapmái, oahpaheapmái ja ovddideapmái.
Fååtesæjja gïelemaahtaldahke gaajhkene siebredhsuerkesne lea stoeremes dåeriesmoere saemiengïelen pråvhkose, ööhpehtæmman jïh evtiedæmman.
Dát sáhttá leat juogo njálmmálaš ja/dahje čálalaš giellagelbbolašvuohta, muhto maiddái fágagiellagelbbolašvuohta sámegielagiid gaskkas.
Daate maahta årrodh jåakoen #njaalmeldh<adj><sg><nom> jïh/jallh tjaaleldh gïelemaahtaldahke, mohte aaj faagegïelemaahtaldahke saemiestæjjaj gaskesne.
Buriid rámmaeavttuid haga lea sámegiela nannema ja ovddideami višuvnnain ja buriin mihttomeriin unnán árvu.
Bueriej mieriekrïevemi namhtah lea saemiengïelen nænnoestimmien jïh evtiedimmien visjovnine jïh buerie ulmine vaenie aarvoe.
Sámegiela geavaheaddjit Okta dain deháleamos eavttuin sámegiela boahtteáiggi sihkkarastimis lea ahte gávdnojit olbmot geat geavahit giela.
Saemiengïelen utnejh Aktedejstievihkielommesmoenemetsiehkijste saemiengïelen båetijen aejkien gorredimmesne lea ahte almetjh leah gïeh gïelem utnieh.
Geavaheddjiid ahkečoahkkádus lea hui guovddáš ášši, ja lea dehálaš ahte mánáidlohku geat ožžot sámegiel oahpahusa lassána.
Utneji *ahkečoahkkádus dan jarngen aamhtese, jïh vihkele ahte maanajlåhkoe gïeh saemiengïeleh ööhpehtimmiem åadtjoeh læssene.
Dát mielddisbuktá ahte giellasirdin buolvvaid gaskkas ferte nannejuvvot.
Daate mealtan buakta ahte gïelesertiestimmien boelvi gaskesne tjoevere nænnoestovvedh.
Eanebut fertejit válljet sámegiela ruovttugiellan, váhnemat fertejit válljet sámegiela mánáid vuosttašgiellan skuvllas, ja dasto fertejit buohkat geat háliidit oažžut vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Jeenjebelaakan tjoeverieh saemiengïelem gåetiegïeline veeljedh, eejtegh tjoeverieh saemiengïelem maanaj voestesgïeline skuvlesne veeljedh, jïh dehtie minngede tjoeverieh gaajhkesh gïeh sijhtieh nuepiem lïeredh saemiengïelem åadtjodh.
Dát mielddisbuktá ahte maiddái sii geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Daate mealtan buakta ahte aaj dah gïeh saemieh eah nuepiem lïeredh saemiengïelem åadtjoeh.
Almmolaš hálddašeapmi
Byjjes reereme
Sámegiella mii lea almmolaš giella ferte geavahuvvot almmolaš hálddašeamis mihá eambbo, ja almmolaš dieđut fertejit maid addot sámegillii.
Saemiengïele mij byjjes gïele tjoevere byjjes reeremisnie sagki åtnasovvedh jeenjebem, jïh byjjes daajroeh tjoeverieh aaj saemiengïelese vodtedh.
Dát lea dehálaš sihke sihkkarastin dihte ovttaskas olbmuid giellavuoigatvuođaid, muhto maiddái čalmmustahttin ja árvvus atnin dihte sámegiela Norggas.
Daate vihkele dovne gorredimmiendïehre oktegs almetji gïelereaktaj, mohte aaj vååjnesasse bïejemen jïh feejjen utnemen dïehre saemiengïelem Nöörjesne.
Sámelága giellanjuolggadusat sihkkarastet ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit ja oahppat sámegiela dihto geográfalaš guovlluid siskkobealde.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh oktegs almetjen reaktam utnedh gorredieh jïh saemiengïelem lïeredh såemies geograafeles dajvi sisnjelen.
Dát mielddisbuktá ahte sámi álbmogis leat iešguđetlágan vuoigatvuođat geavahit sámegiela, dan duohken gos sii orrot.
Daate mealtan buakta ahte saemien åålmegen leah ovmessie reaktah saemiengïelem utnedh, båata destie gusnie dah årroeh.
Dákkár vealaheapmi ii leat dohkálaš.
Ij dagkeresjoekehtsgïetedimmie leah dåhkasjamme.
Servodatovdáneapmi gos dađistaga eanebut fárrejit gávpogiidda dagaha ahte ain eanet sápmelaččat fárrejit olggobeallái sámegiela hálddašanguovllu.
Siebriedahkenevtiedimmie gusnie daamtaj jeenjebh staaride juhtieh dorje ahte annje jeenjebh saemieh juhtieh *olggobeallái saemiengïelen reeremedajvem.
Danne lea dárbu guorahallat hálddašanmodealla sihkkarastin dihte ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš hálddahusain.
Dannasinie lea daerpies reerememaallen gorredimmien dïehre oktegs almetjen reaktam goerehtalledh saemiengïelem utnedh goh byjjes reereminie gaavnesje.
Iešguđetlágan gielladilli
Ovmessie gïeletsiehkie
Sámegiela dilli rievddada guovllus guvlui.
Saemiengïelen tsiehkie dajveste dajvese #jorkestovvedh<vblex><der_d><vblex><indic><pres><p3><sg>.
Sámegiella juhkkojuvvo máŋgga gillii, ja dain leat hui iešguđetlágan hástalusat.
Saemiengïele gellien gïelese #juekedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>, jïh dejnie leah dan ovmessie haestemh.
Danne fertejit doaibmabijut heivehuvvot daid iešguđetge gielaid dárbbuide.
Dannasinie tjoeverieh råajvarimmieh sjïehtelovvedh daj ovmessie gïeli daerpiesvoetide.
Dákkár dilli gáibida máhtu ja dieđuid daid iešguđetge dárbbuid birra mat dain iešguđetge guovlluin leat.
Dagkeres tsiehkie maahtoem kreava jïh daajroej daj ovmessie daerpiesvoeti bïjre mah dejnie ovmessie dajvine leah.
Dákkár máhtu ferte háhkat buriid kártemiid ja analysaid bokte.
Dagkeres soekse tjoevere skååffedh buerie goerehtallemi jïh joekehtimmine.
Dán rádjái eai leat čađahuvvon nie dárkilis guorahallamat eat ge leat lihkostuvvan háhkat doarvái buori dokumentašuvnna gielladiliid birra servodagas.
Daan raajan eah leah naemhtie tjïrrehtovveme eensi salkehtimmieh ibie aaj leah skååffedh lahkaskamme nuekies buerie vihtiestimmien gïeletsiehkiej bïjre siebriedahkesne.
Dát lea stuora hástalus sámegiela nannema viidáset barggus.
Daate stoere haesteme saemiengïelen nænnoestimmien vijrebe barkosne.
Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela
Saetnies nuepieh saemiengïelem utnieh
Lea stuora hástalus go váilot duohta vejolašvuođat geavahit ja oahppat sámegiela.
Stoere haesteme goh saetnies nuepieh fååtesieh utnedh jïh saemiengïelem lïeredh.
Sámegiela almmolaš geavaheami lassin dárbbašit mii buriid giellaarenaid sámegiela várás.
Saemiengïelen byjjes pråvhkoen lissine mijjieh bueriej gïelesijjieh daarpesjieh saemiengïelese.
Sámegiela geavaheddjiidlogu lassáneapmi lea dan duohken ahte lea vejolaš geavahit sámegiela buot servodatsurggiin ja buot oktavuođain.
Saemiengïelen utnejilåhkoen læssanimmie båata destie ahte gåarede saemiengïelem gaajhkene siebredhsuerkesne jïh gaajhkene lehkesne utnedh.
Lea maid stuora váilevašvuohta iešguđetlágan sámegielat fálaldagaid dáfus mánáide ja nuoraide.
Lea aaj stoere *váilevašvuohta ovmessie saemiengïeleh faalenassi dïehre maanide jïh noeride.
Eanas sámegielagat leat doaibmi guovttegielagat, oallugat maiddái máŋggagielagat.
Jeenjemes saemiestæjjah leah funksjovnelle guektiengïeleguedtijh, jïjnjesh aaj #gelliengïeleh<adj><pl><nom>.
Jus galgá suddjet ja viidáset ovddidit sámegiela servodagas mii lea buoremuddui ovttagielat, de gáibiduvvo máhttu ja dihtomielalašvuohta das movt buoremusat sáhttá láhčit diliid sámegiela geavaheapmái.
Jis edtja vaarjelidh jïh vijrebe saemiengïelen siebriedahkesne evtiedidh mij buerietïjjese aktengïeleh, dellie maahtoe jïh voerkesvoete destie krïevesåvva guktie bööremeslaakan maahta tsiehkieh saemiengïelen pråvhkose laetjedh.
Dušše giela aktiivvalaš geavahemiin sáhttá sámegiella seailut min deháleamos árbevirolaš kulturoassin ja seammás ovdánit nu ahte dainna sáhttá gulahallat buot daid ođđa áššiid birra mat áigges áigái bohciidahttet rievdamiid maiddái sámi servodagas.
Ajve gïelen eadtjohke pråvhkojne maahta saemiengïele stååresjidh mijjen vihkielommes aerpiesïejhme kultuvreboelhkine jïh seammasïenten dan åvtenibie ahte dejnie maahta gaskestalledh gaajhke daj orre aamhtesi bïjre mah daamtaj jorkestovvemh aaj saemien siebriedahkesne bïhtsegehtieh.
Guovttegielat servodagas gos nubbi giella lea áitojuvvon minoritehtagiella lea erenoamáš hástalus maiddái majoritehtagielagiidda geat fertejit bargat maid sáhttet vai minoritehtagiella sáhttá geavahuvvot nu olu oktavuođain go vejolaš.
Gööktengïeleh siebriedahkesne gusnie #mubpie<adj><ord><attr> gïele aajhtasovveme unnebelåhkoengïele sjïere haesteme aaj jienebelåhkoegïeleguedtiejidie gïeh tjoeverieh maam barkedh maehtieh vuj unnebelåhkoengïele maahta åtnasovvedh dan jïjnjem goh gåarede.
Majoritehtagielat gii oahppá sámegiela, juobe nu ge bures ahte sáhttá čuovvut dábálaš ságastallama, dahká guovttegielagii álkibun válljet sámegiela.
Jienebelåhkoengïelh gie saemiengïelem leara, joe dan aaj hijven ahte maahta sïejhme gaskestallemem dåeriedidh, guektiengïeleguedtiejasse dorje aelhkiebinie saemiengïelem veeljedh.
Áŋgiruššansuorggit Sámedikki váldomihttu sámegiela ovddideamis lea lasihit geavaheddjiid logu ja lasihit sámegiela geavaheami.
Barkoesuerkieh Saemiedigkien åejvieulmie saemiengïelen evtiedimmesne lea utneji låhkoem lissiehtidh jïh saemiengïelen pråvhkoem lissiehtieh.
Jus galgá olahit dáid mihtuid, de lea dárbu čielggadit válddi ja ovddasvástádusjuogu Sámedikki ja ráđđehusa gaskka.
Jis edtja daejtie vuepside hïnnedh, dellie lea daerpies vaeltien tjïelkedidh jïh dïedtejoekedimmiem Saemiedigkien jïh reerenassen gaskemsh.
Gielladieđáhus čielggada njeallje vuođđo áŋgiruššansuorggi sámegiela nannemis ja ovddideamis.
Gïelebïevnese njieljie våarome barkoesuerkiem saemiengïelen nænnoestimmesne jïh evtiedimmesne tjïelkede.
Dát leat ovddasvástádus sámegillii, sámegiela rámmaeavttut, giellageavaheaddjit ja sámegiela geavaheapmi.
Daah dïedte saemiengïelese, saemiengïelen mieriekrïevemh, gïeleutnijh jïh saemiengïelen pråvhkoe.
Áŋgiruššansuorgi 1: Ovddasvástádus sámegillii
Barkoesuerkie 1: Dïedte saemiengïelese
Sámediggi oaidná govttolažžan čielggadit Sámedikki ja ráđđehusa ovddasvástádusjuogu sámi giellapolitihka hábmemis.
Saemiedigkie vuajna *govttolažžan Saemiedigkiem jïh reerenassen dïedtejoekedimmiem saemien gïelepolitihkem hammosne tjïelkedidh.
Sámediggi oaidná guovttesuorat juogu ovddasvástádusa ja geatnegasvuođaid gaskka.
Saemiedigkie guektiensearroeh jåakoem vuajna dïedten jïh #stillese<n><pl><gen> gaskemsh.
Stuoradikkis ja ráđđehusas lea láhkahábmenovddasvástádus mii sihkkarastá ovttaskas sámegielagii vuoigatvuođa geavahit sámegiela, ja Sámedikkis fas lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela.
Stoerredigkien jïh reerenassen lea laakehammoedïedte mij gorrede oktegs saemiestæjjese reaktam utnedh saemiengïelem, jïh Saemiedigkien viht lea dïedte saemiengïelem evtiedidh.
Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela
Saemiedigkien lea dïedte saemiengïelem evtiedidh
Oassin sápmelaččaid iešmearrideamis iežamet giela, iežamet kultuvrra ja servodateallima dáfus galgá Sámedikkis leat duohta váldi giellapolitihkas.
Boelhkine saemiej jïjtjereeremisnie jïjtjemh gïelen, jïjtjemh kultuvren jïh siebriedahkejieleden dïehre edtja Saemiedigkien årrodh saetnies stilleme gïelepolitihkesne.
Sámegiella lea juoga maid sápmelaččat ieža fertejit hálddašit.
Saemiengïele naakene maam saemieh jïjtjh tjoeverieh reeredh.
Sámedikkis galgá leat ovddasvástádus ovddidit sámegiela, mii mielddisbuktá ahte Sámedikkis lea ovddasvástádus hábmet sámi giellapolitihka Norggas.
Saemiedigkien galka årrodh dïedte saemiengïelem evtiedidh, mij mealtan buakta ahte Saemiedigkien lea dïedte saemien gïelepolitihkem Nöörjesne hammoedidh.
Dákkár váldi lea mearrideaddji jus galgá sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi.
Dagkeresstilleme nænnoestæjja jis edtja saemiengïelem båetijen aejkien gorredidh.
St. dieđ. nr. 28:s (2007-2008) nannejuvvo ahte Sámediggi, sápmelaččaid ovddasteaddji álbmotválljen orgána, lea deháleamos eaktobiddji sámepolitihka dáfus.
#S<n><abbr><sg><gen>t. *dieđ. nr. 28:sne (jaepiej 2007-2008) nænnoeståvva ahte Saemiedigkie, saemiej saadthalmetjen åålmehveeljesovveme orgaanen, vihkielommes moenemetsiehkiebïejije saemienpolitihken dïehre.
Sámedikkis ferte leat duohta váikkuhanváldi buot surggiin mat leat dehálaččat sámi servodahkii.
Saemiedigkien tjoevere årrodh saetnies dïedtestillemen gaajhkene suerkesne mah vihkele saemien siebriedahkese.
Sámediggi oaidná sámegiela oktan min deháleamos árvvuin ja dat guoská olles sámi álbmogii.
Saemiedigkie saemiengïelem oktegh vuajna mijjen vihkielommes aarvojne jïh dïhte abpe saemien åålmegem dæjpa.
Lea dárbu ollislaš ja bajit dási giellapolitihkkii das movt nannet ja ovddidit sámegiela iešguđetge servodatsurggiin.
Lea daerpies ellies jïh bijjebe daltesen gïelepolitihkese desnie guktie saemiengïelem nænnoestidh jïh evtiedidh ovmessie siebredhsuerkine.
Sámediggedieđáhus sámegiela birra bidjá eavttuid dan bargui.
Saemiedigkiebïevnese saemiengïelenbïjre moenemetsiehkieh dan barkose beaja.
Dát mielddisbuktá ahte ferte leat čielga juohku Sámedikki ja Ráđđehusa ovddasvástádusa ja válddi gaskka.
Daate mealtan buakta ahte tjoevere årrodh tjïelke jåakoe Saemiedigkien jïh Reerenassen dïedten jïh vaeltien gåhkaldahkem.
Ráđđehus lea geatnegahtton sihkkarastit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela almmolaš hálddašeamis, dieđáhusaid buktit dárogillii ja sámegillii ja sihkkarastit ahte almmolaš dieđut ja skovit gávdnojit sihke dárogillii ja sámegillii.
Reerenasse dïedtem utnedh oktegs almetjen reaktam utnedh gorredidh saemiengïelen byjjes reeremisnie, bïevnesh daaroengïelese jïh saemiengïelese buektedh jïh gorredidh ahte byjjes daajroeh jïh skjeemah leah dovne daaroengïelese jïh saemiengïelese.
Nu lea Ráđđehusas bajimus ovddasvástádus das ahte stáhtalaš ja suohkanlaš ásahusat devdet iežaset geatnegasvuođaid ja addet ovttaskas giellageavaheaddjái almmolaš bálvalusaid ja fálaldagaid sámegillii.
Dan lea Reerenassen bijjemes dïedte desnie ahte staateles jïh tjïelten institusjovnh jïjtjsh #stillese<n><pl><nom> dievhtieh jïh oktegs gïeleutnijasse byjjes dïenesjh jïh faalenassh saemiengïelese vedtieh.
Sámedikkis galgá leat ovddasvástádus ovddidit sámegiela ja hábmet sámi giellapolitihka Norggas.
Saemiedigkien galka årrodh dïedte saemiengïelem evtiedidh jïh saemien gïelepolitihkem Nöörjesne hammoedidh.
Jus Sámedikkis galgá leat duohta bajimus ovddasvástádus sámegiela ovddideamis, de fertejit muhtun eavttut leat sajis.
Jis Saemiedigkien galka årrodh #saetnies<adj><sg><nom> bijjemes dïedte saemiengïelen evtiedimmesne, dellie tjoeverieh muvhth moenemetsiehkieh årrodh sijjesne.
Lea dárbu sihke lasihit ekonomalaš rámmaid, sirdit válddi ja guorahallat lágaid.
Lea daerpies dovne ekonomeles mierieh lissiehtidh, vaeltien sertiestidh jïh laakh goerehtallijibie.
Sámedikkis galgá leat guovddáš rolla dán barggus, ja evttoha ahte ásahuvvo sámi almmolaš lávdegoddi (saOU/SáAL) mas leat ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit mielde.
Saemiedigkien galka årrodh jarnge råållan daennie barkosne, jïh uvtede ahte saemien byjjes moenehtse tseegkesåvva (*saOU/*SÁAL) mesnie leah reerenassen jïh Saemiedigkien saadthalmetjh mealtan.
Dán lávdegottis ferte leat mandáhtta čielggadit ja ráhkadit evttohusaid movt rievdadit lágaid ja válddi das mii guoská sámegillii.
Daennie moenehtsen tjoevere mandaate tjïelkedidh jïh uvtelassh darjodh guktie laakh jarkestieh jïh vaeltien destie mij saemiengïelem dæjpa.
Viidáseappot ferte lávdegoddi guorahallat rámmaeavttuid, ovddasvástádusdili ja sámi gielladoaimmaid oktiiheiveheami ja ovddidit rievdadusevttohusaid.
Vijriebasse tjoevere moenehtse mieriekrïevemh goerehtalledh, dïedtentsiehkiem jïh saemien gïeledarjomi iktedimmiem jïh jorkestimmienuvtelassh evtiedidh.
Dát eaktuda ahte Sámediggi hábme lávdegotti mandáhta.
Daate tsïhkestahta ahte Saemiedigkie moenehtsen mandaatem hammode.
Mihttu:
Vuepsie:
Sámedikkis lea ovddasvástádus ovddidit sámegiela ja hábmet Norgga sámi giellapolitihka
Saemiedigkien lea dïedte saemiengïelem evtiedidh jïh Nöörjem hammoedidh saemien gïelepolitihkem
Oassemihttu:
Boelhkevuepsie:
Reviderejuvvon ekonomalaš rámmat, váldi ja lágat mat gusket sámegillii
Revideeresovveme ekonomeles mierieh, stilleme jïh laakh mah saemiengïelem dijpieh
Strategiija:
Strategije:
Nammadit sámi almmolaš lávdegotti mii čielggada lágaid, válddi, rámmaeavttuid ja ovddasvástádusjuogu sámegiela dáfus.
Saemien byjjes moenehtsem nommehtidh mij laaki tjïelkede, vaeltien, mieriekrïevemh jïh dïedtejoekedimmiem saemiengïelen dïehre.
Ovddasvástádusjuohku ja gielladoaibmabijuid oktiiheiveheapmi
Dïedtejoekedimmie jïh gïeleråajvarimmiej iktedimmie
Sámegiella lea okta sámi servodaga vuođđoelemeanttain ja Sámediggi sápmelaččaid álbmotválljen orgánan ferte leat čielga ovddasteaddji giellapolitihkas ja das ferte leat mihá stuorát váldi giellaáššiin go dál lea.
Saemiengïele akte saemien siebriedahken våaromeelemeentijste jïh Saemiedigkie saemiej åålmehveeljesovveme orgaanine tjoevere årrodh tjïelke saadthalmetjen gïelepolitihkesne jïh desnie tjoevere årrodh sagki stoerebe stilleme gïelegyhtjelassine goh daelie lea.
Lea áibbas čielga dárbu ahte muhtumis lea bajimus ovddasvástádus sámi giellaovddideamis, ja doaibmabijuid oktiiheiveheamis.
Lea aejvie tjïelke daerpies ahte muvhten lea bijjemes dïedte saemien gïeleevtiedimmesne, jïh råajvarimmiej iktedimmesne.
Dál leat olu iešguđetlágan ovttasteaddjit main leat iešguđetlágan doaimmat ja ovddasvástádus sámegiela hárrái, muhto ii ovttasge leat ovddasvástádus ovttastahttit daid 21 iešguđetge gielladoaibmabijuid.
Daelie leah jïjnje ovmessie ektiedæjjah mejnie leah ovmessie darjomh jïh dïedte saemiengïelen gaavhtan, mohte ij akten gænnah leah dïedte dejtie 21 ektiedidh ovmessie gïeleråajvarimmieh.
Dát dagaha eahpečielga dili, ja lea hui vahát sámegiela ovdáneapmái.
Daate ovtjïelke tsiehkiem dorje, jïh lea dan goerpe saemiengïelen evtiedæmman.
Sámediggi oaidná dárbbu dasa ahte ovddasvástádus oktiiheiveheami ja doaibmabijuid ovttastahttima dáfus dain iešguđetge giellaguovlluin formaliserejuvvo.
Saemiedigkie daerpiesvoetem vuajna dïsse ahte dïedte iktedimmien jïh råajvarimmiej ektiedimmien dïehre dejnie ovmessie gïeledajvine vihtieståvva.
Sámediggi vásiha ahte dat iešguđetge giellaguovllut ohcalit lagat ovttasbarggu Sámedikkiin.
Saemiedigkie dååjrehtalla dah ovmessie gïeledajvh lïhkebe ektiebarkoem Saemiedigkine ohtselieh.
Dát dárbu lea erenoamáš čielggas lullisámi giellaguovllus.
Daate daerpies lea sjïere tjïelkes åarjelsaemien gïeledajvesne.
Lullisámi álbmot orru bieđgguid ja šaddá olu ovddasteddjiiguin gulahallat sámegiela birra.
Åarjelsaemien åålmege bårrode orre jïh sjædta jïjnje saadthalmetjigujmie saemiengïelen bïjre gaskestalledh.
Sihke suohkanat, fylkkasuohkanat ja fylkkamánnit barget veahkkin ja dain leat iešguđetlágan rollat lullisámegiela nannema barggus.
Dovne tjïelth, fylhketjïelth jïh fylhkemaennieh viehkine berkieh jïh dejnie leah ovmessie råållah åarjelsaemiengïelen nænnoestimmien barkosne.
Dát sáhttá dagahit ahte lea unnán ovttastahttin ja unnán kontinuitehta barggus.
Daate maahta darjodh ahte lea vaenie ektiedimmie jïh vaenie kontinuiteeten barkosne.
Stuora hástalus dán suorggis lea maid dat go almmolaš hálddašeamis váilot olbmot geain lea gelbbolašvuohta lullisámi gielas ja kultuvrras.
Stoere haesteme daennie suerkesne lea aaj dïhte goh byjjes reeremisnie almetjh fååtesieh giej lea maahtaldahke åarjelsaemien gïelesne jïh kultuvresne.
Lea lunddolaš ahte Sámedikkis lea bajimus ovddasvástádus gielladoaibmabijuid oktiiheiveheamis ja ovddasvástádusjuogus.
Iemie ahte Saemiedigkien lea bijjemes dïedte gïeleråajvarimmiej iktedimmesne jïh dïedtejoekedimmesne.
Ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána 2009-2013 áigodahkii sisttisdoallá olu buriid doaibmabijuid ja lea leamaš ávkkálaš reaidu barggus nannet ja ovddidit sámegiela.
Reerenassen saemiengïeli dahkoesoejkesje jaepiej 2009-2013 boelhkese jïjnje buerie råajvarimmieh åtna jïh orreme aevhkies dïrrege barkosne nænnoestidh jïh saemiengïelem evtiedidh.
Sámediggi oaidná dattetge dárbbu eambbo ollislaš giellapolitihkkii mii fátmmasta olles servodaga.
Saemiedigkie vuajna darhkan daerpiesvoetem jeenjebe ellies gïelepolitihkese mij abpe siebriedahkem faerhmeste.
Doaibmaplána barggu olis lea Sámediggi ovttasbargan muhtun departemeanttaiguin.
Dahkoesoejkesjen barkoen dïere Saemiedigkie muvhtigujmie departemeentigujmie laavenjosteme.
Dat iešguđetge departemeanttat fertejit háhkat stuorát gelbbolašvuođa sámi diliid ja sámegiela birra.
Dah ovmessie departemeenth tjoeverieh skååffedh stoerebe maahtaldahken saemien tsiehkiej jïh saemiengïelen bïjre.
Nu go dilli lea dál, de eai nagot guovddáš eiseválddit hábmet ollislaš giellapolitihka sámegiela hárrái.
Dan goh tsiehkie daelie, dellie eah gaegnedh jarngen åejvieladtjh ellies gïelepolitihkem saemiengïelen gaavhtan hammoedidh.
Lea dehálaš ahte dat iešguđetge departemeanttat álget guoddit eambbo ovddasvástádusa ja ožžot čielgaset rolla sámegiela barggu dáfus.
Vihkele dah ovmessie departemeenth aelkieh jeenjebe dïedtem guedtedh jïh tjïelkebe råållam saemiengïelenbarkoendïehre åadtjoeh.
Jus ráđđehusa sámegielaid doaibmaplána galgá čuovvoluvvot, de ferte Sámediggedieđáhus sámegielaid birra biddjot vuođđun.
Gielladoaimmat buoret ovttastahttinbarggus lea sámi ásahusain guovddáš rolla.
Gïeledarjomh buerebe ektiedimmiebarkosne lea saemien institusjovni jarngen råålla.
Jus galgá ráhkadit buriid ovdánanvejolašvuođaid dain iešguđetge giellaguovlluin, de dárbbaša Sámediggi ásahusaid main leat čielga ovddasvástádusdoaimmat.
Jis edtja buerie evtiedimmienuepide dejnie darjodh ovmessie gïeledajvine, dellie Saemiedigkie institusjovnh daarpesje mejnie leah tjïelke dïedtendarjomh.
Ovddasvástádusa formálalaš juohkin ferte mielddisbuktit ahte ásahusat ožžot buriid rámmaeavttuid nu ahte dain lea vejolašvuohta hukset bajás iežaset kapasitehta ja gelbbolašvuođa váldit badjelasaset dán ovddasvástádusa.
Dïedten byjjes juekeme tjoevere mealtan buektedh ahte institusjovnh buerie mieriekrïevemh dan åadtjoeh ahte daj lea nuepie bæjjese jïjtjsh kapasiteetem jïh maahtaldahkem vaeltedh bigkedh bijjeli daam dïedtem.
Ásahusain ferte leat dárbbašlaš váldi gozihit ahte giellabarggu organiseren guovllus addá nu buriid bohtosiid go sáhttá.
Institusjovni tjoevere årrodh daerpies stilleme geehtedidh ahte gïelebarkoen öörneme dajvesne vadta dan buerie illedahkh goh maahta.
Mihttu:
Vuepsie:
Sámedikkis lea bajimus ovddasvástádus sámegiela doaibmabijuid ovddasvástádusjuogus ja oktiiheivehanbarggus
Saemiedigkien lea bijjemes dïedte saemiengïelen råajvarimmiej dïedtejoekedimmesne jïh iktedimmiebarkosne
Oassemihttu:
Boelhkevuepsie:
Lea čielga ovddasvástádusjuohku sámegiela barggus dain iešguđetge giellaguovlluin
Lea tjïelke dïedtejoekedimmie saemiengïelen barkosne dejnie ovmessie gïeledajvine
Strategiija:
Strategije:
Ovttasbargat suohkaniiguin, sámi ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin juohkit ovddasvástádusa das movt ovttastahttit ja oktiiheivehit gielladoaimmaid dain iešguđetge giellaguovlluin
Tjïeltigujmie laavenjostedh, saemien institusjovnigujmie jïh organisasjovnigujmie dïedtem desnie juekiejibie guktie ektiedæjjah jïh gïeledarjomh dejnie iktedidh ovmessie gïeledajvine
Govva das movt sámegiela dilli lea
Guvvie desnie guktie saemiengïelen tsiehkie lea
Buorre giellapolitihkka ferte váldit vuođu dain iešguđetge diliin main giella lea, ja dán ii sáhte dahkat almmá buriid duogášdieđuid ja kártemiid haga.
Buerie gïelepolitihke tjoevere våaromem dejstie vaeltedh ovmessie tsiehkijste mejnie gïele lea, jïh daam ij maehtieh namhtah darjodh buerie betniedaajroej jïh goerehtallemi namhtah.
Daid iešguđetge gielladiliid áigges áigái kárten sáhttá ge leat ávkkálaš reaidu.
Daj ovmessie gïeletsiehkiej daamtaj goerehtallemen maahta aaj årrodh aevhkies dïrrege.
Gielladoaimmaid dáfus lea maid dehálaš ahte leat ortnegat mat addet gova áigges áigái das movt sámegiella geavahuvvo iešguđetge guovlluin.
Gïeledarjomi dïehre lea aaj vihkele ahte leah öörnegh mah guvviem daamtaj vedtieh desnie guktie saemiengïele åtnasåvva ovmessie dajvine.
Dál gávdno dušše statistihkalaš govva das movt oahpahusgiella válljejuvvo skuvllain.
Daelie lea ajve statistihkeles guvvie desnie guktie ööhpehtimmiegïele skuvline veeljesåvva.
Seammalágan registreren ovdamearkka dihte das galle sámegielaga leat bálvalusásahusain ja man muddui sámegiella geavahuvvo áššemeannudeamis, livččii maid ávkkálaš.
Seammalaaketje registreereme vuesiehtimmien dïehre desnie gellie saemiestæjjah leah dïenesjeninstitusjovnine jïh man tïjjese saemiengïele aamhtesh gïetedallemisnie åtnasåvva, lea aaj aevhkies.
Lea maid dárbu dutkat eambbo dán suorggi.
Lea maam daerpies goerehtidh jeenjebe daam suerkiem.
Dan oktavuođas leat Sámi allaskuvla ja Sámi statistihka analysajoavku guovddáš ovddasteaddjit dan lagasvuođa geažil mii sis lea sámi giellabirrasiidda.
Dennie gaskesisnie leah Saemien jïlleskuvle jïh Saemien statistihken joekehtimmiedåehkie jarngen saadthalmetjh dan *lagasvuođa dïete mij daj lea saemien gïelebyjresidie.
Sámegielaid servodatdili fágalaš analysas Norggas sáhttá leat ávkkálaš geavahit UNESCO vuogi analyseret gielladiliid.
Saemiengïeli siebriedahkentsiehkien faageles joekehtimmesne Nöörjesne maahta årrodh aevhkies utnedh UNESCO vuekiem joekehtehtedh gïeletsiehkieh.
Organisašuvdna lea ráhkadan reaiddu mainna sáhttá árvvoštallat man gievra dahje hearki dihto giella lea.
Organisasjovne dïrregem dorjeme mejnie maahta vierhtiedalledh maam nænnoes jallh viesjies såemies gïele lea.
Dáinna reaidduin sáhttá differensieret daid iešguđetge sámegielaid, ja sáhttá maid veahkkin árvvoštallat erohusaid das man nanus giella lea iešguđetge geográfalaš guovlluin.
Daejnie dïrreginie maahta dejtie joekehtidh ovmessie saemiengïelh, jïh maahta aaj viehkine joekehtsh desnie vierhtiedalledh man nænnoes gïele lea ovmessie geograafeles dajvine.
Mihttu:
Vuepsie:
Buorre giellaplánen mii váldá vuođu buriin, áigges áigái kártemiin ja fágalaš analysain
Buerie gïelesoejkesjimmie mij våaromem buerijste vaalta, daamtaj goerehtallemijstie jïh faageles joekehtimmijste
Strategiija:
Strategije:
Bargat dan ala ahte Sámi statistihka analysajoavku oažžu resurssaid jeavddalaččat kártet ja analyseret sámegiela dili ja ovdáneami Norggas
Dejnie barkedh ahte Saemien statistihken joekehtimmiedåehkie åadtjoje vierhtieh jaabnan saemiengïelen tsiehkiem jïh evtiedimmiem Nöörjesne goerehtalledh jïh joekehtehtedh
Sámegielaid bearráigeahččo- ja váiddaorgána
Saemiengïeli vaaksjome- jïh klååkemeorgaane
Sámelága giellanjuolggadusat galget sihkkarastit ahte ovttaskas olbmo lágas nannejuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolašvuođain, devdojuvvo.
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh edtjieh gorredidh ahte oktegs almetjen laakesne nænnoestovveme reakta saemiengïelem utnedh goh byögkelesvoetine gaavnesje, #dievhtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><indic><pres><p3><sg>.
Vásáhusat čájehit ahte vaikko gávdnojit dát njuolggadusat, de ovttaskas olbmot vásihit njuolggadusrihkkumiid, ja ahte sin oktagaslaš vuoigatvuođat eai doahttaluvvo.
Vaesehtsh vuesiehtieh ahte jalhts daah njoelkedassh leah, dellie oktegs almetjh njoelkedassenmiedtemh dååjrehtellieh, jïh ahte eah sijjen individuelle reaktah ussjedh.
Odne lea fylkkamánni váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid dáfus jus váidda guoská suohkanlaš dahje fylkkasuohkanlaš orgánaide.
Daenbiejjien lea fylhkemaennie klååkemeorgaanen saemienlaaken gïelenjoelkedassi dïehre jis klååkeme dæjpa tjïelten jallh fylhketjïelten orgaanh.
Dát lea dakkár ámmát mii ii leat doaibman nu go lei jurddašuvvon.
Daate dagkeres funksjovne mij ij leah dan jåhteme gosse lij ussjedovveme.
Fylkkamánni ii oaččo báljo ovttage váidaga, seammás go medias dávjá boahtá ovdan ahte ovttaskas olbmuid vuoigatvuođat eai leat devdojuvvon.
Ij fylhkemaennie raaktan aktem klååkemem åadtjoeh, seammasïenten goh meedijistie daamhtah fraamme båata ahte eah leah oktegs almetji reaktah #dievhtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc>.
Orro leame váttis ovttaskas olbmuide diehtit geainna galget váldit oktavuođa jus áigot váidit, ja fylkkamánniid bealis biddjojit beare unnán resurssat čuovvut dán váiddaortnega.
Vååjnin årroeminie geerve oktegs almetjidie daejredh giejnie edtjieh gaskesem vaeltedh jis edtjieh gïelkerdidh, jïh fylhkemaennieh bielesne byöjoeh ajve vaenie vierhtieh daam klååkemeöörnegem dåeriedidh.
Dasa lassin ii leat fylkkamánniin makkárge bearráigeahččodoaibma giellanjuolggadusaid hárrái.
Dïsse lissine ij fylhkemaennine leah naan vaaksjomedarjome gïelenjoelkedassi gaavhtan.
Sámelága giellanjuolggadusaid rihkkun ii mielddisbuvtte makkárge váikkuhusaid dasa gii rihkku njuolggadusaid.
Saemienlaaken gïelenjoelkedasside miedtedh ij naan dïedth dïsse mealtan buektieh gie njoelkedassh meadta.
Dát lea mielddisbuktán sávakeahtes dábiid mat dagahit ahte ovttaskas olbmuid vuoigatvuođat eai devdojuvvo.
Daate #vaajtelidh<vblex><tv><der_geahtes><adj><attr> vuekieh mealtan buakteme mah darjoeh ahte eah oktegs almetji reaktah dievhtieh.
Dilli lea hui vahát giela sajádahkii servodagas, ja sáhttá áiggi vuollái dagahit ahte bohtosat mat leat olahuvvon lága bokte, njeidojuvvojit.
Tsiehkie dan goerpe gïelen sæjjan siebriedahkesne, jïh maahta tïjjen nualan darjodh ahte illedahkh mah laakine #hïnnedh<vblex><iv><der_ht><vblex><iv><prfprc>, *njeidojuvvojit.
Sámediggi dáhttu ahte ovttaskas olbmo vuoigatvuohta geavahit sámegiela galgá sihkkarastojuvvot ja oaidná dárbbu dárkkistit sihke váiddaortnega ja árvvoštallat dárbbu bearráigeahččoortnegii.
Saemiedigkie sæjhta ahte oktegs almetjen reakta saemiengïelem utnedh edtja gorredovvedh jïh daerpiesvoetem vuajna vaaksjodh dovne klååkemeöörnegem jïh daerpiesvoetem vierhtiedalledh vaaksjomeöörnegasse.
Jus galgá sáhttit fuolahit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela, de lea dárbu oinnolaš váiddaorgánii, ja bearráigeahččoorgánii mii bearráigeahččá almmolaš etáhtaid.
Jis edtja maehtedh oktegs almetjen reaktam utnedh sujhtedh saemiengïelem, dellie lea daerpies våajnoes klååkemeorgaanese, jïh vaaksjomeorgaanese mij byjjes etaath vuartesje.
Sámediggi oaidná ahte seamma orgána sáhttá fuolahit goappašat rollaid, ja evttoha ahte ásahuvvo bearráigeahččo- ja váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid ektui.
Saemiedigkie vuajna ahte seamma orgaane maahta gåabpegh råållah sujhtedh, jïh uvtede ahte tseegkesåvva vaaksjome- jïh klååkemeorgaanen saemienlaaken gïelenjoelkedassi muhteste.
Dákkár orgána mandáhta hábmedettiin galgá Sámedikkis leat guovddáš rolla ja galgá buktit evttohusaid movt váidda- ja bearráigeahččodoaibma galgá hálddašuvvot.
Dagkeres orgaanen mandaatem hammodeminie edtja Saemiedigkien årrodh jarngen råålla jïh edtja uvtelassh buektedh guktie klååkeme- jïh vaaksjomedarjome edtja reeresovvedh.
Bearráigeahččo- ja váiddaorgána ferte leat oidnosis nu ahte ovttaskas olmmoš diehtá geainna galgá váldit oktavuođa, ja ahte orgána bearráigeahččá almmolaš ásahusaid.
Vaaksjome- jïh klååkemeorgaane tjoevere årrodh jïjtjse vuajnose dan ahte oktegs almetje daajra giejnie edtja gaskesem vaeltedh, jïh ahte orgaane byjjes institusjovnh vuartesje.
Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra digaštallojuvvo dárbu čielggadit Sámedikki rolla sámi mánáid ja nuoraid oahppovuoigatvuođa áittardeaddjin, ja Sámedikki rolla bearráigeahččoorgánan sámi oahpahusáššiid dáfus.
Saemiedigkiebïevnesisnie ööhpehtimmien jïh learoen bïjre daerpies digkiedallesåvva Saemiedigkien råållam tjïelkedidh saemien maanaj jïh noeri learoereaktan vaaksjovmeorgaanine, jïh Saemiedigkien råållam vaaksjomeorgaanine saemien ööhpehtimmieaamhtesi dïehre.
Livččii lunddolaš geahčadit dán guokte proseassa oktilaččat.
Iemie daejtie göökte prosesside gïehtjedidh *oktilaččat.
Mihttu:
Vuepsie:
Aktiivvalaš bearráigeahččo- ja váiddaorgána sámelága giellanjuolggadusaid dáfus
Eadtjohke vaaksjome- jïh klååkemeorgaanen saemienlaaken gïelenjoelkedassi dïehre
Strategiija:
Strategije:
Ráhkadit mandáhta sámelága giellanjuolggadusaid bearráigeahččo- ja váiddaorgánii
Darjodh mandaaten saemienlaaken gïelenjoelkedassi vaaksjome- jïh klååkemeorgaanese
Áŋgiruššansuorgi 2: Sámegiela rámmaeavttut
Barkoesuerkie 2: Saemiengïelh mieriekrïevemh
Jus galgá sihkkarastit sámegiela boahtteáiggi, de leat máŋggat rámmaeavttut mat fertejit leat sajis.
Jis edtja saemiengïelem båetijen aejkien gorredidh, dellie leah gellieh mieriekrïevemh mah tjoeverieh årrodh sijjesne.
Buriid mihttomeriid sámegiela hárrái ii sáhte olahit jus eai leat doarvái ekonomalaš ja olmmošlaš návccat.
Bueriej ulmieh saemiengïelen gaavhtan ij maehtieh hïnnedh jis eah nuekies leah ekonomeles jïh garkeles faamoeh.
Eavttut nu go giellafágalaš ovdáneapmi, giellabarggu organiseren ja rámmat fertejit maid leat sajis jus galgá sihkkarastit buori giellaovdáneami.
Moenemetsiehkieh dan gosse gïelefaageles evtiedimmie, gïelebarkoem öörnedh jïh mierieh tjoeverieh aaj årrodh sijjesne jis edtja buerie gïeleevtiedimmiem gorredidh.
Sámegiela nannema ja ovddideami barggus lea dehálaš earuhit ovttaskas olbmo vuoigatvuođa geavahit sámegiela, ja daid iešguđetge dárbbuid mat sámegielain leat jus galget ovdánit viidáseappot.
Saemiengïelen nænnoestimmien jïh evtiedimmien barkosne vihkele oktegs almetjen reaktam utnedh joekehtidh saemiengïelem, jïh daj ovmessie daerpiesvoeth mah saemiengïeline leah jis edtjieh vijriebasse åvtenidh.
Lea govttolaš geahčadit oktagaslaš giellavuoigatvuođaid almmolaš bálvalusfálu ektui, ja sámegiela ovdáneapmi ges ferte vuođđuduvvot daidda dárbbuide mat gielas leat dain iešguđetge giellaguovlluin.
Lea *govttolaš individuelle gïelereaktah byjjes dïenesjefaalenassen muhteste gïehtjedidh, jïh saemiengïelen evtiedimmie jis tjoevere dejtie daerpiesvoetide tseegkesovvedh mah gïelesne leah dejnie ovmessie gïeledajvine.
Sámelága giellanjuolggadusat ja hálddašanmodeallat
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh jïh reerememaallh
Sámedikki vuolggasadji lea vuoigatvuohta mii buot sámegielagiin lea geavahit iežaset giela.
Saemiedigkien feelemesijjie reakta mij gaajhke saemiestæjjaj lea jïjtjsh gïelem utnedh.
Juohke sámegielagis galgá leat vuoigatvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolašvuođain beroškeahttá gos orru.
#Fïerhte<prn><ind><attr> saemiestæjjan galka årrodh reakta saemiengïelem utnedh goh byögkelesvoetine saaht gaavnesje gusnie orre.
Odne lea dušše dan álbmogis mii orru suohkaniin mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllus main lea dát vuoigatvuohta, danne go sámelága giellanjuolggadusat gustojit dušše dáidda suohkaniidda.
Daenbiejjien lea ajve dennie åålmegen mij tjïeltine orre mah mealtan saemiengïelen reeremedajvesne mejnie daate reakta, dannasinie goh saemienlaaken gïelenjoelkedassh ajve daejtie tjïeltide davvoeh.
Danne lea dárbu ođasmahttit sámelága giellanjuolggadusaid, nu ahte fátmmastit olles riikka.
Dannasinie lea daerpies saemienlaaken gïelenjoelkedassh orrestidh, dan ahte abpe rïjhkem faerhmiestidh.
Almmolaš hálddašeapmi lea stáhtalaš ovddasvástádus mii lea nannejuvvon gustovaš lágain.
Byjjes reereme staateles dïedte mij nænnoestovveme *gustovaš laakine.
Go sámeláhka cealká ahte sámegiella ja dárogiella leat dásseárvosaš gielat, de berrejit buot sámegielagiin leat seammalágan vuoigatvuođat geavahit sámegiela go dárogielagiin lea dárogiela dáfus.
Goh saemienlaake jeahta ahte saemiengïele jïh daaroengïele seammavyörtegs gïelh, dellie byöroeh gaajhke saemiestæjjaj årrodh seammalaaketje reaktah saemiengïelem utnedh goh #daaroengïeleh<adj><pl><ine> lea daaroengïelen dïehre.
ILOkonvenšuvdna nr. 169 nanne ovttaskas olbmo vuoigatvuođa oahppat ja geavahit iežas giela.
#ILO<n><acr><cmp>konvensjovne nr. 169 oktegs almetjen reaktam lïeredh nænnoste jïh jïjtjse gïelem utnedh.
Norga lea ratifiseren dán konvenšuvnna, ja nappo lea ge geatnegahtton láhčit almmolaš bálvalusaid sámegillii suohkanlaš, fylkkasuohkanlaš ja eará almmolaš hálddašeamis.
Nöörje lea *ratifiseren daan konvensjovnen, jïh nagke lea aaj dïedtem utnedh byjjes dïenesjh saemiengïelese laetjedh tjïelten, fylhketjïelten jïh jeatjah byjjes reeremisnie.
Dálá njuolggadusaid ođasmahttin mearkkašivččii ahte sámelága giellanjuolggadusat gustogohtet miehtá riikka, eai ge ráddjejuvvo ovttaskas guovlluide.
Daaletje njoelkedassi orrestehteme nimhtie ahte saemienlaaken gïelenjoelkedassh abpe davvoegåetieh rïjhkem, eah aaj oktegs dajvide gaertjedh.
Dákkár rievdadus mielddisbuvttášii maiddái váikkuhusaid dálá hálddašanguvlui.
Dagkeres jorkestimmie aaj dïedth daaletje reeremedajvese mealtan buakta.
Sámediggi diehtá ahte Ráđđehus dál lea bargame geahčadit sámelága giellanjuolggadusaid ja árvvoštallá boahttevaš hálddašanmodeallaid.
Saemiedigkie daajra ahte Reerenasse daelie gïehtjedidh barkeminie saemienlaaken gïelenjoelkedassh jïh båetije reerememaallh vierhtiedalla.
Sámediggi oaidná ahte dákkár árvvoštallan lea dárbbalaš danne go gielladilli ja ássanminsttar leat rievdan, ja go ođđa suohkanat leat váldon mielde hálddašanguvlui.
Boahttevaš hálddašanmodealla ferte váldit daid iešguđetlágan gielladiliid vuhtii jus galgá sáhttit seailluhit ja ovddidit giela daid dárbbuid mielde mat dain iešguđetge giellaguovlluin leat.
Båetije reerememaalle tjoevere dejtie ovmessie gïeletsiehkieh #<adv> vaeltedh jis edtja maehtedh gïelem vaarjelidh jïh evtiedidh dajdaerpiesvoeti mietie mah dejnie ovmessie gïeledajvine leah.
Okta váikkuhus das go sámelága giellanjuolggadusat rievdaduvvojit gustot miehtá riikka, lea ahte šaddá dárbu ráhkadit differensierejuvvon njuolggadusaid.
Akte dïedte destie gosse saemienlaaken gïelenjoelkedassh davvodh abpe jarkestuvvieh rïjhkem, lea ahte daerpies sjædta joekehtovveme njoelkedassh darjodh.
Sámediggi oaidná ahte sáhttá šaddat hástaleaddjin muhtun suohkaniidda Norggas bálvalit iežas sámegielat álbmoga sámegillii.
Saemiedigkie vuajna ahte maahta sjïdtedh haestiejinie muvhtide tjïeltide Nöörjesne jïjtjse saemiengïeleh åålmegem saemiengïelesne hoksehtidh.
Danne lea dárbu ođđa hálddašanmodellii mii boahtá dálá sámegiela hálddašanguovllu sadjái.
Dannasinie lea daerpies orre reerememaallese mij båata daaletje saemiengïelen reeremedajven sijjeste.
Go mii dán oktavuođas hupmat hálddašanmodealla birra, de guoská dát almmolaš bálvalusaide sámegillii maid Sámediggi oaidná almmolaš ovddasvástádussan.
Goh mijjieh daennie gaskesisnie håalijibie reerememaallen bïjre, dellie daah byjjes dïenesjh saemiengïelem dæjpa maam Saemiedigkie byjjes dïedtine vuajna.
Sámediggi jurddaša guovttesuorat hálddašanmodealla.
Saemiedigkie guektiensearroeh reerememaallem ussjede.
Lea govttolaš ahte dat suohkanat mat odne leat mielde sámegiela hálddašanguovllus, galget čuovvut ovtta láhkamearrádusa.
Lea *govttolaš ahte dah tjïelth mah daenbiejjien leah mealtan saemiengïelen reeremedajvesne, edtjieh aktem laakenænnoestahkem dåeriedidh.
Dát suohkanat galget leat giellaresursasuohkanat gos sámegielat álbmogis lea viiddiduvvon vuoigatvuohta sámástit ja oažžut bálvalusaid sámegillii.
Daah tjïelth gelkieh årrodh gïelevierhtietjïelth gusnie saemiengïeleh åålmegen vijriedovveme reakta saemiestidh jïh dïenesjh saemiengïelese åadtjodh.
Eará suohkanat galget maid čuovvut sámelága giellanjuolggadusaid, muhto daidda ii galgga leat seamma viiddis láhkamearrádus.
Jeatjah tjïelth edtjieh aaj saemienlaaken gïelenjoelkedassh dåeriedidh, mohte dejtie ij galkh årrodh seamma vijries laakenænnoestahke.
Muhtun áibbas guovddáš giellavuoigatvuođat fertejit guoskat olles riikii.
Muvhte aejvie jarngen gïelereaktah tjoeverieh abpe rïjhkem dïjpedh.
Dát leat ovdaskuvlamánáid giellavuoigatvuođat, vuoigatvuohta oažžut oahpahusa sámegielas ja sámegillii, vuoigatvuohta oažžut dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid sámegillii, vuoigatvuohta gozihit riektesihkarvuođa iežas gillii ja vuoigatvuohta oažžut girkolaš bálvalusaid sámegillii.
Daah leah aarhskuvlemaanaj gïelereaktah, reakta ööhpehtimmiem saemiengïeleste åadtjodh jïh saemiengïelese, reakta åadtjodh starnen-jïhsosialdïenesjh saemiengïelese, reakta reaktoevihtiesvoetem jïjtjse gïelese geehtedidh jïh reakta gyrhkeles dïenesjh saemiengïelese åadtjodh.
Dákkár guovttesuorat modealla mielddisbuktá dárbbu lasi ekonomalaš resurssaide ja danne lea ge dárbbašlaš ahte sihke giellaresursasuohkanat ja eará suohkanat sihkkarastojuvvojit rámmajuolludusaid sámegielat bálvalusaide stáhtabušeahta bokte.
Dagkeres guektiensearroeh maalle daerpiesvoeten lissiem ekonomeles vierhtide mealtan buakta jïh dannasinie lea aaj daerpies ahte dovne gïelevierhtietjïelth jïh jeatjah tjïelth gorredovvieh *rámmajuolludusaid saemiengïeleh dïenesjidie staatenbeetnehsoejkesjisnie.
Sámediggi oaidná giellaresursasuohkaniid dehálaš ovttasbargoguoibmin barggus nannet sámegiela báikkálaččat.
Saemiedigkie gïelevierhtientjïelth vihkeles laavenjostoeguejmine vuajna barkosne saemiengïelem byjreskisnie nænnoestidh.
Sámediggi lea vuolláičállán ovttasbargošiehtadusaid buot suohkaniiguin mat leat mielde hálddašanguovllus, guovttegielatvuođadoarjagiid geavaheami birra.
Saemiedigkie ektiebarkoelatjkoeh gaajhkigujmie tjïeltigujmie nualan tjaaleme mah mealtan reeremedajvesne, guektiengïeledåarjoej pråvhkoen bïjre.
Sámediggi oaidná dárbbu ahte suohkanat barget aktiivvalaččat nannet ja ovddidit sámegiela suohkaniin.
Saemiedigkie daerpiesvoetem vuajna ahte tjïelth eadtjohkelaakan nænnoestidh berkieh jïh saemiengïelem tjïeltine evtiedidh.
Guovttegielatvuođadoarjja maid Sámediggi hálddaša, galgá geavahuvvot ovddidandoarjjan giellaresursasuohkaniidda.
Guektiengïeledåarjoe aaj Saemiedigkie reerie, edtja åtnasovvedh evtiedimmiedåarjojne gïelevierhtientjïeltide.
Ovttasbargošiehtadusaid bokte giellaresursasuohkaniiguin galgá Sámediggi ja ovttaskas suohkan oažžut vejolašvuođa álggahit doaibmabijuid dan gielladili vuođul mii ovttaskas suohkanis lea.
Ektiebarkoelatjkojne gïelevierhtientjïeltigujmie Saemiedigkie edtja jïh oktegs tjïelte nuepiem aelkiehtidh råajvarimmieh åadtjoejibie dan gïeletsiehkien mietie mij oktegs tjïeltesne lea.
Lea Sámedikki mihttu ahte eambbo suohkanat gos lea sámi álbmot šaddet giellaresursasuohkanin.
Saemiedigkien vuepsie ahte jeenjebh tjïelth gusnie lea saemien åålmege gïelevierhtientjïeltine sjidtieh.
Mihttu:
Vuepsie:
Sámegielat álbmogis lea duohta vejolašvuohta geavahit sámegiela go deaivvada almmolaš hálddašemiin
Saemiengïeleh åålmegen lea saetnies nuepie saemiengïelem utnedh goh byjjes reereminie gaavnesje
Oassemihtut:
Boelhkevuepsieh:
Sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka
Saemienlaaken gïelenjoelkedassh edtjieh abpe davvodh rïjhkem
Sámi giellaresursasuohkanat barget aktiivvalaččat ovddidit sámegiela
Saemien gïelevierhtietjïelth eadtjohkelaakan evtiedidh berkieh saemiengïelem
Strategiijat:
Strategijh:
Oassálastit aktiivvalaččat Sámi giellanjuolggadusaid ođasmahttinbarggus
Mealtan eadtjohkelaakan Saemien gïelenjoelkedassi orrestehtemebarkosne
Sihkkarastit buriid rámmaeavttuid giellaresursasuohkaniidda
Gorredidie buerie mieriekrïevemh gïelevierhtientjïeltide
Ekonomalaš rámmat
Ekonomeles mierieh
Lea hástalus Sámediggái, suohkaniidda, giellaguovddážiidda, skuvllaide ja eará ásahusaide mat barget sámegielain go váilot doarvái ekonomalaš návccat.
Lean haesteme Saemiedægkan, tjïeltide, gïelejarngide, skuvlide jïh jeatjah institusjovnide mah saemiengïeline berkieh goh nuekies fååtesieh ekonomeles faamoeh.
Sámediggi oaidná ahte sámegiella ferte dál vuoruhuvvot eambbo buot servodatsurggiin.
Saemiedigkie vuajna ahte saemiengïele tjoevere daelie prijoriteradovvedh jeenjebe gaajhkenesiebredhsuerkesne.
Dát lea áibbas mearrideaddji jus gielas galget leat buorit ovdánanvejolašvuođat.
Daate aejvie nænnoestæjja jis gïelesne gelkieh årrodh buerie evtiedimmienuepieh.
Dálá rámmajuolludeamit eai leat doarvái buorit, ja Sámediggi oaidná dárbbu eambbo vuoruhit sámegielat fálaldagaid servodagas, sihke fágaolbmuid rekrutterema ja oahpaheami dáfus ja sámegielat fálaldagaid hábmema dáfus.
Daaletje mieriesertiestimmieh eah nuekies leah buerieh, jïh Saemiedigkie daerpiesvoetem vuajna jeenjebem saemiengïeleh faalenassh siebriedahkesne prijoriteradidh, dovne faagealmetji dåårrehtimmien jïh ööhpehtimmien dïehre jïh saemiengïeleh faalenassi hammoen dïehre.
Jus sirdá válddi ja ovddasvástádusa ovddidit sámegiela Sámediggái, de bohciida dárbu eambbo rámmajuolludemiide Sámediggái.
Jis vaeltien serteste jïh dïedtem saemiengïelem Saemiedægkan evtiedidh, dellie daerpies jeenjebe mieriesertiestimmide Saemiedægkan bïhtsege.
Sámediggi disponere 2012:s 65 miljovnna ruvnno sámegillii.
Dáin leat 53 miljovnna njuolgga doarjagat suohkaniidda, fylkkasuohkaniidda ja sámi giellaguovddážiidda.
Daaj leah #53<num><sg><nom> millijovnh rïekte dåarjoeh tjïeltide, fylhketjïeltide jïh saemien gïelejarngide.
Loahppa 12 miljovnna leat várrejuvvon iešguđetge prošeavttaide maid Sámediggi álggaha, ja ohccivuđot ortnegiidda.
Minngiegietjie 12millijovnh bïedtesovveme ovmessie prosjeektide mejtie Saemiedigkie aelkehte, jïh ohtsijenvåaromem öörnegidie.
Sámediggi oažžu jahkásaččat ohcamiid sullii duppalit dán supmi ovddas.
Saemiedigkie fïerhten jaepien ohtsemh medtie åådtje guektiengiertien daanbeetnehveahkan åvteste.
Bohtet ohcamat olu buriid prošeavttaide, muhto go leat olu ohccit, de ferte čavga vuoruhit.
Ohtsemh jïjnje buerie prosjeektide båetieh, mohte goh leah jïjnje ohtsijh, dellie tjoevere striengkieslaakan prijoriteradidh.
Sámediggi addá maid doarjagiid sámi čáppagirjjálašvuođa almmuheapmái, oahpponeavvobuvttadeapmái ja eará gillii guoski doaimmaide.
Saemiedigkie maam dåarjoeh saemien heevehtslitteratuvren bæjjoehtæmman vadta, learoevierhtiendarjoemasse jïh jeatjah gïelese dïjpije juhtiejiden.
Maiddái dáidda doarjjaortnegiidda bohtet hirbmat olu ohcamat, ja fertejit čavga vuoruhuvvot.
Aaj daejtie dåarjoeöörnegide båetieh alme jïjnje ohtsemh, jïh tjoeverieh striengkieslaakan prijoriteradovvedh.
Suohkanat ja fylkkasuohkanat mat leat sámegiela hálddašanguovllus mielde leat jahkásaččat ožžon sullii 45 miljovnna ruvnno guovttegielatvuođadoarjaga.
Tjïelth jïh fylhketjïelth mah saemiengïelen reeremedajvesne mealtan fïerhten jaepien åådtjeme medtie 45:n millijovnen kråvnan guektiengïeledåarjoem.
Dát leat ruđat mat juolluduvvojit suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda sihkkarastin dihte guovttegielat bálvalusaid.
Daah beetnegh mah tjïeltide jïh fylhketjïeltide gorredimmien dïehre laeviehtovvieh gööktengïeleh dïenesji.
Dát leat rámmajuolludeamit maid Sámediggi jahkásaččat oažžu stáhtas.
Daah mieriesertiestimmieh mejtie Saemiedigkie fïerhten jaepien staateste åådtje.
Guovttegielatvuođadoarjja ii leat lassánan oppalaš haddegoargŋuma mielde servodagas.
Ij leah guektiengïeledåarjoe læssanamme *oppalaš åasagoetsemen mietie siebriedahkesne.
Sámediggi oažžu jahkásaččat raporttaid ja bušeahttadárbbu suohkaniin ja fylkkasuohkaniin.
Saemiedigkie fïerhten jaepien reektehtsh jïh beetnehsoejkesjedaerpiesvoetem tjïeltijste jïh fylhketjïeltijste åådtje.
Erenoamážit suohkanat dieđihit dárbbu lassi doarjagii.
Joekoenlaakan tjïelth daerpiesvoeten lissie dåarjose bïeljelieh.
Sámedikki evttohus ahte sámelága giellanjuolggadusat galget gustot miehtá riikka, bohtet mielddisbuktit váikkuhusaid suohkaniidda mat leat mielde hálddašanguovllus, ja suohkaniid ja fylkkasuohkaniid guovttegielatvuođadoarjagii.
Saemiedigkien uvtelasse ahte saemienlaaken gïelenjoelkedassh edtjieh abpe davvodh rïjhkem, båetieh dïedth tjïeltide mealtan buektedh mah mealtan reeremedajvesne, jïh tjïelti jïh fylhketjïelti guektiengïeledåarjose.
Sámediggi oaivvilda ahte rámmajuolludeamit sámegielat bálvalusaide fertejit mannat njuolga stáhtas suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda.
Saemiedigkien mïelen mietie mieriesertiestimmieh saemiengïeleh dïenesjidie tjoeverieh rïekte staateste tjïeltide jïh fylhketjïeltide mïnnedh.
Duohta goluid kárten guovttegielat bálvalusfálu oktavuođas ferte leat vuođđun go mearrida rámmajuolludemiid.
Saetnies maaksoej goerehtallemen gööktengïeleh dïenesjefaalenassen gaskesisnie tjoevere årrodh våaroeminie goh mieriesertiestimmieh nænnoste.
Sámediggi oaidná dárbbašlažžan ahte sámegiella nannejuvvo ja ovddiduvvo giellaresursasuohkaniin.
Saemiedigkie daerpies vuajna ahte saemiengïele nænnoeståvva jïh gïelevierhtientjïeltine evtiedåvva.
Sámediggi áigu nannet sámegiela dáin suohkaniin giellaovddidanruđaid bokte.
Saemiedigkie edtja saemiengïelem daejnie tjïeltine nænnoestidh gïeleevtiedimmiebeetnegi baaktoe.
Dát dahkkojuvvo guhkesáiggi ovttasbargošiehtadusaid bokte suohkaniiguin gos mihtut biddjojit giela dárbbuid mielde ovttaskas suohkanis.
Daate guhkiesaejkien ektiebarkoelatjkojne tjïeltigujmie dorjesåvva gusnie vuepsieh gïelen daerpiesvoeti mietie oktegs tjïeltesne byöjoeh.
Fertejit álggahuvvot doaibmabijut suohkana álbmoga hárrái ja mat nannejit sámegiela geavaheami, mat lasihit giellageavaheddjiid logu ja čalmmustahttet sámegiela servodagas.
Tjoeverieh aelkiehtovvedh råajvarimmieh tjïelten åålmegen gaavhtan jïh mah saemiengïelen pråvhkoem nænnoestieh, mah gïeleutniji låhkoem lissiehtieh jïh saemiengïelen siebriedahkesne vååjnesasse biejieh.
Juolludeamit maid odne oažžut stáhtas dušše fal guovttegielat bálvalusfállui, galget mannat sámegiela ovddideapmái ja doaibmabijuide mat ovddidit giellaovdáneami giellaresursasuohkaniin.
Dievtieh aaj daenbiejjien staateste ajve jaavoe åadtjodh gööktengïeleh dïenesjefaalenassese, edtjieh saemiengïelen evtiedæmman jïh råajvarimmide mïnnedh mah gïeleevtiedimmiem gïelevierhtientjïeltine evtiedieh.
Sámi giellaguovddážat barget buori barggu lagasbirrasiin ja mielddisbuktet olu doaimmaid giellakurssaid bokte ja sámegiela arenan.
Saemien gïelejarngh buerie barkoen voengine berkieh jïh jïjnje darjomh gïelekursine mealtan buektieh jïh saemiengïelen sijjine.
Sámi giellaguovddážat dieđihit jahkásaš raporttaid ja bušeahttadárbbuid bokte ahte lea stuora dárbu eambbo doaibmabijuide mat nannejit sámegiela.
Saemien gïelejarngh bïeljelieh fïerhtenjaapetje reektehtsi jïh beetnehsoejkesjedaerpiesvoetine ahte lea stoere daerpies jeenjebe råajvarimmide mah saemiengïelem nænnoestieh.
Giellaguovddážat čujuhit maiddái dasa ahte lea unnán ekonomalaš einnostus.
Gïelejarngh aaj dïsse tjaatsestieh ahte lea vaenie ekonomeles #nåajtodh<vblex><tv><imp><p3><sg>.
Einnostahtti ekonomiija lea eaktun giellaguovddážiid doaimmas.
Nåajtoehtæjja ekonomije moenemetsiehkine gïelejarngi darjoemisnie.
Giellaguovddážiid ekonomalaš dilli ferte nannejuvvot dovdomassii jus galgá buoridit sin vejolašvuođa ráhkadit guhkesáiggi plánaid báikkálaš servodaga dárbbuid mielde.
Gïelejarngi ekonomeles tsiehkie tjoevere tjarki nænnoestovvedh jis edtja sijjen nuepiem darjodh bueriedidh guhkiesaejkien soejkesjh dajven siebriedahken daerpiesvoeti mietie.
Dát čujuhuvvo maid sámi giellaguovddážiid evalueremis.
Daate aaj saemien gïelejarngi vuarjasjimmesne tjaatseståvva.
Sámediggi lea gearggus geahčadit maid mii sáhttit dahkat buoridan dihte giellaguovddážiid ekonomalaš dili, muhto oaivvildit ahte maiddái earát, nu go suohkanat, fylkkasuohkanat ja guovddáš eiseválddit, fertejit váldit stuorát ovddasvástádusa sihkkarastit giellaguovddážiid ekonomiija.
Saemiedigkie klaeries maam gïehtjedidh mijjieh maehtiejibie bueriedimmien dïehre gïelejarngi ekonomeles tsiehkiem darjodh, mohte jiehtedh ahte aaj jeatjebh, dan gosse tjïelth, fylhketjïelth jïh jarngen åejvieladtjh, tjoeverieh stoerebe dïedtem gorredidh gïelejarngi ekonomijem vaeltedh.
Sámediggi dárbbaša buriid ja aktiivvalaš ovttasbargoguimmiid sámegiela nannema ja ovddideami barggus dain iešguđetge giellaguovlluin, nu go ovdamearkka dihte sámi giellaguovddážiid, mat dahket hui buori barggu lagasbirrasiin.
Saemiedigkie daarpesje bueride jïh eadtjohke laavenjostoeguejmieh saemiengïelen nænnoestimmiem jïh evtiedimmiem barkosne dejnie ovmessie gïeledajvine, dan gosse vuesiehtimmien dïehre saemien gïelejarngh, mah darjoeh dan buerie barkoem voengine.
Muhto eai buot guovlluin gos sápmelaččat orrot leat ásahuvvon giellaguovddážat.
Mohte eah gaajhkenedajvesne gusnie saemieh årroeh årrodh tseegkesovveme gïelejarngh.
Sámediggi oaidná maid dehálažžan ovttasbargat eará sámi ásahusaiguin ja nannet daid nu ahte álggahuvvojit doaibmabijut mat nannejit sámegiela miehtá Sámi.
Saemiedigkie vuajna maam vihkielinie jeatjah saemien institusjovnigujmie laavenjostijibie jïh dejtie dan nænnoestibie ahte råajvarimmieh aelkiehtovvieh mah saemiengïelem Abpe nænnoestieh Saemiem.
Lea dehálaš ahte sámi ásahusaid giellagelbbolašvuohta nannejuvvo ja ahte šaddet nanu sámegielat fágabirrasat máŋgga guovllus.
Vihkele ahte saemien institusjovni gïelemaahtaldahke nænnoeståvva jïh ahte nænnoes saemiengïelh faagebyjresh gelline dajvesne sjidtieh.
Dát bohciidahtášii lassi doaimmaid ja buoret čalmmustahttima sámegiela hárrái.
Daate lissie darjomh jïh buerebe vååjnesasse bïejemem saemiengïelen gaavhtan bïhtsegahta.
Go vuordit ahte sámi ásahusat galget váldit stuorát ovddasvástádusa sámegiela ovddideamis, de ferte maid váldit vuhtii ahte sámegielas váilot sánit ja tearpmat olu ođđa servodatsurggiin.
Goh vuertiejibie ahte saemien institusjovnh edtjieh stoerebe dïedten saemiengïelem evtiedimmeste vaeltedh, dellie tjoevere aaj #<adv> seatadidh ahte saemiengïelesne baakoeh jïh teermh jïjnje orre siebredhsuerkine fååtesieh.
Gáibiduvvo ahte fágabargit fertejit oažžut resurssaid mat addet sidjiide vejolašvuođa bargat gielain.
Krïevesåvva ahte faagebarkijh tjoeverieh vierhtieh åadtjodh mah dejtie nuepiem vedtieh gïeline barkedh.
Lea dehálaš ahte sámi ásahusain leat rámmaeavttut mat dahket ahte sii sáhttet fuolahit dán ovddasvástádusa dohkálaš vugiin.
Vihkele ahte saemien institusjovni leah mieriekrïevemh mah darjoeh ahte dah maehtieh daam dïedtem dåhkasjamme vuekine sujhtedh.
Sámediggi lea gearggus váldit dán ovddasvástádusa, muhto gáibida maiddai ahte guovddáš eiseválddit váldet ovddasvástádusa dás.
Saemiedigkie klaeries daamdïedtem vaeltedh, mohte aaj kreava ahte jarngen åejvieladtjh dïedtem daelie vaeltieh.
Leat álggahuvvon olu buorit fálaldagat ja doaibmabijut iešguđetge ovddasteddjiid bealis mat dál barget prošeavttaid vuođul.
Jïjnje aelkiehtovveme buerie faalenassh jïh råajvarimmieh ovmessie saadthalmetji bielesne mah daelie prosjeekti mietie berkieh.
Dát leat doaibmabijut mat leat buktán buriid bohtosiid ja maidda ferte sihkkarastit bistevaš ruhtadeami.
Daah råajvarimmieh mah buerie illedahkh buakteme jïh mejtie tjoevere vihties beetnehdåarjoem gorredidh.
Mii namuhit dás muhtun ovdamearkkaid.
Mijjieh daelie muvhtide vuesiehtimmide moenijibie.
Rávisolbmuidoahpahusprográmma Sámi allaskuvllas lea addán olu rávisolbmuide vejolašvuođa oahppat giela.
Geervealmetjiööhpehtimmieprogramme Saemien jïlleskuvlesne jïjnje geervealmetjidie nuepiem lïeredh gïelem vadteme.
Dát prošeakta ferte jotkojuvvot fásta ruhtademiin nu ahte ain eanebut ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Daate prosjeekte tjoevere vihties beetnehdåarjojne dan #jåerhkedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><inf> ahte annje jeenjebh nuepiem lïeredh saemiengïelem åadtjoeh.
Lullisámi giellabeassi lea prošeakta maid Nordlándda fylkkamánni ja Sámeskuvlastivra Ruoŧas leat álggahan.
Åarjelsaemien gïelebiesie prosjeekte maam Nordlaanten fylhkemaenniem jïh Saemienskuvleståvroe Sveerjesne aelkiehtamme.
Giellabeasit ja giellalávggut leat leamaš beaktilis doaibmabijut giellaoahpahusa nannemis.
Gïelebiesieh jïh *giellalávggut orreme eadtjohke råajvarimmieh gïeleööhpehtimmien nænnoestimmesne.
Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra namuhuvvo maid dehálašvuohta oažžut fásta ruhtadeami giellalávgguide.
Saemiedigkiebïevnesisnie ööhpehtimmien jïh learoen bïjre moenesåvva maam vihkelesvoete vihties beetnehdåarjoem åadtjodh *giellalávgguide.
Vásáhusat lullisámi guovllus čájehit ahte mánát ja nuorat ohppet sámegiela mihá jođáneappot go oassálastet dákkár giellabesiin.
Vaesehtsh åarjelsaemien dajvesne vuesiehtieh ahte maanah jïh noerh saemiengïelem sagki lierieh verkebe goh dagkeres gïelebiesine mealtan.
Leat olu vejolašvuođat, erenoamážit rádjeguovlluin, ávkkástallat oahpaheaddjiresurssaiguin Ruoŧas ja Suomas, ja oktiiheivehit giellabeassečoagganemiid.
Leah jïjnje nuepieh, joekoenlaakan raejiedajvine, lohkehtæjjanvierhtiejgujmie Sveerjesne jïh Soemesne nåhtadibie, jïh gïelebiesietjåanghkenimmieh iktedidh.
Dát berre leat fásta fálaldat ja gáibida ekonomalaš resurssaid.
Daate byöroe årrodh vihties faalenasse jïh ekonomeles vierhtieh kreava.
Ulbmil:
Ulmie:
Sámegielas leat buorit ekonomalaš rámmaeavttut
Saemiengïelesne leah buerie ekonomeles mieriekrïevemh
Oasseulbmilat:
Boelhkeulmieh:
Lassi rámmajuolludeamit stáhtas sámegiela ovddideapmái
Lissie mieriesertiestimmieh staateste saemiengïelenevtiedæmman
Rámmajuolludeamit sámegielat bálvalusaide njuolga stáhtas suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda
Mieriesertiestimmieh saemiengïeleh dïenesjidie rïekte staateste tjïeltide jïh fylhketjïeltide
Strategiijat:
Strategijh:
Ásahit sámi almmolaš lávdegotti mii čielggada lágaid, válddi, rámmaeavttuid ja ovddasvástádusjuogu sámegiela dáfus
Saemien byjjes moenehtsem tseegkedh mij laaki tjïelkede, vaeltien, mieriekrïevemh jïh dïedtejoekedimmiem saemiengïelen dïehre
Bearráigeahččat ahte suohkaniid ja fylkasuohkaniid golut guovttegielat bálvalusaide kártejuvvojit
Vuartasjibie ahte tjïelti jïh fylhketjïelti maaksoeh gööktengïeleh dïenesjidie goerehtallesuvvieh
Láhčit dili dasa ahte lihkostuvvan gielladoaibmabijut bohtet fásta doibmii
Tsiehkiem laetjedh dïsse ahte lahkaskamme gïeleråajvarimmieh vihties darjoemasse båetieh
Olmmošlaš návccat
Garkeles faamoeh
Váilevaš giellagelbbolašvuohta lea stuora hástalus buot servodatsurggiin.
Fååtesæjja gïelemaahtaldahke stoere haesteme gaajhkene siebredhsuerkesne.
Erenoamážit oahpahussuorggis, dearvvašvuođasuorggis, riektesuorggis ja girkus lea dát leamaš okta dain stuorámus hástalusain sámegiela ovddidanbarggus.
Joekoenlaakan ööhpehtimmiensuerkesne, verviesvoetensuerkesne, reaktoesuerkesne jïh gærhkosne daate orreme akte dejstie stoeremes haestiemijstie saemiengïelen evtiedimmiebarkosne.
Máŋga suohkana hálddašanguovllus leat rahčan deavdit iežaset geatnegasvuođaid sámelága giellanjuolggadusaid hárrái danne go váilot olmmošlaš návccat.
Gellie tjïelth reeremedajvesne dååmkeme jïjtjsh #stillese<n><pl><nom> saemienlaaken gïelenjoelkedassi gaavhtan dannasinie dievhtedh goh garkeles faamoeh fååtesieh.
Go sámelága giellanjuolggadusat ođasmahttojuvvojit, maid Sámediggi evttoha gustogoahtit miehtá riikka, de boahtá dovdot bures ahte váilot sámegielat fágaolbmot.
Gosse saemienlaaken gïelenjoelkedassh orrestuvvieh, maam Saemiedigkie uvtede abpe davvoegåetedh rïjhkem, dellie båata hijven domtedh ahte saemiengïeleh faagealmetjh fååtesieh.
Ollislaš vuoruheapmi rekrutteret sámegielat bargiid ja fállat sámegiel oahpahusa studeanttaide ja fágabargiide šaddá áibbas dárbbašlaš jus galgá nákcet gokčat boahttevaš dárbbuid servodagas.
Ellies prijoriteradimmie saemiengïeleh barkijh dåårrehtibie jïh saemiengïeleh ööhpehtimmiem studeentide faalijibie jïh faagebarkijidie sjædta aejvie daerpies jis edtja gaptjedh buektiehtidh båetije daerpiesvoeth siebriedahkesne.
Okta sivva das go sámegiella ii geavahuvvo hálddašeamis, lea ahte sámegielat bargiin váilu sámi fágaterminologiija ja hárjáneapmi geavahit sámegiela iežaset barggus.
Akte sjïeke desnie gosse ij saemiengïele reeremisnie utnieh, lea ahte saemiengïeleh barkijinie saemien faageterminologije fååtese jïh vaananimmie saemiengïelem jïjtjsh barkosne utnedh.
Dát mearkkaša ahte oahpahusásahusat fertejit maid guoddit ovddasvástádusa das mii guoská sámegielat studeanttaid oahpaheapmái.
Daate nimhtieahte ööhpehtimmieninstitusjovnh tjoeverieh aaj dïedtem desnie guedtedh mij saemiengïeleh studeenti ööhpehtimmiem dæjpa.
Studeanttat fertejit oažžut vejolašvuođa oahppat sámegiel fágaterminologiija nu ahte sáhttet geavahišgoahtit sámegiela iežaset barggus maŋŋel go gerget oahpuin.
Studeenth tjoeverieh nuepiem lïeredh saemiengïeleh faageterminologijem dan åadtjodh ahte maehtieh saemiengïelem jïjtjsh barkosne utniegåetedh mænngan goh learojne galhkah.
Dárbu sámegielat gelbbolašvuhtii lea stuoris ii dušše almmolaš ja suohkanlaš bálvalusaid dáfus, muhto maiddái sosiála ja kultuvrralaš fálaldagaid dáfus mat leat servodagas.
Daerpies saemiengïeleh maahtaldahkese stoere ij ajve byjjes jïh tjïelten dïenesji dïehre, mohte aaj sosijaale jïh kulturelle faalenassi dïehre mah siebriedahkesne.
Media, girjjálašvuohta ja gulahallan leat suorggit gos gáibiduvvo sámegiel gelbbolašvuohta jus galgá sáhttit ovdánahttit sámegielat fálaldagaid.
Meedije, litteratuvre jïh gaskesadteme suerkieh gusnie saemiengïeleh maahtaldahke krïevesåvva jis edtja maehtedh saemiengïeleh faalenassh evtiedidh.
Lea erenoamáš dehálaš mánáid giellaovdáneapmái ahte gávdnojit sámegielat fálaldagat media, girjjálašvuođa ja kultuvrra dáfus.
Lea sjïere vihkeles maanaj gïeleevtiedæmman ahte saemiengïeleh faalenassh leah meedijen, litteratuvren jïh kultuvren dïehre.
Lea dárbbašlaš ahte sámegielagat rekrutterejuvvojit iešguđetlágan virggiide, vai giellagelbbolašvuohta sihkkarastojuvvo daidda iešguđetge servodatsurggiide.
Daerpies ahte saemiestæjjah ovmessie barkojde dåårrehtovvieh, vuj gïelemaahtaldahke dejtie gorredåvva ovmessie siebredhsuerkide.
Butenschøn-lávdegotti čielggadeapmi deattuha maid dehálašvuođa ovddidit sámegiela dutkangiellan, ja cealká ahte dutkanásahusat fertejit dovdat ovddasvástádusa ráhkadit sámegiel kursafálaldagaid buot dásiide.
Butenschøn-moenehtsen salkehtimmie tjïelkeste maam vihkelesvoeten saemiengïelem dotkemegïeline evtiedibie, jïh jeahta ahte dotkemeinstitusjovnh tjoeverieh dïedtem darjodh saemiengïeleh kursefaalenassh gaajhkide daltesidie dabtedh.
Sámediggi doarju maid lávdegotti oainnu ahte sámegielat dutkan ferte leat vuođus go galgá ovddidit sámegielat fágagiela, ja ahte fágagiella lea mielde sámegiela huksemis dievaslaš, ja nu maiddái servodatguoddi, giellan.
Saemiedigkie aaj moenehtsen vuajnoem dåårje ahte saemiengïeleh dotkeme tjoevere årrodh våaroemisnie goh edtja saemiengïeleh faagegïelem evtiedidh, jïh ahte faagegïele mealtan saemiengïelen tseegkemisnie ellies, jïh dan aaj siebriedahkenguedtije, gïeline.
Mihttu:
Vuepsie:
Sámegiel gelbbolašvuohta buot servodatsurggiin
Saemiengïeleh maahtaldahke gaajhkene siebredhsuerkesne
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat buoridit sámegielat bargiid rekrutterema
Barkedh saemiengïeleh barkiji dåårrehtimmiem bueriedidh
Bargat ovddidit sámegiela fágagiellan
Barkedh saemiengïelem faagegïeline evtiedidh
Bargat buoridit oahpahusa sámegielas ja sámegillii dutkama ja alit oahpahusa dáfus
Barkedh ööhpehtimmiem saemiengïelesne jïh saemiengïelese bueriedidh dotkemen jïh jollebe ööhpehtimmien dïehre
Giellafágalaš ovdáneapmi
Gïelefaageles evtiedimmie
Ovddidit tearpmaid ja giellateknologalaš reaidduid leat dehálaš rámmaeavttut sámegillii.
Teermh evtiedidh jïh gïeleteknologeles dïrregh vihkeles mieriekrïevemh saemiengïelese.
Giellafágalaš ovdáneapmi ferte čuovvut servodatovdáneami, ja lea dárbu ráhkadit dađistaga ođđa tearpmaid.
Gïelefaageles evtiedimmie tjoevere siebriedahkenevtiedimmiem dåeriedidh, jïh lea daerpies daamtaj orre teermh darjodh.
Tearbmaráhkadeami buoremus vuođđu lea go ođđa sániid ráhkadeapmi vuolgá iešguđetge fágasurggiid dárbbuin ja sávaldagain, ovdamearkka dihte go mekanihkkafágalaš ja giellafágalaš máhttu časkojuvvo oktii tearbmaráhkadanbarggus.
Terminologijeevtiedimmien bööremes våarome lea gosse orre baakojde darjodh vualka ovmessie faagegievliej daerpiesvoetine jïh sjaavnjojste, vuesiehtimmiendïehre gosse *mekanihkkafágalaš jïh gïelefaageles maahtoe ikth terminologijeevtiedimmiebarkosne laakasåvva.
Lea áibbas dárbbašlaš ráhkadit tearpmaid buot servodatsurggiin jus giela galgá sáhttit geavahit dain iešguđetge fágasurggiin.
Lea aejvie daerpies teermh gaajhkene siebredhsuerkesne darjodh jis gïelem edtja maehtedh dejnie utnedh ovmessie faagegievline.
Váilevaš tearpmat mielddisbuktet stuora hástalusaid odne.
Fååtesæjja teermh stoere haestemh daenbiejjien mealtan buektieh.
Dát lea erenoamáš duođalaš lulli- ja julevsámegielas.
Daate lea sjïere itjmies åarjel- jïh julevsaemiengïelesne.
Lea dehálaš čohkket árbevirolaš sániid ja dadjanvugiid ja báikenamaid danne go dát sisttisdollet árbevirolaš máhtu mas ferte váldit vára.
Vihkele aerpiesïejhme baakoeh jïh jiehtemevuekieh tjöönghkedh jïh sijjienommh dannasinie goh daah aerpiesïejhme maahtoem utnieh mestie tjoevere vaahram vaeltedh.
Giellateknologalaš čovdosat leat ávkkálaččat ja buorit veahkkeneavvut sihke giela geavaheapmái ja oahppamii.
Gïeleteknologeles tjoevtenjh aevhkies jïh buerie viehkievierhtieh dovne gïelen pråvhkose jïh lïeremasse.
Buorit giellateknologalaš reaiddut leat dehálaččat sámegiela nannemis ja ovddideamis.
Buerieh gïeleteknologeles dïrregh vihkele saemiengïelen nænnoestimmesne jïh evtiedimmesne.
Mánát ja nuorat geavahit ođđa teknologiija hui aktiivvalaččat ja lea stuora viidodat sihke digitála reaidduid ja prográmmagálvvu dáfus.
Maanah jïh noerh orre teknologijem utnieh dan eadtjohkelaakan jïh lea stoere goelpeneståaroe dovne digitaale dïrregi jïh programmeneeken dïehre.
Dát váikkuha mánáid giellageavaheami, danne lea dehálaš ahte dát maid gávdnojit sámegillii.
Daate maanaj gïeleåtnoen dijpie, dannasinie vihkele ahte daate aaj saemiengïelese leah.
Dát guoská sihke prográmmaide, spealuide ja sullasaččaide, ja mátketelefovnnaide, dihtoriidda, muhto maiddái buriid digitála deaivvadanbáikkiide gos gulahallan sáhttá leat sámegillii.
Daate dæjpa dovne programmide, spïelide jïh #plearoeh<adj><pl><acc>, jïh fealadimmientelefovnh, #daatamasjijne<n><pl><acc>, mohte aaj buerie digitaale gaavnedimmiesijjide gusnie gaskesadteme maahta årrodh saemiengïelese.
Buorit sosiála neahttabáikkit gos gulahallan sáhttá leat sámegillii, sáhttet leat dehálaš giellaarenat erenoamážit mánáide ja nuoraide geat orrot dakkár báikkiin gos muđui leat unnán arenat gos sáhttá sámástit.
Buerieh sosijaale nehtesijjieh gusnie gaskesadteme maahta årrodh saemiengïelese, maehtieh årrodh vihkeles gïelesijjieh joekoenlaakan maanide jïh noeride gïeh dagkeres sijjine årroeh gusnie voen leah vaenie sijjieh gusnie maahta saemiestidh.
Sámi bustávat iešguđetge diehtobásain bohciidahttet hástalusaid earret eará sámi báikenamaid registreremiin.
Saemien bokstaavh ovmessie daatabaasine haestemh gaskem jeatjah saemien sijjienommi registreereminie bïhtsegehtieh.
Lea dárbu ovddidit teknologiija sihke diehtobásaid, GPS, applikašuvnnaid ja eará dakkáriid oktavuođas vai šaddá álkit geavahit sámegiel bustávaid doppe.
Lea daerpies teknologijem evtiedidh dovne daatabaash, GPS, applikasjovni jïh jeatjeben #dagkeres<prn><dem><pl><com><attr> gaskesisnie vuj aelhkieslaakan sjædta saemiengïeleh bokstaavh debpene utnedh.
Ollislaš giellapolitihkka mielddisbuktá maiddái buori rádjerasttildeaddji ovttasbarggu.
Ellies gïelepolitihke aaj bueriem raejierestiedæjja ektiebarkoem mealtan buakta.
Oktasaš tearbmaráhkadeapmi ja normeren lea dehálaš go galgá sihkkarastit oktasaš vuođu sámegillii.
Ektie terminologijeevtiedimmie jïh normeeradimmie vihkele goh edtja ektie våaromem gorredidh saemiengïelese.
Livččii hui vahát jus sámegielat rievddaše iešguđetge guvlui, dat sáhttá dagahit gulahallanváttisvuođaid riikkarájiid rastá.
Lea dan goerpe jis saemiestæjja jorkestuvvieh ovmessie dajvese, dïhte maahta gaskesadtemedåeriesmoerh darjodh rïjhkenraejiej rastah.
Sámediggi lea olu jagiid addán doarjagiid tearbmaprošeavttaide ja árbevirolaš sániid ja báikenamaid čohkkemii.
Mii leat maiddái siskkáldasat bargan sámi tearbmaovddidemiin, ja mis lea olu jagiid leamaš sierra joavku mii bargá báikenamaiguin ja tearpmaiguin.
Mijjieh aaj #sisnjelds<adj><sg><nom> saemien teermeevtiedimmine barkeme, jïh mijjen jïjnje jaepiej orreme sjïere dåehkie mij sijjienommigujmie jïh teermigujmie barka.
Dát lea mielddisbuktán ahte mii leat ožžon oalle viiddis sámegiel terminologiija.
Daate mealtan buakteme ahte mijjieh åådtjeme naa vijries saemiengïeleh terminologijem.
Ovdal go dát sáhttet geavahuvvot ovdamearkka dihte oahppogirjjiin, de dat fertejit sihkkarastojuvvot kvalitehta dáfus.
Sámediggi vuoruha Davviriikkalaš ovttasbarggu vai tearpmaid sáhttá geavahit riikkarájiid rastá.
Saemiedigkie noerhtelaanti ektiebarkoem vuj teermh Prijoriterede maahta utnedh rïjhkenraejiej rastah.
Mihttu lea ahte tearbmaráhkadeapmi, kvalitehtasihkkarastin ja normeren ferte dahkkojuvvon Davviriikkalaš ovttasbarggus mas lea sihke fága- ja giellagelbbolašvuohta.
Vuepsie lea ahte terminologijeevtiedimmie, kvaliteetegorredimmie jïh normeeradimmie dorjesovveme noerhtelaanti ektiebarkosne tjoevere mesnie lea dovne faage- jïh gïelemaahtaldahke.
Mihtut:
Vuepsieh:
Buorit giellateknologalaš čovdosat sámegiela dáfus
Buerieh gïeleteknologeles tjoevtenjh saemiengïelen dïehre
Sámegiel terminologiija buot servodatsurggiin
Saemiengïeleh terminologijen gaajhkene siebredhsuerkesne
Sámi báikenamat registrerejuvvojit ja čalmmustahttojuvvojit
Saemien sijjienommh registreeresuvvieh jïh vååjnesasse bïejesuvvieh
Árbevirolaš sánit ja dadjanvuogit leat dokumenterejuvvon ja almmuhuvvon
Aerpiesïejhme baakoeh jïh jiehtemevuekieh vihtiestovveme jïh bæjjoehtovveme
Oassemihtut:
Boelhkevuepsieh:
Teknologalaš čovdosat mat leat heivehuvvon sámegiel bustávaide
Teknologeles tjoevtenjh mah saemiengïeleh bokstaavide sjïehtelovveme
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat dan ala ahte gávdno buorre sámegiel tearbma- ja sátnediehtobása, giellafágalaš ja giellateknologalaš birrasiid ovttasbarggu bokte
Dejnie barkedh ahte lea buerie saemiengïeleh teerme- jïh baakoedaatabaase, gïelefaageles jïh gïeleteknologeles byjresi ektiebarkoen baaktoe
Bargat dan ala ahte ođđa teknologiija ja digitála reaiddut leat heivehuvvon ja ráhkaduvvon maiddái sámegillii
Dejnie barkedh ahte orre teknologijen jïh digitaale dïrregh aaj saemiengïelese sjïehtelovveme jïh dorjesovveme
Nannet sámegiel tearbmaráhkadanbarggu
Saemiengïeleh terminologijeevtiedimmiebarkoem nænnoestidh
Garraseappot bargat čohkket árbevirolaš máhtu ja sámi báikenamaid
Garrebelaakan tjöönghkedh barkedh aerpiesïejhme maahtoem jïh saemien sijjienommh
Áŋgiruššansuorgi 3: Giellageavaheaddjit
Barkoesuerkie 3: Gïeleutnijh
Okta Sámedikki mihtuin lea lasihit sámegiel geavaheddjiid logu.
Akte Saemiedigkien vuepsijste lea saemiengïeleh utneji låhkoem lissiehtidh.
Olu geavaheaddjit ii leat iešalddis mihkkege sihkarvuođaid das ahte giella ovdána ja ceavzá, muhto geavaheddjiid ahkečoahkkádus gal lea dehálaš.
Jïjnje ij utnejh oktegh mijkh vihtiesvoeti desnie leah ahte gïele åvtene jïh bearkede, mohte utneji *ahkečoahkkádus gujht lea vihkele.
Jus leat valjit vuoras giellageavaheaddjit, de dat ii dárbbaš mearkkašit ahte sámegiel geavaheddjiid lohku lassána.
Jis leah *valjit båeries gïeleutnijh, dellie dïhte ij daarpesjh nimhtieahte saemiengïeleh utneji låhkoe læssene.
Barggus lasihit giellageavaheddjiid logu leat golbma ášši dehálaččat, sirdin buolvvaid gaskka, sámegielat mánáidgárddit ja buorre giellaoahpahus.
Barkosne lissiehtidh gïeleutniji låhkoem årrodh golme aamhtesh vihkeleslaakan, johtelohken boelvi gaskemsh, saemiengïeleh maanagïerth jïh buerie gïeleööhpehtimmie.
Giellasirdin ruovttus
Gïelesertiestimmie gåeteste
Sámedikki ulbmil lea lasihit giellageavaheddjiid logu nannen ja ovddidan dihte giela.
Saemiedigkien ulmie lea gïeleutniji låhkoen lissiehtidh nænnoestimmien jïh evtiedimmien dïehre gïelem.
Giellageavaheaddjit dat hábmejit servodaga dárbbuid.
Gïeleutnijh dah siebriedahken daerpiesvoeth hammoedieh.
Dát boahtá leat dehálaš maiddái boahtteáiggis.
Daate båata årrodh vihkele aaj båetijen aejkien.
Hástalus lea oažžut ovttaskas olbmo válljet sámegiela.
Haesteme lea åadtjodh oktegs almetjem saemiengïelem veeljedh.
Ii Sámediggi ii ge eará almmolaš ásahus sáhte stivret ovttaskas olbmo priváhta giellageavaheami.
Ij ij Saemiedigkie gænnah jeatjahbyjjesinstitusjovne maehtieh oktegs almetjem stuvredh privaate gïeleåtnoem.
Nu galgá ge dieđusge leat.
Dan edtja aaj hævvi årrodh.
Vaikko almmolašvuohta ii sáhte stivret ovttaskas olbmo válljejumiid, de lea dehálaš láhčit diliid nu ahte priváhta giellaválljemat leat dakkár válljemat main leat duohta molssaeavttut.
Jalhts ij maehtieh byögkelesvoete oktegs almetjen veeljemh stuvredh, dellie vihkele tsiehkieh dan laetjedh ahte privaate gïeleveeljemh dagkeres veeljemh mejnie leah saetnies alternatijvh.
Ferte gávdnot dakkár vuogádat gos sámegiela sirdin mánáide vuosttašgiellan lea oadjebas válljejupmi.
Tjoevere dagkeres systeeme gusnie saemiengïelen johtelohken maanide voestesgïeline jearsoes veeljeme lea.
Sámegiella ferte leat dakkár giella maid servodat atná árvvus, sámegiel máhttu ferte adnojuvvot dehálaš gelbbolašvuohtan servodagas.
Saemiengïele tjoevere årrodh dagkeres gïele maam siebriedahke dan feejjen, saemiengïeleh maahtoe tjoevere åtnasovvedh vihkeles maahtaldahkine siebriedahkesne.
Dát lea danne go dat giella maid vállje priváhta beaivválašgiellan ruovttus šaddá giela boahtteáiggi deháleamos fáktor.
Daate dannasinie goh dïhte gïele maam privaate fïerhtenbeajjetje gïeline gåetesne veeljie sjædta gïelen båetijen aejkien vihkielommes faktore.
Giela eahpeformálalaš sirdin buolvvaid gaskkas lea deháleamos dáhkádus ealli sámegillii.
Gïelen ovbyjjes johtelohken boelvi gaskesne lea vihkielommes *dáhkádus dyjrem saemiengïelese.
Seamma ládje go lea ovttaskas olbmo duohken válljet beaivválašgiela ruovttus, de lea ovttaskas olbmo ovddasvástádus geavahit sámegiela iešguđetge oktavuođain.
Seammalaakan goh lea oktegs almetjen duekesne fïerhtenbeajjetje gïelem gåetesne veeljedh, dellie lea oktegs almetjen dïedte saemiengïelem utnedh ovmessie gaskesinie.
Lea juohke ovtta ovddasvástádus seailluhit, ovddidit ja sirdit giela boahtte bulvii.
Fïereguhtendïedte lea vaarjelidh, gïelem båetijen boelvese evtiedidh jïh sertiestidh.
Lea dehálaš ahte buohkat váldet ovddasvástádusa ja geavahit sámegiela buot oktavuođain.
Vihkele ahte gaajhkesh dïedtem vaeltieh jïh saemiengïelem gaajhkene lehkesne utnieh.
Lea maid dárbbašlaš ahte sii geat máhttet giela bures, mannet ovdagovvan ja leat dihtomielalaččat sámegiela geavaheami dáfus buot oktavuođain.
Lea aaj daerpies ahte dah gïeh gïelem hijven maehtieh, minnieh åvteguvvine jïh fahkoes saemiengïelen pråvhkoen dïehre gaajhkene lehkesne.
Leat dákkár ovdagovat geat movttiidahttet ja hásttuhit geavahit giela, ja seammás buoridit oktasaš dihtomielalašvuođa giellageavaheami birra.
Mihttu:
Vuepsie:
Sámegiella sirdojuvvo buolvvas bulvii ruovttuin
Saemiengïele boelveste boelvese gåetijste sertieståvva
Strategiijat:
Strategijh:
Movttiidahttit váhnemiid válljet sámegiela ruovttugiellan.
Eadtjaldehtede eejtegh saemiengïelem gåetiegïeline veeljedh.
Bargat dan ala ahte sámegiela válljen ruovttugiellan vásihuvvo ávkkálaš ja árvvolaš válljejupmin.
Dejnie barkedh ahte saemiengïelem veeljedh jïjtjen gåetiegïelem dååjrehtallesåvva aevhkies jïh dovrehke veeljeminie.
Giellasirdin olggobealde ruovttu
Gïelesertiestimmien bæjngolen gåetien
Sámegielat mánáidgárddit ja buorre giellaoahpahus skuvllas leat dehálaš gaskaoamit go galgá doarjut sámegielat mánáid giellaovdáneami.
Saemiengïeleh maanagïerth jïh buerie gïeleööhpehtimmie skuvlen leah vihkeles tsavtshvierhtieh goh edtja saemiengïeleh maanaj gïeleevtiedimmiem dåarjodh.
Sámegiella mánáidgárddiin ja skuvllain gieđahallojuvvo guovtti eará sámediggedieđáhusas, ja danne eat áiggo dás čiekŋudit dáid servodatásahusaid rollii.
Saemiengïele maanagïertine jïh skuvline gïetedallesåvva gööktene jeatjah saemiedigkiebïevnesisnie, jïh dannasinie ibie edtjh daelie gïengelåbpoe båetedh daejtie siebriedahkeninstitusjovni råållese.
Sámegiela dáfus mánáidgárddiin ja skuvllain áigut goitge deattuhit dehálašvuođa das ahte dat mánát geain lea sámegiella ruovttugiellan, besset ovdánahttit gielaset viidáset mánáidgárddi ja skuvlla bokte.
Saemiengïelendïehre maanagïertine jïh skuvline edtjijibie læjhkan vihkelesvoetem desnie tjïelkestidh ahte dah maanah giej lea saemiengïele gåetiegïeline, åadtjoeh jïjtjshgïelem evtiedidh vijrebe maanagïerten jïh skuvline.
Mánáidgárddit ja skuvllat fertejit gávnnahit metodaid mat sihkkarastet ahte dát duođai dahkkojuvvo.
Maanagïerth jïh skuvlh tjoeverieh guajhtsadidh *metodaid mah gorredieh daate darhkan dorjesåvva.
Dán sáhttá earret eará dahkat dan bokte ahte dihtomielalaččat válljet mánáidgárdemodeallaid ja oahpahusmodeallaid daidda iešguđetge sámegiel ohppiidjoavkkuide.
Daam maahta gaskem jeatjah dejnie darjodh ahte fahkoeslaakan maanagïertemaallh jïh ööhpehtimmienmaallh dejtie veeljh ovmessie saemiengïeleh learohkedåehkide.
Čujuhuvvo Sámediggedieđáhussii oahpahusa ja oahpu birra gos dát ášši maiddái digaštallojuvvo.
Saemiedigkiebïevnesasse Tjaatseståvva ööhpehtimmien jïh learoenbïjre gusnie daate aamhtese aaj digkiedallesåvva.
Olu sámi bearrašiin odne ii leat sámegiella ruovttugiellan eai ge dat sáhte oahpahit sámegiela beaivválašgiellan mánáidasaset.
Jïjnje saemien fuelhkine daenbiejjien ij leah saemiengïele gåetiegïeline eah aaj dah maehtieh saemiengïelem fïerhtenbeajjetje gïeline jïjtjsh maanide ööhpehtidh.
Stuora oassin sis sávvet goitge ahte sin mánát galget oažžut sámegiel oahpahusa.
Stoere boelhkine dejstie læjhkan vaajtelieh ahte sijjen maanah edtjieh saemiengïeleh ööhpehtimmiem åadtjodh.
Diliin gos váhnemat ieža eai máhte sámegiela, šaddet mánáidgárddit ja skuvllat erenoamáš dehálaš giellagaskkusteaddjit.
Tsiehkine gusnie eejtegh jïjtjh eah saemiengïelem maehtieh, sjidtieh maanagïerth jïh skuvlh sjïere vihkeles gïeleåvtese buektijh.
Mii diehtit vásáhusaid vuođul Aotearoas/Ođđa Selánddas ahte mánáidgárddit leat leamaš dehálaččat dan buoremuddui lihkostuvvan maorigiela ealáskahttimis.
Mijjieh vaesehtsi mietie Aotearoesne/orre Zealaantesne daejriejibie ahte maanagïerth orreme vihkele dan buerietïjjese lahkaskamme maorigïelen jealajimmesne.
Norggas oaidnit maid ahte suohkaniin olggobealde sámegiela hálddašanguovllu leat sámi mánáidgárddit mat rekrutterejit ohppiid váldit oahpu sámegielas ja sámegillii.
Nöörjesne aaj vuejniejibie ahte tjïeltine saemiengïelen reeremedajvem ålkolen saemien maanagïerth mah learohki stillemh learoem saemiengïelesne jïh saemiengïelese dåårrehtieh.
Danne lea dehálaš nannet sámi mánáidgárddiid nu ahte dat sáhttet leat buorit giellaoahppanarenat mánáide.
Dannasinie vihkele saemien maanagïerth dan nænnoestidh ahte dah maehtieh årrodh buerieh gïelelïeremesijjieh maanide.
Jus galgá lasihit sámegielagiid logu, de lea dehálaš ahte maiddái olbmot geat eai leat sápmelaččat sáhttet válljet sámegiel oahpahusa mánáidgárddis ja skuvllas.
Jis edtja saemiestæjjaj låhkoem lissiehtidh, dellie vihkele ahte aaj almetjh gïeh saemieh eah maehtieh saemiengïeleh ööhpehtimmiem maanagïertesne jïh skuvlesne veeljedh.
Dakkár dilis go váhnemat eai huma sámegiela, gáibida giellaoahpahus erenoamáš doarjaga lagasbirrasis, ja lea hui mearrideaddji fáktor ahte gávdnojit arenat gos mánát ožžot giellamovttiidahttima ja doarjaga giellaoahpahusas.
Dagkeres tsiehkesne gosse eah eejtegh saemiengïelem håalh, gïeleööhpehtimmie sjïere dåarjoen voengeste kreava, jïh lea dan nænnoestæjja faktore ahte sijjieh leah gusnie maanah gïeleeadtjaldehtemem jïh dåarjoem gïeleööhpehtimmeste åadtjoeh.
Vásáhusat čájehit ahte sámegiel oahpahus nubbegiellan ii leat doarvái jus galgá joksat guovttegielatvuođa mihtu.
Vaesehtsh vuesiehtieh ahte saemiengïeleh ööhpehtimmie mubpiengïeline ij nuekies leah jis edtja guektiengïelevoeten vuepsiem jaksedh.
Fertejit gávdnot giellaarenat olggobealde mánáidgárddi ja skuvlla sihkkarastin dihte doallevaš giellaoahpahusa.
Tjoeverieh gïelesijjieh maanagïertenjïhskuvlenålkolen gorredimmien dïehre nuekies gïeleööhpehtimmien.
Mihtut:
Vuepsieh:
Nanu oahpahusmodeallat sámegiel oahpahusas vuosttašgiellan
Nænnoes ööhpehtimmiemaallh saemiengïeleh ööhpehtimmeste voestesgïeline
Mánát geain lea sámegiella nubbegiellan leat doaibmi guovttegielagat
Maanah giej lea saemiengïele mubpiengïeline leah funksjovnelle guektiengïeleguedtijh
Eambbosat geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela
*Eambbosat gïeh eah leah saemieh nuepiem lïeredh saemiengïelem åadtjoeh
Strategiijat:
Strategijh:
Ovddidit nanu oahpahusmodeallaid sámegiel oahpahussii vuosttaš- ja nubbegiellan
Nænnoes ööhpehtimmienmaallh saemiengïeleh ööhpehtæmman evtiedidh voestes- jïh mubpiengïeline
Doarjut barggu oažžut eambbo ja ođđa giellaarenaid
#Dåarjodh<vblex><tv><imp><p1><pl> barkoem åadtjodh jeenjebe jïh orre gïelesijjieh
Sámi álgooahpahus rávisolbmuide
Saemien aalkoeööhpehtimmie geervealmetjidie
Dáruiduhttinpolitihka geažil leat olu rávisolbmot geat eai leat oahppan sámegiela.
Daaroedehtemepolitihken dïete leah jïjnje geervealmetjh gïeh eah leah saemiengïelem lïereme.
Sámegiela álgooahpahus rávisolbmuide lea dárbbašlaš ja dehálaš sámegiela ovddideapmái.
Saemiengïelen aalkoeööhpehtimmie geervealmetjidie daerpies jïh vihkeles saemiengïelen evtiedæmman.
Vai rávisolbmot sáhttet váldit oasi sámegiela viidáset ovddideamis, de fertejit ieža máhttit giela.
Vuj geervealmetjh maehtieh boelhkem saemiengïelen vijrebe evtiedimmeste vaeltedh, dellie tjoeverieh jïjtjh gïelem maehtedh.
Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte lea beroštupmi oahppat sámegiela.
Saemien gïelegoerehtimmie jaepien 2012 vuesehte ahte lea ïedtje saemiengïelem lïeredh.
Beroštupmi lea stuorámus sin gaskkas geat lohket ahte sii juogo “ipmirdit dušše” , “máhttet veaháš” dahje “máhttet sámegiela” .
Ïedtje stoeremes daj gaskesne gïeh jiehtieh ahte dah jåakoen “ajve guarkah” , “maehtieh naan” jallh “saemiengïelem maehtieh” .
Sis muitala sullii bealli ahte sii háliidit oahppat eambbo sámegiela.
Dejnie medtie bielie soptseste ahte dah sijhtieh jeenjebe saemiengïelem lïeredh.
Sin gaskkas geat eai máhte veahášge sámegiela, lea beroštupmi veaháš vuollelis, 40 % sis árvvoštallet oahppat sámegiela áiggi vuollái.
Daj gaskesne gïeh eah naan saemiengïelem maehtieh, ïedtje lea naan *vuollelis, 40 proseenth dejnie vierhtiedellieh saemiengïelen tïjjen nualan lïeredh.
Jus mii galgat joksat mihtu oažžut eambbo sámegiel geavaheddjiid ja buoret vejolašvuođa geavahit sámegiela, de fertejit maiddái olbmot geat eai leat sápmelaččat oahppat sámegiela.
Jis mijjieh edtjijibie jaksedh vuepsiem åadtjodh jeenjebe saemiengïeleh utneji jïh buerebe nuepiem saemiengïelem utnedh, dellie tjoeverieh aaj almetjh gïeh saemieh eah saemiengïelem lïeredh.
Rávisolbmuid álgooahpahus ferte heivehuvvot eará ládje go mánáid ja nuoraid oahpahus.
Geervealmetji aalkoeööhpehtimmie tjoevere jeatjahlaakan sjïehtelovvedh gosse maanaj jïh noeri ööhpehtimmie.
Dávjá lea rávisolbmuin bearaš ja bargu.
Daamhtah lea geervealmetjinie fuelhkie jïh barkoe.
Sámi giellaiskkadeapmi 2012 čájeha ahte badjel 30 % lohket ahte oahpahus ruovttubáikkis lea eaktu jus galget nákcet čađahit sámegiel oahpahusa.
Saemien gïelegoerehtimmie jaepien2012 vuesehte ahte aatsolen 30proseenth jiehtieh ahte ööhpehtimmie gåetiensijjeste moenemetsiehkie jis edtjieh tjïrrehtidh buektiehtidh saemiengïeleh ööhpehtimmiem.
Eará dehálaš eavttut mat fertejit leat sajis, lea vejolašvuohta váldit álgooahpahusa ja vuollegis gollodássi.
Jeatjahvihkelesmoenemetsiehkieh mah tjoeverieh årrodh sijjesne, lea nuepie aalkoeööhpehtimmiem vaeltedh jïh *vuollegis maaksoedaltese.
Sámediggi ruhtada viđa jagi sámegiela rávisolbmuidoahpahusprográmma, man Sámi allaskuvla jođiha.
Saemiedigkie vïjhten jaepien laevehte saemiengïelen geervealmetjiööhpehtimmienprogrammem, maam Saemien jïlleskuvle mietede.
Prošeakta čađahuvvo dainnalágiin ahte Sámi allaskuvla ovttasbargá giellaguovddážiiguin fállat sámegiel álgooahpahusa rávisolbmuide.
Prosjeekte tjïrrehtåvva *dainnalágiin ahte Saemien jïlleskuvle gïelejarngigujmie faaledh laavenjostoe saemiengïeleh aalkoeööhpehtimmiem geervealmetjidie.
Sámi allaskuvla lea ráhkadan oahppoplánaid maid kurssat čuvvot, ja lágida logaldalliid.
Saemien jïlleskuvle learoesoejkesjh dorjeme mejtie kursh dåeriedieh, jïh lohkehtallijh öörnie.
Maŋŋel kurssa sáhttet studeanttat váldit eksámena Sámi allaskuvllas.
kursen mænngan maehtieh studeenth eksaamenem Saemien jïlleskuvleste vaeltedh.
Sámi allaskuvla lea maiddái fágalaččat bagadallan giellaguovddáža bargiid.
Saemien jïlleskuvle aaj faageleslaakan bïhkedimmien gïelejarngen barkiji.
Prošeakta lea bohciidahttán mávssolaš vásáhusa, ja sáhttá lohkat ahte dat lea lihkostuvvan.
Prosjeekte vihkeles vaesehtsem bïhtsegahteme, jïh maahta jiehtedh dïhte lahkaskamme.
Romssa universitehtas lea maid sullasaš ovttasbargu muhtun giellaguovddážiiguin.
Romsan universiteeten lea aaj plearoeh ektiebarkoe muvhtigujmie gïelejarngigujmie.
Daid buriid bohtosiid duogáš orro leame dat go álbmot beassá váldit sámegiel kurssa ruovttubáikkis, seammás go sii leat studeanttat geat váldet eksámena allaskuvllas/universitehtas ja ožžot oahppočuoggáid dan ovddas.
Daj buerie illedahki duekien dah vååjnin goh åålmege åådtje saemiengïeleh kursem gåetiensijjeste vaeltedh, seammasïenten goh dah studeenth gïeh eksaamenem jïlleskuvleste/universiteeteste vaeltieh jïh stuvdijetsiehkieh dan åvteste åadtjoeh.
Go dán mállet rávisolbmuidoahpahus lea nu bures lihkostuvvan, de ferte dákkár ovttasbargguide sihkkarastit fásta ruhtadeami.
Gosse daan goerh geervealmetjiööhpehtimmie dan hijven lahkaskamme, dellie tjoevere dagkeres ektiebarkojde vihties beetnehdåarjoem gorredidh.
Sámegiela suddjema ja ovddideami barggus lea dehálaš ahte gávdnojit fásta ja einnostahtti fálaldagat gos rávisolbmot ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela.
Saemiengïelen åelien jïh evtiedimmien barkosne vihkele ahte leah vihties jïh nåajtoehtæjja faalenassh gusnie geervealmetjh nuepiem lïeredh saemiengïelem åadtjoeh.
Oahppolihtut leat dehálaš rávisolbmuidoahpahusarenat.
Studijesiebrieh leah vihkeles geervealmetjiööhpehtimmiesijjieh.
Dat leat juo máŋggaid jagiid bargan giella- ja kulturoahpahusain.
Dah joe gellide jaepiej gïele- jïh kultuvrelïerehtimmine barkeme.
Sámediggi oaidná ahte dáin boahtá ain leat dehálaš rolla sámi giela ja kultuvrra ovddideamis.
Saemiedigkie vuajna ahte daejnie båata annje årrodh vihkeles råållam saemien gïelen jïh kultuvren evtiedimmesne.
Sin rolla lea erenoamáš dehálaš go galgá ráhkadit arenaid gos sámegiella sáhttá geavahuvvot iešguđetge kursaoktavuođain.
Daj råålla lea sjïere vihkele goh edtja sijjieh darjodh gusnie saemiengïele maahta åtnasovvedh ovmessie kursegaskesinie.
Sámediggi oaidná dárbbu nannet maiddái sin doaimma vai sáhttá bisuhit máŋggabealat kursafálaldagaid ja giellaarenaid.
Saemiedigkie daerpiesvoetem vuajna aaj daj darjomem nænnoestidh vuj maahta gelliesåarhts kursefaalenassh jïh gïelesijjieh tjöödtjestehtedh.
Mihtut:
Vuepsieh:
Heivehit sámegiel álgooahpahusa rávisolbmuide doppe gos olbmot orrot
Saemiengïeleh aalkoeööhpehtimmiem geervealmetjidie debpene sjïehtehtidh gusnie almetjh årroeh
Eanebut geat eai leat sápmelaččat ožžot vejolašvuođa oahppat sámegiela
Jeenjebh gïeh saemieh eah nuepiem lïeredh saemiengïelem åadtjoeh
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat dan ala ahte oahppoásahusaid ja giellaguovddážiid ovttasbargui sihkkarastojuvvojit buorit rámmaeavttut.
Dejnie barkedh ahte learoeinstitusjovni jïh gïelejarngi ektiebarkose buerie mieriekrïevemh gorredovvieh.
Bargat dan ala ahte sámi oahppolihtuide sihkkarastojuvvojit buorit rámmaeavttut
Dejnie barkedh ahte saemien studijesiebride buerie mieriekrïevemh gorredovvieh
Giellaguoddit
Gïeleguedtijh
Giellaguddiin lea dehálaš rolla giellageavaheddjiid logu lasiheamis.
Gïeleguedtiejinie lea vihkele råållan gïeleutniji låhkoen lissesne.
Sámi giellaguddiin lea mávssolaš máhttu sámegiela birra, mainna lea dárbu ávkkástallat sámegiela ovdánahttinbarggus.
Saemien gïeleguedtiejinie lea vihkeles maahtoe saemiengïelen bïjre, mejnie lea daerpies saemiengïelem evtiedimmiebarkosne nåhtadidh.
Olu vuorrasat máhttet njálmmálaš sámegiela hui bures, sis lea stuora sátneriggodat ja leat doalahan sámi huksejumi gielas.
Jïjnje båeries almetjh njaalmeldh saemiengïelem maehtieh dan hijven, daj lea stoere baakoelåhkoe jïh utniehtamme saemien *huksejumi gïelesne.
Dat mii dábálaččat earuha giellaguoddi ja dakkára gii lea oahppan giela eambbo formálalaš vugiin skuvllas, lea ahte giellaguoddi gullá ja diehtá makkár sániid ja dadjanvugiid galgá geavahit dihto dilis.
Dïhte mij sïejhmede gïeleguedtijem jïh dagkerem joekehte gie gïelen jeenjebe byjjes vuekine skuvlesne lïereme, lea ahte gïeleguedtije gåvla jïh daajra magkeres baakoeh jïh jiehtemevuekieh edtja såemies tsiehkiem utnedh.
Jus galgá sihkkarastit giela boahtteáiggi, de lea dehálaš ahte nu oallugat go vejolaš ohppet giela sirdima bokte giellaguddiin.
Jis edtja gïelem båetijen aejkien gorredidh, dellie vihkele ahte dan jïjnjesh gohgåarede gïelem lierieh goh jåhta gïeleguedtiejijstie.
Giellaguoddit leat stuora resursa mii berre geavahuvvot mihá eambbo, sihke oahpahusas, dutkamis ja nuoraid ja vuorrasiid ovttastallamis.
Gïeleguedtijh stoere vierhtie mij byöroe sagki åtnasovvedh jeenjebem, dovne ööhpehtimmesne, dotkemisnie jïh noeri jïh båeries almetji #ektiedidh<vblex><der_alla><vblex><der_nomact><n><sg><ine>.
Giellaguddiin árbevirolaš sámi ealáhusain nu go eanandoalus, boazodoalus, meahcásteamis ja guolásteamis lea dehálaš máhttu sámegiela, sámi árbevieruid ja árvvuid birra.
Gïeleguedtiejinie aerpiesïejhme saemien jieliemassine dan goh laanteburresne, båatsosne, *meahcásteamis jïh göölemisnie lea vihkeles maahtoe saemiengïelen, saemien tradisjovni jïh aarvoej bïjre.
Giella lea árbevirolaččat leamaš nanus vuođđoealáhusain, ja dat iešguđetge ealáhusat leat leamaš dehálaš sámegiela ja árbevirolaš máhttosirdima guoddit.
Gïele aerpiesïejhmetji orreme nænnoes våaromejieliemassine, jïh dah ovmessie jieliemassh orreme vihkeles saemiengïelem jïh aerpiesïejhme maahtoejohtelohkem guedtedh.
Dán dáfus ii leat vuođđoealáhusaid giella dehálaš dušše sámi giellaovdáneapmái, muhto lea maiddái dehálaš árbevirolaš sámi árvvuid ja máhtu sirdimis.
Daan dïehre ij leah våaromejieliemassi gïele vihkele ajve saemien gïeleevtiedæmman, mohte lea aaj vihkeles aerpiesïejhme saemien aarvoej jïh soekse johtelohkesne.
Dán oktavuođas lea hui mávssolaš ahte árbevirolaš sámi ealáhusaid rolla giellaoahppanarenan suddjejuvvojit ja ovddiduvvojit, nu ahte giella ja dehálaš árvvut seilot ja sáhttet dolvojuvvot viidáseappot boahtteáigái.
Daennie gaskesisnie lea dan vihkele ahte aerpiesïejhme saemien jieliemassi råållan gïelelïeremesijjine vaarjelovvieh jïh evtiedovvieh, dan ahte gïele jïh vihkeles aarvoeh stååresjieh jïh maehtieh vijriebasse båetijen aajkan saahtasovvedh.
Mihttu:
Vuepsie:
Giellaguoddit geavahuvvojit aktiivvalaččat sirdit giela sihke formálalaš ja eahpeformálalaš arenain.
Gïeleguedtijh eadtjohkelaakan sertiestidh åtnasuvvieh gïelem dovne byjjes jïh ovbyjjes sijjijste.
Strategiijat:
Strategijh:
Giellaguoddit geavahuvvojit aktiivvalaš resursan giellaoahpahusas ja iešguđetge giellaarenain
Gïeleguedtijh eadtjohke vierhtine gïeleööhpehtimmesne åtnasuvvieh jïh ovmessie gïelesijjine
Bargat dan ala ahte skuvllat ja mánáidgárddit ovttasbargagohtet eambbo árbevirolaš ealáhusaiguin giellasirdinarenaid dáfus.
Dejnie barkedh ahte skuvlh jïh maanagïerth jeenjebe aerpiesïejhme jieliemassigujmie laavenjostegåetieh gïelesertiestimmiesijjiej dïehre.
Áŋgiruššansuorgi 4: Sámegiela geavaheapmi
Barkoesuerkie 4: Saemiengïelh pråvhkoe
Duohta vejolašvuođat geavahit sámegiela almmolaš ja priváhta oktavuođain lea erenoamáš dehálaš barggus lasihit sámegiela geavaheami.
Saetnies nuepieh saemiengïelem utnieh byjjes jïh privaate gaskesinie lea sjïere vihkeles barkosne saemiengïelen pråvhkoem lissiehtidh.
Odne eai leat doarvái olu sámegielat fálaldagat servodagas, ja giellageavaheaddjit vásihit ahte sin vejolašvuohta geavahit sámegiela ráddjejuvvo.
Daenbiejjien eah nuekies jïjnje leah saemiengïeleh faalenassh siebriedahkesne, jïh gïeleutnijh dååjrehtellieh ahte sijjen nuepie saemiengïelem utnedh gaertjiedåvva.
Dát lea dakkár dilli masa Sámediggi ii berre duhtat.
Daate dagkerestsiehkie mïsse ij byörh Saemiedigkie nuktedh.
Lea dehálaš giela boahtteáigái ahte sámegiela geavaheapmi lassána dovdomassii buot servodatsurggiin.
Lea vihkeles gïelen båetijen aajkan ahte saemiengïelen pråvhkoe tjarki gaajhkene siebredhsuerkesne læssene.
Dihtomielalaš jurddašeapmi sámegiela geavaheami birra
Fahkoes ussjedimmie saemiengïelen pråvhkoen bïjre
Eanas sámegielat rávisolbmot leat guovtte- dahje máŋggagielagat.
Jeenjemes saemiengïeleh geervealmetjh leah #göökte<num><cmp_splitr> jallh gelliengïeleh.
Dakkár giellabirrasis gos majoritehtagiela geavaheapmi álkit vuoitá, lea dárbu nannet máhtu ja dihtomielalašvuođa giellaválljema birra.
Dagkeres gïelebyjresisnie gusnie jienebelåhkoengïelen pråvhkoe aelhkieslaakan vitnie, daerpies maahtoem jïh voerkesvoetem nænnoestidh gïeleveeljemen bïjre.
Lea mearrideaddji sámegiela boahtteáigái ahte guovttegielat vállje geavahit sámegiela nu olu diliin go vejolaš.
Lea nænnoestæjja saemiengïelen båetijen aajkan ahte guektiengïeleguedtije veeljie saemiengïelem utnedh dan jïjnje tsiehkine goh gåarede.
Vai álkidahtášii giellaválljema, de lea maid hui mávssolaš ahte ovttagielat majoritehtagielagat čájehit ipmárdusa guovttegielaga giellaválljemii.
Vuj gïeleveeljemem aelhkiedahta, dellie lea aaj dan vihkele ahte aktengïeleh jienebelåhkoegïeleguedtijh guektiengïeleguedtijen gïeleveeljemem guarkah.
Jus giellaválljen álo vuolgá das ahte buohkat geat guldalit galget sáhttit ipmirdit, de gal vejolašvuohta geavahit sámegiela unnu sakka.
Jis gïeleveeljeme iktesth destie vualka ahte gaajhkesh gïeh goltelieh edtjieh maehtedh guarkedh, dellie gujht nuepie saemiengïelem utnedh *unnu alme.
Sihkkarastin dihte sámegiela boahtteáiggi, ferte giella válljejuvvot ja geavahuvvot ruovttugiellan ja sirdojuvvot buolvvas bulvii.
Gorredimmien dïehre saemiengïelen båetijen aejkien, tjoevere gïele veeljesovvedh jïh åtnasovvedh gåetiegïeline jïh boelveste boelvese sertiestovvedh.
Lea maid dárbbašlaš ahte giella geavahuvvo máŋgga arenas servodagas.
Lea aaj daerpies ahte gïele gelline sijjesne siebriedahkesne åtnasåvva.
Dát gáibida buori servodatplánema, ja eambbo barggu sihke almmolašvuođas ja priváhta ásahusain ja maiddái ovttaskas giellageavaheaddjis.
Daate buerie siebriedahkensoejkesjimmiem kreava, jïh jeenjebe barkoem dovne byögkelesvoeteste jïh privaate institusjovnijste jïh aaj oktegs gïeleutnijistie.
Lea dárbu buoridit dihtomielalašvuođa das man dehálaš lea geavahit sámegiela máŋgga oktavuođas.
Lea daerpies voerkesvoetem desnie bueriedidh man vihkele lea saemiengïelem gelline gaskesisnie utnedh.
Ovttaskas giellageavaheaddji, politihkkárat, ásahusat ja almmolaš hálddašeapmi fertejit válljet geavahit sámegiela.
Oktegs gïeleutnije, polijtikerh, institusjovnh jïh byjjes reereme tjoeverieh veeljedh saemiengïelem utnedh.
Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda.
Oktegs gïeleutnijen lea stoere dïedte, mohte Saemiedigkie edtja aaj jeenjebe dïedtem nehkiehtidh institusjovnide jïh polijtikeridie.
Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi.
Saemien institusjovnh jïh polijtikerh åvteguvvieh saemien siebriedahkesne jïh daj lea stoere dïedtestilleme.
Sii fertejit buorebut dovdat ja diehtit iežaset ovddasvástádusa ja geavahit giela mihá eambbo ja eambbo oktavuođain, seammás go sis ferte leat eambbo dihtomielalašvuohta gielladikšuma birra.
Dah tjoeverieh buerebelaakan jïjtjsh dïedtem dabtedh jïh daejredh jïh gïelem sagki utnedh jeenjebe jïh jeenjebe gaskesinie, seammasïenten goh daj tjoevere årrodh jeenjebe voerkesvoete gïelegïetedallemen bïjre.
Dát mearkkaša ahte maiddái Sámediggi ferte eambbo deattuhit sámegiela geavaheami iežas beaivválaš doaimmas.
Daate nimhtieahte aaj Saemiedigkie tjoevere jeenjebe saemiengïelen pråvhkoem jïjtjse fïerhtenbeajjetje darjoemisnie tjïelkestidh.
Medias lea erenoamáš dehálaš rolla gielladábiid álggaheamis.
Meedijen lea sjïere vihkeles råålla gïelevuekiej aelkiehtimmesne.
Eambbo dihtomielalašvuohta sámegiela geavaheami birra livččii mielde lokteme giela stáhtusa.
Jeenjebe voerkesvoete saemiengïelen pråvhkoen bïjre mealtan gïelen staatusem lutnjedh.
Sámegiella ferte leat dakkár giella maid sihke ovttaskas olbmot ja ásahusat geavahit aktiivvalaččat.
Saemiengïele tjoevere årrodh dagkeres gïele maam dovne oktegs almetjh jïh institusjovnh eadtjohkelaakan utnieh.
Dát sihke lasiha sámegiela geavaheami ja lokte giela stáhtusa ja árvvu.
Daate dovne saemiengïelen pråvhkoem lissehte jïh gïelen staatusem jïh aarvoem lutnjie.
Dán oktavuođas lea maid dehálaš deattuhit ahte sápmelaččat geat eai leat beassan oahppat sámegiela, fertejit ražastit váldit giela ruovttoluotta.
Daennie gaskesisnie lea maam vihkele tjïelkestidh ahte saemieh gïeh eah leah åådtjeme saemiengïelem lïeredh, tjoeverieh vaeltedh daamkoestidh gïelem bååstede.
Sámediggi háliida eambbo fokusa das man dehálaš lea oahppat giela rávisolmmožin.
Saemiedigkie jeenjebe fokusem desnie sæjhta man vihkele lea gïelem lïeredh geervealmetjinie.
Sámediggi ii sáhte stivret ovttaskas olbmuid priváhta giellageavaheami, muhto Sámediggi bargá dan ala ahte gávdnojit buorit vejolašvuođat giellaoahppamii ja buorit giellaarenat.
Ij maehtieh saemiedigkie oktegs almetji privaate gïeleåtnoem stuvredh, mohte Saemiedigkie dejnie barka ahte buerie nuepieh leah gïelem lïeredh jïh buerie gïelesijjieh.
Mihttu:
Vuepsie:
Sámegiella geavahuvvo aktiivvalaččat buot servodatsurggiin
Saemiengïele eadtjohkelaakan gaajhkene siebredhsuerkesne åtnasåvva
Oassemihttu:
Boelhkevuepsie:
Buorit guottut sámegiela geavaheapmái
Buerieh vuajnoeh saemiengïelen pråvhkose
Strategiijat:
Strategijh:
Ovttasráđiid ásahusaiguin ja organisašuvnnaiguin ovddidit eambbo dihtomielalašvuođa das man dárbbašlaš lea geavahit sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat.
Institusjovnigujmie ektine jïh organisasjovnigujmie jeenjebe voerkesvoetem desnie evtiedibie man daerpies lea saemiengïelem utnedh dovne njaalmeldh jïh tjaaleldh.
Bargat dan ala ahte ásahusat ja organisašuvnnat buoridit iežaset sámi giella- ja kulturmáhtu.
Dejnie barkedh ahte institusjovnh jïh organisasjovnh jïjtjemsh saemien gïele- jïh kultuvremaahtoem bueriedieh.
Sámi giellaguovddážat
Saemien gïelejarngh
Sámi giellaguovddážiin lea hui dehálaš rolla sámegiela ovdánahttimis.
Saemien gïelejarngine lea dan vihkele råållam saemiengïelen evtiedimmesne.
Dat leat erenoamáš dehálaččat lagasbirrasii ja ovddidit olu doaimmaid iežaset guovlluin.
Dah leah sjïere vihkele voengese jïh jïjnje darjomh jïjtjsh dajvine evtiedieh.
Giellaguovddážat leat Sámedikki deháleamos ovttasbargoguimmiid searvvis dain iešguđetge giellaguovlluin.
Gïelejarngh Saemiedigkien vihkielommes laavenjostoeguejmiej siebresne dejnie ovmessie gïeledajvine.
Giellaguovddážiid hástalus lea ahte váilot einnostahtti rámmaeavttut.
Gïelejarngi haesteme lea ahte nåajtoehtæjja mieriekrïevemh fååtesieh.
Giellaguovddážiid evalueren maid Norut Alta čađahii 2012 giđa, duođašta ahte lea dárbu lasi ekonomalaš ja olmmošlaš návccaide.
Gïelejarngi evalueerem maam Noruten Áltá jaepien 2012 gïjren tjïrrehti, jååhkesje ahte lea daerpies lissien ekonomeles jïh garkeles faamojde.
Sámediggi deattuha buoret ovddasvástádusjuogu ja oktiiheiveheami gielladoaibmabijuid dáfus, ja oaidná dan oktavuođas ahte giellaguovddážat leat lunddolaš ovttasbargoguoimmit.
Saemiedigkie tjïelkeste buerebe dïedtejoekedimmien jïh iktedimmiem gïeleråajvarimmiej dïehre, jïh dam gaskesisnie vuajna ahte gïelejarngh iemie laavenjostoeguejmieh.
Sámi giellaguovddážiin lea stuora potensiála viidáset ovddidit sámegiela.
Saemien gïelejarngine stoere potensiaale lea vijrebe saemiengïelem evtiedidh.
Sámediggi lea ovdal čuvgen dárbbu lasihit čáppagirjjálašvuođa, oahpponeavvuid, giellateknologalaš reaidduid buvttadeami, ja oaidná lagas oktavuođa giellaguovddážiid huksemiin.
Saemiedigkie aarebi daerpiesvoetem lissiehtidh heevehtslitteratuvrem goekim, learoevierhtieh, gïeleteknologeles dïrregi darjomem, jïh gietskies gaskesem gïelejarngi tseegkeminie vuajna.
Dát mielddisbuktá dárbbu lagat ovttasbargui giellaguovddážiid ja oahpahusásahusaid gaskka.
Daate daerpiesvoetem lïhkebe ektiebarkose mealtan buakta gïelejarngi jïh ööhpehtimmieninstitusjovni gaskemsh.
Lea maid dárbu lagat ovttasbargui giellaguovddážiid ja árbevirolaš ealáhusaid gaskka vai sáhttá ovddidit ja nannet árbevirolaš máhtu ja tearbmageavaheami.
Lea maam daerpies lïhkebe laavenjosti gïelejarngi jïh aerpiesïejhme jieliemassi gaskemsh vuj maahta aerpiesïejhme maahtoem jïh teermepråvhkoem evtiedidh jïh nænnoestidh.
Sámediggi oaidná giellaguovddážiid lunddolaš ovddasteaddjin barggus ahte ásahit ođđa ja ovddidit viidáseappot daid giellaarenaid mat juo gávdnojit sámegiela dáfus.
Saemiedigkie gïelejarngi iemie saadthalmetjinie barkosne vuajna ahte tseegkedh orre jïh vijriebasse dejtie gïelesijjide evtiedieh mah joe saemiengïelen dïehre leah.
Dat materiála maid giellaguovddážat ráhkadit giellaoahpahusa váste, lea mávssolaš ja berre mihá eambbo almmuhuvvot ja biddjojuvvot maiddái earáide olámuddui.
Dïhte materijaalem aaj gïelejarngh gïeleööhpehtæmman darjoeh, lea vihkele jïh byöroe sagki jeenjebem aaj jeatjabidie bæjjoehtovvedh jïh bïejesovvedh *olámuddui.
Neahttaportála Ovttas.no lea lunddolaš báiki gosa sáhttá čohkket maiddái giellaguovddážiid materiálaid ja almmuhemiid.
Nehtesijjien ovttas.no iemie sijjie gosse maahta aaj gïelejarngi materijaalh jïh bæjjoehtimmieh tjöönghkedh.
Mihttu:
Vuepsie:
Aktiivvalaš ja ceavzilis sámi giellaguovddážat
Eadtjohke jïh gaarsje saemien gïelejarngh
Strategiijat:
Strategijh:
Geahčadit ovttas giellaguovddážiiguin makkár rolla dain lea sámegiela viidáset ovddideamis
Ektesne gïelejarngigujmie gïehtjedidh magkeres råållam dejnie lea saemiengïelen vijrebe evtiedimmesne
Bargat dan ala ahte giellaguovddážiidda sihkkarastojuvvojit fásta, einnostahtti ruhtadanortnegat
Dejnie barkedh ahte gïelejarngide #vihties<adj> gorredovvieh, beetnehdåarjoeöörnegh nåajtoehtidien
Giellaarenat
Gïelesijjieh
Dehálaš eaktu jus sámegiella galgá seailut ja viidáset ovdánit, lea ahte gávdnojit giellaarenat gos gielat duođai geavahuvvojit.
Vihkeles moenemetsiehkie jis saemiengïele edtja stååresjidh jïh vijrebe åvtenidh, lea ahte gïelesijjieh leah gusnie gïelh darhkan åtnasuvvieh.
Sáhttá leat váttis joksat ulbmila ahte sámegiella galgá leat beaivválašgiella jus gielaid ii leat vejolaš geavahit árgabeaivvis, go deaivvada almmolaš hálddašemiin dahje go gulahallá máilmmiin.
Maahta årrodh geerve ulmiem jaksedh ahte saemiengïele galka årrodh fïerhtenbeajjetje gïele jis gïelh ij gåaredh aarkebiejjien utnedh, goh byjjes reereminie gaavnesje jallh goh eatnaminie gaskestalla.
Olu báikkiin ii leat sámegiella lunddolaš oassi árgabeaivvis, ja gávdnojit unnán arenat gos giella geavahuvvo.
Jïjnje sijjine ij leah saemiengïele iemie boelhke aarkebiejjeste, jïh vaenie sijjieh leah gusnie gïele åtnasåvva.
Giellaarenat leat dehálaš reaiddut deaivvadanbáikkiid lágideamis gos sámegiella gullo ja oidno.
Gïelesijjieh vihkeles dïrregh gaavnedimmiesijjiej öörnemisnie gusnie saemiengïele govlesåvva jïh vååjnoe.
Dát lea erenoamáš dehálaš guovlluin gos sámegiella ii leat majoritehtagiella.
Daate sjïere vihkeles dajvine gusnie ij saemiengïele leah jienebelåhkoengïele.
Ferte láhčit diliid duohta sámegiela geavaheapmái servodagas arenaid ja deaivvadanbáikkiid bokte mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide.
Tjoevere tsiehkieh saetnies saemiengïelen pråvhkose siebriedahkesne laetjedh sijjiej jïh gaavnedimmiesijjine maanide, noeride jïh geervealmetjidie.
Giellabeasit leat čájehuvvon beaktilis doaibman giellaoahpahusa nannemis.
Gïelebiesieh eadtjohke jåhteme gïeleööhpehtimmien nænnoestimmesne vuesiehtovveme.
Vásáhusat lullisámi guovllus čájehit ahte mánát ja nuorat ohppet sámegiela jođáneappot go oassálastet dákkár giellabesiin.
Vaesehtsh åarjelsaemien dajvesne vuesiehtieh ahte maanah jïh noerh saemiengïelem verkebe lierieh goh dagkeres gïelebiesine mealtan.
Mánáide ja nuoraide geat ožžot sámegiel oahpahusa skuvllas almmá makkárge erenoamáš gielalaš doarjaga haga lagasbirrasis, lea giellalávgun áibbas mearrideaddji buori giellaovdáneami dáfus.
Maanide jïh noeride gïeh saemiengïeleh ööhpehtimmiem skuvleste åadtjoeh namhtah naan gænnah sjïere gïeleh dåarjoen namhtah voengesne, lea *giellalávgun aejvie nænnoestæjja buerien gïeleevtiedimmien dïehre.
Dákkár fálaldagat leat odne prošeaktavuđot fálaldagat eai ge addojuvvo fásta fálaldahkan.
Dagkeresfaalenassh daenbiejjien prosjeektevåaromen faalenassh eah aaj vedtieh vihties faalenassine.
Lea dárbu árvvoštallat berre go giellalávgun gođđojuvvot oassin dábálaš oahpahusfálaldagas ja váldojuvvot mielde gustovaš rámmaide.
Lea daerpies vierhtiedalledh byöroe #<pcle> *giellalávgun gorresovvedh boelhkine sïejhme ööhpehtimmiefaalenasseste jïh mealtan vaaltasovvedh *gustovaš mieride.
Dát guoskkahuvvo maiddái Sámediggedieđáhusas oahpahusa ja oahpu birra.
Daate aaj Saemiedigkiebïevnesisnie sjåavoehtåvva ööhpehtimmien jïh learoen bïjre.
Mihttu:
Vuepsie:
Máŋggabealat giellaarenat sámegiela dáfus
Gelliesåarhts gïelesijjieh saemiengïelen dïehre
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat dan ala ahte ráhkaduvvojit buorit giellaarenat mat doibmet gielalaš doarjjan lagasbirrasis
Dejnie barkedh ahte buerie gïelesijjieh dorjesuvvieh mah gïeleh dåarjojne voengesne juhtieh
Sámegiela čalmmustahttit almmolašvuođas
Saemiengïelem byögkelesvoetesne vååjnesasse bïejijibie
Sámegiela čalmmustahttin dáhpáhuvvá čálagiela bokte.
Saemiengïelem vååjnesasse bïejedh tjaalaldahkegïeline sjugniehtåvva.
Danne lea dehálaš láhčit diliid eambbo čállingiela geavaheapmái.
Dannasinie vihkele tsiehkieh jeenjebe tjaaleldhgïelen pråvhkose laetjedh.
Vaikko áramus sámi čállagat leat máŋga čuođi jagi boarrásat, de lea sámegiela čálagiela aktiivvalaš geavaheapmi sámegielat álbmoga gaskkas oalle ođđa fenomena mii leavvagođii vuos lohkangiellan maŋŋel oskkolaš teavsttaid almmuheami.
Jalhts aaremes saemien tjaalaldahkh gellie tjuetien jaepieh båeries, dellie lea saemiengïelen tjaalaldahkegïelen eadtjohke pråvhkoe saemiengïeleh åålmegen gaskesne naa orre fenomeene mijjieh *leavvagođii voestegh lohkemegïeline religijööse teekstide mænngan bæjjoehtimmien.
1970-jagiin lassánišgođii sámegielat girjjálašvuohta dovdomassii, muhto easka dalle go sámegiella šattai oahpahusgiellan vuođđoskuvllas, bođii buoret vuođđu aktiivvalaččat geavahit sámegiel čálagiela sihke lohkan- ja čállingiela.
1970-jaepine saemiengïeleh litteratuvre tjarki #læssanidh<vblex><iv><der_inchl><vblex><indic><pret><p3><sg>, mohte easkan dellie goh saemiengïele ööhpehtimmiegïeline maadthskuvlesne sjïdti, buerebe våarome eadtjohkelaakan utnedh båetieji saemiengïeleh tjaalaldahkegïelem dovne lohkeme- jïh tjaaleldhgïelem.
Go bohte sierra sámi oahppoplánat buot skuvlafágaide 1990-logu loahpageahčen, de oaččui sámegiel čálagiela ovdáneapmi ođđa vuoimmi mii attii ohppiide buori vuođu geavahit sámegiela čálalaččat.
Sámegiela čalmmustahttima hástalusaid ferte árvvoštallat oalle oanehis čálagiellahistorjjá ektui skuvlaoktavuođas, ja maiddái stuora erohusaid ektui daid iešguđetge giellajoavkkuid gaskka.
Saemiengïelen vååjnesasse bïejemen haestemh tjoevere vierhtiedalledh naa åenehks tjaalaldahkegïelehistovrijen muhteste skuvlegaskesisnie, jïh aaj stoere joekehtsi muhteste daj ovmessie gïeledåehkiej gaskemsh.
Sámegiela čalmmustahttin lea sihke mihttu ja reaidu.
Saemiengïelem vååjnesasse bïejedh lea dovne vuepsie jïh dïrrege.
Galbbaid, dáiddalaš cealkámušaid, dokumeanttaid, ruovttusiidduid ja tekstema bokte galgá giella boahtit oidnosii.
Sjeltiej, *dáiddalaš jiehtegi, tjaatsegi, nehtebielieh jïh *tekstema gåaskoen edtja gïele vååjnesasse båetedh.
Oinnolaš giella lea vuođđo veahkkeneavvu giellaoahpahusas, seammás go maiddái addá gillii eambbo stáhtusa.
Våajnoes gïele våarome lea viehkievierhtien gïeleööhpehtimmesne, seammasïenten goh aaj gïelese jeenjebe staatusem vadta.
Sámi báikenamaid geavaheapmi ja čalmmustahttin lea dehálaš giella- ja kulturovddideaddji doaibmabidju.
Saemien sijjienommi pråvhkoe jïh vååjnesasse bïejeme lea vihkeles gïele- jïh kultuvreevtiedæjja råajvarimmie.
Lea dehálaš systemáhtalaččat registreret ja čohkket sámi báikenamaid, erenoamážit guovlluin gos sámi báikenammamateriálat leat unnán čohkkejuvvon.
Vihkele *systemáhtalaččat registreeredh jïh saemien sijjienommh tjöönghkedh, joekoenlaakan dajvijste gusnie saemien sijjienommematerijaalh vaenie tjöönghkesovveme.
Dán oktavuođas lea dehálaš hukset bajás sámi nammafágalaš arkiivva gos nammamateriálat leat álkit olámuttos.
Daennie gaskesisnie vihkele bæjjese saemien nommefaageles arkijvem bigkedh gusnie nommematerijaalh aelhkie jaksoemieresne.
Media ja girjjálašvuohta váikkuhit giela, danne lea dehálaš ahte almmuhuvvo sámi girjjálašvuohta mas lea sihke buorre giella ja mii seammás lea heivehuvvon ahkejovkui ja mii movttiidahttá eambbo lohkamii.
Meedije jïh litteratuvre gïelen dijpieh, dannasinie vihkele ahte saemien litteratuvre bæjjoehtåvva mesnie lea dovne buerie gïele jïh mij seammasïenten aalteredåahkan sjïehtelovveme jïh mij jeenjebe lohkemasse eadtjaldahta.
Medias lea dehálaš rolla servodagas, ja nu lea ge das stuora ovddasvástádus sihke čalmmustahttima dáfus, buori giellageavaheami dáfus, ja ahte addojuvvo fálaldat mii lea mielde ovddideame ja nanneme giellageavaheami.
Meedijen lea vihkele råållam siebriedahkesne, jïh dan lea aaj desnie stoere dïedte dovne vååjnesasse bïejemen dïehre, buerien gïeleåtnoen dïehre, jïh ahte vadtasåvva faalenasse mij mealtan gïeleåtnoem evtiedidh jïh nænnoestidh.
Filmmat mánáide ja nuoraide leat dehálaš giellagaskkusteaddjit.
Jielieguvvieh maanide jïh noeride leah vihkeles gïeleåvtese buektijh.
Filmmat main geavahuvvo sámegiella ja filmmat main lea sámegiel teaksta leat ge danne dehálaččat mánáid giellaovdáneapmái.
Jielieguvvieh mejnie saemiengïele jïh jielieguvvieh åtnasåvva mejnie lea saemiengïeleh teekste leah aaj dannasinie vihkielåbpoe maanaj gïeleevtiedæmman.
Sámediggi oaidná dárbbu ovttasbargat Davviriikkalaččat Sámi parlamentáralaš ráđi ja Davviriikkalaš sámeministariid bokte vai sámegiella oažžu stuorát saji tv-kanálain, dvd-filmmain ja interneahttasiidduin mat leat ráhkaduvvon mánáid ja nuoraid váste.
Saemiedigkie daerpiesvoetem vuajna noerhtelaanti daltesisnie Laavenjostedh Saemien parlamentarihkeles raerien jïh Noerhtelaanti saemienministerinie vuj saemiengïele stoerebe sijjiem tv-kanaalijste åådtje, *dvd-jielieguvvine jïh gaskeviermiebieline mah dorjesovveme maanaj jïh noeride.
Mihttu:
Vuepsie:
Sámegiella geavahuvvo ja lea oidnosis buot arenain servodagas.
Saemiengïele åtnasåvva jïh lea jïjtjse vuajnose gaajhkene sijjesne siebriedahkesne.
Strategiijat:
Strategijh:
Bargat eambbo čalmmustahttit sámi giela ja kultuvrra
Barkedh jeenjebe saemien gïelem jïh kultuvrem vååjnesasse bïejedh
Almmuhit eambbo girjjálašvuođa, aviissaid ja áigečállagiid sámegillii
Jeenjebe litteratuvrem bæjjoehtidh, plaerieh jïh boelhkeplaerieh saemiengïelesne
Geavahit eambbo čálalaš sámegiela digitála mediain
Jeenjebe tjaaleldh saemiengïelem digitaale meedijinie utnedh
Ekonomalaš ja hálddahuslaš váikkuhusat
Ekonomeles jïh reerije dïedth
Dát dieđáhus čuvge daid dárbbuid ja hástalusaid mat servodagas leat, ja evttoha čovdosiid mat sáhttet buoridit sámegiela dili.
Daate bïevnese dejtie daerpiesvoetide jïh haestemh goekin mah siebriedahken leah, jïh tjoevtenjh uvtede mah maehtieh saemiengïelen tsiehkiem bueriedidh.
Dáinna dieđáhusain, ja buriin gulahallamiin guovddáš eiseválddiiguin, vuordá Sámediggi ahte ekonomalaš rámmat sámegiela ovddideapmái Norggas lasihuvvo dovdomassii.
Daejnie bïevnesinie, jïh buerie gaskesadteminie jarngen åejvieladtjigujmie, Saemiedigkie vuarta ahte ekonomeles mierieh saemiengïelen evtiedæmman Nöörjesne tjarki lissiehtåvva.
Sámedikkis lea stuora jáhkku dasa ahte guovddáš eiseválddit dustejit daid mihtuid mat leat biddjon, nu ahte Sámediggi ja eará ovddasteaddjit ožžot daid ekonomalaš ja hálddahuslaš rámmaid mat dárbbašuvvojit jus galgá loktet sámegiela stáhtusa ja geavaheami.
Saemiedigkesne lea stoere vuesiehtimmie dïsse ahte jarngen åejvieladtjh dejtie vuepside dåastoeh mah byöjeme, dan ahte Saemiedigkie jïh jeatjah saadthalmetjh åadtjoeh dejtie ekonomeles jïh reerije mierieh mah daarpesjovvieh jis edtja saemiengïelen staatusem jïh pråvhkoem lutnjedh.
Sámediggi ipmirda ahte dát dieđáhus evttoha stuora rievdadusaid.
Saemiedigkie guarkoe ahte daate bïevnese stoere jorkestimmieh uvtede.
Lágat fertejit rievdaduvvot, váldi ja ovddasvástádus ferte čielggaduvvot.
Laakh tjoeverieh jarkestovvedh, stilleme jïh dïedte tjoevere tjïelkedovvedh.
Seammás fertejit ekonomalaš resurssat lasihuvvot, nu go juo lea namuhuvvon.
Seammasïenten tjoeverieh ekonomeles vierhtieh lissiehtovvedh, dan goh joe moenesovveme.
Dat rievdadusat maid Sámediggi dás evttoha, mielddisbuktet ahte máŋga lága mat addet giellavuoigatvuođaid sámegielagiidda fertejit rievdaduvvot.
Dah jorkestimmieh aaj Saemiedigkie daelie uvtede, mealtan buektieh ahte gellie laakh mah gïelereaktah vedtieh saemiestæjjide tjoeverieh jarkestovvedh.
Dát mearkkaša maiddái ahte sihke Sámedikki ja eará ovddasteddjiid váldi rievdaduvvo.
Daate aaj lea ahte dovne Saemiedigkien jïh jeatjah saadthalmetji stilleme jarkeståvva.
Dát lea stuora bargu mii gáibida dárkilis guorahallama.
Daate stoere barkoe mij eensi salkehtimmiem kreava.
Danne lea Sámediggi evttohan ahte nammaduvvo sámi almmolaš lávdegoddi (SaOU/SáAL) mas leat Ráđđehusa ja Sámedikki ovddasteaddjit.
Dannasinie Saemiedigkie uvtedamme ahte saemien byjjes moenehtse nommehtåvva (*SAOU/*SÁAL) mesnie leah Reerenassen jïh Saemiedigkien saadthalmetjh.
Dán lávdegottis ferte leat mandáhtta čielggadit ja evttohit rievdadusaid sámegillii guoski lágain ja válddis.
Daennie moenehtsen tjoevere mandaate tjïelkedidh jïh jorkestimmieh saemiengïelese dïjpije laakine uvtedidh jïh vaeltesth.
Viidáseappot ferte lávdegoddi guorahallat rámmaeavttuid, ovddasvástádusdili ja sámegiel doaibmabijuid oktiiheiveheami ja evttohit rievdadusaid.
Vijriebasse tjoevere moenehtse mieriekrïevemh goerehtalledh, dïedtentsiehkiem jïh saemiengïeleh råajvarimmiej iktedimmiem jïh jorkestimmieh uvtedidh.
Dát eaktuda ahte Sámediggi hábme lávdegotti mandáhta.
Daate tsïhkestahta ahte Saemiedigkie moenehtsen mandaatem hammode.
Dieđáhus čuovvoluvvo Sámedikki jahkásaš bušeahtaid bokte gos ovttaskas mihtuid doaibmabijut vuoruhuvvojit.
Bïevnese dåeriedåvva Saemiedigkien fïerhtenjaapetje beetnehsoejkesji baaktoe gusnie oktegs vuepsiej råajvarimmieh prijoriteradovvieh.
Sámediggeráđđi áigu árvvoštallat ráhkadit doaibmaplánaid muhtun áŋgiruššansurggiide.
Saemiedigkieraerie edtja vierhtiedalledh dahkoesoejkesjh muvhtide barkoesuerkide darjodh.
Dieđáhusas lea guhkesáigásaš perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit dieđáhusa golmma-njealji jagi geahčen fas, gávnnahan dihte lea go Sámediggi joksan daid mihtuid mat leat biddjon dieđáhusas.
Bïevnesisnie lea guhkiesboelhke perspektijve jïh iemie bïevnesem golme-njieljie jaepieh daestie viht gïehtjedidh, guajhtsadimmien dïehre #<pcle> Saemiedigkie dejtie vuepside jakseme mah bïevnesisnie byöjeme.
tmx_data/tekstB_mod_sme2sma.tmx

File: tmx_data/tekstB_mod_sme2sma.tmx

Fidnooahppi vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat
Lïerehtæjjan reaktah jïh #stillese<n><pl><nom>
Dus lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa mearriduvvon oahppoplána mielde, muhto dus lea seammás geatnegasvuohta oassálastit aktiivvalaččat ulbmiliid juksamii ja oassálastit iežat oahppanbarggu plánemii ja árvvoštallamii.
Dov lea reakta ööhpehtimmiem nænnoestovveme learoesoejkesjen mietie åadtjodh, mohte dov lea seammasïenten #stillese<n><sg><nom> mealtan eadtjohkelaakan ulmide jaksedh jïh jïjtjedh lïeremebarkoem mealtan soejkesjidh jïh vierhtiedalledh.
Don galggat leat mielde ráhkadeamen buori bargobirrasa ja buriid bargodiliid.
Datne galkh mealtan årrodh buerie barkoebyjresem jïh buerie barkoetsiehkieh darjodh.
Don galggat boahtit fága-/sváinnasiskosii, masa oahppofitnodat du almmuha.
Datne edtjh faage-/svaajnepryövenassese båetedh, mïsse learoesïelte datnem bæjjohte.
Oahppoáigi lea mearriduvvon du oahpposoahpamušas fága dábálaš bargoáiggi vuođul.
Learoetïjje dov lïerehtimmielatjkosne nænnoestovveme faagen sïejhme barkoetïjjen mietie.
Don leat oahppofitnodaga bargi ja dus leat vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat lágaid ja tariffasoahpamuša vuođul, ee. bargoáiggi ja luomu.
Datne learoesïelten barkije jïh dov leah reaktah jïh #stillese<n><pl><nom> laaki jïh tariffelatjkoen mietie, gaskem jeatjah barkoetïjjem jïh eejehtallemem.
Dus lea, nu mo buot eará bargiin, vuoigatvuohta oahpposoahpamuša lassin maiddái čálalaš bargosoahpamuššii oahppofitnodagain.
Dov lea, #<adv> goh gaajhkene jeatjah barkijisnie, reakta lïerehtimmielatjkoen lissine aaj tjaaleldh barkoelatjkose learoesïeltine.
Mo ohcamuš meannuduvvo?
Guktie ohtseme gïetedåvva?
Jos leat ohcan oahpposaji, de don čujuhuvvot oahppofitnodagaide, main leat oahpposajit daid fágain, mat vuođđuduvvet dan joatkkaskuvlla prográmmasuorgái, maid don leat čađahan.
Jis learoesijjiem ohtseme, dellie datne learoesïeltide tjaatsestovvh, mejnie leah learoesijjieh dejnie faagine, mah tseegkesuvvieh dan jåarhkeskuvlen programmensuarkan, maam datne tjïrrehtamme.
Fylkkagielda geahččala nu guhkás go vejolaš gaskkustit du dan fága oahpposajiide, masa leat ohcan.
Fylhketjïelte voejhkele dan gåhkese goh gåarede datnem dam faagem learoesijjide åvtese buektedh, mïsse ohtseme.
Don sáhtát dattetge čujuhuvvot fitnodagaide, main leat oahppasajit fágain, maidda it leat ohcan, muhto maidda dus lea gelbbolašvuohta, ja oahppofitnodagaide iežat ruovttugieldda dahje ruovttufylkka olggobealde.
Datne maahtah darhkan sïeltide tjaatsestovvedh, mejnie leah learoesijjieh faagine, mejtie ih leah ohtseme, mohte mejtie dov lea maahtaldahke, jïh learoesïeltide jïjtjedh årrometjïelten jallh årromefylhkenålkolen.
Ohccit geat orrot heivemin oahpposadjái, sáhttet bovdejuvvot jearahallamii.
Ohtsijh gïeh vååjnoeh learoesæjjan sååjhteminie, maehtieh byjrehtæmman bööresovvedh.
Danin lea hui mávssolaš ahte leat almmuhan rievttes čujuhusa ja mobiilanummira, ja ahte leat fáhtemis dan áigodagas, go sajit gaskkustuvvojit.
Dannasinie lea dan vihkele ahte rïektes årromesijjiem jïh mobïjlennummerem bæjjoehtamme, jïh ahte leah reeblemisnie dennie boelhkesne, gosse sijjieh åvtese buaktasuvvieh.
Eanaš fylkkain sáhtát gitta suoidnemánu 1. beaivvi rádjai logget siidui vigo.no (logge siidui MinID vehkiin) ja rievdadit čujuhusa ja mobiilanummira.
Jeenjemes fylhkine maahtah öövre snjaltjen 1. biejjien raajan bealan loggedh *vigo.nov (bealan lågga *MinID viehkine) jïh årromesijjiem jïh mobïjlennummerem jarkestieh.
Jos it váldde vuostá oahppofitnodaga fálaldaga, maid fylkkagielda lea dutnje gaskkustan, de dus ii leat vuoigatvuohta oažžut ođđa oahpposaji dahje skuvlaoahpahusfálaldaga seamma skuvlajagi.
Jis ih #<adv> learoesïelten faalenassem dåastohth, maam fylhketjïelte dutnjien åvtese buakteme, dellie dov ij leah reakta orre learoesijjiem jallh skuvleööhpehtimmiefaalenassem seamma skuvlejaepien åadtjodh.
tmx_data/unnitruda_sme2sma.tmx

File: tmx_data/unnitruda_sme2sma.tmx

PRM: Váruha unnit ruđa sámi áššiide bušeahtas
PRM: Vaenebh beetnegh saemien aamhtesidie beetnehsoejkesjisnie vaarohte
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo ballá ain unnit ruđa oažžut dán jagi stáhtabušeahta bokte.
Saemiedigkiepresideente Ailijjen Keskitalo annje vaenebh beetnegh bælla daan jaepien staatenbeetnehsoejkesjistie åadtjodh.
– Leat boahtán unnit juolludeamit sámi áššiide 2014 rájes.
– Vaenebe båateme dievtieh saemien aamhtesidie jaepien 2014 raejeste.
Mun balan ná ain joatkašuvvá, lohká Keskitalo.
Manne naemhtie annje bïllem jåarhkesåvva, Keskitalom jeahta.
Sámediggeráđđi lea dál loahpageahčen barggus hábmet Sámedikki 2017 bušeahta.
Saemiedigkieraerie daelie minngiegietjesne barkosne hammoedidh Saemiedigkien jaepien2017 beetnehsoejkesjem.
Aili Keskitalo ballá ain unnit juolludemiid oažžut ráđđehusas Sámediggái ja eará sámi áššiide.
Ailijjen Keskitalo annje unnebh dievtieh bælla reerenasseste Saemiedægkan jïh jeatjahsaemienaamhtesidie åadtjodh.
- Go Sámediggái ja eará sámi áššiide juolluduvvo unnit ruhta stáhtabušeahta bokte, de dat mearkkaša unnideami dehálaš sámi surggiin nu go oahpahusas, ealáhusovddideamis ja kulturdoaimmain.
- Gosse Saemiedægkan jïh jeatjah saemien aamhtesidie vaenebh beetnegh staatenbeetnehsoejkesjisnie laeviehtåvva, dellie dïhte unniedimmie vihkeles saemien suerkine lea dan goh ööhpehtimmesne, jieliemasseevtiedimmesne jïh kultuvredarjoeminie.
Mii sáhttit danin šaddat vuoruhit nu ahte čuohcá olles sámi servodahkii, lohká Keskitalo.
Mijjieh maehtiejibie dannasinie sjïdtedh dan prijoriteradidh ahte abpe saemien siebriedahkese tsavtsa, Keskitalo jeahta.
- Mun bijan vuođđun ahte ráđđehus ipmirda váikkuhusaid iežas politihkas, ja ahte bušeahttačuohppan ja láivudeapmi sámi servodagas lea sávvojuvvon ja háliiduvvon politihkka, joatká Keskitalo.
- Manne våaroeminie bïejem ahte reerenasse dïedth jïjtjse politihkeste guarkoe, jïh ahte beetnehsoejkesjetjoehpemen jïh *láivudeapmi saemien siebriedahken lea vaajtelovveme jïh #sïjhtedh<vblex><tv><der_passl><vblex><iv><prfprc> politihke, Keskitalom jåarhka.
Stáhtabušeahta rámmat leat lassánan sullii 5 % jahkásaččat.
Staatenbeetnehsoejkesjen mierieh medtie 5 proseentigujmie fïerhten jaepien læssanamme.
Aŋkke lea 2014 rájes mannan duohtavuođas vulos juolludeapmi sámi áššiide.
Læjhkan lea 2014:n raejeste rïektesisnie mïnneme *vulos dievtie saemien aamhtesidie.
Jus galgat beassat seamma bušeahttadássái go leimmet 2014:s, de lea dárbu lassi ruhtii 29,5 miljovnna Sámediggái.
Jis edtjijibie seammabeetnehsoejkesjedaltesasse åadtjodh gosse limh jaepien 2014, dellie daerpies lissie beetnegasse 29,5 millijovnh Saemiedægkan.
46,3 miljovnna lassi juolludeapmi jahkái 2017 lea dárbbašlaš jus Sámedikki bušeahtas galgá leat seamma ovdáneapmi go eará áššiin stáhtabušeahtas seamma áigodagas.
46,3millijovnhlissiedievtie jaapan 2017 daerpies jis Saemiedigkien beetnehsoejkesjisnie galka årrodh seamma evtiedimmie gosse jeatjah aamhtesinie staatenbeetnehsoejkesjisnie seamma boelhkesne.
- Mii leat guhkit áiggi geahččalan oažžut ovddasvástideaddji gulahallama ráđđehusain ekonomalaš rámmaid birra Sámediggái ja sámi servodahkii.
- Mijjieh guhkiem voejhkelamme tjåadtjoehtæjjan gaskesadtemen reerenassine ekonomeles mieriej bïjre Saemiedægkan jïh saemien siebriedahkese åadtjodh.
Mun sávan ahte Stuoradiggi dán čavčča áigu váikkuhit dasa ahte ásahit einnostahtti modeallaid movt ruhtadit sámi servodaga, mas Sámediggi meannuduvvo seamma dásis go eará almmolašválljejuvvon orgánat riikkas, loahpaha sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.
Manne vaajtelem ahte Stoerredigkie daan tjaktjen edtja dam dijpedh ahte nåajtoehtæjja maallh tseegkijibie guktie saemien siebriedahkem laeviehtieh, mesnie Saemiedigkie seamma daltesisnie gïetedåvva goh jeatjebe byjjesveeljesovveme orgaanh rïjhkesne, saemiedigkieraerie illie Ann-Mari Thomassen.
Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanta bargá siskkáldasat čielggadit ruhtadanmodealla Sámediggái ja eará sámi áššiide.
Tjïelten-jïhorrestehtemedepartemeente sisnjielisnie tjïelkedidh barka beetnehdåarjoemaallem Saemiedægkan jïh jeatjah saemien aamhtesidie.
Čielggadeami sisdoalu ja almmuheami dáhtona eat vuos dieđe.
Salkehtimmien sisvegem jïh bæjjoehtimmien daatoem ibie voestegh daejrieh.
Ráđđehus geige iežas 2017 stáhtabušeahttaevttohusa golggotmánu 6.b.
Reerenasse geelkie jïjtjse jaepien 2017 staatebeetnehsoejkesjeuvtelassem golken 6. b.
Sámediggeráđđi ovddida iežas Sámediggebušeahta evttohusa Sámediggái golggotmánu 24.b.
tmx_data/vejolas_sme2sma.tmx

File: tmx_data/vejolas_sme2sma.tmx

Lea vejolaš addit stipeandda sihke joatkkaskuvlla ohppiide, ja allaskuvlla ja universiteahta studeanttaide.
Gåarede stipeendem vedtedh dovne jåarhkeskuvlen learoehkidie, jïh jïlleskuvlen jïh universiteeten studeentide.
Sámegiela geavaheddjiidlogu lassáneapmi lea dan duohken ahte lea vejolaš geavahit sámegiela buot servodatsurggiin ja buot oktavuođain.
Konsultašuvnnat eai galgga loahpahuvvot nu guhká go Sámediggi ja stáhta oaivvildeaba ahte lea vejolaš olahit soahpamuša.
Ja danne ii leat ge vejolaš gávnnahit sámegielagiid logu dáinna vugiin.
Jïh dannasinie ij gåaredh guajhtsadidh saemiestæjjaj låhkoen daejnie vuekine.
Sáhttá leat váttis joksat ulbmila ahte sámegiella galgá leat beaivválašgiella jus gielaid ii leat vejolaš geavahit árgabeaivvis.
Maahta årrodh geerve ulmiem jaksedh ahte saemiengïele galka årrodh fïerhtenbeajjetje gïele jis gïelh ij gåaredh aarkebiejjien utnedh.
Sámediggeráđi mielas goitge ii leat vejolaš álggahit nie stuorra prošeavtta ná oanehis áiggis.
Saemiedigkieraerien mïeleste læjhkan ij gåaredh naemhtie stoere prosjeektem naemhtie aelkiehtidh åenehks tïjjen.
Sámedikki bušeahta ráddjejuvvon ruhtadili geažil ii leat dássážii leamaš vejolaš juolludit eambbo go 5-600.000 ruvnno guđege giellaguovddážii
Saemiedigkien beetnehsoejkesjen gaertjiedovveme ekonomijen dïete ij leah daan raajan buektiehtamme laeviehtidh jeenjebem gosse 5-600.000 kråvnah fïereguhtengïelejarngese gænnah
Buohkaide geat máhttet sámegiela, lea stuora árvu beassat sámástit nu olu oktavuođain go vejolaš.
Gaajhkesidie gïeh saemiengïelem maehtieh, stoere aarvoe åadtjodh saemiestidh dan jïjnjem goh gåarede.
Jus galgá sihkkarastit giela boahtteáiggi, de lea dehálaš ahte nu oallugat go vejolaš ohppet giela sirdima bokte giellaguddiin.
Jis edtja gïelem båetijen aejkien gorredidh, dellie vihkele ahte dan jïjnjesh goh gåarede gïelem lierieh goh jåhta gïeleguedtiejijstie.
Namaid galget almmolaš eiseválddit dábálaččat geavahit kárttain oktan vejolaš dárogiel namain.
Nommh edtjieh byjjes åejvieladtjh sïejhmede kaarhtine oktegh nupies daaroengïeleh nommine utnedh.
Sámediggi áigu čađahit vejolaš konsultašuvnnaid minerálaealáhusstrategiija doaibmabijuid birra.
Saemiedigkie edtja tjïrrehtidh nupies konsultasjovni mineraljielemestrategijen råajvarimmiej bïjre.
Danne ferte Sámedikkis leat dakkár politihkka mainna deaivida daid hástalusaid maid vejolaš rievdadusat dagahit.
Dannasinie tjoevere Saemiedigkien årrodh dagkeres politihke mejnie dejtiehaestiemidie deahpede mej nupies jorkestimmieh darjoeh.